Infoleht Tondihobu Välimus Rohe-tondihobu (Aeshna viridis) on suur kiil: tema tiibade siruulatus küünib 90 millimeetrini ja kehapikkus 70 millimeetrini. Tiivad on läbipaistvad, mustade soontega ning õrnalt pruunika varjundiga. Teistest tondihobudest eristub see liik rohelise rindmiku poolest: rindmiku küljed on üleni rohelised, seljal kaks laia rohelist triipu vaheldumisi mustadega. Tagakeha on isastel sale, mustjaspruun, külgedelt erksate siniste laikudega. Ka silmad on isastel eresinised.
Rohe-tondihobu
pesadesse 3 - 8 surmatud mesilast ning muna muneb ta ainult ühe mesilase rindmikule. Kuna mesilased on ainsad kes sobivad mesilashundi vagla söödaks, siis on mesilashundi elu ilm mesilasteta võimatu. Vaglast areneb välja nukk, mis talvitub ja valmik väljub kevadel. Täiskasvanud mesilashunt toitub aga mesilaste meepõiesisaldisest, mille saab ta surmatud mesilase tagakehale surudes. (Kulbin, Raudsepp, Vahenõmm, 1989). Tondihobu (Lisa 3) on hästiarenenud rindmiku, suurte võimsate lõugadega ja pika tagakehaga kiililiste seltsi kuuluv röövputukas. Ta keha pikkus ulatub 70 millimeetrini. Vastsed elavad tal vees. Tondihobud peavad jahti mitmetele putukatele (sääsed, parmud jt.). Kui tondihobusid on massiliselt, võivad nad mesilale suurt kahju tekitada, hävitades palju 11 lennumesilasi.. Pärast lühikest röövlendu tondihobu poolt võib mesilas maast leida palju
· Tarbivad ainult loomset toitu. · Saaki püütakse lennult. · Röövtoidulised. Hingamine · Hingavad vees lahustunud hapnikku. · Väikesekasvuliste kiilide vastsed hingavad tagakeha tippus olevate trahheelõpustega. · Suurekasvulised kiilid hingavad soolekaudu. Paljunemine · Isane haarab emase rindmikust jalgadega kinni. · Paarituvad õhus. Tuntumad liigid Säärikliidrikud . puna-loigukiil Tondihobu Vesikneitsik Tumekõrsik Tähtsus looduses · Kiilid püüavad mitmesuguseid lendavaid putukaid, sealhulgas taimekahjureid, aga samuti ka sääski ja teisi ,,vereimejaid" Kasutatud kirjandus · http://seemnemaailm.ee/articles/index.php?GI · Loomade elu selgrootud 3 · ENE 3 · Õie Haavik "Linnud ja Putukad"
M kõdu- ja I laiba- N toidulised E A Vaegmoone: Täismoone: Täismoone Täismoone Täismoone Täismoone R muna- muna- E vastne--- Vastne- N täiskasvanu nukk- G valmik N Heinaritsikas Tondihobu Kapsa- Lepatriinu Kodu- Surusääsk Ä Lauluritsikas Luhakõrsik liblikas Ujur mesilane Kihulane I Rohutirts Punaliidrik Admiral Kärsakas Kimalane Pistesääsk T Rändrohu- Vesineitsik Riidekoi Ohakasikk Herilane Hallasääsk E tirts Puruvana Jahuleedik Aiajooksik Maamesilane Parm
loomi, kestub viis mooruskuu lehti puidukodus, sööb putukaid loomasõnnikust korda putukaidtaimi, haukamissuised Arengutüüp Vaegmoone Täismoone Vaegmoone Täismoone Liigiline rändrohutirts Sinitiib, Ujuris, Tondihobu, Kimalane e Metsasääsk, mitmekesisus lapsuliblikas, kooreürask, vesineitsik, maamesilane, hallasääsk, mustlaik-apollo sitasitikas puruvana herilased, sipelgad toakärbes, parmud, porilane,
Toit: taimedest(lehe täid, kooreürask), nektarist(mesi lased, liblikad), röövtoidulised (lepatriinu, jooksik), verd imevad(sääsed, parmud), teistest materjalidest( paberi- ja riidekoi, muuseumimardik as), jäänustest(rai samatja, sitasitikas). 6. Millised arenguviisid on erinevatel putukatel, kirjelda, too näiteid. Täismoondega: Liblikad: Kapsaliblikas Mardikat:Ujur, Ninasarvikpurnikas Sipelgad Vaegmoondega: Rõhuirts, ranttirts, tondihobu, vesineitsi, liivavana, puruvana 7. Too näiteid , kus elavad erinevad putukad? Mullas, taimedel, vees, loomadel, inimese juures 8. Too näiteid, kuidas erinevad putukad liiguvad. Lennates, Hüpates, Joostes, Ujudes 9. Iseloomusta sihktiivalisi, too näiteid. Elupaik maismaal, rohekat või pruunikat värvi, pikliku kujuga, tagumine jalapaar hüppejalad, lennu-ja kattetiivad. Toituvad taimedest osad putukatest. Paljunemine: munevad mulda või taimedele, arenevad vaegmoondega
3-7 lülilised lühikesed harjasjad küünistega 3-5 lülilisedhästi suudavad varustatud käpast. karvadesse kinnituda puudub tiivaliiges puuduvad vaegmoone vaegmoone emasloom kinnitab munakogumiku taimele puudub röövtoidulised loomade parasiit hammustab lõugadega torkab nahast suise läbi pruun-tondihobu, harilik vesineitsik peatäi, riidetäi Lutikalised Mardikalised 467 liiki leitud 3073 liiki, arvatakse olevat vähemalt 3400 kaks suurt liitsilma pistmistüüpi moodustub iminokk haukamistüüpi jalapikkused enamikel tundlad lühikesed kuni jalapikkused tundlad jooksujalad jooksu- või ujujalad
kiletiivalised (alamselts: Vapsik ehk Vaablane herilane ühisherilased rippkehalised) Põderpõrnikas põderpõrnikas põderpõrniklased mardikalised Harilik käätsusikk käätsusikk siklased mardikalised Aasaöölane aasaöölane öölased liblikalised Rohe-tondihobu tondihobu tondihobulased kiililised Kuningkiil Anax Imperator tondihobulased kiililised Jõesilm silm silmlased silmulised Angerjas angerjas angerlased angerjalised Lest lest lestlased lestalised Haug haug hauglased haugilised Meriforell lõhe lõhelased lõhelised
peremehe veri SUISED ESINDAJAD (2) Suised on mälumissuised Metsprussakas tarakan haukamissuised laururitsikas suised on ortognaatsed kuldtirts Suised on Cloëon dipterum' ühepäevikulistel mandunud , E. vulgata'l Suised on haukamistüüpi Pruun-tondihobu Puna-loigukiil pistmis-imemistüüpi riidetäi peatäi pistmis-imemistüüpi haisulutikas vesihark haukamissuised maipõrnikas kuuse-kooreürask muundunud ja taandarenenud puruvana haukamissuised või Suur-punasuru
Putuka keha katab kitiinkest. Pea küljes on liitsilmad ja lihtsilmad, samuti tundlad ja suised. Rindmikule ja tagakehale kinnituvad jalad. Kiilid- · Kiilidel on sale ja pikk keha, neil on 2 suurt liitsilma, millega näeb tervalt kuni 10meetri kaugusele. · Nad on röövloomad ning kiireimad lendajad putukate seas. · Vastsed arenevad vees, toituvad veeselgrootutest. · Kiilide tiivad on läbipaistvad ning nad ei saa neid seljale kokku voltida. Näiteks: tondihobu, hiidik, veisineistik. Ehmestiivad- · Valmikud on hallikate või pruunikate tiibadega, kohmakalt lendavad putukad. · Tiivad on kaetud peenete karvakestega ehk ehmestega. · Vastsed elavad vees, on taim- ja loomtoidulised. · Mõned ehitavad enesekaitseks nö. Majakese(puruvana) ning mõned koovad saagi püüdmiseks püünise. Liblikad- · Liblikatel on sale keha, peened jalad, 4 tiiba on kaetud värviliste soomustega.
palusammal ja laanik koos. Harilik palusammal RABAS ELAVAD LINNUD mudatilder sookurg rabapüü teder metsis rabapistrik punajalg-tilder sookurg IMETAJAD põder valgejänes hunt rebane mäger põder ROOMAJAD rästik arusisalik arusisalik KAHEPAIKSED rabakonn harivesilik harivesilik SELGROOTUD raba-tondihobu kiil sääsed parmud ämblikud sipelgad mõned mardikad lehetäi raba-tondihobu HUVITAVAD FAKTID Rabades kasvab ka putuktoidulisi taimi, kes sel viisil hangivad kasvuks vajalikke lämmastikühendeid.
Tutt-tiir Alk Krüüsel Sooräts Karvasjalg-kakk Jäälind Roherähn Valgeselg-kirjurähn Laanerähn Nõmmekiur Randkiur Luha-sinirind Põld-tsiitsitaja Veelendlane Tiigilendlane Tõmmulendlane Habelendlane Nattereri lendlane Suurkõrv Suurvidevlane Kääbus-nahkhiir Pargi-nahkhiir Suur-nahkhiir Põhja-nahkhiir Viigerhüljes III kaitsekategooria liigid Vasakkeermene pisitigu Luha-pisitigu Väike pisitigu Rohe-tondihobu Valgelaup-rabakiil Suur-rabakiil Hännak-rabakiil Rohe-vesihobu Laiujur Tõmmuujur Must-seenesultan Vareskaera-aasasilmik teelehe-mosaiikliblikas suur-mosaiikliblikas suur-kuldtiib Sõõrsilmik Tähnik-sinitiib Tume-nõvaöölane Põhja-tõmmusilmik Hahkkaruslane Liivakuklane Veerekuklane Laanekuklane 24) karukuklane Formica lugubris; 25) palukuklane Formica polyctena; 26) arukuklane Formica rufa;
sipelgad, herilased) 3) Liblikalised 2 paari värviliste soomustega kaetud tiibu. Neil esineb spiraalne imilont ja nende vastseid nim röövikuteks (suur kapsaliblikas, lapsuliblikas, väike koerliblikas, koiliblikas) 4) Kahetiivalised teine paar tiibu on muutunud sumistiteks esimene tiivapaar on lendamiseks (kärbsed, sääsed, parmud) 5) Kiililised 2 paari erakordselt suuri tiibu ja peenike ning pikk tagakeha. Ülihead lendavad röövputukad, kelle vastsetel esineb püünismask (suur tondihobu, vesineitsik, loigukiil, kuningkiil) 7.Putukad on erineva toitumisega: 1) sõnnikust toitujad e koprofaagid (sitasitikad, sõnnikumardikad, kärbsed) 2) taimetoidulised selgrootud söövad taimede osi (aiapõrnikas, maipõrnikas, kooreürask) 3) loomtoidulised selgrootud toituvad putukatest, ämblikest (kiilid, ujurid, jooksiklased) 4) segatoidulised söövad nii taimi kui loomi (jõevähid) 5) osa loomi on filtreerijad ja saavad toidu vett kurnates (käsnad, kärbsed)
Vastne kasvab suuremaks, kestub mitu korda ning ronib enne valmikuks saamist taimedele, kus viimasest vastsekestast tuleb välja täiskasvanud kiil. 7 6.Kiililiste sugukonnad Eestis Eestis elavad järgnevad kiililised : vesineitsiklased , kõrsiklased ,liidriklased , vesihobulased , tondihobulased , vöötkiillased , hiilgekiillased , vesikiillased . Neist ohustatud liigid on : rohe-tondihobu , valgelaup-rabakiil , hännak-rabakiil , suur rabakiil , rohe-vesihobu , pronkskõrsik. 8 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Kiililised http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/loomad/putukad/8-3-5-1.htm http://loodusaed.kirikiri.ee/article.php3?id_article=21 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1011_997.html http://www.flickr
on liivikas, jooksik, siklane, pehmekoor, sõnnikumardikas, kuldpõrnikas, maipõrnikas, õnnetriinu. Kiilid · Sale keha ja pikk tagakeha · 2 suurt liitsilma, millega näevad teravalt kuni 10 m kaugusele. · Röövtoidulised söövad teisi putukaid ( püüavad lennates) · Kiireimad lendajad putukate seas. · Vastsed arenevad vees, toituvad veeselgrootutest. · Tiivad läbipaistvad, enamus ei saa seljale kokku voltida · N. tondihobu, rabakiil, liidrik, tumekõrsik, vesineitsik. Ehmestiivalised · Valmikud on hallikate või pruunikate tiibadega, kohmakalt lendavad putukad. · Tiivad on kaetud peente karvakeste e. ehmestega. · Vastsed elavad vees, on taim-või loomtoidulised · Mõned ehitavad enesekaitseks ,,majakese" ( oksajupikestest, liivaterakestest, väikestest kividest või teokodadest) puruvanakesed. · Toiduks paljudele veeloomadele, sealhulgas kaladele.
Suure soolasisaldusega muldade tõttu on rannaniidud peaaegu seenteta. Seeni võib leida ainult suprasaliinsetelt rannikuniitudelt, kus kasvavad näiteks küüslauk-, aas- ja randnööbik, hall punalehik, vagujalgkühmik (Kukk, 2004). Rannaniitudel võib tänu mitmekesisele sigimisveekogudele kohata kuni 30 liiki kiile. Üsna vähestest Eesti aladelt kirjeldatud endeemsetest putukatest on just rannaniitude ja teiste läheduses leiduvate rannikuelupaikadega seotud saaremaa tondihobu. Sihktiivalistest on rannaniitudele iseloomulikena nimetatud 13 liiki. Päris liigirikkad on rannaniidud ka tirdiliste ja lutikaliste poolest. Küllaltki uuritud putukarühm rannaniitudel on mardikalised. Eesti rannaniitudel on kindlaks tehtud üle 250 liigi mardikaid. Matsalu lahe äärsetelt niitudelt on leitud 88 liiki mardikaid (Kukk, 2004). Matsalu lahe äärsetel rannaniitudel pesitseb 65 linnuliiki. Iseloomulik on nende hulgas kurvitsaliste suur osakaal
kestub mitu korda ning ronib enne valmikuks saamist taimedele, kus viimasest vastsekestast tuleb välja täiskasvanud kiil. 7 6.Kiililiste sugukonnad Eestis Eestis elavad järgnevad kiililised : vesineitsiklased , kõrsiklased ,liidriklased , vesihobulased , tondihobulased , vöötkiillased , hiilgekiillased , vesikiillased . Neist ohustatud liigid on : rohe-tondihobu , valgelaup-rabakiil , hännak-rabakiil , suur rabakiil , rohe-vesihobu , pronkskõrsik. 1) Rabakiilid Meie rabakiilidest on Euroopa Liidu tähelepanu all kolm: kaks neist on Eestis üsna tavalised, ent kõik kolm on mujalt Euroopast taandumas eeskätt sobivate elupaikade kadumise tõttu. Rabakiilide perekonda (Leucorrhinia) kuulub 15 liiki. Euroopas, sealhulgas ka Eestis elab neist viis
astacus) tavaline tõruvähk (Balanus Balanus Balanidae improvisus) majasoomukas (Lepisma soomuklased (Saccharina) saccharina) harilik tiigipäevik (Cloeon Cloeon ojapäeviklased (Baetidae) dipterum) harilik vesineitsik (Calopteryx Calopteryx vesineitsiklased virgo) (Calopterygidae) pruun-tondihobu (Aeshna Aeshna tondihomulased (Aeshnidae) grandis) kaerasori (Gryllotalpa Gryllotalpa sorilased (Gryllotalpidae) gryllotalpa) harilik kõrvahark (Forficula Forficula auricularia) triiplutikas (Graphosoma Graphosoma kilplutiklased (Pentatomidae) lineatum) pääsusaba (Papilio machaon) pääsusaba (Papilio) ratsulibliklased (Papilionidae)
Pesas on 1000 isasmesilast ehk leske, kelle ülesanne on emasmesilase viljastamine. Mitmekümnetuhande töömesilase ülesanne on mett koguda ja pesa kaitsta. Herilased, sipelgad ja mesilased on ühiselulised loomad (saavad elada ja tegutseda ainult koos liigikaaslastega). 3) Kiilid on saleda ja pika tagakehaga putukad. Kiilidel on 2 suurt liitsilma, millega ta näeb kuni 10m kaugusele. Kiil ei saa tiibu oma seljale kokku voltida. Ta hoiab neid kas kere kõrval (tondihobu) või siis kokkupandid (vesineitsik). Kiilid on ühed kiiremad ja osavamad lendajad putukate riigis. Kõik kiilid toituvad väiksematest putukatest. Kiili vastsed arenevad veekogudes. Nad on röövtoidulised ja haaravad oma saaki spetsiaalse püünismaski abil. Kiilid on näiteks sinikiil, vesineitsik ja tondihobu. 43. Okasnahksete iseloomustus, eluviisid, paljunemine, rühmad Okasnahkseid jaotatakse meritähtedeks, merisiilikuteks ja meripuradeks.
veekogudes, toitub vetikatest, kõdust. Valmikud ei toitu, elavad vaid ühe päeva või paar.N: magevees harilik ühepäevik, harilikmudapäevik, harilik samblapäevik, ojapäevik, kivipäevik, õrnpäevik. 55. Nii valmikud kui vastsed on röövloomad, vaegmoone, vastsed elavad vees, nende alalõug on väljasirutuv püünismask, hingavad tagasoolega. 2 alamseltsi: eristiivalised vastsed jässakamad, tagakeha lõpeb 5 ogast koosneva anaalkoonusega, võivad ujuda reaktiivjõul.(N: tondihobu)Taolistiivalised valmikuna kui vastsena saledamad, vastse keha lõpeb3 trahheelõpusega.(N:liidrik). Emane võtab oma suguavaga isase kehalt spermatofoori pulmalennul.N: pruun-tondihobu, harilik hiilgekiil, harilik vesineitsik e.väikekõrsik., liidriklased ojaliidrik, vesihobulane, rabakiil, loigukiil. 56. Vaegmoone. Vastsed elavad jahedais ja hapnikurikkais veekogudes, eriti ojades, meil kasvavad põhiliselt talvel.Keha sale, lame, sabas 2 urujätket.Enamasti röövloomad. Valmikud
Selts = liblikaLISED (seltsi lõpus on ALATI liide LISED) Sgk = põualidlikLASED (sugukonna lõpus on ALATI liide LASED) Perek = lapsuliblikas Liik = Lapsuliblikas (Gonepteryx rhamni) hea kui tead mõnd ladinakeelset nime saad plusspunkte .. PS: Mardikad ei ole klass !! Mardikalised on selts !! Roomajad on küll klass, kuid rästik on siiski selgroogne neil on seljakeelik, mis juba viitab sellele, et neil on selgroog ! Klass liik Putukad Haavalumik; Lapsulibikas; Soo-tondihobu; Suur süsijooksik; Jaanimaridikas, Vapsik, Põdrakärbes. Kõhtjalgsed ehk teod- Harilik kiritigu; Mudatigu Karbid Järvekarp; Jõekarp. 28. Sündmuste ajalisse järjekorda panek! Eksamiküss! Viiruste võimalik esmane teke, esimeste kõige lihtsamate rakkude teke, hingavate organismide teke, esimeste ürgsete imetajate teke, üheiduleheliste taimede teke, hippopotanaamuste väljasuremine, rohevetikate teke, neandertaallaste laialdane esinemine
Praeguseks on ta levila tunduvalt ahenenud ja arvukus langenud. Ämblikulaadsed – vesilestad on järvedes tavalised ja tihti arvukad. Muudest ämblikulaadsetest elab meil veel vesiämblik Putukad – ühepäevikulised (nende vastsed moodustavad tihti olulise osa järvede loomhõljumist), hooghännaline Kiililised – taimestikurikastes väikeveekogudes on massilised perekonna kõrsiklane vastseid (kõrsiklane, tondihobu, liidrik, seenliidrik, pisiliidrik, vesikiil, hiigelkiil). Väga mitmesugust tüüpi veekogudes elavad perekonna liidrik 6 liigi, perekonna somatochlora 3 liigi, perekonna sinikiil 2 liigi, samuti pigiliidriku ja punasilm-liidriku vastseid. Kiililiste vastsed moodustavad paljudes veekogudes olulise osa zoobentose biomassist. Lutikalised – väga mitmesugustes veekogudes esinevad arvukalt sõudu ja selgsõudur
Moone: munadest kooruvad vees elavad ja arenevad vastsed, sarnanevad vähe valmikuga, üheks sarnasuseks suurd liitsilmad. Ala- ja ülahuulest on moodustunud püünsimask. Kui vastne omandab lõpliku suuruse lahkub ta veest, ronides mööda veest väljaulatuvat eset ülespoole ning võtab sellise asendi, mille puhul keha eesots on suunetud otse ülespoole. Kinnitub tugevalt alusele, muutub liikumatuks. Toimub trahheesüsteemi kohastumine õhuhingamisega. Kuivab ning kestub. Näited: pruun-tondihobu (Aeshna grandis), harilik hiilgekiil (Cordulia aenea), harilik vesineitsik (Calopteryx virgo ehk Agrion virgo), väikekõrsik (Lestes virens). 56. Kevikulised (Plecoptera): ehituse, eluviisi ja moonde põhijooni, näiteid Eesti vetest Ehitus: Suhteliselt suured putukad tumedate, tugevate katetega. Tagatiivad volditakse lehvikjalt eestiibade alla kokku, viimased on vaid pisut tugevamad. Pea on suur, pikkade niitjate hulgalüliliste tundlatega. Suised on väikesed- valmikud ei toitu
annaabi.ee 
