Okasnahksete pikkus on mõni mm kuni 5 meetrit (väljasurnuil 10 m). Neil on eriline lubitoes, mis koosneb kaltsiidist plaadikestest ja lülidest, mille arv eri gruppidel on erinev. Pärast looma surma laguneb lubitoes kergesti üksikosadeks, moodustades merepõhja setete olulise osa, nn karbiliiva. Okasnahksed jaotatakse: · meriliiliad (Crinozoa) · homalosoad (Homalozoa) · meritähed (Asterozoa) · meripungad (Blastoidea) · merisiilikud (Echinozoa) Kõiki okasnahkseid ühendab radiaalsümmeetriline ehitus. Meritähed ehk asteroiidid (Asteroidea) on okasnahksete hõimkonda kuuluvad tähte (enamasti viieharulist) meenutavad organismid. Meritähtede keha on dorsoventraalselt lamendunud ja ehitusplaanilt on nad radiaalsümmeetrilised, enamasti viiekiirelised. Arvatakse, et meritähtede eellane oli bilateraalne organism. Enamik meritähti elab meredes. Ainus vähesoolasemat vett taluv liik, kes elab ka Läänemeres,
Okasnahksed Palade PK nimi . Klass 03.05.2012 Okasnahksed Meritähed Merisiilikud Meripurad MERITÄHED · Okasnahksete hõimkond. · Viiekiireline ( enamasti) . · Esineb arvukalt Lääne- ja Põhjamere rannikul. ISELOOMULIKUD OMADUSED · Keskkettaga lame keha. · Suuava paikneb keha alapoolel . · Pärak ülapoolel, veidike külje peal . · Lubiplaatidest koosnev lubiskelett säilitab meretähe kuju ja vormi . · Väikesed tangikujulised haarlad . · Hiljusejalakesed . · Paapulid. TOITUMINE · Püüavad erandatult saaki.
maksasagarates. Pärak avaneb selja keskel. Väiksemad loomad neelab meritäht tervikuna, suuremate toimetulemiseks sopistab ta mao läbi suuava välja ja ümbritseb selle toiduga. Seega toimub suurema saaklooma seedimine küll maos, kuid väljaspool keha. Paljunemine. Järglaste soetamiseks eritavad meritähed muna-ja seemnerakke vette. Seal toimub viljastamine. Munast areneb ujuv vastne, mis erineb kujult täiskasvanust meritähest. Vastne kasvab, teeb läbi moonde ja laskub merepõhja. MERISIILIKUD (ECHINOIDEA) Välimus. Enamik merisiilikuid on poolkera kujulised. Nende lubiplaadid on kokku kasvanud ja moodustavad karbitaolise toese. Sellele kinnituvad pikad teravad lubiogad. Merisiilik saab iga okast eraldi liigutada. Liikumine. Läbi skeletiavade ulatuvad välja meresiilikute peened pikad jalakesed. Liikumiseks kasutab ta nii jalakesi kui keha alumisel poolel asuvaid okkaid. Toitumine. Ka merisiilikutel asub suu keha alumisel poolel, vastu merepõhja. Toituvad
Kainosoikum jaguneb kolmeks ajastuks: 1) Paleogeen ( 65,5- 23,8 miljonit aastat tagasi) Paleogeen jaotatakse omakorda Paleotseeniks, Eotseeniks ja Oligotseeniks. Paleogeeni ajastul ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Austraalias arenesid kukkurloomad. Selgrootute hulgas olid arvukaimad karbid, teod, nummuliidid, korallid, käsnad ja merisiilikud. 2) Naogeen ( 23,8- 1,81 miljonit aastat tagasi) Neogeen jaotatakse kaheks ajastikuks: Miotseen ja Pliotseen. Moodustusid kõrged mäeahelikud nagu Alpid, Himaalaja, Kaljumäed, Kaukasus jt. Neogeeni kliima hakkas külmenema, muutudes sesoonsemaks. Neogeeni kliima, taimestik ja loomastik sarnanesid üldjoontes tänapäevastega. Paljud praegu laialt levinud taime- ja loomaliigid nagu näiteks maod, laululinnud, konnad, rotid, hiired ning taimedest rohttaimed hakkasid kiiresti
Maa ajaloos. Taimedest olid esindatud merevetikad ja veepiiril algelised maismaataimed Hilis-Ordoviitsiumis toimus suur organismide väljasuremine, mille käigus kadus 60% perekondadest. Selgrootute mereorganismide hulgas olid tähtsaimad trilobiidid, molluskid, sammalloomad, ostrakoodid, luksed käsijalgsed, okasnahksed, kitiinikud, konodondid ning graptoliidid Ordoviitsium Ajastu keskellisandusid soojaveelised korallid, stromatopoorid, ning merisiilikud, on leitud ka esimeste selgroogsete (lõuatute) kivistisi. Silur(443,7-416) Siluri taimestiku moodustasid peamiselt merevetikad Esimesed algelised soontaimed on leitud Hilis-Silurist Selgroogseist elas rohkesti algelisi kalalaadseid lõuatuid ja kõhrkalu Madalmeres oli rohkesti stromatopoore, tabulaate ja rugoose Tüüpilised loomarühmad olid käsijalgsed, ostrakoodid ja meriliiliad Ekvatoriaalses piirkonnas moodustusid ulatuslikud rifid.
paljasseemnetaimed, selgroogsetest roomajad (osadel lennuvõime), esimesed putuktoidulised öise eluviisiga algelised imetajad, dinosaurused, lõpus väiksem väljasuremine 199 Juura veeselgrootute ammoniitide eksisteerimise kõrgaeg, esines karpe, tigusid, merisiilikuid, koralle, luukalad, kõhrkalad (hai, rai), paljasseemnetaimed, roomajate hiigelaeg, esimesed linnud 145 Kriit meres selgrootute seas ülekaalus peajalgsed, merisiilikud, karbid, luukalad, maismaal dinorauruste kõrgaeg, lihtsamad imetajad, ürglindudest arenenud linnud, II poolel õistaimede kiire putukad (liblikad, sipelgad, termiidid, mesilased), dinosaurused surid välja 65,5 Paleogeen - mereelustikus valitsevaks selgrootute rühmadeks karbid, teod, korallid, käsnad, merisiilikud, selgroogsetest luukalad, kiire imetajate evolutsioon (kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised), lindude seas palju lennuvõimetuid
vanimaks ajastuks. Paleogeenile eelneb Kriit ning järgneb Neogeen Paleogeen jagatakse kolme ajastuks:Oligotseen, Eotseen ja Paleotseen. Loomastik. Paleogeenis jätkus imetajate kiire areng. Ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Austraalias arenes kukkurloomad. Selgrootute hulgas olid arvukaimadkarbid, teod,nummuliidid,korallid käsnad ja merisiilikud Taimestik. Taimede fossiilid kinnitavad samuti kliima muutumist. Õistaimi vaadeldakse kui viimase 100 miljoni aasta termomeetreid Tugev sõltuvus on keskmise igaastase temperatuuri ja lehtede piirjoonte vahel Pildid Kasutatud kirjandus. https://www.google.ee/?gws_rd=ssl#q=paleoge eni+maastik http://et.wikipedia.org/wiki/Paleogeen
Elu areng maal: Ürgeoon Aeglased muutused. Alguses oli suur punane pall, mis hakkas jahtuma. Tekkis vesi. Karmid tingimused, elusolendid jäid ellu vaid maakoores. Algas eeltuumsetest Prokarüoodid- (esimesed elusolendid, bakterid) Stromatoliidid- esimene elutegevus maal Fotosüntees, said hapnikku siduda, et tekiks rakuhingamine. Proterosoikum Tulid juba päristuumsed. Punavetikad ja pruunvetikad. (taimeriigi ajastu algus) Kambrium Selgrootud (käsnadest kuni ussideni, kõik kes tänapäeval olemas on) meritähed jne... Vetikad (taimedest) Seened (organism, mitte taim) Ordoviitsium Mere taandumine (vetikad ja taimed kolisid maale) Kambriumi elustikku areng Esimesed selgroogsed (kalade kujunemine) Lõppes jääajaga (60% liikidest suri välja) Silur Taimed arenesid maale. Lülijalgsed (skorpionid) Loomad tänapäevaga sarnasemad. Devon Hulkjalgsed, putukad Karbon Kahepaigsed, ilmusid väiksed roomajad.Kiilid. Kivisüsi Perm Paljasseemne taimed, o...
Selgrootute loomade tunnused Lihastik Paikneb enamasti kihtidena ja ümbritseb keha või paikneb kimpudena keha sisemuses Kehaosade Enamik selgrootuid on sümmeetrilise kehaga. Jaguneb kaheks: 1) Kiireline paigutus sümmeetrial ühesugused kehaosad algavad ühest keskpunktist ja suu asub keskel. Näiteks meritähed ja merisiilikud. 2) Kahekülgne sümmeetria puhul saab keha jagada kaheks võrdseks pooleks ühe pikisuunalise teljega. Saab eristada keha ees- ja tagaosa ning paljud kehaosad on paaris. Näiteks Liblikas ja enamik selgrootuid. Suure osa selgrootude kehaosad on jaotatud lülideks. Niisugune ehitus võimaldab loomal kehaasendit muuta ja liikuda keerukal viisil. nt. Vihmauss.
Kollane meri sai oma nime selle järgi, et jõed kannavad hõljumina peeneteralist setet, lössi, merre. Sete koosneb tavaliselt peenest liivas või saviosakestest ning on helekollast värvi. See värvibki mere kollakaks. Kollase mere idarannikul on väga tugevad looded, suurim kõrgus on 8 meetrit. Ida- Hiina meres on Kuroshio hoovus, mis on maailmas suuruselt teine soe hoovus. See mõjutab ka Kollast merd. Kollase mere põhjas roomavad kühmulised meripurad ning kaljupragudes on ka merisiilikud. Uuringud näitavad, et piirkonnas kõige olulisem koht rändlindudele on kogu Ida-Aasia, kus on vähemalt 35 erinevat liiki esindavat lindu. 16.juulil 2010 toimus suur naftareostus, kui gaasijuhe plahvatas sadamas Dalian. See tekitas laiaulatusliku tule. Umbes 1500 tonni levis üle merepinna mille pindala oli 430 km. Kalapüük peatati augustini. 800 kalapaati ja 40 spetsialiseeritud laeva olid kohustatud leevendada kahju keskkonnale.
tõmbavad looma edasi. • Jalad toidu haaramiseks Meritäht • Enamik on viiekiirelised • Iga kiire tipus on väike silm, millega saab valguse tugevust eristada • Saab infot väliskeskkonnast ka jalgade ja okastega kompimise abil • Röövloom • Toitub karpidest, tigudest, korallidest, käsnadest, väikestest ussidest ja teistest okasnahksetest. • Võimeline kehaosi taastama https://www.youtube.com/watch?v=Lbg-tQ6FJgQ Merisiilikud • Keraja kehaga • Pikad liikuvad okkad • Liigub oma väikeste jalakestega ja okastega • Samal poolel paikneb ka suu • Toitub peamiselt vetikatest. https://www.youtube.com/watch?v=o0NHrDCC4wc Meripurad • Silindriline keha • Paljud meenutavad kurki • Enamuse keha on pehme ja lihaseline • Okkad puuduvad • Keha eesmises osas asuvad kombitsad, millega nad toiduks hõljumit püüavad • Osa liike toitub põhjasetetest. https://www.youtube.com/watch
• Eestis sel ajal tekkinud kivistisi pole • Jätkus imetajate kiire areng; • ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised; • Austraalias arenesid kukkurloomad; • Pleistotseeni teisel poolel ilmusid paljud nüüdistaimed. Ürgimetajad Luustik nagu roomajatel Puudub väliskõrv Piimanäärmed ja karv- sarnasus praeguste imetajatega Sipelgasiil Nokkloom Teo rekonstruktsioon Merisiilikud Hiidvöölane, kaalus 1 tonn Rekonstruktsioon kolme varbaga liigist Mesohippus Koerasarnased mesonühiidid ja suured lennuvõimetud linnud diatrüümad Neogeen • Algas 23,8 milj a tagasi, lõppes 1,8 milj aastat tagasi • Jätkusid kontinentide kokkupõrked • Moodustusid Alpid, Himaalaja, Kaljumäed, Kaukasus • Kliima külmem • Tekkisid mandriliustikud • Taimestik ja loomastik sarnanevad praegustega • Levima hakkasid maod, laululinnud,
Enamik meritähti on röövloomad, sest nad söövad näiteks limuseid ja vähke Delfiin Pikkus:1-10m Liikide arv: kuni 50 liiki Elukoht: Enamik liike elab soojades vetes.7 liiki elab Antarktikas ja veel 7 polaarjoone taga Antarktikas. Eluviis: Delfiinid elavad karjana. Elab kuni 30 a. vanaks. Ujumiskiirus: Enamasti 36 km/h, kuid võivad ka ujuda 60 km/h Toit:Toituvad parvkaladest (kilu,heeringas, sardiin jne) Delfiinid on võimelised sukelduma kuni 25 m sügavusele vee põhja. Merisiilik Merisiilikud (Echinoidea) on väikesed okkalised mere-elulised loomad, kes moodustavad okasnahksete hõimkonna.Merisiilikute ümmargune keha on kaetud arvukate okastega, mis mõnikord on mürgised, keha pikkus on 3 10 cm.Nende lubiplaadid on kokku kasvanud ja moodustavad karbitaolise toese. Sellele kinnituvad pikad teravad lubiogad nagu siili okkad. Merisiilik saab iga okast eraldi liigutada.Läbi skeletiavade ulatuvad välja merisiilikute peened pikad jalakesed
putukatel lennuvõime, roomajad), perm 292(90% selgrootutest rühmadest suri välja, tekkis Pangea hiidmanner). Mesosoikum e. keskaegkond. Triias 250 (paljasseemnetaimed, okas-ja hõlmikpuud, sõnajalad, kala-tiibsisalikud, dinosaurused, väiksed imetajad, karpide mitmekesisus) Juura 205 (ülekaalus sõnajalad, paljasseemnetaimed, roomajate mitmekesisus suurenes, esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad, karbid, teod, käsnad, korallid domin.) Kriit 142 (õistaimed, putukad, merisiilikud, peajalgsed, suurte roomajate kõrgaeg, massiline väljasuremine, hävisid donisaurused, merelised loomrühmad, meteoriidikatastroof). Kainosoikum e. uusaegkond. Paleogeen 65,5 (imetajad arenesid, kiskjad, kabjalised, londilised, ahvid, vaalalised, loivalised). Neogeen 23,8 (sarnane tänapäevaga kli ja loom, maod, konnad, laululinnud, rotid, rohttaimed). Kvaternaar 1,81 (Perekond Homo, arenes homo sapiens, suri välja palju loomaliike, mammut, karvane ninasarvik).
loomad käsnad, korallid, ussid, teod, putukad, ämblikud, vähid jpt. Selgrootud ja selgroogsed loomad Enamik selgrootuid on sümmeetrilise kehaga Kiireline sümmeetria Kahekülgne sümmeetria Ühesugused kehaosad algavad Keha saab jagada kaheks võrdseks ühest keskpunktist ja suu asub pooleks ühe pikisuunalise teljega. keskel Neil saab eristada keha ees- ja Nt. meritähed ja merisiilikud tagaosa ning paljud kehaosad on paaris Nt. enamik selgrootuid Selgrootute toesed Kehavedelik koos Keha sees on kõvast ainest ümbritsevate lihastega osakesed Selgrootute toesed Kõva välistoes Alamatel selgrootutel on vaid rakud või lihtsad koed Enamikul selgrootutel
Ordoviitsiumi käigus kujunes välja vanaaegkonna fauna, mille häving saabus Permi lõpu väljasuremisega, mis on läbi aegade suurim väljasuremissündmus Maal. Ordoviitsiumis olid mandrid väga madalad ja kaetud madalmeredega. Soe kliima soodustas karbonaatsete setete teket. Ordoviitsiumi lõpus kattus Gondwana lõunaosa jääga ning põhjustas Hilis- Ordoviitsiumis ühe kõige külmema perioodi Maa ajaloos. Esmakordselt ilmusid korallid (pildil) ja sammalloomad, peajalgsed (pildil), merisiilikud, korallid ning rida okasnahksete gruppe. Arvukamaks muutusid trilobiitide, konodontide, sammalloomade, tigude, ostrakoodide kivistised. Taimedest olid esindatud vaid vetikad. Pikaia esimene keelikloom. SILUR (440 - 417 miljonit aastat tagasi) Kliima stabiliseerus. Lõunapoolusel sulasid Gondwana mandriliustikud põhjustades olulise meretaseme tõusu. Ekvatoriaalses piirkonnas oli kliima päikseline ja soe, seal moodustusid ulatuslikud rifid
Alaosa ümber kõva lubiainest skelet. Suurim korallriff- SUUR VALLRAHU Toit väiksed loomad, vetikatelt orgaanisiled ained, kellega sümbioosis. Kuna vetikatel valgust vaja, siis elavad madalas valges vees, ei tohi olla liga kuum vesi ega reostunud, muidu vetikad jak a korallid surevad. Korallriffid- liigirikkad. Ohus, sest naftalekked, väetised, mürgid, tööstusjäägid jne. Ka kliimasoojendemine. Sukeldujad seisavad peal- katki, Suveniirid. Seadused, keelavad murdmise Okasnahksed: merisiilikud, meripurad ja meritähed Mere põhjas, ei ela magedas vees. Läänemeres meritähti ja madutähti, Eestis pole. Enamik meritähti 12-24cm, suuremad peaaegu 1m Liiguvad arvukate iminappadega jalgade abil, millega ka toitu haaravad, aeglased Naha all lubiplaatidest sisetoes(va meripura) Iga kiire otsas täppsilmad Kiireline sümmeetria Lahksugulised, st kaks sugupoolt Muna-vastne-täiskasvanud isend Okasnahksetel koed ja organid , teistest aga väga erinevad. Kehas
kihist hilisema tekkega. 8.Eluareng (eel-)prekambriumis: Arhaikum- elu Maal ainult vees, tsüanobakterid. Proterosoikum-meres juba suhteliselt rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest. Ediacara fauna. 9.Eluareng paleosoikumis: Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng nn "Kambriumi plahvatus", ilmusid toesega hulkraksed loomad. Paleosoikumi lõpus toimus Maa ajaloo suurim organismide väljasuremine. Ordoviitsium- korallid, merisiilikud, merevetikad, sammalloomad, ordoviitsiumi lõpus kadus 60% perekondadest. Silur-käsijalgsed ja soontaimed. Devon- sõnajalad, osjad, lõpu poole ka kahepaiksed. Karboni lõpus lisandusid roomajad. Permi ajastul tekkisid okaspuud. 10.Elu areng mesosoikumis: roomajad, saurused, linnud, imetajad, paljasseemnetaimed, hiljem katteseemnetaimed ja õistaimed. Mesosoikumi mereelustikus molluskid (iseloomulikud olid ammoniidid ja belemniidid), korallid ja merisiilikud
tänapäeval. Laial alal Vahemeremaades Arktikani valitses soe troopiline ja lähistroopiline kliima Ida-Euroopa lauskmaal kasvasid sel ajal palmid, Kesk- Euroopas banaanipuud ning Gröönimaal tammed, kastanid ja teised soojalembesed taimed Paleogeenis jätkus imetajate kiire areng; ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Austraalias arenesid kukkurloomad. Selgrootute hulgas olid arvukaimad karbid, teod, korallid, käsnad ja merisiilikud Mereelu evolutsioon Kõige erilisemad selle perioodi mere elusorganismidest olid vaalad, kes arenesid Eotseeni jooksul lihasöövatest maismaaimetajatest ja muutusid suurteks merekiskjateks Mereline ökosüsteem arenes Paleogeeni vältel kiiresti, sisaldades täiesti uusi eluvorme ookeanide äärtel Uustulnukad ookeanide elustikus olid pingviinid, grupp ujuvaid linde Eotseeni algusest ja loivaliste selts, kuhu kuuluvad morsad, hülged ja merelõvid. Arvatakse, et
karbonaatsete setete teket. Ordoviitsiumi lõpus kattus Gondwana lõunaosa jääga ning põhjustas Hilis-Ordoviitsiumis ühe kõige külmema perioodi Maa ajaloos. Selgrootute mereorganismide hulgas olid tähtsaimad trilobiidid, molluskid, sammalloomad, ostrakoodid, luksed käsijalgsed (brahhiopoodid), okasnahksed, kitiinikud, konodondid ning graptoliidid. Ajastu keskel, kui Baltika kontinent triivis juba ekvaatori poole, lisandusid soojaveelised korallid, stromatopoorid, ning merisiilikud (botriotsiidaris), on leitud ka esimeste selgroogsete (lõuatute) kivistisi. Hilis-Ordoviitsiumi toimus suur organismide väljasuremine, mille käigus kadus 60% perekondadest. Sammalloomad on tüüpilised koloonialise eluviisiga loomad, nende üksikud isendid on skeleti kaudu kokku kasvanud. Koloonia koosneb väikestest loomikutest ja tekib algsest üksikloomikust korduva pungumise tulemusena. Kogu loomakoloonia võib kasvada kuni
tekkisid paksud settelademed, mida kutsutakse kriidiks.Neist on ajastu ka nime saanud. Uusaegkond algas umbes 65 miljonit aastat tagasi. Uusaegkonnas said valitsevaks imetajad, linnud ning katteseemnetaimed. Ajastu lõpul ilmus ka inimene Aegkond jaguneb kolmeks paleogeeni, neogeeni ja kvaternaari ajastuks. Paleogeeni ajastu algas 65 miljonit aastat tagasi ja kestis 39 miljonit aastat. Paleogeeni meredes olid arvukamad karbid, teod, korallid, käsnad ja merisiilikud. Ilmusid vaalad, hülged ja delfiinid. Esimesed õhuvalla 2 alistanud imetajad olid aga nahkhiired. Suurima mitmekesisuse saavutasid siiski maismaaloomad, arenesid elevandi ja hobuse eellased. Moodustusid maailma suurimad pruunsöeleiukohad. Neogeeni ajastu algas umbes 27 miljonit aastat tagasi ja kesti ligikaudu 25 miljonit aastat. Neogeeni lõpul halvenes kliima, mille tagajärjeks
Joonis 4. Kesk-ordoviitsium Selgrootute mereorganismide hulgas olid tähtsaimad trilobiidid, molluskid, sammalloomad, ostrakoodid, luksed käsijalgsed (brahhiopoodid), okasnahksed, kitiinikud, konodondid ning graptoliidid. Ajastu keskel, kui Baltika kontinent triivis juba ekvaatori poole, lisandusid soojaveelised korallid, stromatopoorid, ning merisiilikud (botriotsiidaris), on leitud ka esimeste selgroogsete (lõuatute) kivistisi. Taimedest olid esindatud merevetikad ja veepiiril algelised maismaataimed. Tõenäoliselt olid ka meie kukersiidi orgaanilise aine allikaks mikroskoopilised sinivetikad. Hilis-Ordoviitsiumi toimus suur organismide väljasuremine, mille käigus kadus 60% perekondadest (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/ordoviitsium.html). Eestis avanevad ordoviitsiumi setted paekaldal ja sellega piirnevas 40-50 km laiuses vööndis,
t. Kontinentaalne kliima Devon Eostaimede metsad Kalade mitmekesisus rüükalad, kilpkalad, vihtuimsed - 2paiksed putukad, ämblikud Devon Devon Hilis-Devonis toimus massiline veeliste organismide väljasuremine 57% perekondadest 83% liikidest Karbon 359 299 mln a.t. Kliima soe ja niiske, soode teke Kivisöeajastu Karbon Käsijalgsed Merisiilikud Palju 2paikseid Esimesed roomajad Lootekestad ja munemine Kõhrkalade kõrgperiood, haid Tiibputukad (tiibade siruulatus üle 50 cm) prussakalised Karbon Osjad, kollad, sõnajalad Esimesed paljasseemnetaimed Karbon Sookoll: Tullimonstrum gregarium Perm 299 251 mln a.t. Kliima muutumine kuivaks kontinentaalseks Perm Kuiv kliima soosis paljasseemnetaimi
spermatogoon(2n) mitoos looteeas kestab mõndaaega ja lõõpeb looote arengus kuni kõrge v meioos looteeas - jätkub suguküpsusega suguüpsus kõrge vanuseni toimumiskoht munasari munandid tulemus 1munarakk+ 3 viljastamatut 4 spermi 6. Kehasisene ja väline viljastumine, eelised ja puudused, näited liikide näol. Kehaväline-kaladel ja kahepaiksetel (merisiilikud) sugurakkude arv-SUUR võivad hukkuda juba enne seda kui toimub viljastumine ka viljastatud sugurakkude embrüad võivad hukkuda ,selline viljastumine nõujab palju energiat KESKOND-VESI-surevad ja kuivavad õhu käes sellep veekogus VILJASTUMISE TÕENÄOSUS VÄIKE-et viljastuda peavad kohtuma vastaspoole sugurakkudega ,selline kohtumine on juhuslik sellep tuleb keskkonda lasta väga suur hulk sugurakke
Ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised Austraalias arenesid kukkurloomad Mõned imetajate rühmad kohastusid eluks veekeskkonnas: vaalalised ja loivalised Pangea hiidmandri lagunemine, India laama Aasiaga kokkupõrkumine, Himaalaja keskaheliku kerkimine. Austraalia, mis oli siiani olnud ühendatud Antarktika- ga, hakkas liikuma põhja. Araabia poolsaare Aafrikast eemaldumine, Punase mere tekkimine Merisiilikud Korallid Primitiivsed imetajad Neogeen Kliima ja loomastik olid sarnased tänapäevastega Imetajate areng Kliima hakkas külmenema, aastaaegade tekkimine Hakkasid tekkima uued mandriliustikud Kontinentide kokkupõrgete jätkumine, kõrgete mäeahelikute / Alpid, Himaalaja, Kaljumäed, Kaukasus jt / moodustumine Kvaternaar ehk Antropogeen Mandrijäätumine /jääaeg on eriti ulatuslik põhjapoolkeral/ Jääaegu on olnud 4-6 Perioodilised kliimamuutused
Esinevad mürginäärmed Ohu korral kerra Eestis pole 41 Harilik kivihark 7 TAKSONOOMIA Deuterostomia teissuused PH xenoturbellida PH ürgkeelikloomad hemichordata CL neelhingsed CL sulgpeased PH okasnahksed echinodermata CL meriliiliad crinoidea CL meritähed asteroidea CL madutähed ophiuroidea CL merisiilikud echinoidea CL meripurad holothuroidea PH keelikloomad chordates SubPH Tunicata CL merituped CL ripikloomad CL meritünnikud SubPH Süstikkalad cephalochordata SubPH koljused craniata CL pihklased myxini CL silmud petromyzontida CL kõhrkalad chondrichthyes O ogahailised squaliformes O railised rajiformes
roomajad, ürglinnud. Merisiilik Laevuke (peajalgne) Dinosaurused Arheopteryx Uusaegkond Uusaegkond algas umbes 65 miljonit aastat tagasi. Ta jaguneb kolmeks paleogeeni, neogeeni ja kvaternaari ajastuks. Paleogeeni ajastu algas 65 miljonit aastat tagasi ja kestis 39 miljonit aastat. Paleogeeni ajal olid meredes arvukad karbid, teod, korallid, käsnad ja merisiilikud. Arenesid vaalad, hülged ja delfiinid. Esimesed õhuvalla alistanud imetajad olid aga nahkhiired. Kõige nähtavamalt mitmekesistusid siiski maismaaloomad, arenesid elevandi ja hobuse eellased. Algas ka võimuvahetus loomariigis - roomajad tõrjuti kõrvale. Roomajate kunagisi hiilgeaegu meenutavad vaid sisalikud, maod, kilpkonnad ja krokodillid. Nüüd said tähtsamaks rühmaks imetajad. Kõige algelisemad imetajad olid putuktoidulised, tähtsaimad
Neil on ka kõrverakud, millega nad surmavad vaenlasi, süstides neisse mürki. Neid on nii polüüpe kui ka meduuse. Polüübid on veekogu põhja kinnitatuna ega liigu, meduusid aga hõljuvad vees ringi. Mõned ainuõõssetest on vastseeas polüübid ning täiskasvanu eas meduusid. 10. Millised on tähtsamad ainuõõssete loomade rühmad (4)? Ainuõõssed: Hüdraloomad, karikloomad, meriroosid, korallid 11. Millised on tähtsamad okasnahksete loomade rühmad? Okasnahksed: meritähed, merisiilikud, meripurad 12. Mis iseloomustab okasnahkseid: elupaik, ehitus, toit, liikumine? Okasnahksed elavad mere põhjas kõigis sügavustes. Neil on lubiplaadikestest sisetoes, paljudel on naha peal tüükad. Nad on lahksugulised ning neil on koed ja organid. Kiirelise sümmeetriaga. Okasnahksed on aeglased loomad, kes liiguvad väikeste torujate jalakestega. Nad toituvad hõljumist, aeglaselt liikuvatest loomadest, nt: karpidest, tigudest, korallidest jne... 13
Eesti Alam-Kambriumist on kirjeldatud trilobiite, lukuta brahhiopoode, tigusid, torbiklimuseid, hüoliite, foraminifeere ja paljusid problemaatilise kuuluvusega skeleti fragmente. Ordoviitsiumi ajastu algas 500 miljonit aastat tagasi ja lõppes 435 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsiumi ajastul ilmusid esmakordselt korallid ja sammalloomad ning rida okasnahksete gruppe, eriti tsüstiide. Ordoviitsiumis ilmusid esmakordselt peajalgsed, tsüstiidid, krinoidid, merisiilikud, stromatoporaadid, korallid (nii rugoosid kui ka tabulaadid) Arvukamaks muutusid trilobiitide, konodontide, sammalloomade, tigude, ostrakoodide kivistised. Taimedest olid esindatud vaid vetikad. Trilobiitide eelne Kambrium - Tommoti lade Mõned tolle ajastu organismid, nagu käsnad ja molluskid, elavad ookeanides tänapäevalgi. Tommoti ajastust on leitud problemaatilisi skeletielemente, mis ei 3
Paleosoikumi ja Mesosoikumi vahetusel saavutas hiidkontinent Pangea oma lõpliku vormi, hõlmates enamuse kontinentaalsest mandri koorest. Mesosoikumis hakkasid Pangea lagunemise käigus kujunema tänapäeva mandrid ja ookeanid. Enne Juura ajastu lõppu asus Gondwana juba põhjapoolsetest kontinentidest eraldi. Mesosoikumi mereelustikus said selgrootuist valdavaks mitmesugused molluskid (iseloomulikud olid ammoniidid ja belemniidid), moodsamad korallid ja merisiilikud, selgroogseist pärisluukalad). Maismaal oli roomajate (sauruste) kõrgaeg, tervet aegkonda kutsutakse ka roomajate aegkonnaks. Ilmusid esimesed lendavad roomajad ja linnud. Samal ajal arenesid ka imetajad, kuid nemad jäid väikesteks ning suhteliselt silmatorkamatuteks kogu Mesosoikumi jooksul. Maismaal domineerisid paljasseemnetaimed, mis Kriidi ajatu teisel poolel hakkasid asenduma katteseemne- ehk õistaimedega.
paigutada sifooni abil. Peajalgesed limused liikusid silur kestis 40 milj.a. a. eest reaktiivpõhimõttel, paisates vett läbi lehtritaolise elundi. Meres elas ka palju okasnahkseid. Meriliiliad katsid tihnikuna madalmere põhja.Ilmusid ka esimesed merisiilikud. Tähtsal kohal olid veel sammalloomad, korallid, teod ja mikroskoopilised karpvähilised. Erilist tähelepanu äratasid tolleaegsed röövloomad - ürgskorpionid (nende kivistisi on leitud ka Saaremaalt).Nad kasvasid kuni kolme meetri
(karbonaatsete välisskelettidega merefauna). Eristatakse kahte fatsiaalset (kivimi tekketingimuste kompleks) vööndi): põhjavöönd, milles ordoviitsiumi karbonaatkivimid on valdavalt halli värvusega ja ; telgvöönd, mille ladestu on punane või kirju süvaveelisemate savikate lubjakivide ja merglite tõttu. Ordoviitsiumimere elustik oli võrreldes kambriumiga tunduvalt rikkalikum ja mitmekesisem. Ilmusid esimesed peajalgsed, merisiilikud ja korallid; arvukamaks muutusid nii trilobiidid, teod, sammalloomad. Taimedest esindatud vaid vetikad (tõenäoliselt kukersiidi orgaanilise aine allikaks). TÄHTSUS: ordoviitsiumi ladestusse kuuluvad Eestile tähtsad maavarad kukersiit ja oobolusfosforiit (lukuta brahhiopoodide ja fosfaatsete karpide setenditest rikastatud) ning diktüoneemakilt ehk graptoliitargilliit. Kukersiit ehk põlevkivi on üks Eesti tähtsamaid maavarasid, millel põhineb suurem osa meie
paljasseemnetaimed, okas- ja hõlmikpuud, palmlehikud ning sõnajalad. Roomajate mitmekesisus kasvas: ilmusid käiaja tiibsisalikud ning dinosaurused. Samuti ilmusid väikesed imetajad. Meredes kasvas ammoniitideja kärpide mitmekesisus. Juura Maismaataimede hulgas olid ülekaalus paljasseemnetaimed ja sõnajalgtaimed. Suurenes roomajate mitmekesisus. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Mereliste selgrootute hulgas domineerisid ammoniidid, kärbid, teod, merisiilikud, korallid ja käsnad. Kriit Ilmusid õistaimed, mis hakkasid ajastu teisel poolel maismaataimestikus domineerima. Taimedega koos evolutsioneerusid putukad. Mereliste selgrootute hulgas olid valdavad merisiilikud, kärbid ja peajalgsed - ammoniidid ja belemniidid. Jätkus suurte roomajate kõrgaeg nii maismaal, meres kui ka õhus. Kriidi lõpul toimunud massilist väljasuremist, mille käigus hävisid
7. Loomariigi geoloogiline ajalugu: mis aegkonnas on tekkinud põhilised hõimkonnad, maismaaloomad, imetajad Ürgaegkond: algelised eluvormid; Aguaegkond: kõva skeletiga selgrootud, vend: ajastu lõpus ilmusid kõik selgrootute hõimkonnad; vanaaegkond e paleosoikum: kambriumis: mereselgrootuist ülekaalus trilobiidid, lukuta käsijalgsed, arheotsüaadid ja meduusid, ilmusid selgroogsete eellased; ordoviitsium: trilobiidid, käsi- ja peajalgsed, sammalloomad, ilmusid korallid, merisiilikud, graptoliidid ja esimesed selgroogsed; silur: rohkesti mereselgrootuid: käsijalgsed, korallid, trilobiidid, meriliiliad, ostrakoodid, ürgvähid, graptoliidid, algelised kalalaadsed, kellest aegkonna lõpuks arenesid kalad; devon: valdavateks loomadeks kalad: rüükalad, kivi- ja vihtuimsed, kopskalad, esimesed haid; ilmusid kahepaiksed; karbon: ilmuvad roomajad, kiirelt arenevad kahepaiksed ja putukad; perm: kahepaigsete kõrgaeg, kiirelt arenevad luukalad; keskaegkond e
kõvast ainest osakesed ning okasnahksetel plaadikesed, mis kehale tuge annavad. Mõlemate liikide seas leidub nii taimetoidulisi, loomtoidulisi kui ka segatoidulisi. 2. Kiireline ja kahekülgne sümmeetria ning sellest tulenev eluviis. Näited. Kiireline sümmeetria ehk keha sümmeetria tasandeid on mitu, keha võib jagada mitmeks kaheks ühesuguseks pooleks. Enamus neist elab vees. Liiguvad aeglaselt või on koguni paiksed. Nt meritähed, meduusid, merisiilikud. Kahekülgne sümmeetria- loomal on vaid üks sümmeetria tasand, mis jagab keha kaheks ühesuguseks , paremaks ja vasakuks pooleks. Neil saab eristada nii keha ees- kui tagapool. Loom saab liikuda kiiresti kindlas suunas, suu on tavaliselt eespool.Nt enamus putukad. 3. Ainuõõssed, okasnahksed ja käsnad – nende põhitunnused ja näited. Ainuõõssed. Põhitunnused: vees elavad, keha sümmeetriline, suure kehaõõnega hulkraksete loomade hõimkond
suured, purihammaste sarnased mistõttu on neid haisid kutsutud ka erihambulisteks. Sellesse seltsi kuulub üks sugukond ühe perekonnaga, kus on 7...10 liiki. Perekonna härghai (Heterodontus) esindajad elavad peamiselt mõõdukalt soojades ja lähistroopilistes India ja Vaikse ookeani vetes. Perekonna esindajad on suhteliselt väikesed jaapani härghai kasvab 1,5 meetri pikkuseks. Nende toiduks on tugeva kesta või kojaga põhjaselgrootud (krabid, merisiilikud, limused), keda nad tugevate lõugadega purustavad. Härghailased munevad põhjale koonilisi mune. Need on kaetud sarvkestaga, mille pinnal on teritunud tipuga sarvilised jätked. Härghaid on täiesti söödavad, kuid neid püütakse vähe, sest neid ei leidu kuskil suurel hulgal. Hulklõpushailised (Hexanchiformes) Sellesse seltsi kuuluvad haid, kellel on primitiivse tunnusena säilinud 6...7 lõpusepilu. Seljakeelik
Ta on kõige pisem imetaja, kes peaaegu terve elu meres mööda saadab. Kaldast eemaldub ta kõige rohkem kilomeetri kaugusele, äkiliste tormide ajal aga varjab end kaljude vahel või koobastes. Kiindumus rannikuäärsetesse vetesse tuleneb kalaanil pigem tema nõudmistest toidu suhtes kui ujumisoskuse puudulikkusest. Maismaal liigub kalaan pikaldaselt ning üsna raskepäraselt, siin ei näita ta välja niisugust osavust nagu vees. Toitumine. Kalaani rikkalikust menüüst ei puudu kalad, merisiilikud, vähilaadsed ja limused ranna-, kamm- ja südakarbid ning merikõrvlased. Kuna küttimine ja ujumine külmas vees nõuavad palju energiat, sööb kalaan iga päev ära nii suure hulga toitu, mis vastab neljandikule tema kehakaalust. Kalaan on vastupidav ja kiire ujuja. Ta liigub edasi, tagumiste jalgadega tõugates, varvaste vahel on näha aga ujulesti. Aitab kaasa jämeda saba kiirete, sõudvate liigutustega. Ujumisoskus võimaldab tal sukelduda tähelepanuväärsesse sügavusse: tihti
Valisin meritähe, sest ma tean et nad on ilusad, värvilised meredes ja ookeanides elavad loomad. Aga kui palju ma nendest tegelikult tean? Nende eluviisist, toitumisest ja paljunemisest? Suut mitte midagi, sellepärast kogusin meritähe kohta materjali ja õpin neid paremini tundma. Meritäht on okasnahkne. Okasnahksed loomad on välimuselt väga mitmekesised. Oma nime on nad saanud kehapinnal olevate ogade järgi.(5) Okasnahksed on mereloomade hõimkond, kuhu kuuluvad merisiilikud, meritähed, meriliiliad, madutähed ja meripurad. Okasnahksete keha on sümmeetriline. Kehaosad on paigutatud kas viiekaupa või mingi viiele kordse arvu kaupa, nii nagu asetsevad meritähe viis kiirt või merisiiliku viis sektsiooni. Pehmeid kehaosi kaitseb tugev skelett, mis moodustub keha sees. Kehas paikneb suurt tähtsust omav veega täidetud kanalite süsteem. Kanalid on omavahel ühendatud ja talitlevad vereringesüsteemina, mis kannab laiali seeditud toitu ja hapnikku
( 8 ehitustüüpi) 1. KÄSNAD- Eestis 2 liiki- järve-ja jõekäsn 2. AINUÕÕSSED meduusid, hüdraloomad 3. LAMEUSSID laiuss, nudipaeluss 4. ÜMARUSSID limuksolge, naaskelsaba 5. RÕNGUSSID hulkharjasussid, väheharjasussid( näiteks vihmauss), kaanid 6. MOLLUSKID EHK LIMUSED teod,karbid ja peajalgsed 7. LÜLIJALGSED ( tänapäeval 3 klassi-vähid, ämblikud, putukad) 8. OKASNAHKSED merisiilikud, meripurad-Eestis esindajad puuduvad 9. KEELIKLOOMAD EHK SELGROOGSED( nt koer, kass) 2. Nimeta 4 evolutsiooni vormi ja iga puhul mõiste seletus Füüsikaline evolutsioon- elementaarosakestest tekkisid aatomid (,,suure paugu" hüpotees) Keemiline evolutsioon- lihtsatest molekulidest moodustuvad keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. Bioloogiline evolutsioon- elu areng esimestest eluolestest inimeseni. Sotsiaalne evolutsioon- inimühiskonna areng 3
Rindmik-6 jalga. Paljudel on tiivad, tagakeha on lüliline, painduv, emastel lõpeb munetiga. Nektarist toituvad-liblikad, mesilased. Taimtoidulised-rohutirts, sääsed, mardikad. Parasiidid-peatäi, lutikas, kirp. Lagundajad-raisamardikas, hooghännalised. Meeleelundid: lõhn-tundlad, maitsed-suised, kuulmine-kuulmiselund tagakeha, hingamiselundid-trahheed. Tähtsus-tolmeldamine, toiduks paljudele suurematele loomadele, lagundajad, mesi, vaha, värvained. OKASNAHKSED Nende hulka kuuluvad: merisiilikud, meritähed, meripurad. Meritähed on röövloomad, merisiilikud on taimetoidulised ja meripurad toituvad põhjasetetest. Kõik okasnahksed arenevad moondega, neil on ujuv vastne. Meritähtedel ja merisiilikutel on naha all lubiplaatidest skelett ja nahast ulatuvad välja lubiogad. Meripuradel lubiokkad puuduvad. *Liikumiseks on okasnahksetel arvukad torutaolised iminapaga varustatud ja mereveega täidetud jalakesed. *Meresiilikud kasutavad liikumiseks ka okkaid,
järk-järgult lahti ja tekivad tuumakesed. Loomaraku membraan nöördub keskosast sisse, tsütoplasma jaguneb kaheks ja selle tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Mitoosi lõpus tsütoplasma jaotumist tütarrakkude vahel nimetatakse tsütokineesiks. Esmas- ja teissuusete kohta vaja näide tuua Esmassuused- selgrootud- lülijalgsed, ümarussid(nematoda:C.Elegans), Limused(mollusca: peajalgsed, kaheksajalg) Teissuused- keelikloomad(inimesed, kalad), Okasnahksed- (madutähed, merisiilikud). Ploidsus. Näide kus või millal. Ploidsus on samatüübiliste kromosoomide kordsus indiviidi kromosoomistikus. Rakkude ploidsus võib muutuda organismis. Inimesel on valdav osa rakke diploidsed (üks kromosoomikomplekt pärineb emalt ja teine isalt), aga sugurakud (spermid ja munarakud) on haploidsed. Enamiku eukarüootsete organismide elutsüklis vahelduvad kahekordselt erinevad ploidsusfaasid gameetne haplofaas ja sügootne diplofaas.
Hõimkond: Sammalloomad (Ectoprocta) 11. Hõimkond: Ripskõhtsed ehk gastrotrihhid (Gastrotricha) 12. Hõimkond: Ümarussid ehk nematoodid (Nematoda) 13. Hõimkond: Jõhvussid (Nematomorpha) SUBDIVISO: Deuterostomia teissuused 14. Hõimkond: Käsijalgsed (Brachiopoda) 15. Hõimkond: Okasnahksed (Echinodermata) 15.1. Klass: Meritähed (Asteroidea) 15.2. Klass: Madutähed (Ophiuroidea) 15.3. Klass: Merisiilikud (Echinoidea) 15.4. Klass: Meripurad (Holothuroidea) 15.5. Klass: Meriliiliad (Crinoidea) 16. Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) 16.1. Alamhõimkond: Urochordata (mantelloomad) 16.2. Alamhõimkond: Cephalochordata (süstikkalad) 16.3. Alamhõimkond: Craniata (koljused) 16.3.1. Klass: Myxini (pihklased) 16.3.2. Klass: Cephalaspidomorphi (silmud)
Meetodid: 1)laborkatsetega - Darcy toru: rikutud struktuuriga proovid, rikkumata struktuuriga proovid 2)emiiriliste meetoditega - empiirilised valemid võtavad arvesse tavaliselt pinnase lõimist, poorsust ja teisi pinnase füüsikalisi omadusi 3)välikatsetel - ekspress määrangud, rühmpumpamised, reziimivaatlused: looduslik reziim, pilootkatsed 14. Elu areng mesosoikumis. Mesosoikumi mereelustikus said selgrootuist valdavaks mitmesugused molluskid, moodsamad korallid ja merisiilikud, selgroogseist pärisluukalad. Maismaal oli roomajate kõrgaeg, tervet aegkonda kutsutakse ka roomajate aegkonnaks. Ilmusid esimesed lendavad roomajad ja linnud. Samal ajal arenesid ka imetajad(väiksed ja mõtetud). Maismaal domineerisid paljasseemnetaimed, mis Kriidi ajatu teisel poolel hakkasid asenduma katteseemne - ehk õistaimedega. Mesosoikumis oli kaks suurt organismide
m/d, m/s,Meetodid: 1) laborkatsetega - Darcy toru: rikutud struktuuriga proovid, rikkumata struktuuriga proovid 2) emiiriliste meetoditega - empiirilised valemid võtavad arvesse tavaliselt pinnase lõimist, poorsust ja teisi pinnase füüsikalisi omadusi 3) välikatsetel - ekspress määrangud, rühmpumpamised, reziimivaatlused: looduslik reziim, pilootkatsed *(8) Elu areng mesosoikumis Mesosoikumi mereelustikus said selgrootuist valdavaks mitmesugused molluskid, moodsamad korallid ja merisiilikud, selgroogseist pärisluukalad. Maismaal oli roomajate kõrgaeg, tervet aegkonda kutsutakse ka roomajate aegkonnaks. Ilmusid esimesed lendavad roomajad ja linnud. Samal ajal arenesid ka imetajad(väiksed ja mõtetud)Maismaal domineerisid paljasseemnetaimed, mis Kriidi ajatu teisel poolel hakkasid asenduma katteseemne- ehk õistaimedega.Mesosoikumis oli kaks suurt organismide väljasuremist: esimene Triiase lõpus ja kõige enam vaidlusi tekitanud väljasuremine
filtreerimine- toidu hankimine vett sõeludes käsnad, karbid avatud vereringe- vahepeal voolab veri ka veresoontest väljaspool- teod, putukad bilateraalsümmeetria- keha saab nn pooleks teha nii, et jääb vasak ja parem pool, rohkem arenenud organismidel- imetajad, inimene radiaalsümmeetria- ükskõik kust pooleks teha pooled on kattuvad- esineb vähem arenenud organismidel 31.Okasnahksete iseloomustus. o Hõimkonnas: meritähed, madutähed, merisiilikud, meripurd, meriliiliad o Vormilt mitmekesised (tähe-, lilleõie-, koti-, kera-, või südamekujulise kehaga) o Selgrootud- neid toetab eriline lubitoes o Hiljusesüsteem- vedelikuga täidetud õhukeseseinalistest kanalitest koosnev veesoonestik) o Hiljusesüsteem toimib nii hingamiselundina kui ka ringeelundkonnana. o Liikumiseks arvukad torutaolised, iminapaga varustatud ja mereveega täidetud jalakesed. o Naha all endoskelett
peajalgseid limuseid, kelle kivistisi Eesti rahvasuu "kivisüdameteks" kutsub. Pika koja muutis hästi ujuvaks koja üksikuid kambreid täitev gaas, mille rõhku si ümber paigutada sifooni abil. Peajalgesed limused liikusid reaktiivpõhimõttel, paisates vett läbi lehtritaolise elundi. Meres elas ka palju okasnahkseid. Meriliiliad katsid tihnikuna madalmere põhja.Ilmusid ka esimesed merisiilikud. Tähtsal kohal olid veel sammalloomad, korallid, teod ja mikroskoopilised karpvähilised. Erilist tähelepanu äratasid tolleaegsed röövloomad - ürgskorpionid (nende kivistisi on leitud ka Saaremaalt).Nad kasvasid kuni kolme meetri pikkuseks ja kujutasid tõsist ohtu kohalikele mereelanikele. Arvatakse, et nad suutsid ka teatud aja ilma veeta elada, mistõttu tuleks esimesi maismaaloomi otsida just nende hulgast.
14. Elu areng mesosoikumis Mesosoikum ehk Keskaegkond oli eelviimane geoloogiline aegkond; algas 250 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65,5 miljonit aastat tagasi; järgnes Paleosoikumile ja eelnes Kainosoikumile. Mesosoikum jaguneb kolmeks: Triiase, Juura ja Kriidi ajastuteks. Mesosoikumi mereelustikus said selgrootuist valdavaks mitmesugused molluskid, moodsamad korallid ja merisiilikud, selgroogseist pärisluukalad). Maismaal oli roomajate (sauruste) kõrgaeg, tervet aegkonda kutsutakse ka roomajate aegkonnaks. Ilmusid esimesed lendavad roomajad ja linnud. Samal ajal arenesid ka imetajad, kuid nemad jäid väikesteks ning suhteliselt silmatorkamatuteks kogu Mesosoikumi jooksul. Maismaal domineerisid paljasseemnetaimed, mis Kriidi ajatu teisel poolel hakkasid asenduma katteseemne- ehk õistaimedega.
Vegetatiivne paljunemine loomariigis lähtuvalt hulkraksusest 1) Pooldumine poolduvad ja moodustuvad hulkraksed struktuurid. Nt. ainuõõssetele, erinevad ussid nt. lameussid, ripsussid, rõngussid. 2) Pungumine mõlemad organismid on hulkraksed. Nt. hüdrad 3) Fragmentatsioon vanem organismi keha jaguneb iseeneslikult mitmeks osaks ja igast osast areneb uus organism. Nt. okasnahksete hõimkond: meritähed ja merisiilikud. 4) Polüembrüonid ühe munaraku mitmikud. Üks munarakk viljastatakse ühe spermiga ja varastel arenguetappidel jaguneb embrüo kaheks või enamaks osaks. Inimesel 2-3 paari 1000 sünnituse kohta. Vöölastel näiteks 1 munaraku 4kud. On omased nii selgrootutele kui selgroogsetele. 5) Pedogenees nähtus, kus vastse sees areneb vegetatiivselt uus põlvkond vastseid. Esineb parasiitussidel, kellel on mitme peremehega keeruline arengutsükkel. Omane
Lubiplaadikestelt ulatuvad välja arvukad lühikesed lubiogad. liikumiseks ambulakraalsüsteem. KLASS MADUTÄHED Kehas võib selgesti eristada keskmist osa ehk tsentraalketast ning sellest lähtuvaid peenikesi ning sageli harunenud kiiri. Ambulakraalsüsteem nõrgalt arenenud ning liikumiseks kasutatakse kiiri. Nad on detriidi või laibatoidulised, harva filtraatorid. Neil on üsna ruumikas sool, kuid puudub pärak. KLASS MERISIILIKUD Keha on kas rohkem või vähem lamedaks surutud kera kujuline. Paiknevad suuga vastu merepõhja. Keha katab nahk. Selle alla jääv jäik lubiplaatidest skelett, millest ulatuvad välja mõnel juhul isegi väga pikad ambulakraaljalad. Igale skeletiplaadikesele kinnitub erilise liigese abil üks suurem ja mitu väiksemat lubioga. Toituvad peamiselt taimedest 7 KLASS MERIPURAD
suuruse kohta ja tee järeldus. a) Loodusteaduslik probleem: Kuidas sõltub … b) Uurimisküsimus: … c) Hüpotees: … d) Järeldus: … Ülesanne 4. 4.1. Kes keda sööb? Loetelus on esitatud erinevad organismid (A-L). Koosta nende organismide vahel võimalikult palju toitumisseoseid. Vastuse kirjutamisel kasuta tähelühendeid ja nooli. TH – taimne hõljum, LH – loomne hõljum, Ka – karbid, Ko – korallid, Kä – käsnad, L – linnud, LK – lepiskalad. MS – merisiilikud, MT – meritähed, SV – suured vetikad, P – peajalgsed, T – teod, 4.2. Moodusta neist organismidest üks toiduahel, mis võib esineda ka Eesti vetes. Kokkuvõte Lõpeta kirjalikult lause „Sellest peatükist sain teada, et ..... “. --- 12 Peatükk 24. Vähid Ülesanne 1. Kirjuta tabelisse lülijalgsete rühmad ja lisa loetelust õiged näited. Tabelis on 3 veergu ja 4 rida. Loetelu: jõevähk, skorpion, vesikirp, siidiliblikas, võsapuuk, mesilane, jaanimardikas, krevett.
annaabi.ee 
