How global warming affects penguins? Range of Penguins Population · Experts estimate that the three colonies of Adelie penguins may have declined by up to 70%. · The population of emperor penguins has been cut in half over the past 50 years. Food chain (Adelie penguins) sea algae krill Adelie penguins Lack of food · Scientists suspect that the rising temperatures affect the small fish and other marine animals on which penguins feed. · The sea ice necessary to the survival of krill larvae is disappearing earlier and taking with it 80 percent of the krill population. Climate changes · The emperor penguins are starving to death because the warming air and water is drastically changing the environment to
Krevetid ja krillid Donatella-Desiree Heido 8.a KREVETID · Krevetid on vähid, kes kuuluvad krevetiliste rühma, loomariiki. · Krevetid on lülijalgsed. · Krevetid on väga laialt levinud. · 6 väga peenikest, habrast käimisjalga kasutavad krevetid mööda merepõhja liikumiseks ning "õrrel istumiseks". · Tagakehale kinnituvad ujujalad. https://www.youtube.com/watch?v=TXXsUL3qlq8 KREVETID · 2-25cm pikkused pikad vähid. · Neid on kerge ära tunda seljakilbi järgi, kuna see moodustab keha eesosas terava nokise. · Liiguvad oma ujujalgade abi või siis enda uime kõhu alla lükates. ELUPAIK · Krevetid on väga laialdaselt levinud ning neid võib leida merepõhjast, rannikualadelt ning samuti jõgede ja järvede ääres. · Enamik kreveti liike on merevee elanikud, kuid veerand neist elab magevees. Nt.Japonica krevett. · Merevees elavaid krevette leiti sügavamal kuni 50...
Elu on koondunud lõunarannikule, sest seal on kliima pehmem seega muld pole nii palju külmunud Taimestik Hemichloris antarctica Antarktika kastevars Buellia frigida Loomastik jääkaru kuningpingviini sinivaal d Arktiline fulmar Cape petrel Krabihüljes e randal Krill e hiilgevähk lumehani morsk Inimtegevus Antarktikas püsiv inimasustus puudub, aga põhjapolaaraladel elavad mõned rahvad nagu inuitid ja tšukšid. Need rahvad tegelevad põhiliselt jahi ja kalapüügiga. Jää- ja külmakõrbes leidub palju erinevaid maavarasid nagu kivisüsi, nafta, maagaas. Antarktikas on kaevandamine keelatud, aga põhjas on see lubatud. kirjandus http://et.thmk.wikia
human ear. These songs are unique and fascinating even may be scary. Whales are moving in pods.The bond between mother and calf is the strongest. Members of a pod may protect one another. The toothed whales travel in large, sometimes stable pods,they frequently hunt their prey in groups, migrate together, and share care of their young. Baleen whales usually travel alone or in small pods. These enormous animals eat about 4 tons of tiny krill each day, obtained by filter feeding through baleen. Adult blue whales have no predators except man. Their food ranges from microscopic plankton to very large animals. Some whale species like Orchas ( who are called ,, killer whales") may eat their friends, family- other whales. Some species of large whales are listed as endangered, because of the hunters. They have been hunted commercially for whale oil, meat and baleen since the 17th century
Jäävöönd on pooluseid ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga, polaarne kliima. Jääkõrb-maapind liustikuga. Külmakõrb-külmad kaljused alad. Jäämagi-mandriliustiku osa. Antarktika-Antarktise manner ja seda ümbritsev ookean koos saartega kuni 60. lõunalaiuseni. Arktika-põhjapoolust ümbritsev P-J koos euraasia ja P-A kitsa igikeltsaga kautud rannikuala. 1819-21 Bellinghausen 1. Nägi Antarktist. 1842-25 Middendorff Põhja-Siber. 1888. Fritjof Nansen. 1909. Robert Peary 1. põhjapoolus. 1911. Amundsen 1. Lõunapoolusele 2. Robert Peary. Arktika: (pmood: mägine 2-3m jääkilp veepinnapeal) Robert Peary TAIMESTIK: suvel lumest vabanenud aladel külmakõrbetes.Mikroskoopilised vetikad, seened. LOOMASTIK: (morsk, merelinnud,jääkaru) liigivaene, seotud merega, toitumise aluseks plankton. INIMESED: Püsiv inimasustus puudub.Põlisasukad.Gröönimaal: INNUITID ehk ESKIMOD, Kalastajad ja hülgekütid , Iglu lumest onn, Koerteraken...
The body is black on the dorsal side, and mottled black and white on the ventral side. About 2/3 of the way back on the body is an irregularly shaped dorsal fin. Its flippers are very long, between 1/4 and 1/3 the length of its body, and have large knobs on the leading edge. The flukes, which can be 5.5 m wide, is serrated and pointed at the tips. Adult males measure 12.2-14.6 m, adult females measure 13.7-15.2 m. They weigh 25 to 40 tons. Feeding Feed on krill, small shrimp-like crustaceans, and various kinds of small fish. Each whale eats up to 1 and 1/2 tons of food a day. Mating and breeding Humpback whales reach sexual maturity at 6- 10 years of age or when males reach the length of 11.6 m and females reach 12 m. Each female typically bears a calf every 2-3 years and the gestation period is 12 months. The calf is between 3-4.5 m long at birth, and weighs up to 907 kg. Distribution and migration
Sissejuhatus Antarktika avastas Fabian Gottlieb Benjamin Bellingshausen 1821 aastal. Antarktika, lõunapolaarpiirkond, hõlmab Antarktist ja seda ümbritsevate ookeanide lõunaosa. A. piiriks loetakse sooja ja külma vee kokkupuuteala (nn. antarktiline konvergents), mis asub 48° ja 62° 11-e vahel. Selle järgi on A. pindala 49--60 mln. km2. A-s asub hulk saari ja saarestikke: Bouvet' ja Lõuna-Georgia saar, Kergueleni saared, Lõuna-Sandwichi, Lõuna-Orkney ja Lõuna-Shetlandi saarestik jt A-s on palju jää-mägesid, suurimad kuni 150 km pikkused ja 100 m kõrgused. Tuuled ja hoovused kannavad neid kaugele põhja, 48°--50° 11-ni, harvemini troopiliste laiusteni. Antarktise pindala koos selfiliustikega on 13 918 000 km2, rannajoone pikkus on umbes 32 000 km. A. on maakera kõrgeim manner (keskm. 2040 m). Maht on umbes 25 mln. km3 (90% Maa jääst). Jäävabu alasid (nn. oaasid) on 332 000 km2 Lääne-Arktikas asub mandri kõrgeim tipp -- Vinson (5140 m...
olla 1,5 tundi, tavaliselt kestab sukeldumine 1 tund. Väljahingamisel tekib veeaurust ja piiskadest fontään, mis on tavaliselt kuni 6 m kõrgune, harvemini ulatub 9-12 meetrini. (Loomariigis Baltic 2002) (V. Papastavuon Vaalad 1999 lk.101-125) Sinivaala toitumine On imetlusväärne, et nii hiiglaslik loom toitub planktonist kõige pisematest ookeanis elutsevatest olenditest. Joon.2. Krill Jäises poolusteläheduses vees on rohkem hapnikku ning süsihappegaasi kui soojas ekvaatoripiirkonna vees. Seetõttu on elu külmades vetes rikkalikum. Eriti rohkesti on seal taimest hõljumist toitu vaid hiilgevähki ehk krilli. Mõnikord on neid nii palju, et meri värvub punaseks. Sinivaal toitub filtrides. Filtriks on kiusplaadid suured narmasharjad, mis ripuvad hiiglaslike sõeltena vaala suus. Neid on umbes 320 tükki. Iga kuni 100 cm pikkune ja 55 cm laiune plaat
Selgrootud käsnad, korallid, ussid, teos, putukad, õmblikud, vähid pole selgroogu suurem osa veeloomad Toes paiknb keha pinnal: 1.Kitiin(vähid, putukad), räni(tigu, koda) või lubiainest(karbid) 2. Lihastikust ja epiteelist moodustunud nahklihasmõik Kiireline sümmeetria- sümmeetria telg mitmest suunast läbi keskpunkti Kahekülgne sümmeetria- üks sümmeetriatelg okasnahksetel on plaadikesed Enamikel moodustavad koed elundeid ja elundkondi(va ainuõõssed ja käsnad): Närvisüsteem: kogub keskkonnast infot ja juhib looma elutegevust, lihtsaim närvisüsteem ainuõõssetel(närvivõrgustik). Arengu käigus keerukam, aju, mis juhib ns. Ussidel, mõned nrkogumikud algeline aju, putukatel suurem nr kogumik. Mida keerukam ns, seda arenenumad meeleelundid, putukatel silmad, ussiel silmatäpid jne. Vereringe: varustab kõiki rakke toitainete ja hapnikuga, vabastab rakud jääkainetest. Väiksematel, õhematel loomadel, ained rakust rakku(d...
SELGROOTUD II KORDAMISKÜSIMUSED 1. Nimeta lülijalgsetele iseloomulikud tunnused Keha on lüliline, kitiinainest kest, lülilised jätked(jalad, tundlad jm.) 2. Nimeta lülijalgsete põhirühmad, too näiteid (igast rühmast 3) VÄHID nt: jõevähk, mullakakand, krabi ÄMBLIKULAADSED nt: tarantel, ristämblik, vesiämblik PUTUKAD nt: sipelgad, mardikad, liblikad, lepatriinud, sääsed, kirbud 3. Kus elavad vähid, too näiteid. Meres-homaar, krabi, krevett Magevees- jõevähk, vesikakand, vesikirp Maismaal- mullakakand, keldrikakand, kookosevaras ja TRIINU 4. Kirjelda jõevähi välimust (katted, kehaosad, nende osad) Nende keha katab kitiinist koorik, mis sisaldab lupja, värvuselt rohekas-pruun, keha koosneb 2. osast-pearindmik(2p.tundlaid, nokis, 1p liitsilm, suu, käimisjalad) ja tagakeha(6 lüli, 5p. ujujalgu, 5-osaline sabauim) 5. Kuidas vähid kasvavad? Vähid kasvavad kestu...
Sisukord: 2 Kalade haigused 3-7 Kuidas kasvatada ja hooldada akvaariumi-taimi ja kalu?Kuidas hooldada akvaariumi? Ja muud huvitavat informatsiooni. 8 Nõuandeid akvaariumi kavandamiseks 9-10 Erinevaid kalu 11 Luuletusi kaladest 12-13 Nuputamisülesanded 14 Nalja-ja mõistatusnurk 1.Kalade haigused võib jagada kolme kategooriasse: pärilikud haigused, keskkonnast tingitud haigused ja teiste eluvormide poolt tekitatud haigused. 2.Kalade haigused on kõik tingitud akvaariumis mingil põhjusel ökosüsteemis toimunud kõikumiste tõttu. Isegi ideaalselt tasakaalus ning korralikult töötavas akvaariumis võib kala haigestuda. Kõikides akvaariumites võib leida baktereid ning parasiite, mille massiline paljunemine toimub alles peale väliskeskkonna või mõne muu teguri toimel. 3.Ühekülgse toitmise tagajärjel kalade immuunsussüsteem nõrgeneb ning nõrkus...
· Mikroskoopilised vetikad, seened. Loomastik on liigivaene, elu on seotud merega ning toitumise aluseks on plankton. Jääkaru, muskusveis, morsk, hülged, valgevaal, polaarrebane. Puudub püsiv inimtegevus. Antartika: Taimestik: · Servaaladel kasvavad: samblikud, samblad, vetikad. · OAAS lumest paljaks sulanud koht, kiviklibune ala. Loomastik: Elu peamiselt vees. · Vaalad, loivalised, veelinnud. · Toituvad planktonist. · Krill (vähiline). Külmakõrbevöönd lumevaba 1-2 kuud (<4 ), sad. 200-400 mm/a samblad, samblikud, rohttaimed optimaalne taimestiku katvus 5-20% Taimedest on külmakõrbes sammalde kõrval esindatud vaid vähesed õistaimed (polaarmagun, kivirik). Külmakõrbevöönd on lumevaba vaid 1-2 kuud; kuu keskmine õhutemperatuur on positiivne vaid juulis ja augustis; viimane on kõige soojern kuu, kuigi päeva keskmine õhutemperatuur ei tõuse üle 4'. Sademeid langeb aastas 200-400 mm, enamasti lume
2. Aastaajad: ajaskaalas allub floora levik ja produktiivsus aastaaegade mõjule mõju kasvab ekvaatorist eemaldumisega järk- järgult. Mõjutab omakorda herbivooride (taimsest orgaanilisest ainest toituvate loomade) esinemist ja aktiivsust. Neist omakorda sõltub toiduahela kõrgemate astmete sesoonne (aastaaegadest sõltuv) käitumine valguse kaudne mõju. Näiteks sinivaala ränne ja paljunemisrütm on seotud valgustingimustega, kuna tema põhiline toiduallikas krill ( ) paljuneb ainult lühikese antarktilise või vastavalt arktilise suve ajal, kui fütoplanktoni õitseng saavutab peaaegu 24 t kestva valguspäeva jooksul oma maksimumi. Mõju kaudne taimse assimilatsiooni kaudu. 3. Valguse mõju (footilised signaalid) paljunemisele võib olla aga ka otsene: paljude selgrootute loomade gameetide viljastamine ja nende vette laskmine sünkroniseeritakse valgusärrituse läbi. 4. Eufootilist tsooni (maailmamere ülemine valgusrohke
raskmetallid jne. Mesozooplankton – ainuraksed, ainuõõssed, kammloomad, harjaslõugsed, rõngasussid, molluskite vastsed, koorikloomad, keelikloomad. Meres arvukaimad koorikloomad (vastse e nautiluse-staadiumis alla 1mm, krill-mitu cm) ja aerjalalised. Aerjalalised, vesikirbulised, keriloomad – magevee zooplankton. Zooplanktoni liigiline koosseis ookeaniga võrreldes on tühine. Nektoni organismid – suured ja kiired. Meres suured koorikloomad – krill, krabid. Molluskid, kalmaarid, kalad, merikilpkonnad, merimaod, hülged, vaalad, pingviinid, merelinnud. Magevee nekton vaesem – koorikloomad, putukavastsed, roomajad, kahepaiksed, mageveeimetajad, linnud (pardid). Uusi avastusi veekogude uurimisel On leitud uusi produtsente. Org-i suurusest sõltub tema käitumine ja funktsioon ökosüsteemis. Veesamba mikroobidest ja hulkrakistest rohkem infot. 1
Biogeograafia Biogeograafia · Teadus, mis kirjeldab ja seletab eluslooduse mitmekesisust ruumis ja ajas Biogeograafilisi küsimusi · Kus elab mingi liik? · Miks seda liiki mujal ei esine? · Kas liikide levimisel on piirajaks keskkond, halb levimisvõime või liikidevahelised suhted? · Millal mingi liik Eestisse levis? · Miks on troopikas rohkem liike kui meil? · Kas see on ökoloogiline seos, mis kehtib Eestis, kehtib ka troopikas? Mis on teadus? · Uute teadmiste saamise protsess · ,,teaduse tegemine on korduvate seaduspärade otsimine, mitte lihtsalt faktide kuhjamine" Robert MacArthur Biogeograafia tegeleb · Taksonid · Ökoloogilised kooslused · Ökosüsteemid · Seosed (ökoloogia) · Takson Klassifitseerimisaste eluslooduses Põhiühik on liik Liigist suuremad taksonid: perekond, sugukond, sel...
gaze, girth, glint, glitter, gloat, happen, harsh, inkling, kick, kilt, law, leg, loan, meek, midden, muck, muggy, nasty, nudge, oaf, odd, raise, root, scalp, scant, scowl, seat, skerry, skewer, skid, skill, skin, skull, sky, sniff, snub, squall, squeal, take, they, thrall, thrift, thrust, ugly, vole, want, weak, window. Norwegian: o fjord/fiord, floe, kraken, krill, lemming, ski, slalom. Swedish: o glogg, ombudsman, smorgasbord, tungsten. 8. French borrowings Administration, law, culture, fashion, religion o crown, court, power, authority, parliament, government, peace, battle, arms, siege, enemy, armour, service, saint, miracle, clergy, sacrifice, chase, scent, falcon, quarry, forest, retrieve, colour, image, design, beauty, music, romance, costume, garment, apparel, dress, train,
· Polaarpiirkonna piir lõunapoolkeral 50. ja 60. laiuskraadi vahel pinnavee temp. +2o kuni -2oC · Elustiku iseloomustus Antarktika kontinendil ja seda ümbritsevas ookeanis. o Vetikad, samblikud, samblad, 2 pärismaist soontaimeliiki. o Maisma loomastik: selgrootud algloomad, keriloomad, lülijalgsed, putukad, nematoodid. o Mereelustik ja pesitsejad: toiduahela aluseks on fütoplankton. Toiduahela väga oluline osa on krill. ~200 kalaliiki (enamus endeemsed). Hülged krabihüljes, Weddelli hüljes, merileopard, lõuna- lonthüljes 12 linnuliiki. Pingviinid keiserpingviinid, Adelie pindviinid. Vaalad: enamus käivad vaid suveperioodidel toitumas (sinivaal, põhjavaal) Metsavööndid. Metsade levikut piiravad tingimused. · Liiga vähe sademeid, liiga palju sademeid, ebasobiv pinnas, geograafilised
Zooloogia vastused 1. Ainuraksete hulka kuuluvad mitmesuguse kehaehitusega üherakulised loomad. Nagu kõigil rakkudel on ka ainuraksetel loomadel olemas rakutuum, milles sisaldub pärilikkusaine nende paljunemiseks.. Ainuraksete põhiliseks tunnuseks on see, et nad koosnevad 1-st rakust, milles toimub kogu nende elutegevus. Ainuraksed on seega iseseisvad organismid, kellel on olemas kõik elusorganismidele iseloomulikud omadused - ainevahetus, ärritatavus, liikumine ja sigimine. Ainuraksed on levinud üle kogu maailma. neid elab kõikjal: meredes, mageveekogudes, pinnases. Ainuraksetest moodustub näiteks rohelise kile puutüvede varjupoolsele niiskele küljele. Paljud ainuraksed on ka parasiidid, elades teiste elusolendite sees ja nende arvelt. Ainuraksetel on väga mitmesuguseid kehakujusid. Amööbidel pole kindlat kehakuju ja nende poolvedel tsütoplasma moodustab välja sopistades...
4. Tüüp D: Orion, Pleiades või Nordic (Põhjamaine) 5. Tüüp E: Barnard täht, Orange (Oranz) ESIMENE EBEIACXXXXP14SC EBE on elusale tulnukale antud nimi, kes püüti kinni 1947 a. Roswell-is, New Mexico-s. Ta suri vangistuses. MÄRKUS: O.H. Cril oli "nali" isiklikel eesmärkidel John Leari ja ta sõbra poolt. Keegi ei tea, miks Lear eitab KRLL-i eksistensi. KRLL KRLL või KRLLL või CRLL või CRLLL, mida hääldatakse Crill või Krill. Krill oli pantvang, kes jäeti meiega esimese Hollomani maandumise ajal tagatiseks, et tulnukad peavad kinni koosolekul saavutatud kokkuleppest. KRLL andis meile YELLOW BOOK-i (KOLLASE RAAMATU) jaoks aluse, mida täiendati hilisemal päeval tulnukatest külaliste poolt. KRLL haigestus ning teda põetas Dr. G. Mendoza, kellest sai tulnukate bioloogia (exobiology) ekspert. Tema infot levitati pseudonüümi O.H. Cril või Crill all. KRLL-ist sai Regelian-ide Suursaadik Ameerika Ühendriikides
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
