Otsingule "suiseid" leiti 35 faili

suiseid on liblikate seas kahte tĂŒĂŒpi: lĂ”ugadega liblikatel esinevad haukamissuised, ĂŒlejÀÀnud liblikatel aga alalĂ”ugade sisemĂ€lutitest tekkinud imilont ning kolmelĂŒlilised alahuulekobijad, ĂŒlejÀÀnud suiste osad on neil taandarenenud.
17
doc

SELTS KILETIIVALISED: MESILASED, KIMALASED, HERILASED

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut SELTS KILETIIVALISED : MESILASED, KIMALASED, HERILASED Referaat Tartu 2011 2 Sisukord Sisukord...............................................................................................................3...

Bioloogia - Tallinna Ülikool
23 allalaadimist
19
ppt

Astacus astacus

Astacus astacus JĂ”evĂ€hk, vÀÀrisvĂ€hk, laiasĂ”raline vĂ€hk Mihkel Tibar 2007 Kuuluvus Riik: Animalia Loomad HĂ”imkond: Arthropoda LĂŒlijalgsed Klass: Malacostraca AhasvĂ€hilised Selts: Decapoda KĂŒmnejalalised Sugukond: Astacidae JĂ”evĂ€hklased Perekond: Astacus JĂ”evĂ€hklane VĂ€lisehitus ...

-
21 allalaadimist
33
doc

Vee Zooloogia

Ainurakse ja hulkrakse looma vĂ”rdlus: sarnasused, erinevused, nĂ€iteid Ainurakse olevuse kogu keerukas ehitus mahub ĂŒhe raku sisse (organellidena). Hulkrakse keha koosneb elundeist ehk organeist; elundid kudedest, koed rakkudest. Ainuraksetel, isegi prokarĂŒootidel vĂ”ib olla kah kolooniaid, aga koloonias on iga ra...

Vee elustik - Eesti MaaĂŒlikool
75 allalaadimist
2
docx

Putukad

Kirjelda putuka vĂ€lisehitust. Keha katavad kitiinist kestad, kaitsevĂ€rvus, pea- 1p liitsilmi+lihtsilmad, suu, 3p suiseid (ĂŒlalĂ”uad, alalĂ”uad, ĂŒla-ja alahuul), 1p tundlaid, rindmik- koosneb 3 lĂŒlist, 3p jalgu, 2p tiibu (katte-ja lennutiivad), tagakeha- koosneb lĂŒlidest, hingamisavad, muneti vĂ”i astel. 2. Millest erinevad putukad toituvad ja millised suised neil selleks on?...

Bioloogia - PÔhikool
34 allalaadimist
3
doc

Liblikad

Liblikaliste selts on ĂŒks suurimaid putukaseltse, praeguseks on teada umbkaudu 160 000 liiki liblikaid, kuid ei ole kahtlust, et tegelikult on liblikaliikide arv veelgi suurem. Eestist on leitud umbes 2 200 liiki liblikaid, kuid tegelik liikide arv on ilmselt 2 400 - 2 500 piires. Liblikaliste selts jagatakse kolmeks alamseltsiks: lĂ”ugadega liblikad e. Pisisamasoonelised samasoonelised e. Suursama...

Bioloogia - PÔhikool
9 allalaadimist
11
doc

JÔevÀhk

d o c ( M i h k e l T i b a r 2 0 0 7 ) TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Bioloogia Ă”ppetool Mihkel Tibar ASTACUS ASTACUS...

-
42 allalaadimist
9
doc

Liblikalised

TĂŒri GĂŒmnaasium Liblikalised Referaat Sisukord TĂŒri GĂŒmnaasium ......................................................................................................................

Bioloogia - PÔhikool
10 allalaadimist
4
docx

Liblikas

Liblikas Liblikaliste selts on ĂŒks suurimaid putukaseltse, praeguseks on teada umbkaudu 160 000 liiki liblikaid, kuid ei ole kahtlust, et tegelikult on liblikaliikide arv veelgi suurem. Eestist on leitud umbes 2 200 liiki liblikaid, kuid tegelik liikide arv on ilmselt 2 400 - 2 500 piires. Liblikaliste selts jagataks...

LoodusÔpetus - PÔhikool
9 allalaadimist
22
docx

Zoloogia osa kordamiskĂŒsimuste vastused

Ainuraksete hulka kuuluvad mitmesuguse kehaehitusega ĂŒherakulised loomad. Nagu kĂ”igil rakkudel on ka ainuraksetel loomadel olemas rakutuum, milles sisaldub pĂ€rilikkusaine nende paljunemiseks.. Ainuraksete pĂ”hiliseks tunnuseks on see, et nad koosnevad 1-st rakust, milles toimub kogu nende elutegevus. Ainuraksed on seega iseseisvad organis...

Vee elustik - Eesti MaaĂŒlikool
46 allalaadimist
8
rtf

Kapsas ja kapsaliblikas referaat

Uthna PĂ”hikool Raimo Holm Kapsaliblikas ja kapsas referaat Uhtna PĂ”hikool Sissejuhatus LĂŒlijalgsed on selgrootud loomad, kellel on lĂŒliline keha, lĂŒlilised kehajĂ€tked ning kitiinainest vĂ€lisskelett. LĂŒlijalgsed on kohastunud eluks Maal ja neid vĂ”ib leida meredest, jĂ€rvedest, metsadelt, pĂ”ldudelt, mullast, taimedes jne....

LoodusÔpetus - PÔhikool
17 allalaadimist
5
ppt

KĂ€rbes Esitlus

Emane on isasest suurem. ·Mul pole suiseid , mul on imikÀrss ·Mul on vaid esitiivad, tagatiivad on muutunud sumistiteks · Emasena munen kuni 900 muna, 100200 kaupa. Oma elu jooksul munen kuni 2000 muna. ·Ma olen erak, kuid kui on rikkalik toidulaud, on minu sugulased ja sÔbrad ka...

Bioloogia - PÔhikool
16 allalaadimist
4
docx

Putukate vÀlisehitus

Putukate vĂ€lisehitus Hoolimata sellest, et putukad on vĂ€ga liigirikas loomarĂŒhm, kelle hulgas kohtame suurt hulka erineva eluviisi ja vĂ€ljanĂ€gemisega loomi, on nende kehaehitus ĂŒldplaanis siiski sarnane. Putukate keha jaguneb kolmeks tavaliselt hĂ€sti eristatavaks osaks: pea, rindmik ja tagakeha. KĂ”ik need kehaosad koosnevad hulgast eri kujuga lĂŒlidest. Nagu kĂ”igil lĂŒlijalgsetel, on ka putukate keha kaetud k...

LoodusÔpetus - PÔhikool
8 allalaadimist
2
docx

Bioloogia lĂŒlijalgsed ja liblikad (kordamine)

LĂŒlijalgsed LĂŒlijalgsete loomarĂŒhm on loomadest kĂ”ige arvukam - neid on ĂŒle miljoni liigi. LĂŒlijalgsete hulka kuuluvad vĂ€hid, putukad ja Ă€mblikud. LĂŒlijalgsete loomade ĂŒhine tunnus on lĂŒliliste jalgade olemasolu. LĂŒlijalgsete keha katab tugev kate, mis on kehale vĂ€ljastpoolt toeks ja kaitseks. Veekogudes elavad lĂŒlijalgsetest loomadest peamiselt vĂ€hi...

Bioloogia - PÔhikool
19 allalaadimist
19
doc

Erizooloogia LĂŒhikonspekt

Loomad ei fotosĂŒnteesi, liikumisvĂ”ime, meeleelundid, raku vĂ€liskiht Ă”huke, rakukest puudub, vakuoolid vĂ€ikesed ja ajutised, taimedel 1 suur ja pĂŒsiv, taimerakkudes plastiidid Zooloogia - sĂ”nasĂ”nalises tĂ”lkes kreeka keelest loomateadust (zoon ­ loom, logos ­ Ă”petus). ZOOLOOGIA ­ teadus loomadest Morfoloogia ­ teadus loomade ehituse muutumistest EmbrĂŒoloogia ­ loomade individuaalsest arenemisest FĂŒsi...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse - EuroĂŒlikool
17 allalaadimist
35
doc

PĂ€randkoosluste loomastik

Eesti MaaĂŒlikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond PĂ€randkoosluste loomastik Juhendaja lektor Tartu 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus...

PĂ€randkooslused - Eesti MaaĂŒlikool
20 allalaadimist
6
doc

Putukad KORDAMISKÜSIMUSED

KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kirjelda putuka vĂ€lisehitust. VĂ€rvus: kaitsevĂ€rvus. Keha kattavadkitiinkestad. Keha osad: pea, rindmik, tagakeha. Peas on ĂŒks paar liitsilmad(kolm vĂ€iksed lihtsilmad) ĂŒks paar tundlaid, kolm paari suised, suu Rinmik: Kinnituvad 3 paari jalgu ja 2 paari tiibu Tagakeha: ku...

Bioloogia - PÔhikool
24 allalaadimist
34
doc

Omakultuur-konspekt, eksamiteemad

eestlaste ja naaberrahvaste pĂ€ritoluteooriad 2. keel ja maailmavaade Soovituslik: 1 (ariste), 11 (uku masing), 14, (uno rĂ€tsep), 15 (urmas sutrop) , 20 (wiiki kalevi) 1. traditsioonilise maailmapildi ruumitunnetus 2. traditsiooniliste maailmapildi ajatunnetus 3. rahvausk enne ja nĂŒĂŒd Kohustuslik: 1, 8, 9 1. mitteloolised peegeldused folkloorizanritest: r...

Raamatukogundus ja... - Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia
89 allalaadimist
14
pptx

Liblikad, nende levik ja liigid

k Liblikate vĂ€lisehitus Liblikate keha on sale ja neil on peened jalad. Keha on kaetud karvadega, mis aitavad sĂ€ilitada kehasoojust. Pea on liblikaliikidel eri suurusega, see kinnitub rindmikule peene kaelaga ja on liikuv. Pea kannab kahesuguseid jĂ€tkeid: suiseid ja tundlaid. Tundlad on liblikatel hĂ€sti arenenud, vaid ĂŒrgsematel vormidel on need lĂŒhikesed ja koosnevad vĂ€hem kui 10 lĂŒlist. PĂ€evaliblikate tundlad on nuiakujulised. HĂ€marikuliblikate tundlad on aga niitjad, saagjad, kamjad, sulgjad jne. Suiseid on liblikate seas kahte tĂŒĂŒpi: lĂ”ugadega liblikatel esinevad haukamissuised, ĂŒlejÀÀnud liblikatel aga alalĂ”ugade sisemĂ€lutitest tekkinud imilont ja kolmelĂŒlilised alahuulekobijad. Li...

- Keskkool
3 allalaadimist
9
doc

Referaat, Liblikalised ja PÀÀsusaba

TARTU FORSELIUSE GÜMNAASIUM LIBLIKALISED PÄÄSUSABA Referaat bioloogias Koostaja: Kairit Veri 8a Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 1. Liblikalised.........................................................................................4 1.1. A...

Bioloogia - PÔhikool
7 allalaadimist
10
pptx

Kodutolmulest

Kodutolmulest Dermatophagoides pteronyssinus Helin Lillian Talv Selts: lestalised Klass: Ă€mblikulaadsed AlamhĂ”imkond: lĂ”ugtundlased LĂ€himad sugulased: lestad, puugid, Ă€mblikud. Kodutolmulesta koht sĂŒstemaatikas 0,20,4 mm pikkune ovaalne keha, mille kĂŒlge kinnituvad karvajĂ€tked Tolmulestal on 8 jalga ja 2 paari suiseid Neil ei ole silmi, kuid suudavad eristad...

Elu mitmekesisus - Tartu Ülikool
12 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !