youtube.com/watch?v=ZUsARF-CBcI Kohastumused Kohastumused: hoiatamine Kohastumused Nii kiskjatel kui saakloomadel Kaitse/varjevärvus - kamoflaaz Kohastumused Kaitse/varjevärvus Nii kiskjatel kui saakloomadel Kaitsevärvus? Käitumuslikud Kohastumused Mimikri teise liigi, tavaliselt ohtliku, jäljendamine Harilik vapsik, torgib astlaga, aiaiaiai Sirelane ohutu (kahetiivaline) Haava-klaastiib ohutu Kohastumused Toidupuuduse vältimiseks talveuni taliuinak ränne Saiga tatarica http://ngm.nationalgeographic.com/2009/08/mimicry/ziegler-photography aie Kohastumuste kasu/kahjulikkus Kohastumused on väga spetsiifilised, kindlate keskkonnatingimuste jaoks välja kujunenud. Keskkond muutub kiiremini kui
Niiskusenõudlus suur keskmine väike Sobiv pH 6,0-6,5 5,5-6,0 Üle 5,5 Ohtlikud kahjustajad Kahjurid: Pahklest – musta sõstra pungades Lehevaablased – söövad karusmarja ja punase sõstra lehti Marjavaablane – musta sõstra marjades Nõvakoi – punase sõstra pungades Oksa-pahksääsk – musta sõstra okste koore all Klaastiib – punase sõstra säsis Haigused: Jahukaste – musta sõstra ja karusmarja viljadel ning lehtedel Antraknoos e. lehevarisemistõbi ja helelaiksus – kõigi liikide lehtedel ja viljadel Sõstrarooste – punase sõstra lehtedel ja viljadel Reversioon e. täidisõielisus – viirushaigus mustal sõstral, kandub edasi pahklestaga 3. Kultuuride tähtsus. Kõiki saab viljelda täielikult mehhaniseeritud tehnoloogiaga.
Tõrje: Talvituvate kahjurite hävitamiseks kaevake sügisel põõsaalused läbi. Kahjustatud oksad lõigake põõsastest välja, seda võib teha kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Korjake ja hävitage kahjustatud marjad. Sõstrapõõsaid tuleb pritsida pungade paisumise ajal, enne kui röövikud on jõudnud pungadesse tungida (Neem-Azal). Ferromoonpüünised. Sõstra klaastiib – Synanthedon tipuliformis Kahjustatakse enamasti sõstra- , harvem karusmarjapõõsaid. Liblika tiivad klaasjalt läbipaistvad, siruulatus 20...23 mm. Röövikud talvituvad säsis. Kevadel enne nukkumist närib röövik oksale väljalennuava. Liblikad lendlevad juuni teisel poolel ja juulis. Munad munetakse pungadele, punga alusele ja koorepragudesse kokku kuni 60 muna. Röövikud liiguvad toitudes ülevalt alla
talvituma. Mardikad lehed ja õied, tõugud viljad. Liblikalised. Karusmarja leedik enamus nukkudest talvitub põõsa all mullas. Munevad õitesse 1...5 muna. Koorunud röövik närib õie emakakaela ja tungib sigimikku. Hiljem liigub viljast välja, süües ära seemned. Vigastatud viljad tõmmatakse kokku hõreda võrgendiga. Täiskasvanud röövik laskub niidi abil maapinnale, kus poeb mulda, valmistab kookoni ja nukkub. Üks röövik kahjustab 6...7 marja. Vaarika-klaastiib muneb juurekaelale või maapinnale. Röövik närib end varre sisse ja kaevandab säsis, sisenemiskohale tekib pahk. Talvitub röövikuna varres, kevadel jätkab toitumist. Enne nukkumist närib avause liblika jaoks. Varred murduvad, võrsed kuivavad. Kiletiivalised. Lehevaablased. Kollane karusmarja-lehevaablane - ebaröövik talvitub mullas, varakevadel nukkub. Kevadel algab lendlus ja munetakse lehtede alumisele küljele.
Vastsed elavad hulgakesi koos võrgendist pesas, hiljem liiguvad laiali, kuid tegutsevad võrgendi all. Nukkuvad sealsamas siidjas kookonis. Toomingatel on tavaline toominga-võrgendikoi, õunapuudel õunapuu-võrgendikoi. Klaastiiblased on kiletiivalisi või kahetiivalisi (sääski) meenutavad liblikad. Tiibadel esinevad soomused peamiselt soontel. Vastsed kaevandavad puude või põõsaste okstes ja juurtes, ka vaarikavartes, harvem rohttaimede juurtes. Aiakahjur on sõstravartes elav sõstra-klaastiib ja vaarikavartes kaevandav vaarika-klaastiib. Suurim klaastiibadest on haava koore all või juurtes elav suur haava-klaastiib. Mähkurlased on väikesed, enamasti laiade ja tömpide tiibadega liblikad. Vastsed elavad võrgendiga kokkupõimitud lehtede või muude taimeosade vahel või viljades. Nende hulgas on väga palju kahjureid. Õunu kahjustab õunamähkur, herneid hernemähkur, tammedel elab roheline tammemähkur. Päevaliblikad. Rühm liblikate
annaabi.ee 
