Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"loivalised" - 55 õppematerjali

thumbnail
5
doc

Loomad

Kuulmine on neil väga terav, haitmine aga nõrgalt arenenud. Oma saaki ootavad kaslased tavaliselt varitsuspaigas või hiilivad ettevaatlikult selle juurde. Küünised on neil sissetõmmatavad, seetõttu ei tee need kõndimisel häält ega kulu. Kõik kaslased on puhtusearmastajad, pesevad end tihtu, seetõttu ei reeda end varitsemise ajal lõhnaga. Kodukass põlvneb metsikust kassist, keda praegugi leidub Aafrikas. Metsakassid, ilves, leopard, tiiger. Selts Loivalised Loivalised veedavad suurema osa enda elust vees. Seal hangivad nad toitu, puhkavad ja isegi magavad. Kaldale väljuvad nad ainult sigimisperioodil ja karvavahetuseks. Grööni hüljes on arkitliste merede asukas. Suurema osa aastast veedavad hülged avamerel, toitudes kalast, limustest, vähikestest. Talvel tuleb hülgekari kalda lähedale ja ronib siirele tasastele jääväljadele. Siin sünnitab emasloom suure nägija poja. Hülgepoja soe valge karusnahk kaitseb teda pakase...

Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Hallhüljes referaat

Turba Gümnaasium HALLHÜLJES Peeter Riiv Referaat Lehetu 2013 Sisukord Sisukord 1 Sissejuhatus 2 Välimus 3 Toitumine 4 Sigimine 5 Kautatud kirjandus 6 Sissejuhatus Maailmas on 4500 liiki imetajaid. Eestis on neist 65 liiki. Hülged on loivalised imetajad. Kokku on neid 19 liiki. Nad kuuluvad hülglaste sugukonda. Nende loibadel on tugevad küünised. Kõrvalesti neil ei ole, sukeldumisel sulguvad kõrva- ja ninaaugud. Hülged elavad külma- ja parasvöötme merede rannavees ja mõnes järves. Eestis on hülgeid kahte liiki (väga harva ka randalhüljes). Nad kasutavad oma vuntse kalade ujumisjälgede ajamiseks. Hallhüljesrändab ringi vaata, et tervel Läänemerel, kuid naaseb koduvetesse poegimise ajaks....

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Vanemhool ja paarumissüsteemid

Seda, mil viisil, kui püsivalt ja kui mitme partneriga loomad sigimiseks koopereeruvad, iseloomustab antud liigil või populatsioonis kasutuses olev paarumissüsteem. Paarumissüsteeme on looduses väga mitmesuguseid ja kogu pilt on üsna kirju. Laias laastus võib selles mitmekesisuses eristada järgmisi põhitüüpe: · · monogaamia (ainuabielu), kus üks isane ja üks emane moodustavad paari kas üheks (ajutine monogaamia) või mitmeks sigimiskorraks (püsiv monogaamia). Monogaamsed on näiteks enamik linde; · · polügaamia (mitmikabielu), kus isendil on rohkem kui üks sigimispartner. Polügaamia jaguneb omakorda alatüüpideks: o o polügüünia (mitmenaisepidamine), kus üks isane paarub mitme emasega, igal emasel aga on vaid üks isane sigimispartner....

Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
1
xls

Loodusvööndid

Asukoht Kliimavöönd Mullatüüp Taimed Loomad Vetikad, Antarktika, Gröönimaa,Põhja Arktiline ja samblikud, Pingviin, Jääkaru, Külmakõrbed Jäämere saared Antarktiline puudub kõrrelised vaalalised, loivalised PõhjaEuraasia, PõhjaAmeerika Arktiline ja Lähis Igikelts, õhuke islandi samblik, Põhjapõder, Tundra põhjaosa arktiline mullakiht vaevakask lumekakk, lemming Euraasia põhjaosa, Põhja Mänd, kuusk, Pruunkaru, põder,...

Geograafia
120 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Maa areng

Kainosoikum jaguneb kolmeks ajastuks: 1) Paleogeen ( 65,5- 23,8 miljonit aastat tagasi) Paleogeen jaotatakse omakorda Paleotseeniks, Eotseeniks ja Oligotseeniks. Paleogeeni ajastul ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised , esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Austraalias arenesid kukkurloomad. Selgrootute hulgas olid arvukaimad karbid, teod, nummuliidid, korallid, käsnad ja merisiilikud. 2) Naogeen ( 23,8- 1,81 miljonit aastat tagasi) Neogeen jaotatakse kaheks ajastikuks: Miotseen ja Pliotseen. Moodustusid kõrged mäeahelikud nagu Alpid, Himaalaja, Kaljumäed, Kaukasus jt. Neogeeni kliima hakkas külmenema, muutudes sesoonsemaks. Neogeeni kliima, taimestik ja loomastik...

Geograafia
63 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Geograafia kordamine 8.klass

Anktartises kasvab väga vähe taimi- peamiselt samblikud ja samblad. Suvel külastab Antarktist ja tema rannikumeresid aga palju loomi, nii pingviinid, vaalad kui ka hülged, kes kõik tahavad osa saada külluslikust toiduvarust ning leida ohutuid pesitsus ja sigimispaiku. Antarktises ei ole alati valitsenud külm kliima. Enamik Antarktisest on kaetud mandrijääga. Nagu Gröönimaad, nii peitub ka Antarktises elu peamiselt vees, kus on tunduvalt soojem kui maismaal. Mitmesugused vaalad, loivalised ja veelinnud pole siinsetes vetes haruldased. Antarktist...

Geograafia
399 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Vee Zooloogia

Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid Ainurakse olevuse kogu keerukas ehitus mahub ühe raku sisse (organellidena). Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Ainuraksetel, isegi prokarüootidel võib olla kah kolooniaid, aga koloonias on iga rakk omaette moodul. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks Sarnasused: mõlemal olemas elundid, tuum; paljunevad, neis toimuvad erinevad sünteesiprotsessid (nt sünteesitakse hulkraksetes erinevaid rakke, ainuraksetes aga näiteks erinevaid vajalikke aineid (nt ATP), loomulikult ka hulkraksetes). Erinevused: hulkrakse elundid koosnevad kudedest, ainurakse puhul koosnevad elundid peamiselt valkudest; ainuraksetes organismides ei toimu rakusün...

Vee elustik
98 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Loomade areng evolutsioonis

Liivastele randadele tungisid ka uut sorti karbid. Mõlemad uued grupid asustasid randa edukalt, kuna nad suutsid kiiresti liiva kaevuda peale väljauhtumist. Uustulnukad ookeanide elustikus olid pingviinid, grupp ujuvaid linde Eotseeni algusest ja loivaliste selts, kuhu kuuluvad morsad, hülged ja merelõvid. Arvatakse, et loivalised ilmusid juba enne Neogeeni ajastu algust, kuigi fossiilsed leiud puuduvad. Vara-Paleogeeni maismaa- ja mageveeloomad Üks peamisi evolutsioonilisi sündmusi, mis leidis aset Paleogeenis, oli rohumaade teke. Ehkki need tavaliselt madalakasvulised õistaimed olid olemas enne Paleotseeni lõppu, ei saavutanud nad oma õitsengut enne Hilis-Oligotseeni ja Miotseeni. Rohu levik soodustas suurte rohusööjate arengut. Kuna rohi kasvas ja taastus kiiresti oli ta...

Taime- ja loomafüsioloogia
54 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Maa kui süsteem - KONSPEKT

1 Maa sfäärid kui süsteemid * süsteem- omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum, millel võib olla alamsüsteeme nt. auto = süsteem, automootor = alamsüsteem -avatud süsteem- süsteemi ja ümbritseva keskkonna vahel toimib energia- ja/või ainevahetus ( nt. Maal Päikesega ) -suletud süsteem- ümbritseva keskkonnaga pole mingit sidet ( nt. isoleeritud süsteem ,,Biosfäär 2" ) -staatiline süsteem- jäik süsteem, mis ei muutu. neid süsteeme Maal pole, sest kõik on muutumises kuid tihti lihtsustatakse teatavaid protsesse, vaadeldes neid jäikadena ( nt kivi teke on võrreldes inimeluga staatiline ) - dünaamiline süsteem- muutuv. enamus süsteeme loodudes on dünaamilised, kuigi nende muutumise kiirus on väga erinev (nt maakera ja tema sfäärid ) * maa kui süsteem ­ Maa on Päikesesüsteemi alamsüsteem, millel on oma alamsüsteemid ( litosfäär, pedosfäär, hüdrosfäär,...

Geograafia
323 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused

Jätkus suurte roomajate kõrgaeg nii maismaal, meres kui ka õhus. Kriidi lõpul toimunud massilist väljasuremist, mille käigus hävisid dinosaurused ja palju merelisi loomarühmi, on seostatud meteoriidikatastroofiga. Paleogeen Hiidroomajate hävingu järel algas imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid kiskjalised,kabjalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Mõned imetajate rühmad - vaalalised ja loivalised - kohastusid eluks veekeskkonnas, siirdudes maismaalt tagasi vette. Austraalias suurenes kukkurloomade mitmekesisus. Neogeen Neogeeni kliima ja loomastik olid sarnased tänapäevastega. Laialt hakkasid levima maod, laululinnud, konnad, rotid, hiired ning rohttaimed. Umbes 7 miljoni aasta eest toimus hominiidide lahknemine teistest primaatidest. Kvaternaar Kvaternaari alguse loomastikus oli nii nüüdisaegseid kui ka Neogeeni ajastule iseloomulikke loomi (nt...

Vee elustik
55 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Hüljes

HÜLJES referaat Toomla 3A Sisukord: Sisukord: 2 Sissejuhatus 3 3. Hallhüljes (Halichoerus grypus Farb.) 4 3.1. Kehamõõtmed ja kehamass 4 3.2. Elukoht 4 3.3. Toitumine 4 3.4. Areng 4 3.5. Ohustatus 4 4. Viigerhüljes (Pusa hispida Schreb) 5 4.1. Kehamõõtmed ja kehamass 5 4.2. Elukoht 5 4.3. Toitumine 5 4.4. Areng 5 4.5. Ohustatus 6 Pildid 7 Joonis 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad: 11 Sissejuhatus Maailmas on 4500 liiki imetajaid. Eestis on neist 65 liiki. Valisin neist hülge, kuna nendest on viimasel ajal palju juttu olnud. Hülged on loivalised imetajad. Kokku on neid 19 liiki. Nad kuuluvad hülglaste sugukonda. Nende loibadel on tugevad küünised. Kõrvalesti neil ei ole, sukeldumisel sulguvad kõrva- ja ninaaugud. Hülged elavad külma- ja parasvöötme merede rannavees ja mõnes järves....

Loodusõpetus
13 allalaadimist
thumbnail
45
pdf

Elu areng Maal

ka inimene Paleogeen(65,5-23,03) Paleogeeni ajastul jätkus Pangea hiidmandri lagunemine, 50 - 55 miljonit aastat tagasi põrkus India laam kokku Aasiaga, mille tulemusena hakkas kerkima Himaalaja keskahelik. Austraalia, mis oli siiani olnud ühendatud Antarktikaga, hakkas liikuma põhja. Umbes 20 miljonit aastat tagasi eemaldus Araabia poolsaar Aafrikast ning avanes Punane meri Paleogeenis jätkus imetajate kiire areng; ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised , esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Austraalias arenesid kukkurloomad. Selgrootute hulgas olid arvukaimad karbid, teod, nummuliidid, korallid, käsnad ja merisiilikud. Neogeen(23,03-1,806) Neogeenis jätkusid juba Paleogeenis alanud kontinentide kokkupõrked, mille tulemusena moodustusid mäeahelikud- Alpid, Himaalaja, Kaljumäed, Kaukasus jt Neogeeni kliima, taimestik ja loomastik sarnanesid üldjoontes tänapäevastega...

Bioloogia
144 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Evolutsioon Maal

Paleogeen Paleogeeni ajastul jätkus Pangea hiidmandri lagunemine ja 50 - 55 miljonit aastat tagasi põrkus India laam kokku Aasiaga, mille tulemusena hakkas kerkima Himaalaja keskahelik. Austraalia, mis oli siiani olnud ühendatud Antarktikaga, hakkas liikuma põhja. Umbes 20 miljonit aastat tagasi eemaldus Araabia poolsaar Aafrikast ning avanes Punane meri. Paleogeenis jätkus imetajate kiire areng; ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised , esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Austraalias arenesid kukkurloomad. Selgrootute hulgas olid arvukaimad karbid, teod, nummuliidid, korallid, käsnad ja merisiilikud. Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on kõrgeima arenguastmega selgroogsed. Kõik imetajad toidavad oma poegi piimanäärmete nõrega - emapiimaga. Imetajad põlvnevad Permi ajastul elanud teriodontidest ehk loomahambulistest. Vanimate imetajate hulgiköbruliste...

Ajaloolised sündmused
87 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Sahhalini saar

Vastsündinu on karvaga kaetud ja avatud silmadega, tal on 26 12 hammast ja mass 1,5 kilo. Emakalaanid hoolitsevad poja eest väga hoolsalt. Vahel võtab selili ujuv ema poja käppade vahele ja hellitab teda. Poeg hakkab ujuma 2-3 nädala vanuselt. Umbes 6 kuu vanuselt hakkab ta sukelduma, ent joob veel emapiima 6.-8. elukuuni. (11) Kotik Selts: Loivalised Sugukond: Kõrvukhülglased Perekond ja liik: Callorhinus ursinus (17) Kotik on sivutsi lähisugulane. Kuna tema keha on tiheda karvaga kaetud, on ta üks kaheksast loivalisest, kellele peetakse endiselt jahti karusnaha pärast. Võimsad isased kotikud kaaluvad emastest viis korda rohkem ning vanasti arvati, et emased ja isased on erineva liigi esindajad. Isased kaitsevad pühendunult oma territooriumi. Eluviis. Emastel ja isastel kotikutel on erinev eluviis...

Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Makroevolutsioon

Loomadel aktiivse kulgemisvõime kujunemine, närvisüsteemi kujunemine, seljakeeliku areng, kehasisene viljastumine, püsisoojasus, järglaste emakasisene areng. 2) Uuest organiseerituse tasemest lähtuv kohastumus ja levik eri keskkondadesse. (Erinevate taksonite mitmekesistumine). Näiteks: kohastumuslik levik (vette vaalalised ja loivalised , puudele primaadid, pinnasesse närilised, maapinnal sõralised ja kabjalised). Adaptiivne radiatsioon- keskpunktist lähtuv levik 3) Väljasuremine- mingi organismirühma geenifondi lõplik kadu. (NB! Üksikisend ei saa välja surra!) Väljasuremise põhjused: · Loomulik e. fooniline väljasuremine- geenifond ei suuda anda uusi kohastumusi muutuvates tingimustes või ei suudeta konkureerida teiste liikidega...

Bioloogia
36 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Maa kui süsteem

Jätkus suurte roomajate kõrgaeg nii maismaal, meres kui ka õhus. Kriidi lõpul toimunud massilist väljasuremist, mille käigus hävisid dinosaurused ja palju merelisi loomarühmi, on seostatud meteoriidikatastroofiga. (142-65,5 mln a) (Uusaegkond) Paleogeen Hiidroomajate järel algas imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid kiskjalised, kabjalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Mõned imetahate rühmad ­ vaalalised ja loivalised ­ kohastusid eluks veekeskkonnas, siirdudes maismaalt tagasi vette. Austraalias suurenes kukkurloomade mitmekesisus. (65,5-23,8mln a) Neogeen Kliima ja loomastik olid sarnased tänapäevastega. Hakkasid levima maod, laululinnud, konnad, rotid, hiired ning rohttaimed. (23,8-1,81 mln a) Kvaternaar Ilmusid inimese vahetud eellased. Suri välja paljuloomaliike. Mitmeid väljasuremisi seostatakse inimese üha kasvanud mõjuga planeedi elustikule....

Geograafia
87 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Maailmamere bioloogilised resursid ja nende kasutamine

Maailmamere bioloogilised ressursid ja nende kasutamine Õppejõud Sirje Vilbaste Sekundaarne produktsioon: · Primaarproduktsioon on aluseks kõrgemate troofiliste tasemete moodustamisele. · Herbivoorid (nt väike zooplankton) söövad otse fütoplanktonit. · Karnivoorbid (nt kalad) söövad kas herbivoore või teisi karnivoore. · Toiduahelad võivad olla erineva pikkusega (2-6) lüli Energia liikumine toiteahelates: Organismide poolt talletatud energia (päikese energia fotosünteesivatel taimedel ja vetikatel; keemiline energia kemotroofidel) liigub piki toiduahelaid kõrgematele tasemetele. Piki toiduahelat toimub pidev energia kadu. Taimed suudavad siduda ca 2% maale jõudvast päikeseenergiast. Hästi jäme reegel on, et igale järgmisele tasemele jõuab ainult 10% eelmise taseme energiast....

Mereteadus
20 allalaadimist
thumbnail
29
docx

Erinevad ajastud

Laial alal Vahemeremaades Arktikani valitses soe troopiline ja lähistroopiline kliima. Ida-Euroopa lauskmaal kasvasid sel ajal palmid, Kesk-Euroopas banaanipuud ning Gröönimaal tammed, kastanid ja teised soojalembesed taimed. Õistaimede lopsakus, arvukus ja mitmekesisus soodustasid taimtoiduliste kiiret arengut (I. Arold, 1987) Paleogeenis jätkus imetajate kiire areng; ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised , esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Austraalias arenesid kukkurloomad. Selgrootute hulgas olid arvukaimad karbid, teod, korallid, käsnad ja merisiilikud (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/paleogeen.html). 4.2 Neogeen Neogeen oli Kainosoikumi teine ajastu; algas 23,8 miljonit aastat tagasi ja lõppes 1,81 miljonit aastat tagasi; järgnes Paleogeenile ja eelnes Kvatrenaarile....

Loodus õpetus
51 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Viigerhüljes

Hüljeste uurimine 9. Kokkuvõte SISSEJUHATUS 2 Eesti hülged Eestis merevees on kolme liiki hülgeid: 1. Viigerhüljes Kõige tavalisem hüljes Eestis, on 1,5 m pikk. 2. Randalhüljes Eesti vetes väga haruldane. 3. Hallhüljes Kuni 2,6 m pikk ja kuni 300 kg raske. Paljuneb aeglaselt ning on tundlik saastainete suhtes, sellepärast on ta muutunud haruldaseks. On kantud maailma Punasesse raamatusse. Hülged on loivalised imetajad. Kokku on neid 19 liiki. Kuuluvad hülglaste sugukonda. Elavad polaar- ja parasvöötme merede rannavees ja mõnes suuremas järves. Viigerhüljes inimestega eriti ei suhtle. Küllap ka sellepärast, et inimene on teda aastakümneid peamiselt üle püssi sihtlati vaadelnud.Talvel teevad nad jäässe nn. rindauke, mille kaudu tulevad jää peale. Häälitsevad haukuvalt või möögivalt möirates. Huvitav! Teadlased on avastanud, et hülged kasutavad vuntse kalade ujumisjälgede...

Loodus õpetus
13 allalaadimist
thumbnail
21
pptx

Teise kaitsekategooria looma ja taimeliigid (powepoint)

Samuti kuuluvad siia liigid mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu. Teise kaitsekategooriasse kuulub 144 taime, 27 seene, 32 sambliku ja 59 loomaliiki. Hallhüljes (Halichoerus grypus) RIIK ­ Loomad HÕIMKOND ­ Keelikloomad KLASS ­ Imetajad SELTS ­ Kiskjalised ALAMSELTS - Loivalised SUGUKOND ­ Hülglased PEREKOND ­ Hallhüljes LIIK - Hallhüljes Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Karvkatte värvus isastel on seljapoolt tavaliselt pruunikashall, suurte tumedate laikudega. Emased on üldiselt heledamat tooni. Täiskasvanud isaslooma pikkus on üle 2 meetri ja kaal kuni 300 kilo. Emasloomad on väiksemad. Peale läänemere võib teda kohata ka Atlandi ookeani kirde- ja loodeosas. Hallhüljes toitub peamiselt kaladest (tursk, lest, lõhilased, heeringlased),...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
21 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun