Kordamisküsimusi zooloogiast, rakendushüdrobioloogidele Loeng: Zooloogia alused 1. Ainurakse ja hulkrakse looma võrdlus: sarnasused, erinevused, näiteid Ainurakse olevuse kogu keerukas ehitus mahub ühe raku sisse (organellidena). Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Ainuraksetel, isegi prokarüootidel võib olla kah kolooniaid, aga koloonias on iga rakk omaette moodul. Hulkrakse organismi moodul on elund, mis koosneb paljudest rakkudest; rakud on (nii üksikuis elundeis kui kogu kehas) spetsialiseerunud kudedeks Sarnasused: mõlemal olemas elundid, tuum; paljunevad, neis toimuvad erinevad sünteesiprotsessid (nt sünteesitakse hulkraksetes erinevaid rakke, ainuraksetes aga näiteks erinevaid vajalikke aineid (nt ATP), loomulikult ka hulkraksetes). Erinevused: hulkrakse elundid koosnevad kudedest, ainurakse puhul koosnevad
Ainuõõssetel esineb kaks eluvormi vabalt ujuv meduus (üksik) ja kinnitunud polüüp (sageli kolooniatena). Meduusid arenevad polüüpidest vegetatiivselt, pungumise teel, polüübid meduusidest alati sugulisel teel, läbi vastsestaadiumi. Polüübist areneb polüüp pungumise teel. Enamik ainuõõssetest on röövloomad. Sigivad suguliselt (lahksugulised) või mittesugulisel teel (pungumine). Sügoodist areneb enamasti alati ujuv vastne plaanula. Valdavalt soolaste merede loomad Klass: Hüdraloomad Hydrozoa Eestis esinevad liigid ainult solitaarse polüübina. Tuntud liik on varshüdra Hydra oligactis. Meres elavad liigid on enamasti koloonialised, nagu näiteks Cordylophora kaspia. Liikide arv: 5 Kirjandus: - Klass: Karikloomad Scyphozoa Valdavaks eluvormiks on meduus, kuigi teatud arenguetapil arenevad ka polüübid. Areng keeruline, selle käigus esineb mitu vastse tüüpi (plaanula, polüüp, käbi- ja tähtvastne).
poorid, mille kaudu pääseb vesi keha sisemusse. Vesi kannab sinna toidu ja hingamiseks vajaliku hapniku ning viib välja elutegevuse jääkained. Käsnal ei ole kudesid ega elundeid. Samuti puuduvad närvisüsteem, meeleelundis ja erituselundid. Käsnad sigivad pungumise teel ja sugurakkude abil. Pungumine: keha välispinnal moodustunud pungad jäävad tavaliselt emaloomaga ühendusse, nii moodustuvadki kolooniad. Suguline: viljastatud munarakust areneb ripsmetega ujuv vastne, kes mõneaja pärast kinnitub sobivale kohale veekogu põhjas ja areneb käsnaks. Käsnal arenevad nii emas- kui ka isassugurakud samas loomas, kuid munaraku viljastab siiski teiselt loomalt pärit seemnerakk. Näited: järvekäsn, pesukäsn, klaaskäsn veenuskorv Tähtsus: nad on looduse biofiltrid, mis puhastavad vett orgaanilisest hõljumist. 25. AINUÕÕSSETE EHITUS, PALJUNEMINE, RÜHMAD, TÄHTSUS Ainuõõssed on lihtsa ehitusega veeloomad, kelle kehas on üks suur õõs.
PH rüüloomad loricifera LEVIK: merelise eluviisiga merepõhja mudas LIIKIDE ARV: 20 PALJUNEMINE: lahksugulised EHITUSE ERIPÄRAD: - bilateraalsümmeetrilised - kuni 1 mm - keha jaotatud 5 - peas asetsevad kidad - keha kaetud paksude plaatidega ANATOOMIA JOONIS: 31 PILT: 32 PH ümarussid nematoda LEVIK: elavad kõikjal LIIKIDE ARV: 80 000 PALJUNEMINE: lahksugulised EHITUSE ERIPÄRAD: - otstest peenenevad sildri kujuga ussid - ristlõikes keha ümar - keha pinnal paks kutiikula - seedesüsteem algab suuga, lõppeb pärakuga 33 ANATOOMIA JOONIS: (ümaruss) ERINEVAD ELUVORMID: vabalt elavad, taime- (kartuli kiduuss) ja loomaparasiidid (liimuksolge) NÄITED PARASIITSETE ÜMARUSSIDE ELUTSÜKLIST: 1. Solkme munad satuvad pesemata käte küljest inimese suhu ning edasi soolde, kus munadest väljuvad vastsed. 2
noor käsn, mis jääb emaloomaga ühendusse. Käsnad moodustavad ka sisepungi. Sisepungad tekivad jahedas vees elavatel käsnadel ning hakkavad moodustuma hilissuvel. Sisepungad on olulised talve üleelamiseks, kuna jahedas vees ei suuda käsnad elada. Sügise saabudes langevad sisepungad veekogu põhja ning nendest arenevad kevade saabudes noored käsnad. Suguline paljunemine on käsnadel väiksema tähtsusega. Selle käigus areneb ujuv vastne, kes on varustatud ripsmetega. Hiljem kinnitub vastne veekogu põhja, kus ta areneb nooreks käsnaks. Suguline paljunemisviis on levimise seisukohalt oluline, kuna ujuv vastne võib emakäsnast hulk maad eemale liikuda. AINUÕÕSSED ON KÕRVETAVAD LOOMAD Ainuõõssed on lihtsa ehitusega veeloomad, kelle kehas on üks suur õõs. Kehaõõnt ümbritseb kehasein, mille moodustavad välimine ja sisemine rakukiht (mis sisaldavad
Kopulatsioon sugulise sigimise põhiline viis, mille puhul kaks gameeti liituvad ja moodustavad sügoodi ehk viljastatud munaraku. Sigimise erivormid: Konjugatsioon kingloom. Partenogenees ehk neitsisigimine on sugulise sigimise viis, kus puuduvad androgameedid. Järglane areneb sellisel juhul viljastamata munarakust. Esinev alamatel vähkidel N. vesikirbud ja paljudel putukatel N. lehetäid. Partenogeneetilistel liikidel on isased sagedasti haruldased või puuduvad hoopis. Pedogenees ehk vastse neitsisigimine erineb eelmisest selle poolest, et juba vastse kehas tekivad munarakkudest uued vastsed. Polüembrüoonia korral areneb ühest munarakust mitu isendit. 5. Looteline areng 3 perioodiks: 1) lõigustumine 2) gastrulatsioon ja lootelehtede kujunemine 3) histogenees ja organogenees Moorula kobarloode, blastula põisloode, gastrula kahekihiline karikloode 6.1. Kooselu vormid
• hingavad kopsude või Hingavad kehapinnaga, lõpuste või lõpustega. Gaasi transpordib kopsudega, trahheedega (putukad). Hapnik võib veri imenduda otse kudedesse Kõik kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad on selgroogsed. Selgroogsetel on siseskelett. Selgroog on luuline, jäsemete - ja koljuluud. Kogu maailma loomaliikidest 96 % selgrootud. Kõik ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed ja okasnahksed on selgrootud. Selgrootutel on välisskelett (kitiinist, ränist või lubiainest). Neil on mitmesugused sisetoesed- looma sees olev vedelik surub vastu kehaseina lihaseid ning nii omandab loom kuju ja tugevuse , nt ussid. Mõnedel on aga tugev välistoes, keha ümbritseb kitiinainest kest, või lubiainest koda (teod). Vähkidel samuti kõva toes. Käsnadel on keha sees
– Autotroofsed – Heterotroofsed – Miksotroofsed KLASS JUURJALGSED Võime moodustada ajutisi protoplasmaatilisi jätkeid – kulendeid ehk pseudopoode, rakusuu ja pärak puuduvad. N Amööb, kambrilised KLASS EOSLOOMAD sügoot kattub kestaga – eosed Siseparasiidid Levivad eoste ehk spooridega Malaaria plasmoodium HÕIMKOND RIPSMEKANDJAD e infusoorid Kaetud ripsmetega, makro- ja mikronukelus KLASS RIPSLOOMAD Kingloom, enamasti merevees, ka mage KLASS IMIKLOOMAD, ripsed vaid varasel argenust, kombitastega, toituvad teistest ripsloomadest. 1 RIIK LOOMARIIK Alamriik: KÕRVALHULKRAKSED HÕIMKOND KÄSNAD Puuduvad spetsiaalsed koed ja organid. Kaks rahukihti: väline dermaalkiht ja siemine gastraalkiht. Sültjas vahekiht – vahehüüvend ehk mesoglöa. Vee ajavad liikuma kalusviburrakud. Okistest toes. Nn. irrigatsioonisüsteem
21. Kuidas paeluss paljuneb? Kuidas satub inimese organismi? Sigimiselundid paiknevad paelussi igas lülis. On liitsuguline loom (muna- ja seemnerakud arenevad ühes ja samas isendis). Paeluss vajab arenemiseks vaheperemeest. Paelussi tagumistes kehalülides valmivad munad. Kui on valminud, murdub see lüli usi küljest ja väljub inimese soolest väljaheidetega koos. Edasi peab sattuma veise (vaheperemees) soolde. Nt. sööb lehm need karjamaal koos rohuga sisse. Veise soolest väljub munast vastne, kes tungib veresoonde. Veri kannab looma lihasesse, kus see areneb vastseks e. põistanguks. Inimene saab selle, kui sööb veise vähekeedetud ( põistangudega nakatunud) liha. Jõudnud inimese soolde, tuleb põiekesest välja paelussi päis ning uss kinnitub soole seina külge. Veis on nudupaelussi vaheperemees, siga on nookpaelussi vaheperemees, kala on laiussi vaheperemees. Eestis kõige sagedamini nakatavad inimesi laiussid. Inimene pärisperemees.
Vähkide silmad kinnituvad kas peale või on varte otsas. Rindmiku esimesed kolm jäsemetepaari on sageli muutunud lõugjalgadeks, mis aitavad toitu kätte saada. Kõrgematel vähkidel esineb jäsemeid ka tagakehal. Vähilaadsete pikkus jääb umbes 0,1 millimeetrist 60 sentimeetrini. Jäsemete siruulatus ulatub mõnedel 3,5 meetrini; maksimaalne kaal on kuni 20 kilogrammi. 2. Sigimine ja areng Vähid on üldjuhul lahksugulised loomad. Reburikastest munadest väljunud vastsed arenevad moondega. Vähkide seas esineb nii täis- kui vaegmoondega arengut. Sigima hakkavad jõevähid sügisel. Isasvähk kleebib läbi sugujalgade pressitud massist moodustatud vorstikujulise spermatofoori emase tagakeha alaküljele. Emasvähk kinnitab samasse ka munad. Seega on viljastumine väline, areng otsene. Kevadel kooruvad noored vähikesed 3
Selgrootud käsnad, korallid, ussid, teos, putukad, õmblikud, vähid pole selgroogu suurem osa veeloomad Toes paiknb keha pinnal: 1.Kitiin(vähid, putukad), räni(tigu, koda) või lubiainest(karbid) 2. Lihastikust ja epiteelist moodustunud nahklihasmõik Kiireline sümmeetria- sümmeetria telg mitmest suunast läbi keskpunkti Kahekülgne sümmeetria- üks sümmeetriatelg okasnahksetel on plaadikesed Enamikel moodustavad koed elundeid ja elundkondi(va ainuõõssed ja käsnad):
Kuidas paeluss paljuneb? Kuidas satub inimese organismi? Sigimiselundid paiknevad paelussi igas lülis. On liitsuguline loom (muna- ja seemnerakud arenevad ühes ja samas isendis). Paeluss vajab arenemiseks vaheperemeest. Paelussi tagumistes kehalülides valmivad munad. Kui on valminud, murdub see lüli usi küljest ja väljub inimese soolest väljaheidetega koos. Edasi peab sattuma veise (vaheperemees) soolde. Nt. sööb lehm need karjamaal koos rohuga sisse. Veise soolest väljub munast vastne, kes tungib veresoonde. Veri kannab looma lihasesse, kus see areneb vastseks e. põistanguks. Inimene saab selle, kui sööb veise vähekeedetud ( põistangudega nakatunud) liha. Jõudnud inimese soolde, tuleb põiekesest välja paelussi päis ning uss kinnitub soole seina külge. Veis on nudupaelussi vaheperemees, siga on nookpaelussi vaheperemees, kala on laiussi vaheperemees. Eestis kõige sagedamini nakatavad inimesi laiussid. Inimene pärisperemees.
(kuni 30 cm). Rindmik väga iseloomuliku ehitusega; eesrindmik suur ja liikuv; eesselja külgosad ripuvad alla varjates rindmikku. Jalad hästi arenenud; hüppejalgadeks muutunud tugevad tagajalad. Kaks paari hästi arenenud tiibu; esitiivad tagumistest tugevamad; tagatiivad laiad. Tiivad sageli pikad, ulatuvad üle tagakeha tipu. Tagakeha piklik, koosneb 10 lülist, lõppeb urujätkega. Emastel esineb muneti. Tagakeha tipul lühikesed urujätked. Kuuluvad vaegmoondega putukate hulka; vastsed valmikutega sarnased, erinevused tiibade ehituses. Iseloomulik autonoomia putukas rebib end vaenlase lõugade vahelt ära, kaotades mõne kehaosa. Kõige rohkem sihktiivalisi elab troopilistes ja subtroopilistes maades, kuid ka Eestis (39 liiki). Selts: Nahktiivalised (Dermaptera) Suurus varieerub 5-50 mm. Pikk, sihvakas keha; lamenenud. Kehakate kitiniseerunud, sile, ühevärviline
õige 17. Isaskarbi seemnerakud ujuvad vees emaskarbini, sisenevad sissevoolusifoonist ja viljastavad emaskarbi munarakud mantliõõnes - vale 18. Karbid on lahksugulised 19. Et kompenseerida munade ja noorte karpide massilist hukkumist, on karpidel vastav kohastumine: emasloom produtseerib tohutul hulgal mune; olenevalt liigist sadu tuhandeid kuni miljoneid. 20. Magevee karbid elavad oma vastseeas kalade välisparasiitidena - õige 21. Mõnedel karpidel on olemas valgust ja varju eristavad silmad õige 22. Inimtoiduks on järgmised karbid: 1. austrid Ostrea sp. 2. kammkarbid Pecten sp. 3. rõõneskarp Tridacna maxima 4. rannakarp Mytilus edulis 5. südakarp Cardium edule 23. Maailma suurim karp on rõõneskarp Tridacna maxima elab soojades meredes, korallriffidel 24
mantel, mille hõlmade vahele jäävad sisse- ja väljavooluavad. Nende kaudu läbib keha vesi, millega jõuab keha sisemusse hapnik ja toitained (hõljuvad ainuraksed ja vähikesed). Väljavooluava kaudu viiakse kehast välja süsihappegaas ja jääkained. Mantli hõlmade vahel on lõpused, mis on hingamiselunditeks. Sooltoru läbib süda! Karbid on lahksugulised. Emaskarp muneb munad mantliõõnde, isaskarbi seemnerakud viiakse sinna veevooluga. Viljastatud munarakkudest kooruvad vastsed, kes peavad kinnituma lõpustele, kuhu jäävad kevadeni. Seejärel viiakse vastsed kehast välja ja nad peavad kinnituma kalade lõpustele, elades seal parasiitidena paar kuud. Karbi liike: 1) Magevetes elavad karbid: järvekarp, jõekarp, rändkarp, ??karp, ebapärlikarp (looduskaitse all); 2) Läänemeres esinevad karbid: söödav rannakarp, söödav südakarp, liiva- uurikkarp, balti lamekarp. Peajalgsed Nende hulka kuuluvad kaheksajalad, seepiad ja kalmaarid
Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised. Taimede ja seente puhul moodustatakse selts lõpiliitega –laadsed Kärbselaadsed, roosilaadsed Sugukond Seltsid jaotatakse omakorda sugukondadeks Koerlased, kaslased, oravlased
o Suistega hammustab lehe tükke ja peenestab need o Segab suus süljega ja neelab pugusse o Toit läbib ma ja soole, kus see seeditakse o Tahked seedimisjäägid väljutatakse pärakust · Tagasooles imendub suurem osa veest tagasi, putukas peab läbi ajama ainult selle veega, mis sisaldub toidus. · Lahksugulised · Emase tagakeha lõppeb mõõgakujulise munetiga. · Areneb vaegmoondega, moone, mis jaguneb 3 etappi muna, vastne ja täiskasvanud : o Munad munetakse mulda, kus nad talvituvad o Kevadel kooruvad vastsed, kes sarnanevad täiskasvanuga, kuid on väiksemad ja puuduvad tiivad; ronivad maapinnale ja alustavad söömist ( taimi) o Vastne toitub ja kasvab ning ta kest jääb väikseks, kestub ( 5 korda), saab tiivad ja pikenevad tundlad. o Viimasel kestumisel väljub täiskasvanud rohutirts.
Närvisüsteem koosneb neelutängist ja nendest lähtuvatest närviväätidest. Närvitänk on närvirakkude kogum. Sigimiselundid paiknevad ühes isendis - nad on liitsugulised - loomad, kelle seemne- ja munarakud arenevad ühes ja samas isendis. Maksa-kakssuulase areng - munad munetakse peremehe maksa. Munad liiguvad soolde, sealt väljaheidetega rohule. Edasiseks arenguks peavad munad sattuma vette, kus kooruvad vastsed. Viimased peavad tungima veeteo maksa. Läbinud seal arengu, peavad vastsed sattuma vette ja kinnituma mõnele taimele. Sellest toituvad rohusööjad, nakatuvad ussiga. Inimene võib nakatuda maksa-kakssuulasega luhaveekogust vett juues. Paelussid - nad on parasiidid, kes elavad looma sooles. Nudipaeluss elab inimese sooles. Keha on paelakujuline, koosneb väga paljudest lülidest, keha eesotsas on päis, mis on varustatud nelja iminapaga - vajalikud soole seinale kinnitumiseks. Kaela piirkonnas tekib lülisid juurde. Liikudes keha tagaosa suunas, lülid suurenevad
lahksugulised, kuid siia kuulub ka hulk mõlemasugulisi. Kõikidele eeslõpusestele on väga iseloomulikuks tunnuseks nõndanimetatud erknideme ristsus. Meeleelundeist on tavaliselt arenenud enamasti küllalt primitiivse ehitusega silmad. Tasakaaluelundid vaagpõiekesed, paar peas asuvaid kombitsaid ning tõelise lõpusega seotud meeleelund haistel. Jalg on enamasti hästi arenenud. Primitiivsematel liikidel on see massiivne, jagunemata, roomamisel talitleva laia tallaga elund. Jala peal on tavaliselt sarvainest või lubjastunud kaaneke, millega tigu võib kajasse peitudes selle ava tihedalt sulgeda. Enamikul eeslõpusestel on hästi arenenud hõõrel. Mõned eeslõpusesed on kohastunud toituma veest sestonit filtreerides või on rööveluviisiga. On ka liike, kes söövad ainult teatud kindlat toitu, näiteks käsni või ainuõõsseid. Mõnedele röövvormidele on peamisteks saakloomadeks karbid või okasnahksed
täitmist nad hävivad 69. Ainuõõssete seedimatud toidujäägid heidetakse kehast välja päraku kaudu a) õige ; b) vale ÕIGE 70. Hydra oligactis liigub a) kukepallitades kombitsatelt tallale ja tallalt kombitsatele-ÕIGE b) mõnikord ujub -ÕIGE c) ei liigu kunagi, on tallaga kinnitunud polüüp . 71. Karikloomadel esineb arengus polüübi vorm a) õige -ÕIGE b) vale . 72. Magevee hüdraloomadel esineb arengus meduusi vorm a) õige -ÕIGE b) vale . 73. Hüdraloomad saavad liikuda ja vastata välisärritustele, sest 1 kehas pikkade jätketega seotud närvirakud 2 kehas lihasepiteel 74. Aurelia aurita kõrverakkude eritis a) on inimesele ohtlik ; b) ei ole inimesele ohtlik -ÕIGE 75. Hüdraloomad paljunevad a) sugulisel teel ; b) pungumisega MÕLEMAD ÕIGED 76. Ainuõõssed, kelle kõrvetus on inimesele ohtlik: 1 Physalia sp. meripõis , elab(kus
täitmist nad hävivad 69. Ainuõõssete seedimatud toidujäägid heidetakse kehast välja päraku kaudu a) õige ; b) vale ÕIGE 70. Hydra oligactis liigub a) kukepallitades kombitsatelt tallale ja tallalt kombitsatele-ÕIGE b) mõnikord ujub -ÕIGE c) ei liigu kunagi, on tallaga kinnitunud polüüp . 71. Karikloomadel esineb arengus polüübi vorm a) õige -ÕIGE b) vale . 72. Magevee hüdraloomadel esineb arengus meduusi vorm a) õige -ÕIGE b) vale . 73. Hüdraloomad saavad liikuda ja vastata välisärritustele, sest 1 kehas pikkade jätketega seotud närvirakud 2 kehas lihasepiteel 74. Aurelia aurita kõrverakkude eritis a) on inimesele ohtlik ; b) ei ole inimesele ohtlik -ÕIGE 75. Hüdraloomad paljunevad a) sugulisel teel ; b) pungumisega MÕLEMAD ÕIGED 76. Ainuõõssed, kelle kõrvetus on inimesele ohtlik: 1 Physalia sp. meripõis , elab(kus
parasiitseid organisme, kes on inimese seisukohast kahjulikud. (http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/elundkonnad/9-9-1-1.htm) Bilateraalsümmeetrilised lülistumata kehaga, ümara ristlõikega (siit ka nimetus) ning mõlemast otsast aheneva kehaga ussid. Enamik nendest väga väikesed, isegi mikroskoopilised. Nahklihasmõigus säilinud ainult pikilihased, keha kaetud enamasti tugeva kutiikulaga. Esineb primaarne kehaõõs, mis on täidetud rõhu all oleva vedelikuga
Angerjas Angerjat tunneb arvatavasti küll igaüks. Kes ei ole seda libedat, madujat kala juhtunud käes hoidma, on tõenäoliselt vähemalt tema hõrku liha delikatessina proovinud. Emased kalad kasvavad meil kuni 1 m pikkuseks ja paarikiloseks, isased jäävad aga pea poole väiksemaks. Angerja puhul on eriti omapäraseks tema elukäik. Nimelt hakkavad kõigi Euroopas elavate angerjate maimud arenema ühes kohas Sargasso meres. Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida suunas. See mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond võtab aega 2,5...3 aastat. Euroopa läänerannikule jõudnud läbipaistvad 75 millimeetrised vastsed katkestavad toitumise ja moonduvad nn klaasangerjaiks. Järgnevalt hakkavad nad tungima jõgedesse ja jõgede kaudu järvedesse, Eestis peamiselt Pärnu jõgikonda (Peipsis ja Võrtsjärves kasvatatakse sissetoodud angerjaid). Suguküpseiks saavad isased 5...7, emased 7..
eluviisi. 3 Taksonoomia Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Putukad (Insecta) Alamklass: Välislugsed (Ectognatha) Selts: Ehmestiivalised (Trichoptera) Elupaik ja arvukus Ehmestiivalised on levinud üle maakera igal pool, kus on magedat vett. Üksikud liigid elutsevad isegi riimvees ja krbealade sooldunud veekogudes. Ehmestiivaliste vastsed elavad kõigi mandrite magevetes peale Antarktika. Nende algsed elupaigad olid mägiojad ja praegugi elab rohkem liike vooluvees kui seisuvees. Praegu tuntakse ehmestiivalisi umbes 6000 liiki. Eestis on ehmestiivalisi leitud umbkaudu 160 liiki, kuid neid peaks siin esinema tunduvalt rohkem - kuni 250. Välisehitus Valmikute kehapikkus on 0,5 kuni 5 cm. Tundlad on heaks vahendiks ööliblikate ja ehmestiivaliste eristamisel. Nimelt hoiavad ehmestiivalised tundlaid puhkeolekus enda
Moodustab ka struktuuri, mis aitab loomal liikuda. Jagatakse kahte rühma: vedelikud ja rakutüüpi. Sidekoe tüüpi eriline kude(paremvöö?) selle koe rakust võib areneda uus organism, rakud on diferentseerumata. DIGENEA Nimetus tueb sellest, kas need loomaliigid kasutavad oma elu jooksul ühte või mitut peremeest.Monogeensed on enamasti kalade ja kahepaiksete parasiidid(väikesed). Digenea ussid, ühike ja lapik keha. Mõõtmed on tagasihoidlikud,meeeeundeid pole. Siirdeelundid on hästi arenenud, ees on iminapp. Sooltoru jaguneb 2 osaks. Aureri kanal ainuke loomaliik, kellel see esineb, juhitakse eritised kehast välja. Munad hakkavad arenema, kui nad satuvad vette. Siis tuleb välja vastne, otsib vaheperemehe(nt.tigu), kotitaoline vastne teo sees ja võib anda enda taolisi järglasi. Edasi kasvab talle soon ja väike saba, selles
Paljudel pistmis-imemissuistega putukatel on suised painutatud kergelt tahapoole, esimeste jalgade suunas – neil on opistognaatne pea asetus. Joon. 5. Putuka pea asend: 1 – prognaatne, 2 – hüpognaatne, 3 – opistognaatne. *Tundlad koosnevad tavaliselt kolmest osast: tüvilüli (scapus), millega tundel kinnitub pea külge, pöörlüli (pedicellus) ja väga erineva arvuga tundlalülidest koosnev tundlapiug (flagellum). Pöörlülil asub nn Johnston'i elund, mis annab informatsiooni putuka kehaasendi ning õhu või vee liikumise suuna kohta, mõned kahetiivalised võtavad sellega vastu ka helisignaale. Joon. 6. Tundlate tüüpe: 1 – harjasjas, 2 – niitjas, 3 – helmesjas, 4 – saagjas, 5 – kamjas, 6 – nööpnõeljas, 7 – nupuga, 8 – värtenjas, 9 – lameljas, 10 – põlvjas-kamjas, 11 – ebakorrapärane, 12 – sulgjas, 13 – harjaskarvaga tundel. *Silmad Liitsilmad koosnevad ommatiitidest (falsettidest): 1 kuni 28 000
[5] Paljude vähiliikide emased hoolitsevad pikka aega oma järglaste eest. Munad arenevad emase seljal olevas haudetaskus (vesikirbud), kõhu all paiknevas kambris (kakandid), munakottides suguavade küljes (aerjalalised), jalgade külge kleebitult (kümnejalalised) või mujal. Üksikud vähiliigid munevad munad otse vette (kalatäi). [5] Munast koorunud noored vähid pole tihti veel täiskasvanute sarnased ja peavad arenema selleks keerulise moonde teel. Moonde käigus vastsed kestuvad korduvalt - ajavad maha vana kitsa keha katva kooriku ja kasvatavad uue. Kuna koorik on jäik ja venimatu, saavad vastsed kasvada ja nende kehaehitus muutuda ainult sel lühikesel ajal, mil vana koorik on seljast aetud ja uus veel kõvaks muutumata. Sellepärast kestuvad vastsed tavaliselt palju kordi, enne kui on omandanud täiskasvanud looma mõõtmed ja väljanägemise. [5] Munast koorub kõigepealt vähkidele iseloomulik vähikvastne, kellel on ümmargune
Keha eesosas on kolm paari jalgu ning tagapool veel 2 - 5 paari ebajalgu. Keha võib olla nii paljas kui kaetud kõikvõimalike ogade, karvatuttide või harjastega. Röövikud ei sarnane liblikatega. Liblikate röövikute toiduks on enamasti elavate taimede mitmesugused osad. Täiskasvanud röövik roomab varjulisse kohta ja nukkub. Liblikate nukud on muumianukud. Nukud paiknevad väga erinevates kohtades, kõige sagedamini siiski maapinnal kõdu sees. Mõnikord teeb vastne enne nukkumist veel siidniidist nn. nukuhälli või koob tugeva kookoni. Nukk on liblika liikumatu arengujärk. Mõne nädala möödudes nukukest lõheneb ja nukust ronib välja liblikas. Täiskasvanud liblikat nimetatakse valmikuks. Liblika toitumine Kus on taimi, seal on ka liblikaid (välja arvatud kõige külmemad alad). Värvikirevaid päevaliblikaid kohtame sageli lilleõitel, kuhu nad toituma laskuvad. Jalgadel oleva maitsmistundlaga tunneb liblikas nektari maitset
Sellel, pajulehte meenutaval ussil on sapijuhades kinnitumiseks keha eesosas kaks iminappa, eesmise põhjas asub suuava. Sool on umbne, harunenud toidu jaotaja kehas. Hermafrodiidid, kelle areng on väga keeruline ning kulgeb peremehe vahetusega. Vaheperemees on organism, kelles toimub parasiidi mittesugulise arengu tsükkel. Pärisperemees on organism, kus parasiit sigib sugulisel teel. Maksakaani vaheperemeheks on väikesed mageveeteod. Arengu lõpetanud vastsed väljuvad teo kehast ja kinnituvad rohukõrte külge ning kapselduvad. Nakatumine toimud vastsete neelamisel koos rohuga. Sagedasemad veel süstikkaksuulane (peamiselt lammastel) ja kassikakssuulane (kassidel). Troopikas on levinud inimese veres elav vereimiuss, kes on lahksuguline, kuid vahetult enne suguküpsuse saavutamist poeb emasloom isase kõhupoolel olevasse rennikesse ning jääb sinna kogu eluks. Klass: Paelussid
· närvisüsteem keha selgmisel poolel · süda paikneb kõhtmiselt · lülidest koosnev selgroog · süda ja veresooned moodustavad ühtse suletud õõnsuste süsteemi Ainuõõssed-kõrvetavad loomad suu kehaõõs noor hüdra tald Ussid Vihmaussi närvisüsteemi moodustavad: neelupealne tänk, neelualune tänk, närvijätked kehas ja kõhtmine närvikett. Vihmaussi seede- ja erituselundkonda kuuluvad: suuava, söögitoru, avaforuneerud, pugu, lihasmagu ja sooltoru. Vihmaussi vereringesse kuuluvad: ringjooned, mis talitlevad südamena, seesmine veresoon ja kõhtmine veresoon. Usside mitmekesisus mudatuplased kaanid hulkharjasussid
kiirgavad. Liblikate tagakeha on ilma jätketeta silindrikujuline või miskitpidi lapik moodustis. Mõnikord võivad tagakeha seljal esineda karvatutid, mis on muust karvastikust tugevamad. Osal liblikatel esinevad tagakehal tümpanaalelundid (kuulmiselundid). Isaste liblikate tagakeha koosneb kaheksast, emaste oma seitsmest nähtavast lülist, ülejäänud segmentidest on kujunenud suguelundid. Liblikate areng Liblikas areneb täismoondega- nende areng on neljajärguline: muna, vastne (röövik), nukk ja valmik. Liblikate valmikud leiavad endale paarilise spetsiaalsete lõhnaainete - feromoonide abiga. Pärast paaritumist hakkab emane loom varsti munema. Liblikad munevad oma munad sellistele taimedele, millest toituvad nende röövikud. Munade areng võtab tavaliselt aega kuni paar nädalat, vaid munastaadiumis talvituvatel liikidel jääb muna munemise ja rööviku koorumise vahele mitu kuud. Liblikate röövikud on silindrilise kehaga, neil on olemas silmad ning tugevad
nimedel) T aimedel Liigi nimetuse järel on teaduslikes töödes liigile nime andnud autori(te) nime lühend(id) või nimi tervenisti. 16. Sugukonna teadusliku nime moodustamine ja kuju loomadel ja taimedel. 17. Kõrgemate tasemete taksonite (selts, klass jne.) teaduslike nimede moodustamine loomadel ja taimedel. 18. Eestikeelsete nimede moodustamine liigile, perekonnale, sugukonnale, seltsile ja kõrgematele taksonitele. Eesti keeles on omakeelsetel sugukonna taseme loomanimedel lõpp lased, seltsi taseme nimedel lised. Näiteks: kiskjaliste seltsis on sugukonnad kaslased, koerlased, kärplased jt; mardikaliste seltsis sugukonnad põrniklased, siklased, kärsaklased jt. Klasside ja hõimkondade nimed on lihtsalt mitmuses. Liigitäiend käib perekonnanime ette. Botaanilises nomenklatuuris on veidi teisiti: näiteks sugukonna nimel lõpp aceae, seltsil ales, klassil enamasti opsida või mycetes, hõimkonnal phyta või mycota jne
3. Millega ja kuidas putukad hingavad? Õhk- Stigmad- trahheed- trahheoolid 4. Millised meeleelundid on putukatel arenenud ja kus nad paiknevad, too näiteid. Nägemismeel: silmad, Kuulamine: jalad, keha, Haistmine: tundlad, Kompimine: tundlad, maitsmine: jalad, tasakaal: vaakpõuke 5. Kuidas putukad sigivad? Suised: haukamissuised e hammustamissui sed, imemissuised, pistmissuised. Toit: taimedest(lehe täid, kooreürask), nektarist(mesi lased, liblikad), röövtoidulised (lepatriinu, jooksik), verd imevad(sääsed, parmud), teistest materjalidest( paberi- ja riidekoi, muuseumimardik as), jäänustest(rai samatja, sitasitikas). 6. Millised arenguviisid on erinevatel putukatel, kirjelda, too näiteid. Täismoondega: Liblikad: Kapsaliblikas Mardikat:Ujur, Ninasarvikpurnikas Sipelgad Vaegmoondega: Rõhuirts, ranttirts, tondihobu, vesineitsi, liivavana, puruvana 7. Too näiteid , kus elavad erinevad putukad?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
