Kloonimine Mis on kloonimine? Milleks seda kasutatakse ja kui vajalik ta tegelikult on? Kloon on ühe raku või hulkrakse organismi mittesugulisel paljunemisel arenev geneetiliselt identne järglaskond. Teisisõnu enne raku jagunemist toimub kõigi rakus olevate DNA molekulide replitseerimine. Kromosoomide kahekordistamine ja nende jagamine tütarrakkude vahel toimub ülima täpsusega, mistõttu nad on identsed. Võtame näiteks taime kehaosa ja kasvatame sellest uue taime, siis saadu on geneetiliselt identne lähtetaimega Seda nimetatakse vegetatiivseks paljundamiseks, mida eriti kasutatakse aianduses. Põhimõtteliselt on silmamine, oksastamine, tütartaimede võtmine jne. erinevad kloonimise meetodid. Loomadega toimib kloonimine palju raskemalt. Üks võimalus on kasutada viljastatud munaraku totipotentseid omadusi ehk viljastatud munaraku tuum asendatakse tuumaga, mis on võetud looma keharakust, keda ...
Mõisted Rakutsükkelehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Mitoos keharakkude paljunemine, tekib diploidne kromosoomistik Amitoos (ka lihtpooldumine) on otsene raku või rakutuuma jagunemine ilma mitoosile omaste protsessideta. Meioos rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivadsugurakud. Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Spermatogenees on protsess, mille käigus diploidsed tüvirakud spermatogoonid algul jagunevad mitoosi teel, seejärel moodustuvad neist meioosi teel haploidsed spermatiidid, millest küpsevad spermatosoidid. Haploidne kromosoomistik kõik kromosoomid esinevad ühes korduses. kõigis inimese sugurakkudes. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordnekromosoomistik , milles k...
peroksüsoomides. Lühema alifaatse ahelaga rasvhapped lagundatakse mitokondrites kui ka peroksüsoomides. Rasvhapete lagundamise rada peroksüsoomides sarnaneb sellega, mis esineb mitokondrites. Peroksüsoomid Peroksüsoomidel on eriti tähtis roll teatud taimekudedes, kus esineb 2 väga erinevat tüüpi peroksüsoomi. Üks tüüp esineb lehtedes, kus ta viib läbi fotorespiratsiooni. Teist tüüpi peroksüsoom esineb idanevates seemnetes, kus ta konverteerib seemnete lipiidide koostises olevaid rasvhappeid suhkruteks, mida on noore taime kasvuks vaja. Kuna selline lipiididest suhkrute tegemine käib nn. glüoksülaat-tsükli kaudu, siis vastavaid peroksüsoome nimetatakse glüoksüsoomideks.
fermentide, ensüümide ja vitamiinide koostises. Taimedes olev üldlämmastik jaguneb kahte rühma : a) valklämmastik jaguneb lahustumise järgi nalja fraktsiooni : albumiinid, globuliinid, gluteliinid, prolamiinid b) mittevalguline lämmastik jaguneb 5 rühma : nitraat lämmastik, NH4-N, amiidne lämmastik, amiin lämmastik, aluselised lämmastiku ühendid (solaniin) Taimed omastavad lämmastikku mullast nitraatidena ja amooniumlämmastikuna. NH4-N ühineb taimekudedes mingi dikarboonhappega ja moodustub primaarne aminohape. NO3-lämmastik on loomadele ohtlik kui kuivaines on 0,07% , surmav 0,2%.taimedele ohtlik kui taime kuivaines on 0,1 %. Vees olev NO3-lämmastik on inimesele ohtlik kui on 22mg/l, loomadele ohtlik 45mg/l. Lämmastiku varu muldades 1,5-15t/ha, sellest omastatav 5-10%. Väetistest omastatav lämmastik 40-70%. N- väetiste liigid : NH3NO3 kiiretoimeline, kõikidele kultuuridele sobiv Amooniumsulfaat happeline, kartulile
tüvirakud võivad taastada suhkruhaigete pankrease funktsioonid, närvirakkudeks muundatud tüvirakud asendada Alzheimeri ja Parkinsoni tõve kahjustatud kudesid (4). 4 1.3. Loomade kloonimisega kaasnevad raskused (1) Põhjust tuleb otsida taimsete ja loomsete rakkude diferentseerumise eripärast. Täiskasvanud loomorganismis puuduvad totipotentsed rakud (rakud, mis rakud võivad regenereerida tervikliku organismi). Taimekudedes on aga rakke, mis on põhimõtteliselt totipotentsed. Taime kudesid vigastadades kasvab vigastuskohale vähediferentseerunud rakkude mass - haavakude e. kallus. Selliseid rakke kunstlikul söötmel kasvatades ja teatud taimehormoone kasutades saab indutseerida morfogeneesi (esile kutsuda kehaosade kujunemist) - vähediferentseerunud haavakoest kasvavad võsud ning juured. Niimoodi katseklaasis saadud uue taime võib peagi mulda istutada. Sellel meetodil põhineb meristeempaljundus
ning pole seega emaga identsed. 16. mittesugulise paljunemise meetodid ja organismid Meetod Organismid pooldumine -organism jaguneb kaheks bakterid, algloomad, üherakulised ning moodusub kaks järglast seened pungumine-järglane kasvab pungana pagaripärm, hüdra, mõned käsnad organismi küljes ning eraldub küpseks saanuna taimede vegetatiivne paljunemine-uus sibulad, mugulad, risoomid, pistikud, organism tekib taimekudedes olevatest lehed eristumis- ja jagunemisvõimelistest rakkudest paljunemine spooride ehk eostega- seened, samblad, osjad, sõnajalad päristuumsetel moodustuvad spoorid meioosi teel ning haploidsest spoorist kasvab uus organism 17. Spermi peaosa sulab kokku munarakku ümbritseva membraaniga ning spermi tuum liigub munarakku. Niipea, kui üks seemnerakk on pääsenud munarakku, muutub selle pind teistele seemnerakkudele läbipaistmatuks. See takistab
kasv pärsitud. · Kõige olulisemad tegurid, mis mõjutavad Phytophthora haiguse levikut ja suurendavad nakatunud leppade arvu on jõe laiuse suurenemine, suvine veetemperatuuride tõus, savine pinnas jõekallastel ja aeglane vool jõgedes. · Phytophthora levik looduses on tihedalt seotud kliimatiliste parmeetritega nagu sademed, temperatuuride ning niiskuse kõikumisega ja kliimasoojenemisega. Elutsükkel ja mõju taimedele · Elab mullas ja taimekudedes, võib võtta erinevaid vorme ja võib liikuda vees. · Ebasobivate tingimuste korral muutuvad klamüdospoorideks. · Sobivate tingimuste juures klamüdospoorid idanevad, tootes mütseele ja sporangiat. · Sporangiad valmivad ja levitavad zoospoore, mis nakatavad taimejuuri, sisenedes juurde juuretipu tagant. · Zoospores peavad ujuma läbi pinnasevee, seega on nakatamine tõenäolisem niiskemates muldades. · Mycelia kasvab läbi juure omastades karbohüdraate ja
suuda tselluloosi ja ligniini seedida, neil on mutualistlikud suhted bakterite ja algloomadega, kes seda suudavad ja kes elavad herbivooride seedekulglas. Vetikad ei vaja selliseid tugistruktuure nagu maapealsed taimed ning nende suhe C : N on oluliselt madalam kui maismaataimedel. Eri loomaliikide ja nende eri kudede koostises on süsivesikud, valgud, lipiidid, vesi ja mineraalained sarnastes proportsioonides. Taimedes ja taimekudedes varieeruvad nende ainete suhtarvud olulisel määral. C- taimed kujunesid C-taimedest kohastumusena tugeva valgusintensiivsuse, kõrge temperatuuri ja kuivuse suhtes ajal, kui CO kontsentratsioon atmosfääris langes (arvatavalt 5..7 miljonit aastat tagasi). Kuivades ja kuumades tingimustes sulgevad taimed õhulõhed, et takistada vee aurumist. Kui valgusenergiat on palju, on fotosünteesi limiteerivaks
saab mullast ja mis on vajalikud taimede elutsükli läbimiseks, mida ükski teine element ei asenda. Vajalik element toimib raku sees ja mitte takistades/soodustades teiste elementide neeldumist. Millised omadused peavad olema taimede toitesegul Õiges kontsentratsioonis kõiki vajalikke toiteelemente. Normaalseks kasvuks ja arenguks on vaja 17 keemilist elementi, millede sisaldus ja omavahelised proportsioonid erinevates taimedes ja taimekudedes on küllaltki sarnased ja nende 17 elemendi ja valguse olemasolu korral taim on suuteline sünteesima kõiki ühendeid, mida ta vajab. Lisaks õige pH, sest paljude mineraalainete omastamine sõltub selle väärtusest. Defineerige füsioloogiliselt aluseline toitesool Selle soola vesilahusest omastatakse rohkem anioone, tulemusena lahuse pH tõus. NaNO3 Defineerige füsioloogiliselt happeline toitesool Selle soola vesilahusest omastatakse rohkem katioone, tulemusena pH langemine. KCl
Haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Õpperühma kood PT-07 Tauri Tohvri Okas- ja lehtpuidu keemiline koostis Juhendaja nimi: Ene Laane Väimela 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Puittaimede talitlus...................................................................................................................4 1.1 Fotosüntees.................................................................................
- seedimine, liikumine, FS, hingamine 28 Millal on suuremamõõduliste saakloomade püüdmine hea/halb otsus? Hea otsus, kui neid on lihtne kätte saada, halb otsus, kui püüdmisele kulub liiga palju energiat. Kordamisküsimused 4 1 Nimeta vähemalt 3 vee füüsikalis-keemilist omadust, mis on taimede ellujäämiseks hädavajalikud. Kirjelda keskkonnatingimusi, kus need omadused muutuvad oluliseks • Neutraalne lahusti • taimekudedes turgori tekitaja – kuival perioodil • suur soojusmahutavus • suur pindpinevus Oluliseks muutuvad vee mullast kättesaamisel, vee liikumisel juurtes, tüves, lehtedes; põua ja liigniiskuse korral. 2 Mis on poikilo-ja homoiohüdriidsete taimede erinevused Poikilohüdriidsed taimed Homoiohüdriidsed taimed •Veesisaldus rakkudes muutuv •Veesisaldus rakkudes konstantne •Dormantsusperiood •Spetsiaalsed veehoiuorganellid
Evolutsiooniliselt on see vanim. St isendite vähest geneetilist varieerus ja väiksemat edukust parasiitidele ja bakteritele vastu seista. Esineb alamatel loomadel, selgroogsetel ei esine. Pooldumine- vanemorganism jaguneb kaheks ning moodustub kaks järglast ( nt bakterid, algloomad, üherakulised seened) Pungumine- Järglane kasvab pungana vanemorganismi küljes ning eraldub küpseks saanuna ( nt pagaripärm, hüdra, mõned käsnad) Taimede vegetatiivne paljunemine- uus organism tekib taimekudedes oevatest eritumis. Ja jagunemisvõimelistest rakkudest. Vegetatiivse paljunemise organiteks võivad olla sibulad, mugulad, risoomid, pistikud, lehed. ( nt pajud, taimed) Paljunemine spooridega e eostega- Päristuumsetel moodustuvad spoorid meioosi teel ning haploidsest spoorist kasvab uus organism. See hakkab tootma haploidseid sugurakke, mis viljastuvad ning millest areneb diploidne organism. Spoorid võivad moodustuda ka mitootolise jagunemise teel või viljastunud rakkudest
Camembert, Brie, Gorgonzola, Stilton jne) Mükoproteiin. Mükoproteiini oleks võimalik toota mitmesugustel jäätmetel kasutades pagaripärmi (Saccharomyces cerevisiae). Puuduseks pärmseente poolt suurtes kogustes produtseeritavad nukleiinhapped, mis on inimesele kahjulikud ning pärmide valgud, mille koostisse kuulub koguseliselt liiga vähe loomadele, s.h. inimesele hädavajalikke aminohappeid. Endofüüdid. Endofüüdid – suur hulk seeni elab taimekudedes (lehtedes, vartes) ilma neid kahjustamata. Kaitsevad taimi seenparasiitide, putukate ja ka imetajate eest. Mõningad rohttaimed võivad sisaldada endofüüte, mis toodavad suures koguses kariloomadele toksilisi alkaloide Seened kui mudelorganismid bioloogiliste protsesside tundmaõppimisel. Lihtne kasvatada Petri tassis lihtsal söötmel Nõuavad vähe ruumi ja hoolt ning märgatavalt odavamat aparatuuri kui näiteks taimede ja loomade uurimine
· Aurutamine. · Elektriga tõrje. Elektrilaeng aurustab taimemahla · Laserid, UV kiirgus ja kiiritamine Keemiline -Preparaatide,herbitsiidiega tõrjumine 40. Herbitsiidide jaotamine , nende omadused ja kasutamisviisid Herbitsiidide jaotus · Selektiivsed e. valiva toimega, hävitavad umbrohud kultuure vigastamata. · Universaalsed e. mittevaliva toimega. Kasutatakse enne külvi või enne kultuurtaimede tärkamist ja jäätmaadel · Süsteemsed. Herbitsiid liigub taimekudedes edasi ja hävitavad kogu taime. Valdav enamus preparaate. · Kontaktsed. Kahjustavad taime kokkupuutekohal, kus tekivad põletuskolded. Herbitsiide kasutusviisid Enamlevinud on pritsimine, vesi + preparaat. Pritsitakse taimedele või mullale 41. Taimekasvatussüsteemid (tava , integreeritud, maheviljelus) Integreeritud taimekasvatussüsteem - Kasutatakse kemikaale ainult vastavalt vajadusele - luuakse tingimused, mis suurendavad taimede vastupidavust
Ilma keetmata võib kohe pannile panna puravikud ja kukeseened. Kuuseriisikas, männiriisikas, kaseriisikas, kivipuravik, kasepuravik, haavapuravik, kukeseen, Juustude valmistamiseks kasutatvad seened: Pintselhalliku liike kasutatakse juustude valmistamiseks (Roquefort, Camembert, Brie, Gorgonzola, Stilton jne). Mükoproteiin. Koosneb peamiselt seenemütseelist. Mükoproteiini oleks võimalik toota mitmesugustel jäätmetel kasutades pagaripärmi. Endofüüdid: Suur hulk seeni elab taimekudedes neid kahjustamata. Kaitsevad taimi seenparasiitide, putukate ja ka imetajate eest. Mõningad rohttaimed võivad sisaldada endofüüte, mis toodavad suures koguses kariloomadele toksilisi alkaloide. Seened kui mudelorganismid bioloogiliste protsesside tundmaõppimisel: Lihtne kasvatada Petri tassis lihtsal söötmel. Nõuavad vähe ruumi ja hoolt ning märgatavalt odavamat aparatuuri kui näiteks taimede ja loomade uurimine. Sugulisel paljunemisel tekkivaid eoseid lihtne eraldada ja kultiveerida
hõredamates es. Suurim kuivades kliimaga maades, soistes liigiline kohtades. mõned kasvavad metsades. mitmekesis troopilistel aladel us on Kaukaasias ja Vahemere ümbruses. Kasutus - Kera - Taimekudedes - viis kellukas on tekivad inimeste väärtuslik vürtsikad poolt mee taim. sinepiõlid. Vanasti kasutati kellukaid kangaste värvimiseks , nad andsid rohelist värvi.
· mitte põletada, vaid surmata umbrohutaimed 40. Herbitsiidide jaotamine , nende omadused ja kasutamisviisid Herbitsiidide jaotus · Selektiivsed e. valiva toimega, hävitavad umbrohud kultuure vigastamata. · Universaalsed e. mittevaliva toimega. Kasutatakse enne külvi või enne kultuurtaimede tärkamist ja jäätmaadel · Lühikese fütotoksilise mõjuga. 2,4-D preparaadid. Tungivad taime läbi lehe. · Pikaealise fütotoksilise mõjuga. · Süsteemsed. Herbitsiid liigub taimekudedes edasi ja hävitavad kogu taime. Valdav enamus preparaate. · Kontaktsed. Kahjustavad taime lehti ja varsi nende kokkupuutekohal, kus tekivad põletuskolded. Herbitsiide kasutusviisid a. Enamlevinud on pritsimine, vesi + preparaat. Pritsitakse taimedele või mullale. Tekkida võivad lahuse vormid: lahus (soolad), suspensioon (pulbrid mis ei lahustu), emulsioon (vedelike segu, õlised preparaadid). b. Külv või tolmutamine. Kasutatakse väga vähe. 41
soodustada bakteri biofilmi moodustumist ning kroonilise infektsiooni tekkimist. 16. Taim-bakter interaktsioonid endofüüdid Taimed elavad interaktsioonis (sümbioosis) teiste organismidega. Peale traditsiooniliselt käsitlevate mikroorganismide, nagu sümbiondid, patogeenid ja risosfäärsed kommensandid, on taimede jaoks olulised taimede kudedes elavad mikroorganismid, mida nimetatakse endofüütideks. Endofüüdid on mikroorganismid, mis mingi eluetapi elavad taimekudedes. Kõik taimed sisaldavad endofüüte, milleks võivad olla eubakterid, arhed, seened või algloomad. Kõik taimekoed, juured, varred, lehed, õied ja ka meristeemkude sisaldab rohkem või vähem endofüüte. Endofüüditel on oluline roll taime arengus, kasvus ning vastupidavuse kujunemises abiootilisele ja biootilisele stressile. Endofüüdid võivad olla kommensandid, mutualistid või patogeenid ning taim- mikroorganismi interaktsiooni tüüp sõltub mikroorganismi ja taime
kuni suured kärbsed. Osa valmikuid meenutavad herilasi, mesilasi või kimalasi. Külastavad sageli õisi ja toituvad õietolmust. Saavad püsida õhus ühel kohal. Vastsed taim-, rööv- või detriiditoidulised. Hävitavad lehetäisid ja kimalaste vastseid. Päriskärblased on hallikad või mustad, üksteisega väga sarnased, keskmise suurusega ja väga viljakad kärbsed. Rohkem kui 4000 liiki. Vastsed toituvad: 1) taimekudedes, 2) lagunevates taimejäänustes, 3) teiste kärbeste vastsetest, 4) ajutiste või püsiparasiitidena loomadel. Valmikute toiduks on nektar, mitmesugused taimsed ja loomsed jäänused mis sisaldavad valke ja suhkruid ning mõnedel ka veri. Rida liike on sünantroobid, tuntuim nendest toakärbes. Toakärbes eelistab elada inimasulates, kus on piisavalt toitu. Ühel emasel toakärbsel võib olla teoreetiliselt vegetatsiooniperioodi jooksul kuni 5 triljonit järglast. Nende peata vastsed arenevad
fermentide, ensüümide ja vitamiinide koostises. Taimedes olev üldlämmastik jaguneb kahte rühma : a) valklämmastik jaguneb lahustumise järgi nalja fraktsiooni : albumiinid, globuliinid, gluteliinid, prolamiinid b) mittevalguline lämmastik jaguneb 5 rühma : nitraat lämmastik, NH4-N, amiidne lämmastik, amiin lämmastik, aluselised lämmastiku ühendid (solaniin) Taimed omastavad lämmastikku mullast nitraatidena ja amooniumlämmastikuna. NH4-N ühineb taimekudedes mingi dikarboonhappega ja moodustub primaarne aminohape. NO3-lämmastik on loomadele ohtlik kui kuivaines on 0,07% , surmav 0,2%.taimedele ohtlik kui taime kuivaines on 0,1 %. Vees olev NO3-lämmastik on inimesele ohtlik kui on 22mg/l, loomadele ohtlik 45mg/l. Lämmastiku varu muldades 1,5-15t/ha, sellest omastatav 5-10%. Väetistest omastatav lämmastik 40-70%. N- väetiste liigid : NH3NO3 kiiretoimeline, kõikidele kultuuridele sobiv Amooniumsulfaat happeline, kartulile
kontsentratsioonis, et osa neist esineb isegi kristallidena, mis on elektronmikroskoobis nähtavad elektrontiheda südamikuna. Peroksüsoomides toimuvad oksüdatiivsed reaktsioonid. Nimelt peroksüsoomid on põhilised organellid, kus toimub teatud tüüpi rasvahapete oksüdeerimine. Peroksüsoomides ei ole elektroni transpordi ahelat ja rasvhapete oksüdeerumine ei ole seotud ATP moodustumisega ning energia vabaneb soojusena. Peroksüsoomidel on eriti tähtis roll teatud taimekudedes, kus esineb 2 väga erinevat tüüpi peroksüsoomi. Üks tüüp esineb lehtedes, kus ta viib läbi fotorespiratsiooni (glükolaat - fosfoglütseraat - CO2). Teist tüüpi peroksüsoom esineb idanevates seemnetes, kus ta konverteerib seemnete lipiidide koostises olevaid rasvhappeid suhkruteks, mida on noore taime kasvuks vaja. Kuna selline lipiididest suhkrute tegemine käib nn. glüoksülaat-tsükli kaudu, siis vastavaid peroksüsoome nimetatakse glüoksüsoomideks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
