Neid esineb võrdselt nii planktonis, bentoses kui ka perifüümis, moodustades veetaimede ja kivide pinnale pruunikas-roheka kihi. Diatomeed on levinud nii magevees kui meredes (Olli, 2014). 1.2 Ehitus Nimi diatomee tuleneb kreekakeelsest sõnast diatomos, mis tähendab „pooleks lõigatud“ ja tähistab nende kaheosalist ränist rakukesta ehk pantsrit (Olli, 2014). Diatomeedele on omane räniühenditest, täpsemalt ränidioksiidist (Si nO2n-x(OH)2x, kus x on täisarv) rakukest ehk pantser. Pantsri ehitus ja peenstruktuur on olulise tähtsusega, kuna sellel põhineb kogu kaasaegne süstemaatika ja diatomeede määramine. Pantser koosneb kahest poolmest, mis kumbki tekib eri tuuma-põlvkondade jooksul vahetult pärast mitoosi. Rakukesta võib võrrelda Petri tassiga. Pantsri välimist poolmet nimetatakse epiteekaks, sisemist hüpoteekaks (Olli, 2014). Poolmetel on kummalgi omakorda kaks osa: kaan ehk valva ja vöö ehk pleura. Lisaks võib kaane ja vöövahel olla lisaäärised
Kilpkonnad Kilpkonnalised on kõige vanem tänapäevani säilinud roomajate rühm. Kivistised näitavad, et kilpkonnad elasid maakeral juba 200 miljonit aastat tagasi sel ajal kui esimesed dinosaurusedki. Nad pole aastamiljonite vältel palju muutunud ning tänased kilpkonnad meenutavad suuresti oma iidseid sugulasi. Siiski olid ürgsetel kilpkonnadel väikesed hambad ning nad ei saanud oma pead kilbi varju tõmmata. Tänapäeval on kilpkonni umbes 250 liiki. Kilprüü ehk pantser kaitseb nende pehmet keha vaenlaste ja halva ilma eest, olles ka ,,maskeerumisülikonnaks''. Enamikul kilpkonnaliikidel pole hambaid. Neid asendavad lõugadel olevad teravad ääred, millega saab toidupalasid lahti rebida. Enamik elutseb troopikas ja lähistroopikas. Osa kilpkonni elab vees, ka meredes, osa on kuivamaaliigid. Kõik nad sigivad aga munedes. Munakurna paigutavad nad tavaliselt liiva kaevatud süvendisse, vahetevahel ka lehekõdusse või mõne looma urgu
10.Milliseid ühiseid jooni on Vana-Kreekas ja Rooma riitetel? Kihiline õmblemata mähitud rõivas? 11.Kui oluliseks peeti antiikajal keha eest hoolitsemist,miks? Väga oluliseks, sest riided paistsid läbi . 12.Millist riietuseset kandsid nii mehed,kui naised? Kitoon. 13.Kuidas nimetati naiste kleiti Vana-Kreekas? Peplos. 14.Millised olid mantlid ,mis materjalist? Õhuke villane, 15.Milliseid jalanõusid kanti? Sandaalid. 16.Mida tead Vana-Kreeka sõjaväelaste riietusest? Pantser,metallkaitsed, nahast ribad mis kaitsesid reit ja säärt. 17.Mis tekkis Rooma keisririigi ajal?- 18.Kuidas kutsuti Rooma meessoost kodaniku tähtsust väljendavat riietusest,milline see oli,kuidas seda kanti? Tooga. 5.2 meetrit , seoti õmber keha, üks ots õmber käe rippumas. 19.Kuidas riietus Rooma naine,kirjelda? Stoola, õhuke loor sealjuures,kihiline riietus,palju ehteid. 20.Milliseid figuuri korrigeerivaid riideesemeid kasutati ja kuidas hoolitseti oma figuuri eest?
Kilpkonnad Sissejuhatus Kilpkonnad on kõva kilprüüga roomajad. Kilpkonni on umbes 250 liiki. Kilprüü ehk pantser kaitseb nende pehmet keha vaenlaste ja halva ilma eest, aidates ka maskeeruda. Enamikul kilpkonnaliikidel pole hambaid. Neid asendavad lõugadel olevad teravad servad, millega saab toidupalasid lahti rebida.Osa kilpkonni elab vees, ka meredes, osa on kuivamaaliigid. Nende elupaigad on väga mitmekesised kõrbed, järved, troopikametsad, mäenõlvad, mererannikud, sood ja jõed.Kõik nad sigivad aga munedes. Munakurna
võidusõit. Viimase omapäraks oli tõik, et võitjaks ei loetud mitte kaariku juht, vaid omanik, andes võimaluse ka meestele, kes muidu oleks ea või mõne muu faktori tõttu võistlusest ilma jäänud. Erinevalt teistest tolleaegsetest suursündmustest ei olnud olümpiamängudel lauljatele ja pillimängijatele võistlusi, välja arvatud heeroldi- ja trompetivõistlused. Kilbijooksus pidid võistlejad stardijoonel olema täisvarustuses - kiiver, pantser, oda ja kilp, kuid jooksu ajal võis kõik esemed peale kilbi ära visata. 5 Ülesehitus Esialgselt toimusid olümpiamängud ühel päeval, spordialade lisandudes pikenesid need kolmele ja hiljem viiele päevale. Antiikolümpiamängude õitsenguajal nägi korraldus ette, et avapäeval võistlusi ei toimunud: peeti vaid pidulikke rituaale ja ohvritalitusi. Esinesid poeedid ja oraatorid,
Algoloogia küsimused ja vastused ÜLDOSA. Siin tuleb õige täht ja number kokku viia 1. fagotroofia A 2. auksotroofia B 3. heterotroofia C 4. autotroofia D 5. miksotroofia E 6. osmotroofia F A partiklilise toidu neelamine ja seedimine toitevakuoolis B nagu autotroofia, aga ei suudeta mõnda orgaanilist ainet (vitamiinid) ise sünteesida C metabolism, kus kasvuks ja paljunemiseks kasutatakse orgaanilisi aineid D tarvitatakse ainult anorgaanilisi aineid (fotosünteesiks) E segatoidulisus. Heterotroofia organismi poolt millel on kloroplastid F lahustunud orgaanilise aine omastamine rakupinna kaudu aktiivselt, mitte osmoosi tagajärjel Õige vastus ära arvata ja selle ette ristike teha, õigeid vastuseid võib olla ka rohkem kui 1 Millised vetikad kuuluvad prokarüootide hulka: (x) Cyanophyta ; (x) Cyanobacteria; () Glaucophyta; (x) Prochlorophyta; () Rhodophyta; () Bacillariophyceae; ()Raphidiophyceae; () Heterocontae; () Haptophyta; () Eustigmato...
Pirita Majandusgümnaasium Vähilaadsed Referaat Koostaja: Lili Katriin Kannelmäe 8. a klass Juhendaja: Pille Unt Tallinn 2008 2 Vähilaadsed Vähid ehk vähilaadsed ehk koorikloomad (Crustacea) on väga mitmekesine alamhõimkond lülijalgseid. Tänapäeval tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestis on neid kirjeldatud 326 liiki ning liikide arvukuselt on nad meie looduses putukate järel teised. 1. Välisehitus Vähkide üheks tähtsamaks ühistunnuseks on hingamiselunditena talitlevad lõpused (mõnedel rühmadel küll puuduvad). Kõigist teistest lülijalgsetest erinevad vähid eelkõige selle poolest, et neil on pea küljes kaks paari tundlaid, teistel lülijalgsetel on üks paar. Vähkide keha koosneb üksikutest lülidest. Enamikul liikidel on 1620 lüli, primitiivsematel vähkidel 60 v...
1.3 Laste riietus Lapsed kandsid vööga tuunikat kaelas oli neil aga amulett mida kutsuti bullaks. Tüdrukud kandsid seda kuni nad abiellusid. 1.4 Jalanõud Üldjalanõu mida kanti vabal ajal mille nimi oli calceus. 1.5 Sõjamehe riietus ja soeng Sagum oli roomlastest sõjameeste keep mida kanti siis rohkem, kui olid halvad ilmad. Nad kandsid ka põlvpükse. Lorica on keha kaitsev rõngassärk- pantser, lorica sega-mantel oli tõhus kaitserüü. Loomulikult oli sõjamehel kaitseks kiiver ja sõjavarustus. Cassis on liikuvate põsekaitsetega pronksist kiiver. Sõjameeste soeng algselt pikade juustega siis hiljem lühikesed ja lokitud. Peakatteks oli piileus, mis oli kitsa servaga vildist müts ja millel kanti loorberi lehtedest pärga. Lahutamatu osa oli meestel sukkad. 1.5.1 Sõja jalanõu Rooma sõduri sojaväe sandaal nimega caligae
kaldakoopais. Krabiliste liike on üle 4450. Nende liigirohkes rühmas on nii limustel nugivaid pisikesi krabisid kui ka hiigelsuuri loomi; näiteks jaapani hiidkrabi. Krabide tavaline pearindmikukilp on 2-40 sentimeetri laiune. Esimesel käimisjalapaaril on sõrad. Krabid hingavad vees lõpustega, kuid osa krabisid elab maismaal; näiteks kookosevaras. Enamik on ikkagi põhjaloomad ja toituvad merepõhjas olevatest selgrootutest. Kõikidel krabidel on tugevasti liigestunud koorik nagu pantser. Krabide jalad on lülilised ja peas on kaks paari tundlaid. Krabide areng algab viljastatud munast. Sellest koorunud vastne areneb pärast mitut kestumist täiskasvanud krabiks. Igasse järgnevasse arenguastmesse minekul heidab krabi endalt kitsaks jäänud kooriku, mille all on uus koorik. Mõningatel krabidel on kena välimus, aga teised võivad oma hirmsa välimusega inimesi ja enda vaenlasi eemale peletada.
1.3 Laste riietus Lapsed kandsid vööga tuunikat kaelas oli neil aga amulett mida kutsuti bullaks. Tüdrukud kandsid seda kuni nad abiellusid. 1.4 Jalanõud Üldjalanõu mida kanti vabal ajal mille nimi oli calceus. 1.5 Sõjamehe riietus ja soeng Sagum oli roomlastest sõjameeste keep mida kanti siis rohkem, kui olid halvad ilmad. Nad kandsid ka põlvpükse. Lorica on keha kaitsev rõngassärk- pantser, lorica sega-mantel oli tõhus kaitserüü. Loomulikult oli sõjamehel kaitseks kiiver ja sõjavarustus. Cassis on liikuvate põsekaitsetega pronksist kiiver. Sõjameeste soeng algselt pikade juustega siis hiljem lühikesed ja lokitud. Peakatteks oli piileus, mis oli kitsa servaga vildist müts ja millel kanti loorberi lehtedest pärga. Lahutamatu osa oli meestel sukkad. 1.5.1 Sõja jalanõu Rooma sõduri sojaväe sandaal nimega caligae. Nahksukad olid jalgade
· 632 eKr Võistlusi hakati korraldama ka noortele (kuni 20-aastastele). Esialgu võistlesid noored ainult jooksus ja maadluses. · 544 eKr Praxidamos sai esimese olümpiavõitjana õiguse püstitsda endale ausammas Altise alale. Võistlusprogrammi laiendati kilbijooksuga ehk relvisjooksuga; võistlusdistantsiks oli diaulos (384,54 m). Võistleja pidi stardijoonele ilmuma täisvarustuses (kiiver, pantser, oda ja kilp), kuid jooksu ajal võis kõik esemed peale kilbi ära visata. · umbes 500 eKr Valmis olümpiaparlamendi istungihoone (Buleuteerioni) esimene osa. · 470 eKr Algasid arhitekt Liboni plaanide järgi rajatava Zeusi templi (64,2×27,66×20,25) ehitustööd. · 457 eKr Zeusi tempel sai valmis. · 450 eKr Valmis Buleuteerioni teine osa. · 444 eKr Korraldati esimene olümpiamängude kunstikonkurss. Ühe auhindadest võitis
hiigelsuuri loomi; näiteks jaapani hiidkrabi. Krabide tavaline pearindmikukilp on 2-40 sentimeetri laiune. Esimesel käimisjalapaaril on sõrad. Krabid hingavad vees lõpustega, kuid osa krabisid elab maismaal; näiteks kookosevaras. Enamik on ikkagi põhjaloomad ja toituvad merepõhjas olevatest selgrootutest. 11 Kõikidel krabidel on tugevasti liigestunud koorik nagu pantser. Krabide jalad on lülilised ja peas on kaks paari tundlaid. Krabide sõrgu peetakse delikatessiks. Krevett Krevette saab rühmitada mitmeti. Neid on näiteks söödavaid ja mittesöödavaid, magedas või soolases vees elutsevaid, elupaigana sooja või külma vett eelistavaid, punakaid või muu värvusega. Kulinaarses-kaubanduslikus klassifikatsioonis lähtutakse eeskätt krevettide suurusest ja seda mitte niivõrd loomakeste pikkuse, kuivõrd mahtuvuse tasandil.
ka maadluse. Võisteldi seni, kuni üks vastastest andis alla või muutus võistlusvõimetuks. 632 eKr Võistlusi hakatakse korraldama ka noortele (kuni 20-aastastele). Esialgu on aladeks vaid jooks ja maadlus. 544 eKr Paraximados saab esimese olümpiavõitjana õiguse püstitada endale ausammas Altise alale. 520 eKr Võistlusprogrammi laiendatakse kilbijooksuga; võistlusmaaks on diaulos(384,54 m). Võistleja pidi stardijoonele ilmuma täisvarustuses (kiiver, pantser, oda ja kilp), kuid jooksu ajal võis kõik esemed peale kilbi ära visata. U 500 eKr Valmib olümpiaparlamendi istungihoone (Bouleuterion) esimene osa. 470 eKr Algavad arhitekt Liboni järgi rajatava Zeusi templi (64, 12x27,66x20,25 m) ehitustööd. 457 eKr Zeusi tempel saab valmis. U 450 eKr Bouleuterioni teine osa saab valmis. 444 eKr Korraldatakse esimene olümpia kunstikonkurss. Ühe auhindadest võidab
KLASS PAELUSSID Nudipaeluss, nookpaeluss, ehhinokokk-paeluss ja –põis lülisised selgr sooleparasiidid. Päis, lülide mood kaelas. Seedel puudub. HÕIMKOND RIPSKÕHTSED e gastrotrihhid Väiksed. Keha katab kutiikula. Kõhtmine külg kas üleni või osaliselt ripsmetega kaetud. Mage- ja merevees. Magevees sagedased perekonna Chaetonotus liigid. HÕIMKOND KERILOOMAD ehk rotifeerid: mikroskoopilised, vees, ripsmepärg e keriaparaat, lõuaaparaat, pantser, protonefriidid, verer ja hingamisel puuduvad, lahksug, toituvad mikroorg-st HÕIMKOND SAMMALLOOMAD – meredes tavaline. Kinnistunud, enamikus koloniaalsed loomad, kellel mõnikord esineb massiivne lubitoes. Üksikisendid asuvad torukestes, millest nad võivad välja sirutada vaid keha eesosa, kus asub suuava. Suuava ümbritseb kombitsatest pärg. NS tugevasti redutseerunud. Hermafrodiid. Tavaline kamarlane (Electra crustulenta, varem Membranipora crustulenta).
· Eluviisilt, välimuselt sarnaneb rohkem vetikale. · Pole eriti oluline zooplanktoni toidulaual. · Toodavad surres mürke, mis on inimestele ja loomadele ohtlikud. Ränivetikad: · Ränivetikad on üherakulised või koloonialised mikroskoopilised organismid. · Liike maailmas 100 000. · Iseloomulikuks tunnuseks on rakke kattev keeruka struktuuriga ränipantser. · Organismi surres see talletub põhjamudas. · Pantser on liigispetsiifiline. Rohevetikad: · Leidub üherakulisi viburitega ja viburiteta, koloniaalseid, hulkrakseid, niitjaid. · Suurus mõnest mikromeetrist, mõnekümne sentimeetrini. Zooplankton: · Järvevees elab palju palja silmaga nähtamatuid, väga tillukesi loomi ,kes moodustavad kokku hõljumi e zooplanktoni. · Vesikirbulised (1mm pikkune) · Aerjalgsed · Keriloomad Kaldapiirkonna selgrootud: 1. Mudatigu (lymnaea stagnalis)- veedab oma elu vees.
163. Keriloomad on a) lahksugulised -ÕIGE; b) hermafrodiitsed . 164. Keriloomad on kõige väiksemad hulkraksed loomad a) õige -õige b) vale . 165. Ainult partenogeneetiliselt sigivad keriloomadest isased 166. Seedesüsteem a) esineb ainult keriloomade isasloomadel ; b) esineb ainult keriloomade emasloomadel ; c) esineb keriloomade mõlemal sool -ÕIGE ; d) keriloomadel puudub . 167. Ujuvatel keriloomadel katab keha ogaline rüü EHK PANTSER 168. Keriloomadel eristatakse pead, kus paiknevad silmtäpid a) õige -ÕIGE; b) vale. 169. Keriloomadel on olemas süda a) õige; b) vale .-ÕIGE 170. Ümarusside nahklihasmõigus esinevad a) ainult ringlihased ; b) ring- ja pikilihased ; c) ainult pikilihased -ÕIGE 171. Ümarussidel eristatakse pead, kus paiknevad silmtäpid a) õige ; b) vale .ÕIGE. 172
163. Keriloomad on a) lahksugulised -ÕIGE; b) hermafrodiitsed . 164. Keriloomad on kõige väiksemad hulkraksed loomad a) õige -õige b) vale . 165. Ainult partenogeneetiliselt sigivad keriloomadest isased 166. Seedesüsteem a) esineb ainult keriloomade isasloomadel ; b) esineb ainult keriloomade emasloomadel ; c) esineb keriloomade mõlemal sool -ÕIGE ; d) keriloomadel puudub . 167. Ujuvatel keriloomadel katab keha ogaline rüü EHK PANTSER 168. Keriloomadel eristatakse pead, kus paiknevad silmtäpid a) õige -ÕIGE; b) vale. 169. Keriloomadel on olemas süda a) õige; b) vale .-ÕIGE 170. Ümarusside nahklihasmõigus esinevad a) ainult ringlihased ; b) ring- ja pikilihased ; c) ainult pikilihased -ÕIGE 171. Ümarussidel eristatakse pead, kus paiknevad silmtäpid a) õige ; b) vale .ÕIGE. 172
Erituselunditeks protonefriidid. 4.2. Klass Imiussid parasiidid, keha katab kutiikula, silmad täisk puuduvad, meeleel, reduts. uuava iminapaga. Ringe ja hingamiselundk puudub. Ekto ja endo paradsiidid. maksakaan, vereimiuss, kakssuulased 4.3. Klass Paelussid lülisised selgr sooleparasiidid. Päis, lülide mood kaelas. Seedel puudub. Suguel võimas. Nudipaeluss, nookpaeluss, laiuss. 5. Hõimkond Keriloomad mikroskoopilised, vees, ripsmepärg e keriaparaat, lõuaaparaat, pantser, protonefriidid, verer ja hingamisel puuduvad, lahksug, toituvad mikroorg-st 6. Hõimkond Kärssussid Keha piklik, väljaspoolt ripsepiteeliga ja suure hulga näärmetega kaetud. Pikkus 1 mm kuni üle 30 m. Mõnel vormil küllalt selgelt eristunud pea ja sissetõmmatav kärss. Kärssa kasutatakse saagi haaramiseks. tihti on kärss varustatud veel pisteharjase ehk stiletiga ja mürginäärmetega, millega surmatakse ohvrid, eriti hulkharjasusse, mõnikord isegi väikseid kalu
toitaineterikastes järvedes ja veehoidlates; osa eritab mürke. *Paljudel gaasivakuoolid, sees lämmastik. Osal niitjatel vetikatel heterotsüstid, need võimelised fikseerima õhulämmastikku. Osa kogub veest fosforit tagavaraks ja võib massiliselt paljuneda hiljem toitesooladeta keskkonnas. Ränivetikate iseloomulikud tunnused - *Nende arvele langeb 20-25 % kogu maailma esmasproduktsioonist *Üherakulised või koloonialised, ka niitjad *Välisskelett e. pantser, koosneb ränidioksiidist, kaks poolt liituvad petri tassi sarnaselt. *Setetes ei lagune, seetõttu kasutatakse paleogeoloogias, et kindlaks teha aastatuhandeid tagasi valitsenud keskkonnatingimusi Pigmendid rohelised, kollased ja pruunid. Varuaineks õli. *Taluvad hästi varju, sageli arvukalt veekogu põhja lähedal. Moodustavad suurema osa põhjal lebavatest mikrovetikatest *On külmalembeseid ja
1 m. Liikide arv: 5 Kirjandus: Schmidt-Rhaesa A, Prous M. 2010. Records of horsehair worms (Nematomorpha) in Estonia, with description of three new species from the genus Gordius L. Estonian Journal of Ecology, 59 (1). Lk. 41,45 Hõimkond: Keriloomad (Rotifera, ka Rotatoria) Mikroskoopilised hulkraksed organismid (kuni 3 mm), rakkude arv kehas elu jooksul ei muutu; koed osaliselt süntsütiaalsed Kehas eristub pea, kere ja jalg Keha katab sageli paks kitiinjas kest e pantser. Keha eesmises otsas asub keriaparaat. Esineb keerulise ehitusega seedesüsteem, mille keskne osa on mälumik e mastaks. Ringe- ja hingamiselundkond puuduvad. Lahksugulised, esineb suguline dimorfism. Sigivad valdavalt partenogeneetiliselt. Oluline lüli veeökosüsteemis. Liikide arv: 209 Kirjandus: ? Praegu uurib neid bioloogiadoktor Taavi Virro Hõimkond: Rõngussid Annelida Keha koosneb lülidest, lülistus väliselt mõnikord mittenähtav. Esineb prostoomium ja pügiidium
Tallinna Teeninduskool Leevika Vilja 021K Referaat Sissejuhatus Mis on kala? Kalad on üldnimetus vees elavatele kõigusoojastele keelikloomadele. Termin ei oma tänapäeval süstemaatilist tähendust, vaid on kasutusel kokkuvõtliku mõistena sarnase välimusega loomade klasside esindajate kohta. Ajalooliselt on ta siiski ka taksonoomilise ühikuna käibel olnud (klass Pisces). Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes jamageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisüvikutest kuni kõrgete mägijärvedeni. Kalad on tähtsad inimese püügiobjektid, paljusid liike kasutatakse tööstuslikult; levinud on ka nende kasvatus kalatiikides. Kaladel on karekreatsiooniline ja esteetiline väärtus: populaarne on nii üldine kalapüük kui ka sportkalapüük, esteetilist väärtust omavad kalad näiteksakvaariumites. Kalu on austatud ja kasutatud ka palju...
võitlusvõimetuks. · 632 eKr Võistlusi hakati korraldama ka noortele (kuni 20-aastastele). Esialgu võistlesid noored ainult jooksus ja maadluses. · 544 eKr Praxidamos sai esimese olümpiavõitjana õiguse püstitsda endale ausammas Altise alale. Võistlusprogrammi laiendati kilbijooksuga ehk relvisjooksuga; võistlusdistantsiks oli diaulos (384,54 m). Võistleja pidi stardijoonele ilmuma täisvarustuses (kiiver, pantser, oda ja kilp), kuid jooksu ajal võis kõik esemed peale kilbi ära visata. · umbes 500 eKr Valmis olümpiaparlamendi istungihoone (Buleuteerioni) esimene osa. · 470 eKr Algasid arhitekt Liboni plaanide järgi rajatava Zeusi templi (64,2×27,66×20,25) ehitustööd. · 457 eKr Zeusi tempel sai valmis. · 450 eKr Valmis Buleuteerioni teine osa. · 444 eKr Korraldati esimene olümpiamängude kunstikonkurss. Ühe auhindadest
diameeter on alla 1mm. Jaotus suuruse järgi: Mikroplankton: 20-200 mikronit (enamik ränivetikaid ehk diatomeed) Nanoplankton: 2,0-20 mikronit (enamik viburvetikaid) Pikoplankton: 0,2-2,0 mikronit Femtoplankton: alla 0,2 mikroni (bakterid ja viirused) Ränivetikatel, mis domineerivad mikroplankroni hulgas, on protoplasma (Protoplasma on organismi raku elusaine. Protoplasma esineb tsütoplasmana ja karüoplasmana) tihedus sarnane vee tihedusega. Kuna nende pantser (välisskelett) on moodustunud siliitsiumist ehk ränist ja räni tihedus on veest 2-3 korda tihedam, siis on ränivetikatel sünnist saati eeldus uppuda sügavamale (umbes 1m päevas). Miks see hea on? Kuna rakud tarvitavad ära enda ümber olevad toitesoolad, siis vajudes saavad nad toitaineid juurde. Langedes aga väga sügavale, hakkab valgus nende arengut piirama. Apvellingualadel võivad tõusta taas kõrgemale veekihti.
Zooloogia vastused 1. Ainuraksete hulka kuuluvad mitmesuguse kehaehitusega üherakulised loomad. Nagu kõigil rakkudel on ka ainuraksetel loomadel olemas rakutuum, milles sisaldub pärilikkusaine nende paljunemiseks.. Ainuraksete põhiliseks tunnuseks on see, et nad koosnevad 1-st rakust, milles toimub kogu nende elutegevus. Ainuraksed on seega iseseisvad organismid, kellel on olemas kõik elusorganismidele iseloomulikud omadused - ainevahetus, ärritatavus, liikumine ja sigimine. Ainuraksed on levinud üle kogu maailma. neid elab kõikjal: meredes, mageveekogudes, pinnases. Ainuraksetest moodustub näiteks rohelise kile puutüvede varjupoolsele niiskele küljele. Paljud ainuraksed on ka parasiidid, elades teiste elusolendite sees ja nende arvelt. Ainuraksetel on väga mitmesuguseid kehakujusid. Amööbidel pole kindlat kehakuju ja nende poolvedel tsütoplasma moodustab välja sopistades...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
