Paide Gümnaasium Venemaa Referaat Koostas: Gerda Kuusemets Juhendaja: Elbe Metsatalu 2012. aasta -1- Sisukord · Riigi ankeet (üldandmed, sümbolite pildid) lk 3 · Huvitavaid fakte Venemaast lk 4 · Riigi geograafiline asend lk 4- 5 · Riigi kaart lk 5 · Ülevaade majandusest lk 6 · Rahvastik lk 5 -2- Riigi ankeet (üldandmed): Riik: Venemaa Pealinn: Moskva Pindala : 17 075 200 km2 Rahvaarv : 142 008 800 / Rahvastiku tihedus: 8,5 in/km² Rahaühik : rubla Sümbolid: riigilipp, vapp, riigi hümn Keeled : vene (riigikeel), tatari, baskiiri, tsetseeni jt. Riigikord: presidentaalne vabariik President: Dmitri Med...
CONTRA MARGUS KONNULA ELULOO TÄHTSAMAD SEIGAD •Sündinud Võrumaal Urvastes •Õppis Urvaste Algkoolis (1981 – 1984), Kuldre Põhikoolis (1984 – 1989) ning Antsla Keskkoolis (1989 – 1992). •1994. aastal töötas kuu aega inglise keele õpetajana Kuldre Põhikoolis, peale seda töötas postiljonina ning postiülemana Urvastes kuni 1999. aastani. Peale seda on vabakutseline stsenarist ning kirjanik. •Contra on teinud kaasa mitmetes ETV tele projektides. LOOMING •Contra luule on mõjutatud uuemast rahvalaulust ning on lõbus. •Ta luule on tavaliselt vabavärsis ning paarisriimis. •Contra kasutab oma loomingus slängi ja tihtipeale on ta luule võru keeles. •Neid teemasid millest ta luulet loob on väga palju näiteks: armastus ja sport. LUULEKOGUD •"Ohoh!" (1995. aastal ja see on esimene tema avaldatud luulekogu) • "Contramutter – 10. lend" (1997) •...
MERITÄHT (ASTEROIDEA) Meritäht on veidra välimusega mereloom, nimelt puudub tal pea. Tavaliselt on meritähel viis kiirt ( e. jätke ). Loom saab kiiri aeglaselt painutada ning sirutada. Meritähed on tavaliselt punased või sinised. Neil on ka silmad, mis paiknevad kiirte tippudes. Silmi on tal nii palju, kui on tal kiiri. Meritäht tajub seda, kus on
sünteetilised orgaanilised ühendid, mida kasutatakse parfümeeria-ja kosmeetikatoodete , seepide aga ka toiduproduktide valmistamisel. Lõhnaained on suhteliselt kergesti lenduvad ühendid, et mõjuda meie haistmismeelele. Optilised valgendajad Optilised valgendajad on nagu valged värvid. Optilisteks värvideks nimetatakse värvituid orgaanilisi aineid, mis ultravioletse kiirguse toimel hakkavad fluorestseerima. Fluorestseerimisel kiirgab optiline värv sinakaid kiiri. Valge pesu omab tavaliselt kollaka tooni sellepärast, et neelab siniseid kiiri. Optiline värv justkui kompenseerib siniste kiirte puudujäägi ja muudab sellega pesu valgeks Zeoliidid Veepehmendajad ehk zeoliit koos polükarboksülaadiga ja fosfaadiga pehmendavad vett Polükarboksü laad
Molekulaarne lämmastik kiirgab aga punakat või violetset valgust. Virmaliste tekkimise keskmine kõrgus on 105 km maapinnast. Madalaim kõrgus on umbes 80 km ja kõrgeim umbes 200 km. Halonähtuste tekkimise põhjuseks on jääkristallid kiudkihtpilvedes troposfääri ülemises kihis kõrgusel 510 km. Kiirte käik kristallis ja halo kuju oleneb kristalli kujust ja kristalli asendist päikesekiirte suhtes. Jääkristallid murravad ja peegeldavad valgust kui väikesed klaasprismad. Osa kiiri peegeldub kristalli välispinnalt, osa kiiri tungib aga kristalli sisse. Kui päikesevalgus siseneb jääkristalli läbi ühe tahu ja väljub kristallist läbi teise tahu, mis ei ole esimese tahuga paralleelne, siis väljuvad erinevate lainepikkustega kiired eri suundades. Halod annavad märku lähenevatest pilvemassiividest ja võimalikust sajust. Halod on atraktiivsed ja suhteliselt kergesti vaadeldavad ilma ühegi abivahendita. Fotoaparaadiga halost pilti teha on märksa raskem
1. Läätse ääred murravad kiiri tugevamini, kui oleks vajalik selleks, et nad läbiksid läätse keskosa poolt tekitatud kujutist. Kui tõkkele (või selles olevale avale) langeb sfääriline laine ja difraktsioonipilti jälgitakse suhteliselt tõkke lähedal, siis on tegu Fresneli difraktsiooniga. Fresneli difraktsiooni korral kohtuvaid kiiri paralleelsetena vaadelda ei saa. Kuna kaugus tõkke ja difraktsioonipildi vaatluskoha vahel on suhteliselt väike, siis peame siin liituvaid laineid käsitlema sfäärilistena. Neile vastavad kiired kohtuvad suhteliselt suure nurga all. Öeldakse, et see on difraktsioon koonduvates kiirtes. 2. Lainepind ehk lainefront on pind, millel kõik keskkonna punktid võnguvad ühes ja samas lainefaasis. Lainefront-piir,kuhu lainetus esimese laine näol on jõudnud
matina, mustana või värvilisena, sõltub juba selle keha pinna omadusest. Paljude taskulampide valgusvihke võib nende peegliraami pööramisegamuuta.On kolme kujuga valgusvihke: · paralleelvalgusvihk, paralleelsete kiirtega · hajuv valgusvihk,laialisuunduvate kiirtega · koonduv valgusvihk,üht punkti suunduvate kiirtega Päike on meist nii kaugel, et Maale langevaid kiiri võib lugeda praktiliselt paralleelseteks. Valguse levimine Valguse levimine allub järgmistele seaduspärasustele: · Valgus levib valgusallikast kõikides suundades. · Ühtlaste omadustega läbipaistvates ainetes(klaas, vesi)levivad valguskiired sirgjooneliselt.See kehtib ka valguse levimise kohta vaakumis. 3
ehitusplaaniga. Nad elavad soolase veega merede ja ookeanide põhjal või põhjamudas. MERITÄHT (ASTEROIDEA) Välimus. Meritähed on ühed tuntumad okasnahksed. Nad on veidra välimusega mereloomad. Neil puudub pea. Meritähe keha on õhuke, väikese keskosa ja külgedele väljaulatuvate pikkade jätketega. Seda kehajätket nimetatakse kiireks. Tavaliselt on meritähel viis kiirt. Meritähe keha on katsudes kare. Selle muudavad karedaks lubiogad. Loom saab kiiri aeglaselt painutada ning sirutada. Meritähed on tavaliselt punased või sinised. Meritähel on ka silmad, mis paiknevad kiirte tippudes. Silmi on tal nii palju, kui on tal kiiri. Meritäht tajub seda, kus on valgem, kus pimedam. Silmade ümber on tal kombitsad. Kompimismeel on meritähel kõige paremini arenenud. Liikumine. Meritäht liigub kiirte alapoolel olevate jalakeste abil, mis on varustatud iminappadega. Tal on üle viiesaja torukujulise seest õõnsa jalakese. Meritähe kehas
veepiiskadelt. Mõnikord võib vikerkaar tekkida ka kuukiirte või tehisvalgusallika abil. Päikesevalgus läbib vihmapiisad ja peegeldub nende kaugematelt sisepindadelt tagasi päikese suunas. Kuna vihmapiiskadel on võime erineva lainepikkusega kiiri lahutada, näemegi me vikerkaart spektrivärvide kaarena. Vikerkaart nähakse kõige sagedamini koos konvektsioon- või rünkpilvedega, sest need pilved on pigem üksikud vihmapilved kui paisuvad kihid. Tühikutega pilvede vahel on seal hea võimalus, et
Liikumismäng: „Päike ja tibud” Vahendid: Peakatted- päike, pilv ja kanaema. Üks laps on päike, üks tume pilv ja üks kanaema. Ülejäänud lapsed on tibud. Mängu käik: Päike käib ringi ja laotab kõikjale oma kiiri (laiutab kätega) Kanaema koos poegadega tuleb õue ja hakkab rõõmsalt siblima ning ringi sibama. Siis ilmub väljakule tume pilv, kes hakkab tibude poole tulema. Kanaema jääb paigale, tibud jooksevad pilve eest kanaema juurde varjule. Tegelased vahetuvad, mäng kordub.
Kasvuhooneefekt pole midagi muud kui atmosfääris olevate gaaside ehitatud tõke, mis takistab Päikese soojusel Maalt ilmaruumi tagasi pääseda. Päikeselt tuleva energia suurenemine peaks ka ilma soojemaks tegema. Maale jõudvad kosmilised kiired soodustavad pilvede teket atmosfääris. Pilved peegeldavad päikesekiirguse tagasi ilmaruumi ja jahutavad seega ilma. Päikeselt saabuvate osakeste voog ehk päikesetuul lükkab aga kosmilisi kiiri eemale. Nii et mida aktiivsem on Päike, seda tugevam on päikesetuul, seda vähem jõuab atmosfääri kosmilisi kiiri ja seda vähem moodustub pilvi. Ilm soojeneb. Päikeseenergia Otsese päikeseenergia ehk päikesesoojuse ja -elektrienergia panus maailma energiavajadusse on praegu veel väga väike. Praktikas on päikeseenergia ammendamatu loodusvara. Energia on peamiselt lühilaineline kiirgus mis on suunatud kõikjale kosmoses. Kui
närvisüsteem. b)ripskeha (corpus ciliare). Ripslihase ja läätse vahel on ligament (ligamentum Zinni), mis võimaldab läätse läbimõõtu muuta. Kui ripslihas pingutub, siis see ligament aga lõõgastub, lõdveneb ja lääts omandab oma elastsuse tõttu ümarama kuju. Vastupidiselt aga kui ripslihas ise lõõgastub, siis ligament pingutub ja lääts lameneb. Silma läätse ülesanne on oma läbimõõdu muutmise teel murda kiiri sedasi, et nad langeksid täpselt võrkkestale ja terava nägemise korral foveo centralise piirkonda (tsentraallohu piirkonda). c)pärissoonkest kõige sisemine võrkkest ehk reetina. Võrkkestas paiknevad nägemisretseptorid ehk sensorid, need on kepikesed ja kolvikesed. Kepikestel ja kolvikestel on erinev funktsioon. *Kepikesed seotud nägemisega hämaras ja pimedas. Kepikesed on paigutatud perifeersemalt, ehk külgedel.
Optika Optika on füüsika osa, mis selgitab valguse käitumist ja omadusi ning vastasmõju ainetega. Optika seletab optikanähtusi. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Kuna valgus on elektromagnekiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Seega võib optikat vaadelda elektromagnetismi allvaldkonnana. Osa optilisi nähtusi tuleneb ka valguse kvantiseloomust ja seetõttu on teatud optika valdkonnad seotud kvantmehhaanikaga. Optika valdkonda, milles valguse laine iseloomu ei arvestata ning valgust vaadeldakse kiiri moodustavate osakeste voona, nimetatakse geomeetriliseks optikaks. Valguse laineiseloomust tulenevate nähtustega tegeleb laineoptika, mida mõnikord nimetatakse ka füüsikaliseks optikaks. Valgusefekte, mille mõistmiseks on tarvis kvantmehhaanikat, käsitleb kvantoptika, milles valgust käsitat...
3. Millal valgus murdub? Murdumisseadus. Valgus murdub üleminekul ühest optilise tihedusega keskkonnast teise. Murdumisseaduse järgi langemisnurg siinuse ja murdumisnurga siinuse suhe on võrdne teise keskkonnas murdumisnäitajaga esimese keskkonnas suhtes. 4. Millal tekib täielik peegeldus? Täielik peegeldus saab tekkida ainult valguskiire üleminekul optiliselt tihedamast keskkonnast optiliselt hõredamasse keskkonda. 5. Kujutised läätsedes. - Läätsed juhivad kiiri, mis konstrueerivad kujutise. Läätse valem suurendades: S= k/a . D=1/f Läätse optiline tugevus (D) on fookuskauguse pöördväärtus . 1/a + 1/k = 1/f
sügavikust vilguks kui viipav hõõguv tuletikk, su ulmakangastuste hing kui vahupäine lainehari. Metafoor: hingeseesam. Isikustamised: kinni hoiab maine ahel, mõtteid pitsitab sul kramp, sulgub öine hingeseesam. Ümberütlus: puudub. Luuletuse''Tagasitulek'' Epiteedid: kuupaistet leherohelist, harda õrnusega, kallid üllad nimed, viimse piiri, noor männik, udus kiiri, võika ranna Võrdlus: hing rõõmust liplemas kui haab. Metafoor: puudub. Isikustamised: noor männik püüab udus kiiri ja kuskil padjal kõrvu pead, hing rõõmust liplemas. Ümberütlus: puudub. Luuletuse ''Pärnumaal, Matsi rannal'' Epiteedid: sünge lahe, mõte valus, taltumatu öine vesi, külm vaht, unistuste naine, võitmatu ja hele päike.
seega mida aktiivsem on Päike, seda enam näeb Maa peal virmalisi. Levinuim värv on roheline. Kuid näha on ka sinist, kollakasroheline, punast:erepunane ja purpurpunane. · VI Kaar - Pikad, parimal juhul horisondist horisondini ulatuvad rahulikud virmalised, mille alaserv on korrapärane. Nähtav videvikust alates · Vöö Kaart meenutav moodustis, kuid selgelt aktiivsem ja ebakorrapärase alaservaga. Tihti väänlev, täis kiiri ja vööte · Kardin Lai, kiiri täis virmalistevöö, mis paistab külgsuunast · Spiraal Spiraaliks keerdunud virmalsitevöö; põhjapoolkeral keerdub päripäeva, lõunapoolkeral vastupäeva · Pööris Aktiivses vöös paistavad spiraalist väiksemad vingerdavad struktuurid, mis keerduvad põhjapoolkeral vastupäeva, lõunapoolkera päripäeva
selliseid süsteeme, mis annavad esemest sellega sarnase kujutise. Ideaalse op- tilise süsteemi korral vastab igale eseme punktile ainult üks kujutise punkt. Sellist kujutist nimetatakse stigmaatiliseks ehk punktkujuti- seks. Ideaalsed optilised süsteemid on alati tsentreeritud süsteemid. Optiline süsteem on tsentreeritud, kui optiliste pindade kõverust- sentrid asuvad ühel sirgel, mida nimetatakse optiliseks peateljeks. Geomeetrilise optika kasutab ainult paraksiaalseid kiiri ehk telje- lähedasi kiiri. Need on kiired, mis moodustavad optilise teljega väi- kesi nurki, st nurki, mille korral võime nende siinused ja tangensid lugeda võrdseks nurkade suursutega radiaanides. Eseme kujutiseks nimetatakse mõne optilise seadme (ka silma) poolt tekitatud esemega sarnast pilti. Kujutisi jaotatakse tõelisteks ja näivateks. Kui eseme punktist A väljunud kiired koonduvad pä- 3
veepiiskadelt. Mõnikord võib vikerkaar tekkida ka kuukiirte või tehisvalgusallika abil. Päikesevalgus läbib vihmapiisad ja peegeldub nende kaugematelt sisepindadelt tagasi päikese suunas. Kuna vihmapiiskadel on võime erineva lainepikkusega kiiri lahutada, näemegi me vikerkaart spektrivärvide kaarena. Vikerkaart nähakse kõige sagedamini koos konvektsioon- või rünkpilvedega, sest need pilved on pigem üksikud vihmapilved kui paisuvad kihid. Tühikutega pilvede vahel on seal hea võimalus, et otsene päikesevalgus langeks vihmasajule
· Maalime ussi ja arutleme selle kuju üle (kuju kinnistamiseks). · Voolime lastega plastiliinist O või rõnga ja lõikame pooleks ning meisterdame S. · Kuidas me S kirjutame? Käsi jookseb nagu mööda teed. 5-6 a võib anda valged paberid ja sinna peale pliiatsiga laineid joonistada (ülevalt paberi servast alla). S · Joonistame päikesele kõveraid S tähe kujulisi kiiri. S
Fragment Eukleidese tööst. Leitud Oxyrhynchus´est 1896-1897. a. Säilitatakse Pennsylvania Ülikoolis. Nurk matemaatikas Nurk on geomeetriline kujund, mille moodustavad Haar A kaks ühest ja samast + alguspunktist väljuvat kiirt. O + Kiiri OA ja OB nimetatakse Tipp B nurga haaradeks, punkti O nurga tipuks. Haar • Vaadeldavat nurka märgitakse kaarega nurga sees. • Nurka märgitakse lühidalt AOB, BOA või lihtsalt O. • Täht, mis tähistab nurga tippu, kirjutatakse nurga keskele. Nurkade võrdlemine • Silma järgi hindamine • Üksteise peale paigutamine – kopeerida üks nurk läbipaistvale kilele ja paigutada teise nurga peale
13 14 15 16 Across Down 3. Hiiumaal Käinas sündinud kirjaniku Herman Sergo 1. Mis on Hiiumaalt pärit Eesti humoristi ja ajakirjaniku romaan Reigi rootslastest 18.sajandil. Jaanus Kõrva rahvapärane nimi? 4. Kirjanik, kelle nimelist kirjandusauhinda antakse välja 2. Hiiumaal elava kirjaniku Kiiri Saare esimene Hiiumaal Kassaris. debüütromaan. 5. 2012.aastal ilmunud Tõnu Õnnepalu romaan, mis 7. Millisest Hiiumaa supelrannast leiti surnuna Eesti räägib Metsavahist, kes asub elama nn Kollasesse luuletaja, lastekirjanik ja tõlkija Ott Arder? majja(eeskujuks Esna mõis) ning hiljem siirdub elama 8. Kes on teose "Üks rohutirts läks kõndima" autor? saareleüksikusse nn Kärbse majja(eeskujuks maja
valgusvihkude üksteisest läbimist. Eestvedaja Newton. Laineteooria Laine saab levida teatud keskkonnas. Valgus levib eetris. Seletas valgusvihkude teineteise läbimist kuid ei suutnud seletada varjude tekkimist. Eestvedaja Hygens. Kumb teooriatest on õige? Optika liigitus Valgus koosneb valguskvantidest ehk footonitest. Neid saab käsitleda kui lained ja kui osakeste voogu. Geomeetriline optika Ei arvesta valguse laineiseloomu. Valgust vaadatakse kui kiiri. (valguse murdumine, levimine) Laineoptika Tegeleb laineiseloomust tulenevate nähtustega. (inerferents) Kvantoptika Valgust käsitletakse nii osakestena kui lainetena. Osa kvantmehaanikast. (fotoefekt) Neli optika põhiseadust Valgus levib sirgjooneliselt. Valguskiired on sõltumatud. Valguse peegeldumisel tasaselt pinnalt on langemisnukr võrdne peegeldumisnurgaga. Valguse üleminekul ühest keskkonnast teise kiir murdub. Langemisnurga ja
Ühed on tavalise vee reaktorid ja teised raske vee. Vesi jagatakse reaktoritesse kaheks kasutamiseks: esiteks selleks, et aeglustada neutrone ja teiseks sellepärast, et see on soojuskandja. Tuumaelektrijaamadel on mõned eelised. Need ei eralda kasuvuhoonegaase ja ei saasta õhku. Sellest tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub vähe. Kuid nende kasutamise ohte on rohkem, kui eeliseid. Tuumakütuse, mis saadakse, jäägid on radioaktiivsed. Radioaktiivseid kiiri on kolm: alfa-, beeta- ja gamma-kiirgus. Alfakiirgus on heeliumi aatomi tuumad. Beetakiirgus on elektronid ning gammakiirgus kujutab endast elektromagnetkiirgust. Need kiirgused on elusorganismidele väga ohtlikud ja need lagunevad sadu tuhandeid aastaid. Kui tuumaelektrijaamas juhtub õnnetus, siis võivad reostuda väga suured alad. Näiteks Tsernobõli tuumaplahvatus. Tuumaelektrijaamade kasutamisel on saadud materjali ka tuumarelvade valmistamiseks
koherentseid ja monokromaatilisi valguskimpe. Tööpõhimõte · seisneb pöördhõive tekitamises optilisse resonaatorisse paigutatud aines · Laseri abil saadakse stimuleeritud kiirgus · Laserkiire omadused: monokromaatilisus, koherentsus, vähene hajuvus, suur võimsus Kortsude silumine · Toimib Cu-laseri kaudu- vaskaurude laser, mis kiirgab kindla lainepikkusega kollaseid (lainepikkusega 578,2 nanomeetrit) ja rohelisi kiiri (510,6 nm) · Nimelt laseb pealmine nahakude kiirgust läbi, alumised nahakihid aga tõmbuvad selle mõjul kokku ning kortsude hulk väheneb ja need muutuvad madalamaks. · Vaskaurudel saadi laserefekt juba 1965.a-l Tööpõhimõte · gaaslahendus täitegaasis, milleks on neoon, kuumutab keraamilise laseritoru sellise temperatuurini, et tekib sobiv metalliaurude kontsentratsioon ja gaaslahenduses tekkinud kiired elektronid ergastavadki metalliaatomeid, mis siis
100 kosmilist kiirt milles esines elemente vahemikus 75-89 (grupp elemente millesse kuulub plaatinum, elavhõbe ja plii). Kasutatud detektor oli palju suurem kui enamus teaduslikke vahendeid mida kasutab NASA praegu. Et teha paremaid mõõtmisi on vaja veelgi suuremat detektorit ja mida suurem on detektor, seda suurem on selle maksumus.[2] 3 Kust need tulevad? Enamus galaktilisi kosmilisi kiiri on arvatavasti kiirendatud supernoovade jäänuste plahvatuslainetes. See ei tähenda, et supernoova plahvatus ise osakesed sellisele kiirusele saab. Plahvatuse jäägid, laienevad gaasipilved ja magnetväli võivad kesta tuhandeid aastaid ja see kiirendabki kosmilisi kiiri. Põrgates edasi ja tagasi jääkide magnetväljas laseb suvaliselt mõnel osakesel koguda energiat ja saada kosmiliseks kiireks. Lõpuks koguvad nad piisavalt kiirust ja
Henri Becquerel (1852 - 1908) Oli prantsuse füüsik, kes avastas elementide radioaktiivsuse Selle eest pälvis ta 1903. aastal Nobeli preemia 1896. a märkas ta täiesti juhuslikult, et uraaninitraadi tükike põhjustab musta paberisse mähitud fotoplaadile asetatuna plaadi särituse. Ilmselt kiirgas uraanisool mingeid senitundmatuid kiiri, mis läbisid musta paberi Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste lagunemist. Lisaks uraanile on veel teisigi radioaktiivseid elemente : toorium, poloonium, raadium, aktiinium ... kokku on praegu 115 keemilist elementi Radioaktiivsus on tuuma-maailma nähtus, kõik
Kliima 14. Vesi neelab päikese kiiri,samuti äsja küntud põld,küllaltki hästi 1. Parasvöötme ülemineku kliima mereliselt mandrilisele. puude lehestik.Päikese kiired peegelduvad liivaselt ja teistelt 2. Eesti kliimat mõjutavad Lääne poolsed merelised ja Ida poolsed heledatelt pindadelt. mandrilised õhumassid. 15. Kõrgustike ületamisel pilved koonduvad sademete hulk suureneb ja 3
Päikesekaitse 9.B 2011 Naha tähtsus · Nahk kaitseb organismi · Nahk aitab säilitada kehatemperatuuri · Nahk on meeleelund · Nahk on eritusorgan Pilt 1 Päikese kasulikkus · UV-kiirgus paneb naha tootma D-vitamiini · Päike kaitseb ägeda akne eest · Päikesevalgus vähendab ärevust ja tekitab lõõgastunud tunde · UV-kiiri vastu võttes toodab organism endorfiini e. õnnehormoone Pilt 2 UV-kiirguse kahjulikkus · UVC, UVB, UVA-kiirgus · Nahakahjustused: punetus, päikesepõletus, nahavähk, naha vananemine (kortsud), huulte lõhenemine · Muud kahjustused:, DNA-kahjustused, immuun- süsteemi nõrgenemine, päikese allergia, silmahaigused, juuste katkemine Päikesekaitse · Ei ole soovitatav veeta tervet päeva päikese käes · Keskpäeval päevitamine on kõige ohtlikum · Tuleb kasutada päikesekaitset nii nahal,...
Miks me näeme? See maailm kus me elame tahab, et me näeksime. Siin maailmas on nii palju ilu, mis tahavad, et me näeksime. Kui vaadata meie ümber, siis me näeme väga palju erinevaid värve ja need värvid on selleks loodud, et nad saaksid end meile näidata selleks on vaja ka nägemismeelt. Näiteks kui päikse paistab siis kiired tulevad päikesest välja, sest päike on isekas ja tahab üksi taevas olla ning selleks ta paiskab endast kiiri ära ja kui samal ajal hakkab vihma sadama kuid päike on nii võimas, et pilved ei suuda päikese ette tulla, siis tuleb vikerkaar välja, et lepitada päike ja vihmasadu ning pilved selleks, et inimesed näeksid kui ilus tegelikult meie ümber on. Ja selleks, et inimesed näeksid, et ka looduses on tülisid ja, et üks väike vikerkaareke saab seda lahendada. Kuid vikerkaar kasutab seda tüli ka natuke ära, nimelt tuleb ta natuke ka selleks välja, et näidata meile oma
kuna nad võivad kasutamisel moodustada orgaanilisi ühendeid. Samuti võib kasutada pleegitusaktivaatoreid, et pleegituskomponent paremini töötaks madalamal temperatuuril. 4 2. OPTILISED VALGENDAJAD Optilised valgendajad on nagu valged värvid. Optilisteks värvideks nimetatakse värvituid orgaanilisi aineid, mis ultravioletse kiirguse toimel hakkavad fluorestseerima. Fluorestseerimisel kiirgab optiline värv sinakaid kiiri. Valge pesu omanab tavaliselt kollaka tooni sellepärast, et neelab siniseid kiiri. Optiline värv justkui kompenseerib siniste kiirte puudujäägi ja muudab sellega pesu valgeks Kõige puhtama pesu saab seda kõrgemal temperatuuril pestes, kuid mõnda tüüpi riidega ei tohi seda teha. Tuleb lähtuda rõivastel olevatest hooldusmärkidest, kus on näidatud piirtemperatuur. Kui riiet ei tohi pesta kõrgel temperatuuril, siis võib kasutada pesupulbreid, milles on optilised valgendajad
Tuumaenergia Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Tuumaenergia ajalugu on lühike. Martin Heinrich Klaproth avastas 1789. aastal uraandioksiidi. Metallilist uraani sai aga esimest korda alles Eugen Peligot 1841. aastal. 1896. aastal avastas Henri Becquerel, et uraan kiirgab mingisuguseid nähtamatuid kiiri, mis on võimelised läbima musta paberit ja põhjustama fotoplaadi tumenemist. Ta nimetas selle kiirguse uraanikiirteks. Samal ajal avastasid Marie ja Pierre Curie, et uraanikiired on omased ka mõndadele teistele ainetele ning nimetasid need kiired ümber radioaktiivseks kiirguseks. Alles 1939. aastal avastasid Otto Hahni ja Fritz Strassmann, et uraani isotoobi 235 tuum lõhustub aeglaste neutronite mõjul, kiirates välja energiat ning veel 2-3
Kas Eesti vajaks tuumaenergiat? Targem tegevus on ennast harida tuumaenergia teemal, kui levitada emotsioone tekitavaid arvamusi antud teemal. Selget vastust küsimusele ei ole - see on rohkem arutelu küsimus. http://goo.gl/JIRBjZ Ajalugu 1789. aastal avastas Martin Heinrich Klaproth aine nimega uraani. 1896. aastal avastas Henri Becquerel, et uraan kiirgab mingisuguseid kiiri, pärast mudeti nende nimi radioaktiivseteks kiirteks. 1950-ndatel aastatel hakati kujutama ette võimalusi, mis kaasneksid tuuma energia kasutusele võtul: tasuta energia, tuumaenergial põhinevad autod ja lennukid jne. Paar aastat hiljem avastati, et tuumaenergia saamise protsess on keerulisem. Rohkem kui pooled tänapäeval kasutusel olevad tuumareaktorid on ehitatud 1970-1985 aastate vahel. 1986. aastal juhtus Ukrainas Tsornobõlis üks suurimaid Positiivne pool
1. ei mõjuta aine keemilist koostist; 2. piisab väikestest ainekogustest; 3. ainet saab uurida eemalt ilma laborisse toomata. Elektroskoop on mõõteriist, millega saab teha kindlaks elektrilaengu olemasolu. Spektrite uurimiseks kasutatakse spektroskoopi (näitab) või spektromeetrit (mõõdab). Spektroskoop koosneb kolmest osast: 1. kollimaator, mille läätse L1 fookuses asub pilukujuline valgusallikas S, et saada paralleelseid kiiri prismale; 2. prisma; 3. vaatetoru, mille lääts L2 koondab erinevat värvi omavahel paralleelsed kiired erinevatesse ekraani punktidesse, kus valge valguse puhul saame pidevspektri. Me ei märka, et see on lõpmatu arv värvilisi pilukujutisi kõrvuti. Kui aga vaadata spektroskoobiga hõõguvat gaasi, siis näeme mustal taustal värvilisi jooni, millest igaüks on pilukujutis. 1859
oktoobril 2031. Selle ajaloolise sündmuseni jäänud aega (sekundi täpsusega!) näitab ka kell nende kodulehel. http://www.liftport.com/ NASA uuring annab aluse teadliku kliimapoliitika kujundamiseks Aastakümneid on teadlased uurinud gaase ja osakesi, mis potentsiaalselt muudavad Maa kliimat. Selle ajaga on selgeks saanud, et teatud õhus leiduvad kemikaalid püüavad Päikese valguse kinni ning soojendavad sellega kliimat, mil teised hoopiski peegeldavad Päikese kiiri, põhjustades kliima jahenemist. Tänapäeva kosmose uurimisvahendid Alles tänapäeval, meie aja võimsate teleskoopide abil, mis suudavad tungida kosmosesse 10 000 000 000 000 000 000 000 (10 atmel 22) kilomeetri kaugusele, teleskoopide abil, mille valgustundlikkus on miljon korda suurem inimsilma valgustundlikkusest. Mis on astrokliima? Astrokliima on tähtede uurimiseks sobiv kliima. Nagu teame mõjutavad pilvisus, suurõhuniiskus, õhu- ja
nurkade alt nii, et nad lõpuks kõik KOONDUVAD SINU SILMA! KIIRED PEAVAD OBJEKTI PEALT KOONDUMA SILMA, MUIDU ME EI NÄE PILTI! See on väga EBAINTUITIIVNE, raske ajule aduda, aga, et näha enda peegeldust, siis peab pind: 1. Olema sile, need kiired, mis paralleelselt tulevad peavad ka peegelduma paralleelselt 2. kiired peavad tulema piisavalt eri suundadest, et oleks neid kiiri , mis leiaksid koonduva tee sinu silmani 3. See pind, mille pealt peegeldus tuleb, peab olema suuteline peegeldama tagasi ENAMIKKE lainepikkusi; kõiki värve, mis talle peale langevad. Kui peegeldus sellise pinna pealt on hajus, näeme valget pinda! (nt valge paber), sest paber peegeldab kiiri kõik suvalistes suundades, nad kattuvad ja osa neist koondub, kõik värvid segamini annavad valge. Kui aga peegeldus on SPEKULAARNE, siis peegelduvad kõik värvid eraldi!
nurkade alt nii, et nad lõpuks kõik KOONDUVAD SINU SILMA! KIIRED PEAVAD OBJEKTI PEALT KOONDUMA SILMA, MUIDU ME EI NÄE PILTI! See on väga EBAINTUITIIVNE, raske ajule aduda, aga, et näha enda peegeldust, siis peab pind: 1. Olema sile, need kiired, mis paralleelselt tulevad peavad ka peegelduma paralleelselt 2. kiired peavad tulema piisavalt eri suundadest, et oleks neid kiiri , mis leiaksid koonduva tee sinu silmani 3. See pind, mille pealt peegeldus tuleb, peab olema suuteline peegeldama tagasi ENAMIKKE lainepikkusi; kõiki värve, mis talle peale langevad. Kui peegeldus sellise pinna pealt on hajus, näeme valget pinda! (nt valge paber), sest paber peegeldab kiiri kõik suvalistes suundades, nad kattuvad ja osa neist koondub, kõik värvid segamini annavad valge. Kui aga peegeldus on SPEKULAARNE, siis peegelduvad kõik värvid eraldi!
Läätse iseloomustavad suurused on fookuskaugus ja optiline tugevus.Punkti, kus koonduvad läätse läbinud valguskiired nimetatakse fookuseks ehk tulipunktiks. Fookuskaugus on kaugus läätse keskpunktist fookuseni. Mida kumeramad on läätse pinnad, seda rohkem ta valgust murrab, see tähendab seda suurem on tema optiline tugevus. Kumerläätsed Kumerläätsed on keskelt paksemad, kui servadest. Sellist tüüpi läätsed koondavad valgust. Koondavas läätses murrab õhus prisma kõiki kiiri aluse suunas ja sellepärast murduvad kõik koondavat läätse läbivad kiired läätse optilise peatelje poole. Kumerläätses tekib tõeline kujutis. Pildil on kolm erinevat kumerläätse. Sedasi tähistatakse kumerläätsesi. Nõgusläätsed Nõgusläätsed on äärtest paksemad, kui keskelt. Sellised läätsed hajutavad valgust. Murdunud kiired küll hajuvad, kuid nende pikendused lõikuvad hajutava läätse peafookuses.
2)toiduainete pikema säilituse tagamiseks 3)vähirakkude tapmiseks · Gammakiirguse abil tapetud bakteritega vaktsiinid võivad olla oluliselt efektiivsemad ja vastupidavamad kui tavapärased kuumuse või keemilise tehtud vaktsiinid. `Gamma nuga' · Gamma noaks nimetatakse 1960-date lõpus leiutatud seadeldist, mis aitab kasvajaid hävitada. Töö põhimõte · Gamma nuga saadab kasvaja suunas mitmeid kiiri. · Kiired, mis tapavad enamus baktereid, on effektiivsed ka kasvajate vastu. Miks kiirgus meid ei tapa? · Kasutusel olevad seadmed saadavad korraga välja ~200 kiirt. · Kõik kiired on suunatud kindlasse punkti inimese peas. · Kuna kasvaja ümber saavad kõik kiired kokku, on seal nende võimsus 200 kordne ja nad teevad kahju just sealsete bakteritele. · Et pea oleks paigal terve sessiooni aja (20 min 1h) , peab
Lühidalt öeldes Üldtunnused: · elupaigaks vesi · liiguvad arvukate iminappadega jalgade abil · lubiplaatidest toes naha all · nägemiseks täppsilmad · suguliselt arenevad , muna -> vastne -> täiskasvanud isend Meritäht · Keha on õhuke, väikse kehaosa ja külgedele väljaulatuvate pikkade jätketega · Meritähe keha muudavad karedaks lühikesed lubiogad · Kiirte tippudes on neil silmad, silmi on neil sama palju kui on kiiri · Liikumiseks on jalad · Meritäht on röövloom Merisiilik · Merisiilikud on poolkerakujulised · Karbitaolisele toesele kinnituvad lubiogad · Liikumiseks kasutab merisiilik nii jalakesi kui ka okkaid · Merisiilikud asuvad suuga vastu merepõhja Meripura · Meripurad on kotikujulised, arvukate nahanäsadega, merepõhjal külili asetsevad okasnahksed · Jalad on nõrgad, liikumiseks kasutavad nad lihaseid ja nahanäsasid · Meripurad toituvad põhjasetetest
4l ARVUTUSED JÄRELDUS KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mida nimetatakse läätseks? Mille alusel läätsi liigitatakse? Läbipaistvast ainest keha, mida piiravad kaks sfäärilist või mõnda muud pinda. See koondab või hajutab valgust. Läätsi liigitatakse pindade järgi kumer- ja nõgusläätsedeks. Kui lääts on keskelt paksem kui äärtelt, siis õhus ta koondab kiiri. Lääts, mis on äärtelt paksem võrreldes keskkohaga, aga hajutab kiiri. Kumerläätse nimetatakse ka koondavaks läätseks. Nõgusläätse nimetatakse hajutavaks läätseks. Igal läätsel on kaks fookust- kummalgi pool läätse üks. Nõgusläätse fookused on näilised. 2. Defineerige mõisted: läätse optiline telg ja peatelg, optiline keskpunkt, fookus, fokaaltasand. Läätse optiliseks teljeks nimetatakse läätse kerapindade keskpunkte ühendavat sirget. Läätse
UV valgus Füüsika 14.01.2013 UV VALGUSE ÜLDISELOOMUSTUS Selleks, et saaksime aru UV kiirguse toimest, peaks esmalt mõistma selle osakaalu üldises elektromagneetilises spektris. UV kiired paiknevad lainepikkuselt X-kiirte ja nähtava valguse vahel ja on lainepikkusega 280-400nm. Tähtis on teada, et mida lühem on ühe või teise kiirguse lainepikkus ja vastavalt, mida suurem on selle sagedus, seda suuremat energiat see endaga kaasas kannab. Kuigi UV kiiri on päikese valguses kõigest 5%, on nende toime suur tänu lühikesele lainepikkusele UV valguse kasutus Uv valgust kasutatakse: 1) solaariumites 2) tavapäraselt analüütilises keemias erinevate analüütide määramiseks 3)rahatähtede kontrollimiseks 4) ööklubides UV valgus solaariumis UVA kiired. On UV kiirtest kõige pikema lainepikkusega 320-400nm ja seetõttu ei kanna edasi nii suurt energiat kui teised UV kiired. UVA kiired ei tekita päikesepõletust (erüteemi)
kerakujulistelt vihmapiiskadelt vihmaseinal või vihmapilves, kui päikesevalgus langeb viimasele vaatleja selja tagant. Kui päike asub kõrgemal kui 42 kraadi, ei saa vikerkaart maa lähedalt üldse näha. Ümmargusse veepiiska sisenenud valgus murdub oma esialgsest suunast piisa tsentri poole. Osa sellest valgusest peegeldub piisa tagaseinal piisa sisse tagasi ja piisast väljumisel murdub veel kord. Ümmarguses veepiisas muudavad sel viisil kõige rohkem kiiri oma suunda umbes 42° kaugusel Päikesele vastassuunast. Et vee murdumisnäitaja sõltub kuigivõrd lainepikkusest, siis kalduvad sinised kiired oma esialgsest suunast kõrvale rohkem kui punased. Värvide teke valguse murdumisel veepiisas Kuidas on võimalik vikerkaart näha Vikerkaare esinemine Vikerkaart nähakse kõige sagedamini koos konvektsioon- või rünkpilvedega, sest need pilved on pigem üksikud vihmapilved kui paisuvad kihid. Tühikutega pilvede vahel on seal
Väga meeldis. Teine lemmikutest oli Heli Pressi teos ,,Lootuse õis" Naine ise kommenteerib oma tööd nii ,, Lootus hinges, vaatan looduse poole. Seda kui esivanemate kingitust peab hoidma iga rahvus" Teos ise kujutas endast metallalust mille sisse oli torgatud metall pulgad ja nende pulkade otstes oli klaasist munadest kokku sulatatud lille õied. Paar lilleõit oli ka metallist alusel. See töö säras valguse käes tõesti nagu kiirgaks endast välja lootuse kiiri. See oli kuidagi nii puhas ja uhke. See on huvitav kuidas kunstnikud enda mõtteid edasi annavad ja näevad meie rahva minevikku erinevalt. Soovitan kõigil näitust vaatama minna, seal tõesti on mida vaadata.
Ta ei pretendeeri õpetlase nimele. Ta ei ole ka võimeline andma rahuldavat seletust ning selgitust tema poolt saavutatud tagajärgede üle traadita telegraafimise alal. Ta aparaadid on patenteeritud ja hoitakse saladuses. Kuid on küllalt põhjust arvata, et tema aparaatide poolt tekitatud kiirtel on vähe ühist elektriga. Härra Marconi kinnitab, et ta suudab tekitada eetrilaineid, mis on võimelised läbima ükskõik missuguseid takistusi. Seega ta võiks siis oma kiiri saata läbi mägede ja kaljude, lõpuks ka läbi terve maakera..." Kuid sama 1897. a. juunis peainsener Preece esineb avaliku ettekandega, kus ta langetab eesriide saladuslikult leiutiselt. Preece kõneleb muuseas: ,,Möödunud aasta juunis tõi Mr. Marconi Inglismaale uue leiutise traadita telegraafimiseks. Ta kasutab Hertzi elektromagnetilisi laineid, kuid seejuures väga kõrge sagedusega. Ta on konstrueerinud relee, mis oma tundlikkuselt ületab kõik seni tuntud riistad sel alal
Ruuben's butterflies: Kirsipiia The last book I read is Ruuben's butterflies: Kirsipiia written by an estonian writer Kiiri Saar. The book is published in September 2012. The main character in the book is a girl named Kirsipiia, who has just started the last year in school. She is unsociable and has only one friend in the class. She is also quite chubby and she is bullied in school. She thinks that life is quite boring and she hasn't got any idea how to brighten her world and what to do with her life. The second charackter is a boy named
Solaariumis päevitamise füsioloogiline toime organismile ja võimalikud ohud. . Solaariumi mõistlikult kasutades pole võimalik saada päikesepõletust. Samuti võite tunda kunstpäikese soodsat mõju oma meeleolule ja enesetundele. Spetsialistid ammugi täheldanud kevadväsimuse käes kannatavate inimeste enesetunde paranemist solaariumis päevadel, mil päike on pilvede taga peidus ning ilm pahur ja vihmane. Solaariumis saab inimese keha kolme sorti erinevaid valgused. Need on UVC valgus ,UBV valgus ja UVA valgus. UVC valgus kutsub inimese nahal esile punetuse, mis on nähtav ~ 6 tunni möödudes.Tekib ka naha pigmenteerumine, kahjustuda võivad konjunktiivid ja silma sarvkest.UVC kiired neelduvad täielikult aknaklaasis. UVB valgus tekitab nahale ~ 12- 24 tunni pärast nn. päikesepõletuse ja ~ 48- 72 tunni möödudes pigmentatsiooni.Kahjustab konjunktiive ja silma sarvkesta.UVB kiired läbivad hästi vett ( ettevaatust ujumisel ! ) ja neelduvad aknakla...
· Dionysos lad. Bacchos ehk Bacchus - veini- ja viljakusjumal. Alati viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga. Teda saatsid sileenid, saatürid ja menaadid. · Nike lad. Victoria - võidujumalanna. Kärbitud tiibade, võidupärja ja pasunaga jumalanna. Sageli koos Athenaga. · Helios lad. Sole ehk Sol - päikesejumal. Oli väga ilus, kuldsete pikkade lokkidega mees. Tihti on teda kujutatud neljahobusevankril, pea kiirgamas kuldseid kiiri. · Selene lad. Luna - kuujumalanna, eelmise õde. Oli kahvatu, kuusirbiga juustes, kahehobusevankriga. · Eos lad. Aurora - koidujumalanna. Kujutati tegelikult vähe, peamiselt roosa taevana. Tema lilledeks olid kollased nelgid. Kui teda kujutati inimesena, siis veeanumaga, millest puistas kastepiisku, käes. · Paan lad. Faun - maarahva ja karjuste jumal. Elas metsades ja soodes. alle meeldis oma tavatu välimusega inimesi ehmatada - sellest ka sõna paanika
16 Laserid teevad liiga Moodsaid loengupidajaid ja ärimehi abistavad kõrgtehnoloogilised laserid on muutunud Britannias potentsiaalseks ohuks. Suure võimsusega kirjutusvahendikujulisi valgusallikaid on hakanud kasutama röövlid, et oma ohvreid ajutiselt pimedaks teha , lastes neile laserkiirt näkku. Ent asjatundjad hoiatasid, et seadmed võivad tekitada ka taastumatut silmakahjustust. Valgusallikad, millel puudub valvepatarei, saadavad oma kiiri 600 meetri kaugusele. Ent asjatundjad hoiatavad, et viiest millivatist suurema võimsusega laserseadmed on ohtlikud. Need võivad vigastada silma võrkkesta. Laseri kasutusvaldkonnad Elektroonikas Meditsiinis Mõõteseadmetes Valveseadmetes Tööstuses Sõjaväes Meelelahutuses Elektroonikas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
võrreldes korduvalt väike, siis nimetatakse läätse õhukeseks läätseks. 40. Läätse fookuseks nimetatakse punkti läätse optilisel peateljel, kus lõikuvad läätsele paralleelselt optilise peateljega langevad valguskiired pärast murdumist. 41. Läätse fokaaltasandiks nimetatakse tasandit, mis on risti optilise peateljega ja mis läbib läätse fookust. 42. Kujutise konstrueerimisel läätses kasutatakse nn mugavaid kiiri: 1.kiir, mis langeb läätse optilise peateljega paralleelselt, murdub läbi fookuse 2.kiir, mis langeb läätsele läbi fookuse, murdub paralleelelt optilise peateljega 3. kiir, mis langeb optilisse keskpunkti, ei murdu. 47. Läätse suurendusseks nimetatakse kujutise ja eseme joonmõõtmelist suhet.
2015 Ammu juba lähenevat tunti kevadet kui lambanahas hunti, (Under 2007: 510) pani hellvalge särgi ihu pääle roosilise õitsva ihu üle. (Visnapuu 1982: 44) Paneb aralt maale ühe talla, teine tald jääb õhku kumisema (Visnapuu 1982: 50) ripsmed kokku suruda kui okkad, mitte näha valgust kui sa lokkad (Under 2007: 510) Kuidas saaks neid heldeid kiiri kiita? nende taga näed ju tuleriita (Under 2007: 510) Kõik põõsad suitsesid. Mu juus täis tuult. (Under 2007: 450) Paneks maha oma koorma teele, aga raske mälestus jääb meelde (Under 2007: 510) Mu meel läeb härdaks, niiskust nõrgub laugel õrn aimus küllusest, mis veel kaugel, (Under 2007: 27) aga lihtsameelne hing -kuis võis ta seda kaksikpidikõnet mõista. (Under 2007: 510)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
