How global warming affects penguins? Range of Penguins Population · Experts estimate that the three colonies of Adelie penguins may have declined by up to 70%. · The population of emperor penguins has been cut in half over the past 50 years. Food chain (Adelie penguins) sea algae krill Adelie penguins Lack of food · Scientists suspect that the rising temperatures affect the small fish and other marine animals on which penguins feed. · The sea ice necessary to the survival of krill larvae is disappearing earlier and taking with it 80 percent of the krill population. Climate changes · The emperor penguins are starving to death because the warming air and water is drastically changing the environment to
· Koorikloom · Krillidel on ujujalgu viis paari. Võivad liikuda ka end "kokku tõmmates". · Kaaluvad umbes 1g. · * Teadlaste hinnangul on Antarktikas elavate krillide kogumass suurem, kui planeedil Maa elavate inimeste kogumass. · https://www.youtube.com/watch?v=UEmkwFZr5as KASUTATUD KIRJANDUS · http ://museumvictoria.com.au/discoverycentre/infosheets/what-is-the -difference-between-prawns-and-shrimp/ · http://en.wikipedia.org/wiki/Krill · http://en.wikipedia.org/wiki/Shrimp · http://animals.nationalgeographic.com/animals/invertebrates/krill/ · http ://video.nationalgeographic.com/video/worlds-deadliest/deadliest- pistol-shrimp?source= relatedvideo
Elu on koondunud lõunarannikule, sest seal on kliima pehmem seega muld pole nii palju külmunud Taimestik Hemichloris antarctica Antarktika kastevars Buellia frigida Loomastik jääkaru kuningpingviini sinivaal d Arktiline fulmar Cape petrel Krabihüljes e randal Krill e hiilgevähk lumehani morsk Inimtegevus Antarktikas püsiv inimasustus puudub, aga põhjapolaaraladel elavad mõned rahvad nagu inuitid ja tšukšid. Need rahvad tegelevad põhiliselt jahi ja kalapüügiga. Jää- ja külmakõrbes leidub palju erinevaid maavarasid nagu kivisüsi, nafta, maagaas. Antarktikas on kaevandamine keelatud, aga põhjas on see lubatud. kirjandus http://et.thmk.wikia
human ear. These songs are unique and fascinating even may be scary. Whales are moving in pods.The bond between mother and calf is the strongest. Members of a pod may protect one another. The toothed whales travel in large, sometimes stable pods,they frequently hunt their prey in groups, migrate together, and share care of their young. Baleen whales usually travel alone or in small pods. These enormous animals eat about 4 tons of tiny krill each day, obtained by filter feeding through baleen. Adult blue whales have no predators except man. Their food ranges from microscopic plankton to very large animals. Some whale species like Orchas ( who are called ,, killer whales") may eat their friends, family- other whales. Some species of large whales are listed as endangered, because of the hunters. They have been hunted commercially for whale oil, meat and baleen since the 17th century
Antarktika: (pmood: kõrge,mägine, ebaühtlane, vahelduv, ookeani põhjas tasane) Amundsen Antarktika: 98% maismaast on kaetud hiiglasliku jääkilbiga mandriliustikuga . Jää keskmine paksus on 2 km, külmapoolusel 4,3 km. Vinsoni massiiv 5140 m.Kõrgeim tegevvulkaan: Mount Erebus 3846 m. INIMESED: turism,uurimisjamaad(reostus) OAAS lumest paljaks sulanud koht, kiviklibune ala. TAIMESTIK: Servaaladel kasvavad: samblikud, samblad, vetikad. LOOMASTIK: (pingviinid,hülged,krill,sinivaal) liike vähe, isendeid palju.Elu peamiselt vees.Toituvad planktonist. MIKS?Polaaraladel külm kliima- kogu aasta käib päike madalalt, soojendab maapinda vähe. Polaaröö ja polaarpäev. Lumi ja jää peegeldavad päikesekiirguse tagasi (90%). Arktiline. Polaarne klmv, polaarne õhumass. TUNDRA: esineb vaid põhjapoolkeral, pinnamood Väga külm, suvel 0 talvel -30 tasane,Lähisarktiline klmv.
The body is black on the dorsal side, and mottled black and white on the ventral side. About 2/3 of the way back on the body is an irregularly shaped dorsal fin. Its flippers are very long, between 1/4 and 1/3 the length of its body, and have large knobs on the leading edge. The flukes, which can be 5.5 m wide, is serrated and pointed at the tips. Adult males measure 12.2-14.6 m, adult females measure 13.7-15.2 m. They weigh 25 to 40 tons. Feeding Feed on krill, small shrimp-like crustaceans, and various kinds of small fish. Each whale eats up to 1 and 1/2 tons of food a day. Mating and breeding Humpback whales reach sexual maturity at 6- 10 years of age or when males reach the length of 11.6 m and females reach 12 m. Each female typically bears a calf every 2-3 years and the gestation period is 12 months. The calf is between 3-4.5 m long at birth, and weighs up to 907 kg. Distribution and migration
umbes 32 000 km. A. on maakera kõrgeim manner (keskm. 2040 m). Maht on umbes 25 mln. km3 (90% Maa jääst). Jäävabu alasid (nn. oaasid) on 332 000 km2 Lääne-Arktikas asub mandri kõrgeim tipp -- Vinson (5140 m) Jaheda vee pärast on A. loomastik liigivaene, kuid väga isendirohke. Planktonikülluse pärast elab seal palju vaalu, kalmaare, hülgeid ja linde; A. on maailma tähtsaim vaalapüügipiirkond. Vaalade arvu vähenemise tõttu on kiiresti paljunenud *krill (peamine vaalatoit)." Kergueleni saarel on registreeritud tugevaim ookeanituul (75 m/s) (aasta keskm. t° --45 kuni -- 55 °C) Merilõvid Antarktika merilõvil on vooljas keha, mida katab pruunikaspunane karv. Isasloomad on suuremad kui emasloomad, nad võivad kasvada kuni 4 meetri pikkuseks. Nende kaela ümbritseb pikkadest karvadest koosnev lakk. Kõik merilõviliigid elavad suurte karjadena meres, aga kui jõuab kätte paljunemisaeg, suunduvad nad rannaaladele.
olla 1,5 tundi, tavaliselt kestab sukeldumine 1 tund. Väljahingamisel tekib veeaurust ja piiskadest fontään, mis on tavaliselt kuni 6 m kõrgune, harvemini ulatub 9-12 meetrini. (Loomariigis Baltic 2002) (V. Papastavuon Vaalad 1999 lk.101-125) Sinivaala toitumine On imetlusväärne, et nii hiiglaslik loom toitub planktonist kõige pisematest ookeanis elutsevatest olenditest. Joon.2. Krill Jäises poolusteläheduses vees on rohkem hapnikku ning süsihappegaasi kui soojas ekvaatoripiirkonna vees. Seetõttu on elu külmades vetes rikkalikum. Eriti rohkesti on seal taimest hõljumist toitu vaid hiilgevähki ehk krilli. Mõnikord on neid nii palju, et meri värvub punaseks. Sinivaal toitub filtrides. Filtriks on kiusplaadid suured narmasharjad, mis ripuvad hiiglaslike sõeltena vaala suus. Neid on umbes 320 tükki. Iga kuni 100 cm pikkune ja 55 cm laiune plaat
elavad sümbioosis sellega, kes kaitsevad(meriroosidega, käsnad koorikul, käsnade õõnsuses) Tähtsus: toiduahel: moodustava loomhõljumi, suuremad kaladele ja lindudele toiduks, osa söövad teisi kalu, usse, limuseid Aitavad hoida veekogu puhas, toitudes surnud setetest, tõõtades ümber surnud orgaanislist ainet, mis läheb ringesse Inimesed: söök, koduloom Krillid, arvukaimad, vaalade, hüljeste, kalade toiduks Toiduahel: taimhõljum-krill-kilu-lõhe-hüljes-jääkaru Taimhõljum-krill-vaal
Maismaal- mullakakand, keldrikakand, kookosevaras ja TRIINU 4. Kirjelda jõevähi välimust (katted, kehaosad, nende osad) Nende keha katab kitiinist koorik, mis sisaldab lupja, värvuselt rohekas-pruun, keha koosneb 2. osast-pearindmik(2p.tundlaid, nokis, 1p liitsilm, suu, käimisjalad) ja tagakeha(6 lüli, 5p. ujujalgu, 5-osaline sabauim) 5. Kuidas vähid kasvavad? Vähid kasvavad kestudes. 6. Kellest, kuidas vähid toituvad? Taimtoidulised- krill; loomtoidulised- homaar; segatoidulised- jõevähk. 7. Milles seisneb vähkide tähtsus looduses? 1. Loomadele toiduks; 2. toituvad väiksematest loomadest; 3. Puhastavad veekogusid 8. Millised loomarühmad kuuluvad ämblikulaadsete hulka, too näiteid. Skorpionid-…………………….….…………….. ; lestad- tolmulestad,sametlestad, ;puugid- laanepuuk, võsapuuk. 9. Kirjelda ämbliku välimust (kehakatted, kehaosad, nende osad).
Kuid tavapärase harjumusliku lisandina on sool üleliigne ning pikaajalisel kasutamisel ohtlik kaladele, kelle elukeskkond pole riimvesi. Röövkalad vajavad elustoitu. Väga vähesed liigid vajavad elustoitu. See on tülikas ja kulukas tegevus ning just elustoiduga on väga suur tõenäosus tuua mõni haigus akvaariumisse. Suurele osale röövkaladest sobib väga hästi külmutatud elustoit, nagu punased sääsevastsed ja krill. Suuremaid kalu võib samuti toita ka hakitud või tervete meresaadustega. Kõiki üldakvaariumikalu võib pidada koos. Sõnastades lahti üldakvaariumikala, tähendab see seda, et kala saab läbi teiste omasuuruste kaladega. Kuna üldjuhul näevad suuremad kalad väikseid oma saagina, siis väga erineva suurusega liikide segamine toob ainult pahandust akvaariumisse. Kõige tavalisem näide on skalaarid ja neoonid ühes akvaariumis, mõlemad väga head üldakvaariumikalad
· Mikroskoopilised vetikad, seened. Loomastik on liigivaene, elu on seotud merega ning toitumise aluseks on plankton. Jääkaru, muskusveis, morsk, hülged, valgevaal, polaarrebane. Puudub püsiv inimtegevus. Antartika: Taimestik: · Servaaladel kasvavad: samblikud, samblad, vetikad. · OAAS lumest paljaks sulanud koht, kiviklibune ala. Loomastik: Elu peamiselt vees. · Vaalad, loivalised, veelinnud. · Toituvad planktonist. · Krill (vähiline). Külmakõrbevöönd lumevaba 1-2 kuud (<4 ), sad. 200-400 mm/a samblad, samblikud, rohttaimed optimaalne taimestiku katvus 5-20% Taimedest on külmakõrbes sammalde kõrval esindatud vaid vähesed õistaimed (polaarmagun, kivirik). Külmakõrbevöönd on lumevaba vaid 1-2 kuud; kuu keskmine õhutemperatuur on positiivne vaid juulis ja augustis; viimane on kõige soojern kuu, kuigi päeva keskmine õhutemperatuur ei tõuse üle 4'. Sademeid langeb aastas 200-400 mm, enamasti lume
2. Aastaajad: ajaskaalas allub floora levik ja produktiivsus aastaaegade mõjule mõju kasvab ekvaatorist eemaldumisega järk- järgult. Mõjutab omakorda herbivooride (taimsest orgaanilisest ainest toituvate loomade) esinemist ja aktiivsust. Neist omakorda sõltub toiduahela kõrgemate astmete sesoonne (aastaaegadest sõltuv) käitumine valguse kaudne mõju. Näiteks sinivaala ränne ja paljunemisrütm on seotud valgustingimustega, kuna tema põhiline toiduallikas krill ( ) paljuneb ainult lühikese antarktilise või vastavalt arktilise suve ajal, kui fütoplanktoni õitseng saavutab peaaegu 24 t kestva valguspäeva jooksul oma maksimumi. Mõju kaudne taimse assimilatsiooni kaudu. 3. Valguse mõju (footilised signaalid) paljunemisele võib olla aga ka otsene: paljude selgrootute loomade gameetide viljastamine ja nende vette laskmine sünkroniseeritakse valgusärrituse läbi. 4. Eufootilist tsooni (maailmamere ülemine valgusrohke
Jõud vee ärakandmine ja defitsiit külm vesi asemele. Antarktiline divergents Samasugune apvelling toimub piki Antarktise rannikut. Põhjuseks 2 hoovust, mis kulgevad vastassuunaliselt. Coriolise jõu tõttu üks hoovus, mis liiguks lõunasse ja teine, mis liiguks põhja, kallutatakse. Seal ongi divergents – lahknemine. Pinnavee asemel tuleb põhjast üles uus vesi. Seal on väga võimas fütoplanktoni areng, neist toitub zooplankton e seal on selleks krill, kellest omakorda toituvad (sini)vaalad. Elu on sealkandis rikkalik. Veekeskkondade produktiivsus Produktiivsust määratakse kalavarudega. Lahustunud soolad kui toitained. Sisevete keemiline koostis on määratud aluskorra kivimist. Kui on vähe kaltsiumi ja magneesiumi, siis vesi on happeline, sinna kantakse palju humiinhappeid, need on olulised vee läbipaistvuseks ja hõljumi produktsiooni kandmiseks. Rootsi järved on eriti happelised ning kristallpuhtad, kuid kalad seal elada ei taha.
Antarktika Kõige külmem, tuulisem manner maa peal · Jäävaba maismaad 2 % · Jääkihi keskmine paksus üle 2000 meetri · Sademeid keskmisel 200- 500 mm /a · Jaguneb kontinentaalseks osaks ning mereliseks · Vetikad, samblikud, samblad, 2 pärismaist soontaimeliiki · Maismaa loomastik : selgrootud algloomad, keriloomad, lülijalgsed, putukad, nematoodid · Mereelustik ja pesitsejad : toiduahela aluseks fütoplankton; toiduahela väga oluline osa krill; ca 200 kalaliiki ; hülged krabihüljes, Weddelli hüljes, merileopard, lõuna- lonthüljes; Antarktikas pesitseb 12 linnuliiki : pingviinid, keiserpingviinid, Adelie pingviinid; vaalad : enamus vaid suveperioodidel toitumas Metsabioomid Mets puittaimedega kooslus , mille pindala on vähemalt pool hektarit, puude kõrgus peaks olema vähemalt 5 meetrit ( kui noored puud , siis peavad olema võimelised nii kõrgeks
gaze, girth, glint, glitter, gloat, happen, harsh, inkling, kick, kilt, law, leg, loan, meek, midden, muck, muggy, nasty, nudge, oaf, odd, raise, root, scalp, scant, scowl, seat, skerry, skewer, skid, skill, skin, skull, sky, sniff, snub, squall, squeal, take, they, thrall, thrift, thrust, ugly, vole, want, weak, window. Norwegian: o fjord/fiord, floe, kraken, krill, lemming, ski, slalom. Swedish: o glogg, ombudsman, smorgasbord, tungsten. 8. French borrowings Administration, law, culture, fashion, religion o crown, court, power, authority, parliament, government, peace, battle, arms, siege, enemy, armour, service, saint, miracle, clergy, sacrifice, chase, scent, falcon, quarry, forest, retrieve, colour, image, design, beauty, music, romance, costume, garment, apparel, dress, train,
· Polaarpiirkonna piir lõunapoolkeral 50. ja 60. laiuskraadi vahel pinnavee temp. +2o kuni -2oC · Elustiku iseloomustus Antarktika kontinendil ja seda ümbritsevas ookeanis. o Vetikad, samblikud, samblad, 2 pärismaist soontaimeliiki. o Maisma loomastik: selgrootud algloomad, keriloomad, lülijalgsed, putukad, nematoodid. o Mereelustik ja pesitsejad: toiduahela aluseks on fütoplankton. Toiduahela väga oluline osa on krill. ~200 kalaliiki (enamus endeemsed). Hülged krabihüljes, Weddelli hüljes, merileopard, lõuna- lonthüljes 12 linnuliiki. Pingviinid keiserpingviinid, Adelie pindviinid. Vaalad: enamus käivad vaid suveperioodidel toitumas (sinivaal, põhjavaal) Metsavööndid. Metsade levikut piiravad tingimused. · Liiga vähe sademeid, liiga palju sademeid, ebasobiv pinnas, geograafilised
Meres, magevees, harva maismaal.Seltsid: kirpvähilised, kakandilised, müsiidilised, kümnejalalised, hiilgevähilised. Kirpvähilised kirpvähk( järvve ja jõe.kirpvähk), tavaline kootvähk kakandilised vesikakand,, harilik mullakakand. Müsiidilised- reliktne kuulmiksaba; suur hulklõpuslane. kümnejalalised- harilik jõevähk,(Eestis pole-kitsasõraline jõevähk, signaalvähk) Meres - Homaar, erakvähk, krabid (signaalkrabi), krevett, garneel. Hiilgevähk krill. 45. Vees tekkinud, tänapäeval maismaal, kaks kehapiirkonda pearindmik( suised ja 4 paari jalgu) ja tagakeha( võivad olla jäsemed). Kehalüli pearindmiku ja tagakeha vahel, tundlaid pole, esimene paar suiseid lõugtundlad, lahksoolised, paarituvad, maismaal otsene areng.KL: ürglõugtundlased, ämblikulaadsed, hiidjalgsed. Ürglõugtundlased meres, suur pearindmikukilp, tagakeha lõpeb pika ogaga, merepõhjas N: odasaba, meriskorpipnid. KL
4. Tüüp D: Orion, Pleiades või Nordic (Põhjamaine) 5. Tüüp E: Barnard täht, Orange (Oranz) ESIMENE EBEIACXXXXP14SC EBE on elusale tulnukale antud nimi, kes püüti kinni 1947 a. Roswell-is, New Mexico-s. Ta suri vangistuses. MÄRKUS: O.H. Cril oli "nali" isiklikel eesmärkidel John Leari ja ta sõbra poolt. Keegi ei tea, miks Lear eitab KRLL-i eksistensi. KRLL KRLL või KRLLL või CRLL või CRLLL, mida hääldatakse Crill või Krill. Krill oli pantvang, kes jäeti meiega esimese Hollomani maandumise ajal tagatiseks, et tulnukad peavad kinni koosolekul saavutatud kokkuleppest. KRLL andis meile YELLOW BOOK-i (KOLLASE RAAMATU) jaoks aluse, mida täiendati hilisemal päeval tulnukatest külaliste poolt. KRLL haigestus ning teda põetas Dr. G. Mendoza, kellest sai tulnukate bioloogia (exobiology) ekspert. Tema infot levitati pseudonüümi O.H. Cril või Crill all. KRLL-ist sai Regelian-ide Suursaadik Ameerika Ühendriikides
annaabi.ee 
