Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Vee Zooloogia (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milleks ja kuidas ?
 
Säutsu twitteris

Kordamisküsimusi zooloogiast, rakendushüdrobioloogidele


Loeng: Zooloogia alused


  • Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid
    Ainurakse olevuse kogu keerukas ehitus mahub ühe raku sisse (organellidena).
    Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest.
    Ainuraksetel, isegi prokarüootidel võib olla kah kolooniaid , aga koloonias on iga rakk omaette moodul .
    Hulkrakse organismi moodul on elund , mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks
    Sarnasused: mõlemal olemas elundid, tuum; paljunevad, neis toimuvad erinevad sünteesiprotsessid (nt sünteesitakse hulkraksetes erinevaid rakke, ainuraksetes aga näiteks erinevaid vajalikke aineid (nt ATP), loomulikult ka hulkraksetes).
    Erinevused: hulkrakse elundid koosnevad kudedest, ainurakse puhul koosnevad elundid peamiselt valkudest; ainuraksetes organismides ei toimu rakusünteesi.
    Näited: ainuraksed: amööb, hüdra jt algloomad ( protistid ); hulkraksed : imetajad , linnud jne.
  • Loomade kudede neli põhitüüpi: ehitus, ülesanded, näited
    Kattekude ehk epiteelkude : marrasknahk, limanahk , näärmekoed; ülesanne: kaitsta organismi väliskeskkonna kahjulike mõjude eest, osaleda aine- ja energiavahetuses (nt nahk)
    Sidekude (sageli rohke rakkudevahelise ainega): pärisnahk, luud , kõõlused, sidemed, veri ; ülesandeks organite sidumine ja ainete transport nende vahel
    Lihaskude: silelihased ja vöötlihased; ülesanne: võimaldab organismil liikuda
    Närvikude: närvirakud ja närvikiud, meeleelundite andurid , aju; ülesanne: ärrituste vastuvõtt ja organite töö koordineerimine .
    Katekude ehk epiteelkude: marrasknahk, limanahk, näärmekoed...Epiteelkude katab organismi välispinda (kopse, veresooni jt) ümbritseb organeid. 1) Kaitseb väliskeskkonna kahjulikke mõjude eest (Nt. Nakkuste, vigastuste jt) 2) Toimub epiteelkoe kaudu kogu ainevahetus organismi ja keskkonna vahel. Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval moodustades õhukesed kiled. Üks liik: ripsepiteel - tähtis osa liikumises, toitumises, hingamises ja eritamises. Nt. Naha epiteelrakud kaitsevad keha, sisekõrva epiteelrakud võtavad vastu välisärritusi, higinäärmete epiteelrakud eritavad aineid, soole epiteelrakud imavad toiduaineid.
    Sidekude (sageli rohke rakkudevahelise ainega): pärisnahk, luud, kõõlused, sidemed, veri...Ülesanne: ühendada teisi kudesid omavahel ning toetada elastseid kehaosi . Näited: Kollageen - loomsidekoe valk, moodustab sisekoe põhimassi. Luukude- jäik sidekude, kus kollageeni kiud on ümbritsetud kaltsiumsooladega (muudab luud jäigaks ja tugevaks) Rasvkude - kaitsta põrutuste, külma eest, varuainete kogumine- rasvas lahustunud vitamiinid.
    Lihaskude: silelihased ja vöötlihased. Lihaskoe talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon - võimaldavad liikuda. Jaguneb: 1) silelihaskude - kokkutõmbumine toimub aeglaselt ja sujuvalt, koosneb käävjadest rakkudest. Selgrootutel- koosnevad siseelundkonna lihased (v.a süda). 2) Vöötlihaskude- koosneb lihaskiudest, mis kujutavad endast pikki palju tuumseid rakke: Skeletilihased - kinnituvad kõõlustega tugistruktuuride külge ja võimaldavad loomal liikuda (kokkutõmbumine toimub kiiremini kui silelihaskoel) Isl. Selgroogsetele- lühijalgsetele, rõngasussidele; Südamelihas- rakud väiksemad, harvenenud ning omavahel ühendavad võrgustikuks. Töötavad rütmiliselt kuni surmani (väga tugev rütm)

    Närvikude: närvirakud ja närvikiud, meeleelundite andurid, aju. Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada – neuronite pikkade jätketega kuju võimaldab. Närvirakk: signaali saatev neuron , dendriit(võtab vastu ärrituse teiselt närviotsast) ja neuriit (juhivad närviimpulsi edasi teistesse rakkudesse)- Töötlemine toimub peaajus(kesknärvisüsteemis)
    Loomade elutegevuse eelduseks on pidev aine-, energia- ja informatsioonivahetus
  • Loomorganismi talitluse neli põhilist tüüpi: näiteid mitmesugustelt loomadelt
    Ainevahetus – sellega tegelevad peamiselt seede -, hingamis- ja erituselundid ; toitumine: taimede söömine närides, neelates; lihasöömine (laiemas mõttes): küttimine, filtreerimine, vereimemine, parasiitlus; detriidi söömine; osmootne toitumine (nt sooleparasiitidel); sümbiontide kasutamine
    Sigimine – selle jaoks on sugunäärmed ja muu, abistav suguelundkond; neitsisigimine (partenogenees), nt lehetäide puhul; günogenees- kui muna- ja seemnerakk ühinevad, kuid tuumade ühinemist ei toimu (hõbekoger).
    Liikumine – selle jaoks on peamiselt lihastest ja toesest koosnevad elundid, aga mõnel väiksemal ka näiteks ripsmed ; viburloomad viburite abil, kalad uimedega, hüdrad vaksates jne.
    Ärrituvus – seda kannavad meeleelundid , närvid ja aju
  • Loomariigi süsteemi ühikud (taksonid), nende hierarhia, näited igalt tasemelt
    Riik ( regnum , kingdom, царство)
    Hõimkond (phylum, тип)
    Klass (classis, class , класс)
    Selts ( ordo , order, отряд)
    Sugukond (familia, family, семейство)
    Perekond ( genus , род)
    Liik ( species , вид)
    [Vajaduse korral ka: alamliik (subspecies, подвид); ülem- perekond (supergenus, надрод) jne.]
  • Loomade teaduslike nimede moodustamine liigi, perekonna, sugukonna ja kõrgemate rühmade tasemel.
    Seltsil lõpp -lised, tead. k. vaba
    Sugukonnal lõpp -lased, -dae
    Alamsugukonnal -lased, -nae
    Perekonnal nimisõna ainsuses
    Liigil kaheosaline nimi (binoomen): perekonnanimi + liigitäiend ( epiteet ). Epiteet on kas nimisõna või omadussõna; viimane ühildub perekonnanimega grammatilises soos . Epiteet on väikese algustähega. Võib lisada veel autori nime ja aasta (nende vahel koma ). Alamliigil on lisaks teine epiteet. Näiteks: Hirudo medicinalis Linnaeus , 1758
    Igal taksonil üksainus kehtiv nimi, kas ladina keeles või ladinapärasel kujul
    Nime kehtivuse otsustab prioriteet
    Perekonnale ja liigile paneb nime esimene kirjeldaja
    Sugukonna nimi tuletatakse tüüpperekonna nimest, lisades -dae
    Perekonnal on vormiliseks etaloniks tüüpliik, liigil tüüpisend.

  • Monofüleetilised, polüfüleetilised ja parafüleetilised taksonid: mõisted, näiteid
    Monofüleetiline rühm- rühm organisme, mille hulka kuulub nende viimane ühine eellane ja selle kõik järeltulijad. Näiteks: imetajad, linnud, katteseemnetaimed.
    Parafüleetiline rühm- rühm organisme, mille hulka kuulub nende kõigi viimane ühine eellane; mingi osa järglastest on mingil põhjusel rühmast välja arvatud. Siia ei kuulu kõik viimase ühise eellase järglased. Nt.: selgrootud, protistid, kalad.
    Polüfüleetiline rühm- rühm organisme, mille hulka ei kuulu nende viimane ühine eellane. Ehk: viimane ühine eellane ei jaga rühmale iseloomulikke tunnuseid. Nt.: vetikad, lendavad selgroogsed , puud.
  • Loomariigi geoloogiline ajalugu: mis aegkonnas on tekkinud põhilised hõimkonnad, maismaaloomad , imetajad
    Ürgaegkond: algelised eluvormid ;
    Aguaegkond: kõva skeletiga selgrootud, vend: ajastu lõpus ilmusid kõik selgrootute hõimkonnad; vanaaegkond e paleosoikum : kambriumis: mereselgrootuist ülekaalus trilobiidid , lukuta käsijalgsed, arheotsüaadid ja meduusid , ilmusid selgroogsete eellased; ordoviitsium: trilobiidid, käsi- ja peajalgsed, sammalloomad , ilmusid korallid , merisiilikud , graptoliidid ja esimesed selgroogsed; silur: rohkesti mereselgrootuid: käsijalgsed, korallid, trilobiidid, meriliiliad , ostrakoodid, ürgvähid, graptoliidid, algelised kalalaadsed, kellest aegkonna lõpuks arenesid kalad; devon : valdavateks loomadeks kalad: rüükalad, kivi- ja vihtuimsed, kopskalad, esimesed haid; ilmusid kahepaiksed ; karbon : ilmuvad roomajad , kiirelt arenevad kahepaiksed ja putukad; perm: kahepaigsete kõrgaeg, kiirelt arenevad luukalad ; keskaegkond e mesosoikum : triias: kiirelt arenevad roomajad, ilmuvad belemniidid ja imetajad: juura : hiidroomajate kõrgaeg, ilmuvad linnud, merikrokodillid ja kilpkonnad ; kriit: surid välja suured roomajad ja ammoniidid ; uusaegkond e kainosoikum :paleogeen: ilmusid kiskjad, algelised kabjalised, vaalad , hülged ja esimesed londilised; neogeen : ilmuvad karud, koerad, sead ja inimese eellased; kvaternaar: ilmub inimene.
  • Loomade moone ( metamorfoos ): milleks ja kuidas? Vastsete näiteid. Täis- ja vaegmoone
    Moone on vajalik, kuna vastne ja valmik tarbivad üldjuhul erinevat toitu (või ei tarbi valmik üldse), elavad erinevates elupaikades ning neil on erinev funktsioon (valmikul paaritumine , vastsel varuainete kogumine).
    Moone võib toimuda kahel viisil: vaegmoone- nukustaadium puudub, munast koorub vastne, kes kasvades moondub täiskasvanuks; täismoone- esineb nii vastse kui ka nukustaadium, st. vastne moondub täiskasvanuks nukustaadiumis, moodustades enda ümber kookoni, millest lõpuks väljub valmik (nt liblikatel, vastne: röövik; konnadel (vaegmoone): kulles ; imiussidel (vaegmoone) mitu vastsejärku: miratsiid, sporotsüst, reedia, kaks tserkaari, metatserkaar; lestadel nümf jne.)
  • Parasitism , kooselu ( kommensalism ) ja vastastikku kasulik kooselu ( mutualism ): näiteid võimalikult Eesti vetest
    Parasitism: nt linnuroni (Ligula intestinalis) vageltang särjes. Kommensialism: karevetika puhmastes elavad kirpvähid. Mutualism: protistides elavad rohevetikad (suveperioodil).
  • Kiireline (radiaalne) sümmeetria loomariigis: esmane (primaarne) ja teisene ( sekundaarne , miks tekkinud?), kummagi näiteid
    Kiireline ehk radiaalne sümmeetria sobib kinnitunud loomadele (näiteks polüübid, meriroosid )
    Kahekülgne ehk bilateraalne sümmeetria on kulgemiseks kohasem. Ees- ja tagaots, ülemine ja alumine kehapool, peegelpildis parem ja vasak külg, paaris elundid. Alates “ussidest”: lameussid , putukad, kalad jne.
  • Lülistumine (ka segmentatsioon või metameeria ): nähtuse esinemine, mis rühmades esineb, näiteid
    Lülistumine ehk metameeria ehk segmentatsioon. Korduvad elundid reas. Äärmisel juhul tervete moodulite (lülide ehk segmentide) kaupa, nagu ka paljudel taimedel (nt väheharjasussid), esineb alamate usside (paeluss, jõhvuss jne.) rühmas.

    Loeng: käsnad


  • Käsnad (Porifera): koht süsteemis, nende ehitus võrreldes ainuõõssetega ja viburloomadega, põhirühmad, näiteid
    Alamriik kõrvalhulkraksed (Parazoa, ka Enantiozoa)
    Hõimkond käsnad (Porifera, Spongiae), kolme klassiga:
    Klass lubikäsnad (Calcarea, Calcispongiae)
    Klass klaaskäsnad (Hexactinellida,Hyalospongiae)
    Klass päriskäsnad (Demospongiae)
    Ehitus: vesi voolab läbi kanalite ja viburiskambrite. Voolu tekitavad kambreid vooderdavate hoanotsüütide viburid. Välisseina katab epiteelitaoline pinakotsüütide kiht. Selle all mesoglöa – rakuväline aine amööbrakkude ja okistega.
    Ainuõõssete ehitus: Kiireline sümmeetria: pikitelg, kere ja kombitsad (kiired). Kehasein kahekihiline + rakkudeta mesoglöa. Ainus kehaõõs. Epiteelis ka lihaskiududega rakke, näärme- ja närvirakke, kõrverakke, sugurakke .
    Viburloomade ehitus: iseloomulik viburi (liikumisorgan) olemasolu; püsiv kehakuju , mis on tingitud ektoplasma välisest kihist moodustunud pelliikulast. Mõned viburloomad, kelle pelliikula on väga õhuke, võivad ka oma kehakuju muuta. Olemas üks v mitu tuuma.
    Käsnade näited: Tavaline pesukäsn (Spongia officinalis), klaaskäsn, sarvkäsnalised jne.
  • Magevee käsnad (Porifera), eriti Eesti faunas: näiteid, nende ehitus ja eluviis
    Mageveekäsnad: järvekäsn (Euspongilla lacustris), jõekäsn (Ephydatia fluviatilis
    ); järvekäsn võib esineda nii põõsasja kui ka koorikutaolise vormina; elavad kinnitunult (nt roovartele, kividele jne); käsna pinnal okised (lubjast), mesoglöas lisaks sarvainest niitide võrgustik.

    Loeng: ainuõõssed


  • Ainuõõssed (Coelenterata, Radiata): koht süsteemis, ehitus võrreldes käsnade ja kahekülgsetega, põhirühmad, näiteid
    Alamriik: pärishulkraksed (Eumetazoa)
    Esiteks: kiirelised e. kahekihilised (Radiata), kahe hõimkonnaga:
    Harilikud ainuõõssed e. kõrveraksed (Coelenterata)
    Klass hüdraloomad (Hydrozoa)
    Klass karikmeduusid (Scyphozoa)
    Klass täringmeduusid (Cubozoa)
    Klass õisloomad (Anthozoa)
    Harilikud kammloomad e. kleepraksed (Ctenophora)
    Ainuõõssete ehitus: Kiireline sümmeetria: pikitelg, kere ja kombitsad (kiired). Kehasein kahekihiline + rakkudeta mesoglöa. Ainus kehaõõs. Epiteelis ka lihaskiududega rakke, näärme- ja närvirakke, kõrverakke, sugurakke.
    Näited: (hüdrad) Hydra oligactis, H. viridissima, H. vulgaris .
    Käsnade ehitus: vesi voolab läbi kanalite ja viburiskambrite. Voolu tekitavad kambreid vooderdavate hoanotsüütide viburid. Välisseina katab epiteelitaoline pinakotsüütide kiht. Selle all mesoglöa – rakuväline aine amööbrakkude ja okistega.
    Kahekülgsete ehitus: kahekülgne sümmeetria (esimene ja tagumine pool, kõhtmine ja selgmine pool jne.); paaris elundid; kolm lootelehte: lisaks ekto- ja endotermile ka mesoderm .
    Näited: Hydra oligactis, H. viridissima, H. vulgaris, järvetõlvik (Cordylophora lacustris), Craspedacusta sowerbii
    jt.
  • Magevee ainuõõssed (Coelenterata, Radiata), eriti Eesti faunas: näiteid, nende ehitus ja eluviis
    Eesti magevetes: hüdra (Hydra oligactis, H. viridissima, H. vulgaris)
    Ehitus: Hüdra kehaseina ristlõige: kaks epiteelikihti, mesoglöa, epiteellihasrakud, kõrverakud, näärmerakud, vakuoolid , ripsmed.
    Eluviis: elavad kinnitunult (vees olevatele objektidele), kuid võivad ka vaksates edasi liikuda, kui vajadus tekib; ohu korral tõmbuvad kokku.
  • Placozoa ja Mesozoa: mis rühmad need on, nende koht süsteemis ja lühike iseloomustus.
    Vaheloomad (Mesozoa)
    Varem, kui tunti vaid lihtsamaid arengujärke, peeti neid ainuraksete ja hulkraksete loomade vahepealseteks.
    Kunstlik rühm vististi teiseselt lihtsustunud pisikesi parasiite, võibolla tekkinud lameussidest. Elutsükkel üsna keeruline. Kaks väikest hõimkonda:
    Hõimkond Orthonectida Elavad mitmesugustes mere selgrootutes.
    Hõimkond Rhombozoa, kahe klassiga (Dicyemida ja Heterocyemida). Elavad ainult peajalgsete limuste erituselundeis.
    Placozoa: plaatloomad;
    Koht süsteemis: kuulub pärishulkraksete alamriiki, põhikonda Phagocytellozoa, hõimkonda Placozoa ( naast - e plaatloomad).
    Esindatud vaid ühe liigiga : Trichoplax adhaerens.
    Iseloomustus: ainus sümmeetria on ülemine ja alumine pool; kaks erinevat epiteelikihti; eristunud isend, kes aktiivselt liigub.
  • Kiirloomade (Radiata) ja kahekülgsete (Bilateria) ehituse võrdlus; kummagi näiteid.
    Kahekülgsed: kahekülgne sümmeetria (esimene ja tagumine pool, kõhtmine ja selgmine pool jne.); paaris elundid; kolm lootelehte: lisaks ekto- ja endotermile ka mesoderm.
    Kiirloomad : hõimkond ainuõõssed: Kiireline sümmeetria: pikitelg, (kere) ja kombitsad (kiired). Kehasein kahekihiline + rakkudeta mesoglöa. Ainus kehaõõs. Epiteelis ka lihaskiududega rakke, näärme- ja närvirakke, kõrverakke, sugurakke.
    Hõimkond kammloomad: Ovaalsed või meduusitaolised. Kehapinnal kaheksa rida kammi- taolisi sõudeplaadikesi. Kombitsaid ainult kaks, harva puuduvad. Kombitsail on kleeprakud kleepniitidega. Iseseisvalt tekkinud algeline kahekülgne sümmeetria.
    Kiirloomade näited: Hydra oligactis, H. viridissima, H. vulgaris, meririst (Aurelia aurita), Mnemiopsis leidyi, kammloom Cydippe.

    Loeng: alamad ussid


  • Lameusside (Platyhelminthes) klassid , nende eluviis, näiteid
    Hõimkond lameussid (Plathelminthes)
    Klass ripsussid (Turbellaria)
    Klass ainupõlvsed (Monogenea)
    Klass imiussid e. kahepõlvsed (Trematoda, Digenea )
    Klass paelussid (Cestoda)
    Eluviis: 1.) ripsussid: Meres ja magevees , harva mullas. Väikesed või õhukesed. Kulgevad libisedes, harvem ujudes või roomates. Regeneratsioon. Enamasti röövloomad.
    Näited: Bipalium kewense,
    Temnocephalidae
    (vähkidel nugiv sugukond), Convolutriloba longifissura
    2.) ainupõlvsed: Parasiidid , peamiselt kaladel , eriti nonde lõpustel. Hermafrodiidid. Ripsmeline vastne. Peremeeste vahetust pole.
    Näiteid: Dactylogyrus sphyrna – karplastel, Diplozoon paradoxum – karplastel

    3.) imiussid: Parasiidid, põlvkondade ja peremeeste vahetusega. Lõpp-peremees on selgroogne , vaheperemees enamasti limune . Mitu vastsejärku, osa neist sigivad partenogeneetiliselt.
    Näited: Maksakaan (Fasciola hepatica ), Diplostomum clavatum, Tetracotyle percae-fluviatilis.
    4.) paelussid: Parasiidid, enamasti põlvkondade ja peremehe vahetusega ( vaheldumisi selgroogsete sooles ja mõnes selgrootus; vahel mitu vaheperemeest).
    Näited:
    nookpaeluss (Taenia solium), nudipaeluss (Taenia saginatus), laiuss (Diphyllobothrium latum).

  • Magevee ripsusside (Turbellaria) ja kärssusside (Nemertea) ehituse ja eluviisi võrdlus, näiteid
    Magevee ripsusside ehitus: Ripsusside kehapinda katab ripsmeline epiteel . Selle näärmerakkudes on rabdiidid – pulgakesed, mis õhu kätte sattunult muutuvad limaks. Olemas ainult suu ja kõhupoolel – eraldi pärakut pole. Närvitängud koondunud ette. Erituselunditeks protonefriidid. Emasloomadel lisaks munasarjadele ka rebusarjad, mõlemasoolised.
    Eluviis: röövloomad, elavad meres ja magevees, harvem ka mullas.
    Kärssusside ehitus: Lameda , ripsmelise kehaga . Tsöloom on olemas, aga mitte lausalise õõnena, vaid tükati: moondunud osalt veresoonkonnaks, osalt kärsapaunaks. Iseloomulik väga pikk kärss, mis sissetõmmatuna paikneb paunas ja võib välja paiskuda tolle kokkusurumise toimel (vesiskelett!). Suu ja pärak eraldi. Kehas lülistuse algmeid.
    Eluviis: röövloomad, elavad peamiselt meres.


  • Parasiitsete lameusside (Platyhelminthes) põhirühmade lõpp- ja vaheperemehi magevees, näiteid
    Lõpp- ja vaheperemehi magevees: kalad, konnad ja nende kullesed (Monogenea), imiussidel: vaheperemees enamasti limune, lõpp-peremees selgroogne (nt maksakaanil vastne teos, täiskasvanult lamba maksas ), Tetracotyle percae-fluviatilis: vastne ahvena kõhukelmes, täiskasvanult veelindudel; harilik vereimiuss (Schistosoma haematobium) vastne tigudes, täiskasvanu inimese veresoontes, paelussid: vaheldumisi selgroogsete sooltes ja mõnes selgrootus, laiuss: vaheperemeheks sõudiklane, lõpp-peremeheks inimene, vahepeal veel röövkalas.
  • Keriloomad (Rotifera): ehituse ja eluviisi iseärasused, tähtsus siseveekogudes, näiteid
    Ehitus: Mikroskoopilised, töntsaka kehaga; epidermis tihti paksu ja jäiga rüüna. Ees, suu ümber ripsmetest keriaparaat, nii toitumiseks kui kulgemiseks. Taga paaritu jalg kahe varbaga. Neel : lihaseline mastaks, jäikade kitiinist hammastega.
    Eluviis/tähtsus: Filtreerijad või röövloomad. Planktonis, veepõhjas, samblas.
  • Ümarussid (Nematoda) ja jõhvussid (Nematomorpha): ehituse ja eluviisi võrdlus, näiteid
    Ümarusside ehitus: Väliskujult on ümarussid kõik üsna ühtmoodi. Pulkjas teravate otstega keha. Paks kolmekihiline kutiikel, mistõttu kasvades kestuvad. Sirge sool, pärakuga tagaotsa ligidal.
    Eluviis:
    Meres, magevees, mullas; ka palju taimede ja loomade parasiite. Vabaltelavad on enamasti mikroskoopilised.
    Näited: Apelenchoides composticola, varbuss (Rhabditis anomala), sireuss (Caenorhabditis elegans ), liimuksolge (Ascaris lumbricoides
    ), naaskelsaba (Enterobius vermicularis), keeritsuss (Trichinella trichinella).
    Jõhvusside ehitus: Väliselt nagu kiudussidki
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Vee Zooloogia #1 Vee Zooloogia #2 Vee Zooloogia #3 Vee Zooloogia #4 Vee Zooloogia #5 Vee Zooloogia #6 Vee Zooloogia #7 Vee Zooloogia #8 Vee Zooloogia #9 Vee Zooloogia #10 Vee Zooloogia #11 Vee Zooloogia #12 Vee Zooloogia #13 Vee Zooloogia #14 Vee Zooloogia #15 Vee Zooloogia #16 Vee Zooloogia #17 Vee Zooloogia #18 Vee Zooloogia #19 Vee Zooloogia #20 Vee Zooloogia #21 Vee Zooloogia #22 Vee Zooloogia #23 Vee Zooloogia #24 Vee Zooloogia #25 Vee Zooloogia #26 Vee Zooloogia #27 Vee Zooloogia #28 Vee Zooloogia #29 Vee Zooloogia #30 Vee Zooloogia #31 Vee Zooloogia #32 Vee Zooloogia #33
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-02-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 76 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kadri S. Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Siin on Tarmo Timmi kordamisküsimuste vastused:)

    Märksõnad

    Mõisted


    Kommentaarid (1)

    cerma profiilipilt
    cerma: oli abiks
    11:59 10-01-2013


    Sarnased materjalid

    22
    docx
    Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused
    19
    doc
    Erizooloogia Lühikonspekt
    84
    docx
    ELUSLOODUS
    98
    docx
    Kogu keskkooli bioloogia konspekt
    25
    docx
    BIOLOOGIA EKSAM-8-klass
    29
    doc
    Eesti loomastik-Selgrootud
    12
    docx
    Inimese bioloogia
    83
    pdf
    Esimese nelja kursuse materjal





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun