............................................................ 8 Kokkuvõte............................................................................................................ 9 Kasutatud kirjandus........................................................................................... 10 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärgiks on anda ülevaade mustlaik-apollost ja tema levikust Eestis. Mustlaik-apollo on ohustatud liblikaliik paljudes Euroopa riikides ning sellega seoses ka kaitse alla võetud. Eestis on mustlaik-apollo II kategooria kaitsealune liik, mis on levinud kohati ja vähesel arvul. Peamiselt on mustlaik-apollo levinud Eesti kirde osas samuti ka Kagu- Eestis. Järgnevas referaadis on antud ülevaade mustlaik-apollo bioloogiast, levikust ja tema kaitsest.
Pääsusaba Pääsusabad on kergesti äratuntavad. Nad on suured, must-kollase tiivamustriga liblikad. Tagatiibadel on kannused, ,,sabad", mis on liblikale nime andud, ja punased täpid. Pääsusaba on Eesti suurim päevaliblikas. Tiibade siruulatus on 65-95mm. Pääsusabasid võib leida luhtadel, tee-ja metsaservadel, taluaedadest. Lendab mai lõpust juuli keskpaigani, harva teine põlvkond ka augustis. Pääsusaba lendab kiiresti ning tõuseb tihti väga kõrgele. Mustlaik-kidaöölane Eestiibade värvus on pruun. Tiiva muster on nagu kõigile öölastele iseloomulik tähniline, laikude ja vöötide kombinatsioon. Tiiva siruulatus on 35-41 mm. Elupaigaks on niidud, kultuurmaastikud, metsalagendikud. Mustlaik-kidaöölane on levinud kõikjal Eestis. Eestis elab u 350 liiki öölasi. Öölased ei vaja kirevaid värvikombinatsioone, sest valdav enamik neist lendab ringi pimedal ajal. Päeval saab ennast aga oma halli kehakatte varju ideaalselt peita.
suured mustaruugekirjud tiivad. Tiibade siruulatus on 65-70mm. Admirale võib kohata kõikjal avamaastikel, aedades, metsaservadel, niitudel, mitmesuguste taimede õitel. Admirali valmikud lendavad meile mai lõpust juunini ja juuli lõpust septembrini. Admiralid on maiad liblikad- lisaks hilissuviste õite külastamisele parvlevad nad lõhkiküpsenud õuntel ja ploomidel. Admirali röövikud on mürgised. Suve lõpul röövik nukkub ning veedab talve kaitsva lumevaiba all. Mustlaik-kidaöölane Eestiibade värvus on pruun. Tiiva muster on nagu kõigile öölastele iseloomulik tähniline, laikude ja vöötide kombinatsioon. Tiiva siruulatus on 35-41 mm. Elupaigaks on niidud, kultuurmaastikud, metsalagendikud. Mustlaik-kidaöölane on levinud kõikjal Eestis. Eestis elab u 350 liiki öölasi. Öölased ei vaja kirevaid värvikombinatsioone, sest valdav enamik neist lendab ringi pimedal ajal. Päeval saab ennast aga oma halli kehakatte varju ideaalselt peita
Pääsusaba Liblikad on paljude arvates maailma kaunimad loomad. Oma värvidelt ja säralt võistlevad nad troopikataimedega. Minu lemmik liblikaliik on Pääsusaba. Maailmas on teada üle 165 000 liblikaliigi.Pääsusabad on kergesti äratuntavad. Pääsusabal on 37 alamliiki. Nad on suured, must-kollase tiivamustriga liblikad. Tagatiibadel on kannused, mis on liblikale nime andud, ja punased täpid. Pääsusaba on Eesti suurim päevaliblikas. Tiibade siruulatus on 8– 10 cm. Pääsusabasid võib leida luhtadel, tee - ja metsaservadel, taluaedadest. Lendab mai lõpust juuli keskpaigani, harva teine põlvkond ka augustis. Pääsusaba lendab kiiresti ning tõuseb tihti väga kõrgele. Pääsusaba on üks kolmest Eestis elutsevast ratsulibliklaste liigist puriliblika ja mustlaik-apollo kõrval.
Pääsusaba Pääsusabad on kergesti äratuntavad. Nad on suured, must-kollase tiivamustriga liblikad. Tagatiibadel on kannused, ,,sabad", mis on liblikale nime andud, ja punased täpid. Pääsusaba on Eesti suurim päevaliblikas. Tiibade siruulatus on 65-95mm. Pääsusabasid võib leida luhtadel, tee-ja metsaservadel, taluaedadest. Lendab mai lõpust juuli keskpaigani, harva teine põlvkond ka augustis. Pääsusaba lendab kiiresti ning tõuseb tihti väga kõrgele. Mustlaik-kidaöölane Eestiibade värvus on pruun. Tiiva muster on nagu kõigile öölastele iseloomulik tähniline, laikude ja vöötide kombinatsioon. Tiiva siruulatus on 35-41 mm. Elupaigaks on niidud, kultuurmaastikud, metsalagendikud. Mustlaik-kidaöölane on levinud kõikjal Eestis. Eestis elab u 350 liiki öölasi. Öölased ei vaja kirevaid värvikombinatsioone, sest valdav enamik neist lendab ringi pimedal ajal. Päeval saab ennast aga oma halli kehakatte varju ideaalselt peita
haukamissuised Arengutüüp Vaegmoone Täismoone Vaegmoone Täismoone Liigiline rändrohutirts Sinitiib, Ujuris, Tondihobu, Kimalane e Metsasääsk, mitmekesisus lapsuliblikas, kooreürask, vesineitsik, maamesilane, hallasääsk, mustlaik-apollo sitasitikas puruvana herilased, sipelgad toakärbes, parmud, porilane, põdrakärbes
1. Kategooria Siia kuulub euroopa naarits, kelle looduslik asurkond on käesolevaks ajaks täielikult hävinud. Samuti kuuluvad siia mitmed taimeliigid nagu ebapärlikarp, pisilina, nõtke näkirohi 1. kategooriasse on kokku kantud 64 taime- ja loomaliiki. Pildid 2. Kategooria Siia kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, mille arvukus langeb ning levila aheneb. Selliseid liike on Eestis 262 Siia kuuluvad karvasjalg-kakk, mustlaik-apollo, jugapuu Pildid 3. Kategooria 3. kategooriasse on arvatud liigid, mis on Eesti looduses praegu veel suhteliselt tavalised, kuid mille elupaigad on hävimisohus ning arvukus võib kriitiliselt langeda, kui ohutegureid ei kõrvaldata. Siia kuuluvad : arukuklane, valge vesiroos, saarmas Eestis on viit tüüpi kaitsvaid alasid : Püsielupaik Hoiuala Maastikukaitseala Looduskaitseala Rahvuspark Ümberasustamine On isendite looduses ühest
vähestes leiukohtades esinevad liigid, nagu näiteks fechtneri kivipuravik Boletus fechtneri, mõru kivipuravik Boletus radicans, roosa riisikas Lactarius controversus jt. II kategooria kaitsealuste loomaliikide hulka kuulub selgrootu loomaliik - kirju- e. apteegikaan Hirudo medicinalis, väikeste kinnikasvavate järvede elanik. Lisaks apteegikaanile on arvatud selgroogsete nüüd ka paksukojaline jõekarp, eremiitpõrnikas, väike- punalamesklane, männisinelane ning mustlaik-apollo. Selgroogsetest loomadest on II kaitsekategooriasse arvatud 2 kalaliiki: säga Silurus glanis - meie suurim mageveekala, kes Eestis on oma levila põhjapiiril ja tõugjas,1 roomajaliik - kivisisalik Lacerta agilis, kes on Eestis oma levila põhjapiiril; 35 linnu- ja 13 imetajaliiki ning üks kahepaikne harivesilik Triturus cristatus. Uute linnuliikidena on II kaitsekategooria nimekirja arvatud kirjuhahk, kanakull, sooräts, karvasjalg-kakk, roherähn ja põldtsiitsitaja.
arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel; 2) liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu. 7 II kategooriasse kuuluvad liigid II kaitsekategooria nimistusse on kantud 59 loomaliiki 6 liiki selgrootuid (apteegikaan, paksukojaline jõekarp, eremiitpõrnikas, väike-punalamesklane, männisineslane, mustlaik- apollo) 2 liiki kalu (säga, tõugjas - Emajõgi) 2 liiki kahepaikseid (harivesilik, mudakonn) 1 roomajaliik (kivisisalik) 35 liiki linde (kirjuhahk, kanakull, sooräts, karvasjalg-kakk, roherähn ja põldtsiitsitaja) 13 liiki imetajaid (nahkhiired - 11, hall- ja viigerhüljes) 8 II kategooriasse kuuluvad liigid II kaitsekategooria liikide vähemalt 50% teadaolevatest ja keskkonnaregistrisse
I kategooria kaitseloomad Ebapärlikarp Kõre Rohe-kärnkonn Väike-laukhani Merikotkas Madukotkas Väike-konnakotkas Suur-konnakotkas Kaljukotkas Kalakotkas Väikepistrik Rabapistrik Rabapüü Niidurüdi Tutkas Kassikakk Habekakk Siniraag Euroopa naarits II kategooria loomaliigid Apteegikaan Paksukojaline jõekarp Eremiitpõrnikas Väike-punalamesklane Männisinelane Mustlaik-apollo Säga Tõugjas Harivesilik Mudakonn Kivisisalik Järvekaur Sarvikpütt Hüüp Väikeluik Laululuik Soopart Merivart Kirjuhahk Väikekoskel Kanakull Väikehuik Naaskelnokk Mudanepp Rohunepp Mustsaba-vigle Kivirullija Väikekajakas Tõmmukajakas Räusktiir Tutt-tiir Alk Krüüsel Sooräts Karvasjalg-kakk Jäälind Roherähn Valgeselg-kirjurähn Laanerähn Nõmmekiur Randkiur
köömen jt (Kukk 2004). Putukatest esineb lamminiitudel kiililisi, tirdilisi, mardikalisi, ühepäevikulisi, ehmestiivalisi ja kahetiivalisi. Nende elupaigad on tihedalt seotud veega. Kuivematel lamminiidualadel elab palju niitudele ja avamaastikele iseäralikke liike. Jõgede kaldavöönditel on mitmekesine mardikaliste fauna, kus võib kohata mitukümmend liiki jooksiklasi. Eesti punasesse raamatusse on kantud suurliblikad nagu teelehe-mosaiikliblikas ja mustlaik-apollo (Parnassius mnemosyne), kes võivad tõenäoliselt paikneda ka Rannapungerja luhtadel. Kahaneva leviku ja arvukusega on kaerasori (sihktiivaline)elupaigad(Kukk2004). Mittevärvulistest haudelindudest on ülekaalus kurvitsalised: tikutaja, kiivitaja, suurkoovitaja; kurelised: rukkirääk, täpikhuik ja partlased: sinikale-part, rägapart. Haruldastest liikidest võib lamminiitudel pesitseda soopart, luitsnokk-part ja soo-loorkull. Värvulistest on arvukalt
laskmne, et arvukus ja gen.mitmekesisus suureneks uusasustamine- loodusest kogutud või tehistingimustes kasvanud isendite asustamine sobivasse kohta väljaspool nende ajaloolist levilat ümberasustamine- isendite viimine looduses ühest kohas teise, mink hiiumaalt mandrile ohustatus- väljasuremisrisk, tõenäosus välja surra. Hindab IUCN haruldus- kas vähese levialaga (saaremaa robirohi), väike populatsioon(tippkirjad) või spetsialistid(merikapsas, mustlaik apollo) in situ kaitse- liigi kaitse looduslikus elupaigas ex situ kaitse- liigi kaitse kunstlikes tingimustes nt loomaaias, botaanikaaeg, geenipank. Materjal kogutakse, säilitatakse, paljundadatakse ja viiakse loodusesse tagasi metapopulatsioon- väikese populatsioonid, mis rände kaudu moodustavad populatsiooni. Nt nõmme-võrkliblikas ja lumalammas dominantliik- kõige arvukam ja kõige enam ainevoogusid mõjutav liik, nt metsas puurinde dominant
Hiiumaa loodusmaastikes valdavad männimetsad, soostunud lehtmetsad, kuuse-segametsad ja kadastikud, rannaniidud ja luited, rabad ja madalsood. ( 3 ) 13 8. Loomastik 8.1. Saaremaa loomastik. Saaremaal on esindatud ka suur hulk haruldasi loomaliike - alates putukatest ja lõpetades hüljestega. Väikseimate kaitstavate loomaliikide hulka kuuluvad mustlaik-apollo liblikad ja viinamäe teod. Saaremaa rannikualad on hüljeste elupaigaks. Hallhülge puhul, kes on siin küllaltki levinud, on tähele pannud kolme püsivat lesilat, mis asuvad Saaremaa lääne- ja lõunapoolsetel laidudel. Hallhüljeste kohalik populatsioon kasvab tasapisi. Kõikjal Saaremaal rannikuvetes on kohandatud ka viigerhülgeid, kuid nende kartlikkuse tõttu pole suudetud nende arvukust kindlaks teha. Meie saared asuvad otse veelindude Ida-Atlandi rännuteel
tööstusrevulutsiooni aeg. (Learn about butterflies, 2011) Väike-võrkliblikas (Melitaea aurelia) Elab peamiselt kesk-Euroopas,eestis paiknevad oma leviku põhjapiiril Eestis peamiselt looduslikel ja poollooduslikel niitudel, mis on ümbrusest soojemad ja tuulevaiksemad. Tiivaulatus on neil 28-32 mm, värvuselt kollakas-oranzi-kirju. Uus põlvkond juunis või augustis, olenevalt geograafilisest asukohast. (Wikipedia 2011) Mustlaik-apollo (Parnassius mnemosyne) Mustlaik-apollo on ohustatud liblikaliik paljudes Euroopa riikides ning sellega seoses ka kaitse alla võetud. Eestis on aga liik oma areaali laiendamas. Mustlaik-apollol on kindlad nõudmised elupaigale. Tema röövik on monofaag, toitudes ainult lõokannuse perekonda kuuluvatel liikidel. 2003. aastal Eostes tehtud vaatlusel selgus, et lõokannused kasvasid 5 peamiselt jõge ääristavate puuriba ja metsa all ning harvemini niidul ja liigniisketes
150. Eestis elavatest täidest on kõige suurem: seatäi 151. Milline ritsikaline elab mullas? Gryllotalpa gryllotalpa kaerasori 152. Kuidas tekitavad ritsikalised heli? Heli tekib kattetiibade vastamisi hõõrumisel 153. Kuidas tekitavad tirtsulised heli? Heli tekitavad sääre hõõrumisel vastu tiibu 154. Nimeta Eesti suuri päevaliblikaid, kes ei ole kahjurid 1) Papilio machaon pääsusaba 2) Parnassius mnemosyne mustlaik-apollo 3) Aglais urticae väike-koerliblikas 4) Inachis io päevapaabusilm 155. Maailma suurim päevaliblikas Ornithoptera alexandrae kuninganna aleksandra (linnutiib) elab ainult Uus-Guineas 156. Maailma suurim ööliblikas Attacus atlas atlas paabusilm elab Lõuna-Hiinas, Kagu-Aasias, Taiwanil, Indoneesias 157
Tuntud on ka 20,5 m kõrgune Härmä Alumine ehk Kõlksniidu müür, mida on peetud Eesti kaunimaks Devoni paljandiks. Piusa jõe ürgorg on mitmete koosluste ja liikide elupaik. Taimkattes on peale sellele maanurgale omaste männimetsade esindatud nii luhaniidud kui ka lammi- ja salumetsad. Piirkonnas kasvab palju stepipäritolu taimeliike, neist mitu kaitsealust, nagu palu-liivkann, võsu-liivsibul, palu-põisrohi ja käokuld. Loomaliikidest väärivad märkimist mustlaik-apollo, harjus ning saarmas. 7 Kuressaare linnus Saaremaa Muuseumi põhiekspositsiooni asukoht - Kuressaare linnuse konvendihoone on ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud keskaegne kindlusehitis Baltiriikides ja sellisena vaieldamatult ka rahvusvahelise tähtsusega arhitektuurimälestis. Lisaks esteetilisele
ulatub 30 meetrini, oru veeru kõrgus aga 43 meetrini. Paljand on 150 m pikkune. Tuntud on ka 20,5 m kõrgune Härma Alumine ehk Kõlksniidu müür, mida on peetud Eesti kaunimaks devoni paljandiks. Taimkattes on esindatud nii luhaniidud kui lammi- ja salumetsad. Piirkonnas kasvab palju stepipäritolu liike, neist mitmeid kaitsealuseid taimeliike nagu palu- liivkann, võsu-liivsibul, tatari põisrohi ja käokuld. Loomaliikidest väärivad märkimist mustlaik-apollo, harjus ning saarmas. Kaitseala lõunaossa jäävad Vastseliina ordulinnuse varemed. Linnuse püstitasid Tartu piiskop ja Liivimaa ordumeister 1342. aastal tolleaegse Pihkva vürstiriigi piirile. 6. Piusa koobaste ajalugu Piusa koopad tekkisid 1922. aastal, mil sealset klaasliivaks sobivat kvartsliiva hakati maa-alustes käikudes kaevandama. Peale Järvakandi klaasitehase on Piusa liiva kasutanud Tarbeklaas, vähesel määral ka Meleski klaasivabrik
III kategooria: tähelepanu vajavad liigid. Kui kaitstava liigi püsivalt asustatud elupaik, näiteks linnu pesapuu, rändepeatuspaik või taime kasvukoht, asub Mustlaik-apollo on II kategooria kaitsealune liik, mis on levinud kohati ja väljaspool kaitse- või hoiuala, luuakse sinna püsielupaik, Pärnu Viljandi Tartu vähesel arvul
poollooduslikest kooslustest). Lamminiidud on esindatud Valgejõe, Loobu jõe ning Mustoja kallastel 240 hektaril (9,6%). Umbes sama palju on inventeeritud rannaniite. Niiduelupaigatüüpidest on veel esindatud puisniidud, soostunud niidud, puiskarjamaad ja kadastikud. Pool sajandit tagasi laialt levinud ja aastatuhandeid vanad poollooduslikud kooslused on paljude tänapäeval haruldaseks jäänud taime- ja loomaliikide (paljud käpalised, võrkliblikad, mustlaik-apollo) elupaikadeks. Ranna- ja lamminiidud on olulised rändlindude peatus- ja toitumiskohad ning kurvitsaliste elupaigad. Poollooduslikke kooslusi on vaja säilitada ka seetõttu, et nad rikastavad maastikuilmet, kannavad edasi kultuuri ja traditsioone ning on head paigad teadus- ja õppetegevuseks. Poollooduslikud e pärandkooslused (puisniidud, puiskarjamaad, rannaniidud, lamminiidud, soostunud ja sooniidud, loopealsed, kadastikud, nõmmed ja aruniidud)
väikelaukhani, tutkas, habekakk, siniraag, kassikakk ja niidurüdi. 2 imetajat - lendorav ja euroopa naarits. II kategooria: kuuluvad liigid, mis on ohustatud ja liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu. Järv-lahnarohi, harilik jugapuu, säga. 56 loomaliiki 6 liiki selgrootuid (apteegikaan, paksukojaline jõekarp, eremiitpõrnikas,väike- punalamesklane, männisineslane, mustlaik- apollo) 2 liiki kalu (säga, tõugjas - Emajõgi) 2 liiki kahepaikseid (harivesilik, mudakonn) 23 1 roomajaliik (kivisisalik) 33 liiki linde ning 12 liiki imetajaid (nahkhiired - 11, viigerhüljes). III kategooria: liikide arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine ning ohutegurite toime jätkumisel võivad sattuda ohustatud liikide hulka. On praegu
evonymellus. Suurliblikad Macrolepidoptera Suurliblikad jagatakse sageli kahte rühma: Päevaliblikad ja hämarikuliblikad Päevaliblikad. Mitu sugukonda päevase eluviisiga liblikaid. Päevaliblikatel on enamasti laiad värvikirevad tiivad ja tipust jämenevad tundlad. Mõned näited: pääsusaba Papilio machaon on Eesti suurim päevaliblikas, ohakaliblikas Vanessa cardui ja admiral Vanessa atlanta on rändliblikad, kes meil talvituda ei suuda. Mustlaik-apollo Parnassius amnemosyne on NATURA 2000 kaitsealune liik. Tavalised on veel suur kapsaliblikas Pieris brassicae , põualiblikas Aporia crataegi, koiduliblikas Anthocaris cardamines, lapsuliblikas Gonepteryx rhamni jne. Päevaliblikaid on Eestis veidi üle 100 liigi. Hämarikuliblikad. Tegutsevad hämaras või öösel pimedas. Tundlad on mitmesuguse kujuga kuid ei ole tipus jämenevad. Eestis ligi tuhat liiki paljude sugukondadega. Sugukond surulased Sphingidae
kotkad, must toonekurg, väikepistrik, rabapistrik, rabapüü, väike-laukhani, tutkas, habekakk, siniraag, kassikakk, niidurüdi) – haruldased, hävimisohus, esinevad väga piiratud alal või vähestes elupaikades o II kategooria (järv-lahnarohi, harilik jugapuu, säga, apteegikaan, paksukojaline jõekarp, eremiitpõrnikas, väike-punalamesklane, männisineslane, mustlaik-apollo, tõugjas, harivesilik, mudakonn, kivisisalik, nahkhiired, viigerhüljes) – ohustatud (vähenev arvukus ja ahenev levila), võivad sattuda hävimisohtu o III kategooria (atlandi tuur, lagrits, pähklinäpp, kimalased, metskuklased, harjus, hink, võidas, vingerjas, tähnikvesilik, rohu- ja rabakonn, rohelised konnad, kasetriibik, saarmas, hallhüljes, pringel, ahm) – ohustab elupaikade
tiibadega liblikad. Vastsed elavad võrgendiga kokkupõimitud lehtede või muude taimeosade vahel või viljades. Nende hulgas on väga palju kahjureid. Õunu kahjustab õunamähkur, herneid hernemähkur, tammedel elab roheline tammemähkur. Päevaliblikad. Rühm liblikate sugukondi, kuhu kuuluvatel liblikatel on tipust jämenenud tundlad, laiad kirjud tiivad mis asetatakse puhkeolekus seljale vastamisi kokku. Eestis suurim päevaliblikas on pääsusaba, looduskaitse all on mustlaik-apollo. Palju kahjureid, tuntumad nendest on suur-kapsaliblikas, naeriliblikas. Eestis tavalised liigid on väike-koerliblikas, päevapaabusilm, Öölased on keskmise suurusega või suured (paelöölased), omapärase tiivamustriga, peamiselt öösel tegutsevad liblikad. Neil on hästi arenenud imilont. Röövikud toituvad mullas taimejuurtest või maapealsetest taimeosadest. Nende hulgas on palju taimekahjureid. Vaksiklased on saleda keha ja suurte laiade tiibadega peamiselt ööliblikad
annaabi.ee 
