Levik Maailmas on vähemalt 1 000 000 liiki usse. Neid leidub peaaegu kõikjal maailmas, nii mere-, magevees kui ka maismaal. Mitmed ussid aitavad kobestada maapinda, näiteks vihmaussid, mõned jälle parasiteerivad teistes organismides, kaasa arvatud inimeses. Ökoloogiliselt on ussid tähtis toiduvõrgustikulüli enamikus ides. Peamised usside rühmad · Kidakärssussid · Rõngussid · Paelussid · Harjaslõugsed · Sammalloomad · Lõugsuud · Poolkeelikloomad · Siilussid · Ümarussid · Jõhvussid · Kärssussid · Küüsikloomad · Pärgussid · Lameussid · Keraskärssussid · Konuvaglad Usside rühmade kohta väike kokkuvõtte Kidakärssussid Kidakärssussid ehk akantotsefaalid on parasiitsete loomade hõimkond. Kidakärssussidele, nagu nimigi ütleb, on iseloomulik kärsa olemasolu. Kärss aitab neil siseneda peremeesorganismi ja seal kinnituda
Kivid,mineraalid Kvarts(mäekristall, suitsukvarts) K-päevakivi plagioklaas Biotiit muskoviit magnetiit hematiit Kips barüüt püriit galeniit oliviin pürokseen Amfibool(küünekivi, leelissamfibool) Kaltsiit Dolomiit Haliit Talk flouriit Apatiit granaat väävel Topaas Korund Basalt Gabro Dioriit Andesiit Rüoliit Graniit, rabakivigraniit Tuf Pegmatiit anortosiit Diabaas gneiss granuliit marmor migmatiit kvartsiit rohekilt sinikilt amfiboliit savikivi kvartsliivakivi Konglomeraat bretsa põlevkivi Orgaanirikas kilt Kivisüsi Kivisool ehk haliit Ränikivi ehk tulekivi Lubjakivi Dolokivi mergel Travertiin ehk allikalubi Sooraud Tabulaadid( koloniaalsed korallid) Rugoosid ehk sarvkorallid sammalloomad brahhiopoodid ehk käsijalgsed Teod karbid peajalgsed triboliidid okasnahksed graptoliidid
merelistest liikidest. Permi kliima Permi alul taandus meri kõigilt mandreilt Kliima muutus kuivaks ja kontinentaalseks, sest enamus maismaast jäi meredest kaugele. Taimestik Esines rohkelt kidasid Taimestik Ajastu teisel poolel suurenes järsult paljasseemnetaimede osatähtsus Hõlmikpuu leht: Hõlmikpuu Peeter Süda tänaval, Tallinnas Taimestik Palmlehikud Okaspuud Merelised selgrootud Foraminifeerid Karbid Sammalloomad Käsijalgsed Ammoniidid Selgroogsed Kahepaiksed Luukalad Selgroogsed Roomajad (teriodondid) TÄNAME KUULAMAST! Kasutatud materjalid https://et.wikipedia.org/wiki/Perm_(geoloogia) http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/perm.html http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/kidad.html https://en.wikipedia.org/wiki/Permian#Climate http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/hqlmikp.html http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/palmlehik.html http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/okasp.html http://www.ut
Temperatuurivahemik ekvaatorist poolusteni polnud nii kõrge kui tänapäeval. Kliima oli lisaks sellele ka väga kuiv ning rohkesti oli põuaperioode, eriti ekvaatorialadel. Keskmine merepinna temperatuur oli 30°C. Keskmises Devonis langes aga temperatuur umbes 5°C võrra. Kui Vanemas Devonis maapinna keskmine temperatuur jälle tõusis, võis see aidata kaasa stromatosoidide väljasuremisele. Vee- ja maismaaloomad Vetes domineerisid sammalloomad, käsijalgsed, korallid jne. Selgroogsete hulgas, lõualuuta soomustatud kaladel vähenes mitmekesisus ning lõualuuga kalade populatsioon suurenes nii mere- kui magevetes. Maal levisid kaks põhilist loomagruppi. Esiteks tetrapoodid, kes olid selgroogsed, sisalikutaolised loomad. Teiseks lühijalgsed maismaaloomad, kuhu kuulusid tiibateta putukad ning algelised ämblikulaadsed.
2.Sammalloomad Eesti aluspõhjas leidub sammalloome Kesk- ja Ülem-Ordoviitsiumi lubjakivides ja ka Siluri lubjakivides. Üks suurimaid leiukohti on põlevkivikihind. (Ivar Puura, 2006) On koloonialise eluviisiga. Koloonia koosneb pisikestest üksikisenditest, kes on skeleti kaudu kokku kasvanud ja mis võis lõpuks kasvada kuni poole meetri suuruseks. Sellised massiivsed kolooniad võivad meenutada koralle, samas on mõningatel sammalloomadel sarnane välimus taimede ja vetikatega. Sammalloomad on lubitoesega organismid. (fossiilid.info). Sammalloomi elab ka tänapäeval. 3. Käsnad Käsnad on ürgseim teadaolev hulkraksete hõimkond. Nad on vaasikujulised või ümmargused pehmekehalised loomad, kelle õrn siseskelett koosneb kaltsiidi või räni nõelakestest. Vanimad käsnade kivistised on teada juba 570 miljoni vanusest fosforiidikihindist Hiinas. Eestis leidub käsnade kivistisi üsna harva Kohtla-Järve põlevkivikihindis ja levinumalt Kesk-ja Ülem- Ordoviitsiumi lubjakivides
Hiidpanda Kristina Reintam 9.a Riik » päristuumsed, hulkraksed ning Loomad liikumisvõimelised organismid » Esimesed loomad tekkisid vees Seened umbes 600 miljonit aastat tagasi » Jaguneb Taimed selgroogseteks ning selgrootuteks Protistid » Heterofoobse toitumisega Bakterid Hõimkond keelikloomad » seljakeelik » selgmine toru-tüüpi kesknärvisüsteem Lameussid » Lõpusepilud » saba, mis ulatub pärak taha Ainuõõssed » lihaste kimbud ümber keha. » Jaguneb alamhõimkonnaks: limused mantelloomad Süstikkalad selgroogsed Sammalloomad Klass imetajad » Kõrgelt arenenud närvisüsteem ...
Metazoa ph käsnad (Porifera) Eumetazoa Hk kõrveraksed (Cnidaria) kl hüdraloomad kl Karikloomad kl Täringmeduusid kl Õisloomad hk Ctenophora (kammloomad) Bilateralia Protostomia (algsuused) Lophotrochozoa hk Platyhelminthes (lameussid) kl Ripsussid kl imiussid kl ainupõlvsed kl Paelussid hk Gastrotricha (ripskõhtsed) hk Gnathostomulida (lõugsuud) hk Rotifera (keriloomad) hk Entoprocta (kummarloomad) kl kidakärssussid hk Ectoprocta (sammalloomad) hk Brachiopoda (käsijalgsed) hk Phoronida (pärgussid) hk Nemertea (kärssussid) hk Mollusca (limused) kl soomuslimused ...
Käsnad Okasnahksed Vetikad Väljasuremine 70% lülijalgsetest Ordoviitsium Ordoviitsium 488 443 mln a.t. Soe kliima Mereelustiku mitmekesistumine Lubjakivi ja põlevkivi settimine Ordoviitsium Iseloomulikud: Käsijalgsed Korallid Sammalloomad Peajalgsed (-11m) Meriliiliad Vetikad maismaale Selgroogsete eellased Lõuatud kalad Ordoviitsium Ordoviitsium Lõpuosas suur massväljasuremine Merest 100 perekonda Üle poole sammal- ja käsijalgsetest loomadest Silur 443 416 mln a.t. Silur Elustik sarnane Ordoviitsiumi omaga Korallriffide moodustumine
- maakoore teke, tardkivimid(graniit, basalt, geniss-moondekivim). Proterosoikum e. agueoon e. aguaegkond oli 2,5 miljr aastat tagasi ja kestis 2miljr aastat samad protsessid mis eelmisel graniit, basalt. Vanaaegkond e. paleosoikum algas umbes 600 mln aastat tagasi kambriumi ajastuga ja lõppes permi ajastuga u 300 mln aastat tagasi. kambrium 545 (ilmusid hõimkonnad, minaraalse skeletiga loomad, kiskjad, elu meres, lülijalgsed). Seal vahel veel ordoviitsium 495 (maismaavetikad, taimed, sammalloomad, mandrijäätumine), silur 440 (kõik arenes edasi, kalad, kivistised-korallid, käsijalgsed jne), devon 417 (kõik levis, arenes, neljajalgsed, karbid teaod), karbon 354 (taimestik lopsakas, sõnajalad, poolustel mandrijäätumine, putukatel lennuvõime, roomajad), perm 292(90% selgrootutest rühmadest suri välja, tekkis Pangea hiidmanner). Mesosoikum e. keskaegkond. Triias 250 (paljasseemnetaimed, okas-ja hõlmikpuud,
Elu teke ja areng Maal . 9-B kordamine . 1. Maa esimesed organismid elasid 4 miljardit aastat tagasi . Bakterite sarnased, koosnesid ühest rakust ja olid tuumata. Vees elasid. 2. Karbid, teod, käsijalgsed, okasnahksed, sammalloomad, merisiilik , meduus, korallid, lülijalgsete eellased, selgroogsed kalad, lõuatud, kahepaiksed, kõhrkalad, luukalad, peajalgsed. 3. Vanaaegkonna alguses . 450 miljonit aastat tagasi . Õhus oli hapnikku . Taimed pidid kohastuma uute, kuivemate elutingimustega . 4. Esimesed maismaa loomad . Väikesed selgrootud: hulkjalgsed, ämblikulaadsed, putukad. 5. Taimedest atmosfääri eralduv hapnik võimaldas loomadel levida maismaale . Vanaaegkonna lõpul . 6
Soe kliima soodustas karbonaatsete setete teket. Ordoviitsiumi lõpus kattus Gondwana lõunaosa jääga ning põhjustas Hilis-Ordoviitsiumis ühe kõige külmema perioodi Maa ajaloos. Taimedest olid esindatud merevetikad ja veepiiril algelised maismaataimed Hilis-Ordoviitsiumis toimus suur organismide väljasuremine, mille käigus kadus 60% perekondadest. Selgrootute mereorganismide hulgas olid tähtsaimad trilobiidid, molluskid, sammalloomad, ostrakoodid, luksed käsijalgsed, okasnahksed, kitiinikud, konodondid ning graptoliidid Ordoviitsium Ajastu keskellisandusid soojaveelised korallid, stromatopoorid, ning merisiilikud, on leitud ka esimeste selgroogsete (lõuatute) kivistisi. Silur(443,7-416) Siluri taimestiku moodustasid peamiselt merevetikad Esimesed algelised soontaimed on leitud Hilis-Silurist Selgroogseist elas rohkesti algelisi kalalaadseid lõuatuid ja kõhrkalu
Eesti maapõue liigestus: aluskord, pealiskord, aluspõhi, pinnakate. Eesti territooriumi areng kvaternaarieelse aja vältel. Aluspõhja kivimite (vendi, kambriumi, ordoviitsiumi, siluri ja devoni ajastuil tekkinute) iseloomustus ja nende kasutamine maavaradena: a) aluskorras -- rauamaak; b) aluspõhjas -- kambriumi ja devoni savid, oobulusfosforiit, lubjakivid, dolomiidid, põlevkivi, mineraalvesi. Vanaaegkonnast pärinevad kivistised: ainuõõssed (stromatoporaadid, korallid), sammalloomad, käsijalgsed, limused, lülijalgsed, okasnahksed, rüükalad jt. Eesti territooriumi areng kvaternaariajastul. Mandrijäätumine. Kvaternaarsed setted. Tähtsamate pinnavormide iseloomustus:a) mandrijää setted ja pinnavormid -- moreenid, moreentasandikud, künklik moreenreljeef, otsamoreen, voored. Voolavate jääsulamisvete setted ja pinnavormid -- sandurid, oosid. Jääjärvede setted ja tasandikud, mõhnastikud. Liustikujõgede setted, ürgorud.
Kaitstavad seeneliigid ja kivistised Seeneliigid Eestis on kaitse all 46 seeneliiki: I kategoorias 9 II kategoorias 27 III kategoorias 10 I kategooria seeneliigid I kaitsekategooriasse kuuluvad valdavalt vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisus elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. I kaitsekategooria liikide puhul on keelatud täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites. I kategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega I kategooria seeneliigid poropoorik Amylocystis lapponica lõhe-lehtervahelik Leucopaxillus salmonifolius roosakas tammenääts Pachykytospora tuberculosa I kategooria seeneliigid leht-kobartorik - Grifola ...
· Perekond Homo Silur · Välja surid mammut ja · Korallid mõõkhambuline tiiger · Algelised kalad · Maismaa asustamine Neogeen · Maod, laululinnud, konnad, rotid, Ordoviitium hiired, rohttaimed · Sammalloomad, molluskid, triloiidid · Mandrijäätumine mitmete liikide Paleogeen · Imetajate kiire arend väljasuremine · Kiskjad, kabjalised, londilised, Kambbrium närilised, lovalised. · Elu meres · Trilobiidid, molluskid Perm · Luukalad, kahepaiksed · Pangea hiidmanner · Ajaloo suurim väljasuremine Karbon
Ajastu kestel ilmusid trilobiidid, arheotsüaadid, brahhiopoodid, käsnad, molluskid, okasnahksed ja paljud problemaatilise kuuluvusega organismid. Eesti Alam-Kambriumist on kirjeldatud trilobiite, lukuta brahhiopoode, tigusid, torbiklimuseid, hüoliite, foraminifeere ja paljusid problemaatilise kuuluvusega skeleti fragmente. Ordoviitsiumi ajastu algas 500 miljonit aastat tagasi ja lõppes 435 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsiumi ajastul ilmusid esmakordselt korallid ja sammalloomad ning rida okasnahksete gruppe, eriti tsüstiide. Ordoviitsiumis ilmusid esmakordselt peajalgsed, tsüstiidid, krinoidid, merisiilikud, stromatoporaadid, korallid (nii rugoosid kui ka tabulaadid) Arvukamaks muutusid trilobiitide, konodontide, sammalloomade, tigude, ostrakoodide kivistised. Taimedest olid esindatud vaid vetikad. Trilobiitide eelne Kambrium - Tommoti lade Mõned tolle ajastu organismid, nagu käsnad ja molluskid, elavad ookeanides tänapäevalgi
7. Loomariigi geoloogiline ajalugu: mis aegkonnas on tekkinud põhilised hõimkonnad, maismaaloomad, imetajad Ürgaegkond: algelised eluvormid; Aguaegkond: kõva skeletiga selgrootud, vend: ajastu lõpus ilmusid kõik selgrootute hõimkonnad; vanaaegkond e paleosoikum: kambriumis: mereselgrootuist ülekaalus trilobiidid, lukuta käsijalgsed, arheotsüaadid ja meduusid, ilmusid selgroogsete eellased; ordoviitsium: trilobiidid, käsi- ja peajalgsed, sammalloomad, ilmusid korallid, merisiilikud, graptoliidid ja esimesed selgroogsed; silur: rohkesti mereselgrootuid: käsijalgsed, korallid, trilobiidid, meriliiliad, ostrakoodid, ürgvähid, graptoliidid, algelised kalalaadsed, kellest aegkonna lõpuks arenesid kalad; devon: valdavateks loomadeks kalad: rüükalad, kivi- ja vihtuimsed, kopskalad, esimesed haid; ilmusid kahepaiksed; karbon: ilmuvad roomajad, kiirelt arenevad kahepaiksed
Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. NT. seened, taimed, algloomad jne. 3. Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Mittesugulist paljunemist jaotatakse: vegetatiivseks ja eoseliseks paljunemiseks 4. Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ja too näiteid. Pooldumine ja pungumine, taime osadega. Poolduvad nt. bakterid ja vetikad. Punguvad nt. üherakulistel ja hulkraksetel, pärmseened, sammalloomad. Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Seda kasutatakse paljude kultuurtaimede paljundamisel. 5. Mida tähendab iseviljastumine? Too näiteid. Hermafrodiitsetel ehk mõlemasugulistel loomadel on emas- ja isassuguelundid ühes ja samas organismis. Sugurakud pärinevad ühelt vanemalt ( viinamäetigu, vihmaussid, kaanid). 6. Mida tähendab partenogenees? Too näiteid
(Põhja-Ameerika). Samal ajal kui Baltika liikus ekvaatori poole, praegustest lõunapooluse mandritest moodustunud Gondwana hiidmander aga nihkus lõunapooluse suunas. Ordoviitsiumis olid mandrid väga madalad ja kaetud madalmeredega. Soe kliima soodustas karbonaatsete setete teket. Ordoviitsiumi lõpus kattus Gondwana lõunaosa jääga ning põhjustas Hilis-Ordoviitsiumis ühe kõige külmema perioodi Maa ajaloos. Selgrootute mereorganismide hulgas olid tähtsaimad trilobiidid, molluskid, sammalloomad, ostrakoodid, luksed käsijalgsed (brahhiopoodid), okasnahksed, kitiinikud, konodondid ning graptoliidid. Ajastu keskel, kui Baltika kontinent triivis juba ekvaatori poole, lisandusid soojaveelised korallid, stromatopoorid, ning merisiilikud (botriotsiidaris), on leitud ka esimeste selgroogsete (lõuatute) kivistisi. Hilis-Ordoviitsiumi toimus suur organismide väljasuremine, mille käigus kadus 60% perekondadest.
Suur Kanjon Marianne Kangur Mis on kanjon? Kanjon on piklik, kitsas ja sügav järskude seintega org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena. Tekkeks vaja: Aluspõhjas kergesti erodeeritavad kivimid (pigem sette- kui kristalsed kivimid) Seinte püsimiseks vaja , et kanjoni alaosas paljanduksid pehmemad kivimid kui ülaosas. Kanjoneid tekitavad eelkõige kõrgetel platoodel või mägismaal voolavad jõed, sest nende erosioonibaas on madalal. Kanjoni moodustumist soodustab see, kui jõe erodeeriva tegevuse kiirus on suurem ümbritsevate kivimite murenemiskiirusest. Aeglane murenemine on omane eelkõige neile piirkondadele, kus on vähe sademeid. Suur Kanjon Click to edit Master text styles Second level Third level Maailma tuntuim kanjon Fourth level...
Homoloogilised elundid eri liikide elundid, millel on sarnane ehitus, kuid võib olla einev funktsioon Mandunud elundid ehk vestiigiumid oma esialgse ülesande kaotanud elundid, mis teistel sarnaste ehitusega liikidel võivad olla välja arenenud ja funktsioneerivad 542 Kambrium hulkraksete loomade kiire areng, välisskeletiga loomade valitsemisaeg, esimesed keelikloomad, taimedest vetikad 488 Ordoviitsium selgrootute loomade kiire areng, käsijalgsed, korallid, sammalloomad, meriliiliad, vetikad asustasid maismaad, esimesed selgrootud lõuatud kalad 443 Silur palju uusi selgrootute loomade liike, esimesed korallrifid, selgrootud mereloomad nt peajalgsed, karpvähilised, meriliiliad, maismaad asustasid soontaimed, algkaladel arenesid lõuad 416 Devon maad asustasid kahepaiksed, kaladest kõhrkalad ja luukalad, vihtuimsetest kaladest arenesid kahepaiksed, esimesed koldade, osjade ja sõnajalgade fossiilid, eostaimed, hulkjalgsed putukad
· Majanduslik tähtsus: otseseks toiduks inimesele või inimese poolt kasutatavatele organismidele · Bioindikatsioon paiksus; erinev ökoamplituud? · Oluline roll veekogude isepuhastuse võimes biofiltraatorid. Filtreerijad eemaldavad veest sestonit paraneb vee läbipaistvus Mere põhjaloomastik e. zoobentos...ainuraksed, käsnad, ainuõõssed, mitmesugused ussid, koorikloomad, ämblikulaadsed, putukate vastsed, sammalloomad, okasnahksed, poolkeeliksid, selgroogsed (kalad). Joonis 1.Liikide arvukus Läänemeres Eluviisi poolest ollakse ka mitmekesised: · esinevad ujuvormid · mööda põhja liikuvaid vorme (jooksvaid ja roomavaid) · vabalt merepõhjal lebavad vorme · põhjasetteisse kaevuvaid vorme · puurivad vormid · kinnistuvad vormid 2
Eesti loomastik Allikas: Vikipeedia Eesti loomastik ehk Eesti fauna on üldmõiste, mis hõlmab endas Eestis looduslikult elavaid, juhukülalisena Eestisse sattuvaid ja inimese poolt koduloomadena peetavaid loomi. Käesolev artikkel keskendub neist kahele esimesele. · Eesti zoogeograafiline kuuluvus Üldiselt on Eesti üleminekualaks Lääne-palearktilise ja Ida-palearktilise subregiooni vahel. Loomastikus on valdavad transpalearktilise, ka holarktilise, Eurosiberi ja Euroopa levikuga liigid. Merefauna järgi (Läänemeri) kuulub Eesti Ida-Atlandi boreaalsesse subregiooni. Siseveekogude fauna põhjal kuulub Eesti Palearktilise regiooni Vahemere subregiooni Balti provintsi. Eesti on oma asukoha tõttu väga paljude liikide levila piiril (enamasti põhja- või läänepiiril) mistõttu põhja-, lääne-, ja idapoolsete naaberaladega võrreldes on siinne fauna suhteliselt liigirikkam. Eesti fauna koostis Eesti faunat võib maailma mastaabis lugeda üsna liigiva...
ühendeid uuesti õhku paiskama. 3. küsimus Kuigi nende merepõhja vaibana katvad kolooniad meenutavad esmapilgul metsaalust samblapinda, kuuluvad nad siiski loomariiki. Paljud liigid katavad koorikutena mereloomade kodasid ning on ehitanud õrnu koralle meenutavaid võrkjaid struktuure. Ka kivististena võib neid ohtralt leida: õrnad pitsilised moodustised helepruuni põlevkivi pinnal. Oive Tinn, Tõnu Meidla. 2006. Kivistunud sammalloomad. Eesti Loodus, 10. 1. Millise loomarühmaga on tegemist? Tegemist on sammalloomadega. 2. Millised kohastumused on neil väikestel, 1 mm pikkustel loomadel tekkinud, et olelusvõitluses ellu jääda? Neil on kujunenud välja väga põhjalik tööjaotus. On eraldi isendid kes: linnukloomikud kaitsevad kolooniat, piugloomikud ehk vibrakulaarid kes puhastavad kolooniat, toiteloomikud kes toidavad kolooniat. 4. küsimus
põhjusel kiirenes elu areng ja organismide mitmekesisus suurenes geoloogiliselt lühikese aja jooksul kiiresti. Ilmusid erinevad veeselgrootud molluskid, trilobiidid, arheotsüaadid (surid välja Kambriumi keskel), puuduluksed käsijalgsed (brahhiopoodid), käsnad, meduusid, ussid ja paljud problemaatilise kuuluvusega organismid. Taimestikus ülekaalus merevetikad. 2) Ordiviitsium (495- 440 miljonit aastat tagasi) Selgrootute mereorganismide hulgas olid tähtsaimad trilobiidid, molluskid, sammalloomad, okasnahksed. Ajastu keskel, kui Baltika kontinent triivis juba ekvaatori poole, lisandusid soojaveelised korallid ning merisiilikud, on leitud ka esimeste selgroogsete (lõuatute) kivistisi. Taimedest olid esindatud merevetikad ja veepiiril algelised maismaataimed. Tõenäoliselt olid ka meie kukersiidi orgaanilise aine allikaks mikroskoopilised sinivetikad. Hilis-Ordoviitsiumi toimus suur organismide väljasuremine, mille käigus kadus 60% perekondadest.
Tekkis osoonikiht. Ilmusid mitmekesised bakterite ja arhede kooslused. Tekkisid eukarüoodid ja hulkraksed loomad. Eooni lõpil ilmusid käsnad ja Ediacara fauna.(2500- 500mln a) Fanerosoikum(Vanaaegkond): Kambrium Hulkraksete loomade kehaehitusplaanide ja eluviiside mitmekesisus kasvas kiiresti. Ilmusid peaaegu kõik hõimkonnad. Rohkelt esines mineraalse skeletiga loomi. Ilmusid esimesed kiskjad. Eluleidus ainult meres. (545-495mln a) Ordoviitsium Lisandusid sammalloomad, Jätkus mereliste selgrootute mitmekesisuse kasv. Ilmusid esimesed maismaavetikad ja taimed. Ajastu lõpul leidis aset mandrijäätumine ja mitmete liikide väljasuremine. (495-440 mln a) Silur Merelised selgriitud arenesid edasi ja spetsialiseerusid. Tekkisid korallrifid. Taimed ja lülijalgsed asustasid maismaa. (440-417 mln a) Devon Kasvas kalada mitmekesisus ja toimus nende laialdane levik. Kaladest evolutsioneerusid nelijalgsed, kes asustasid maismaa. (417-354 mln a)
On tehtud palju rekonstruktsioone. Üsna agressiivne keskkond oli kujunenud saaklooma ja kiskja suhted. Saakloomadel tekkinud kaitsemehhanismid. Kes kaevusid pinnasesse, osa roomas osa kinnitus põhja, osa ujusid. · ORDOVIITSIUM 488,3-443,7 m.a.t. · Soe kliima, ulatuslikud madalmerealad ohter karbonaatsete setete teke lubikodadest, mereorganismide sugukondade arv kolmekordistus · Protistidest ilmuvad kojaga amööbid (kambrilised e. foraminifeerid) · Ilmuvad sammalloomad · Ohtralt graptoliite harunevaid kolooniaid moodustavad loomad · Ilmuvad korallid (rugoosid ja tabulaadid) · Esimeste selgroogsete lõuatute teke · Merefaunas kaks biogeograafilist piirkonda soe ekvatoriaalane ja jahe Gondwana-lähedane · Toimus maismaa asustamine taimedega fossiilsed eosed · Gondwana liigub lõunapoolusele, ajastu lõpeb suure jääajaga Hiidkontinent alles. Väiksemad on liikunud sellele lähemale.
Erinevad ajastud Anni Larin 10b klass Loodusõpetus 2011 Vanaaegkond Algas 540 miljonit aastat tagasi ja kestis 290 miljonit aastat Kaks tähtsat muutust organismide arengus "Kambriumi plahvatus" Maa ajaloo suurim organismide välja suremine Vanaaegkonna jagunemine Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kambrium Algas 540 miljonit aastat tagasi ja lõppes 495 miljonit aastat tagasi; järgnes Proterosoikumile ja eelnes Ordoviitsiumile. Kambriumi kliima oli mõõdukas, mitte eriti külm, ega ka soe. Ilmusid skeletiga varustatud hulkraksed loomad. Kambriumi olulisemateks maavaradeks on nafta ja fosf...
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fift Selgrootud Paljud selgrootud on seotud Läänemere ja veelgi enamad rohkete siseveekogudega, kus elavad viburloomad, ripsloomad, käsnad, karikloomad, ripsussid, hulkharjasloomad, keraskärssussid ja kärssussid, ripskõhtsed, kaanid, karbid ning sammalloomad. Maismaaselgrootutest on pinnases arvukad ümarussid, väheharjasussid ja lestalised, kõigis maismaaelupaikades domineerivad putukad, kellest arvukaimad on kahetiivalised, kiletiivalised, mardikalised, liblikalised ja nokalised. Mõnede LääneEuroopast kadunud koosluste (niidud, rabad ja looduslikud metsad) senise hea esindatuse tõttu leidub Eestis veel küllaltki palju putukaliike, kes on kantud Euroopa elusloodust kaitsva Berni konventsiooni eriti ohustatud liikide nimekirja.
Koostaja: Leeni Rahu Juhendaja: Rein Ojasoo Leisi Keskkool 2009 Sisukord 1. Eesti rahvuskivi ehk Paekivi 2. Paekivi kasutamine 3. Pärlid -kivistunud kastepiisad 4. Pärlite kasutamine 5. Eesti rahvuskivist pärlini Paekivi ehk Eesti rahvuskivi Eesti paekivi on väga mitmevärviline ja mitmesordiline-helevalgest karmiinpunaseni, vetik-rohelisest sokolaadpruunini.Kivi sees on loomakesed: peajalgsed molluskid ning sammalloomad brüozoad,korallid ja karbid ning mudaloom,kelle singerdused kivisse käigud on jätnud. Täiesti puhas paekivi sisaldab 56% CaO + 44% CO.Kui paekivi sisaldab lisandeid,siis on tegemist dolokivi,savika lubjakivi,glaukoniidirikka lubjakivi ja kirjuvärvilise lubjakiviga (sisaldab Fe-ioone).Dolokivi võib lisaks sisaldada MgO (sisaldus kuni 21.7%). Tekkelt kuulub paekivi biokeemiliste setendite hulka:on kujunenud siin- setes meredes elanud organismide elutegevuse kaasabil
Siluri ajastul ( 440 417 mln a tagasi) asustasid Maa taimed ja lülijalgsed. Vetikatest arenesid lihtsamad taimed: sõnajalad, osjad ja kollad. Eelnevalt nimetatutest omakorda arenesid õistaimed. Enne õistaimi Maal kasvanud taimede mattumisest tekkisid kivisöelademed. Loomad Eelpool sai mainitud, et kõigepealt arenesid ainuraksed, seejärel hulkraksed. Hulkraksetest said seejärel käsnad, käsijalgsed ja lülijalgsed ning sammalloomad. Järgmises etapis toimus kiire selgroogsete evolutsioon. Tekkisid esimesed kalad. Samal ajal asustasid lülijalgsed maismaa. Kalade mitmekesisuse kasvades toimus järgmine evolutsioon, mille käigus arenesid esimesed neljajalgsed. Seejärel saavutasid putukad lennuvõime, ilmusid roomajad. Permi ajastul ( 290 250 mln a tagasi) olid ülekaalus kahepaiksed, aset leidis ka Maa ajaloo suurim väljasuremine (hävis 90% selgrootutest)
Kiskjatest on leitud Kambriumi ajastust ussilaadseid loomi ja lülijalgseid, kes olid varustatud väikeste sõrgadega või spetsiaalsete lõugadega, mis olid mõeldud teiste surmamiseks ja närimiseks. Trilobiitidel on samuti leitud lõualaadseid struktuure, mis olid võimelised purustama väikseid saaklooma tükke. Meduusid püüdsid saaki surmavate nõelavate rakkudega. Ordoviitsiumi ajastul ilmusid esmakordselt korallid, sammalloomad ning palju okasnahksete gruppe, eriti tsüstiide. Arvukamaks muutusid trilobiitide, sammalloomade, tigude, ostrakoodide kivistised. Trilobiit Tsüstiit Click to edit Master text styles Second level Third level *as
Raili Kivisalu MH II Matsalu laht ja selle ümbrus Juhendaja: lektor Merle Ööpik Tartu 2012 Sissejuhatus Piirkond, kust valisin välja kirjeldatavad biotoobid, paikneb Läänemaal, Matsalu rahvuspargi alal (joonis1). Kooslusteks valitud piirkonnas on matsalu lahe ida osa vabaveeala, Penijõe jõgi, tuudi jõgi, rannaniit ja roostik. Kirjeldatavateks biotoopideks valisin Matsalu lahe idaosa, kus kirjeldan täpsemalt lahe idaosa vabaveeala põhjataimestikku ja põhjaloomastikku, kuna Matsalu lahe idaosas on väga laialdaselt levinud roostik, jätsin selle kirjeldatavast alast välja ning kavatsen käsitleda seda eraldi biotoobina. Kolmandaks biotoobiks valisin roostikuga külgneva rannaniidu. Ühtlaselt madalad on Matsalu lahe rannikualad. Rannikualade pinnamoodi mitmekesistavad vanad rannavallid, kuigi ülekaalus on merelised kuhjetasandikud, mis on tekkinud purdmaterjali kuhjumise tagajärjel....
8.Eluareng (eel-)prekambriumis: Arhaikum- elu Maal ainult vees, tsüanobakterid. Proterosoikum-meres juba suhteliselt rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest. Ediacara fauna. 9.Eluareng paleosoikumis: Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng nn "Kambriumi plahvatus", ilmusid toesega hulkraksed loomad. Paleosoikumi lõpus toimus Maa ajaloo suurim organismide väljasuremine. Ordoviitsium- korallid, merisiilikud, merevetikad, sammalloomad, ordoviitsiumi lõpus kadus 60% perekondadest. Silur-käsijalgsed ja soontaimed. Devon- sõnajalad, osjad, lõpu poole ka kahepaiksed. Karboni lõpus lisandusid roomajad. Permi ajastul tekkisid okaspuud. 10.Elu areng mesosoikumis: roomajad, saurused, linnud, imetajad, paljasseemnetaimed, hiljem katteseemnetaimed ja õistaimed. Mesosoikumi mereelustikus molluskid (iseloomulikud olid ammoniidid ja belemniidid), korallid ja merisiilikud. Ilmusid esimesed lendavad roomajad ja linnud
Ilmusid limused, käsijalgsed, peajalgsed, okasnahksed, lülijalgsed (trilobiidid), arheotsüaadid (esimesi loomseid riffe moodustavad) Keelikloomade teke - konodondid Rohevetikate ja punavetikate teke · ORDOVIITSIUMI MANDRID Soe kliima, ulatuslikud madalmerealad ohter karbonaatsete setete teke lubikodadest, mereorganismide sugukondade arv kolmekordistus Protistidest ilmuvad kojaga juurjalgsed (kambrilised e. foraminifeerid) Ilmuvad sammalloomad Ohtralt graptoliite harunevaid kolooniaid moodustavad loomad · ORDOVIITSIUM Ilmuvad korallid (rugoosid ja tabulaadid) Esimeste selgroogsete lõuatute teke Merefaunas kaks biogeograafilist piirkonda soe ekvatoriaalane ja jahe Gondwana-lähedane Toimus maismaa asustamine taimedega fossiilsed eosed Gondwana liigub lõunapoolusele, ajastu lõpeb suure jääajaga · SILUR Kliima soe, kliimavööndid sarnased praegustele
PH lameussid platyhelminthes CL ripsussid turbellaria O umbeliselaadsed - acoelomorpha CL imiussid trematoda CL ainupõlvsed monogenea CL paelussid cestoda PH ripskõhtsed gastrotricha PH lõugsuud gnathostomulida PH keriloomad rotifera PH pisilõugloomad micrognathozoa PH rattakandjad cycliophora PH kummarloomad entroprocta PH sammalloomad ectoprocta PH käsijalgsed brachiopoda PH pärgussid phoronida PH kärssussid nemertea PH limused mollusca CL karbid bivalvia CL peajalgsed cephalopoda CL teod gastropoda CL lasnjalgsed scaphopoda CL soomuslimused polyplacophora PH rõngussid annellida CL hulkharjasussid CL väheharjasussid CL kaanid
a. a. eest reaktiivpõhimõttel, paisates vett läbi lehtritaolise elundi. Meres elas ka palju okasnahkseid. Meriliiliad katsid tihnikuna madalmere põhja.Ilmusid ka esimesed merisiilikud. Tähtsal kohal olid veel sammalloomad, korallid, teod ja mikroskoopilised karpvähilised. Erilist tähelepanu äratasid tolleaegsed röövloomad - ürgskorpionid (nende kivistisi on leitud ka Saaremaalt).Nad kasvasid kuni kolme meetri pikkuseks ja kujutasid tõsist ohtu kohalikele
Ordoviitsiumis olid mandrid väga madalad ja kaetud madalmeredega. Soe kliima soodustas karbonaatsete setete teket. Ordoviitsiumi lõpus kattus Gondwana lõunaosa jääga ning põhjustas Hilis- Ordoviitsiumis ühe kõige külmema perioodi Maa ajaloos. Joonis 4. Kesk-ordoviitsium Selgrootute mereorganismide hulgas olid tähtsaimad trilobiidid, molluskid, sammalloomad, ostrakoodid, luksed käsijalgsed (brahhiopoodid), okasnahksed, kitiinikud, konodondid ning graptoliidid. Ajastu keskel, kui Baltika kontinent triivis juba ekvaatori poole, lisandusid soojaveelised korallid, stromatopoorid, ning merisiilikud (botriotsiidaris), on leitud ka esimeste selgroogsete (lõuatute) kivistisi. Taimedest olid esindatud merevetikad ja veepiiril algelised maismaataimed. Tõenäoliselt olid ka meie kukersiidi orgaanilise aine allikaks mikroskoopilised sinivetikad.
Eristatakse kahte fatsiaalset (kivimi tekketingimuste kompleks) vööndi): põhjavöönd, milles ordoviitsiumi karbonaatkivimid on valdavalt halli värvusega ja ; telgvöönd, mille ladestu on punane või kirju süvaveelisemate savikate lubjakivide ja merglite tõttu. Ordoviitsiumimere elustik oli võrreldes kambriumiga tunduvalt rikkalikum ja mitmekesisem. Ilmusid esimesed peajalgsed, merisiilikud ja korallid; arvukamaks muutusid nii trilobiidid, teod, sammalloomad. Taimedest esindatud vaid vetikad (tõenäoliselt kukersiidi orgaanilise aine allikaks). TÄHTSUS: ordoviitsiumi ladestusse kuuluvad Eestile tähtsad maavarad kukersiit ja oobolusfosforiit (lukuta brahhiopoodide ja fosfaatsete karpide setenditest rikastatud) ning diktüoneemakilt ehk graptoliitargilliit. Kukersiit ehk põlevkivi on üks Eesti tähtsamaid maavarasid, millel põhineb suurem osa meie elektrienergia tootmisest. Saanud oma nime kukruse lademe järgi
..443 miljonit aastat tagasi) Ordoviitsiumi käigus kujunes välja vanaaegkonna fauna, mille häving saabus Permi lõpu väljasuremisega, mis on läbi aegade suurim väljasuremissündmus Maal. Ordoviitsiumis olid mandrid väga madalad ja kaetud madalmeredega. Soe kliima soodustas karbonaatsete setete teket. Ordoviitsiumi lõpus kattus Gondwana lõunaosa jääga ning põhjustas Hilis- Ordoviitsiumis ühe kõige külmema perioodi Maa ajaloos. Esmakordselt ilmusid korallid (pildil) ja sammalloomad, peajalgsed (pildil), merisiilikud, korallid ning rida okasnahksete gruppe. Arvukamaks muutusid trilobiitide, konodontide, sammalloomade, tigude, ostrakoodide kivistised. Taimedest olid esindatud vaid vetikad. Pikaia esimene keelikloom. SILUR (440 - 417 miljonit aastat tagasi) Kliima stabiliseerus. Lõunapoolusel sulasid Gondwana mandriliustikud põhjustades olulise meretaseme tõusu. Ekvatoriaalses piirkonnas oli kliima päikseline ja soe, seal moodustusid ulatuslikud rifid
Mere nekton. Kalad, imetajad, peajalgsed, vähid. Mere-, siirde- ja poolsiirdekalad (merekalad, kes lähevad kudema jõesuudmetesse). Põhjapoolkeral arvukad heeringalised, tursalised, ahvenalaadsed (nt skumbria). Siirdekalad: lõhilasd ja tuuralised. Poolsiirdekalad: vobla, latikas, sasaan, siiad. Imetajad: vaalalised, loivalised (morsad, hülged). Peajalgsed: kalmaarid. Vooluvete nekton- kalad, vähid, imetajad, kohalikud ja siirdekalad. Mere zoobentos. Peaaegu kõik käsnad, sammalloomad, käsijalgsed, okasnahksed- peaaegu kõik esinevad täiskasvanuna bentoses. Vooluveekogude põhjas sogases vees: ussid, limused, putukad,vähid. Taimed rohkem madalas. Neuston (veekogu pindkilet asustavad organismid) ja pleuston (veepinnal triivivate makroskooliliste organismide kogum) jõgedes eriti ei esine. Järvede plankton. Külmemates vetes rohkem ränivetikaid, soojemates rohe- ja sinivetikaid. Ka vaguvibur- ja koldvetikaid
4. Kukrikud- Gyrinus sp. 5. Kollaserv ujur- dytiscus marginalis: · Suurimad mageveekogude mardikad · 25-35mm pikad · Vee ülakihti tulevad hingama · Sukelduvad helendav õhumull kattetiibade all kaasas. Bentos- veekogu põhjaelustik: · Ökoloogiliselt koosseisult väga mitmekesine · Zoobentose rühmadeks on: - Putukate vastsed - Protistid- juurjalgsed ja ripsloomad - Käsnad - Sammalloomad - Rõngussid - Lameussid - Vähid - Limused Surusääsklased e hironomiidid.
Kujunevad tunnused, mis väldivad eri liikide isendite ristumist, mille tõttu jõuab liigiline eristumine lõpule. Samamaine e sümpatrilineliigiteke: liigendunul levilal (mets ja niit). Makroevolutsioon: liigist kõrgemate taksonite teke ja areng. Seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutsioneerumises. 3-2.5 a tagasi eristus algsetest eluvormidest bakterid, ahred, eukarüoodid - riigid ja hõimkonnad. Viimane loomahõimkond sammalloomad 480, taimehõimkond õistaimed 100 mln a tagasi. Liigiline mitmekesistumine e divergents: vanemliikide hargnemine uuteks, üksteisest üha erinevamateks liikideks. Makroevolutsiooni peamine protsess. Kohastumine uute elupaikade ja ökoloogiliste tingimustega. Erinevate tingimustega kohastumisel lahknesid lähteliigid uuteks liikideks. Sõltub organismitüübi arenguvõimelisusest ja ökoloogiliste tingimuste mitmekesisusest.
aastat tagasi Ediacara fauna. Kambrium. Hulkraksete loomade kehaehitusplaanide ja eluviiside mitmekesisus kas-vas kiiresti. Ilmusid peaaegu kõikhõimkonnad. Rohkelt esines mineraalse skeletiga loomi. Ilmusid esimesed kiskjad, algas kiskja-saaklooma "võidurelvastumine". Elu leidus ainult meres. Kivistisi: trilobiidid jt lülijalgsed, teod jt molluskid, käsijalgsed, arheotsüaadid. Ordoviitsium Kambriumis tekkinud hõimkondadele lisandusid sammalloomad. Jätkus mereliste selgrootute mitmekesisuse kasv. Ilmusid esimesed maismaavetikad ja taimed. Ajastu lõpul leidis aset mandrijäätumine ja mitmete liikide väljasuremine. Kivististe hulka ilmuvad sammalloomad, rikkalikult on peajalgseid, tigusid jt molluskeid ning graptoliite, suureneb käsijalgsete ja trilobiitide mitmekesisus. Silur Merelised selgrootud arenesid edasi ja spetsialiseerusid. Soojades meredes tekkisid korallrifid. Toimus selgroogsete
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
Iseviljastuvatel või vegetatiivselt paljunevatel taimedel on uue, suguliselt isoleeritud liigi teke võimalik isegi üksikisendi genoommutatsioonist tingitud polüploidiseerumise tagajärjel. Makroevolutsioon Makroevolutsiooniks ehk suurevolutsiooniks nimetatakse liigist kõrgemate taksonite teket ja arengut. 3-2.5 miljardit a tagasi eristus kolm haru bakterid, arhed, eukarüoodid. Viimane loomahõimkond sammalloomad tekkis 480 m a tagasi, taimehõimkond õistaimed 100 m a tagasi. Makroevolutsioon seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutsioneerumises. Eristatakse 3 protsessi: 1) mitmekesistumine (tekivad) 2) täiustumine (radiueeruvad) 3) väljasuremine (kaovad). ---Mitmekesistumine peamine makroevolutsiooni protsess. Aluseks kohastumine üha uute elupaikade ja ökoloogiliste tingimustega. Vanemliikide hargnemine uuteks, üksteisest üha
), 4. põhjaseitteisse kaevuvaid vorme(siia kuuluvad peam ussid ja karbid, kusjuures esimestest osa elab tuppedes, teine osa aga tuhnib vabalt setteis.), 5. puurivaid vorme, kes uuristavad käike kas puitesemeisse((laevaoherd, uurikkakand) või kivimeisse(mõned teised limused, käsnad, ussid, okasnahksed) 6. kinnitunud eluviisiga vormid, kelle hulka kuuluvad käsnad, hüdropolüübid, õisloomad, sammalloomad, vääneljalalised vähid, merituped jt. Läänemeres on põhjaloomastiku liigiline koosseis suhteliselt vaene. Peamiselt madala soolsuse tõttu. LIMUSED EHK MOLLUSKID karbid ja teod Karbid: tavalisemad neli: söödav rannakarp, söödav südakarp, balti lamekarp ja liiva- uurikkarp. Kõik nimetatud liigid on väga avarasoolased ehk eurühaliinsed. Vee soolsuse kahanemisega kaasub nendel karpidel, nagu enamikul teistelgi mereloomadel, kääbustumine, s.t. mõõtmete tunduv vähenemine.
Korallriff esineb ainult meres. Rifid on hermatüüpsed või mittehermatüüpsed (kaltsiumkarbonaadi eraldamine). Korallitüübid: puud, lehed, vallid eksamis Koralltüüpide riffe moodustavad kõhtjalgsed – dendrotooma – lainetele avatud piirkondades, soojad, troopilised moodustavad väga püsivaid riffe. Läänemeres on rannakarbi peal õhukene kiht koralle. Austrid – vanemad karbid all ja nooremad peal, see annab tugevuse (Florida, Texase pikirannikut). Electra piirkond - sammalloomad – väikesed rifid riimvees; tõusuvee kanalites, laguunides ja Hollandi rannikul moodustavad lubjaseid masse. Paksus 10 ja pikkus 1 km. Osa ehitavad riffe limast. Tsementeerivad liiva ja kruusa osakesed tugevaks padjaniks liivakorallid. Korallid elavad sümbioosis nende kudedes peituvate ainuraksete taimorganismide zooksantellidega, kes varustavad koralle hapniku ja toitainetega, saades ise vastu CO2te. Riffide teke algas Kambriumis (500 – 600 milj. aastat tagasi). Koralle moodustavad
Selts: Kümnejalalised (Decapoda) 9.4. Klass: Putukad (Insecta) Selts: Sihktiivalised (Orthoptera) Selts: Kiililised (Odonata) Selts: Mardikalised (Coleoptera)* Selts: Liblikalised (Lepidoptera) Selts: Kiletiivalised (Hymenoptera)* Selts: Kahetiivalised (Diptera) 10. Hõimkond: Sammalloomad (Ectoprocta) 11. Hõimkond: Ripskõhtsed ehk gastrotrihhid (Gastrotricha) 12. Hõimkond: Ümarussid ehk nematoodid (Nematoda) 13. Hõimkond: Jõhvussid (Nematomorpha) SUBDIVISO: Deuterostomia teissuused 14. Hõimkond: Käsijalgsed (Brachiopoda) 15. Hõimkond: Okasnahksed (Echinodermata) 15.1. Klass: Meritähed (Asteroidea) 15.2. Klass: Madutähed (Ophiuroidea) 15.3
peajalgseid limuseid, kelle kivistisi Eesti rahvasuu "kivisüdameteks" kutsub. Pika koja muutis hästi ujuvaks koja üksikuid kambreid täitev gaas, mille rõhku si ümber paigutada sifooni abil. Peajalgesed limused liikusid reaktiivpõhimõttel, paisates vett läbi lehtritaolise elundi. Meres elas ka palju okasnahkseid. Meriliiliad katsid tihnikuna madalmere põhja.Ilmusid ka esimesed merisiilikud. Tähtsal kohal olid veel sammalloomad, korallid, teod ja mikroskoopilised karpvähilised. Erilist tähelepanu äratasid tolleaegsed röövloomad - ürgskorpionid (nende kivistisi on leitud ka Saaremaalt).Nad kasvasid kuni kolme meetri pikkuseks ja kujutasid tõsist ohtu kohalikele mereelanikele. Arvatakse, et nad suutsid ka teatud aja ilma veeta elada, mistõttu tuleks esimesi maismaaloomi otsida just nende hulgast. Siluri meres leidus juba ka selgroogseid
Kas see ei võiks sõltuda Sahara liiv on palju peenem ja terad on -suuremad ja väiksemad fossiilid kohata ka Ordoviitsiumis - sellest, kui suur on kulutusala, kuna nendel ümmargusemad, kui Läänemere oma. Tuleneb -biogeense muda tekkel on oluline roll bakterite käsijalgsed, sammalloomad, aegadel oli erinev merevee tase? , peaks vast sellest, kui palju on vesi nii-öelda hõõrdunud tegevusel. trilobiitide pea - ja sabakilpe ja ikka sõltuma kulutus ala suurusest, mida suurem neid terasid ja ka tuule mõjust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
