Zooloogia eksam 2012 konspekt (0)

69
ZOOLOOGIA EKSAM 2012
1 TAKSONOOMIA :
Metazoa
PH käsnad – Porifera
CL Klaaskäsnad – hexactinellida
CL päriskäsnad – demospongiae
CL lubikäsnad – calcarea
PH plaatloomad
LEVIK: enamus merevees
EHITUSE ERIPÄRAD:
- kinnitunud vees olevatele objektidele
- ebasümmeetrilised
- pole välja kujunenud kudesid
- 2 rakukihti: ekto- (keha kaitsvad rakud ) ja entoderm (kaelusviburr.)
- rakukihtide vahel mesoglöa (sültjas mass) ( sugurakud )
KLASSIDE VÕRDLUS
klaaskäsnad
päriskäsnad
lubikäsnad
-skelett ränidioksiidist
- vaasi / karika kujuga
- süvamere loomad
- veenusekorv
-värvilised
- enamus käsnad
- pesukäsn
järvekäsn
- kõige privitiivsem
- väikesed
- tagasihoidlike värvidega
MIKS LIHTSAIMAD LOOMAD?
2 TAKSONOOMIA:
Metazoa
PH käsnad – Porifera
CL Klaaskäsnad – hexactinellida
CL päriskäsnad – demospongiae
CL lubikäsnad – calcarea
PH plaatloomad - placozoa
LIIKIDE ARV: 1
LEVIK: meres (mereakvaariumides)
EHITUSE ERIPÄRAD
- asümmeetrilised
- muutliku kehakujuga (nagu amööb)
- eristunud koed ja organid puuduvad
- keha ja seedeõõs puudub
- NS puudub
- lameda plaadi kujuline keha – igas suunas võib liikuda
- 1-kihiline viburitega rakkudest koosnev väliskiht ümbritseb mesenhüümi
3 TAKSONOOMIA
Eumetazoa
PH kammloomad – ctenophora
PH kõrveraksed – cnidaria
CL hüdraloomad – hydrazoa
O hüdralaadsed
O kurdhüdralised
O ebaputkelised
O putkloomad
CL õisloomad – anthozoa
CL karikloomad – scyphozoa
CL täringmeduusid – cubozoa
CL karikmeduusilised – staurozoa
LEVIK: meres
LIIKIDE ARV: 100 liiki
EHITUSE ERIPÄRAD:
- ento- ja ektodermi vahel primitiivne mesoderm
- ovaalse/ pirnja kujuga
- kammplaadid
- kombitsad
PALJUNEMINE: suguline
ANATOOMIA JOONIS: PILT:
4 TAKSONOOMIA
Eumetazoa
PH kammloomad – ctenophora
PH ainuõõssed e. kõrveraksed – cnidaria
CL hüdraloomad – hydrazoa
O hüdralaadsed
O kurdhüdralised
O ebaputkelised
O putkloomad
CL õisloomad – anthozoa
CL karikloomad – scyphozoa
CL täringmeduusid – cubozoa
CL karikmeduusilised – staurozoa
LIIKIDE ARV: 10 000
LEVIK: merevees
EHITUSE ERIPÄRAD:
- radiaalsümmeetrilised
- 2 eluvormi: polüüp ja meduus
- 2 rakukihti: ekto- ja entoderm, vahel mesoglöa
- suuava viib gastraalõõnde, mille harud igale poole kehasse
- olemas lihaskude, närvirakkude võrgustik
- meduusil algelised meeleelundid
- esinevad kõrverakud
PALJUNEMINE: suguline ja suguta
ELUTSÜKKEL:
ANATOOMIA JOONISED:
hüdraloomad hüdralaadsed
kurdhüdralised ebaputkelised
putkloomad õisloomad
karikloomad täringmeduusid
karikmeduusilised
ÜKSUSTE VÕRDLUS:
Hüdraloomad
Õisloomad
Karikloomad
Täringmeduusid
Karikmeduusilised
-toeseks kutiikula
- siseõõs tervik
- polüüp
- aint meres
- polüüp
- ektro-, gastroderm
- suured meduusid
-meeleelundid
- meririst
- kuju kuboidne
- 4 kombitsat (alg. pedaaliumist)
- tugevad ujujad
-kinnituvad substraadile (vetikale tav)
Hüdralaadsed
Kurdhüdralised
Ebaputkelised
Putkloomad
-polüüp
- kombitsaid 5-9
- 1-1,5 cm
- medusoid
- puri põie üleval
- vabalt ujuvad
- mood. Koloonia
- ujupõis k. ül
MIS MUUDAB ERILISEKS PUTKLOOMAD?
5 TAKSONOOMIA
Lophotrochozoa
PH lameussid – platyhelminthes
CL ripsussid – turbellaria
O umbeliselaadsed - acoelomorpha
CL imiussid – trematoda
CL ainupõlvsed – monogenea
CL paelussid – cestoda
PH ripskõhtsed – gastrotricha
PH lõugsuud – gnathostomulida
PH keriloomad – rotifera
PH pisilõugloomad – micrognathozoa
PH rattakandjad – cycliophora
PH kummarloomad – entroprocta
PH sammalloomad – ectoprocta
PH käsijalgsed – brachiopoda
PH pärgussid – phoronida
PH kärssussid – nemertea
PH limused – mollusca
CL karbid – bivalvia
CL peajalgsed – cephalopoda
CL teod – gastropoda
CL lasnjalgsed – scaphopoda
CL soomuslimused – polyplacophora
PH rõngussid – annellida
CL hulkharjasussid
CL väheharjasussid
CL kaanid
CL kidavaglad
CL konuvaglad
PH lameussid – platyhelminthes
CL ripsussid – turbellaria
O umbeliselaadsed – acoelomorpha
CL imiussid – trematoda
CL ainupõlvsed – monogenea
CL paelussid – cestoda
LEVIK: vabalt elavad vormid ja parasiidid
LIIKIDE ARV: 5000 (1960a)
EHITUSE ERIPÄRAD:
- keha lehtjas/ paeljas
- väljaspoolt katab keha nahklihasmõik
- kehaõõs puudub
- seedeelundkond umbse koti kujuga
- ringe- ja hingamiselundkond puuduvad
PALJUNEMINE: suguline ja suguta
ANATOOMIA JOONISED:
Ripsuss Imiuss Ainupõlvne Paeluss
NÄITED PARASIITSETE ELUVORMIDE ELUTSÜKLITEST:
Maksakaan:
• Täiskasvanu muneb sapis munad – soolde –välja
• Magevesi – ripslane e miratsiid – teo maks
• Kotlane e sporotsüst – reediad e soollased (paljunevad mittesuguliselt)– tserkaar ehändlane
• Vette – veetaimedele – metatserkaar e järelhändlane
• Lõpp- peremees – läbi sooltoru seina veresoontesse – maksa – sapikäikudesse
KLASSIDE VÕRDLUS:
Ripsussid
Imiussid
Ainupõlvsed
Paelussid
-vabaltelavad röövloomad
- väikesed
- keha mitmesuguselt värvunud
- kehapinnal ripsmed
- piimjas lamelane

- suu ja kõhtmine iminapp
- ripsmed puuduvad
- keha lame
- värvus tagasihoidlik
- maksakaan
- suuiminapp puudub
- parasiteerivad väliselundeil

• mitusuulane
  

-keha paelakujuga, koosneb lülidest
- seedeelundid x
- kinnitumiselundid päises
LAMEUSSIDE EHITUSE ja ELUVIISI VÕRDLUS ÜMAR- ja RÕNGUSSIDEGA:
Tunnus
LAMEussid
ÜMARussid
RÕNGussid
Kehaõõs
Esmane
Teisene
Pärak
KeskNS
Mitu pikitüve
Mitu pikitüve
Kõhtmine närvikett
Seedeelundkond
Ees- ja kesksool
Ees-, kesk- ja tagasool
Ees-, kesk- ja tagasool
Sarnasused:
- keha bilateraalne ehitus (eesimine ja tagumine ots, parem ja vasak pool, kõhtmine ja selgmine külg)
- mesodermi arenemine
- pärisjäsemete puudumine
- nahklihasmõik
PARASIIDID vs VABALT ELAVAD VORMID:
Tunnus
PARASIIDID
VABALT ELAVAD VORMID
PH ripskõhtsed – gastrotricha
LEVIK: meres, magevees , peamiselt põhjasetetes
LIIKIDE ARV: 450 liiki
PALJUNEMINE: mittesuguline
EHITUSE ERIPÄRAD:
- väikesed loomad
- läbipaistvad
- harksaba
- pudelikujuga
- keha katab kutiikula, millel on ripsmed
ANATOOMIA JOONIS:
PILT:
PH lõugsuud – gnathostomulida
LEVIK: mereloomad , liivastel ja kivistel põhjadel
LIIKIDE ARV: 100
PALJUNEMINE: hermafrotiidid
EHITUSE ERIPÄRAD:
- väiksed
- ussitaolised bilateraalsümmeetrilised
- liiguvad ripsmete abil
ANATOOMIA JOONIS:
PILT:
PH keriloomad – rotifera
LEVIK: vee- elulised , aga ka maismaal ja parasiidid
LIIKIDE ARV: 2200
PALJUNEMINE: partenogeenne
EHITUSE ERIPÄRAD:
- mikroskoopilised
- bilateraalsed
- keha koosneb kindalst arvust rakkudest (u 1000)
ANATOOMIA JOONIS:
PILT:
NÄIDE:
Tupiklane
PH pisilõugloomad – micrognathozoa
LEVIK: leitud Gröönimaalt
LIIKIDE ARV: 1 liik
PALJUNEMINE:
EHITUSE ERIPÄRAD:
- keerukas lõuaaparaat
- liikumisorganiks ripsmepärg (aitab ka toiduosakesi suhu juhtida)
- lahksugulised
- kehapinnal tundekarvakesed
PH rattakandjad – cycliophora
LEVIK: leitud vaid Norra homaari suistelt
LIIKIDE ARV: 1 liik
PALJUNEMINE: suguline ja suguta
EHITUSE ERIPÄRAD:
- ümmargune suuava ümbritsetud ripsmete pärjadega (ripsmeid kasutatakse toiduosakeste filtreerimiseks)
- kehaehitus lihtne
- u-kujuline seedesüsteem
PH kummarloomad – entroprocta
LEVIK: mereloomad, magevees 1 perekond
LIIKIDE ARV: 150 liiki
PALJUNEMINE: hermafrodiidid, pungudes
EHITUSE ERIPÄRAD:
- karika kujuga
- bilateraalsümmeetrilised
- väiksed
- elavad üksi/ kolooniatena
- keha kinnitub substraadile
- sool u-kujuline
- kombitsatel ripsmed
ANATOOMIA JOONIS:
PILT:
PH sammalloomad – ectoprocta
LEVIK: meres, magevees
LIIKIDE ARV: 4300
PALJUNEMINE: suguline, suguta ( pungumine )
EHITUSE ERIPÄRAD:
- kinnitunud
- sool U-kujuline
- toituvad filtreerides
- ringe- ja hingamiselundid puuduvad
ANATOOMIA JOONIS:
PILT:
NÄIDE: limane tutlane
PH käsijalgsed – brachiopoda
LEVIK: mereloomad
LIIKIDE ARV: 335
PALJUNEMINE: suguline ja sugutu
EHITUSE ERIPÄRAD:
- pediikel, millega kinnitub pinnasele
- karbipoolmed
- kojapoolmeid katab seest mantel
- lofofooriga filteerib veest toiduosakesi
ERINEVUSED CL BIVALVIA vs PH BRACHIOPODA:
Tunnus
CL BIVALVIA
PH BRACHIOPODA
ANATOOMIA JOONIS:
PILT:
PH pärgussid – phoronida
LEVIK: mere põhjasetetes
LIIKIDE ARV: 20
PALJUNEMINE: suguline ja sugutu
EHITUSE ERIPÄRAD:
- ussikujulise bilateraalsümmeetrilised loomad
- tavaliselt u 20cm
- keha koosneb 3 segmendist – igal eraldi õõnsus
- vereringe suletud
- u-kujuline seedeelundkond
- suu kombitsate vahel
- pärak väljas
ANATOOMIA JOONIS:
PILT:
PH kärssussid – nemertea
LEVIK: enamik vabalt elavad, osa parasiteerivad, mere ja magevees, aga ka niiskel maismaa pinnasel
LIIKIDE ARV:
PALJUNEMINE: suguline ja sugutu
EHITUSE ERIPÄRAD:
- bilateraalsümmeetrilised ussikujuga loomad
- keha eesmine osa on silindriline, tagumine lamendunud
- kehaõõs ja hingamiselundid puuduvad
- avatud seedetrakt lõppeb pärakuga
- kärsal võivad paikneda mürginäärmed
ANATOOMIA JOONIS:
PILT:
PH limused – mollusca
CL karbid – bivalvia
CL peajalgsed – cephalopoda
CL teod – gastropoda
CL lasnjalgsed – scaphopoda
CL soomuslimused – polyplacophora
LEVIK: mere- ja magevees, maismaal
LIIKIDE ARV: üle 100 000
PALJUNEMINE: suguline, suguta
EHITUSE ERIPÄRAD:
- väga mitmekesise välimusega
- iseloomulik 3 elundi olemasolu: mantel, jalg, hõõrel
- bilateraalsümmeetrilised
- keha pehme, lülistamata
- koda koosneb mitmest kihist
- vereringe avatud (va peajalgsed)
- kõige kõrgemalt arenenud NS võrreldes teiste selgrootutega
ANATOOMIA JOONIS: (tigu, karp, peajalgne)

KLASSIDE VÕRDLUS:
Karbid
Peajalgsed
Teod
Lasnjalgsed
Soomuslimused
Kojaks 2 poolmest karp
Pea ja kere
Mitmekesise kujuga
Karpide ja tigude vahepealne
Elavad tõusu mõõna piirkonnas
Mantel karbi-poolmete sisekülj
Peas haarmed
Koda spiraalselt keerdunud
Eesotsas väljaulatuv jalg
Koda koosneb 8 plaadist / soomusest
Kammkarp
Kalmaarid
viinamäetigu
merikihv
PEAJALGSETE ERIPÄRASUSED VÕRRELDES TEISTE KLASSIDEGA:
* vereringe suletud
* keha jaotunud peaks ja kereks
* peas haarmed (moondunud jalg)
* võib esineda tindinääre
PH rõngussid – annellida
CL hulkharjasussid
CL väheharjasussid
CL kaanid
CL kidavaglad
CL konuvaglad
LEVIK:
LIIKIDE ARV: 12 000
PALJUNEMINE: suguliselt või pungudes
EHITUSE ERIPÄRAD:
- lülistus
- septid
- 1 mm – 3 m
ANATOOMIA JOONISED: (hulkharjasuss, vihmauss , kaan )
KLASSIDE VÕRDLUS:
Hulkharjasussid
Väheharjasussid
Kaanid
Konuvaglad
Kidavaglad
Enamus mereloomad
Mullas, magevees
Mullas, magevees
Ussikujulised
Merelise eluviisiga
Jäsend ehk parapood
Vöö
Vöö
Lihaseline u-kujuline magu
Keha + kärss
Peapiirkond nõrgalt eristunud
Iminapad ees ja taga
Kehapind sile või näsaline
Liivatõlv
Harilik vihmauss
Apteegikaan
6 TAKSONOOMIA
Ecdysozoa
PH siilussid – kinorchyncha
PH keraskärssussid – priapulida
PH rüüloomad – loricifera
PH ümarussid – nematoda
PH jõhvussid – nematomorpha
PH loimurid – tardigrada
PH küüsikloomad – onychophora
PH lülijalgsed – arthropoda
SubPH lõugtundlased – chelicerata
CL hiidjalgsed – pycnogonida
CL odasabalised – Xiphosura
CL ämblikulaadsed – Arachnida
SubPH hulkjalgsed – myriapoda
CL sadajalgsed – chilopoda
CL tuhatjalgsed – diplopoda
CL harusabased
CL harvjalgsed
SubPH vähid ja putukad – tetraconata
CL lõpusjalgsed – branchiopoda
CL mõlajalgsed – remipedia
CL pimevähid – cephalocarida
CL aerjalgsed – maxillopoda
CL karpvähid – ostracoda
CL ülemvähid – malacostraca
CL hooghännalised – collembola
CL tõukjalalised
CL harkhännalised
CL välislõugsed putukad - insecta
PH siilussid – kinorchyncha
LEVIK: mereloomad, elavad põhiliselt põhjamudas
LIIKIDE ARV: 150
PALJUNEMINE: lahksugulised
EHITUSE ERIPÄRAD:
- bilateraalsümmeetrilised
- lühikesed
- ussikujulised
- keha katab kutiikula
- seedesüsteem lihtsa ehitusega
- pärak paikneb viimasel lülil
ANATOOMIA JOONIS:
PILT:
PH keraskärssussid – priapulida
LEVIK: meres
LIIKIDE ARV: 16
PALJUNEMINE:
EHITUSE ERIPÄRAD:
- bilateraalsümmeetrilised
- looma võib jaotada kehaks ja prosoomaks (sissetõmmatav)
- võib esineda sabataoline jätke
- keha katab kutiikula
ANATOOMIA JOONIS:
PILT:
PH rüüloomad – loricifera
LEVIK: merelise eluviisiga – merepõhja mudas
LIIKIDE ARV: 20
PALJUNEMINE: lahksugulised
EHITUSE ERIPÄRAD:
- bilateraalsümmeetrilised
- kuni 1 mm
- keha jaotatud 5
- peas asetsevad kidad
- keha kaetud paksude plaatidega
ANATOOMIA JOONIS:
PILT:
PH ümarussid – nematoda
LEVIK: elavad kõikjal
LIIKIDE ARV: 80 000
PALJUNEMINE: lahksugulised
EHITUSE ERIPÄRAD:
- otstest peenenevad sildri kujuga ussid
- ristlõikes keha ümar
- keha pinnal paks kutiikula
- seedesüsteem algab suuga, lõppeb pärakuga
ANATOOMIA JOONIS: (ümaruss)
ERINEVAD ELUVORMID : vabalt elavad, taime- (kartuli kiduuss) ja loomaparasiidid ( liimuksolge )
NÄITED PARASIITSETE ÜMARUSSIDE ELUTSÜKLIST:
1. Solkme munad satuvad pesemata käte küljest inimese suhu ning edasi soolde, kus munadest
väljuvad vastsed .
2. Vastsed tungivad läbi sooleseina otse verre ningjõuavad kopsudesse, kus toimub nende edasine areng.
3. Köhides satuvad täiskasvanud vastsed neelu , kust nad süljega uuesti soolestikku kantakse.
4. Seal saavad nad täiskasvanuks ning hakkavad sigima.
Ühes ööpäevas areneb emasloomas ligikaudu 20 000 muna, mis väljutatakse koos väljaheidetega.
FASMIIDSED vs FASMIIDITUD:
fasmiidSED
fasmiidITUD
Fasmiidid esinevad
Fasmiidid puuduvad
Naaskelsaba; liimuksolge
trihhiin
PH jõhvussid – nematomorpha
LEVIK: vabalt elavad mageveeorganismid
LIIKIDE ARV: 300
PALJUNEMINE: lahksuguline
EHITUSE ERIPÄRAD:
- saleda kehaga
- meenutavad niitusse
- keha katab paks kutiikula
ANATOOMIA JOONIS:
PILT:
NÄIDE: harilik jõhvuss
PH loimurid – tardigrada
LEVIK: nii vees kui maismaal
LIIKIDE ARV: 1000
PALJUNEMINE: lahksugulised, mõned partenogeenselt
EHITUSE ERIPÄRAD:
- bilateraalsümmeetrilised
- väikesed
- 4 paari lühikesi lülistumata jalgu
- olemas kehaõõs
- keha kaetud kutiikulaga, milles pole lihaskihte
ANATOOMIA JOONIS:
PILT:
PH küüsikloomad – onychophora
LEVIK: maismaal
LIIKIDE ARV: 70
PALJUNEMINE: lahksugulised
EHITUSE ERIPÄRAD:
- bilateraalsümmeetrilised
- meenutavad tõuku
- keha kaetud väga õhukese ja panduva kutiikulaga
- 14-43 paari liigesteta pehmeid õõnsaid jalgu
- kehaõõs hästi arenenud
ANATOOMIA JOONIS:
PILT:
PH lülijalgsed – arthropoda
SubPH lõugtundlased – chelicerata
CL hiidjalgsed – pycnogonida
CL odasabalised – Xiphosura
CL ämblikulaadsed – Arachnida
SubPH hulkjalgsed – myriapoda
CL sadajalgsed – chilopoda
CL tuhatjalgsed – diplopoda
CL harusabased
CL harvjalgsed
SubPH vähid ja putukad – tetraconata
CL lõpusjalgsed – branchiopoda
CL mõlajalgsed – remipedia
CL pimevähid – cephalocarida
CL aerjalgsed – maxillopoda
CL karpvähid – ostracoda
CL ülemvähid – malacostraca
CL hooghännalised – collembola
CL tõukjalalised
CL harkhännalised
CL välislõugsed putukad – insecta
LEVIK:
LIIKIDE ARV: suur mitmekesisus – üle miljoni liigi
PALJUNEMINE: enamus lahksugulised
EHITUSE ERIPÄRAD:
- tugev välisskelett
- lihased kinnitunud skeleti külge (võimaldab teha kiireid ja täpseid liigutusi)
- lülilised jäsemed
- skelett kaitseb kuivamise eest
- keha lüliline – segmenteerunud
- pea, rindmik ja tagakeha
- hästi arenenud meeleelundid
ANATOOMIA JOONIS: (ämbliku-, vähilaadne, putukas )
PILT: (need, mis KTs)
SubPH VÕRDLUS:
Lõugtundlased
Hulkjalgsed
Vähid ja putukad

• vees tekkinud, kuid maismaal elav
  

• kerelülisi ja jalapaare palju
  

• Enamus vees
  

• Enamus maismaal
  

• keha jaguneb: pearindmik ja tagakeha
  

• tagakeha ja rindmik POLE eristunud
  

tähtsus veekogu aineringes
Lendavad

• pearindmik koosneb 6 lülist – igal paar jäsemeid
  

• ainult maismaal (aint niisketes kohtades)
  

16-20 lüli
Üks paar tundlaid ja silmi peas

• esimese lüli jäsemed – lõugtundlad
  

Peas 2 paari tundlaid
3 paari jalgu, 2 paari tiibu

• teise lüli jäsemed - lõugkobijad
  

kilp
peaks, kehaks, tagarindmikuks
Cl VÕRDLUSED:
Lõugtundlased:
Hiidjalgsed
Odasabalised
Ämblikulaadsed
Lihtne ehitus
Suured veeloomad
Kuivamaaloomad
4 paari käimajalgu
Hingavad lõpustega
6 paari jäsemeid pearindmikul
Avatud vereringe
Röövloomad
Hulkjalgsed:
Sadajalgsed
Tuhatjalgsed
Harusabad
Harvjalgsed
Keha lapik
Igal lülil 2 paari jalgu
Väiksed
Pikkus alla 2 mm
Lüli arv alati paariTU
Jalgu kuni 139 paari
Jalgu kuni 12 paari
Kerelülisid 11
Kiskjad
Toituvad taimekõdust
Eestis pole
Jalgu 9 paari
Esinevad mürginäärmed
Ohu korral kerra
Eestis pole
Harilik kivihark
7 TAKSONOOMIA
Deuterostomia – teissuused
PH xenoturbellida
PH ürgkeelikloomad – hemichordata
CL neelhingsed
CL sulgpeased
PH okasnahksed – echinodermata
CL meriliiliad – crinoidea
CL meritähed – asteroidea
CL madutähed – ophiuroidea
CL merisiilikud – echinoidea
CL meripurad – holothuroidea
PH keelikloomad – chordates
SubPH Tunicata
CL merituped
CL ripikloomad
CL meritünnikud
SubPH Süstikkalad – cephalochordata
SubPH koljused – craniata
CL pihklased – myxini
CL silmud – petromyzontida
CL kõhrkalad – chondrichthyes
O ogahailised – squaliformes
O railised – rajiformes
CL kiiruimsed –actinopterygii
CL kopskalad – dipnoi
CL vihtuimsed – crossopterygii
CL kahepaiksed – amphibia
O salamandrid – caudata
O Gymnophiona
O konnad ja kärnkonnad – anura
CL roomajad + linnud – reptilia
SubCL kilpkonnad – anapsida
O kilpkonnad – testudines
SubCL diapsida (linnud, krokodillid, sisalikud, ussid ja sugulased)
InfraCL Archosauria (linnud ja krokodillid) VAATA TAKSONOOMIA Nr 8
InfraCL Lepidosauria
O kärsspealised
O soomuselised – squamata
SubO iguaanilaadsed
SubO vaskussilaadsed
SubO taandlased
SubO boad ja püütonid
SubO pimemaolised
SubO nastikud ja rästikud
SubO skingilaadsed
SubO gekolaadsed
CL mammalia VAATA TAKSONOOMIA Nr 9
PH xenoturbellida
LEVIK:
LIIKIDE ARV: 2
PALJUNEMINE:
EHITUSE ERIPÄRAD:
PH ürgkeelikloomad – hemichordata
CL neelhingsed
CL sulgpeased
LEVIK: meres
LIIKIDE ARV:
PALJUNEMINE:
EHITUSE ERIPÄRAD:
Neelhingsed:
- ussikujuga
- keha koosneb kärsast, kaelusest ja kerest
Sulgpeased:
- koloonialised mereloomad
- loomikud võivad varre abil üksteise külge kinnituda
- kärss, kere, kombitsad, kere
PILT:
Neelhingsed: Sulgpeased:
PH okasnahksed – echinodermata
CL meriliiliad – crinoidea
CL meritähed – asteroidea
CL madutähed – ophiuroidea
CL merisiilikud – echinoidea
CL meripurad – holothuroidea
LEVIK: eranditult mereloomad, Eestis ei esine
LIIKIDE ARV:6750 liiki
PALJUNEMINE: väline viljastumine
EHITUSE ERIPÄRAD:
- 5kiirelised seoses kinnitunud eluviisiga
- vastsed bilateraalsümmeetrilised
- katetest ulatuvad välja ogad või plaadid
- liikumiselundiks ambulakraalsüsteem
ANATOOMIA JOONISED: (meritäht - röövloom, merisiilik- vetikasööja, meripura- filtreerija )
KLASSIDE VÕRDLUS:
Meriliiliad
Meritähed
Madutähed
Merisiilikud
Meripurad
Kinnitunud
Suurimad
Viiekiirelised
Kiirteta
Pehme, usjas, kurk
Napp + 5 haaret
Aeglaselt liikuv
Pärak puudub
Lameda kehaga
Su ümb kombitsad
Elab merepõhjas
Kiviplaat suupool
Rüül on okkad
Liiguvad aeglaselt
Kiire tipus silm
Osa liike söögiks
PH keelikloomad – chordates
SubPH mantelloomad - Tunicata
CL merituped
CL ripikloomad
CL meritünnikud
LEVIK:
LIIKIDE ARV: u 2000
PALJUNEMINE:
EHITUS:
- süda asetseb kõhtmiselt
- keskNS asetseb selgmiselt
- hingamine toimub seedekulgla eesotsa kaudu
SubPH VÕRDLUS:
Mantelloomad – tunicata
Süstikkalad – cephalochordata
Koljused – craniata

• kinnitunud või vees hõljuvad
  

• 30 liiki mereloomi, põhjaloomad
  

• 
  

• toituvad planktonit filtreerides
  

• mõlemad kehaotsad teravad
  

• 
  

• tuunika ehk mantel (välistoes)
  

• selja- kõhu- ja sabauim
  

• 
  

CL VÕRDLUS:
Merituped
Ripikloomad
Meritünnikud

• üle 1900 liigi
  

• 70 liiki
  

• 70 liiki
  

• üksikud/ koloniaalsed
  

• ehitavad avara maja
  

• suured kolooniad
  

• kinnitunud
  

• seljakeelikuga saba
  

• vees hõljuvad
  

SubPH Süstikkalad – cephalochordata
LEVIK: meres, põhjaloomad
LIIKIDE ARV: 30
PALJUNEMINE: lahksugulised, koevad vette
EHITUS:
- mõlemad kehaotsad teravad
- selja-, kõhu- ja sabauim
- veri värvitu
ANATOOMIA JOONIS:
VÕRDLUS TEISTE KALADE KLASSIDEGA:
SubPH koljused – craniata
CL pihklased – myxini
LEVIK: meredes kalade parasiidid
LIIKIDE ARV: 30
PALJUNEMINE:
EHITUS:
- silmad mandunud
- seljauimed puuduvad
- puurivad end kalade kehasse
- lõpuseavad tagapool
ANATOOMIA JOONIS:

PILT:
Eestis pole
CL silmud – petromyzontida
LEVIK:
LIIKIDE ARV:
PALJUNEMINE: lahksugulised, mune palju
EHITUS:
- pole välja kujunenud selgroolülisid
- puuduvad paarilised uimed
- poolparasiitse eluviisiga
- söövad raipeid
- pikki keha 2 seljauime
- saba ümbritseb sabauim
- pehme ja sile nahk
ANATOOMIA JOONIS:
PILT:
NÄIDE:
jõesilm
ojasilm
CL kõhrkalad – chondrichthyes
O ogahailised – squaliformes
O railised – rajiformes
LEVIK:
LIIKIDE ARV:
PALJUNEMINE: sisemine viljastamine , mune vähe, esineb ka sünnitajaid
EHITUS:
- nokis- suuavast ettepoole jääv pea osa
- nokise alaküljel ninaavad
- pea külgedel silmad
- paaritud uimed
- rinna ja kõhuuimed paarilised
- NS ja meeleelundidh ästi arenenud
- vere ringlemine aeglane
ANATOOMIA JOONIS: (hai)
HAIDE JA RAIDE ERINEVUSED/ SARNASUSED:
HAID
RAID
CL kiiruimsed –actinopterygii ( luukalad )
LEVIK: meredes ja magevees, siirdekalad
LIIKIDE ARV: üle 20 000 liigi
PALJUNEMINE: lahksugulised (esineb hermafrodiite)
EHITUS:
- rohkesti luid
- nahas tõelised soomused
- keha külgedelt lamendunud
- suured silmad, laugudeta
- küljejoo- vee liikumist tajuv meeleelund
- võib esineda elektrielund
- ujupõis
- hingavad lõpustega
- kasvavad kogu elu
ANATOOMIA JOONIS: (üldistatud luukala)
CL kopskalad – dipnoi
LEVIK:
LIIKIDE ARV:
PALJUNEMINE:
EHITUS:
- hingavad nii lõpuste kui ka kopsudega
PILT:
Austraalia kopskala
CL vihtuimsed – crossopterygii
LEVIK: merekala, põhjas, basaltrahnude vahel
LIIKIDE ARV:
PALJUNEMINE:
EHITUS:
- hingab lõpustega
- rinnauimede toes meenutab vihta
- kardab valgust
- toitub teistest kaladest
PILT:
CL kahepaiksed – amphibia
O siugkonnalised – apoda
O sabakonnalised - urodela
O päriskonnalised - anura
LEVIK:
LIIKIDE ARV: 6000 liiki
PALJUNEMINE: enamasti munetakse munad vette
EHITUS:
- 2 vereringet
- kõigusoojased
- kopsuhingamine
- kaladega võrreldes kuivem nahk
ANATOOMIA JOONIS: (päriskonn, sabakonn )
SELTSIDE VÕRDLUS:
Siugkonnalised
Sabakonnalised
Päriskonnalised

• maolaadse kehaehitusega
  

• pikk mõlajas saba
  

• lühike lamendunud keha
  

• jäsemed taandarenenud
  

• ees ja tagajäsemed ühepikkused
  

• jäsemed hästi arenenud
  

• liiguvad roomates
  

• vees liiguvad ujudes (kasutavad saba)
  

• tagajäsemed pikemad kui esijäsemed
  

• maisamaal tõukavad keha edasi jäsemetega
  

• paljudel varvaste vahel ujulestad
  

Roomajad:

• tõelised kuivamaa loomad
  
• munadel tihe ja kõve koor, palju rebu
  
• naha pealmised kihid sarvestunud
  
• väga liikuvad, jäsemed hästi arenenud
  
• kopsud paremini arenenud kui kahepaiksetel
  
• enamus munejad
  

CL roomajad + linnud – reptilia
SubCL kilpkonnad – anapsida
O kilpkonnalased – testudines
LIIKIDE ARV: 270 liiki
EHITUS:
- keha kaitseks kilp
- kael pikk ja liikuv
- hambaid pole, lõualuude servad teravad
- hingamine sarnane kahepaiksetele
ANATOOMIA JOONIS:
SubCL diapsida (linnud, krokodillid, sisalikud, ussid ja sugulased)
InfraCL Archosauria (linnud ja krokodillid) VAATA TAKSONOOMIA Nr 8
8 TAKSONOOMIA
SubCL diapsida (linnud, krokodillid, sisalikud, ussid ja sugulased)
InfraCL Archosauria (linnud ja krokodillid) VAATA TAKSONOOMIA Nr
O Crocodylia
LEVIK: vee-eluviisiga, troopikas
LIIKIDE ARV: 24 liiki
PALJUNEMINE:
EHITUS:
- kiskja
- suured
- jõulised lõuad
- lame pea
ANATOOMIA JOONIS: ( krokodill )
Linnud:
LEVIK:
LIIKIDE ARV: 9600 liiki
PALJUNEMINE: munemine
EHITUS:
- kohastunud lendama
- püsisoojased
- kõrge kehatemp eeldab aktiivset elu
- NS kõrgelt arenenud
- õhkluud
- õhuke marras- ja pärisnahk
- alusnahk paks
- sulestik
- hambad puuduvad – toidu haaramine ja kinni hoidmine noka abil
- pugu
- laulukõri
ANATOOMIA JOONIS: (lind)
SELTSIDE VÕRDLUS:
SUGUKONDADE VÕRDLUS:
O hanelised – anseriformes
F partlased
O pelikanilised – pelecaniformes
F fregattlindlased
F pelikanlased
F kormoranlased
F suulalased
O flamingolised – phoenicopteriformes
O rähnilised – piciformes
O pütilised – podicipediformes

• väikesed kuni keskmise suurusega
  
• veelinnud
  
• tiheda ja siidja sulestikuga
  
• tiivad lühikesed ja teravad
  
• halvad lendajad
  
• saba mandunud
  
• ujuvad ja sukelduvad hästi
  

O papagoilised – psittaciformes

• väikesed kuni keskmise suurusega
  
• ronijalg
  
• nokk tugev ja konksjas
  
• keel paks ja lihaseline
  
• pesitsevad puuõõntes
  
• levila hõlmab kõiki troopilisi metsi
  

O pingviinilised – sphenischiformes

• suled väikesed ja kitsad
  
• alusnahk paks ja rasvarikas
  
• tagajäsemed lühikesed
  
• elavad karjadena
  
• levinud antarktikas
  
• pesitsevad maismaal või jääl
  

O kakulised – strigiformes
F kaklased
F loorkaklased
O jaanalinnulised – struthioniformes
F kiivilased
F kaasuarlased
F jaanalindlased

• suured linnud karmide karvataoliste sulgedega
  
• pea ja kael paljad ning ereda värvusega
  
• jalad 3 varbaga
  
• tiivad peaaegu täiesti redutseerunud
  

O piiritajalised – apodiformes
F piiritajalased
F koolibrilased
O öösorrilised – caprimulgiformes
O kurvitsalised – charadriiformes
F alklased
F tülllased
F merisklased
F kajaklased
F kurvitslased

• väikesed kuni keskmise suurusega
  
• sulestik tihe ja veekindel
  
• must, valge, hall ja pruun värvus
  
• tiivad pikad ja saledad
  
• loomtoidulised
  
• pesitsevad maas
  
• pesahülgajad
  

O toonekurelised – ciconiiformes
F haigurlased
F toonekurglased

• pikad tagajäsemed (kargud)
  
• pikad varbad
  
• pikk nokk
  
• soiste ja veekogudega alade juures
  
• levinud peaaegu kõigis maailmajagudes
  

O tuvilised – columbiformes

• kere jässakas
  
• tugevad tiivad – kiire lend
  
• udusuled puuduvad
  
• nokk lühike
  
• pesahoidjad
  

O siniraalised – coraciiformes
O käolised – cuculiformes
O pistrikulised – falconiformes
O kanalised- galliformes
F faasanlased
O kaurilised – gaviiformes
O kurelised – gruiformes
F kurglased
F ruiklased

• mitmesuguse suurusega
  
• tiivad ümardunud ja nõrgalt arenenud
  
• jalad pikad, tugevate varavastega
  
• nokk lühike või pikk ja tugev
  
• halvad lendajad
  
• tegtsevad maapinnal
  

O värvulised – passeriformes
F rästaslased
F käbliklased
F kuldnoklased
F puukoristajalased
F pöialpoislased
F varblaslased
F tihaslaslased
F peoleolased
F västriklased
F õgijalased
F pääsulased
F vintlased
F vareslased
F porlased
F siidisabalased
InfraCL Lepidosauria
O kärsspealised
O soomuselised – squamata
SubO iguaanilaadsed
SubO vaskussilaadsed
SubO taandlased
SubO boad ja püütonid
SubO pimemaolised
SubO nastikud ja rästikud
SubO skingilaadsed
SubO gekolaadsed
LEVIK:
LIIKIDE ARV:
PALJUNEMINE:
EHITUS:
ANATOOMIA JOONIS: ( madu , sisalik)
VÕRDLUS:
9 TAKSONOÒMIA CL mammalia
SubCL ürgimetajad – prototheria
O ainupilulised – monotremata
F sipelgasiillased
F nokkloomlased
SubCL eluspoegijad – theria
InfraCL alamimetajad – metatheria
O opossumlased – didelphimorphia
O kukkurkärplased – dasyuromorphia
O kukkurmutlased – notoryctemoprhia
O kaksieeshambulised – diprotodontia
F kängurulased
F koaalalased
InfraCL pärisimetajat – theria
SupO Afrotheria
O toruhambulised - tubulidentata
F tuhniklased
O torukoonulised – macroscelidea
O kuldmutid ja tenrekid
O küüniskabjalised
O londilised proboscidea
F elevantlased
O meriveiselised – sirenia
SupO Xenartha
O napihambulised – xenartha
F vöölased
F sipelgakarulased
F laisiklased
SupO Euarchotoglires
O tupaialised – scandentia
O karustiivalised – dermoptera
O esikloomalised – primates
O jäneselised – lagomorpha
O närilised – rodentia
SubO kopralised – castorimorpha
F kobraslased
SubO okassealised - hystricomorpha
F merisigalased
F villakhiirlased
F okassigalased
F deegulased
SubO hiirelaadsed – myomorpha
F hüpiklased
F hamsterlased
F hiirlased
SubO oravalised – sciuromorpha
F unilased
F oravlased
SupO Laurasiatheria
O putuktoidulised – eulipotyphla
F siillased
F karihiirlased
F mutlased
O käsitiivalised – chiroptera
O soomusloomalised – pholidota
O kiskjalised- carnivora
F koerlased
F punapandad
F kärplased
F morsklased
F kõrvukhülglased
F hülglased
F pesukarulased
F karulased
F kaslased
F hüäänlased
O kabjalised – perissodactyla
F hobuslased
F ninasarviklased
F taapirlased
O sõralised (+ vaalalised )
SubO mõhnjalalised - tylopoda
F kaamellased
SubO mäletsejalised – ruminantia
F harksarviklased
F veislased
F hirvlased
F kaelkirjaklased
F muskushirvlased
F kääbushirvlased
SubO sead ja pekaarid – suina
F sigalased
F nabasigalased
SubO jõehobud – ancodonta
F jõehobulased
SubO vaalalised – cetacea
LEVIK:
LIIKIDE ARV:
PALJUNEMINE:
EHITUS:
- liigutatavad silmalaod
- väliskõrvad
- 4 jäset
- 4kambriline süda
- kopsud, häälepaelad
- 7 kaelalüli
- sageli pikk saba
- jäsemed keha all
- väga arenenud NS
- kõige kõrgemalt arenenud peaaju
- hea õppimisvõime
- tundlikud haiste ja kuulmiselundid , sageli ka nägemine
- karvkate
- nahas mitmed näärmed
ANATOOMIA JOONIS: (rott, mäletseja, kiskja)
VÕRDLUS:
SubCL ürgimetajad – prototheria
O ainupilulised – monotremata
F sipelgasiillased
F nokkloomlased

• munejad
  
• ürgseimad imetajad
  
• jäsemed väljuvad kehast külgedele nagu roomajatel
  

SubCL eluspoegijad – theria
InfraCL kukrulised – metatheria

• paljunemine võrreldes ainupilulistega edasi arenenud
  
• sünnitavad
  

O opossumlased – didelphimorphia
O kukkurkärplased – dasyuromorphia
O kukkurmutlased – notoryctemoprhia
O kaksieeshambulised – diprotodontia
F kängurulased
F koaalalased
InfraCL pärisimetajat – eutheria

• kõik ülejäänud imetajad
  
• ühiseks tunnuseks: platsenta olemasolu
  
• platsenta seotud emaka seinaga
  
• 17 seltsi
  

SupO Afrotheria
O toruhambulised - tubulidentata
F tuhniklased
O torukoonulised – macroscelidea
O kuldmutid ja tenrekid
O küüniskabjalised
O londilised proboscidea
F elevantlased
O meriveiselised – sirenia
SupO Xenartha
O napihambulised – xenartha
F vöölased
F sipelgakarulased
F laisiklased

• Hammaste puudumine või nõrk hambumus
  

SupO Euarchotoglires
O tupaialised – scandentia
O karustiivalised – dermoptera
O esikloomalised – primates
O jäneselised – lagomorpha

• 2 paari ülemisi esihambaid
  
• Pikad kõrvad
  
• Hästi arenenud tagajalad
  

O närilised – rodentia

• Väikesed
  
• Teravad esihambad
  
• Paljunevad kiiresti
  

SubO kopralised – castorimorpha
F kobraslased
SubO okassealised - hystricomorpha
F merisigalased
F villakhiirlased
F okassigalased
F deegulased
SubO hiirelaadsed – myomorpha
F hüpiklased
F hamsterlased
F hiirlased
SubO oravalised – sciuromorpha
F unilased
F oravlased
SupO Laurasiatheria
O putuktoidulised – eulipotyphla
F siillased
F karihiirlased
F mutlased

• Väikesed
  
• Lühikeste jalgadega
  

O käsitiivalised – chiroptera

• Ainsad lendavad imetajad
  
• Esijäsemete sõrmelülid pikenenud
  

O soomusloomalised – pholidota
O kiskjalised- carnivora
F koerlased
F punapandad
F kärplased
F morsklased
F kõrvukhülglased
F hülglased
F pesukarulased
F karulased
F kaslased
F hüäänlased
O kabjalised – perissodactyla
F hobuslased
F ninasarviklased
F taapirlased

• Jäsemetel paaritu arv varbaid, mis muundunud kapjadeks
  

O sõralised (+ vaalalised)
SubO mõhnjalalised - tylopoda
F kaamellased
SubO mäletsejalised – ruminantia
F harksarviklased
F veislased
F hirvlased
F kaelkirjaklased
F muskushirvlased
F kääbushirvlased
SubO sead ja pekaarid – suina
F sigalased
F nabasigalased
SubO jõehobud – ancodonta
F jõehobulased
SubO vaalalised – cetacea

• Suurimad imetajad
  

KÜSIMUSED:

Zooloogia?

Kuidas eristada looma teistest organismidest? (10 erinevust)
Mis eristab loomarakku teiste organismide rakkudest?
Tuleta meelde loomaraku organellid .

Kuidas jaotatakse loomsed koed?
Millised on loomsetele kudedele iseloomulikud ehituslikud ja talituslikud omadused?
Tunne pildilt.

Iseloomusta loomade elundkondasid.
Joonised.

Suguline ja sugutu sigimine loomariigis.
Näited.

Taksonoomilised põhiüksused.

Loomade fülogeneesi põhiharud

Ainuraksed .
Miks ei arvata loomade hulka?
Milliste omaduste poolest võiks loomade hulka kuuluda , milliste mitte?
Miks võib tuua välja just kerasviburlast.
Näited.

Mida tähendab lophotrochozoa ja ecdysozoa?
Kes sinna kuuluvad?

Mida tähendab esmas - ja teissuune?
Kes sinna kuuluvad?