Kaardi järgi pidi varandus olema peidetud sügavale maa alla mõisniku aias. Ühel päeval võtsid vennad jalad selga ning läksid mõisniku aeda varandust otsima. Pääs maa alla pidi asetsema aia keskel muldvana purskkaevu juures. Sinna vennad läksidki. Nad hakkasid sissepääsu otsima, kuid see ei andnud ennast nii kergesti kätte. Järsku torkas nooremale vennale silma üks lahtikäiv kiviplaat purskkaevu sees, mis teistele enne kahe silma vahele oli jäänud. Kiviplaadi lahtikangutamine läks neil nagu lepse reega ja varsti olidki nad maa all. Seal oli aga nii pime, et ei näinud sõrmegi suhu pista. Kui nende silmad vähehaaval pimedusega harjusid, nägid nad, et see pole üksainus koobas, vaid terve käikude labürint. Nad arvasid, et nende kaart on nüüd küll nagu viies ratas vankri all, sest nende silmad ei seletanud seda sellises kottpimeduses. Kuid õnneks silmas vanem vend ühe seina ääres laternat. Nad
saadakse trükkimisel harilikult üks tõmmis. Litograafia Litograafia ehk kivitrükk (kreeka keeles lithos 'kivi' + graph 'kirjutan') on lametrükitehnika, mis põhineb rasva ja vee vastastikuse tõukumise printsiibil ja mille puhul kasutatakse trükkimiseks kiviplaati Trükkimiseks on vaja litokivi. Selleks võetakse 812 cm paksune lihvitud lubjakiviplaat ja sellele joonistatakse kujutis rasvase kriidi ja/või tusiga. Seejärel söövitatakse kiviplaadi pinda nõrga lämmastikhappe lahusega, mille toimel värvis sisalduv rasv ühineb keemiliselt kiviga (joonisevabadel pindadel laiendab hape kivi poore ja muudab pinna vastuvõtlikuks vee toimele). Plaat kaetakse joonisele kaitsekihi saamiseks kummiaraabikuga. Tõmmist tehes kantakse trükivärv niisutatud kivile värv jääb püsima joonistusele, kuna joonistuseta pinnad ei võta vee tõttu värvi vastu. Trükitakse spetsiaalse litopressiga ning tõmmiste arv on piiramatu.
varema Osbergi stiiliga. Raamistikud ümber paneeli näitavad taime motiive, mis on ilmselge mõju mandri Euroopast. Ringerike (980 - 1050 a) Esimene stiil, mis ilmnes põhiliselt kividel. Peamised leiukohad: nimi tuleneb Ringerikest Norrast leitud paari raiutud kiviplaadi nn Alstadi kivide järgi. Motiivid: loomad muutuvad veel väänlevamateks. Väädid muutuvad õhemaks ja pikemaks. Loomakehasid ei kaunistata enam seest. Loomade silmad on mandlikujulised, mitte ümarad. Materjalidest kasutati pronksi, puud ja kivi. Antud kivi kujutab metssiga puu otsas. Metssiga on väike ja suhteliselt lihtne, samal
Rosetta kivi Kivi leidis Napoleoni armee sõdur. Rosette'i kivi leiti 1799. a. Egiptuses Napoleoni õpetlaste poolt ja sellel on kirjad kolmes keeles: hieroglüüfides, demootsese kirjas ja kreeka keeles. See aitas lahendada hieroglüüfide mõistmise saladuse. Hieroglüüfide mõistmine aitab tõendada Piibli usaldusväärsust. R o s e t t e ´i k i v i .Tõeliselt teadusliku aluse sai hieroglüüfide desifreerimine alles siis, kui uurijad said oma kasutusele Rosette'i bilingvilise kivi (kaksikkeelse vana- egiptuse ja vana-kreeka raidkirja). 1798. aastal sõitis Napoleon oma sõduritega Egiptusse. See oli sõjaretk, aga Napoleon vedas endaga Egiptusesse kaasa tervet hulka teadlasi (ajaloolasi, arheolooge) ja kunstnikke. See oli teaduslik komisjon. Õpetlased suutsid palju korda saata; nende töö tulemused on kirjas mitmeköitelises raamatus "Description de l''Egypte?. Lisaks kogusid nad suure hulga muinasesemeid, mis jõudsid 1801.aastal Inglismaa valdu...
Õpetlased suutsid palju korda saata; nende töö tulemused on kirjas mitmeköitelises raamatus "Description de l''Egypte". Lisaks kogusid nad suure hulga muinasesemeid, mis jõudsid 1801.aastal Inglismaa valdusse, muude asjade seas ka kuulus Rosette'i kivi, mis sai võtmeks egiptuse hieroglüüfkirja lahendamisel. Rosette on küla Alam-Egiptuses, Aleksandria lähedal, praegu linn Rashid. 1799.a. leidsid prantsuse sõdurid sellel linna juures kaeviku kaevamisel suure raidkirjadega basaldist kiviplaadi. Kivi ülemises osas oli hieroglüüfiline tekst, sellest allpool seisis raidkiri demootilises kirjas ja päris all asetses kreekakeelne raidkiri. Raidkiri koosnes neljateistkümnest hieroglüüfireast, kolmekümne kahest demootilise kirja reast ja viiekümne neljast kreekakeelsest kirjareast. Kreeka tekstist selgus, et Rosette'i kivi kuulub Ptolemaios V (Epiphanese) aega ja sisaldab preestrite pühenduse vaaraole (196 a.). Viies Ptolemaios oli just saanud kuningaks ja nautis
Zooloogia vastused 1. Ainuraksete hulka kuuluvad mitmesuguse kehaehitusega üherakulised loomad. Nagu kõigil rakkudel on ka ainuraksetel loomadel olemas rakutuum, milles sisaldub pärilikkusaine nende paljunemiseks.. Ainuraksete põhiliseks tunnuseks on see, et nad koosnevad 1-st rakust, milles toimub kogu nende elutegevus. Ainuraksed on seega iseseisvad organismid, kellel on olemas kõik elusorganismidele iseloomulikud omadused - ainevahetus, ärritatavus, liikumine ja sigimine. Ainuraksed on levinud üle kogu maailma. neid elab kõikjal: meredes, mageveekogudes, pinnases. Ainuraksetest moodustub näiteks rohelise kile puutüvede varjupoolsele niiskele küljele. Paljud ainuraksed on ka parasiidid, elades teiste elusolendite sees ja nende arvelt. Ainuraksetel on väga mitmesuguseid kehakujusid. Amööbidel pole kindlat kehakuju ja nende poolvedel tsütoplasma moodustab välja sopistades...
74. Meritähtede (Asteroidea), madutähtede (Ophiuroidea) ja meriliiliate (Crinoidea) ehituse võrdlus Meriliiliate ehitus: ainsad varrelised okasnahksed. Vars kinnitub karika suuvastasele küljele. Toes lubiplaatidest, mille pind on täiskasvanud loomadel paljas. Vars pikk (kuid mõnel puudub). Kiiri on karika servadel algselt viis, aga enamasti nad harunevad; harude servad rohkete sugu-udemetega (pinnulatega). Suu karika keskel, pärak selle serval. Kiviplaadi asemel palju eraldi urbeid. Meritähtede ehitus: enamasti lamedad viie kiirega röövloomad, harvem hõljumi kogujad. Kulgevad aeglaselt, hiljusejalakeste ja lihaste jõul. Neelavad saaki tervelt või seedivad väliselt (näiteks limuseid nonde endi kojas) väljasopistunud mao abil. Veresoonkond nõrgalt arenenud, ringe toimub peamiselt tsöloomi kanaleis. Hingamine ja eritamine läbi hiljusejalgade. Keha katavad lubiogad.
Õpetlased suutsid palju korda saata; nende töö tulemused on kirjas mitmeköitelises raamatus "Description de l''Egypte". Lisaks kogusid nad suure hulga muinasesemeid, mis jõudsid 1801.aastal Inglismaa valdusse, muude asjade seas ka kuulus Rosette'i kivi, mis sai võtmeks egiptuse hieroglüüfkirja lahendamisel. Rosette on küla Alam-Egiptuses, Aleksandria lähedal, praegu linn Rashid. 1799.a. leidsid prantsuse sõdurid sellel linna juures kaeviku kaevamisel suure raidkirjadega basaldist kiviplaadi. Kivi ülemises osas oli hieroglüüfiline tekst, sellest allpool seisis raidkiri demootilises kirjas ja päris all asetses kreekakeelne raidkiri. Raidkiri koosnes neljateistkümnest hieroglüüfireast, kolmekümne kahest demootilise kirja reast ja viiekümne neljast kreekakeelsest kirjareast. Kreeka tekstist selgus, et Rosette'i kivi kuulub Ptolemaios V (Epiphanese) aega (3-2 ss.eKr) ja sisaldab preestrite pühenduse vaaraole (196 a.).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
