Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Erizooloogia Lühikonspekt (1)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Loomad ei fotosünteesi, liikumisvõime, meeleelundid , raku väliskiht õhuke, rakukest puudub, vakuoolid väikesed ja ajutised , taimedel 1 suur ja püsiv, taimerakkudes plastiidid
Zooloogia - sõnasõnalises tõlkes kreeka keelest loomateadust (zoon – loom, logos – õpetus).
ZOOLOOGIA – teadus loomadest Morfoloogia – teadus loomade ehituse muutumistest Embrüoloogia –loomade individuaalsest arenemisest Füsioloogia –organismis toimuvatest protsessidest Ökoloogia –organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest Zoogeograafia –loomade geograafilisest levikust Paleozooloogia –väljasurnud loomadest Geneetika –pärilikkuse seaduspärasustest loomadel Süstemaatika –loomade mitmekesisusest ja klassifikatsioonist
Protozooloogia –ainuraksetest loomadest Malakoloogia –limustest Helmintoloogia –parasiitsetest ussidest Entomoloogia –putukatest Ihtüoloogia –kaladest Herpetoloogia –kahepaiksetest ja roomajaist Ornitoloogialindudest Terioloogia e. mammaloloogia –imetajaist
  • Eluslooduse jaotamine riikideks
    I Kahe riigi süsteem, loojaks Karl Linne 1.taimeriik – organismid, mis on võimelised fotosünteesima või kasvavad pinnases 2. loomariik – organismid, kes ei fotosünteesi ja liiguvad vabalt ringi
    II Viie riigi süsteem
  • eeltuumsed ainuraksed organismid N. bakterid
    Eeltuumsed e. prokarüoodid on algelised organismid, kelle rakkudes pole rakutuuma, mitokondreid ega plastiide
  • päristuumsed ainuraksed organismid. Loomsetest N. amööb, kingloom, taimsetest N. mõned vetikad
    Päristuumsed e. eükarüoodid on tekkinud ligi 2 miljard aastat tagasi prokarüootidest, nende rakkudes on rakutuum ja mitokondrid.
    Hulkraksed ja päristuumsed: 3. seened 4. taimed 5. loomad’
    III Kolme riigi süsteem – Archaebacteria, Eubacteria (2 sorti bakterid) ja Eycaryota (ainuraksed, taimed, loomad, seened)
    Rakumembraan
    Tsütoplasma – rakusisene sültjas vedelik, milles paiknevad organellid
    Tuum – raku juhtimiskeskus, võtab osa raku kõigist eluprotsessidest, arenemisest ja sigimisest
    Tuumake - väike tihedam piirkond tuumas, seal moodustuvad ribosoomid.
    Organellid – kindlate ülesannetega rakusisesed moodustised
    Mitokonderorganell , mis varustab rakku energiaga, seal toimub aeroobne hingamine
    Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum
    membraanidest kanalikeste süsteem, kus toimub mitmete ainete süntees ja transport
    Golgi aparaat – organell, kus toimub raku poolt moodustatud ainete kogumine ja edasikandmine
    Ribosoom - organell, kus toimub valgu süntees
    Lüsosoom - seedimist soodustavate ensüümide reservuaar
    2.2. Loomade koed
    Koerakud on sarnase ehitusega ja täidavad samu ülesandeid.

    Epiteel - e. kattekude – katab looma keha ja vooderdab siseõõsi. 1. kaitseks väliskeskkonna kahjulike mõjude vastu (vigastused, infektsioon jt) 2.läbi epiteelkoe toimub kogu ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel.

    Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, rakkudevaheaineta õhukesed kihid . Ripsepiteel, eritavad higi, piima, karvad , suled, soomused , kilbised, kutiikulad ja väliskojad.
    Lihaskude –r. võimelised kokku tõmbuma e. kontrakteeruma. Kokkutõmme tänu müofibrillidele. 1. Silelihaskude - pikad käävjad rakud. Selgrootutel, selgroogsete siseelundkond (v.a. süda). Kontraktsioon on aeglane. 2. Vöötlihaskude – lihaskiududest - pikad paljutuumsed rakud. Müofibrillide asetuse tõttu näivad ristipidi vöödilised. A. Skeletilihased liikumiseks, kiirem, allub tahtele, selgroogstele, ka lülijalgsetel ja mõnedel rõngussidel, limustel B. Südamelihase r. võrgustikuna, ei allau tahtele
    Närvikude –side väliskeskkonnaga, elufunktsioonide reguleerimine. Lühemad dendriidid (vastu) ja pikemad neuriidid (edasi).
    Sidekude –seob kõiki kudesid , moodustab toese. Levinuim, kogu kehas. R. hajusalt, palju rakuvaheainet. Elastseid kiude moodustavaks valguks on kollageen . Kollageen esineb loodudes ainult loomadel ja moodustab sidekoe põhimassi. Kohev sidekude (seob kudesid), rasvkude (varuainete kogumiseks), veri (ainete transport), sidemed, kõõlused, kõhr ja luu. 1) tugifunktsioon (luu, kõhr),2) toitefunktsioon (veri) 3) kaitsefunktsioon, kuna mõned sidekoe rakud on võimelised neelama ja seedima organismi sattunud võõrkehi, eriti haigustekitavaid baktereid
    Elund ehk organ– koosneb paljudest kudedest ja omab kindlat funktsiooni (N. süda, maks)

    Elundkond ehk organsüsteem – ühist funktsiooni täitvad elundid N. seedeelundkond


    3.1. Respiratsioon
    Ehk hingamine- sissehingatud hapnikku kasutatakse rakkudes toitainete lagundamiseks ning tekkinud süsihappegaas eemaldatakse rakkudest ja kogu kehast. Eristatakse välishingamist, mis seisneb gaasivahetuses organismi ja väliskeskkonna vahel ning sisehingamist ehk koe- e. rakuhingamist, mis seisneb hapniku toimel toitainete lagundamises.
    Difusioon põhjustab komponentide kontsentratsioonide ühtlustumist, N. 02 liigub sinna, kus teda on vähem).
    Lõpused, trahheed , kopsud (lindudel õhukotid).
    3.2. Vere transport
    Amööbidel - läbi raku pool-läbilaskva membraani.
    Alamatel loomadel N. limustel, putukatel jt. lülijalgsetel esineb lahtine vereringe , külm, värvitu verelaadne hemolümf voolab paiguti soontes, paiguti kudede vahel. Lühikesed veresooned juhivad hemolümfi südamesse ja südamest välja, kuid ülejäänud kehas vedelik liigub vabalt loomade kudede vahel. Süda on väga lihne, meenutades enam pulseerivat toru. Mõningate raamatute järgi ei nimetatagi seda südameks, veri liigub soonte kokkutõmbe tõttu. *ämblikud ja putukad saavad elada aktiivset elu sellegi poolest, kuna nende respiratsiooni aparatuur - hargnevad õõnsad trahheed - opereerivad iseseisvalt, eraldi südamest ja toovad hapniku igale rakule lähedale.
    Kõrgematel loomadel N. selgroogsetel, kuid ka rõngussidel on kinnine vereringe: veri ringleb südames, artereis, kapillaarides ja veenides, verd panevad liikuma südame kokkutõmbed. Veri liigub südamest elundeisse ja kudedesse ning sealt tagasi südamesse. Kinnise vereringe eelisted lahtise ees:
    1. suunata. 2. rõhku – kaugemale
    Südame kojad - Kalade süda 2- kojaline , kahepaiksetel 3, roomajatel 3 osal vaheseinaga, linnud , imet 4.
    Vähemlihaseline on aatrium e. südame koda (vastu), mis võtab vastu hapnikuvaest verd veenist. Lihaselisem õõnsus on vatsake (välja). Süstol – kokkutõmbumine, veri välja, diastol lõtvumine.
    Kahekambrilise südamega loomadel on üks vereringe. Südame keerukama ehituse korral on tegemist kahe vereringega: suur vereringe, mis varustab keha kudesid verega, ja väikeseks vereringeks e. kopsuvereringeks, milles veri rikastub õhuhapnikuga.
    3.3. Kohastumused keskkonnaga
    adaptatsiooniks ehk kohatumiseks - evolutsiooni tulemusel, loodusliku valiku kaudu toimuv mehhanism, mis on viinud organismide või nende osade ehituse või nende talitlemise kujunemise selliseks , et on tagatud parimal viisil liigi säilimine. Seda protsessi nimetatakse, mille tulemusel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla. Aklimatsioon on isendi füsioloogilised, biokeemilised või anatoomilised muutused, mis on tingitud looma eksponeerimisest uutele, looduses normaalselt leiduvatele keskkonnatingimustele. Aklimatsioon on põhimõtteliselt pööratav protsess.
    3.4. Homöostaas - organismi võime säilitada stabiilset sisekeskkonda (N. kehatemperatuuri, koostisosade sisaldust, kehavedelike hulka ja rõhku, ainevahetuse intensiivsust jm.). Selle tagamiseks peab organism olema võimeline määrama kõiki sise- ja välistegurite poolt põhjustatud normist kõrvale kaldumisi ning rakendama vahendeid nende kõrvalekallete korrigeerimiseks.
    4. Sigimise tüübid
    I Suguta sigimine – järglane saab alguse ühe vanema kehaosast. Spetsiaalseid sugurakke ei teki. ainuraksetel, primitiivsetel hulgiraksetel. Suguta sigimine avaldub põhiliselt 3 viisil:
    Pooldumine – ripsloomadel, viburloomadel. 2. Pungumine – ainuõõssetel. koloonia N. kurdhüdra. Sisepungumisel (N. mageveekäsnadel ja sammalloomadel) 3. Hulgijagunemine (skisogoonia)– väga levinud eosloomadel. 4. Arhiotoomia/paratoomia Arhitoomia korral ussi keha jaguneb mitmeks osaks või üksikuteks segmentideks, millest igaühes võib areneda uus uss. Paratoomia korral tekib selles kohas, kus peab toimuma keha tagumise osa eraldumine, regeneratiivne tsoon.
    II Sugulisel e. seksuaalsel sigimisel sugurakud ehk gameedid liituvad – toimuv viljastumine. Kopulatsioon – sugulise sigimise põhiline viis, mille puhul kaks gameeti liituvad ja moodustavad sügoodi ehk viljastatud munaraku. Sigimise erivormid: Konjugatsioon – kingloom. Partenogenees ehk neitsisigimine on sugulise sigimise viis, kus puuduvad androgameedid. Järglane areneb sellisel juhul viljastamata munarakust. Esinev alamatel vähkidel N. vesikirbud ja paljudel putukatel N. lehetäid. Partenogeneetilistel liikidel on isased sagedasti haruldased või puuduvad hoopis. Pedogenees ehk vastse neitsisigimine erineb eelmisest selle poolest, et juba vastse kehas tekivad munarakkudest uued vastsed . Polüembrüoonia korral areneb ühest munarakust mitu isendit.
  • Looteline areng
    3 perioodiks : 1) lõigustumine 2) gastrulatsioon ja lootelehtede kujunemine 3) histogenees ja organogenees Moorulakobarloode , blastula – põisloode, gastrulakahekihiline karikloode
    6.1. Kooselu vormid
    Neutralism 0/0, Sümbioos ehk mutualism +/+, Kommensialism +/0 asupaigaks või kaitseks, saamata teiselt selle eest midagi vastu. Amensalism -/0 N penicilliin, Parasitism +/–
    6.2. Loomade käitumine
    Sünnipärane ehk instinktiivne käitumine on pärilik ja see ei muutu kogemuste lisandumisega. Refleks on automaatne vastus närvi stimulatsioonile. N. põlve jõnksatus inimesel. Madalama arengutasemega loomadel (N. hüdra) põhineb käitumine enamasti refleksidel. Õppimist esineb vaid vähesel määral.
    Kinees on mittesuunatud juhuslik kiirenenud liikumine vastuseks keskkonnale (N. valguse või temperatuuri muutus). Iseloomulik kõigusoojastele. N. putukad hakkavad sibama kui eemaldada neid kattev mädanenud puupalk.
    Taksis ehk sundliikumine on organismi suunatus liikumine sõltuvalt mingit välistegurist N. valgus, kemikaalid , kuumus. Võib olla positiivne (ärritajale lähemale) või negatiivne (ärritajast eemale).
    Õpitud käitumine põhineb kogemusel . Harjumine (habituation) on looma võime harjuda teatavat tüüpi stimulatsiooniga, mida nad taipavad olevat ohutu. N. inimene harjub müraga. Harjumine aitab loomal hoiduda aja ja energia kulutamisest kasutule aktiivsusele, mida põhjustaksid looma ellujäämise ja paljunemise suhtes ebaolulised keskkonnategurid .
    Imprinting ehk vermimine on õppimine, mis on tihedalt seotud instinktiivse käitumisega. Vermimine on kiire ja pöördumatu õppimise tüüp, mis leiab aset mõningate loomade varases arengustaadiumis. On teatud nn. kriitiline periood, mille jooksul jäljenamine aset leiab, N. hanepojad ja ema, lõhede kudemiskoht Vermimine aitab loomadel kokku hoida energiat, mis kuluks kas vanemate või järglaste või sobiva palju­nemiskeskkonna otsimisele.
    Õppimisel katse ja eksituse meetodil seos mingi stiimuli ja sellega seonduva kasu või kahju vahel. Imiteerimise korral jälgitakse teiste loomade käitumist ja tehakse seda siis järele. Selline õppimine on näiteks tavaline kiskjate järglastel jahipidamise õppimisel.
    Innovatiivse õppimise korral suudavad loomad lahendada olukordi , millega nad ei ole kunagi varem elus kokku puutunud eelneva elukogemuse põhjal, ilma et nad peaksid läbi proovima kõiki võimalikke lahen­dusi. Probleem lahendatakse vaimselt enne lahedust proovides. Arusaamine ehk põhjuslikkus on kõige komplekssem õppimise vorm. Selline õppimine on iseloomulik eelkõige primaatidele, sealhulgas inimesele.
    Toitumiskäitumine
    optimaalne toitumis­strateegia- minimaalse energiakuluga maksimaalse energia saamise, kulutades selleks võimalikult vähe aega. Kanadas elavad varesed , kes toituvad tigudest purustades tigude kõvad kojad neid õhust kividele alla visa­tes.
    7. Populatsiooniökoloogia
    Populatsioon on rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Optimaalse tiheduse korral jätkub kõigile isenditele aasta ringi nii toitu kui ka eluruumi ning populatsiooni iive on maksimaalne. selle nivoo ületamisega kaasneb loomade haabituse (kehaehituse) halvenemine, nakkushaiguste ja parasiitide kiire levimine. Minimaalne tihedus on isendite arv, mis tagab populatsiooni säilimise. See määratakse sigimispartnerite kohtumise tõenäosusega. Seksuaalselt paljunevate organismidega populatsioon ei saa ellu jääda, kui nad ei kohtu ja ei paaritu. Maksimaalne tiheduse korral on tegemist üleasustusega, kõigile ei jätku toitu vm. eluks vajalikku, tavaliselt järgneb arvukuse kiire langus.
    Populatsioonidünaamika on populatsiooni arvukuse seaduspärane muutumine ajas. Eristatakse 3 võimalust:1) kasvav ehk invasiooniline p. – iive on positiivne. Normaalne ehk stabiliseerunud p. – p.-i arvukus on dünaamilises tasakaalus
  • Kahanev ehk regressiivne p. – iive on negatiivne.
    Keskkonna­mahutavus ehk kandevõime on nivoo, millel stabiliseerub populatsiooni arvukus. Selle määrab ära toidu hulk ja kvaliteet, varjetingimuste olemasolu jpm.
    Populatsiooni kasvades tekib konkurents sellistele ressurssidele nagu toit, varjupaik , valgus ja paaritus kohtade ning toksiliste jäätmete kuhjumise pärast. Faktoreid, mis kasvavad populatsiooni tiheduse kasvades nimetatakse tihedusest sõltuvad limiteerivad faktorid kisklus , prasitism.. Tihedusest mittesõltuvad limiteerivad faktorid - ilm, füüsilised katkestused ( vulkaanid , maavärinad).
    8. Loomade geograafiline levik
    Elupaiku kujundavad tegurid:
    Bioome iseloomustavad seal esinevad aastajad, päeva pikkus, sademete hulk ning maksimum- ja miinimumtemperatuurid. Enamik bioome on nime saanud domineerivate taimede järgi, sest taimedest oleneb millised teised organismid seal esinevad.
    Rohtla – valdavalt rohtataimed, puude jaoks kuiv, kõrbe jaoks niiske- suured loomakarjad (kiired, karjades) hirved , gasellid, närilised (urgudes). Savann on üksikute puudega rohtla – kaelkirjak , jaanalind, gepard. Troopikamets – soe, niiske, arvukas loomastik , enamik puu otsas – ahvid , linnud, maod Tundralage maastik , subel palju loomi, linde, putukaid, palju linde ja närilisi. talvel lindudest lumekakud, lumepüüd. Lõunapoole metsatundrsse lähevad ja põhjapõdrad.
    Ohustatud loomad: Dodo ehk dront (1598- 1681 ) Mauritiuse saarel (India ookean)
    11. Evolutsioon
    Evolutsioon on Maa elusa looduse pöördumatu ajalooline areng. See lubab loomadel kasutada uusi võimalusi ning kohastuda muutustega, mis nende ümber toimuvad. Evolutsioon toimib senisteb omaduste teisenemise kaudu,
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Erizooloogia Lühikonspekt #1 Erizooloogia Lühikonspekt #2 Erizooloogia Lühikonspekt #3 Erizooloogia Lühikonspekt #4 Erizooloogia Lühikonspekt #5 Erizooloogia Lühikonspekt #6 Erizooloogia Lühikonspekt #7 Erizooloogia Lühikonspekt #8 Erizooloogia Lühikonspekt #9 Erizooloogia Lühikonspekt #10 Erizooloogia Lühikonspekt #11 Erizooloogia Lühikonspekt #12 Erizooloogia Lühikonspekt #13 Erizooloogia Lühikonspekt #14 Erizooloogia Lühikonspekt #15 Erizooloogia Lühikonspekt #16 Erizooloogia Lühikonspekt #17 Erizooloogia Lühikonspekt #18 Erizooloogia Lühikonspekt #19
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-05-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor sandman095 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Riik Ainuraksed (Protozoa),Riik: Loomariik (Animalia ehk Zoa),Hõimkonnad,Klassid,Alamklassid,Seltsid

    Märksõnad

    Mõisted

    entomoloogia, taimeriik, päristuumsed, tsütoplasma, tuumake, organellid, mitokonder, koerakud, epiteel, silelihaskude, vöötlihaskude, närvikude, amööbidel, aparatuur, südame kojad, õõnsus, aklimatsioon, homöostaas, pooldumine, ii sugulisel, kopulatsioon, partenogeneetilistel liikidel, pedogenees, amensalism, sünnipärane, kinees, vermimine, optimaalne toitumisstrateegia, minimaalne tihedus, populatsioonidünaamika, faktorid, rohtla, troopikamets, liikide teke, konvergentsist, taksonoomia, taksoneid, süstemaatika ühikuks, hõimkond ripsmekandjad, hõimkond ripsmekandjad, vahekiht, erituselunditeks, klass ripsussid, hõimkond limused, vereringesüsteem, erituselunditeks, klass vagellimused, klass karbid, klass teod, kojata teod, lõpuseid, hõimkond rõngussid, vereringesüsteem, klass hulkharjasussid, klass väheharjasussid, klass kaanid, segmentatsioon, kitiniseerunud kutiikul, vereringe, omapäraks, võrguniit, rööv, hõimkond ripskõhtsed, hõimkond ümarussid, ringe, sooltoru, sooltoru, ärrituse korral, haid, vahevorm kõhr, vahevormiks kõhr, sgk tuulekalalased, sgk ahvenlased, sgk makrelilased, sgk lestlased, erituselundid, sgk lehekonlased, sgk lendkonlased, sgk mudakonlased, sgk konlased, luuline kilprüü, kopsud, sgk iguaanlased, gekolased, sgk skinklased, sgk sisallased, sgk vaskuslased, sgk varaanlased, sgk pimemadulased, sgk boalased, sgk nastiklased, mürknastiklased, sgk rästiklased, sgk krokodillased, alligaatorlased, sulestik, eesjäsemed, selts jaanalinnulised, selts nandulised, selts kaasuarilised, selts kiivilised, selts pütilised, selts toruninalised, selts pelikanilised, selts toonekurelised, selts kanalised, selts kurelised, selts kurvitsalised, selts tuvilised, selts kakulised, selts öösorrilised, piirpääsuke, iseloomulikuks haardjalg, sgk nokkloomlased, sgk sipelgasiillased, selts kukkurkärbilised, kukkur, vombatlased, kängurulased, tuhnikul, varvastel, toitumisviisiga, sgk laisiklased, esi, väikesed poolahvilised, ahvilised, inimahvid, koonul, kolakõht, alamselts hiirelaadsed, okassealised, silmapaistvaks tunnuseks, esijäsemete sõrmelülid, puis, kiskjaliste saagipüüdmisviisid, küünised, sgk karulased, hiidpanda, pesukarulased, sgk kärplased, sgk tiibetkaslased, sgk hüäänlased, sgk kaslased, sgk loivalised, jäsemetel

    Kommentaarid (1)

    poldroos profiilipilt
    20:38 22-11-2017


    Sarnased materjalid

    46
    doc
    Erizooloogia lühikonspekt
    74
    odt
    Ökoloogia konspekt
    69
    doc
    Zooloogia eksam 2012 konspekt
    33
    doc
    Vee Zooloogia
    22
    docx
    Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused
    98
    docx
    Kogu keskkooli bioloogia konspekt
    84
    docx
    ELUSLOODUS
    90
    pdf
    Öko ja keskkonnakaitse konspekt





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun