Millega lõpeb erinevate loomorganismide embrüogenees? Sünnimomendiga. Millises naise suguelundkonna osas moodustub kobarloode? Munajuhas ja emakas. Millised elundkonnad moodustuvad erinevatest lootelehtedest? 1.ektotermist: närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkoed, küüned, karvad, hammaste vaap. 2.mesotermist: tugi- ja liikumiselundkond, vereringeelundid, eritus- ja sigimiselundkond. 3.entodermist: seede- ja hingamiselundkond. Kirjeldage blastotsüsti ja gastrula moodustumist inimese embrüogeneesis. Blastotsüst moodustub moorula rakkude ümberpaidutumisel. B on seest õõnes põisloode, mille sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta- koorioni. Hiljem kujuneb veel kaks sisemist lootkesta: allantois ja amnion. Gastrula areneb embrüoblastis. Algselt koosneb kahest rakukihist- lootelehed. Eristatavad on
Kusekott sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Koorion e. Kõld- või irdkest kõige välimine lootekest, mis osaleb platsenta kujunemises Platsenta ehk Emakook Platsenta kujuneb välja kuu vanusel embrüol Platsenta ülesanded: Ühendab emasorganismi areneva lootega Ainevahetuslik Platsentaarbarjäär Loote varustamine antikehadega Toodab naissuguhormoone Gastrula teke Blastotsüstist kujuneb karikloode ehk gastrula Esmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entoderm Neid rakukihte nimetatakse lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad Hiljem moodustub mesoderm Gastrula ei ole veel loode! Välimisest lootelehest moodustuvad närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned ja suuepiteel jm. Sisemisest lootelehest moodustuvad seede- ja hingamiselundkonnad Mesodermist lootelehest moodustuvad tugi- ja liikumis, vereringe-, eritus-, sigimiselundkonnad
BIOLOOGIA: PALJUNEMINE JA ARENG Paljunemine uute organismide tekkimise protsess, eluslooduse põhiline omadus iga üksikorganism on paljunemise tulemus Rakutsükkel raku eluring ühe jagunemise lõpust teise jagunemise lõpuni. Interfaas vaheaeg kahe jagunemise vahel (organellide arv suureneb, makroergiliste ühendite süntees, tsentrosoolide kahestumine, raku mõõtmete suurenemine, DNA kahekordistumine). Karüokinees tuumajagunemine Tsütokinees plasmajagunemine Gameet organismi sugurakk (munarakk ja seemnerakk) Sügoot viljastatud munarakk Meioos rakujagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb vähemalt 2x. Haploidne kromosoomistik/Haploidsus kromosoomistiku poolkordsus. Diploidne kromosoomistik/Diploidsus kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. Somaatiline rakk organismi ehitusse kuuluv keharakk. Kromosoomide ristsiire ehk krossingover homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käig...
Gaametid- organismi munarakud. Eristatakse kahte tüüpi gameete- munarakud ja seemenrakud(spermid). Gaametide eellastel, spermatogoonidel ja ovogoonidel on diploidne kromosoomistik. Selleks aga, et spermi ja munaraki ühenemisel kromosoomistik ei ületaks 46 kromosoomi, peab kumbki sugurakus olema 23 kromosoomi, et kokku viljastatud munarakus oleks 46 kromosoomi. Kromosoomide arvu kahekordset vähenemist tagab ainult meioos. Mis on moorula, blastula, gastrula? Moorula (kobarloode)- viljastatud munaraku e sügoodi jagunemise (=lõigustumise) algul tekkiv loode. Lootelise arengu esimene staadium. Blastula (põisloode)- moorulast arenev õõnsusega ja üherakukihiline loode. Sellega luuakse alus rakkude eristumisele e diferentseerumisele, st erineva ehituse ja talitlusega rakukogumite terrele. (onjuba tüvitakud olemas) Gastrula (karikloode)- blastulast arenev loode. Algselt koosneb gastrula kahest rakukihist
ühendab emaorganismi areneva lootega; ainevahetuslik; platsentabarjäär; toodab naissuguhormoone; loote varustamine antikehadega; amnion ehk vesikest: kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% veest; allantois ehk kusekott: sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat; Gastrula ehk karikloode; lootelehed: ektoderm välimine looteleht, milles areneb närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned, suuepiteel. entoderm sisemine looteleht, milles areneb seede- ja hingamiselundkond. mesoderm vahepealne looteleht, milles areneb tugi- ja liikumis, vereringe, eritus- ja sigimiselundkond. viljastumine seemne- ja munaraku tuumade ühinemine;
mittesugulisel vanemorganismist eraldumisest surmani Otsene areng roomajatel, lindudel ja imetajatel esineb areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega Moondeline areng selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Putukatel eristatakse täis- ja vaegmoondelist arengut. Looteleht selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Kolm lootelehte: välimine (ektoderm), sisemine (entoderm) ja keskmine (mesoderm). Gastrula e. Karikloode enamiku loomade (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast (alamatel loomadel), või blastotsüstist (kõrgematel imetajatel) Blastotsüst imetajate lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele Moorula ehk kobarloode sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootselise arengu esimene
Munajuhas 5. Kirjeldage karikloote moodustumist inimese embrüogeneesis. Viljastanud munaraku jagunemine mitoosi teel lõigustumine->Moodustub rakukobar moorula e. Kobarloode->Rakkude ümberpaiknemisel moodustub põisloode e. Blastula või blastotsüst->Moodustubad eootekestad->Kõldkest kasvab kokku emakaseinaga, moodustub platsenta->Platsenta ülesanded 1. varustavad embrüot hapniku ja toitainetega 2. juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid- >Moodustub gastrula e. Karikloot, mis koosneb 2 rakukihist e. Lootelehest 6. Millised elundkonnad moodustuvad eri lootelehtedes? Välimisest lootelehest moodustuvad närvisüsteem, meeleelundid, naha- ja suu epiteelkoele, karvadele, küüntele ja hammaste vaabule. Keskmisest moodustuvad tugi-ja liikumiselundkond, vereringeelundid, eritus-ja sigimiselundkond. Sisemisest moodustuvad hingamis- ja seedimiselundkond 7. Milles seisneb biogeneetiline reegel? Ontogeneesi alguses läbitakse fülogeneesi etapid.
2. Moodustub rakukobar moorula e. Kobarloode 3. Rakkude ümberpaiknemisel moodustub põisloode e. Blastula või blastotsüst 4. Moodustubad eootekestad Korioon e. Lootekest (kõldkest) Amnion e. Vesikest Allantois e. Kusekott 5. Kõldkest kasvab kokku emakaseinaga, moodustub platsenta 6. Platsenta ülesanded 1. varustavad embrüot hapniku ja toitainetega 2. juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid 7. Moodustub gastrula e. Karikloot, mis koosneb 2 rakukihist e. Lootelehest Ektoderm e. Väline looteleht Entoderm e. Sisene looteleht 8. Moodustub ürgjutt, millest areneb närvitoru 9. Moodustub menoderm e. Keskmine looteleht 10.Lootelehtedest arenevad järgmised elundid ja elundkonnad: Ektodermist närvisüsteem, meeleelundid, nahk ja suu, epiteelkode. Samuti kujunevad sellest küüned, karvad ja hammaste vaap. Mesodermist tugi- ja liikumiselundkonnad, vereringeelundid, eristus- ja sigimiselundkond.
Gastrula(karikloode) enamiku loomade (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast (alamatel loomadel) või blastotsüstist (kõrgematel imetajatel). Biogeneetiline reegel selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe. Lootelehed selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuvad rakukihid. Eristatakse kolme: välimine(ektoderm) närvisüsteem, meeleelundid, nahk ja suu epiteelkude, küüned, karvad ja hammaste vaap; sisemine(entoderm) seede-ja hingamiseelundkond ; keskmine(mesoderm) tugi-ja liikumiselundkond(luud,lihased), vereringeelundid, eritus ja sigimiselundkond. Embrüo loode, embrüogeneesi algus. Postembrüogenees lootejärgne areng
Allantois ehk kusekott- sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Amnion ehk vesikest- kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% veest Bioloogiline surm ajusurm, kehatemperatuur langeb, lihased kangestuvad, vere ümberpaiknemine, limaskestade kuivamine, algab pehmete kudede lagunemine. Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht. Blastotsööl ehk õõs, mis on täidetud vedelikuga; Blastotsüst ehk põisloode, blastotsüstist areneb gastrula kahe rakukihiga: ekto- ja entodermiga, hiljem moodustub mesoderm; gastrula ei ole veel loode, kujunevad elundid ja elundkonnad; Diploidne kromosoomistik/Diploidsus - kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. Ektoderm - välimine looteleht Ektoderm välimine looteleht, milles areneb närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned, suuepiteel. Emaka limaskest ehk platsenta kujuneb välja kuuvanusel embrüol, ühendab emaorganismi, areneva lootega
Järgneva arengu käigus kujuneb veel kaks sisemist lootekesta: kusekott ja vesikest. Viimase poolt ümbritsetud õõnes olevas vedelikus asubki arenev loode.U. 6.-7. päeval pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. See ühendab emaorganismi kasvava lootega. Platsentat läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toiteainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Gastrula e. Karikloode koosneb algselt kahest rakukihist. Neid rakukihte nim. Ka lootelehtedeks. Varase karikloote staadiumis on eristatav välimine looteleht ja sisemine looteleht. Hiljem moodustub ka keskmine looteleht. 5. milles seisneb gastrula staadiumi tähtsus Karikloote etapp on kõige kriitilisem, sest siin võivad tekkida kõige suuremad kõrvalekalded. 6. millised organid tekivad lootelehtedest? Loetle VÄLIMINE LOOTELEHT närvisüsteem ja meeleelundid, nahk ja selle tekised
Ontogenees ehk isendi areng Jaguneb embrüogeneesiks ja postembrüogeneesiks Embrügenees jaguneb: 1. lõigustumine 2. blastula, gastrula 3. organogenees Üleminek postembrüogeneesi: a) sündimisega b) munast koorumisega Postembrüogenees 1. Noorusjärk - arenguperiood kuni suguküpsuse saabumiseni 2. Suguküpsusjärk - fertiilne järk. 3. Seniilsus- ehk raukusjärk - tugev organismi vananemine 4. Surm Embrüonaalne areng Lõigustumine See on sügoodi eriline jagunemisviis - üks jagunemine järgneb sisuliselt teisele. 1. Suureneb rakkude arv 2. Rakkude mõõtmed lähevad aina väiksemaks
5. Mis moodustub lõigustumise tulemusena? Kobarrakk ehk moorula 6. Kus toimub sügoodi lõigustumine inimesel? Munajuha laiemas osas 7. Nimetada embrüo arenguetapid. 1)viljastumine, sügoot 2) lõigustuminemoorula 3) blastulatsioon blastotsüst 4) gastrulatsioon gastrula 5) Histo- ja organogenees 6)sünd, koorumine, seemne küpsemine 8. Kirjeldada blastotsüsti ehitust. Blastotsüstil on kestad õõs- blastotsööl ja blastoterm (see koosneb sisemisest rakkude kihist embrüoplastist ja välimisest rakkude kihist trofoplastist.
Mõisted Rakutsükkelehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Mitoos keharakkude paljunemine, tekib diploidne kromosoomistik Amitoos (ka lihtpooldumine) on otsene raku või rakutuuma jagunemine ilma mitoosile omaste protsessideta. Meioos rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivadsugurakud. Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Spermatogenees on protsess, mille käigus diploidsed tüvirakud spermatogoonid algul jagunevad mitoosi teel, seejärel moodustuvad neist meioosi teel haploidsed spermatiidid, millest küpsevad spermatosoidid. Haploidne kromosoomistik kõik kromosoomid esinevad ühes korduses. kõigis inimese sugurakkudes. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordnekromosoomistik , milles k...
8. Lootevee tähtsus o kaitseb põrutuste eest, o kaitseb veekaotuse eest, o vähendab raskusjõu mõju, o kaitseb temeratuurimuutuste eest, o tagab stabiilse sisekeskkonna, o on joogi- ja urineerimiskeskkond. 9. Platsenta tähtsus Platsenta ühendab emasorganismi areneva lootega 10. Kuidas nimetatakse embrüot, mis kujuneb gastrulatsiooni tulemusena? Gastrulatsiooni tulemusena kujuneb karikloode ehk gastrula. 11. Millised kolm tähtsat rakukihti ehk lootelehte kujunevad gastrulatsiooni käigus? Esmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entoderm, hiljem mesoderm. Neid rakukihte nimetatakse lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad. Gastrula ei ole veel loode! See on embrüo-idulane. 12. Selgita, mis toimub järgmistel loote arenguetappidel: rakkude diferentseerumine, histogenees, organogenees
Menopaus Menstruatsioon Ajavahemikku ühe menstruatsiooni algusest teise algusesse nim menstruaaltsükliks Organismide looteline areng Loode ehk embrüo Looteline areng ehk embrüogenees Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes Lõigustumine munaraku jagunemine mitoosi teel, kus tütarrakud jäävad kokku. Kobarloode ehk moorula tekib juba munajuhas Põisloode ehk blastula Rakukobas ehk embrüoblast Platsenta Karikloode ehk gastrula Inimese loode on ümbritsetud lootekestadega ja ühendatud emaorganismiga platsenta kaudu.
menstruatsiooniks Ontogenees algab viljastamisega ja lõppeb surmaga. Viljastanud munaraku jagunemine mitoosi teel lõigustumine->Moodustub rakukobar moorula e. Kobarloode->Rakkude ümberpaiknemisel moodustub põisloode e. Blastula või blastotsüst->Moodustubad eootekestad->Kõldkest kasvab kokku emakaseinaga, moodustub platsenta->Platsenta ülesanded 1. varustavad embrüot hapniku ja toitainetega 2. juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid->Moodustub gastrula e. Karikloot, mis koosneb 2 rakukihist e. Lootelehest. Välimisest lootelehest moodustuvad närvisüsteem, meeleelundid, naha- ja suu epiteelkoele, karvadele, küüntele ja hammaste vaabule. Keskmisest moodustuvad tugi-ja liikumiselundkond, vereringeelundid, eritus-ja sigimiselundkond. Sisemisest moodustuvad hingamis- ja seedimiselundkond. Kolmandal nädalal pärast viljastumist algab enamiku elundite välja kujunemine, süda alustab tööd ja hakkavad ka silmad arenema
Agoonia surmale eelnev seisund, elundkondade talitlus jätkub, teadvus kaob, pulss peaaegu lakkab Allantois kusekott Amnion vesikest Bioloogiline surm organismi elutegevuse lakkamine: ajurakud hävivad, keha jahtub, lihased kangestuvad, veri ei ringle Blastotsüst põisloode, areneb moorulast, seest õõnes, üherakukihiline Blastula põisloode, alamatel selgroogsetel Ektoderm väline looteleht Embrüo loode Embrüogenees looteline areng Embrüoplast tihe rakukobar Endoderm sisemine looteleht Folliikul munarakku ümbritsev toitvate rakkude kiht Fülogenees organismide evolutsioonilise arengi tee Gastrula karikloode Generatiivne areng Generatiivne staadium sigimisvõimeline elujärk Idand idaneb seeme Interfaas kahe mitoosi vaheline periood Juveniilne staadium noorjärk, algab sünniga, lõpeb sigimisvõime saabumisega Karüokinees rakutuuma jagunemine Kliiniline surm järgneb agoonias olevale inimesele, lakkab hingamine, südametegevus Kollakeha rebenenud fol...
Blastotsüst jõuab umbes viis päeva peale viljastumist emakasse ning läbipaistev vööde laguneb. Päev hiljem pesastub blastotsüst emaka limaskesta. Juhul kui blastotsüst ei pesastu emaka limaskesta, siis ta hukkub või tekib emakaväline rasedus. Blastotsüstile järgnevat perioodi nimetatakse gastrulatsiooniks. Gastrulatsiooni vältel paigutuvad elundite algmed oma kohtadele ja toimub tüvirakkude programmeerimine.(ENE 1988, Tallinn, ''Valgus'' k 121) Algselt koosneb karikloode ehk gastrula kahest rakukihist, mida nimetatakse lootelehtedeks. Varases karikloote staadiumis on eristatavad välimine looteleht ehk ektoderm ning sisemine looteleht ehk entoderm. Gastrulatsiooni esimese faasi algul eraldub embrüoblastist lõhenemise teel ühe lameda rakukihina sisemine iduleht - ektoderm. Peagi moodustub välimise lootelehe rakkudest embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjutiks, mis hiljem servadelt kokku kasvades moodustab närvitoru , millest arenevad välja pea- ja seljaaju
Somaatiline rakk keharakk, mis ei osale paljunemisel Gameedid sugurakk, osaleb paljunemisel ( ovotsüüt ja sperm) Ontogenees isendi individuaalne areng viljastumise hetkest surmani ( jaguneb embrüogenees, postembrüogenees) Moorula kobarloode; sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar; lootelise arengu esimene staadium; tekib munajuhas Blastotsüst embrüorakkude ümberpaigutamisel tekkiv varajane loote staadium; põisloode 2 kihiline Gastrula karikloodem koosneb lootelehtedest, millest hakkavad moodustuma elundkonnad; 3kihiline Biogeneetiline reegel lootelises arengus teeb isend kiiresti läbi terve liigi ajaloolise arengu Lootelehed gastrula staadiumis moodustuv rakukiht, kus eristatakse kolme lootelehte (välimine, keskmine, sisemine) igast lootelehest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad Embrüo organismi lootelise arengu staadium
Üldjuhul olen suure huviga hakanud lugema, kuidas areneb laps mu sees ja mis mu kehaga toimub umbes seitsmenda – kaheksanda nädala paiku, kui olen rasedusest teada saanud ja sellele ka arsti poolse kinnituse saanud. MIDA TEAN NÜÜD Esiteks jääb mulle kindlasti meelde, et Karl Ernst von Baeri seos ebrüoloogiaga. Nimi oli juba enne tuttav, kuid tema tegevusala ja saavutused olid minust mööda läinud. Kindlasti jätan meelde lõigustumise ja lootelehtede ehk gastrula moodustumise ning telgorganite väljakunemise. Selle osa peale raseduse vältel ma üldse ei süvenenud. EMBRÜONAALSETE PROTSESSIDE VISUALISEERIMINE AITAB MÕISTA INIMESE ARENGUT Tänu visualiseerimisele on võimalik täpselt määrata, millal miski osa üldse lootel areneb. Lisaks on võimalik avastata varajaselt loote väärarengut, määrata sugu ning lapse asendit. Günekoloogi visiidil on võimalik juba varajane rasedus ja selle suurus kindlaks määrata. Lisaks vähendab see
KORDAMINE BIOLOOGIA 2 1. Võrrelda sugulist ja mittesugulist paljunemist SUGULINE PALJUNEMINE MITTESUGULINE PALJUNEMINE *Järglane erinev vanemorganismiga *järglane sarnane vanemorganismiga *uus organism saab alguse viljastumise *uus organism saab alguse vanemorganismi protsessist osast *NT. Pooldumine (bakter) *NT. Loomad, taimed, kalad, imetajad Pungumine (pärmseen) Eostega (seened, sõnajalad) Vegetatiivne (võsud, lehed, juured) 2. Mis on mitoos, selle tähtsus, joonis Mitoos päristuumsete keha rakkude jagunemisviis. Tähtsus: *vigastuste parandamine *tagab organismi kasvu *tagab täpse geneetilise informatsiooni ülekande tütarrakkudesse. 3. Mis on Meioos, selle tähtsus, joonis. Meioos sugurakkude jagunemise viis. Tähtsus: *kromosoomide arvu vähendamine, et viljastamise hetkel ...
Kliiniline surm inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises. ( elustamine) Blastotsüst imetajate (inimeste) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Embrüo organismi lootelise arengu staadium. Idand idanev seeme, vegetatiivse arengu esimene staadium Karikloode gastrula, enamiku loomade ( inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast (alamate loomade) või blastotsüstist (kõrgematel imetajatel). Kobarloode moorula, sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. Põisloode blastula, enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb kobarlootest (moorula). Lootekestad loote ümbris, selgroogsetel loomadel (inimestel) eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta.
Ontogenees organismi individuaalne areng, koosneb embrüogeneesist ja postembrüogeneesist Partenogenees ehk neitsistsigimine, uus organism saab alguse viljastamata munarakust nt: putukad-mesilased Kehaväline viljastamine sugurakud ühinevad väljaspool organismi (veekeskkonnas), nt kalad, kahepaiksed Kehasisene viljastamine sugurakud ühinevad emaslooma munajuhas, nt maismaaloomad, linnud, putukad, roomajad, imetajad Menstruatsioon hukkunud munaraku eemaldumine naise organismist koos emaka limaskestaga Menopaus ovulatsiooni lakkamine, esineb naistel vanuses 45-55 aastat Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni, enamasti vältab 28 päeva, esineb ka 21- ja 35-päevane tsükkel Embrüo organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees organismi looteline areng, algab reeglina viljastumisega ja lõpeb sündimisega või vanemorganismist eemaldumisega Lootejärgne areng ehk postembrüogenees, algab sündim...
blastotsüstist. Kliiniline surm inimese bioloogilisele surmale eelnev seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises. Kobarloode sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. Lootekestad loote ümbris. Selgrootsetel loomadel eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta. Lootelehed selgrootsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte; välimine, sisemine ja keskmine. Menopaus.- ovulatsiooni lakkamine. Esineb 45-55 aastastel naistel. Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Enamasti vältab 28 päeva, esineb ka 21- ja 35- päevane tsükkel Menstruatsioon tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljastatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskesstast. Rahvakeeles nimetatakse ka
arvutamine regulaarse tsükli korral). 8. Ontogenees (= isendi areng) ja fülogenees (= vastava liigi evolutsiooniline areng). Ontogeneesi etapid j(5) a nende bioloogiline tähtsus. Embrüogenees, postembrüogenees ehk lootejärgne areng. 9. Viljastumine (Biol roll: taastatakse diploidsus, määratakse sugu). Kehaväline ja kehasisene viljastumine (+näited). 10.Lõigustumine, moorula (kobarloode), blastula/blastotsüst (põisloode). 11.Gastrulatsioon, gastrula (karikloode). Lootelehed (entoderm, mesoderm, ektoderm) ja lootekestad (amnion ehk vesikest, allantois ehk kusekott, koorin ehk kõldkest) ning nende ülesanded. Embrüonaalne induktsioon. Biogeneetiline reegel. 12.Histogenees ja organogenees, st kudede ja organite teke (mida pikemalt siin polegi!). 13.Platsenta, selle moodustumine ning ülesanded ja ainete (toit, O 2; jäägid, CO2) liikumine loote ja ema vahel. Sünnitus. 14
Allantois e. Kusekott- sellest kujueb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Koorion e. Kõld e. Irdkest- kõige välimine lootekest, mis osaleb platsenta kujunemises Platsenta e. Emakook Platsenta kujuneb välja 1kuu vanusel embrüol Platsenta ülesanded: Ühendab emasorganismi areneva lootega Ainevahetuslik Platsentaarbarjäär Loote varustamine antikehadega Toodab naissuguhormoone Gastrula teke Blastotsüstist kujuneb karikloode e. gastrula Esmalt kujunevad kaks rakukihti: Looteleht ektoderm ja entoderm Hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad Ekto- ja endodermi vaheldub moodustub Mesoderm Idulase teke ja areng Idulasel tekivad organite ja kehaosade alged Idulase ümber moodustub veega täidetud põis I arengukuu lõpus on idulane 0,5-1cm pikk Idulase areng Idulane kasvab ja areneb kiiresti Kujunevad kehaosad ja toimivad organid II arengukuu lõpus on idulane u 3cm pikk
Kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. Lootevee ülesanded: kaitse põrutuste eest, kaitse veekaotuse eest, vähendab raskusjõu mõju, kaitse temperatuurimuutuste eest, tagab stabiilse sisekeskkonna, on joogi- ja urineerimiskeskkond Platsenta ülesanded: 1. Ainevahetuslik 2. Platsentaarbarjäär 3. Loote varustamine antikehadega 4. Toodab hormoone Gastrulatsioon Kujuneb karikloode ehk gastrula. Esmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entoderm, hiljem mesoderm. Neid rakukihte nimetatakse lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad. Gastrula ei ole veel loode. See on embrüo idulane. Rakkude diferentseerumine Kuigi loomorganismis on 100-250 rakutüüpi on kõik rakud genotüübilt identsed v.a. küpsed sugurakud. Seejärel kudede teke ehk histogenees. Lõpuks toimub organogenees tekivad organid. Sisemine looteleht ehk entoderm
2. Järgnevate jagunemiste käigus (lõigustumine) tekib kobarloode ehk moorula. 3. Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju. Ühte piirkonda tekib tihenenud rakukogumik ehk embrüoplast. Kokku nimetatakse seda kogumiku põislooteks ehk blastotsüstiks. 4. Blastotsüst jõuab emakasse ja kinnitub emaka seinale ning moodustub platsenta (platsenta = emakasein + kõldkest). Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks. a. Välimine looteleht ehk ektoderm siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk. b. Keskmine looteleht on mesoderm ja siit arenevad vereringe, hingamiselundid, erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on endoterm ja sellest tulevad hingamis- ja seedeelundkond.
Sein koosneb ühest rakukihist, ühel poolusel on tihedam rakukobar e. embrüoplast (areneb loode). Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta kõldkesta. Arenevad veel kusekott ja vesikest. Loote kinnitumisel emakaseinale kasvavad kõldkest ja emaka limaskest kokku ja moodustavad platsenta (ühendab emasorganismi areneva lootega, veresooned varustavad loodet hapniku ja toitainetega ning juhivad välja jääkproduktid, eritab naissuguhormoone). Sellele järgneb karikloote e. gastrula moodustumine, mis koosneb algselt kahest rakukihist (välimine ja sisemine looteleht). Välimise lootelehe rakkudest moodustub ürgjutt, mis areneb servadelt kinni kasvades pea- ja seljaajuks. Osa ürgjuti ümbruse rakke liigub lootelehtede vahele ning moodustab keskmise lootelehe. Igast lootelehest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Välimisest närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkude,
MÕISTED Sügoot Viljastatud munarakk Embrüogenees - Organismi looteline areng Ontogenees Organismi areng viljastamisest surmani Partenogenees Viljastumata munaraku areng Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Teratogenees väärareng Meioos Sugurakkude jagunemine neljaks, kromosoomide arv väheneb kaks korda Mitoos Rakkude jagunemine kaheks, kromosoomide arv ei muutu(46). Diploidne - paaris ehk kahekordne kromosoomistik. Folliikul - munarakku ümbritsev ja toitev põieke. Kollakeha - folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus väljunud. Polotsüüt viljastumisvõimetu munarakk. Interfaas rakupaljunemise puhkefaas, mil rakk valmistub ette jagunemiseks. Embrüonaalse arengu biogeneetiline reegel järglane meenutab eellast. RAKUJAGUNEMINE Rakud jagunevad mitoosi või meioosi käigus Jagunematud rakud: 1. Lihasrakud 2. Närvirakud ...
Sugurakkude hulk Väga palju sugurakke Vähem sugurakke Kaitse Suur osa järglastest hukkub Järglased on paremini kaitstud 10. Loote arengu etappide järjestus! 1. Viljastumine 2. lõigustumine 3. Moorula 4. Blastotsüst 5. Kinnitumine emaka seinale 6. Lootekestade kujunemine 7. Gastrula 8. Lootelehtede kujunemine 9. Elundkondade kujunemine 10. Sünd 11. Mis on biogeneetiline reegel ! o Biogeneetiline reegel- selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus 12. Nimeta loodet kahjustavad tegurid + nt! o Keemilised (suits, alkohol, ravimid) o Füüsikalised ( traumad, kiirgused, vibratsioon ) o Bioloogilised ( haigused, puudulik hingamine, kunstlik toitumine ) 13. Loetle järgse arengu tüübid + nt!
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Paljunemine: Suguta.:-Vegetatiivne-mugulsibul, tütarteimevõrsed Eoseline-seened, sambad, osjad, kallad, sõnajalad Suguline-Selgroogsed,õistaimed,paljasseemnetaimed,kingloom Mitoos-keha rakkude jagunemisviis, kus kromosoomide arv on muutumatu. Rakkude jagunemine on juhitud raku ja tsentrosoomi poolt. Kõige olulisem on tuumaine e. pärilikusaine kahe tütarraku vahel võrdselt ära jagada. Profaas Metafaas Anafaas Telofaas Kromosoomid Kromosoomid liiguvad kääviniidid lühenevad. Kääviniidid kaovad, keerduvad kokku, raku keskele, Kõigi kromosoomide sünteesitakse rakutuum suureneb, paigutuvad raku kromantiidid eralduvad tuumamembraani. tuumakese kaovad. ekvatoriaaltasandile. teineteisest. Komosoomid keerduvad Tse...
1.viljastumine-munaraku ja seemneraku ühinemine.Jaguneb: kehasisene viljastumine ja kehaväline viljastumine.Ontogenees- isendi individuaalne areng.jaguneb looteliseks arenguks e. embrüogeneesiks(viljastumine kuni sündimine) ja postembrüogeneesiks(sünnist surmani). partenogenees uue organismi areng viljastumata munarakust. Menopaus-ovulatsiooni lakkamine. Esineb naistel (45-55 a.)menstruatsioon- viljastamata jäänud munaraku, limaskesta väljumine koos verega.embrüo-organismi lootelise arengu staadium.sügoot- viljastatud munarakk.embruogenees-organismi looteline areng (viljastumine kuni sündimine).fülogenees- organismirühma evolutsioonilise arengu tee. 2.kehasisene(viljastumise tõenäosus suhteliselt suur, loode on kaitstud) ja kehaväline(viljastumise tõenäosus suhteliselt väike, suur võimalus, et loode süüakse ära) 3.Inimese viljastumine on kehasisene. Toimub munajuhas. Munasarjades tekivad munarakud. Loode areneb emakas. Naine on viljast...
profaas , metafaas, anafaas, telofaas - kõik õiges järjekorras pähe ja mis juhtub. Kehasisene viljastamine Kehaväline viljastamine Emase organismi Enamasti vees suguteedes Sugurakkude arv väiksem Sugurakke palju Viljastumine juhuslik ja selle tõenäosus väiksem Viljastumine- 4-5päeva emajuhas-pesastub- rakud jagunevad- kobarloode- 3. Nädal süda blastotsüsti staadium [rakk on pesastutunud (loomadel blastula)]- gastrula [karkloode, tekivad lootelehed (ektoderm, eutoderm ja mesoderm), võivad tekkida väärarengud (3-4 arengunädal]- ektoderm (välis)- närvisüsteem, marrasnahk, meeleelundid; entoderm (sise)- seede- ja hingamiselundkond; mesoderm (kesk) tugi ja liikumiselundkond, vereringe, eritus ja sigimiselundkond. Teratogeenid: 1. Biloogilised (haigustekitajad nt punetised, süüfilis; alglomad toksoplasmas, vaegused; toksiinid; tamede alkoholaadid; 2
FOLLIIKUL munarakku ümbritsev ja toitev põieke MOORULA (kobarloode) sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium BLASTOTSÜST imetajate lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgrootsete põisloodetele GASTRULA (karikloode) enamiku loomade (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast või blastotsüstist LOOTELEHT selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte: välimine (ektoderm), sisemine (entoderm) ja keskmine (mesoderm) PLATSENTA imetaja (ka inimese) loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaudu loode on ühenduses emasorganismiga ONTOGENEES isendi individuaalne areng, mis sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest surmani, mittesugulisel aga vanemorganismist eraldumisest kuni surmani
elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. · Karikloode- enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast või blastotsüstist. · Kobarloode- moorula on sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. · Lootekestad- loote ümbris. Selgroogsetel loomadel eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta · Lootelehed- selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte: välimine, sisemine ja keskmine. · Menopaus- ovulatsiooni lakkamine. Esineb 44.-55. aastastel naistel. · Menustruaaltsükkel- periood alates eelneva menstruatsiooni esimesest päevast kuni järgmise menstruatsiooni esimese päevani · Menustruatsioon- tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastamata munarakk ja osa emaka limaskestast. Rahvakeeles kuupuhastus
b. Embrüogenees – organismi looteline areng, mis lõppeb sünnituse/koorumisega 9. Kirjeldage sügooti, blastulat (põisloode) ja gastrulat (karikloode). Millises naise suguelundkonna osas need paiknevad? Sügoot – hakkab paar päeva peale viljastumist mitoosi teel kiiresti jagunema (lõigustuma). Protsess algab munajuhas ja lõppeb emakas. Blastula – embrüo rakud paiknevad emakas ümber ja areneb blastitsüst, millest areneb loode ja lootekest. Gastrula – algselt koosnev kasest rakukihist, hiljem moodustub ürgjutt, millest arenevad pea- ja seljaaju. 10. Kuidas toimub taimede embrüonaalne areng? Katteseemnetaimede embrüonaalne areng algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustumisega seemnes. 11. Millised elundkonnad moodustavad eri lootelehtedest? a. Endodermist: seede- ja hingamiselundkond b. Mesodermist: tugi- ja liikumiselundkond, eritus- ja sigimiselundkond c
1) Esmalt tekib lõigustumisel kobarloode e. moorula 2) Moorulast areneb seest õõnes blastotsüst e põisloode. Embrüoplast- sisemine rakkude mass millest areneb inimene. Blastotsööl ehk õõs- täidetud vedelikuga(või rebuga). Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht. Blastotsüst pesastub emaka limaskesta. Kui blastotsüst ei pesastu, siis ta hukkub, või tekib emakaväline rasedus. 3) Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks 3 lootelehte arenevad embrüoblastist: a. Välimine looteleht ehk ektoterm siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk. b. Keskmine looteleht on mesoterm ja siit arenevad vereringe, hingamiselundid, erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on entoterm ja sellest tulevad hingamis- ja seedeelundkond.
LOOTE ARENG Tsügoot e. viljastunud munarakk hakkab lõigustuma, see lõpeb emakas ja lõhustumise tulemusena tekib moorula e. kobarloode. Järgmisena moodustub blastotsüst, see vorm vastab blastula staadiumile. Blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist, selle ühel poolusel on tihedam rakukobar e. embrüoplast. Sellest arenebki loode. Loote ümber moodustub platsenta (imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel tekkinud elund). Järgmine staadjum on gastrula. Koosneb rakukihtideks, mida nimetatakse ka lootelehtedeks. 1) Välimine e. eksoderm- närvisüsteem, meeleelundid, naha epiteel, küüned, karvad ja hammaste vaap. 2) Sisemine e. endoterm- seede- ja hindamiselundkond 3) Keskmine e. mesoterm- tugi- ja liikumiselundkond, vereringe elundkond, eritus- ja sigimiselundkond. ÜRGJUTT- on vagu embrüo välispinnal. Sellest moodustub hiljem peo- ja seljaaju. Ontogeneesi alguses läbitakse liigi evolutsioonilised etapid
Kindlustatakse kombinatiivne muutus Taastub keharakkudele omane diploidsus Liik ei sure välja Inimesel toimub viljastumine munajuhas. Põhjused, mis takistavad spermide jõudmist munarakuni: Limakork Naissuguelundite happeline pH Leukotsüüdid fagotsüteerivad (spermid on kehavõõrad rakud) Väike tõenäosus minna õigesse munajuhasse õigel ajal (munarakk viljastumisvalmis vaid paar tundi) 12. Kirjelda loote arengut sügoodist kuni gastrula (platsenta) tekkeni. Tea, millised elundid tekivad erinevatest lootelehtedest. 1. Sügoot areneb kiiresti, moodustab loote ehk embrüo 2. Lõigustumisel moodustub ühesuguste rakkude kobar ehk kobarloode ehk moorula 3. Rakukobarast areneb loode, ülejäänud rakukihist väline lootekest; põisloode ehk blastotsüst 4. Karikloode ehk gastrula; embrüo rakud jagunevad lootelehtedeks (rakukogud, millest tekivad erinevad elundid)
Menstruaaltsükkel on ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Loode on enrbüo, looteline areng on embrüokinees. Pärast 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot lõigstuma. Moodustub kobarloode ehk moorula. Järgnevalt areneb blastotsust, mis vastab põisloote ehk blastula staadiumile, mille ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoplast, kus areneb loode. Lootekest- kõldkest on koorion. Kusekott ehk allantoius, vesikest ehk amnion. Karikloode ehk gastrula. Välimine looteleht ehk ektoderm ja sisemine ehk entoderm. Ürgjutist areneb närvitoru, mis arenevad pea-ja seljaaju. Mesoderm on keskmine looteleht. Igast lootelehest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Välimine looteleht: närvisüsteem, meeleelundid, nagj ja suu epiteelkude, küüned, karvad, hammaste vaap. Keskmine looteleht- tugi-ja liikumiselundkond, vereringeelundid, eritus- ja sigimiselundkond. Sisemine looteleht- seede- ja hingamiselundkond. Paari esimese
(inimene) b. Embrüogenees – Organismi looteline areng. Algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimonendiga (elussünnitajatel) , koorumisega (lindudel) või idu moodustamisega seemnes taimedel). 9. Kirjeldage sügooti, blastulat (põisloode) ja gastrulat (karikloode). Millises naise suguelundkonna osas need paiknevad? Sügoot – viljastunud munarakk. Põisloode – Enamiku loomade lootelise arengu varajane stadium, mis areneb kobarlootest. Gastrula – enamiku loomade(inimese) lootelise arengu varajane stadium, mis areneb blastulast või blastotsüstist. Emakas(kõhus). 10.Kuidas toimub taimede embrüonaalne areng? See algab munaraku viljastumisega ja lõpeb idu moodustamisega seemnes. 11.Millised elundkonnad moodustavad eri lootelehtedest? a. Endodermist: seede- ja hingamiselundkond. b. Mesodermist: tugi- ja liikumiselundkond (luud ja lihased), vereringeelundid, eritus- ja sigimiselundkond. c
blastula.blastotsüsti sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast, millest areneb loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta- kõldkesta ehk koorioni. Järgneva arengu käigus kujuneb veel kaks sisemist lootekesta: kusekott (ehk allantois) ja vesikest (ehk amnion). Umbes 6.-7. päeval pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. Karikloote ehk gastrula moodustumine. Algselt koosneb embrüoblastist arenev karikloode kahest rakukihist. Neid rakukihte nimetatakse ka lootelehtedeks. Varase karikloote staadiumis on eristatavad välimine looteleht ehk ektoderm ja sisemine looteleht ehk entodrem. Peagi moodustub välimise lootelehe rakkudest embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjutiks. Ürgjutt muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju
2. Järgnevate jagunemiste käigus (lõigustumine) tekib kobarloode ehk moorula. 3. Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju. Ühte piirkonda tekib tihenenud rakukogumik ehk embrüoplast. Kokku nimetatakse seda kogumiku põislooteks ehk blastotsüstiks. 4. Blastotsüst jõuab emakasse ja kinnitub emaka seinale ning moodustub platsenta (platsenta = emakasein + kõldkest). Sellest areneb 3-kihiline karikloode ehk gastrula. Neid kolme rakukihti nimetatakse lootelehtedeks, mis hakkavad diferentseeruma elundite algeteks. a. Välimine looteleht ehk ektoderm siit areneb närvisüsteem, meeleelundid ja nahk. b. Keskmine looteleht on mesoderm ja siit arenevad vereringe, hingamiselundid, erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on endoterm ja sellest tulevad hingamis- ja seedeelundkond.
Paljunemine ja areng, kontrolltöö Brenda Holt 1. Mida annab elusorganismile mitoos ? Selle käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. 2. Meioosi II jagunemine anafaasis lahknevad raku poolustele... ... homoloogide kromosoomid, mis koosnevad kahest tütarrakust. 3. Mitu tütarrakku tekib I vanemrakust meioosi tulemusena ? Meioosi tulemusena tekib 4 tütarrakku. 4. Mitoosil a)saadakse b)kulutatakse energiat. 5. Nimeta kaks mehhanismi meioosis, mis tagavad selle, et tütarrakud on vanemarakust geneetiliselt erinevad. 1. Ristsiire 2. Homoloogide lahknmine on sõltumatu, mis tähendab seda, et tütarrakk saab juhuslikult nii isas-kui ka emasvanemalt pärit homolooge. Mida suurem on kromosoomide arv organismil, seda suurem on võimalike kombinatsioonide arv. 6. Mitu kr...
Bioloogia. PALJUNEMINE JA ARENG Suguline Mittesuguline o Vegetatiivne o Eoseline Paljunemine üldine eluavaldus, mille eesmärk on järglaste taastootmine ja liigi säilitamine. MITTESUGULINE paljunemine. ,,looduslik kloonimine" e. geneetiliselt samasugune pärilikkusaine. Enamus taimi ja algelisemad loomad (hüdrad, käsnad). o EOSELINE Üherakuline Kestadega kaetud Geneetiliselt vanemale identne Näited: SÕNAJALG maarja sõnajalg, kilpjalg VETIKAD põisadur SEENED murumuna (v.a PÄRM!) SAMMALTAIMED SAMBLIKTAIMED o VEGETATIIVNE Vanim teadaolev paljunemisviis. Paljune...
Kuna sugurakud on välistingimuste eest kaitstud ning nende omavaheline kokku-saamine on tõenäolisem, siis on sugurakkude arv väiksem Ontogenees Embrüogenees Looteline areng, mis algab viljastumisega ja lõpeb sünni või koorumisega Võib toimuda muna sees või emakas Postembrüogenees Pärastlooteline areng, mis algab sünni või koorumisega ja lõpeb surmaga Embrüogeneesi etapid Lõigustumine – tekib kobarloode ehk moorula Põisloote ehk blastula teke Karikloote ehk gastrula teke Organite teke - organogenees Postembrüogenees: Moondeta areng Koorunud või sündinud järglane on vanemate moodi Imetajad, linnud Moondega areng Koorunud või sündinud järglane erineb oluliselt täiskasvanust Putukad, kahepaiksed Kordamine 1. Kas esitatud lause on tõene või väär? ✗ Generatiivse paljunemisel saab uus organism alguse sügoodist. ÕIGE ✗ Tsütokinees on rakutuuma jagunemine. VALE Parandus: Tsütokinees on raku jagunemine.
selgitava lause. Eelda tuleb, et igale mõistele 1. veerust vastab vaid üks mõiste 2. veerust. 1. Munarakk 1. Mesoderm 2. Kollakeha 2. Entoderm 3. Vesikest 3. Ektoderm 4. Närvisüsteem 4. Östrogeen 5. Vereringe 5. Folliikul 6. Seedeelundkond 6. Moorula 7. Kobarloode 7. Gastrula 8. Platsenta 8. Koorion 9. Rakkude diferentseerumine 9. Amnion Kommentaar Paljunemine 1. Kuigi sobivaid vasteid võib sama mõiste puhul olla mitmeid, on siinkohal toodud sobivamate mõistepaaride järjekorranumbrid (eeldusel, et igale mõistele 1. veerust vastab vaid üks mõiste 2. veerust). 1 - 5 (valmib folliikulis); 2 - 4 (toodab östrogeeni); 3 - 9 (sünonüüm) ; 4 - 3 (tekib
4. Embrüogeneesi 3 varast etappi on: Moorula ehk kobarloode Blastotsüst -> arenevad lootekestad Õõs (blastoderm) embrüoplast(tihedam rakukobar) kattev rakkude kiht Gastrula ehk karikloode -> arenevad lootelehed 5. 3 lootelehte arenevad embrüoblastist välimine looteleht ehk ektoderm närvisüsteem, meeleelundid, nahk & nahatekised keskmine looteleht ehk mesoderm tugi- & liikumiselundkond(luustik,lihastik), kuse- & suguelundkond sisemine looteleht ehk entoderm seede- & hingamiselundkond 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
