Veenusekorv (Euplectella aspergillum) Süstemaatiline kuuluvus RIIK Animalia (loomad) HÕIMKOND Porifera (käsnad) KLASS Hexactinellida (klaaskäsnad) SELTS (Lyssacinosida) SUGUKOND (Euplectellidae) PEREKOND (Euplectella) LIIK Euplectella aspergillum (veenusekorv) 10 30 cm Õhukese seinaga Ränidioksiidist võrkjas kest Sõeljasplaat - heiteava Radiaalsümmeetriline Pooridega Süntsüütiline kude rakkude kogum, kus pole rakupiir määratletud, palju tuumi Räniokised (spiikulad) - kuuekiirelised Kaelusviburrakud ehk choanotsüüdid sõeluvad veest välja toiduosakesi Amöbotsüüdid seedivad toitu, kannavad toitaineid teistele keharakkudele, transpordivad hapnikku Pinakotsüüdid puuduvad Vee liikumine
Tolerantsusreegel - mille kohaselt pidurdavalt mõjub see ökoloogiline tegur, mis kõige enam eemaldub optimumiks ja läheneb taluvuse piirile. ----------------------------------------------------- ORGANISMIDE VAHELISED SUHTED. ----------------------------------------------------- 1. Karihiir - sitasitikas kisklus 2. raudkull - vainurästas kisklus 3. kapsauss - kapsas herbivoorius 4. käbilind - suur-kirju rähn konkurents 5. heinaritsikas - rohukonn kisklus 6. veenusekorv - erakvähk 7. maksakaan - lammas endoparasitism 8. voodilutikas - inimene ektoparasitism 9. ristik - mürgibakterid eksosümbioos 10. nahkhiir - kiil kisklus 11. mooruspuu - siidiuss taimtoidulisus 12. ebapärlikarbi vastne - forell ektoparasitism POPULATSIOON moodustavad ühte liiki isendid teatud territooriumil, kus on võimalik nende ristumine. e. Asurkond. Populatsiooni iseloomustab: 1) Populatsiooni arvukus isendite arv populatsioonis. 2) Populatsiooni tihedus, e
eristada. · Käsna kuju võib olla ka kerajas, varreline, põõsjas, munakujuline jne. Käsnad võivad kasvada kuni 1 meetri kõrguseks. 3 4 · Käsnade keha moodustavad kaelusviburrakud, katterakud, tugirakud, toitefunktsiooniga amööbotsüüdid, sugurakud ja poorid ehk avad. · Käsnade välimisel kihil on kattefunktsioon. · Süvamere käsnadele on iseloomulik ränidioksiidist skelett, mis on väga rabe. 5 · Tuntud süvamere liik on veenusekorv. 6 · Käsna keha pinnal on arvukad poorid. Nende kaudu pääseb vesi looma sisemuses olevatesse kanalitesse ning liigub heiteava kaudu välja. Kanalites asuvad väikesed kambrikesed, kus asuvad kaelusviburrakud. Heiteava Poor 7 · Nad söövad vees hõljuvaid toiduosakesi (bakterid, mikroskoopilised taimed ja loomad ning muu orgaaniline hõljum).
20. Miks on vihmaussid looduses tähtsad? Vihmauss on looduses toiduahela tähtis lüli. Nad on ka lagundajad ehk nad toimetavad taimede jäänuseid maapinnalt ära. 21. Miks on vihmaussid inimesele tähtsad? Vihmaussid parandavad põllumulla omadusi: muudavad toitainerikkamaks, kobestavad. Tänapäeval on nad olulised ka vihmaussifarmides, et valmistada orgaanilistest jäätmetest komposti. 22. Millisesse loomarühma kuuluvad: järvekäsn, jõekäsn, pesukäsn, veenusekorv, varshüdra, meriroos, meritäht, korallid, meririst, merisiilik, merikurk, piimjas lamelane ehk planaar, paeluss, kiduuss, solge, naaskelsaba, hobukaan, apteegikaan, vihmauss? Käsnad- järvekäsn, jõekäsn, pesukäsn, veenusekorv Ainuõõssed- meriroos, korallid, varshüdra, meririst Okasnahksed- merisiilik, meritäht Ussid- piimjas lamelane ehk planaar, paeluss, kiduuss, solge, naaskelsaba, hobukaan, apteegikaan, vihmauss 23. Miks korallid ei saa elada väga sügavas vees?
võib olla ka kerajas, varreline, põõsjas, munakujuline jne. Käsnad võivad kasvada kuni 1 meetri kõrguseks. Käsnade keha moodustavad kaelusviburrakud, katterakud, tugirakud, toitefunktsiooniga amööbotsüüdid, sugurakud ja arheotsüüdid. Käsnade välimisel kihil on kattefunktsioon. Üksikute rakkude koordineeritud tegevus praktiliselt puudub, sest puudub närvisüsteem. Süvamere käsnadele on iseloomulik ränidioksiidist skelett, mis on väga rabe. Tuntud süvamere liik on veenusekorv. Elupaik Käsnad elavad peamiselt soojades meredes. Magevetes on liike vähe. Eesti veekogudes elavad järvekäsn (seisuveekogudes) ja jõekäsn (vooluvetes). Käsnad elavad taimedel, kividel, limuste kodadel jm. Toitumine Käsna keha pinnal on arvukad poorid. Nende kaudu pääseb vesi looma sisemuses olevatesse kanalitesse ning liigub heiteava kaudu välja. Kanalites asuvad väikesed kambrikesed, kus asuvad kaelusviburrakud.
Kukuseen/kuusk 3. Kommensalismi konkurentsi. Too näiteid Kommensalism Konkurents Ühele osapoolele kahjulik, teisele Vastastikku piirav suhe, ressursid kahjutu(+/0) on piiratud(-/-)(liigisisene toit, Rohevetikas/hüdra, elupaik, sigimine)(liigiväline erakvähk/veenusekorv toit, elupaik) Sinitihane/sootihane 4. Herbivooriat/karnivooriat. Too näiteid Herbivooria Karnivooria/kisklus Taime ja looma vaheline Kiskjad ja saakloomad(+/-) suhe(+/-) Lepatriinu, Ristämblik, Saarmas Lehetäi, Viidikas, Metskits 5. Toiduahelat moodustavaid organismirühmi. Too näiteid.
juurest, varrest või lehest. 2. Sugulise paljunemise organ on õis. 3. Eostaimed paljunevad eoste abil (nt. sõnajalad) 18. Kas käsnad liigutavad ennast? Nende tähtsus looduses. Käsnad on loomad, kes ennast ei liiguta. Käsnad on kui biofiltrid, kes puhastavad vett orgaanilisest hõljumist.( käsnast läbi voolav vesikannab sinna hingamiseks vajalikku hapnikku ja eemaldab elutegevuse jääkained. veenusekorv Käsna rekonstruktsioon http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/spongia.html 19.Kuidas hüdra kinnitub? Milline on keha? Hüdra elab veekogus kinnitunult keha ühe otsa tallaga taimedele või vealustele esemetele. Ei uju kunagi vabalt vees. Keha ühes otsas on tald, teises otsas suuava, mis on ümbritsetud pikkade peente kombitsatega. Hüdra saab oma keha kuju muuta: sirutada, painutada ja väikeseks tombuks kokku tõmmata
) - rakukihtide vahel mesoglöa (sültjas mass) (sugurakud) KLASSIDE VÕRDLUS klaaskäsnad päriskäsnad lubikäsnad -skelett ränidioksiidist -värvilised - kõige privitiivsem - vaasi/ karika kujuga - enamus käsnad - väikesed - süvamere loomad - pesukäsn - tagasihoidlike järvekäsn värvidega - veenusekorv MIKS LIHTSAIMAD LOOMAD? 2 2 TAKSONOOMIA: Metazoa PH käsnad Porifera CL Klaaskäsnad hexactinellida CL päriskäsnad demospongiae CL lubikäsnad calcarea PH plaatloomad - placozoa LIIKIDE ARV: 1 LEVIK: meres (mereakvaariumides) EHITUSE ERIPÄRAD - asümmeetrilised - muutliku kehakujuga (nagu amööb) - eristunud koed ja organid puuduvad
juurest, varrest või lehest. 2. Sugulise paljunemise organ on õis. 3. Eostaimed paljunevad eoste abil (nt. sõnajalad) 18. Kas käsnad liigutavad ennast? Nende tähtsus looduses. Käsnad on loomad, kes ennast ei liiguta. Käsnad on kui biofiltrid, kes puhastavad vett orgaanilisest hõljumist.( käsnast läbi voolav vesikannab sinna hingamiseks vajalikku hapnikku ja eemaldab elutegevuse jääkained. veenusekorv Käsna rekonstruktsioon http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/spongia.html http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/loomad/kristelilehed/8-6-2- 1.htm 19. Kuidas hüdra kinnitub? Milline on keha? Hüdra elab veekogus kinnitunult keha ühe otsa tallaga taimedele või vealustele esemetele. Ei uju kunagi vabalt vees. Keha ühes otsas on tald, teises otsas suuava, mis on ümbritsetud pikkade peente kombitsatega
RIIK LOOMARIIK Alamriik: KÕRVALHULKRAKSED HÕIMKOND KÄSNAD Puuduvad spetsiaalsed koed ja organid. Kaks rahukihti: väline dermaalkiht ja siemine gastraalkiht. Sültjas vahekiht – vahehüüvend ehk mesoglöa. Vee ajavad liikuma kalusviburrakud. Okistest toes. Nn. irrigatsioonisüsteem. Sugutu kui ka suguline sigimine KLASS KLAASKÄSNAD ränidioksiidist okised, hapra ehitusega, sageli klaasisarnased, süvamere loomad n. veenusekorv KLASS LUBIKÄSNAD kaltsiumkarbonaadist okised, sageli vaasikujulsed, suhteliselt väikesed ja värvitud n viikkäsn KLASS: PÄRISKÄSNAD 90% käsnadest, mitmesuguse välimusega, sageli värvilised n pesukäsn, järvekäsn, jõekäsn Alamriik: PÄRISHULKRAKSED Kahekihilised, enamikus radiaalsümmetrilised. Kehasein 2 kihiline: välimine ektoderm, sisemine entoderm. Vahel õhuke tugiõhik või paks mesoglöa ehk vahehüüvend. Ektodermis kõrvekapslid. HÕIMKOND KÕRVERAKSED
Elavad enamasti kolooniatena, kolooniad võivad olla eri kujuga. Puuduvad närvisüsteem, meeleelundid ja erituselundid. Elupaik: magevees ja meredes. Eluviis: kinnitunult. Toes: sarvainest niidikesed, räni- või lubiainest nõelakesed. Seedimine: kaelusviburrakud ja amööbitaolised rakud. Sigimine: liitsugulised. Suguta (pungumine) ja suguline. Muu: koed ja organid pole eristunud, läbi käsna keha peab pidevalt liikuma vesi. Näited: jõekäsn, järvekäsn, pesukäsn, veenusekorv (klaaskäsn). AINUÕÕSSED Keha on kotikujuline. Kehaõõnt ümbritseb kahest rakukihist kehasein. Kõrverakud enesekaitseks ja saagi püüdmiseks. Osa elab kolooniatena. Elupaik: magevees ja meredes. Eluviis: kinnitunult polüübid ja vabalt meduusid. Toes: rakukihtidevaheline sültjas mass või lubiainest toes. Närvisüsteem: võrkjalt paiknevad närvirakud, mis omavahel jätketega ühendatud. Seedimine: toimub kehaõõnes Sigimine: lahksugulised. Suguta (pungumine) ja suguline. Osal
rakud). Käsnad on meredes laialt levinud paigalise eluviisiga filtraatorid. Magevetes on liike vähe. Vesi, mille panevad liikuma kaelusviburrakud, liigub läbi käsna keha, toob sinna toidu ja hapniku ning viib välja ainevahetusjäägid. Sigivad sugulisel ja mittesugulisel teel (välis- ja sisepungumine). Käsnadele on iseloomulik suur regeneratsiooni võime. Süvamere käsnadele on iseloomulik ränidioksiidist skelett, mis on väga rabe. Tuntud süvamere liik on veenusekorv. Piirkonnas, kus tuule mõjul vesi liigub, elavad segaskeletiga (räni- ja spongiinainest) liigid. Tuntuim nendest on Vahemeres elav pesukäsn. Eesti magevetes elab kaks liiki käsnasid - järve- ja jõekäsn. Käsnad kuuluvad alamriiki kõrvalhulkraksed, hõimkond käsnad, klassid on: lubikäsnad, klaaskäsnad, päriskäsnad. 11. Eestis leidub päriskäsnasid selts sarvkäsnalised, sugukond pesukäsnlased ja järvekäsnlased. N: tavaline pesukäsn, jõekäsn, järvekäsn
annaabi.ee 
