Aafrika elevant Aafrika elevant (Loxodonta africana) on imetaja elevantlaste sugukonnast. välimus India elevant ja aafrika elevant on üpris sarnased, kuid aafrika elevant on suuremate kõrvade ja võhkadega (on nii isastel kui emastel). Isane elevant võib seistes olla 3,64 m kõrgune, 6...7,5 m pikk, (koos londiga) kaaluda kuni 5455 kg; emane 3 meetrine ja kaaluda 36364545 kg toitumine Aafrika elevant on taimtoiduline, ta kulutab 16 tundi päevas taimede (lehtede, bambuse, okste jne) söömisele. Ta võib päevas süüa 140270 kg toitu levik Ajavahemikus 18891946 on Aafrikast välja veetud umbes 2 280 000 elevandi võhka paljunemine Aafrika elevandi tiinus kestab 18-21 kuud. Ta sünnitab korraga ühe poja, kes kaalub umbes 90 kg. Sugulussidemed India elevant Mammut (väljasurnud)
teised elusolendid. Mõne järgmise aastamiljoni jooksul said tavaliseks mitmesugused imetajate ja lindude liigid. (Kindersley, 1997) Umbes 2 miljonit aastat tagasi oli Maa mitme jääaja haardes, nende vahel olid soohemad jäävaheajad. Esimesed inimesed arenesid arvatavasti välja Aafrikas. Põhja pool küttisid inimesed mammuteid, karvaseid ninasarvikuid ja mõõkhambulisi tiigreid. Umbes 18 000 aastat tagasi katsid jääkilbid suurt osa Põhja-Euroopast ning Põhja-Ameerikast. Mammut suri välja u. 10 000 aastat tagasi, Mammutite külmunud jäänuseid on letid Alaskast ja Siberist. (Kindersley, 1997) Mammut (Mammuthus) Mammut (Mammuthus) on londiliste (Proboscidea) seltsi elevantlaste (Elephantidae) sugukonda kuulunud perekond. Mammutid on tänapäeva elevantide fülogeneetiliselt lähedased sugulased. Traditsiooniliselt on eristatud 11 erinevat mammutiliiki. (Vikipeedia vaba entsüklopeedia) Sellised võimsad ja kogukad loomad nagu mammutid olid suurepäraselt kohanenud
VASTUS Selle filmi tegelasteks on Sniff, Väike Müü ning Haisuloom. VASTUS: ,,Muumioru lood" Selles lastefilmis on suur sookoll, kelle sõpradeks on eesel ja saabastega kass. VASTUS Selles lastefilmis on suur sookoll, kelle sõpradeks on eesel ja saabastega kass. VASTUS: ,,Shrek" Selles filmis on peategelasteks Mammut Männi, Tiiger Diego ja Laiskloom Sid VASTUS Selles filmis on peategelasteks Mammut Männi, Tiiger Diego ja Laiskloom Sid VASTUS: ,,Jääaeg" Filmis ,,Koopaoravad" on peategelane... VASTUS Filmis ,,Koopaoravad" on peategelane... VASTUS: Alvin Linn, kus toimuvad pea iga aasta merepäevad. VASTUS Linn, kus toimuvad pea iga aasta merepäevad
Inimesed ajas Inimesed töötasid iga päev. Mehed käisid jahil ja kalal, nende tööriistadeks olid põhiliselt odad, nuiad ja kivikirved, hiljem tulid kasutusele ka vibud, mis tegid jahipidamise kergemaks. Enamasti kõik tööristad olid tehtud kividest. Et teha tööristaid inimesed võtsid kaks kivi. Üks, et teha tera, aga teine tera. Tähtsaim jahiloom oli kiviajal mammut. Arvatakse, et jahil olid abiks ka koerad esimesed koduloomad. Kala püüti esialgu ahinguga, hiljem hakati luust ka õngekonkse tegema ning taimekiududest võrke. Naiste tööks oli teha süüa, nad korjasid koos lastega metsast marju, seeni ja muid juuri, mida süüa kõlbaks, sest kui mehed pidid tühjade kätega koju tulema, siis oli mida süüa. Tehti ka savist nõusid, kuhu toitu panna ja seal ka toitu keeta. Kiviaja lõpu poole hakati ka põllutööd tegema ja loomi pidama
Koopamaalid ja kaljujoonised: Kujutamisviisilt võib eristada kolme liiki : 1)primitiivsed ehk algelised. 2)realistlikud ehk tõepärased nt Altamira, Lascaux jt. 3)skemaatilised nt Norras, Rootsis,Karjalas jm. Koopamaalidel kujutati eelajaloolisi loomi : mammut,hobune,lõvi, panter,hüään,karu, kaljukits,ninasarvik,piison,öökull jt. Abstraktsed märgid: jooned,punktid. Leitud on ka lapse käe-ja jalajälgi. Skemaatilised kaljujoonised ehk petroglüüfid : Kujutised on lihtsustatud, skemaatilised.Kraabitud kivisse, jooned täidetud värviga. SKULPTUUR : Väikesed kivist ja luust looma- ja inimesekujukesed. Naisekujukesed arvatavasti viljakuse sümbolitena, kuulsaim- Willendorfi Veenus vanim-Hohle Felsi Veenus.
Koopamaalid ja kaljujoonised: Kujutamisviisilt võib eristada kolme liiki : 1)primitiivsed ehk algelised. 2)realistlikud ehk tõepärased nt Altamira, Lascaux jt. 3)skemaatilised nt Norras, Rootsis,Karjalas jm. Koopamaalidel kujutati eelajaloolisi loomi : mammut,hobune,lõvi, panter,hüään,karu, kaljukits,ninasarvik,piison,öökull jt. Abstraktsed märgid: jooned,punktid. Leitud on ka lapse käe-ja jalajälgi. Skemaatilised kaljujoonised ehk petroglüüfid : Kujutised on lihtsustatud, skemaatilised.Kraabitud kivisse, jooned täidetud värviga. SKULPTUUR : Väikesed kivist ja luust looma- ja inimesekujukesed. Naisekujukesed arvatavasti viljakuse sümbolitena, kuulsaim- Willendorfi Veenus vanim-Hohle Felsi Veenus.
Kvaternaar • Praegu jätkuv ajastu • Mandrijää teke • Jääaeg vahetus tihti jäävabaajaga • Kujunesid tänapäeva kliimavööndid • Kujunesid välja esimesed neandertaallased • Kujunesid inimesed • Inimesed arenesid, täiustasid võitlusrelvi, tööriistu • Jäävabadel aladel oli tundra, taiga ja stepp • Laialt kasvasid roosid ja liiliad, pähklipuud. Euroopas valdavalt kasvasid lehtpuud (haab, tamm, pöök, saarepuud, vahtrad) Mammut Manfred Ürginimene Kasutatud kirjandus • http://www.scotese.com/lastice.htm • http://www-1.ut.ee/BGGM/eluareng/kv aternaar.html • http://www.slideshare.net/helina20/ uusaegkond • http://www.ut.ee/BGGM/referaat/pale ogeen.html
Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks põhjuseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just koopamaale ja kivisse kraabitud joonistusi. Ürgajal loodi väga suuri maalinguid.Kümnete viisi on koopaseintele kujutatud suuri jahiloomi,ka selliseid keda inimene kodustama hakkas:veiseid,hobuseid,põhjapõtru jt.Koopamaalid võimaldavad ettekujutust saada välja surnud loomadest nagu mammut,koopakaru jt.Ürgaja kunstnikud tundsid loomi ülimalt hästi.Kerge ja paindliku joonega anti edasi loomade poose ja liigutusi.Võluvad maitsekad värvitoonid:must,punane,valge ja kollane.Värvide kirkuse tagasid looduslikud värvimullad,mida segati vee,loomarasva või taimemahlaga. Kiviaja kunstikoolide õpilastöödeks olid sissekraabitud loomakujutistega kivikesed. Imelikul kombel on just lapsed täiesti juhuslikult leidnud kõige huvitavamad koopamaalid.Need
Kuidas elasid inimesed kiviajal? Kiviaeg Eestis algas umbes 900010000 aastat tagasi, kui siia saabusid esimesed inimesed. Inimesed töötasid iga päev. Mehed käisid jahil ja kalal, nende tööriistadeks olid põhiliselt odad, nuiad ja kivikirved, hiljem tulid kasutusele ka vibud, mis tegid jahipidamise kergemaks. Tähtsaim jahiloom oli kiviajal mammut. Arvatakse, et jahil olid abiks ka koerad esimesed koduloomad. Kala püüti esialgu ahinguga, hiljem hakati luust ka õngekonkse tegema ning taimekiududest võrke. Naiste tööks oli teha süüa, nad korjasid koos lastega metsast marju, seeni ja muid juuri, mida süüa kõlbaks, sest kui mehed pidid tühjade kätega koju tulema, siis oli mida süüa. Tehti ka savist nõusid, kuhu toitu panna ja seal ka toitu keeta. Kiviaja lõpu poole hakati ka põllutööd tegema ja loomi pidama.
) Kriit 142 (õistaimed, putukad, merisiilikud, peajalgsed, suurte roomajate kõrgaeg, massiline väljasuremine, hävisid donisaurused, merelised loomrühmad, meteoriidikatastroof). Kainosoikum e. uusaegkond. Paleogeen 65,5 (imetajad arenesid, kiskjad, kabjalised, londilised, ahvid, vaalalised, loivalised). Neogeen 23,8 (sarnane tänapäevaga kli ja loom, maod, konnad, laululinnud, rotid, rohttaimed). Kvaternaar 1,81 (Perekond Homo, arenes homo sapiens, suri välja palju loomaliike, mammut, karvane ninasarvik). Globaalprob: keskkond: atmosf, läänem, reostus, kasvuhoone efekt, mageda vee reostus, varude vähenemine, kõrbestumine, metsade üleraie, ülekarjatamine ehk põllumaa vähenemine, Sotsiaal- poliitilised prob: sõda ja rahu (tuumasõda) toidu ja vee puudus, prügi, ülerahvastatus.
Happevihmad jmt. (muudavad kõik erinevate liikide elutingimusi märkimisväärselt) Bioloogilist mitmekesisust võib hakata mõjutama ja muutma ka ennustatav globaalne kliima soojenemine (kasvuhooneefekt) Väljasurnud hiigelloomad Hiigelloom Väljasuremise Iseloomustus ajastu (p pikkus; k kõrgus) Bromtosaurus juura p22m,k5m; (Hiidsisalik) PAmeerikas, taimtoiduline Mammut pleistotseen p3m, k4,3m; Euroopas, Aasias,PAmeerikas Stegosaurused kriit p9m; taimtoidulised Hiidürgvähid devon p3m; meres Hiidkiilid karbon Tiivasiruulatus 0,7m Pareiasaurused triias p3m; (kahepaiksetaolised Euroopas, Aafrikas, Hiinas roomajad) Stegosaurused 19. Ja 20. sajandil hävinud imetajad ja linnud
4. Närvikude koosneb närvirakkudest ja gliiarakkudest e. Närvitoesest. Närvirakud vahendavad informatsiooni rakkude vahel ja võtavad osa rakutalitluse regulatsioonist. Gliiarakkude ülesandeks on tagada närvirakkude toitumine ja kaitse. FILM Koopainimeste jälgedes 1. Milline inimese liik elas jääajal Euroopas? neanderdallased 2. Kui pikad nad olid? 165cm 3. Miks oli jääaja inimestel ohtlik higistada? Sest higi jäätub 4. Kui palju mammut kaalus? Viis tonni 5. Milline võime aitas aafrika põuas elaval inimrühmal ellu jääda? Pikkus ja tume nahk 6. Kust pärineb liik homo sapiens? Aafrikast 7. Kui palju aega tagasi surid välja neanderdallased ja alles jäi ainult 1 inimliik? 30 000 aastat tagasi. Nahk Kuulub katteelundkonda. Naha kihiline ehitus ja tihe, plaatjatest epiteelrakkudest koosnev struktuur on põhjuseks, miks on nahk organismile eriti tõhus ,,kaitseümbris".
tänapäevasel kujul. Kahe jääaja vahelisel perioodil oli merevee tase tunduvalt kõrgem, hakates pärast taas ajapikku langema. Nii sai Lääne-Venemaast Euroopa ühendus Aasia maailmajaoga. Aasiast tuli Euroopasse palju uusi loomaliike. Kaks viimast jääaega on tugevalt mõjutanud kogu Euroopa loomastikku. Nagu mujal maailmas, nii ka Euroopas on juba muistsetest aegadest peetud jahti suurematele kiskjaloomadele. Näiteks arvatakse, et mammut oli väljasurnud juba enne neoliitikumi perioodi, mis näitab, et mammut oli väga hinnatud jahisaak. Putukad aga, vastupidi ülejäänud loomastikule, on väga kohastunud mitmete erinevate elutingimustega. See on ka peapõhjus, miks neid on välja surnud väga vähe. Nende suurem võimalus liikuda lubas neil paremini hakkama saada mandriliustikes. Seevastu pruunkarud said liikuma hakata alles sulaperioodil. Viimane jääaeg lõpes umbes 10 000 aastat tagasi.
5. Millal astus esimene inimene kuu pinnale kas 1939, 1969 või 1999? 6. Mis nime kandis esimene inimese tehtud sateliit? 7. Millisel päikesesüsteemi planeedil on 21 kuud? 8. Kes oli esimene inimene kosmose? 9. Mis planeedil kulub ümber päikese täistiiru tegemiseks kõige vähem aega? 10. Kuidas nimetatakse meie kodugalaktikat? VASTUSED 1-6.klass 1. Milline eelajalooline olend nägi välja nagu suur ja karvane elevant? MAMMUT 2. 15 meetri pikkune gigantosaurus oli suurim lihasööja dinosaurus. Õige või vale? ÕIGE 3. Kõik dinosaurused olid rohelised. Õige või vale? VALE 4. Kas osad dinosaurused olid suuremad kui elevandid? JAH 5. Kuidas nimetatakse Maa kaaslast? KUU 6. Kas Päike on täht, komeet või planeet? TÄHT 7. Kuidas nimetatakse meie kodugalaktikat? LINNUTEE 8. Kas komeedid on päikesesüsteemi osad? JAH 9. Mis gaas on õhuballoonides, mida astronaudid kasutavad kosmoses hingamiseks? HAPNIK 10
2,5 mln a.t. Vanimad seniavastatud kivist tööriistad (tõenäoliselt Homo habilis) 1,6 mln a.t. Varaseim tõendus tule kasutusest (tõenäoliselt Homo erectus) 1,0 mln a.t. Algab Homo erectuse väljaränne Euroopasse ja Aasiasse 200 000 a.t. Pärisinimese tõenäoline sünniaeg Kesk Aafrikas 100 000 a.t. Algab arhailise pärisinimese ekspansioon Aafrikast teistele mandritele 12 000 a.t. Euroopas sureb välja inimese suurim jahiloom mammut Raul Vaiksoo "Aja lugu" http://static.guim.co.uk/sys images/Environment/Pix/columnists/2011/6/1/1306950332353/Australopith ecusafricanu006.jpg http://eternitynessy8.blog.com/files/2011/09/hom_habilis.jpg http://www.arthursclipart.org/prehistoricman/cave/homo%20erectus %202.gif http://www.knihya.cz/wpcontent/uploads/2010/03/homo neanderthalensis.jpg http://www.loodus.ee/el/vanaweb/9805/keel.html http://www.cs.ut.ee/~martv/Lisandused.html http://my.tele2
20 000-10 000 aastat tagasi. Sel ajal kattis suurt osa Euroopast paks jääkiht. Inimestele jäi vaid mandri lõunaosa. Jää taandudes liikus asustuspiir järjest rohkem põhja poole. Tundub nagu kogu tolleaegsete inimeste aeg oleks kulunud võitluseks nälja, külma ja kiskjate vastu, kuid ometi loodi selliseid suurejoonelisi maalinguid. Koopaseintel on tihti kujutatud jahiloomi, keda inimene kodustama hakkas. Tänu koopamaalidele võime saada ettekujutust välja surnud loomadest, nagu mammut ja koopakaru. Võluvad maitsekad värvitoonid olid must, punane, valge ja kollane. Värvide kirkuse tagasid looduslikud värvimullad, mida segati vee loomarasva või taimemahlaga. Euroopa kõige huvitavamad koopamaalid on Hispaanias Altamira koobastes ja Lascaux´ koobastes Prantsusmaal. Lascaux´ maalid avastati alles 1940.aastal. Inimesi hämmastab maalide ilu ja rohkus. Algul oli inimesi, kes kahtlesid, et ürgaja inimese kunstivõimes-maalide imehea seisund viis mõttes isegi võltsingule.
· Maa teke Friias Proterosoikum · Okas- ja hõlmikpuud · Käsnad · Hiidsisalike ja sauruste ilmumine · Hulkraksed loomad · Hapnikusisalduse kasv Kvaternaar · Perekond Homo Silur · Välja surid mammut ja · Korallid mõõkhambuline tiiger · Algelised kalad · Maismaa asustamine Neogeen · Maod, laululinnud, konnad, rotid, Ordoviitium hiired, rohttaimed · Sammalloomad, molluskid, triloiidid · Mandrijäätumine mitmete liikide Paleogeen · Imetajate kiire arend
Elevant Elevante on kolme liiki: India elevant, Ameerika elevant ja mammut, mis on juba väljasurnud liik. Elevandid võivad olla kuni 7,5meetrit pikad, püstiseistes 3,64 meetrit kõrged ja kaaluda kuni 7,5 tonni. Loomadel on väga hõreda karvkihiga nahk, mitmeti talitlev lont ja võhad ehk suured lõikehambad. Karv on elevandil mustjas-hall. Elevant kaalub rohkem kui 50 inimest ühtekokku. Üllatav on tõsiasi, et elevandid kõnnivad lausa varvastel, kand maast lahti. Jala
sest nii viinapoest kui mängupõrgust saab kaarega mööda minna. Kuid igasugusest sõltuvusest vabanemine nõuab täpsete ja kindlate eesmärkide seadmist, pühendumist ja meelekindlust. Võimatu see pole, on vaja tugevat tahet. Alustada võiks sellest, et kleepida postkastile silt: Palun reklaame ja katalooge siia mitte panna. Leidsin ka ühe luuletuse autor teadmatta Ostuhullus Kord Selveris Laada Päevad, siis Rimis Mammut käib ringi. Kes meedias reklaame näevad, need tormavad müüma hingi. "Näe, kesklinna Kaubamaja on käivitan´d Osturalli! Siit midagi kindlalt vaja, saab odavalt kauba kalli!?" Stockmann see otse Sul hüüab: "Meil käimas on Hullud Päevad!" Veel endale ostjaid püüab: Ehk täna liimile läe`vad?! Suures ostuhulluse hoos rahva ajupesu kas näed? Ning mis selles kaubandusvoos sust enesest järele jääb? Kas mammut sind tallab ära? Või laadale jätad raha?
Üks ürginimene määris oma sõrme nõega ja hakkas koopaseinale jooni vedama. Vedas ühe, teise kriipsu ja korraga sai nendest kriipsudest kokku pilt. Uhke mammut põgeneb jahimeeste eest. Metshobuste kari tormab üle koopaseina. Ühe sellise koopa avastasid neli prantsuse koolipoissi, kui nad peale tunde oma kodukohas Lescaux`s küngaste vahele
keskpaigas § Laialt hakkasid levima maod, laululinnud, konnad, rotid, hiired ning rohttaimed § Umbes 7 miljoni aasta eest toimus hominiidide lahknemine teistest primaatidest Kvaternaar § Kvaternaar on Kainosoikumi noorim, nüüdisajal jätkuv geoloogiline ajastu § Algas 1,81 miljonit aastat tagasi; järgnes Neogeenile § Ajastule on iseloomulik mandrijäätumus. § Loomastikust toimusid suured muutused surid välja väga paljud loomaliigid, nt mammut, karvane ninasarvik § Ilmusid inimese vahetud eellased, perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud mõistusega inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Kvaternaar (jätk) § Esimesed nüüdisinimesed kujunesid välja umbes 30 000-40 000 aastat tagasi. § Kvaternaari setted on peaaegu kõikjal valdavaks ehitusaluseks ning muldade lähtekivimiks, nad reguleerivad sademete jaotumust põhja- ja pinnaveeks. Uusaegkond Eestis
Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: · toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine · aluseks on muutused pärilikus infos · mitmekesistumine Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: · mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid 18. Makroevolutsiooni protsessi selgitamine progress (inimese aju), divergents (mitmekesistumine, selgroogsete teke), konvergents (sarnastumine, vaal ja hai), väljasuremine (mammut) 19. Võrdle inimest inimahvidega, imetajatega ja loomariigiga. Inimahviga: suurem ja arenenum aju, inimesel on lamedam nägu, väiksemad hambad, oskus kasutada tööriistu. Imetajatega: suurem ja arenenum aju, oskus kasutada tööriistu, kõndimine kahel jalal, inimene ei kuule ja ei haista nii hästi, rudimendid Loomariigiga: suurem ja arenenum aju, oskus kasutada tööriistu, inimestel mõned meeled alaaranenud - nt kuulmine ja haistmine, rudimendid
o Ainuraksed hulkrakseteks o Inimeste eelane inimene o Uute kudede ja organite teke 5. väljasuremine · üksikute liikide või tervete liigirühmade kadumine elu evolutsiooni käigus · ebasobivarest elutingimustest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine · on toonud kaasa elustiku koosseisu korduva uuenemise maal · perni (ajal) väljasuremine · Nt mammut · Väljasuremine annab: o Ruum ehk elupaik o Toit jne 6. konvergents e. Sarnastumine · erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnende tunnuste sarnastumine ühesuguses keskkonnas ühesuguseks · toimub ühesuguses keskkonnas · nt vaalal ja kalal voolujooneline keha 7. regeress e taandareng · ehituse lihtsustumine · nt 8
ultuur ja Ahrensburgi kultuur. Valdav neist on Rootsis Bromme kultuur. Ligikaudu samaaegse Federmesseri kultuuri jälgi pole Rootsist leitud. Hilispaleoliitikumis leidsid aset suured kliimamuutused. Kõige vanemal ajal oli tõenäoliselt tegu arktilise tundrataimkattega, mis hakkas välja vahetuma edamööda, kuidas kliima soojenes. Jääaja lõpus kadusid paljud paleoliitikumile iseloomulikud loomad, nagu karvane ninasarvik (Coelodonta antiquitatis), mammut ja Megalocerus giganteus, kuid lühikese aja jooksul nad Rootsi alal siiski elasid. Nendel loomalikidel põhines paleoliitikumi majandus ja nende kadumine pani alusemesoliitikumi elulaadile. Tollest ajast peale on Rootsis elanud ka põhjapõder ja hunt. Mesoliitikum (umbes 10 000 4000 eKr) Pikemalt artiklis Rootsi mesoliitikum Mesoliitikumi algusele oli iseloomulik suurte tundraimetajate (karvane
ROOMAJAD - 300 miljonit aastat tagasi , kehasisene viljastumine, dinosaurused ehk Hiidsisalikud 200 miljonit aastat tagasi: IMETAJAD (Mammalia) on kõrgeima arenguastmega selgroogsed. Kõik imetajad toidavad oma poegi piimanäärmete nõrega - emapiimaga. Püsisoojasus Areng emaüsas Esimesed imetajad olid väikesed, peamiselt putukatest toituvad ööloomad. 150 miljonit aastat tagasi: LINNUD , püsisoojasus, lennuvõime 2miljonit aastat tagasi – Mammut, inimese eellased LOODUSLIK VALIK See seisneb organismide ebavõrdses paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest (pärilik muutlikkus) ja elutingimuste piiravast toimest (olelus-võitlusest). Olelusvõitlus on organismide sõltuvus piiratud keskkonna ressurssidest. Piiravad keskkonnategurid: Biootilised … Konkurents, kisklus, parasitism, taim-toidulisus. Abiootilised … Valgus, niiskus, soolsus, pH, temperatuur jne.
Paleoklimaatiliselt jagatakse Kvaternaar kaheks - Pleistotseeniks ja Holotseeniks. Ajastule on iseloomulik mandrijäätumus (jääaeg), mis oli eriti ulatuslik põhjapoolkeral. Pleistotseeni organismid ei erinenud oluliselt nüüdisaegsest, aga selgroogsete faunas oli Pleistotseeni alguses veel rohkesti Neogeeni loomi (näiteks mõõkhambuline tiiger, hipparion), kes elasid koos Kvaternaarile eriomaste liikidega. Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (näiteks mammut, karvane ninasarvik) on tänapäevaks välja surnud. Keskaegkond ehk Mesosoikum Mesosoikum ehk Keskaegkond oli eelviimane geoloogiline aegkond; algas 250 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65,5 miljonit aastat tagasi. Mesosoikum
Vastavalt jää taandumisele liikus asustuspiir aeglaselt põhja poole. Võiks arvata, et tookordsetes rasketes tingimustes kulus kogu inimeste aeg võitluseks nälja, külma ning kiskjate vastu. Ometi loodi tollal vägagi suurejoonelisi maalinguid. Kümnete viisi on koopaseintel kujutatud suuri jahiloomi, on ka selliseid, keda inimene kodustama hakkas: veiseid, hobuseid, põhjapõtru ja teisi. Koopamaalid võimaldavad ettekujutust saada isegi hiljem hoopis välja surnud loomadest, nagu mammut, koopakaru jt. Ürgaja kunstnikud tundsid loomi ülimalt hästi- sõltus ju nendest tollal inimese olemasolu. Kerge ja paindliku joonega anti edasi loomade poose ja liigutusi. Võluvad maitsekad värvitoonid: must, punane, valge ja kollane. Värvide kirkuse tagasid looduslikud värvimullad, mida segati vee loomarasva või taimemahlaga. Nii suurepäraste tööde loomiseks tuli ka tollal õppida. Kiviaja "kunstikoolide" õpilastöödeks olid sissekraabitud loomakujutistega kivikesed
poolustelt ekvaatorile ja vastupidi Mägedes ülevalt alla ja vastupidi Kodutöö http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=139&id_a=13 Eesti Arktiline kliimaperiood · Jää taandus Haanja 13 200 a.t. Sakala 12 250 a.t. Üleni 11 000 a.t. · Tundrataimestik (nagu Euraasia põhjarannik) Astelpaju Vaevakask Rabamurakas Arktiline kliimaperiood · Balti jääpaisjärv · Viigerhüljes · Karvane mammut · Karvane ninasarvik · Ürgpiison · Siig, rääbis, tint Subarktiline kliimaperiood · Jahe · Kuusk, kanarbik · Külma taluvad loomad Põhjapõder, metshobune, ürgpiison Pruunkaru, Ilves, hallhunt, rebane Saarmas Valgejänes, Põder, Kobras Haug, harjus, luts, ahven, särg Preboreaalne 10300 9000 a.t. · Jahe, niiske kliima · Metsastumise algus, hõredad kaasikud, männikud
teistsugused. 1859. aastal sõnastas oma teooria ,,Liikide tekkimine ...''. Teooria ütleb, et kõik liigid, mis maakeral elavad on tekkinud järkjärgult üksteisest loodusliku valiku teel. Evolutsiooni liikuma panevaks jõuks on looduslik valik. Tänapäeval kehtib sünteetiline darwinism ehk sünteetiline evolutsiooniteooria, mis on Darwini poolt loodud ning mis on liidetud geneetika, molekulaarbioloogia, biokeemia saavutusena. Teooriat tõendavad faktid: - paleontoloogilised leiud mammut, California kotkas, doda - atavismid / rudimendid atavismid - harva esinev loomariigi tunnus inimesel, nt: karvakate näos, saba, lisa rinnanibu meestel rudimendid- taandarenenud loomariigi tunnused kõikidel inimestel nt: ussijätke, pimesool jne. - DNA-sarnasus - Enbrüonaalsed tõendid ehk loodete sarnasus - sordi- ja tõuaretus, mis näitab seda, et suhteliselt lühikese ajaga saab kujundada / esile kutsuda. Nt: valge klaar. 2. Taimeriigi areng Maal
Tänaseks leitud koopamaalingutel on kõik kujutatud loomad eriti täpselt välja toodud, vähemalt nende kontuurid. Ka praeguseni joonistatakse neid loomi suhteliselt samamoodi. Altamira koopad. Vibukütid ja piison Tänapäeva lapse joonistus. Vibukütt Veel leidsin sarnasusi joonisfilmist ,,Jääaeg" . Sealgi on kasutatud koopamaale näitamaks, mis toimus jääajal ehk ürgajal. Joonisfilmis näidatakse, kuidas mammut Manfred näeb koopamaale, mis olid tehtud sellest, kuidas tema perekond tapeti vibuküttide poolt. Selles multifilmis on need koopamaalid ka liikuma pandud ja seal need näevad sama ehtsad välja kui Lascaux koobastes Hispaanias. Selles filmis näitab ka teisi ürgajale iseloomulikke nähtusi. Tänapäevalgi püütakse oma joonistustega kujutada erinevaid õpetusi ja endast maailmale näidata, näiteks praegu tegutsevad Eesti erinevatel linnades gerilja-kunstnikud, kes teevad
Elevant Elevant kuulub imetajate klassi londiliste seltsi. Tänapäevaste elevantide eellased on asustanud peaaegu kõiki kontinente (v.a. Austraalia ja Antarktis). Need olid erineva suurusega loomad: hobusesuurusest kuni 5m kõrguse lõunaelevandini. Elevandid elasid peamiselt metsades, savannides ja jõeorgudes. Kliima jahenemisel kohastus üks liik, mammut, isegi tundra karmide tingimustega. Nüüdisajaks on neist säilinud ainult kaks liiki, kes kuuluvad küll ühte sugukonda, kuid kumbki omaette perekonda. Elevantide kehaehituses on eriline nende lont, millele pole loomariigis analoogi. See on ninaga kokkukasvanud ülahuul. Lont on hämmastava liikuvuse ja suure jõuga. Londi otsas paiknev haardemehhanism võimaldab maast tõsta pisimaidki esemeid. Lont on elevandile tähtsam kui inimesele käsi
Kvaternaar(1,806-) Nüüdisajal jätkuv geoloogiline ajastu Ajastule on iseloomulik mandrijäätumus (jääaeg), mis oli eriti ulatuslik põhjapoolkeral Pleistotseeni organismid ei erinenud oluliselt nüüdisaegsest, aga selgroogsete faunas oli Pleistotseeni alguses veel rohkesti Neogeeni loomi (näiteks mõõkhambuline tiiger, hipparion), kes elasid koos Kvaternaarile eriomaste liikidega. Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (näiteks mammut, karvane ninasarvik) on tänapäevaks välja surnud Kasutatud materjalid http://www.ut.ee/BGGM/index http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/5geoloogia/7-5-11-1. htm Bioloogia gümnaasiumile 2. osa 4. kursus' http://en.wikipedia.org/wiki/Earth http://eps.berkeley. edu/cig/depaolo/eps102/lecture_images/Early_Earth.jpg
Vastavalt jää taandumisele liikus asustuspiir aeglaselt põhja poole. Võiks arvata, et tookordsetes rasketes tingimustes kulus kogu inimeste aeg võitluseks nälja, külma ning kiskjate vastu. Ometi loodi tollal vägagi suurejoonelisi maalinguid. Kümnete viisi on koopaseintel kujutatud suuri jahiloomi, on ka selliseid, keda inimene kodustama hakkas: veiseid, hobuseid, põhjapõtru ja teisi. Koopa- maalid võimaldavad ettekujutust saada isegi hiljem hoopis välja surnud loomadest, nagu mammut, koopakaru jt. Ürgaja kunstnikud tundsid loomi ülimalt hästi- sõltus ju nendest tollal inimese olemasolu. Kerge ja paindliku joonega anti edasi loomade poose ja liigutusi. Võluvad maitsekad värvitoonid: must, punane, valge ja kollane. Värvide kirkuse tagasid looduslikud värvimullad, mida segati vee loomarasva või taimemahlaga. Nii suurepäraste tööde loomiseks tuli ka tollal õppida. Kiviaja "kunstikoolide" õpilastöödeks olid sissekraabitud looma- kujutistega kivikesed
Jahedad suved on Köppeni järgi jää moodustumise seisukohalt määravamad kui külmad talved. Viimasel ajal on Milankovii teooriat üha enam kritiseeritud. Alates 1990. aastatest on üha tähtsamaks muutunud idee, et jääaegade ja jäävaheaegade vaheldumises etendavad tähtsat osa troopika ja lõunapoolkera. (http://wapedia.mobi/et/Arutelu:J%C3%A4%C3%A4aeg) Elu jääajal Jääaegadel elasid Euraasias karmi kliimaga kohastunud loomad, nt mammut, karvane ninasarvik, tarvas, ürgpiison, koopakaru, polaarrebane, lindudest polaarlõoke. (ENE, 1989) Jääaegadel elasid neandertallased. Würmi jääajal elanud neandertallastel olid eriomased tunnused, mida pärisinimesel ei ole. Kasv oli võrdlemisi väike (155 165 cm), pea suur, aga madal, laup tugevasti längus, silmaülised mõikad suured ja etteulatuvad. Nägu oli suhteliselt suur, märgatava lõuatsita alalõug massiivne, silmakoopad suured, nina lai ja tugevasti eenduv
Imetajad 200 miljonit aastat tagasi, kõrgeima arengutasemega selgroogsed, toidavad poegi piimanäärmete nõrega emapiimaga, püsisoojasus, areng emaüsas, esimesed imetajad oli väikesed putukatest toituvad ööloomad Linnud 150 miljonit aastat tagasi, selgroogsed, kellel on suled ja tiivad, ehituselt ja põlvnemiselt on linnud lähedased roomajaile (nt ürglind arheopterüks), lennuvõime, püsisoojasus 2 miljonit aastat tagasi mammut, esimesed inimese eellased Inimese evolutsioon Australopiteek ehk lõunaahv 1975 aastal leiti ühest ja samast leiukohast 13 australopiteegi jäänust, mis viitab sellele, et elati grupina Elasid umbes 4-2 miljonit aastat tagasi Väike aju Pikad rippuvad käed Lühikesed jalad, kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal Lai vaagnaluu ja suur kõht Toitusid marjadest, pähklitest, seemnetest, linnumunadest
Vastavalt jää taandumisele liikus asustuspiir aeglaselt põhja poole. Võiks arvata, et tookordsetes rasketes tingimustes kulus kogu inimeste aeg võitluseks nälja, külma ning kiskjate vastu. Ometi loodi tollal vägagi suurejoonelisi maalinguid. Kümnete viisi on koopaseintel kujutatud suuri jahiloomi, on ka selliseid, keda inimene kodustama hakkas: veiseid, hobuseid, põhjapõtru ja teisi. Koopamaalid võimaldavad ettekujutust saada isegi hiljem hoopis välja surnud loomadest, nagu mammut, koopakaru jt. Ürgaja kunstnikud tundsid loomi ülimalt hästi sõltus ju nendest tollal inimese olemasolu. Kerge ja paindliku joonega anti edasi loomade poose ja liigutusi. Võluvad maitsekad värvitoonid: must, punane, valge ja kollane. Värvide kirkuse tagasid looduslikud värvimullad, mida segati vee loomarasva või taimemahlaga. Nii suurepäraste tööde loomiseks tuli ka tollal õppida. Kiviaja "kunstikoolide" õpilastöödeks olid sissekraabitud loomakujutistega kivikesed
o Ainuraksed hulkrakseteks o Inimeste eelane inimene oUute kudede ja organite teke 5. väljasuremine · üksikute liikide või tervete liigirühmade kadumine elu evolutsiooni käigus · ebasobivarest elutingimustest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine · on toonud kaasa elustiku koosseisu korduva uuenemise maal · perni (ajal) väljasuremine · Nt mammut · Väljasuremine annab: oRuum ehk elupaik oToit jne 6. konvergents e. Sarnastumine · erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnende tunnuste sarnastumine ühesuguses keskkonnas ühesuguseks · toimub ühesuguses keskkonnas · nt vaalal ja kalal voolujooneline keha 7. regeress e taandareng · ehituse lihtsustumine · nt 8. Homoloogilised / analoogilised
faktuur ja kompositsioon, mis seob kujundite osad ja väljenduselemendid kunstitervikuks. Ajaloo jooksul on kunst (sealhulgas ka maalikunst) pidevalt muutunud. Eristatakse erinevaid kunstistiile ja kunstivoole, mis iseloomustavad mingi ajastu kunstile iseloomulikke jooni. KOOPAMAALID Maalikunsti alguseks võib pidada noorema paleoliitikumi (u. 40 000 10 000 a. e.m.a.) koopamaale. Tuntuimad on Altamira koopamaalid Põhja-Hispaanias. Tolle aja kütid pidasid jahti suurtele jahiloomadele (mammut, piison, metshobune, põder). Saaki varitsedes ja jälgides õppis inimene tundma nende loomade kehaehitust ja liikumist, mida jäädvustati realistlikult koopamaalidel. Kontuurid uuristati seina või joonistati musta värviga ning kujutis kaeti seejärel värviga (kasutati musta, punast, pruuni ja kollast värvi). Looduslikud värvimullad segati vee, loomarasva või taimemahlaga. Koopamaalidel oli tavaliselt maagiline tähendus, selle abil usuti saavat jahiõnne
Vastavalt jää taandumisele liikus asustuspiir aeglaselt põhja poole. Võiks arvata, et tookordsetes rasketes tingimustes kulus kogu inimeste aeg võitluseks nälja, külma ning kiskjate vastu. Ometi loodi tollal vägagi suurejoonelisi maalinguid. Kümnete viisi on koopaseintel kujutatud suuri jahiloomi, on ka selliseid, keda inimene kodustama hakkas: veiseid, hobuseid, põhjapõtru ja teisi. Koopamaalid võimaldavad ettekujutust saada isegi hiljem hoopis välja surnud loomadest, nagu mammut, koopakaru jt. Ürgaja kunstnikud tundsid loomi ülimalt hästi- sõltus ju nendest tollal inimese olemasolu. Kerge ja paindliku joonega anti edasi loomade poose ja liigutusi. Võluvad maitsekad värvitoonid: must, punane, valge ja kollane. Värvide kirkuse tagasid looduslikud värvimullad, mida segati vee loomarasva või taimemahlaga. Nii suurepäraste tööde loomiseks tuli ka tollal õppida. Kiviaja "kunstikoolide" õpilastöödeks olid sissekraabitud loomakujutistega kivikesed. Need
õistaimed, mis Kriidi lõpus välja surid (meteoriit muuti kuumad täpid aktiivseks). tervet aegkonda kutsutakse ka roomajate aegkonnaks. 11.Elu areng kainosoikumis: katteseemnetaimed, imetajad ja linnud. Selgrootute seas muutusid liigirohkemaks putukad, selgroogsete seas imetajad ja linnud. Kainosoikumit on kutsutud ka imetajate aegkonnaks. Paleogeen-teod, korallid, kukkurloomad. Neogeeni loomastik ja taimestik sarnanes tänapäevaga. Kvaternaar-mammut, arenes inimene. 12.Maakoort kujundavad endogeensed protsessid- avalduvad Maa sisemusest vabaneva energia tulemusena. Murranguliikumised, vulkanism, maavärinad. Liikumapanevaks jõuks on Maa siseenergia. 13.Maakoore kõikuvliikumised: Endogeenne protsess. Vaadeldakse maakoore vajumisi ja kerkimisi. Nüüdisaegsed ja Varasemad. Transgressioon geoloogiline nähtus, mille käigus toimub maapinna vajumine ja mere pealetung. Regressioon- maapind kerkib ja mere tase alaneb
ületa organismi reaktsiooninormi. Tingimus ei jää alla alumist taluvusläve ja ei ületa ülemist taluvusläve. VÄLJASUREMINE igale liigile on antud oma aeg iga liik sureb välja omal ajal NB! Väljasuremine pole liigi ebaõnnestumine! Väljasuremine 1) Lokaalne 2) Globaalne: 95% taustväljasuremine väljasuremislained (77%-96%) Inimese põhjustatud hävimine- 20-50 tuhat liiki aastas Millistel liikidel on oht välja surra??? Suur kasv- megafauna on atraktiivne (mammut, mastodon). Aeglane sigimine-muudab kohanemise raskeks (hateeria) Kõrge spetsialiseeritud toiduvalik- hiidpanda Kõrge troofiline tase- tiiger, merikotkas Kitsas areaal- Mitsigani metssäälik 2000000ha/ 200 paari Kindlad rännuteed- vaalad, lõhed, forellid. Elutsükli iseärasused- merikilpkonnad, hiidalk Struktuuri iseärasused Käitumise erijooned- Põhja-Ameerika papagoi Ohtlikuks inimesele- mürkmaod, kiskjad
Mercantile Group AS Autoasi Pärnu Laura-Liis Piigert 2012 PÄRNU 1. Firma, asukoht ja tutvustus Ettevõte asutati 1990a. kevadel AS MG-Auto nime all. 1996a. omandas OY Örum AB 100% aktsiatest ja ettevõtte uueks nimeks sai AS MG-Autopartner. 1.01.1999 ühinesid AS MG- Autopartner, Mercantile Eesti AS ja Mammut AS, moodustades AS Helvar Merca, mille autokaupade divisjoni kaubamärgiks sai MG-Auto. Alates 2003a. sügisest kannab ettevõte nime Mercantile Group AS. Mercantile Group AS kuulub kontserni Mercantile OY AB Firma on kaubanduslik ettevõte, mille tegevusvaldkondadeks on autokaupade maaletoomine, jae- ja hulgimüük. Lähtudes iga kliendi eripärast aitame leida kõige efektiivsemad, kiiremad ja innovaatilisemad lahendused, vastavalt kliendi vajadustele. Tagame oma klientidele
VALDAV KIVIM Tulekivi, kvarts Kvarts, kohalikud kristalsed kivimid, vähem tulekivi PUUD Mänd, kask Mänd, kask, haab, teised lehtpuud Jalakas, pärn, tamm LEVINUMAD Põhjapõder, mammut põhjapõder, kobras, (viigerhülged) Põder, ürgveis, metssiga, KÜTTIMISOBJEKTID (viigerhülged, hallhülged) KALAD Koha, latikas -//- Haug, ahven, linask KORILUS Juurikad, marjad -//-
· Kohastumused on organismidele kasulikud vaid teatud aja vältel. · Nt. Tööstuslik melanism · Kõrbes varjevärvus on kasulik ainult kõrbes · Kohastumuste suhtelisust väljendab ka asjaolu, et nad ei ole täiuslikud. · Nt mesilased · Kohastumustel on ajaline nihe. · Nt Kesk- Ameerikas on palme, mille viljad on paksukoorelised, sest on viljad kohastunud, suurte imetajate seedekulgla jaoks. Kuna nüüdseks on suured imetajad nt. Mammut välja surnud, siis need viljad lihtsalt mädanevad puude all. Liigi teke · Praeguste aegade arusaamade kohaselt on liigiomaste tunnuste püsimise aluseks suhteliselt püsiv geenifond. · Uued liigid tekivad looduses pika aja vältel loodusliku valiku tagajärjel · Stabiliseeriv valik · Isolatsiooni mehhanismid · Bioloogiline isolatsioon on ristumisbarjäär eri liikide vahel. · Milles avaldub bioloogiline isolatsioon.
Kvaternaari kliima on perioodiliselt muutunud, jääajad on vaheldunud jäävaheaegadega. Perioodilised kliimamuutused on suuresti mõjutanud maailmamere taset, kõikumine on ulatunud kuni 200 meetrini. Pleistotseeni organismid ei erinenud oluliselt nüüdisaegsest, aga selgroogsete faunas oli Pleistotseeni alguses veel rohkesti Neogeeni loomi (näiteks mõõkhambuline tiiger, hipparion), kes elasid koos Kvaternaarile eriomaste liikidega. Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (näiteks mammut, karvane ninasarvik) on tänapäevaks välja surnud.
· KVATERNAAR algas 2,6 m.a.t. · Kontinentide asend kaasaegne, kuid ookeanitase kõikuv · Jääperioodi algus · Megafauna õitseng ja kadumine · Inimese teke Praegu kestev periood. Selle aja jooksul on olnud 4-5 jäätumist. Viimane neist lõppes 18-20 tuhat aastat tagasi. Maksimum ulatus: p-euroopa, p-ameerikast üle poole kaetud. Jääkilbi arengu tagajärjel oli maailmamere tase madal. Võisid tekkida maasillad. Loomade ränded mööda maasildasid. Tunnusloom: mammut elas avatud maastikel, tundralaatsetel aladel. Toitus kiduratest mändidest ja puhmastest. Pidi pidevalt sööma. Sooja aitas hoida paks karvkate. Naha all oli väga suur rasvakiht. Külmades tingimustes olid hästi väikesed kõrvad. Liikusid karjas. Arvatakse, et nad tegid suviseid ja talviseid rändeid. Kui liustik taandus, siis liikusid liustiku servaga kaasa, kui aga liikus edasi, siis liikusid liustiku servast eemale.
Vastavalt jää taandumisele liikus asustuspiir aeglaselt põhja poole. Võiks arvata, et tookordsetes rasketes tingimustes kulus kogu inimeste aeg võitluseks nälja, külma ning kiskjate vastu. Ometi loodi tollal vägagi suurejoonelisi maalinguid. Kümnete viisi on koopaseintel kujutatud suuri jahiloomi, on ka selliseid, keda inimene kodustama hakkas: veiseid, hobuseid, põhjapõtru ja teisi. Koopamaalid võimaldavad ettekujutust saada isegi hiljem hoopis välja surnud loomadest, nagu mammut, koopakaru jt. Ürgaja kunstnikud tundsid loomi ülimalt hästi- sõltus ju nendest tollal inimese olemasolu. Kerge ja paindliku joonega anti edasi loomade poose ja liigutusi. Võluvad maitsekad värvitoonid: must, punane, valge ja kollane. Värvide kirkuse tagasid looduslikud värvimullad, mida segati vee loomarasva või taimemahlaga. Nii suurepäraste tööde loomiseks tuli ka tollal õppida. Kiviaja "kunstikoolide" õpilastöödeks olid sissekraabitud loomakujutistega kivikesed
Kvaternaari kliima on perioodiliselt muutunud, jääajad on vaheldunud jäävaheaegadega. Perioodilised kliimamuutused on suuresti mõjutanud maailmamere taset, kõikumine on ulatunud kuni 200 meetrini. Pleistotseeni organismid ei erinenud oluliselt nüüdisaegsest, aga selgroogsete faunas oli Pleistotseeni alguses veel rohkesti Neogeeni loomi (näiteks mõõkhambuline tiiger, hipparion), kes elasid koos Kvaternaarile eriomaste liikidega. Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (näiteks mammut, karvane ninasarvik) on tänapäevaks välja surnud. Homo erectus ehk püstine inimene Homo sapiens ehk tark inimene Kasutatud materjalid http://www.ut.ee/BGGM/index http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/5geoloogia/7-5-11-1. htm Bioloogia gümnaasiumile 2. osa 4. kursus' http://en.wikipedia.org/wiki/Earth http://eps.berkeley. edu/cig/depaolo/eps102/lecture_images/Early_Earth.jpg
" Siis üldiselt on kõik maailmaköögid arenenud välja geograafilisest paiknemisest ja puhalt ühiskonnakihtide domineerimise osakaalust. Üldiselt seega vaesusest. Niisiis oleks mõistlik jätta maailmaköögid sinnapaika ja mõelda natuke alustalade peale ,mida aegade algusest saati on austatud! Liha Pikka aega oli lihasöömine inimeste jaoks üsna juhuslik, sõltudes aastaajast ning jahiõnnest. Eelajaloolistest jahiloomadest on tänapäeva kultuuris enim tuntud mammut, kelle väljasuremise peamiseks või üheks põhiliseks põhjuseks peetakse sageli küttimist. Mammutijaht oli ürginimestele suur ja raske ettevõtmine, milleks pidi organiseeruma terve hõim, see nõudis koostööd, oskust ja õnne. Kuna liha oli raskesti kättesaadav ja kõrge toiteväärtusega, tõstis see liha kui toiduaine prestiizi. Et jahis osalesid enamasti üksnes mehed, kujunes liha ka sotsiaalse staatuse sümbolina oluliseks ka soosuhetes. Nii muutus liha rikkuse
Ürgaja kunst Miks kunst tekkis: · Taheti väljendada ennast · Maagiline tähendus · Taheti jäädvustada sündmusi · Kehamaalingud-taheti end hirmuäratavaks teha Kõige vanemad kunsti ilmingud 40 000 aastat tagasi. Neist on säilinud vähesed. Ürgaja kujutavat kunsti nimetatakse loomamaali ajastuks. On säilinud väikesi kujukesi nt. mammutiluust valmistatud mammut, hobune. Olulised olid koopamaalid. Kõige kuulsamad koopad asuvad Hispaanias Altmiras ja Prantsusmaal Lascauxis. Ürgaja inimesed maalisid väga oskuslikult loomi. Eelkõige saakloomi (nt. piisonid), hiljem kodustatud loomi. Värvid olid maalähedased ja looduslikud. Näiteks tehti värve söest, kriidist või sangviidist. Värve segati rasva, kondiüdi või verega, et need paremini kinnituksid. Loomade edasiandmine oli uskumatult
annaabi.ee 
