HULKHARJASUSSID ERICH VOOMETS 8.KLASS · ENAMIK HULKHARJASUSSE ELAVAD MERES · UMBES 5000 LIIKI · KEHAPIKKUS VARIEERUV. ALATES 1 MILLIMEETRIST KUNI 3 MEETRINI · HULKHARJASUSSID ON MÄRKAMATUD · ELAVAD ENAMASTI MEREPÕHJAS JA JÄÄVAD TEISTELE LOOMADELE MÄRKAMATUKS · OSA USSE KAEVUB KA MERE PÕHJAS SETETESSE NING SEETÕTTU ON NAD TÄIESTI MÄRKAMATUD. KEHA · HULKHARJASUSSIDE KEHA JAGUNEB KOLMEKS: · PEA, KERE JA SABA. · SARNASELT TEISTE RÕNGUSSIDEGA KOOSNEB KA HULKHARJASUSSIDE KEHA HULGALISTEST LÜLIDEST. HARJASLIMUKAS · 1 TUNTUMAID HULKHARJASUSSIDE LIIKE.
magu, sool ja pärak. Vihmaussid toituvad taimejäänustest need sisenevad ussi seedeelundkonda koos mullaga. Vihmauss rikastab mulda kasulike bakteritega tema seedesüsteemist. Erituselundkond- Koosneb arvukatest mõlemast otsast avatud eritustorukestest. Nad paiknevad paarikaupa iga lüli kõhtmises osas. Eritustorukeste ülesandeks on kahjulike vedelate jääkainete väljutamine kehapinnale. Kaanid toituvad väksematset selgrootutest lomadest, konnakullestest või verest. Hulkharjasussid toituvad mudast või vetikatest. Vereringe- Vihmaussidel on suletud vereringe( veri voolab kogu oma teel veresoontes). Vereringe osad on keha eesotsas paiknevad pumpavad ringsooned, mis kokku tõmbudes vere liikuma panevad, ringsooned ja pikisooned. Hingamiselundid- Vihmaussil talitleb hingamiselundina nahk, milles on tihe veresoonte võrgustik. Kuna hapnik liigub verre ainult läbi niiske naha ei näe päikselisel päeval vihmausse maapinnal. Mullas peab piisavalt õhku olema, et
vaheperemees? 18.Kirjelda ümarussi (liimuksolge) välimust/ehitust. 19.Kirjelda liimuksolkme arengutsüklit. 20.Milliseid ümarusse veel looduses leidub? 21.Kuidas saab vältida nakatumist parasiitussidega? 22.Millised loomad kuuluvad rõngusside hulka? 23.Kirjelda väheharjasussi (vihmauss) välimust/ehitust. 24.Kuidas vihmaussid paljunevad? 25.Milline on vihmausside tähtsus looduses? 26.Kus elavad ja millest toituvad kaanid? 27.Kus elavad ja millest toituvad hulkharjasussid? 28.Mille poolest erinevad hulkharjasussid väheharjasussidest? (3) 29.Mille poolest erinevad kaanid väheharjasussidest? (3) Mõisted: heiteava, lahksuguline loom, kutiikula, liitsuguline loom, päis, pärisperemees, vaheperemees, nahklihasmõik, vöö 1. Välimus Keha meenutab karikat või silindrit,mille ülemises otsas on ava. Eesti järvekäsnad on pruunika värvusega, kolooniad on samblapadjandi, põdrasarve kujulised ja veel keraja, varrelise, põõsasja, munakujulised
hk Rotifera (keriloomad) hk Entoprocta (kummarloomad) kl kidakärssussid hk Ectoprocta (sammalloomad) hk Brachiopoda (käsijalgsed) hk Phoronida (pärgussid) hk Nemertea (kärssussid) hk Mollusca (limused) kl soomuslimused kl Karbid kl Teod kl Peajalgsed hk Rõngussid kl hulkharjasussid kl habeussid kl konuvaglad kl kidavaglad kl vööussid alamkl väheharjasussid alamkl kaanid Ecdysozoa hk Kinorhyncha (siilussid) hk Priapulida (keraskärssussid) hk Loricifera (rüüloomad) hk Nematoda (ümarussid)
ühendavatest ringsoontest ning selles voolab sageli hemoglobiinirikas veri. Eesmised ringsooned on paksemate lihaseliste seintega ja talitlevad südametena. Erituselunditeks on metanefriidid ehk avatoruneerud, mis asuvad kahes lülis, algavad ühes ja avanevad järgmises. Sooltoru on enamasti ruumikas ja sageli lisanäärmetega selle esimeses osas. Liitsugulised, sigimiselundid ainult mõnedes või spetsiaalsetes sugulülides. Areng otsene või läbi vastsestaadiumi. Jaotatakse kolme rühma: Hulkharjasussid, vöösed ja ketasussid. 29. Enamasti meredes, ~8000 liiki. Igal kerelülil kummalgi pool jäsend, ülemise ja alumise sagaraga, igal sagaral kimp harjaseid. Peas järked, silmad jm meeleelundid. Roomavad, vingerdavad, ujuvad, uuristavad. Erinevaid toitumisviise, osad parasiidid. Suguta (pungumine, paratoomia) ja suguline sigimine, sugurakud lastakse vette, Trohhofoor.N: liivatõlv (Põhjameres),Spirorbidae, ketasuss, Eestis harilik harjasliimukas. 30. Mullas, magevees, meres
kus areneb uus solge. Mullas ja vees on mikroskoopilised ümarussid, kes on tähtsaks lagundavaks lüliks aineringes. Osa ümarusse elab parasiitidena taimedes (kartuli-kiduuss, kaera-kiduuss), kahjustavad juuri. Ümarussid, kes elavad parasiitidena loomades: 1) Naaskelsaba elab inimese tagasooles 2) Keeritsuss elab kiskjate (ilves, hunt, karu), kodu- ja metssigade organismis. Rõngussid - neil on erinev välisehitus ja eluviis - jagunevad: väheharjasussid (vihmauss), hulkharjasussid (harjasliimukas) ja kaanid (hobukaan). Vihmaussi ehitus ja eluviis - Vihmauss (15 cm, 180 lüli) on pikk, lülilise ja mõlemast otsast ahenevad kehaga. Pea puudub, keha eesmises kolmandikus on vöö (seotud järglaste arenguga). Keha on kaetud õhukese limarikka nahaga, igal lülil paiknevad paari kauba harjased (aitavad liikuda). Keha toeseks on nahklihasmõik mis koosneb: 1) Epiteel (õhuke ühest rakukihis koosnev) 2) Lihased:
Rõngussid (Annelida) Rõngusside hulka kuuluvad: · Hulkharjasussid · Väheharjasussid · Kaanid · Kidavaglad · Hõimkonda kuulub 9000 liiki · Mõõtmed · Keha jaguneb kolmeks osaks Pea, lüliline kere, anaalsagar Niisugust keha selgelt liigendumist madalama arengutasemega loomadel ei ole. PEA meeleelunditega nagu nt. Silmad rõngasussidel on hästi arenenud nägemine, maitsmismeel ja kuulmine. KERE koosneb lülidest ehk segmentidest
Selgrootute toitumisviisid Filtreerijad sõeluvad veest toiduosakesi või väikeseid organisme Nad on vee ökosüsteemis väga olulised puhastajad Käsnad, karbid, hulkharjasussid Osa loomi elab toiduallika pinnal või sees – vihmaussid, putukavastsed Vedelikust toitujad imevad taimest või loomast toitaineterikast vedelikku – liblikad, mesilased, lehetäid, sääsed, kirbud, ämblikud Enamik loomi neelab tahkeid toidupalu – terveid loomakesi või taimede-loomade tükke. Abivahendid – kõrverakud, kombitsad, hõõrel, sõrad, lõuad, haukamissuised jne. Erinevad seedimisviisid. Oska tuua näiteid.
Sagedamini leidub tange veise kaela ja rinna piirkonnas. Need on kuni herneterasuurused vedelikuga täidetud põiekesed. Kui inimene sööb toorest või mitteküllaldaselt keedetud või praetud veiseliha, mis sisaldab selliseid tange, siis areneb tema sooles nudipaeluss. Nookpaeluss Nookpaeluss on 1,5-2 m pikkune, kuni 8 mm laiune valkjas-hall lintjas peensoolenugiline. Tema vaheperemeheks on siga. Inimene nakatub puudulikult kuumutatud nookpaelussi tangusid sisaldava sealiha söömisel. Hulkharjasussid Hulharjasusside kehapikkus on väga varieeruv, alates ühest millimeetrist kuni kolme meetrini. Nad on küllaltki silmapaistmatult värvunud ning nad jäävad mere põhjas märkamatuks. Osa usse kaevub ka mere põhjas setetesse ning seetõttu on nad täiesti märkamatud. Nende keha on sale ning jaguneb kolmeks küllaltki selgesti eristatavaks osaks: peaks, kereks ja sabaks. Sarnaselt teiste rõngussidega koosneb ka hulkharjasusside keha hulgalistest lülidest.
väetiseks. Virgiinia keeritsuss (Marenzelleria neglecta) · Võib välja tõrjuda tavalise harjaslabalase ja harjasliimuka ning selle kaudu vähendada kalade toidubaasi. · Kaladel on raske keerisussi kätte saada. · Keeritsuss töötleb palju rohkem setteid kui kohalikud hulkharjasussid ning · Suurendab pisiloomade (meiofauna) mitmekesisust. · Keeritsuss jääb konkurentsist alla balti lamekrabile. · Rändab teistesse regioonidesse peamiselt avaveelise vastsestaadiumina laevade ballastveemahutites. Rändkarp (Dreissena polymorpha) · Looduslik leviala: Kaspia meri · Läänemeres alates 19. saj. algusest.
sigimiselundkona. Lahksuguline loom. Parasiituss omab ainult ühe peremehe. Solge Solkme muna peab viibima vähemalt kaks nädalat väljaspool inimese organismi. Selle aja jooksul muutub muna viljastusvõimeliseks. Vereringe kaudu tungib solkme vastne inimese kopsu kahjustades kopsukudesud. Täikasvanud vastne liigub kopsutorusid ja neelu kaudu seedetrakti. Rõngussid. Hulkharjasussid Väheharjasussid Kaanid Vihmauss Tuntum väheharjasusside esindaja on vimauss. Harilik vihmaussi leviala on terve Euraasia kontinent, välja arvatud üksikud Põhja Jäämere ja India ookeani saared. Vihmaussi osaline läbilõige Vihmaussi toeseks on nahklihasmõik. Vihmaussi keha igal lülil on harjased.
Närvisüsteem koosneb eesmisest närvirõngast ja kõhtmisest närviketist Suu ja neel ümbritsetud kidadega Kas tõeline tsöloom või pseudotsöloom? Selle üle vaieldakse, kuid hilisemad uuringud (Shapeero, 1961) on välja toonud, et kehaõõnsus on siiski tsöloom, mitte Eluviis, toitumine Mere- ja bentose eluviisiga Esinevad vastsestaadiumid Kiskjad Toituvad väiksematest ussidest ja selgrootutest (nt hulkharjasussid, väheharjasussid, koorikloomad, surusääsed jm) Vaenlasteks on kalad (nt lest, tursk jm) Paljunemine Lahksoolised Väline viljastumine Munarakud ja sperma lastakse merre ning viljastamine toimub meres Vastne on ümbritsetud mitmetest kutiikula kihtidest Vastne kestub palju kordi (vahetab kutiikulat), enne kui saab täiskasvanuks Vastne elab mudas Vastse koorumine (mf - suu piirkond) Levila
hemoglobiinirikas veri. Eesmised ringsooned on paksemate lihaseliste seintega ja talitlevad südametena. Erituselunditeks on avatoruneerud, mis asuvad kahes lülis, algavad ühes ja avanevad järgmises. Sooltoru on enamasti ruumikas ja sageli lisanäärmetega selle esimeses osas. Liitsugulised, sigimiselundid ainult mõnedes või spetsiaalsetes sugulülides. Areng otsene või läbi vastsestaadiumi. Jaotatakse kolme rühma. Klass: Hulkharjasussid. Enamasti mereloomad, keha katavad harjased. Osa nendest ussidest on ujuvad (röövtoidulised), teised roomavad (segatoidulised), kolmandad põhjamudas tegutsevad (detriiditoidulised või filtreerijad) liigid. Mõnedel röövtoidulistel liikidel on suus üsna tugevad lõuad, nii et võivad ka inimest hammustada. Sigimisviisid väga mitmekesised. Tuntud hulkharjasussid on harjasliimukad, liivatõlv, merihiir ja paloolo-uss. Klass: Vöösed
Lahksuguline loom. Parasiituss – omab ainult ühe peremehe. Solge Solkme muna peab viibima vähemalt kaks nädalat väljaspool inimese organismi. Selle aja jooksul muutub muna viljastusvõimeliseks. Vereringe kaudu tungib solkme vastne inimese kopsu kahjustades kopsukudesud. Täikasvanud vastne liigub kopsutorusid ja neelu kaudu seedetrakti. Rõngussid. Hulkharjasussid Väheharjasussid Kaanid Loe rõngusside lühikirjaldust siit. Vihmauss Tuntum väheharjasusside esindaja on vimauss. Harilik vihmaussi leviala on terve Euraasia kontinent, välja arvatud üksikud Põhja – Jäämere ja India ookeani saared. Loe lisaks siit Vihmaussi osaline läbilõige Vihmaussi toeseks on
on iminapp § Vihmaussi sarnase hobukaani eesiminapa küljes on suu, selgmisel küljel täppsilmad § Väikesed selgrootud neelab ta tervelt alla aga suurema saagi tükeldab lõugadega § Apteegikaan toitub aga selgroogsete loomade, sealhulgas imetajate verest § Need kaks kaaniliiki elavad vees, aga jätavad oma munakookoni maapinnale § Apteegikaani on kasutatud ka ravimiseks § Hobukaane võime näha ka tavalises tiigis Hulkharjasussid: § Nemad elavad peamiselt meres § Igal kehalülil on neil paar harjaseid § Nad roomavad merepõhjas § Toiduks on neile vetikad või muda, osa liike on läinud üle röövel eluviisidele § Suuremad ussid jahivad ka kalade maime § Nemad ise on omakorda toiduks vähkidele, kaladele ja ainuõõssetele § Roheline paloolouss on toiduks ka inimestele (pilti ei leidnud) § Harjasliimukas on läänemeres elav
Põhjenda oma otsust (3) 15. Kirjelda vihmaussi sigimist ja arengut. 16. Milline on vihmaussi ja teiste väheharjasusside tähtsus looduses? (5) 17. Milline on vihmaussi ja teiste väheharjasusside tähtsus inimese elus? (3) 18. Miks on pärast vihma maapinnal palju vihmausse? 19. Kirjelda kaani ehitust. 20. Millest ja kuidas toitub apteegikaan? 21. Nimeta 4 Eestis elavat kaani. 22. Mille poolest erinevad hulkharjasussid vihmaussist? 23. Kus võivad rõngussid elada? 24. Selgita mõisteid: a) Kutiikula e) pärisperemees b) Nahklihasmõik f) parasiit c) Iminapp g) liitsugulisus d) Vaheperemees h) lahksugulisus 1
sisserännanud organismid: · riimveelised ja merelised glatsiaalreliktid (Joldiamerre rännanud liikide järglased) · merelised boreaalsed (põhjamaised) liigid · mandriveekogudest pärit mageveeliigid Lühikese eksisteerimisaja tõttu ei ole Läänemeres jõudnud tekkida endeemseid (ürgseid) loomaliike. Läänemeres elab u 440 liiki selgrootuid, ainult merelised on neist karikloomad, kammloomad, siil-, keraskärss- ja hulkharjasussid. Mantelloomad Kammloom Botnia ja Soome lahest avastatud niidirullisuurune Ameerika vetest pärit võõrliik kammloom võib soodsate asjaolude kokkulangemisel Läänemere kalade (eelkõige räime ja kilu) toidulaua mõne aastaga tühjaks süüa. Meritäht Madutäht Kalad Räim Läänemere tähtsaim püügikala, püütakse aastaringi Kilu Elab Läänemeres kõikjal Püügikala, millest valmistatakse konserve ja
Ainupõlvsed 73 40 Kahepõlvsed 110 130 Paelussid 106 130 Ripskõhtsed 6 40 Keriloomad 230 500 Ümarussid 200 500 Jõhvussid 1 5 Siilussid 1 3 Kidakärssussid 14 40 Kärssussid 4 10 Keraskärssussid 1 ? Pisiharjasussid 2 ? Hulkharjasussid 6 ? Väheharjasussid 103 200 Kaanid 19 20 Sammalloomad 7 15 Teod 74 80 Karbid 62 70 Koorikloomad 326 356 Ämblikulaadsed 786 2055 Hulkjalgsed 38 50 Loimurid 1 50 Putukad ~10000 20000-21000 Sõõrsuud 3 3
PH kummarloomad entroprocta PH sammalloomad ectoprocta PH käsijalgsed brachiopoda PH pärgussid phoronida PH kärssussid nemertea PH limused mollusca CL karbid bivalvia CL peajalgsed cephalopoda CL teod gastropoda CL lasnjalgsed scaphopoda CL soomuslimused polyplacophora PH rõngussid annellida CL hulkharjasussid CL väheharjasussid CL kaanid CL kidavaglad CL konuvaglad 9 PH lameussid platyhelminthes CL ripsussid turbellaria O umbeliselaadsed acoelomorpha CL imiussid trematoda CL ainupõlvsed monogenea CL paelussid cestoda LEVIK: vabalt elavad vormid ja parasiidid LIIKIDE ARV: 5000 (1960a)
aineringed ning neid saab osta toiduks kaldele. Rõngusside hulka kuluvad ka 2) kaanid ,kes elavad mageveekogudes. Neil on iminapp. Hobukaan seljapoolt must , kõhupoolt hall , esmapilgul vihmaussi sarnene. Väga harva kohtab eestis apteegikaani.ta on eelmisest heledam ja väiksem. Toiduks on tal imetajate veri. Imedes purustab naha ja eritab hirudiini mis teeb vere hüübimatuks. Verd hoiab ta ruumikas pugus. Need 2 elavad vees kuid jätavad munakookioni maismaale. 3) hulkharjasussid elavad peamiselt meres ja erinevad välimuselt vihmaussidest ja kaanidest. Igal kehalülil on paar nähtavate harjastega jätkeid. Jätke ehk lõpus. Nad saavad oma tugevate lõugadega inimeste nahka vigastada. Toiduks on vetikad või muda. Heade ujujatena jahivad ka selgroogseid nt heeringa maime. On toiduks vähkidele , kaladele , ainuõõssetele. Neid süüakse , tuntuim on roheline paloolouss. Kui meri on nende munarakke täis ei näe veest enam läbigi. Neid püüavad ka linnud ja kalad.
elavad. 24. Mis on ühist jõhvusside (Nematomorpha), siilusside (Kinorhyncha), rüüloomade (Loricifera), kidakärssete (Acanthocephala) ja keraskärssusside (Priapula) ehituses. 25. "Alamate" ja "kõrgemate" usside võrdlus: mis on neil ühist, mis erineb. 26. Pärgvastne (trohhofoor): kuidas välja näeb, kus ja millistel rühmadel esineb. 27. Rõngussid (Annelida): ehituse põhijooned, tähtsamad rühmad. 28. Hulkharjasussid (Polychaeta): ehitus, eluviis, näiteid Eestist ja mujalt. 29. Habeloomad (Pogonophora): nende sarnasusi ja erinevusi hulkharjasussidest (Polychaeta). 30. Väheharjasussid (Oligochaeta): põhirühmad, ehitus, eluviis, näiteid Eestist. 31. Kaanid (Hirudinea): põhirühmad, ehitus, eluviis, näiteid Eestist. 32. Hulkharjasusside (Polychaeta) ja vööusside (Clitellata) sigimise võrdlus; erinevuse põhjusi. 33. Väheharjasusside (Oligochaeta) ja kaanide (Hirudinea) ehituse võrdlus; erinevuse
Lahustunud hemoglobiin. Suu kohal on rõngussidel peaaju, neelu ümber närvirõngas, edasi igas lülis kõhupoolel algselt paariline tänk; neid ühendavad pikutised närvitüved. Paarilised tängud ja tüved ("nöörredel") enamasti ühtseks kõhtmiseks närviketiks kokku kasvanud. Tsöloom on vesiskelett, millele toetuvad lihased kulgemisel. Ühtlasi ka ringevedelik, lisaks soontes voolavale verele. Värvita, võib sisaldada rakke tsölomotsüüte. Tähtsamad rühmad: klass hulkharjasussid (Polychaeta), klass pisiharjasussid (Aphanoneura), Klass vööussid (Clitellata) (alamklassid: väheharjasussid ja kaanid). 29. Hulkharjasussid (Polychaeta): ehitus, eluviis, näiteid Eestist ja mujalt Ehitus: Igal kerelülil kummalgi pool jäsend ehk parapood, ülemise ja alumise sagaraga, igal sagaral kimp harjaseid. Peas sageli jätkeid, silmi jm. meeleelundeid. Eluviis: Roomavad, vingerdavad, ujuvad, uuristavad; mõned kinnitunult torudes. Mitmesuguseid toitumisviise. On ka parasiite
..), Sugukond (lõhelased), (vähid, krabid, maismaavähid, mikroskoopilised Perekond (lõhed), Liigid ( kõhed, forellid,...) kirpvähid,...) Linnud (~8600 liiki, Eestis 340 liiki) Limused (~130 000 liiki) Seltsid (värvulised,...), Sugukond (vareslased,...), (teod, karbid, peajalgsed) Perekond (vares,...), Liigid (ronk, künnivares, Ussid (33 800 liiki) hallvares,...) (väheharjasussid, hulkharjasussid, ümarussid, paelussid, imiussid) Roomajad (reptiilid) (~6000 liiki, Eestis 5 liiki) Hulkraksed ainuõõssed (7 700 liiki) Seltsid (kilpkonnalised, soomuselised), Sugukond (käsnad, hüdraloomad, karikloomad, õisloomad) (sisaliklased, rästiklased,..), Perekond (sisalikud), Liigid ( arusisalik, kivisisalik) Kahepaiksed (amfiibid) (2100 liiki, E. 7-8 liiki) Ainuraksed (~39 000 liiki)
Vee soolsus on kevaditi ja sügiseti reeglina alla 0,5, suvel kestvate läänetuulte korral võib isegi tõusta 2-3-ni. Lahe idaosa vabaveeala põhjaloomastik on mõõduka liigirikkusega ja selgelt mageveelise ilmega. Leitud 61 taksonist põhjaloomadest kuulub putukate klassi 27, vähkide klassi 13, ämblikulaadsete klassi 12, tigude klassi 5 ja väheharjasusside klassi 3. Lahe muude osade põhjaloomastikus esindatud selgrootute klassidest puuduvad siin hüdraloomad, hulkharjasussid, karbid ja sammalloomad. Tavaline vesikakand on ala põhiloomastiku üks juhtliike. Muudest putukatest on alal üldlevinud ehmestiivaliste vastsed. Tigude hulgas on juhtvormiks harilik keeristigu. Võrdlemisi tavaline ja arvukas on piklik punntigu ja rändtigu, vesiking ja mudatigu on alal haruldased ja vähearvukad (Kumari, 1985). Karikloomadest on kõige tavalisem meririst Haberman, 1970). Matsalu vesikond on kalarikas. Siin elutsevad haug, latikas, särg, säinas, koha, ahven,
-ÕIGE 202.Väheharjasusside veri a) on värvitu ; c) muutub õhu käes siniseks ; b) on punane ; d) sisaldab hemoglobiini .-ÕIGE 203. Enamusel hulkharjasussidel on eristatavad pea ja silmad a) õige ÕIGE ; b) vale . 204. Hulkharjasussidel on a) igal kehalülil iminapad ; b) igal kehalülil külgmised jätked, millele kinnituvad harjastekimbud ÕIGE ; c) keha dorsoventraalselt lamenenud ; d) väline segmentatsioon ei vasta sisemisele . 205. Hulkharjasussid elavad a) magevees ; b) meres ÕIGE ; c) maismaal . 206. Hulkharjasussid hingavad a) kopsudega ; b) lõpustega ÕIGE 207. Nimeta inimtoiduks kõlbavaid hulkharjasusse: 1) Eunice viridis, 2)Eunice fucata paloolo ussid 208. Väheharjasussid kuuluvad a) Ph. Annelida -ÕIGE; b) Ph. Nematoda ; c) Cl. Hirudinea . 209. Väheharjasussidel on selgelt eristunud pea ja peas silmad a) õige ; b) vale -ÕIGE. 210
-ÕIGE 202.Väheharjasusside veri a) on värvitu ; c) muutub õhu käes siniseks ; b) on punane ; d) sisaldab hemoglobiini .-ÕIGE 203. Enamusel hulkharjasussidel on eristatavad pea ja silmad a) õige ÕIGE ; b) vale . 204. Hulkharjasussidel on a) igal kehalülil iminapad ; b) igal kehalülil külgmised jätked, millele kinnituvad harjastekimbud ÕIGE ; c) keha dorsoventraalselt lamenenud ; d) väline segmentatsioon ei vasta sisemisele . 205. Hulkharjasussid elavad a) magevees ; b) meres ÕIGE ; c) maismaal . 206. Hulkharjasussid hingavad a) kopsudega ; b) lõpustega ÕIGE 207. Nimeta inimtoiduks kõlbavaid hulkharjasusse: 1) Eunice viridis, 2)Eunice fucata paloolo ussid 208. Väheharjasussid kuuluvad a) Ph. Annelida -ÕIGE; b) Ph. Nematoda ; c) Cl. Hirudinea . 209. Väheharjasussidel on selgelt eristunud pea ja peas silmad a) õige ; b) vale -ÕIGE. 210
Nad elavad nii mullas, vees kui ka parasiidina taimedes ja loomades. Inimese sooles elavad solge ja naaskelsaba. Solge läbib kõik arenguetapid ühes organismis, nt inimeses. Et solkme munast saaks areneda vastne, peab see viibima paar nädalat väljaspool inimese organismi. Rõngusse elab nii maismaal (nt vihmauss) kui ka vees. Mudatuplased ja kaanid elavad mageveekogudes, hulkharjasussid peamiselt meredes. Kaani keha on lame, harjasteta ja kahe iminapaga. Verdimevate kaaniliikide sülg sisaldab vere hüübimist takistavat ainet. Hulkharjasusside igal kehalülil on liikumist hõlbustavad nähtavad harjased. Hulkharjasusside eluviisid on mitmekesised: nende hulgas on põhjamudas kaevandajaid, vee filtreerijaid ja rööveluviisiga liike. Päis paelussil keha eesmine osa, kus paiknevad kinnitusorganid. LIMUSED
1. RISTPART (Tadorna tadorna) valge-musta-punase-rohelise kirju. Rannikulähedal, on kohatud ka järvedel. Lõunaosas kõige arvukam. Ehitab pesa varjatud paikadesse ja toitub mereselgrootutest, keda hangib kas madala vee põhjast või mereheidistest. Talvel ei lahku. 2. TÕMMUVAERAS Must sulestik, valge tiivajoonega. Tähtis haudelind. Rootsis, Soomes, Eestis harilik. Toit merekarbid, koorikloomad, hulkharjasussid. Ei põlga ära ühtegi selgrootut. Hea sukelduja kuni 5 m. tugev kõht, seedib karbid ära. 3. ROHUKOSKEL u. varese suurune, kaheharuline suletutt kuklas. Emane pruun, isane pea rohekasmust, kaelus valge, selg mustjas, rind ookerjas. Levinud üle terve Läänemere. Teeb koopakesi. Jahimehed tapavad. Pehmed udusuled pannakse padja sisse. Lendab ära, talvitub Põhjameres. 4. MERIVART Heleda kõhualusega, Venemaa põhja osa. Tundra- ja taiga järv.
Vihmaussi närvisüsteemi moodustavad: neelupealne tänk, neelualune tänk, närvijätked kehas ja kõhtmine närvikett. Vihmaussi seede- ja erituselundkonda kuuluvad: suuava, söögitoru, avaforuneerud, pugu, lihasmagu ja sooltoru. Vihmaussi vereringesse kuuluvad: ringjooned, mis talitlevad südamena, seesmine veresoon ja kõhtmine veresoon. Usside mitmekesisus mudatuplased kaanid hulkharjasussid settesööjad iminapad elavad meres väikesd hea närvisüsteem harjased elavad veekogu põhjas linnukaan igas lülis lõpused lamekaan toituvad mudast ja vetikatest kalakaan hobukaan ujuvad hästi
Bakterid muudavad selle kõikidele teistele organismidele vajalikeks nitraatideks, mis lähevad looduses uuesti ringlusesse. Kõdunedes muutuvad taimejäänused ja surnud loomad seente ning bakterite toimel tagasi lihtsateks aineteks. Neid aineid kasutavad taimed kasvamiseks. Nii toimub looduses aineringe. (L. Colvin, E. Speare ,,Laste looduseentsüklopeedia" lk. 13, 65) Nagu looduses ikka, on enamjaolt kõik kõigile toiduks. Nii on toiduks ka bakterid. Meresüvikute põhjas elavad hulkharjasussid, kes toituvad veealuste vulkaanide läheduses elavatest imepisikestest bakteritest. Rannakarbid puhastavad vett reostusest. Toitudes koguvad nad endasse mürgiseid aineid ja ohtlikke baktereid, mis mõjub tihti ka rannakarpidest toituvatele loomadele. (L. Colvin, E. Speare ,,Laste looduseentsüklopeedia" lk. 27, 30) Bakterid ja keskkond Bakterite elutegevust mõjutavad mitmed keskkonnategurid, näiteks temperatuur, soolsus pH-tase, kiirgus
Ebavõrdne mitoos, kus moodustuv rakk on alati väiksem ja jääb lähterakuga seotuks. Kas siis lõplikult seotuks (tek koloonia) või ajutiselt. d) hulgijagunemine. Esmalt jaguneb rakutuum kaheks, 4-ks, 8-ks... 128-ks. Tagajärjeks hulktuumne struktuur, mis laguneb ja moodustub tuumadele vastav arv rakke. Nt algloomad (malaaria ja toksoplasmoosi tekitavad). 2. Lähtuvalt hulkraksest struktuurist a) Loomariigis. 1. pooldumine - piki või risti. Nt ripsussid, hulkharjasussid. 2. pungumine - hüdrad. 3. fragmentatsioon - vanem organismikeha jaguneb iseeneslikult kaheks või enamaks osaks, millest tek uued organismid. Nt polüübid, okasnahksed (meritäht). 4. pedogenees - vastses tekib omakorda terve hulk teist järku vastseid, millega tagatakse vegetatiivne paljunemine. Nt imiussid. 5. polüembrüonid - ühemunaraku mitmikute teke. ! 1 munarakk rikastatakse ühe spermiga ja embrüo jaguneb kaheks kaksikuks
käsnad, ainuõõssed, lameussid, ümarussid, suurem osa rõngusse. Ainuraksetel toimub hapniku omastamine ainult difusiooni teel läbi membraani. Läbi membraani on hapniku dif aeglane ja süsihappegaasi dif kiire. See limiteerib organismi suuruse. Terve kehapind gaasivahetuseks väiksetel organismidel, lamedad, püsivalt niiskes kk-s. Tekivad spetsiaalsed katete piirkonnad, mille läbitavus ja pindala kindlustavad gaasivahetuse. / Lõpused, kopsud, trahheed Hulkharjasussid kasutavad parapoodiume. Okasnahksetel ka spets nahalõpused. Limustel ripsepiteel. Trahheed - võimalik hingata ainult õhus, harunevate torude süsteem, tekkinud kattekoest. Trahheed esinevad kakanditel, küüsikloomadel, ämblikulaadsetel, putukatel. 7. Gaasivahetus selgroogsetel Lõpused kaladel nt (keha sisepinna väljasopistised) Mudahüpik kasutab hingamiseks nahka. Gaasivahetuspinnad paiknevad keha sees, õhku liigutatakse. Hingamisteed ja epiteelid hoitakse alati niiskena.
· keskkonnakorralduse rahaliste vahendite ja toimimismehhanismide puudulikkus. Nimeta hulkraksete loomade ehitustüübid, iseloomulikud tunnused , esindajad liigid või muu süstemmatika üksus sellest ehitustüübist.( 8 ehitustüüpi) 1. KÄSNAD- Eestis 2 liiki- järve-ja jõekäsn 2. AINUÕÕSSED meduusid, hüdraloomad 3. LAMEUSSID laiuss, nudipaeluss 4. ÜMARUSSID limuksolge, naaskelsaba 5. RÕNGUSSID hulkharjasussid, väheharjasussid( näiteks vihmauss), kaanid 6. MOLLUSKID EHK LIMUSED teod,karbid ja peajalgsed 7. LÜLIJALGSED ( tänapäeval 3 klassi-vähid, ämblikud, putukad) 8. OKASNAHKSED merisiilikud, meripurad-Eestis esindajad puuduvad 9. KEELIKLOOMAD EHK SELGROOGSED( nt koer, kass) 2. Nimeta 4 evolutsiooni vormi ja iga puhul mõiste seletus Füüsikaline evolutsioon- elementaarosakestest tekkisid aatomid (,,suure paugu" hüpotees)
esindajaks Noctiluca miliaris (12mm). Valgus tekib biokeemiliste reaktsioonide tagajärjel: lutsiferiini ensümaatilise oksüdeerimise käigus (ATP, O2, H2O) eraldub valgus. Bioluminestsentsi tekkimisel eraldub 8095% energiast valgusena a) Ekstratsellulaarne (rakuväline) bioluminestsents organism eritab spetsiaalsetest näärmerakkudest (fototsüüdid) vette helendavaid, osaliselt limaga segatud sekreete. Näiteks karp Pholas, hulkharjasussid Odontosyllis, mõned karpvähilised jt. b) Intratsellulaarne (rakusisene) bioluminestsents kontsentreerub kindlatesse kehapiirkondadesse, spetsiaalsetesse valgusorganitesse, kusjuures valgust tootvad keemilised protsessid toimuvad spetsialiseerunud rakkudes (fototsüütides). Valgusorganid süvavee vähkidel ja kaladel: 1. Keha enda rakud 2. Sümbioos valgust tootvate bakteritega Fluorestsents Osa mer etaimi ja loomi fluorests e e rivad.
on merekilk. Merikilk on 6-9 cm pikk ja ta värvus on rohekas või pruunikas. Tema keha katab soomusrüü. Keraskärssed: Keraskärrsed on väikene, nähtavasti väljasurev loomarühm. Neid iseloomutab silindriline, ringvaokestega keha, mis on kaetud paljude kolmnurksete okakestega. Keha eesotsas on kärss, mille tipus paikneb tugevatest kitiinhambakestest ümbritsetud suuava. Keraskärsseid on kahte liiki: lõpussaba keraskärslane ja ja harilik silinder kärslane. Hulkharjasussid: Paljudest rõngakujulistest lülidest koosnevad rõngasusside hõimkonnas tüüpilisteks esindajateks merepõhjas on hulkharjaussid. . Nemde kerelülid on on varustatudenamasti külgmiste liikuvate jätketega ja harjaskimpudega. Väheharjaussid: Rõngasusside teise suure hõimkonna moodustavad väheharjasussid. Nende esindajas on üldiselt magevee- ja pinnaseelanikud. Riimvee -ja mereveevorme leidub ainult üksikuid.
7.5. Klass: Teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda) 7.6. Klass: Peajalgsed (Cephalopoda) 7.6.1. Alamklass: Laevukeselised (Nautiloidea) 7.6.1.1. Selts: Laevukeselised (Nautilida) 7.6.2. Alamklass: (Coleoidea) 7.6.2.1. Ülemselts: Kümnehaarmelised (Decapodiformes) 7.6.2.2. Ülemselts: Kaheksahaarmelised (Octopodiformes) 8. Hõimkond: Rõngussid ehk anneliidid (Annelida) 8.1. Klass: Hulkharjasussid ehk polüheedid (Polychaeta) 8.2. Klass: Väheharjasussid ehk oligoheedid (Oligochaeta) 8.3. Klass: Kaanid ehk hirudiniidid (Hirudinea) 8.4. Klass: kidavaglad (Echiuroidea) 9. Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) 9.1. Klass: Ämblikulaadsed (Arachnida) Selts: Skorpionilised (Scorpiones) Selts: Nugilestalised (Parasitiformes) Selts: Ämblikulised (Aranei)* 9.2
Ülemselts: Kümnehaarmelised (10 kombitsat. Seepia, kalmaar.) Ülemselts: Kaheksahaarmelised (8 kombitsat. Kaheksajalad, paberlaevuke.) 5 HÕIMKOND RÕNGUSSID ehk anneliidid bilateraalsümmeetrilised lülistunud kehaga nahklihasmõik NS nöörredeltüüpi meeleelundid: täppsilmad, kompimis- haistmis ja maitsmismeel kehaõõs sageli kambriline vereringe suletud avatoruneerud KLASS HULKHARJASUSSID e polüheedid: Parapoodidel arvukalt harjaseid. Mereloomad. Harjasliimukas, liivatõlv, merihiir, punane süstlõpuslan. Bylgides sarsi, kuni 6 cm, harva ka Eesti rannavetes KLASS VÄHEHARJASUSSID e oligoheedid : Paraopoodid puuduvad, harjased vahetult kehaseinas. Peapiirkond nõrgalt eristunud. Kombitsaid ja palpe tavaliselt ei ole. Hermafrodiidid. Tuntakse ligi 2500 liiki. Magevee ja pinnasevormid, riimvee ja merevorme leidub vaid üksikuid
Burgessi must savikilt kuhjus sügavaveelistes tingimustes, mis oli peaaegu hapnikuvaba. Seega puudusid seal kiskjad ja pehmet kude lagundavad bakterid. Selle tulemusena pehmekehalised organismid karboniseerusid ja säilisid. Kõige rohkearvulisemalt on Burgessi savikildast leitud lülijalgseid, kes ei olnud trilobiidid (joonis 3). Nad liigitatakse 30 perekonda - seega on neid säilinud kaks korda enam kui trilobiite. Tähtsuselt teisel kohal Burgessi fauna hulgas on hulkharjasussid. Kuus sugukonda usse, kes elutsevad tänapäevalgi, olid juba Kambriumi ajastul mitmekesistunud ja kõrgelt arenenud. Burgessi usside ainulaadseks tunnuseks on selliste lõugade puudumine, nagu nende järglastel Hilis-Paleosoikumist kuni tänapäeva polüheetideni. 4 Enamus eelpool mainitud loomadest olid taimetoidulised toitudes vetikatest. Kiskjatest on leitud Kambriumi Burgessi kiltadest ussilaadseid loomi ja lülijalgseid,
Evolutsioneerumine Varem Hiljem Paljunemine 15.12.08 1) Suguline 2) Mittesuguline a) Vegetatiivne. Ühest rakust lähtuvalt: I. Mitoos II. Amitoos III. Pungumine IV. Hulgijagunemine b) Eoseline Vegetatiivne paljunemine lähtuvalt hulkraksest struktuurist: Loomariik: 1) Pooldumine piki või risti (ripsussid, hulkharjasussid) 2) Pungumine (hüdra) 3) Fragmentatsioon vanemorganismi keha jaguneb iseeneslikult kaheks või enamaks osaks ja nendest tulevad uued organismid 4) Pedogenees vastses tekib omakorda terve hulk teist järku vastseid, millega tagatakse vegetatiivne paljunemine 5) Polüembüonid ühe munarakumitmiku teke Vegetatiivne paljunemine taimeriigis: 1) Vegetatiivne paljunemine vegetatiivsete organitega a. Paljunemine juurtega (kirss) b
Esineb kõigis sügavustes, põhjas vähem, kuupmeetris 2-50 mg. Mere fütoplankton. Peamiselt vaguvibur- ja ränivetikad, viimased külmades vetes ülekaalus. Kõrge biomass kuni sügavuseni 100-150 m. Otsene seos ka fosfaatide sisaldusega. Mere zooplankton. Peamiselt vähilaadsed, ka ainuõõssed, limused. Ainurakseid ka palju. Mere fütobentos. Pruun-, puna-, rohevetikad, õistaimed. Mida kõrgemal laiuskraadil (jahedam vesi), seda rohkem liike. Mere zoobentos. Vähid, limused, hulkharjasussid, sammalloomad, ainuõõssed, okasnahksed, mantelloomad, limused. Troopikas epifauna liike rohkem kui külmas vees, infauna liikide hulk sarnasem, sest temperatuur ühtlasem. Vooluvete plankton. Koosneb peamiselt bakteritest, ränivetikatest, keriloomadest, vähem suuremaid vetikaid ja vähilaadseid. Liikide arv kasvab allavoolu, kui jõgi algab liustikust, soost või allikast. Sel juhul esineb alguses peamiselt bakterplankton.
harjastega. Nahklihasmõik väga hästi arenenud. Närvisüsteem on nöörredel tüüpi. Meeleelunditest esinevad silmad ja kompimisjätked. Ringesüsteem suletud, veri voolab kindlas suunas. Hingamiselunditeks on nahalõpused või toimub hingamine läbi naha. Seedeelundkond mõlemast otsast avatud, eristub neel, söögitoru, pugu, magu ja sooltoru. Enamasti hermafrodiidid, areng otsene (maismaa- ja mageveevormid) või ripsmetega trohhofoori tüüpi vastse kaudu (meres elavad liigid). Klass: Hulkharjasussid (Polychaeta) Enamik mereliike. Iga lüli külgedel üks paar jätkeid parapoode. Kehal arvukad harjased ja kompimisjätked. Meeleelunditest esineva kompimisjätked ja täppsilmad. Keha sisemus selgelt segmenteerunud. Lüli sisemuse jagab kaheks mesenteer. Verepigmendis metalliks vask, veri sinakasroheline. Väljasopistatavas neelus kitiinhambakesed. Lahksugulised. Gonaadid arenevad ainult sigimise perioodiks. Esineb vegetatiivne sigimine pungumise teel. Sageli esineb epitookia
- Lameussid - Luukalad Rippussid Kahepaiksed Imiussid Roomajad Paelussid Linnud - Ümarussid Imetajad o Limused - Teod - Karbid - Peajalgsed o Rõngussid - Kaanid - Hulkharjasussid - Väheharjasussid o Vähid o Ämblikud 33 o Putukad SELGROOGSED Kalad Kahepaiksed kõigusoojased Roomajad Linnud püsisoojased Imetajad Üldtunnused: 1. luuline toes, selgroog 2. tugev lihaskond, mis kinnitub luudele 3. närvisüsteem (peaaju, seljaaju), selgmisel küljel 4
alla kuuluvad üle 1000 mikroni suurused loomad: rõngussid ehk anneliidid orgaanikarikastes kohtades, molluskid) Bakterid koloniseerivad detriiti ja ka setteid. Setete sees olevad loomad on infauna ja setete peal epifauna. Rõngasusse esineb orgaanikarikastes setetes. Magevee süvavee elustik: palju väheharjasusse, rõngussid, kahetiivaliste putukate vastsed, koorikloomad ja limused Mere süvavesi: hulkharjasussid domineerivad ookeani mudastes setetes, okasnahksed (meriliilia, merekurgid, käsnad), koorikloomad (müsiidid, isopoorid, röövtoidulised kalad angerjas.. moodustub mobiilne fauna ehk liikuv fauna), gammarused ehk kirpvähid raipetoidulised, kalmaarid, kaheksajad, röövtoidulised kalad tippkiskjad. Kohastumised: süvavee liikidel on aeglane ainevahetus kasv on tagasihoidlik kohastunud eluks madala temperatuuri ja tagasihoidliku toidulauaga
See on struktuur, mis ühendab suupoolse ava söögitoru ülemine osaga. Söögitoru on lihaseline ja laienenud nii ülemises kui alumises osas. Kôik liigid on ovipaarsed. Euroopas on esindatud kaks perekonda Cucullanus ja Dichelyne. (Moravec, 1994). Lestal esinevad sugukonna liigid Cucullanus heterochrous ja Dichelyne minutus. Môlemal liigil on suhteliselt sarnane elutsükkel. Cucullanus heterochrous omab obligatoorse vaheperemehena paljude sugukondade esindajaid klassis hulkharjasussid (Køie, 2000, ref. Køie, 2001) ja lôpp-peremehed on ainult lestlased (Moravec, 1994, ref. Køie, 2001). Dichelyne minutus erineb viimasest oma vaheperemehe spetsiifilisuse tôttu, kuid tema lôpp-peremeste spekter on laiem (Køie, 2001). Dichelyne (Cucullanellus) minutus on väike käävjas, paksu kutiikulaga nematood. Söögitoru ülemine laienenud osa moodustab ösofastoomi, mille surub allpool, poole söögitoru peal kinni närvirôngas
võivad põllul kiiresti hävitada kogu taimede lehestiku. --- 45 Kuidas selgrootud söövad? Selgrootute toitumisviisid on väga mitmekesised. Osa veeloomi on filtreerijad, kes sõeluvad veest toiduosakesi või väikseid organisme. Käsnad ja karbid veedavad kogu elu ühel kohal ja saavad toidu neist läbi voolavast veest. Karpidel jäävad veega kehaõõnde sattunud mikroorganismid lõpuste külge, mille ripsmekesed need edasi suuavasse toimetavad. Ookeanis elavad mitmed hulkharjasussid püüavad toitu oma sulgjate kombitsatega. Filtreerijad on ökosüsteemis väga olulised vee puhastajatena, filtreerides veest pisivetikaid, baktereid ning muud orgaanilist materjali. Pilt ja alltekst: Soojades meredes elab mitmesuguseid hulkharjasusse, kes oma paljude peenikeste jätketega filtreerivad veest toitu. Lisa Karbid töötavad nagu veepuhastusjaam Sinikarp filtreerib 2-5 liitrit, austrid aga kuni 25 l merevett tunnis. Toiduks sobiva
Üldiselt liikidest nt: viinamäetigu, apteegikaan, ebapärlikarp, jõevähk, männi-sinelane, eremiitpõrnikas, muslaik-apollo. Mereselgrootud: Eesti mereselgrootute fauna on Läänemere vähese veesoolsuse tõttu liigivaene. Tuvastatud on 22 selgrootuteklassi kokku 440 liigiga. Suhteliselt liigirikkamad klassid on vähid (koorikloomad), keriloomad ja putukad (vastavalt 119, 100 ja 63 liiki). Ainult meres elutsevad karikloomad, kammloomad, siilussid, keraskärssussid ja hulkharjasussid. Loomastiku koosseisus on esikohal avarasoolased mageveevormid, vähem on mere- ja riimveevorme. Et Läänemeri on noor, puuduvad selle faunas autohtoonsed (kohapeal tekkinud) liigid ja fauna koosneb ainult sisserännanuist. Valdav osa mageveevormidest pärineb Läänemere oma vesikonna siseveekogudest. Mere- ja riimveevormide hulgas moodustavad enamiku Atlandi ookeani boreaalse (põhjapoolkera parasvöötmelise) fauna esindajad, kellest suurem osa rändas Läänemerre Litoriinamere staadiumis
annaabi.ee 
