Tõruvähid, sõudikud, vesikirbud jne. Metoodiline liigitus · Ülemvähkide hulka kuuluvad mõõtmetelt suuremad ja keerulisema ehitusega vähid, nt: Jõevähk, krevett, langust, keldrikakand jne Homaar · Homaaride perekonda kuuluvad kaks liiki on teineteisega väga sarnased. Tavaliselt eristataksegi neid geograafilise leviku järgi: Euroopa homaarid on levinud Atlandi ida- ja Ameerika homaarid Atlandi lääneosas. · Homaarid on kümnejalalised ja meenutavad väliselt jõevähki. Sõrad on ebasümmeetrilised. Jaapani hiidkrabi · Jaapani hiidkrabi (Macrocheira kaempferi) on suurimate isenditega lülijalgseliik tänapäeval. · Tema jalgade siruulatus võib küündida üle 4 meetri, keha kõrgus on kuni 37 cm ja kaal umbes 20 kg. Hiidkrabi elab Jaapani lähedal Vaikse ookeani põhjas, umbes 300400
munemist toimub viljastumine. · Kuni kevadeni kannab vähk viljastud mune endaga kaasas. · Kui vesi on piisavalt soe kooruvad munadest väikesed jõevähikesed. · Kuna koorik ei veni, poeb vähk sellest välja ja kasvatab uue kestumine, mis toimub kaks korda aastas. Vähkide sigimine Red King. Vähi alammõõt · Eestis püütavatele vähkidele on alammõõduks kehtestatud 10 cm. Vähkide mitmekesisus ja tähtsus (1) · Homaarid ja langustid, kes elavad ookeanide madalaveelistes osades. · Homaari kaal võib ulatuda kuni 6 kilogrammini. Vähkide mitmekesisus ja tähtsus (2) · Krabid jõevähi sugulased, kes on ovaalse kujuga. · Nende keha peamise osa moodustab tugeva ja laia kilbiga kaetud pearindmik. · Soojades meredes elavad ämblikkrabid, kes on kõige suuremad omalaadsete hulgas. · Nende väljasirutatud jäsemetega loomade pikkus võib ulatuda 4 meetrini.
· Vähkide silmad kinnituvad kas peale või on varte otsas. · Rindmiku esimesed kolm jäsemetepaari on sageli muutunud lõugjalgadeks, mis aitavad toitu kätte saada. · Kõrgematel vähkidel esineb jäsemeid ka tagakehal. Homaar · Homaar ehk merivähk ehk merevähk (Homarus) on perekond homaarlaste sugukonnas, kuhu kuuluvad Euroopa ja Ameerika homaar. · Euroopa homaar on ameerika homaarist pisut väiksem. · Tavaliselt on euroopa homaarid 2350 cm pikad ja kaaluvad umbes 0,7 kilogrammi, harvem on leitud ka kuni 1,26 m pikkuseid ja 19 kg isendeid. · Euroopa homaaride eluiga küünib 57 aastani, suurimate isendite vanuseks on määratud ka üle 50 aasta. 3 · Euroopa ja ameerika homaarid on erinevad ka enne küpsetamist euroopa homaarid on sinised ja ameerika homaarid pruunid. Pärast küpsetamist mõlemad punased
Elusana sinakasmust homaar muutub keetes erepunaseks. Tasub teada, et emase homaari liha on hõrgum kui isase oma. Lisaks sisaldab see marja, mida hinnatakse kõrgelt ning kasutatakse roosat värvi kastmete tegemiseks ja roogade kaunistamiseks. Homaare müüakse nii elusalt kui keedetuna. Värsket homaari võib grillida ning serveerida jahutatuna koos majoneesiga. Keedetud homaar sobib hästi suppidesse, aga ka eelroaks. Euroopa homaar on ameerika homaarist pisut väiksem. Tavaliselt on euroopa homaarid 2350 cm pikad ja kaaluvad umbes 0,7 kilogrammi, harvem on leitud ka kuni 1,26 m pikkuseid ja 19 kg isendeid. Euroopa homaaride eluiga küünib 57 aastani, suurimate isendite vanuseks on määratud ka üle 50 aasta. Euroopa ja ameerika homaarid on erinevad ka enne küpsetamist euroopa homaarid on sinised ja ameerika homaarid pruunid. Pärast küpsetamist mõlemad punased. Langust Vahemeres ja Inglise rannikul elunev perekond suuri heamaitselisi sõrgadeta merevähke.
Põllumpidamiseks soibvat maad on vähe, see tõttu tuleb enamik vajalikke toiduaineid impoortida . Põllumajandus ja maakasutus Enamikul haritavast maast kasvatatakse maisi, mis annab suure osa maehhiko toiudust. Mehhiko lahe ranniku istanduste kasvatatakse ekspordiks kohvi, suhkruroogu ja puuvilla. Kuigi osa põuastest põhja aladest on puuvilja kasvatamiseks niisutatud, on enamiksealsetest maas veiserantsode käsutuses. Rannikupiirkondades on tähtsal kohal kala eriti aga koorikloomade nt homaarid ja krevetid püük. Põhilised põllumajandus ja maakasutus on veised, kalapüük, lambad, banaanid, kohv, mais, puuvill, puuviljad, viinamarjad, koriloomad, suhkruroogu, tarbepuit. Rahvastik Kuuma ja kuiva kliima ning sobilike põllumaade puudusel on enamik riigi põhjaosast hõredalt asustatud. Maalt linnadesse tööd otsima suuundunud inimesed on kasvatanud linnade rahvaarvu plahvatuslikult, ligikaudu 75% mehhiklasi elab nüüd linnastunud piirkondades. Pealinn mexico on koduks
juurde sobib valge burgunder, ka Chardonnay, sampanja, vahuvein 6 4. VÄHILISED JA VÄHILAATSED 4.1 HOMAAR Homaar ehk merevähk (Homarus) on perekond homaarlaste sugukonnas, kuhu kuuluvad Euroopa ja Ameerika homaar. Varem loeti homaaride sugukonda ka Homarinus capensis, kuid 1995. aastast asub see uue perekonna Homarinus all. Homaarid on töönduslikult tähtsad püügiobjektid. Homaaride perekonda kuuluvad kaks liiki on teineteisega väga sarnased. Tavaliselt eristataksegi neid geograafilise leviku järgi: Euroopa homaarid on levinud Atlandi ida- ja Ameerika homaarid Atlandi lääneosas. Homaarid on kümnejalalised ja meenutavad väliselt Jõevähki. Sõrad on ebasümmeetrilised. Läänemeres homaare ei elutse. Meredelikatesside tipp. Kulinaarses mõttes edestab homaar kõiki teisi koorikloomi nii hinna kui ka
kasutatakse roosat värvi kastmete tegemiseks ja roogade kaunistamiseks. Homaare müüakse nii elusalt kui keedetuna. Värsket homaari võib grillida ning serveerida jahutatuna koos majoneesiga. Keedetud homaar sobib hästi suppidesse, aga ka eelroaks. Ameerika homaar (H. americanus) Euroopa homaar (H. gammarus) Homaaride perekonda kuuluvad kaks liiki on teineteisega väga sarnased. Tavaliselt eristataksegi neid geograafilise leviku järgi: Euroopa homaarid on levinud Atlandi ida- ja Ameerika homaarid Atlandi lääneosas. Homaarid on kümnejalalised ja meenutavad väliselt Jõevähki. Sõrad on ebasümmeetrilised. Läänemeres homaare ei elutse. Krevett Vahemeres, Põhjameres jm. esinevate vähiliikide nimetus. Krevetid kuuluvad ujuhännakuliste rühma. Krevette katab hallikas koorik, mis muutub keetes roosaks. Söödavad on neist keha ja sabaosa. Enamik krevette keedetakse ja külmutatakse otse püügilaevadel, kuid osa müüakse ka värskena
munemise ajal . Emaste homaaride suur eelistamine siiski mingit ohtu liigile ei tekita , kuna nüüd kasvatakse neid hiigelsuurtes kasvandustes Homaar vahetab viie aasta vältel kuni 12 korda kesta , ning täiskasvanuna kaalub homaar umbes 500 gr ja on vähemalt 30 cm pikk. Söögiks kasutatakse umbes 30 % homaarist. Homaaride perekonda kuuluvad kaks liiki, kes on teineteisega väga sarnased. Tavaliselt eristataksegi neid geograafilise leviku järgi: euroopa homaarid on levinud Atlandi ida- ja ameerika homaarid Atlandi lääneosas. -ameerika homaar (Homarus americanus) -euroopa homaar (Homarus gammarus) KRABI Krabi elab nii soolases kui ka magedas vees . See võitlushimuline ja osav kiskja redutab tavaliselt kivistel aladel , vetikate keskel ja kaljulõhedes . Kui krabi jalg juhtub viga saama , siis hülgab ta oma jäseme ,mis kasvab kolme kestamisaja vältel tagasi. Krabil on kumer koorik ning tagakeha on kõverdunud rindmiku alla.
Pea ja rindmik on paljudel kokku kasvanud ning kaetud kilbiga 3) 2 paari tundlaid 4) 2 liitsilma. Paljudel vähkidel on silmad painduva varrekese otsas 5) hingavad lõpustega 6) koorikus on 2 värvainet: must ja punane 7) aeg-ajalt kestuvad 2.Vähkide tähtsus looduses ja inimeste elus: 1) suur tähtsus toiduahelas. Vetikad alamad vähid kalad, limused, käsnad ; Krillid kalad, kiusvaalad ; Jõevähk saarmas, naarits, veelinnud 2) vähke süüakse (krevetid, jõevähk, homaarid, krabid) 3) vähkide koorik sisaldab värvaineid. Vähkide koorikuid lisatakse lindude toidule 4) vähke kasvatatakse akvaariumis lemmikloomadena 5) väikesi vähke kasutatakse akvaariumikalade toiduna 3.Ämblikulaadsete tunnused: 1) keha koosneb pearindmikust ja tagakehast ja keha on karvane 2) neil on 4 paari lihtsilmasid 3) neil on 4 paari jalgu, lõugtunglad ning lõugkobijad 4) hingavad raamatkopsudega ja 2 kimbu trahheedega 5) neil on avatud vereringe ja kehaväline seedimine
seal on niipalju saari ja laidu, on saadaval suurel hulgal erinevate sihtkohtadega paadimatku. Toit Nagu eelpool öeldud, on regioonis kalastus üks tähsamaid majandusharusid. Seega võib arvata ka, et toidud sellega suures osas kattuvad. Bretagnet on nimetatud kalurite maaks. Menüüs ongi tohutult mitmekesine valik kalu ja mereande, näiteks kammeljas, lest, merikeel, meriangerjas, astelrai, luts ja mereandidest crevettes grises, coquilles St. Jacques(jakobi kammkarbid), sinikarbid, homaarid, langustid, austrid. Tuntud roog on ka criste-marine ehk sinakasroheliste lehtedega merevetikas. Köögiviljadest on tähtsal kohal artisokk ja lillkapsas. Selle piirkonna eripärased road on veel näiteks Cotriade ehk bretooni kalasupp ning Gigot de pré-salé à la bretonne- küpsetatud lamba- või tallekintsud. Bretagne'st on pärit ka tuntud tatrajahust soolased pannkoogid ehk galette'id. Kuigi
Kalaroad (vasta küsimustele) 1. Millised on värske kala tunnused? * Kala lõhn on värske, kala terve ning muljumata. * Kala lõpused on helepunased (jääs säilitatud kala lõpused on hallikalt punetavad) * Kala silmad on selged ja veidi väljauluatavad, punnis. * Kala liha on elastne, nõtke (kui kala muljuda sõrmedega, siis lohku ei jää) * Sidekoekelmed on pärlmutriliselt säravad. * Limakiht on ühtlane. 2. Milliseid töövahendeid kasutatakse kalade eeltöötlemisel? * kalariiv, kalanuga, fileerimisnuga, käärid, kalalaud, teravaotsaline kahvel. 3. Kuidas eemaldatakse kaladel sisikond? * Kõhu avamise kaudu- alustatakse enamasti päraku poolt pea poole. Kasutatakse selleks nuga või kaare. * Selja kaudu- avamist kasutatakse sel juhul, kui tahetakse kala täita. Selgroog eemaldatakse täielikult. * Peaavause kaudu- avades jäävad kala kõht ja selg terveks....
kitsaks, kuna koorik ei veni, siis vähk poeb sellest välja ja kasvatab uue. Vähk kestub igal kevadel ja sügisel. 5. Milles seisneb vähkide tähtsus? Oluline lüli looduse aineringes. Väikesed hõljuvad vähikesed moodustavad suure osa veekogude loomhõljumist. Nad filtrivad vett ja on omakorda toiduks suurematele loomadele (nt: ainuõõsed ja kalamaimud), ka inimestele toiduks (nt: Jõevähid, homaarid, langustid ja krevetid). 6. Too näiteid erinvatest vähkidest. Jõevähk, homaar, langust, Hiina villkäppkrabi, taskukrabi, erakvähk, tõruvähk, sõudik, vesikirp, keldrikakand ja krevetid. 7. Millised on vähkide kaitsekohastumused? Vähid on osavad maskeerujad. Näiteks: Erakvähid poevad tagurpidi tühja teokoja sisse, paljud krabiliigid istutavad oma pearindmiku kilbile vees elevate käsnakeste tükikesi, mis kasvatab krabi keha pinnale kolooniat. 8
Või paneme taldrikule enne ja sis paneme leivale. Toidu kohal murrame. Kui lauale pudeneb, siis kelner peab vaatam, meie proble see pole. Tikuvõipsid: enne vaatame võipsi ja siis alles sööme. Et enne tuleb kõike vaadata. Külmad eelroad nende temperatuur on 10 ja 14kraadi vahel,. Serveeritakase vaagnal vüi taldrikul · Kalamari · Soolatud värske kala · Keedetud kala · Kala marinaadis · Austrid · Vähid · Homaarid · Assortiid-liha,kala, puuviljad, · Sekser-kuus külma või sooja suupistet · Kihilised ja suured võileivad · Kokteili salatid Kuumad suupisted: Serveeritakse tavaliselt samas nõus, kus valmistatakse. Serveeritakse nii, et saaks süüa ka noa ja kahvliga. Neid võib ka süüa lusikaga. · Vähk, homaar, teod · Erinevad krabid · Seened · Viinerid, lihapallid · Soojad võileivad,korvikesed, pliinid, pirukad · Fondüü
Lisaks sisaldab see marja, mida hinnatakse kõrgelt ning kasutatakse roosat värvi kastmete tegemiseks ja roogade kaunistamiseks. Homaare müüakse nii elusalt kui keedetuna. Homaari keetmine : · Vähki keedetakse samuti nagu homaari. On hea, kui potis on eraldi metallvõrk või sõel, millega keedetud vähidvõib kiiresti potist välja tõsta. · Kurna keeduleem suurde kaussi ja pane vähid leende ning lisa tilli. Jahuta vähid või homaarid kiiresti selles leemes. · Serveeri kohe pärast valmistamist,sest vähid muutuvad kiiresti maitsetuks. Kui sa ei saa kohe serveerida, siis hoia jahedas. Homaari lõikamine · Homaari lõikamiseks on vaja tugevat, terava otsaga kööginuga ning lõikelauda. · Pane homaar kõhuli lõikelauale nii, et homaarist valguv vedelik kaduma ei läheks. · Lõika homaar piki selga ja lakka kaheks.Kõva koorik peaks jääma nii terveks kui võimalik, et
5 · Ronivähid tegutsevad veekogude põhjal. Nende hulgas eristatakse kolm ehitusplaani. Pikahännalistel vähkidel on pikk tagakeha. Nende tüüpiliseks esindajaks ongi jõevähk. Peale jõevähi on Eestist idapoolsetel aladel tuntud veel kitsasõraline jõevähk. Meres elavad jõevähist tunduvalt suuremad homaarid (kaaluvad kuni 7 kilo) ja langustid. · Kõduhännalised on vähid, kelle tagakeha meenutab ussitaolist, õhukeste katetega jätket, mis tuleb peita teo koja sisse. Nii elavadki need vähid merepõhjas, igaüks omas "majas" ning kannavad neid kogu elu jooksul kaasas. Sellise eluviisi tõttu on neid hakatud nimetama erakvähkideks. Tuntud erakvähiline on troopilistel aladel elav kookosevaras.
Osad mürgised Lülijalgsed: vähid, ämblikud ja nende sugulased, putukad Kõige rohkem loomaliike, tähtsaim rühm vähid Lüliline keha- lülide vahel kest õhem, et liigutada, seetõttu lülilised jalad painduvad kitiinainest kest- kaitseb ja toestab keha, takistab aurumist lülilised jätked(jalad, tundlad jm)- käimiseks, ujumiseks, info vastuvõtmiseks, toitumiseks Vähid: väga vana rühm, soolases või magedas vees, , liiguvad vabalt, mitmesuguse kujuga Jõevähid, krevetid, homaarid, verikirbud. Kiitainest kest sisaldab lubiainet ja moodustab kõva kooriku , sp nimi koorikloom Paljud lülid, moodustavad kolm piirkonda: pea, rindmik (käimisjalad kinnitunud)ja tagakeha(ujujalad kinnitunud). Pea ja rindmik kokku kasvanud ja kaetud (selja)kilbiga Osadel esimesed jalad arenenud sõrgadeks, millega toitu haarata, ja kaitsta Vähkidel kaks paari tundlaid kompim,iseks, haistmiseks ja maitsmiseks, teistel lülijalgsetel 1 paar, suu ümber 3 paari jätkeid toidu peenestamiseks
Samal viisil võib külmutada ka koos kestaga tervelt. 3.1. Kuumtöötlemine Homaari keedetakse kas puhtas merevees või lihtsalt soolaga maitsestatud vees (25ml soola 1l vee kohta). Homaar tuleks panna potti nii, et ta oleks veega kaetud. Vette asetamiseks tuleb võtta kinni tema seljast jalgade taga ning asetada ta vette pea ees. Kaanega kaetult ajada vesi keema ja keeta tasasel tulel. Väiksemate vähkide puhul keeta 12-15 minutit, suured homaarid vajavad kuni 20 minutit. Aega hakatakse lugema hetkest, kui vesi läheb keema. Maitseks võib keetmise ajal lisada segu veinist, köögiviljadest ja maitsetaimedest (pipar, petersell, seller, sibul, porgandid, loorber ). Keeduvedelikust võib valmistada kastme. Peale keetmist tuleks koheselt ja korralikult nõrutada. Serveerida võib nii kuumalt kui külmalt. Viimasel juhul tuleb 8
Kuivatatult müüakse neid akvaariumikalade toiduks. Koonusekujulise skeletiga tõruvähid elavad kinnitunult. Ülemvähkide hulka kuuluvad mõõtmetelt suuremad ja keerulisema ehitusega vähid. Tuntumad nendest jõevähk. Kitsasõraline jõevähk homaar Galathea australiensis Austraaliast (Potamobius leptodactylus http://www.zbi.ee/satikad/vahid/10/10.htm Parvelise eluviisiga vähikesi võib nimetada üldnimega krevettideks. Meres elavad jõevähist tunduvalt suuremad homaarid (kaaluvad kuni 7 kg) ja langustid. Enesekaitseks poevad erakvähid tühja teokoja sisse. langust http://btlr.com/journal/usa/li.php Jõevähi sugulased on ka sabata krabid. Ämblikkrabi on mõõtmetelt kõige suurem koorikloom.Eesti rannikumeres krabisid pidevalt ei ela. Mõnikord eksivad siia viikäppkrabid lõunapoolt. The masked crab Corystes cassivelaunus, a north-east Atlantic species http://www.solaster-mb.org/mb/crustacea.htm Kakandilised on laia plaatja kehaga ülemvähid
meritähtede menüüsse. 7. Hk lülijalgsed: iseloomulikud tunnused ja esindajad (võrrelda omavahel: alamhõimkond vähid, kl ämblikulaadsed ja kl putukad). Välimuselt küll väga erinevad, kuid ka ühiseid jooni: • lüliline keha; • kitiinainest kest; (Kitiinkest kaitseb ja toestab, kaitseb looma kuivamise eest.) • lülilised jätked (jalad, tundlad jm). VÄHID Esindajad: jõevähk, vesikirp, tõruvähk, krabid, krevetid, homaarid, loomhõljumid (vesikirbud, aerjalalised), keldrikakand Elukoht: mage või soolane vesi, ka maismaal (keldrikakand). Liikuvus: Liiguvad vabalt / liikumatud (tõruvähid) Hingamine: lõpustega , ka maismaal elavad Suurus: 0.1mm - 4 m Keha: kolm piirkonda: pea, rindmik, tagakeha. Pea ja rindmik kokku kasvanud, katab kilp Tundlad: 2 paari Suu ümber kolm paari jätkeid toidu peenestamiseks Silmad: 2 liitsilma (mosaiikne nägemine)
TOITUDE KUUMTÖÖTLEMISKAOD: Toit Kao % supid 5-10 pajaroad 15 vormiroad 10-15 hautatud lihatoidud 20 lihatoidud ilma kastmeta 20 kalatoidud kastmes 15 kalatoidud ilma kastmeta 15-20 ahjukana 20 LIHA KÜLMTÖÖTLEMINE: Lihaliik Eemaldatavad osad Kao % veisepraad luu, rasv, kõõlused 35 veiselaba luu, rasv, kõõlused 40 veiseselja esiosa luu, rasv, ...
Koonusekujulise skeletiga tõruvähid elavad kinnitunult. Ülemvähkide hulka kuuluvad mõõtmetelt suuremad ja keerulisema ehitusega vähid. Tuntumad nendest jõevähk. Kitsasõraline jõevähk homaar Galathea australiensis Austraaliast (Potamobius leptodactylus http://www.zbi.ee/satikad/vahid/10/10.htm Parvelise eluviisiga vähikesi võib nimetada üldnimega krevettideks. Meres elavad jõevähist tunduvalt suuremad homaarid (kaaluvad kuni 7 kg) ja langustid. Enesekaitseks poevad erakvähid tühja teokoja sisse. langust http://btlr.com/journal/usa/li.php Jõevähi sugulased on ka sabata krabid. Ämblikkrabi on mõõtmetelt kõige suurem koorikloom.Eesti rannikumeres krabisid pidevalt ei ela. Mõnikord eksivad siia viikäppkrabid lõunapoolt. The masked crab Corystes cassivelaunus, a north-east Atlantic species http://www.solaster-mb.org/mb/crustacea.htm Kakandilised on laia plaatja kehaga ülemvähid
rühmadesse. Ujuvähid on väikesed, suhteliselt saleda keha ja pikkade peente jätketega. Neid, veekihis elavaid parvelise eluviisiga vähikesi võib nimetada üldnimega krevettideks. Ronivähid tegutsevad veekogude põhjal. Nende hulgas eristatakse kolm ehitusplaani. Pikahännalistel vähkidel on pikk tagakeha. Nende tüüpiliseks esindajaks ongi jõevähk. Peale jõevähi on Eestist idapoolsetel aladel tuntud veel kitsasõraline jõevähk. Meres elavad jõevähist tunduvalt suuremad homaarid (kaaluvad kuni 7 kilo) ja langustid. Kõduhännalised on vähid, kelle tagakeha meenutab ussitaolist, õhukeste katetega jätket, mis tuleb peita teo koja sisse. Nii elavadki need vähid merepõhjas, igaüks omas "majas" ning kannavad neid kogu elu jooksul kaasas. Sellise eluviisi tõttu on neid hakatud nimetama erakvähkideks. Tuntud erakvähiline on troopilistel aladel elav kookosevaras. Lühihännalisi vähkisid on hakatud nimetama krabideks. Nendele on iseloomulik
Erinevad taastusvahendid inimese turgutamiseks 1. Füüsikalised taastusmisvahendid Saun: Leilisaun, soome saun, aurusaun, infrapuna saun, roomasaun, soolasaun, suitsusaun kõik nad puhastavad ja tervendavad kuid sõltuvalt nende erinevustest on nii elamus kui ka mõju tervisele erinev. Põhiline mõjutaja on sauna õhu temperatuur, niiskus, saunasoleku aeg, õhuvahetuse tõhusus. Aroomteraapilised õlid aitavad organismil puhastuda, mõjuvad stressivastaselt ja aitavad spetsiifiliste probleemide puhul. Vihtlemine stimuleerib nahka, pindmisi kudesid, vere ja lümfiringet ning närvisüsteemi, erinevad vihad on erineva mõjuga: kadakaviht, kaseviht, eukalüptiviht jne. Soome sauna kõrge temperatuur tõstab ihutemperatuuri umbes 39°c-ni, kusjuures siseorganite temperatuur püsib 37°c lähedal. Kiireneb naha vereringlus, mis omakorda intensiivistab higistamist. Nahk ei peegelda enam soojust, vaid võtab seda vastu. Aju ja närvisüsteem r...
Kasvamise ajal kasvab nende selga uus kitiinkest (seda nimetatakse kestumiseks). Suguküpseks saavad jõevähid 10cm pikkuselt. Jõevähki tuleb kaitsta, kuna neile on kehtestatud alammõõt. Alla 10cm pikkusi vähke ei tohi püüda, kuna nad ei ole veel jõudnud järglasi saada. Jõevähi püügiriistade kaudu levitavad inimesed vähikatku. 36.Vähkide mitmekesisus ja tähtsus Vähke on palju liike. Kõige suurem mageveevähk on jõevähk. Temast suuremad on aga sarnase välimusega homaarid ja langustid, kes elavad soolastes ookeanide madalamates kohtades. Homaari kaal võib ulatuda kuni 9 kilogrammini. Vähkide sugulased on sabata, ovaalse kujuga krabid. Nende keha peamise osa moodustab tugeva ja laia kilbiga kaetud pearindmik. Jalad on pikemad ning tugevamad kui jõevähiomad. Krabidel on sõrad nii enesekaitseks kui ka saagi haaramiseks. Läänemere randadele eksib harva ära mõni villkäppkrabi. Soojades meredes elavad ämblikkrabid, kelle väljasirutatud jalgadega keha
tavaliselt mõne päevaga, tõsised närvihädad võivad püsida kuid või isegi aastaid. Sümptomid võivad korduda alkoholi kasutamisel või toksilise kala korduval söömisel. · LD50=0,25 g/kg hiirtel intraperitoneaalselt 27. Koorikloomamürgid (paralüütiline ja neurotoksiline mürgistus).. · Väga mürgised võivad olla mitmesugused mõiste koorikloomad (ingl. shellfish) alla kuuluvad organismid nagu merekarbid, homaarid, jõe- e. rannakarbid, austrid, kammkarbid jt., kes on alla neelanud toksilisi merevetikaid, eriti mõningaid dinoflagellaate. Koorikloomad on eriti mürgised vetikate ägeda õitsemise ajal, mil merevesi sisaldab 200 ja enam vetikat ml kohta. Toksilisus on võrdeline vetikate kontsga vees ja kaob 2 nädala jooksul pärast toksilise fütoplanktoni kadumist. · Koorikloomamürgistused jagatakse nelja rühma: 1. Paralüütilised (PSP)
Ujuvähid on väikesed, suhteliselt saleda keha ja pikkade peente jätketega. Neid, veekihis elavaid parvelise eluviisiga vähikesi võib nimetada üldnimega krevettideks. Ronivähid tegutsevad veekogude põhjal. Nende hulgas eristatakse kolm ehitusplaani. Pikahännalistel vähkidel on pikk tagakeha. Nende tüüpiliseks esindajaks ongi jõevähk. Peale jõevähi on Eestist idapoolsetel aladel tuntud veel kitsasõraline jõevähk. Meres elavad jõevähist tunduvalt suuremad homaarid (kaaluvad kuni 7 kg) ja langustid. Kõduhännalised on vähid, kelle tagakeha meenutab ussitaolist, õhukeste katetega jätket, mis tuleb peita teo koja sisse. Nii elavadki need vähid merepõhjas, igaüks omas "majas" ning kannavad neid kogu elu jooksul kaasas. Sellise eluviisi tõttu on neid hakatud nimetama erakvähkideks. Tuntud erakvähiline on troopilistel aladel elav kookosevaras. Tema arengus on
põhiliselt pastat. K r a b i l i s i on kokku üle 4000 liigi. Tuntumad on jaapani hiidkrabi, sinikrabi, rannakrabi ja sametkrabi. Parimaks loetakse kamtsatka krabi (tegelikult ebakrabi). Viimase jalgade siruulatus on kuni 1,5 m ja kaal 7 kg. Krabide söödav liha asub neljas paaris jalgades. Toores liha on sültjas ja halli värvusega. Pärast keetmist muutub valgeks ja omandab kiulise konsistentsi. Krabisid kasutatakse peamiselt konservide valmistamiseks. M e r i v ä h i d ehk homaarid on sarnased jõevähile, kuid on tunduvalt suuremad, mass 4...15 kg. Söödav liha asub sõrgades ja sabas. Püütakse Ameerika rannikuvetest. L a n g u s t on vähilaadne, mille söödav osa on saba, kuna sõrg puudub. Mass on kuni 4 kg, sealjuures saba 200...500 g. Elutsevad Atlandi ja Vaikse ookeani troopikavöötmes. Peajalgsed on pehme keha ja peaga. Tuntumad on kalmaarid ja kaheksajalad. K a l m a a r i d on keskmiselt 40...60 cm pikkused, massiga 70...750 g. Kuid leidub
Kirjeldage Hiina köögi toitumistavasid. ------------------------------------------------------------------------------------------------------ 11.2.3. Itaalia köök Itaalia köök on maailma hinnatuim köök. Toit on tervislik ja naturaalne. See valmistatakse vähestest komponentidest. Peamised toiduained Liha: veise- ja vasikaliha, sea-, uluki-, lamba- ja linnuliha. Kala: forell, sardiin,angerjas, tuunikala. Mereannid: austrid, rannakarbid, homaarid, krevetid, langusid (sõrgadeta merevähid), vähid. Köögiviljad: tomat, paprika, artišokk, spargel, rooskapsas. Puuviljad: melon. 312 Jahutooted: pastatooted (spagetid), valge nisuleib, pitsad. Riisitoidud. Juust: parmesani juust, mozzarella (valmistatakse pühvlipiimast), mascarpone (kreemjas kodujuust).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
