Inimene ja tema sotsiaalne käitumine: 1.erinevad grupid ja indiviidi osa nendes Inimese põhivajaduste hulka kuulub suhtlemisvajadus, s.o vajadus suhelda inimestega ja omada inimsuhteid. Grupp on suhteliselt püsiv ühendus inimestest, · kellel on ühise huvid, väärtused ja käitumisenormid · kes suhtlevad omavahel · kes tunnevad, et nad kuuluvad ühte ja on vastastikku seotud · kellel on ühine eesmärk, mille saavutamiseks nad vajavad üksteist referent. Ehk etalongrupp on grupp, millesse kuulumine, milles kehtivad normid, reeglid, kombed ja väärtused muutuvad inimeste jaoks kõige tähtsamaks
Psühholoogia Kt-ks kordamine 1.Motivatsioon-vajadus või soov, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. 2.On olemas 3 tüüpi vajadusi: 1) Füsioloogilised vajadused-vajadused, mille rahuldumiseta inimene elada ei saa ja organism võib hukkuda.Nt vajadus söögi, joogi ja hapniku järele. 2)Psühholoogilised vajadused-tähtis psühholoogilise heaolu seisukohalt.Nt uudishimu, tunnustus- ja suhtlemisvajadus. 3)Sotsiaalsed vajadused-nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab inimene end antud kultuuris tunnustatud viisil. Inimene omandab tavaliselt selle vajaduse kultuuriga. 3.Aktivatsiooniteooria-üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid. 4.Humanistlikud motivatsiooniteooriad-üritavad ühtsesse süsteemi viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused. 5.Kognitiivne lähenemine- uurib küsimust, millised on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad
Raamat viib lugeja teise maailma, kus on omad probleemid, inimesed ja sündmused. Näiteks mõnel inimesel on elus probleemid ja lugedes mõnda raamatut avastab, et tema probleemid pole üldsegi nii suured kui teoses mida ta loeb. See paneb teda teisiti mõtlema ja oma elu üle erinevalt vaatama. Kuid võibolla ei olegi raamatud enam tänapäeval vaimseks toeks. Leiutatud on internet, kus inimesed veedavad palju aega lugedes, mängides, filme vaadates ja nende suhtlemisvajadus on rahuldatud ja ei peagi raamatutest abi otsima. Tihtipeale ongi internet koht kus inimesed ennast välja elavad, kommenteerides erinevaid uudiste artikleid jne. Raamat on hea abivahend oma vaimsete meelte ergutamiseks, kuid see ei ole ainus võimalus. On tähtis lugeda raamatuid, see paneb mõtlema ja arendab lugemis- ja kirjutamisoskust. Minu arvates on raamatute lugemine tähtis ning tuleb palju kasuks.
Motivatsiooniks nim. vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. Kui inimene tunnetab rahuldamata vajadust, hakkab ta otsima võimalusi seda rahuldada, kaalub eri teid ning valib neist selle, mis peaks kindlasti viima soovitud tulemuseni. Kolme liiki vajadused: 1.Füsioloogilised vajadused-mille rahuldamiseta inimene elada ei saa ja organism võib hukkuda. Nt: vajadus söögi ja joogi järele. 2.Psühhoogilised vajadused- nagu uudishimu, tunnustus- ja suhtlemisvajadus. Kui need vajadused on rahuldatud siis on inimese heaolu tagatud. 3.Sotsiaalsed vajadused-inimene omandab need koos kultuuriga. Nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab inimene end antud kultuuris tunnustatud viisil. Aktivatsiooniteooriates üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid. Tegevusele kohase optimaalseisundina käsitletakse erutuse taseme ja tegevuse tulemuslikkuse vahelist seost. Vastandprotsessina käsitletakse olukordi,
järelikult tuleks ise otsida võimalusi õppimisel rõhku panema saada lisateadmisi ning praktikat, nägemismälule ehk eksmiteks leida juba õpingute ajal erialaga valmistudes õppima matrejale seonduvat tööd. lugedes. Tuleks ise olla võimalikult aktiivne Aktiivsus ja suur suhtlemisvajadus ning pakkutavaid võimalusi vastu aitavad luua tutvusi, mis tulevad võtta ning ära kasutada. kasuks praktika või töö leidmisel. Olemas on tugev motivatsioon, Materjalide kerge ligipääsetavus kohusetunne ning ka materjalid on aitavad üle saada kergesti kättesaadavad ja põhjalikud, keskendumisprobleemidest.
seisukohalt oluliste ressursside puudus. Vajadused ongi eeltingimuseks, et tekiks vajaduse rahuldamise püüdlus ehk eesmärk, mille saavutamise nimel inimene sihipäraselt tegutseb. Motiivide liigitus: Füsioloogilised motiivid tulenevad organismi kehalistest vajadustest ning ilma neid rahuldamata võib inimene hukkuda ( uni, veti, toit, hapnik, tegevus, puhkus). Psühholoogilised motiivid tulenevad psüühilise heaolu tagamise vajadustest (tunnustus- suhtlemisvajadus, uudishimu). Sotsiaalsed motiivid tulenevad ümbritsevast kultuurilisest keskkonnast (soov kuuluda teiste hulka, osalemine meeskonnatöös, soov suhelda ja olla armastatud ). Abraham Maslowi (1908-1970) vajaduste püramiid Üks tuntumaid sotsioloogiliste ja bioloogiliste vajaduste liigitusi pärineb Abraham Maslow'lt, kes kujutas vajadusi püramiidina, mille alumisel astmel on mitmesugused füsioloogilised ja kõrgematel astmetel eneseteostusvajadused
füsioloogilised Indiviidi säilitamise vajadus VAJADUSED (söögi-, joogi-, une-, tunnustus-, tegutsemisvajadus.) sotsiaalsed ja psühholoogilised vajadused Esteetilised, eetilised, iluvajadused, Materiaalsed vajadused, vaimsed vajadused, suhtlemisvajadus. Homöstaatilise seisundi regulatsioon. Bioloogilised vajadused aitavad organismi kaitsta ja säilitada. Neid vajadusi rahuldatakse esmajärjekorras ja nende olemasolust teatavad meile ajejõud. Motivatsiooniteooriad otsivad seletusi sellele, mis põhjustab inimese käitumise ja mis varustab käitumise energiat. Motivatsiooniteooriateks on: 1. Instinktide teooria (McDougall) Selle teooria kohaselt sünnivad nii loomad kui inimesed käitumisprogrammidega ja kui mingi
struktureerimise. Vajaduse rahuldamisega kaob motivatsiooniline pinge. Motiive liigitatakse üldjuhul kolmeks: · bioloogilised motiivid: · füsioloogilised motiivid tulenevad organismi vajadustest, ilma neid rahuldamata võib organism hukkuda; · psühholoogilised motiivid tulenevad psüühilise heaolu tagamise vajadustest - tunnustus- ja suhtlemisvajadus, uudishimu; · sotsiaalsed motiivid tulenevad ümbritsevast kultuurilisest keskkonnast. Nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab indiviid ennast selles kultuurilises keskkonnas. Enamasti mõjutab indiviidi käitumist mitu asjaolu korraga ja peamist liikumapanevat jõudu on sageli üpris raske kindlaks teha .² Minu elus on tulnud ette kohti, kus ma olen mõelnud mille jaoks ma seda kõike teen . Tekib motivatsiooni puudus
kas siis tavatelefoni ehk lauatelefoni abil või siis mobiiltelefoni abil. Mobiiltelefoni abil suhtlemine on samuti äriinimeste seas väga populaarne. Ja nagu ka e-mailidega on mobiiltelefoni abil suhtlemine noorte seas väga populaarne. Minu arvates on see just halvem, sest tavaliselt unustatakse ennast mobiili taha ja vanemad peavad suuri arveid maksma. Selles ei ole midagi imelikku, et noortel on suured arved, sest mida noorem on inimene seda suurem on tema suhtlemisvajadus. Üks kõige vanem kaugsuhtlemisviis ja siiamaani populaarne on kirja saatmine, seda siis posti kaudu. Eriti populaarne on see vanemate inimeste seas. Ka arveid saadetakse veel posti kaudu, kuid on ka võimalik juba arveid saada e-maili kaudu. Posti kaudu saadetakse inimestele reklaame uute poodide, toodete, odavate pakkumiste kohta jne. Samuti on kuulus kaugsuhtlemisviis ka faksi saatmine. Seda kasutatakse enamasti firmades.Need on kõigest kõige kuulsamad kaugsuhtlemisviisid
ette võtta. Veidi radikaalse näitana võib tuua Daniel Defoe teose ,,Robinson Crusoe" nimitegelase, kes pärast laevahukku sattus üksikule saarele. Tal oli üksinda raske. Ühel päeval päästis mees kannibalide vangi, kellest sai tema kaaslane. Crusoe ristis mehe Reedeks ning hoolimata sellest, et Reede ei osanud inglise keelt, oli tal siiski lõpuks keegi. Ajapikku õppis Reede ka inglise keele ära. Suhtlemisvajadus on inimese üks põhivajadusi, ilma milleta on raske elada. Kui inimene saab endaga hästi läbi, oskab ta ka üksinda hakkama saada. Tuleb õppida vähem sõltuma teistest ning ise endale tagasisidet andma ennast kiitma ja laitma. Kui inimesel on endaga huvitav ja lõbus, siis ta kindlasti harjub üksi olemisega, aga ma usun, et soov kaaslastega olla, vähemal või rohkemal määral, siiski jääb. Mu emal on sõber, kes naudib üksinda elamist, olemist, toimetamist
Peaaju koores ja koorealustes ajustruktuurides formeerub vajaduse rahuldamise programm, mis tingib ajjusaabuva info sihipärase filtreerimise või kindlakujulise struktureerimise. Vajaduse rahuldamisega kaob motivatsiooniline pinge. (Vikipeedia 2013) Motiivide tavapärane liigitamine: bioloogilised motiivid: füsioloogilised motiivid organismi vajadused, ilma nendeta võib organism hukkuda; psühholoogilised motiivid psüühilise heaolu tagamine- tunnustus-, suhtlemisvajadus ja uudishimu; sotsiaalsed motiivid ümbritsev kultuuriline keskkond. Nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab isik ennast kultuurilises keskkonnas. Tavaliselt mõjutab isiku käitumist mitu asjaolu korraga ja peamist käitumist mõjutavat tegurit on enamasti raske kindlaks teha. (Vikipeedia 2013) Motivatsioonile iseloomulikud jooned: Motivatsioon on iga inimese poolt eraldi tajutav. Motivatsioonil on alati valiku, kavatsuse või tahte komponent.
Motiive tekitavad vajadused - organismi toimimise seisukohalt olulise ressursi puudujääk. Motiive liigitatakse üldjuhul kolmeks: · bioloogilised motiivid: füsioloogilised motiivid tulenevad organismi vajadustest, ilma neid rahuldamata võib organism hukkuda; · psühholoogilised motiivid tulenevad psüühilise heaolu tagamise vajadustest - tunnustus- ja suhtlemisvajadus, uudishimu; · sotsiaalsed motiivid tulenevad ümbritsevast kultuurilisest keskkonnast. Nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab indiviid ennast selles kultuurilises keskkonnas. Enamasti mõjutab indiviidi käitumist mitu asjaolu korraga ja peamist liikumapanevat jõudu on sageli üpris raske kindlaks teha. 1.2. Motivatsioonitsükkel Pikka aega arvati, et parimaks motivaatoriks on hirm tagab kuulekuse, distsipliini, täpsuse;
seisund. Motivatsioonil on alati valiku, kavatsuse või tahte komponent. Indiviidid erinevad motiveerituse taseme ja motivatsiooni mõjutavate faktorite poolest. Inimese motivatsioon on ajaperioodist ja situatsioonist sõltuv muutuja. Motiive liigitatakse üldjuhul kolmeks: Füsioloogilised motiivid- tulenevad organismi vajadustest, ilma neid rahuldamata võib inimene hukkuda. Psühholoogilised motiivid- tulenevad psühholoogilise heaolu tagamise vajadustest - tunnustus- ja suhtlemisvajadus, uudishimu. Sotsiaalsed motiivid- tulenevad ümbritsevast kultuurilisest keskkonnast tingitud vajadustest. Nende vajaduste täitmise kaudu teostab indiviid ennast selles kultuurilises kontekstis. Motiive tekitavad vajadused. Vajadused on organismi toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk. Vajadused jagunevad kaheks; 1. Kultuurilised vajadused ehk ühiskonnast tingitud vajadused 2. Bioloogilised vajadused ehk põhivajadused, mis on pärit
Intrapersonaalne(isikusisene)-enda võimete, seesmiste seisundite, käitumise põhjuste tajumine ja eristamine. A. Binet koostas esimese testi. Inteligntsuskvoot e. IQ mõõdetakse intel. Motivatsioon-vajadus või soov, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole.3 liiki vajadused.* Füsiolooloogilised vajadused, mille rahuldamata inimene elada ei saa, sureb.nt jook , õhk.*Psühholoogilised, primaarsed vajadused, nagu uudishimu, tunnustus ja suhtlemisvajadus. * Sotsiaalsed vajadused, mille inimene omandab tavaliselt koos kultuuriga.Optimaal seisund- kui inimene on motiveeritud ja piisavalt erutatud, mitte liiga motiveeritud ja ka mitte liiga rahulik.Vastandprotsessid. Need protsessid on seotud olukordadega, kus inimese käitumist motiveerivad algselt kogetavatele vastupidistele tunnetele.Niisugustel juhtudel talub inimene ebameeldivusi et jõuda seeläbi millegi meeldivani.Humanistliku lähenemis viisi üks alusepanijaid oli Abraham Maslow
intelligentsustestiga, milles minnakse järjest keerulisemate ülesannete juurde. Testide ohuks on näiteks see, et neist on raske head tulemust saada inimestel, kelle lapsepõlvekogemus on olnud teiselaadne. Motivatsiooniks nimetatakse vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. Vajadused jagunevad kolmeks, füsioloogilised vajadused, mille rahuldamiseta inimene elada ei saa. Psühholoogilised vajadused, nagu uudishimu, tunnustus- ja suhtlemisvajadus. Sotsiaalsed vajadused, mille inimene omandab tavaliselt kultuuriga. Maslow püramiid 1) Füsioloogilised vajadused- Seksuaal-, vee-, toidu-, unevajadus jms. 2) Kaitstusvajadus- inimestel on tarvis turvalisust ja kindlust. 3) Armastus- ja kuuluvusvajadus- inimene tahab tunda et teised teda armastavad teda ja hoolivad temast. 4) Tunnustusvajadus- igaüks vajab, et keegi hindaks teda.
• Julgustab asjade vaatamist uue nurga alt ja temast kumab loomulik positiivne energia. 17.Mida nimetatakse motivatsiooniks? Motivatsioon on psüühiline protsess, mis mõjutab tegevuse suunda, jõudu ja kestvust 18.Selgitage D. McClellandi Saavutuste vajaduse teooria olemust ning erinevust A. Maslow Vajaduste püramiidi teooriast. McClellandi teooria, mille järgi inimese käitumise iseloomustamisel ja mõistmisel tuleb tugineda kolmele vajaduste grupile: 1.saavutusvajadus, 2.suhtlemisvajadus, 3.võimuvajadus Need on seostatud inimese juhtimise ja tööalase aktiivsusega. 1. Saavutusvajadus – ajendab soovi saavutada paremaid tulemusi, lahendada keerulisi probleeme, riskima, eelistama vastutusrikkaid olukordi. See on püüdlus teha aina paremini, ületada juba saavutatud taset. 2. Suhtlemisvajadus – ajendab looma ja hoidma sooje sõbralikke suhteid teiste inimestega, pöörama tähelepanu teiste tunnetele ning inimestevahelistele suhetele. Suhtlemisvajaduses on suur osa
Agulite arvelt. Millised muutused iseloomustavad infoajastu linna võrreldes tööstusajastu linnaga? Vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse. Millised nähtused iseloomustavad Eesti linnade arengut? Kasvab Tallinn, väikelinnad kaotavad oma elanikke. Kontoritöökoha eelised? Suhtlemine, visuaalne ülevaade, saab teha koostööd Kontoritöökoha puudused? Suhtlemine häiriv, kulud, ruumipuudus Kodutöökoha eelised? Võimalus planeerida oma vaba aega Puudused? Suhtlemisvajadus, aja planeerimisega raskusi Mobiilse töökoha eelised? Vaheldusrikas, Puudused? Väsitav, närvipinged jne Miks on antud juhul mobiilne töökoht kallim kui kontoritöökoht? Lisanduvad mitmed kommunikatsiooni kulud. ÕPIKU tekst: Linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus nim. linnastumiseks. Arenenud riikides on linnade kasv aeglasem, vähem arenenenud maades kiirem. Agaarajastu linnad: esimesed linnad kujunesid vanimates põllumajanduspiirkondades: mesopotaamias,
huvipakkuv töö; tunnustus). 21. Iseloomustage domineeriva saavutusvajadusega, suhtlemisvajadusega ja võimuvajadusega inimesi ja nende ergutusvahendeid McClellandi alusel. Saavutusvajadus- pidev tagasiside vajadus, eelistab töötada üksi, armastab mõõdukat riski, võrdleb enda varasemate saavutustega, otsib uusi lahendusi. (Anda konkreetseid ülesandeid, määratleda roll, delegeerida otsustusõigust...) Suhtlemisvajadus- töötada grupis, arendada suhteid ja infovahetust, kujundada lojaalsuhteid, silub konflikte, hoidub juhi tööst. (organiseerida tihe koostöö, lähedus, kollektiivselt mõjutada, innustada ja ergutada...) Võimuvajadus- teisi abistada, staatussuhetest huvitatud, võrdleb end teistega, inimsuhetes tundlik ent kindel. (näita, et juhiga võrdne, kaasata tähtsatesse asjadesse, tunnustada sümbolite, asjadega..) 22. Millised on kaasaegse juhi oskused ja omadused
Ning selle töötamise stiimuliks on materiaalsete või sotsiaalsete hüvede saamine. Põhimõte: ''Ma pean seda tegema''. Motiive liigitatakse kolmeks: · Bioloogilised motiivid: ja selle teooriad o Füsioloogilised motiivid tulenevad organismi vajadustest, ilma neid rahuldamata võib organism hukkuda; o Psühholoogilised motiivid tulenevad psüühilise heaolu tagasmise vajadustest tunnustus- ja suhtlemisvajadus, uudishimu; · Sotsiaalsed motiivid tulenevad ümbritsevast kultuurilisest keskkonnast. Nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab indiviid ennast selles kultuurilises keskkonnas. ja selle teooriad 2. A.MASLOW INIMVAJADUSTE HIERARHIA Ameerika psühholoog Abraham Maslow (1908 1970) on tuntud kui inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni looja. Maslowi arvates saab vajadusi kujutada püramiidina, mille alumisel astmel on
accessibility- juurdepääs amenities- mugavus accomodation- majutus activities- tegevused assessment- sihtkoha hinnang Sihtkoht on koht kuhu oma reisi ajal jõudma peab, võib olla lõpppeatuseks 16. Reisimise motiivid, vajadused ja ootused, nende kooslus Motiivid Ootused Vaimne puhkus Mugavus füüsiline puhkus puhtus suhtlemisvajadus uued muljed, seiklus enesetäiendamine kogeda midagi uut Vajadused Olla teretulnud Tunda end tähtsana saada teenust õigeaegselt olla tunnustatud kindlustunne olal äratuntud olla mõistev ja arusaadav lugupidamine saada abi ja toetust tähelepanu 17. Reisibüroo ja reisikorraldaja funktsioonid
inimestega. · Lapsed (eriti väikelapsed) tehnilised süsteemid peavad olemas ohutud. Enamus erivajadustega inimesi reisib koos saatjaga. Saatjatel on ka omad vajadused. Nad kasutavad joint /connected/ connecting tube. (saab avada mõlemalt poolt, st 2 tuba on ühendatud). Erivajadustega inimestel on erinevad hädanupud, ukselaius 90-110cm (tava 70 cm), peab olema ruum ratastooliga liikumiseks wc´s. erivajadustega inimeste suhtlemisvajadus on väga oluline, teenindajad peavad läbima erikursused (nt nägemispuudega jne) Teiseks trendiks: üksi reisivad naised- naistel on sissetulek, neil on kindlad huvialad, mida ta ka realiseerib. Naistel on erivajadused meestest ( nt voodi pehmus, teki materjal, föön, toidumenüüd). Trend on väga uus, kuskil 5 aastat vana. Kolmandaks trendiks: perekonna struktuuri muutus (nt vanavanemad reisivad oma lastelastega; lahutatud isad reisivad lastega; lahutatud emad koos lastega)
Maslow teooria: väidab, et osad vajadused on kriitilisemad kui teised. Et kõrgema taseme vajadused aktiveeruksid, peavad madalama taseme vajadused olema rahuldatud. Vajadused: füsioloogilised, kaitstuse ja turvalisuse, sotsiaalsed, tunnustus, eneseteostuse ja enesearendamise vajadused. Aldeferi ERG teooria, kus erinevad vajadused on jaotatud baasvajadusteks, kuuluvusvajadusteks ja enesearendamise vajadusteks. McClellandi teooria, kus on välja toodud suhtlemisvajadus, saavutusvajadus ja võimuvajadus. Aldeferi teooria: eksistentsi , suhtlemis ja kasvu vajadused Mis iseloomustab tähelepanu? Tähelepanu sõltub stiimuli omadustest, inimese isikuomadustest ja situatiivsetest teguritest. Mis iseloomustab taju? Taju on tegelikkuse, selle esemete ja nähtuste peegeldamise protsess, mile käigus tunnetatakse ümbritsevat maailma. Tajumine on protsess, mille käigus on indiviid stiimulile avatud, ta valib, selekteerib ja tõlgendab infot ning tal kujuneb
Triin Viilvere Tartu 2009 Palju räägitakse sellest, kuidas mõjutab inimene keskkonda ning millist mõju ta loodusele avaldab, kuid tegelikult kujundab iga osake elukeskkonnas looduse käekäiku. Inimese üheks suuremaks vajaduseks on sotsiaalsus, seega suur osa inimestest, kellel puuduvad lähisugulased, võtavad omale koduloomi, et leida endale kaaslane ning rahuldada suhtlemisvajadus. Koduloomad avaldavad oma peremeestele sageli üllatavalt positiivset mõju nii heaolu kui ka isegi tervist parandades, kuid koduloomade pidamises on ka palju problemaatilisi teemasid, mis jäävad sageli tähelepanuta. Referaadis on kajastatud, kuidas koduloomi õigesti toita, kasida, nende väljaheidete eest hoolitseda ning kuidas vabasse loodusesse sattuvad koduloomad mõjutavad kodustamata liike. Materjali leidmiseks on kasutatud mitmeid artikleid, mis on
Peaaju koores ja koorealustes ajustruktuurides formeerub vajaduse rahuldamise programm, mis tingib ajju saabuva info sihipärase filtreerimise või kindlakujulise struktureerimise. Vajaduse rahuldamisega kaob motivatsiooniline pinge. Motiive liigitatakse üldjuhul kolmeks: füsioloogilised motiivid tulenevad organismi vajadustest, ilma neid rahuldamata võib organism hukkuda; psühholoogilised motiivid tulenevad psüühilise heaolu tagamise vajadustest - tunnustus- ja suhtlemisvajadus, uudishimu; sotsiaalsed motiivid tulenevad ümbritsevast kultuurilisest keskkonnast. Nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab indiviid ennast selles kultuurilises keskkonnas. Enamasti mõjutab indiviidi käitumist mitu asjaolu korraga ja peamist liikumapanevat jõudu on sageli üpris raske kindlaks teha (kingpool.hak.edu.ee 2015). 5 2. Inimvajaduste hierarhia
See annab võimaluse välja valida eriti andekaid lapsi, aitab saada ettekujutust oma võimetest ning valida sobiv eriala. Motivatsioon Motivatsioon vajadus või soov, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. Esmalt on füsioloogilised vajadused, mille rahuldamiseta inimene elada ei saa ja organism võib hukkuda. Nt söök, jook, hapnik Teiseks psühholoogilised vajadused, nagu uudishimu, tunnustus- ja suhtlemisvajadus. Need on tähtsad inimese psühholoogilisele heaolule, kuid sellest ei sõltu organismi ellujäämine. Kolmandaks on sotsiaalsed vajadused, mille inimene omandab tavaliselt koos kultuuriga. Enamasti mõjutab inimeste tegevust mitu vajadust korraga, seetõttu on peamist liikumapanevat jõudu raske kindlaks teha. Aktivatsiooniteoorias üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid. 1954.
Sotsiaalseid oskusi vähem. Artistlik sarnane intellektuaalsega, sest mõlemad on iseseisvad ja halvasti juhitavad teiste poolt. Loominguline inimene, omane on emotsionaalne eneseväljendus. Kunstiga seotud huvid. Vajadus tegelda eneseväljendusega, esteetilised väärtushinnangud. Nad on väheorganiseeritud, pole korrektsed ega täpsed inimesed, üldiselt egotsentrilised. Ei meeldi rutiin. Sotsiaalne teeb tööd läbi suhtluse, suhtlemisoskus on hea ja suhtlemisvajadus on kõrge. Hoolivad, empaatilised, humaansed inimesed. On omandanud suhtlemisvõtted, millega mõjutavad v suunavad teisi. Nt õpetaja, arst jne (seotud hoolitsemise, ravimisega). Ettevõtlik teiste veenmise, juhtumise ja organiseerimise huvi. Inimestel on olulised materiaalsed väärtused, tahavad näha oma tegevuse tulemust mõjutamisega. Nad pole järjekindlad, ei saa tegevusi lõpuni viia. Neile meeldib organiseerimine. Nt müügimehed, juhid.
Sotsiaalseid oskusi vähem. Artistlik – sarnane intellektuaalsega, sest mõlemad on iseseisvad ja halvasti juhitavad teiste poolt. Loominguline inimene, omane on emotsionaalne eneseväljendus. Kunstiga seotud huvid. Vajadus tegelda eneseväljendusega, esteetilised väärtushinnangud. Nad on väheorganiseeritud, pole korrektsed ega täpsed inimesed, üldiselt egotsentrilised. Ei meeldi rutiin. Sotsiaalne – teeb tööd läbi suhtluse, suhtlemisoskus on hea ja suhtlemisvajadus on kõrge. Hoolivad, empaatilised, humaansed inimesed. On omandanud suhtlemisvõtted, millega mõjutavad v suunavad teisi. Nt õpetaja, arst jne (seotud hoolitsemise, ravimisega). Ettevõtlik – teiste veenmise, juhtumise ja organiseerimise huvi. Inimestel on olulised materiaalsed väärtused, tahavad näha oma tegevuse tulemust mõjutamisega. Nad pole järjekindlad, ei saa tegevusi lõpuni viia. Neile meeldib organiseerimine. Nt müügimehed, juhid.
Koondamine algab nö kõige vähem väärtuslikest inimestest. Nt Jaapani firmades on töölepingusse kirja pandud täpsed tingimused, mida peab töötaja aasta jooksul täitma või muidu võidakse teda vallandada). · NEGATIIVNE: 1) Bürokraatlikus süsteemis on töötaja kõikidest teistest isoleeritud (inimesed on kapseldunud oma ruumidesse ning ei suhelda eriti teistega, mistõttu paljud ei tunnegi üksteist suures kollektiivis. Suhtlemine väga minimaalne -> suhtlemisvajadus on peaaegu, et bioloogiline. Soodustab inimeste kaugenemist üksteisest); 2) mida kõrgemale hierarhias töötaja tõuseb, seda suuremale hulgale privileegidest ta ligi pääseb (nt. ministeeriumis töötavad inimesed); 3) bürokraatides kujuneb välja staatuse tunne, millele vastavad teatud staatuse sümbolid ja edu sümbolid. Olulisemateks sümboliteks: a) riiklikud autasud (ordenid jms); b) aunimetused (konsoolid, saadikud);
riietuselt atraktiivsed. Alles 6. klassis kaob sõprussuhete tekkimisel enesekesksus.[1] W. Damon (1977) eristab õpilaste sõprussidemete arengus kolme astet. Esimeses kooliastmes on sõprussidemed veel küllaltki enesekesksed ja pealiskaudsed. Sõprusringid on suhteliselt ebapüsivad. Algklassides on kõige sagedasemad samaealiste ja samasooliste grupid, mis on väikesed, organiseerimata ning varieeruva kuulujaskonnaga. Poisse seob sellel perioodil eelkõige sport ja tüdrukuid suhtlemisvajadus. Aluseks on ühine huvi või eesmärk. Sõpruskond pakub emotsionaalsust, turvalisust ja lohutust. Sageli on eakaaslased vanematest paremad lohutajad.[1] Sotsiaalses arengus on oluline leida tõeline sõber ja olla ise ka tõeline sõber. See aitab väljendada lähedust ja tõsta lapse eneseusku. Sõbraga võetakse ette ühiseid tegevusi, jagatakse tundeid ning saladusi. Lapsepõlve egotsentrilisus areneb partnerluseks.
1. Inimese vajadused, ootused, eesmärgid 2. Vahetu ühiskond: töögrupp, perekond 3. Ühiskond tervikuna. 4 63. D.McClellandi Saavutustevajaduse teooria põhiseisukohad ning erinevus A.Maslow Vajadustepüramiidi teooriast ...teooria, mille järgi inimese käitumise iseloomustamisel ja mõistmisel tuleb tugineda kolmele vajaduste grupile: 1.saavutusvajadus, 2.suhtlemisvajadus, 3.võimuvajadus Need on seostatud inimese juhtimise ja tööalase aktiivsusega. 1. Saavutusvajadus – ajendab soovi saavutada paremaid tulemusi, lahendada keerulisi probleeme, riskima, eelistama vastutusrikkaid olukordi See on püüdlus teha aina paremini, ületada juba saavutatud taset. 2. Suhtlemisvajadus – ajendab looma ja hoidma sooje sõbralikke suhteid teiste inimestega, pöörama tähelepanu teiste tunnetele ning inimestevahelistele suhetele
· Juhi liidristiili sobivusest oma alluvatega suhtlemisel; · Olukorra kontrollitavusest · Sellest, mil määral mõjutab olukord liidrit. 25. Selgitage D. McClellandi Saavutustevajaduse teooria olemust ning erinevust A. Maslow Vajadustepüramiidi teooriast. D. McClelland Saavutusvajaduste teooria (1) ...teooria, mille järgi inimese käitumise iseloomustamisel ja mõistmisel tuleb tugineda kolmele vajaduste grupile: 1.saavutusvajadus, 2.suhtlemisvajadus, 3.võimuvajadus Need on seostatud inimese juhtimise ja tööalase aktiivsusega. 1. Saavutusvajadus ajendab soovi saavutada paremaid tulemusi, lahendada keerulisi probleeme, riskima, eelistama vastutusrikkaid olukordi See on püüdlus teha aina paremini, ületada juba saavutatud taset. 2. Suhtlemisvajadus ajendab looma ja hoidma sooje sõbralikke suhteid teiste inimestega,
D. McClellandi Saavutusvajaduste teooria on teooria, mille järgi inimese käitumise iseloomustamisel ja mõistmisel tuleb tugineda kolmele vajaduste grupile, mis on seostatud inimese juhtimise ja tööalase aktiivsusega: ● Saavutusvajadus - ajendab soovi saavutada paremaid tulemusi, lahendada keerulisi probleeme, riskima, eelistama vastutusrikkaid olukordi. See on püüdlus teha aina paremini, ületada juba saavutatud taset. ● Suhtlemisvajadus - ajendab looma ja hoidma sooje sõbralikke suhteid teiste inimestega, pöörama tähelepanu teiste tunnetele ning inimestevahelistele suhetele. Suhtlemisvajaduses on suur osa lähedastel sõprussuhetel, uute sõprade leidmisel, üksindushirmul, teiste abistamisel. Tähtis on üksteise mõistmine ● Võimuvajadus - tingib soovi kontrollida ja mõjutada teiste käitumist, nende eest vastutada. See on vajadus juhtida ja suunata teiste inimeste tegevust
Rahuldamata vajadus on motivaatoriks,mis paneb inimese tegutsema ja mille abil saab juht panna töötajad tegutsema ettevõtte eesmärkide saavutamiseks.Tõi välja 5 vajaduste gruppi,mis paiknevad hierarhiana: a) Füsioloogilised vajadused hõlmavad kõike,mis on ellujäämiseks tarvis(toit,elukoht,j.n.e.)Kui need vajadused on rahuldamata,ei motiveeri inimest mingid muud vajadused. a) Turvavajadus-vajadus tunda end turvaliselt(töökoht,elukoht,vms) b) Suhtlemisvajadus e. Kuulmisvajadus-vajadus olla aktsepteeritud,kuuluda mingisse gruppi. c) Staatuse vajadus-vajadus olla lugupeetud,omada grupis teatud staatust,võimu. d) Eneseteostuse vajadus-vajadus oma võimeid reliseerida,"midagi ära teha". Väitis,et kõrgemalseisev vajadus kerkib päevakorda alles siis,kui eelmine(madalam) on normaalsel määral rahuldatud. 4. Organisatsiooni sisekeskonna mõjurid: Sisekeskonna moodustavad inimesed,organ.kultuur ja juhtimine
sihipärase filtreerimise või kindlakujulise struktureerimise. Vajaduse rahuldamisega kaob motivatsiooniline pinge. Motiive liigitatakse üldjuhul kolmeks: · bioloogilised motiivid: füsioloogilised motiivid tulenevad organismi vajadustest, ilma neid rahuldamata võib organism hukkuda; psühholoogilised motiivid tulenevad psüühilise heaolu tagamise vajadustest - tunnustus- ja suhtlemisvajadus, uudishimu; · sotsiaalsed motiivid tulenevad ümbritsevast kultuurilisest keskkonnast. Nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab indiviid ennast selles kultuurilises keskkonnas. Enamasti mõjutab indiviidi käitumist mitu asjaolu korraga ja peamist liikumapanevat jõudu on sageli üpris raske kindlaks teha". (Vikipeedia) Motiveeriva keskkonna loomine organisatsioonis 5
elutähtsad, missugune rühm sõltub ühiskonna arengutasemest 1) Bioloogilised a) liigi säilitamine: soojätkamine, järglaste eest hoolitsemine b) isiksuse/indiviidi säilitamine: söömine, ainevahetus, hingamine, orienteerumisvajadus, kaitstuse e. turvavajadus c) On sünnipärased , elujooksul arenevad edasi. 2) Sotsiaalsed: ühiskonna arengust tingitud vajadused aimsed, materiaalsed, suhtlemisvajadus, puhkus 37) Milles väljendub väikelapse mõtlemise egotsentrism Lapse mõtlemist iseloomustab enesekesksus e egotsentrism - ta usub, et kõik mõtlevad temaga ühtemoodi (nt täiskasvanut lohutades pakub talle oma lemmikmänguasju) ning et tema on sündmuste põhjustaja (õues läheb pimedaks sellepärast, et tema heidab magama). 38) Põhiemotsioonid. Õnnelikkus, üllatus, Kurbus, Hirm, viha, vastikus Üllatus- kestab teiste emotsioonidega võrreldes lühemata aega
(Maslow kuuluvuse vajadus). 3) Areng (growth) vajadus areneda, saada küpsemaks (Maslow tunnustuse ja eneseteostuse vajadus) 4) motivaatoriks. Aldefer leidis, et kord rahuldatud madalama astme vajadus aktiveerub uuesti, kui kõrgema taseme vajadus jääb rahuldamata (tunnustuse puudus _ stress _söömishäired). Saavutusvajaduse teooria. (McClellend) Saavutusvajaduse teooria järgi on inimesel kolm põhilist vajadust, saavutusvajadus, suhtlemisvajadus ja võimuvajadus, mida ta püüab elujooksul rahuldada. Iga vajadus seostub eelistustega tööalases käitumises. Kattuvad Maslow eneseteostuse (seotud saavutustega), tunnustuse (seotud ühtekuuluvuse), armastuse ning sotsiaalsete vajadustega. Vajadused võivad olla isiksuseti väga erinevad ja kuna need vajadused on omandatud individuaalsete elukogemuste kaudu, tekib aja jooksul inimesel kalduvus ühte kolmest vajadusest teistest enam tähtsustada. Saavutusvajadus
Maslow Vajaduste püramiidi teooriast. D. McClellandi ’Saavutusvajaduste teooria’ on teooria, mille järgi inimese käitumise iseloomustamisel ja mõistmisel tuleb tugineda kolmele vajaduste grupile, mis on seostatud inimese juhtimise ja tööalase aktiivsusega: • Saavutusvajadus - ajendab soovi saavutada paremaid tulemusi, lahendada keerulisi probleeme, riskima, eelistama vastutusrikkaid olukordi. See on püüdlus teha aina paremini, ületada juba saavutatud taset. • Suhtlemisvajadus - ajendab looma ja hoidma sooje sõbralikke suhteid teiste inimestega, pöörama tähelepanu teiste tunnetele ning inimestevahelistele suhetele. Suhtlemisvajaduses on suur osa lähedastel sõprussuhetel, uute sõprade leidmisel, üksindushirmul, teiste abistamisel. Tähtis on üksteise mõistmine. • Võimuvajadus - tingib soovi kontrollida ja mõjutada teiste käitumist, nende eest vastutada. See on vajadus juhtida ja suunata teiste inimeste tegevust
edukust. Kõrge saavutusvajadustega inimesed otsivad tööülesannetest isiklikku vastutust, eesmärkide saavutamist ja hinnangut oma tegevusele. Kõrge suhtlemisvajadustega inimesed peavad töises tegevuses tähtsaks inimestevahelisi suhteid ja suhtlemisvõimalusi. Kõrge võimuvajadustega juhid soovivad ka rohkem vahetult alluvaid mõjutada. Nad annavad otseseid soovitusi ja hinnanguid. Juht, kellel on kõrge võimuvajadus ja madal suhtlemisvajadus, võib kujuneda autokraatseks juhiks. Headel juhtidel on tavaliselt keskmisest kõrgem saavutusvajdus (Vadi 2004: 97). Saavutamaks maksimaalset tulemuslikkust töörahulolu ja motivatsiooni uuringute läbiviimisest tuleb mõista ja tunda eelpool nimetatud teooriaid, sest tänu nendele on võimalik olukorda muuta paremuse poole. Neist teooriatest on töörahulolu tekitamiseks kõige otstarbekam Herzbergi kahe faktori teooria ja motivatsiooni tõstmiseks McClellandi õpitud vajaduste teooria.
tunnetest. Mõnikord tehakse lastest võitluskaaslased voi isegi kohtumõistjad. Neil võib isegi tekkida tunne, et nad on vanemate vahelistes lahkhelides süüdi. · Sidemete nõrgenemine vanematega Sidemete nõrgenemine vanematega kas nende hoolimatuse, oma eluga toimetulematuse või ülisuure töökoormuse tõttu avab noortele varakult tee kampadesse ja tanavale (Kraav 2001). 2.2. Keskkondlik-sõpruskondlikud põhjused Noore sotsiaalsetest vajadustest on üks olulisemaid suhtlemisvajadus, mis tähendab ka vajadust kuuluda eakaaslaste kampa e. sõpruskonda, kui selles kambas on kombeks juua, suitsetada või narkootikume kasutada, on noorel tugev motiiv teha sama. Konkreetse noore kuulumine kampa, kus tarbitakse uimasteid, ennustab tõepoolest tema kalduvust uimasteid kasutama hakata. Seda ei saa siiski tõlgendada kaaslaste survena, sagedamini noor lihtsalt valib kaaslasi, kelle väärtushinnangud ja hoiakud on samasugused kui tal endal
füsioloogilised Indiviidi säilitamise vajadus VAJADUSED (söögi-, joogi-, une-, tunnustus-, tegutsemisvajadus.) sotsiaalsed Esteetilised, eetilised, iluvajadused, Materiaalsed vajadused, vaimsed vajadused, suhtlemisvajadus. Et ennast teostada jäetakse enda füsioloogilised vajadused rahuldamata. Maslow hierarhia 1. Füsioloogilised vajadused seksuaal-, vee-, toidu-, unevajadus. 2. Kaitsevajadus on vaja turvalisust ja kindlust. 3. Armastus ja kuuluvusvajadus on vaja tunda, et teised armastavad Sind ja hoolivad Sinust. 4. Tunnustusvajadus igaüks vajab, et keegi hindaks teda. 5. Eneseteostusvajadus inimene esitab endale küsimuse, mida ta elus teha tahab.
meeleheide, põlgus, viha, häbi, vastikus jms. Emotsioonid steenilised ehk aktiivsed ja asteenilised ehk passiivsed: 1) Spetsiifilised emotsioonid peegeldavad ühe kindla vajaduse iseloomu - Altruistlikud emotsioonid tekivad teise inimese abitamise, kaitse, koostöötamise vajaduse alusel, väljenduvad soovis teha teisele rõõmu, hoolitseda teise eest - Kommunikatsiooni emotsioonid aluseks on suhtlemisvajadus, väljenduvad soovis suhelda, jagada infot, teadmisi, mõtteid, ideid, elamusi, tunnustust - Eneseteostuse ehk auahnuse emotsioonid on seotud vajadusega lugupidamise, tunnustuse järele ja väljenduvad uhkuses, eneseaustuses - Võitlusemotsioonid hädaohu ületamise vajadus, väljendub hasardis, soovis riskida - Praktilised emotsioonid on seotud sooviga saavutada edu töös, õppimises,
Näiteks matemaatikas aritmeetilist keskmist õppides arvutatakse ning võrreldakse klassi õpilaste vanuse, pikkuse, kaalu, õdede-vendade arvu, koolitee pikkuse jms aritmeetilisi keskmisi või koostatakse nende kohta diagramme vms. 18. Rühmatöö. Ilmselt on see üks kõige levinum õppemeetod. Rühmatöö võimaldab suurendada osalejate aktiivsust; arendada mõtte paindlikkust; muuta rühma liikmed info suhtes vastuvõtlikumaks; saavutada üksteisemõistmist; rahuldada suhtlemisvajadus; toetada käitumuslike muudatuste kujunemist; arendada emotsionaalset intelligentsust; tunnetada ühisvastutust õppeprotsessi ja selle tulemuse eest. Rühmatöö peamin nõue on, et osalejatele oleksid arusaadavad rühmatöö otstarve (miks rühmatöö korraldatatkse just selle teema osas ja praegu), eesmärgid (mida on vaja ära teha), oodatav tulem- mida on vaja saavutada, protseduur ja sisemised kokkulepped (mägureeglid). Rühmatöö etapid:
Kõik etapid tekivad eelmiste tulemusena. 11. Fromm Võõrandumise mõiste lisaks majanduslikule- ei kontrolli oma lõpp-produkti on sotsiaalpoliitiline otsus ühiskonnas ei loe ja psühholoogiline inimene muutub kaubaks, kuidas kedagi enda huvides ära kasutada. Lootev inimene ülim võime on armastada. Erinevad armastuse liigid : vanemlik, vennalik-õelik, erootiline, enesearmastus ja jumalaarmastus. Isiksuses käsitleb vajadusi : suhtlemisvajadus armastus positviine, türannia negatiivne; vajadus ületada olemasolevat loomine, hävitamine; vajadus kindluse ja seotuse järele vendluse ja sõpruse tunne liigikaaslaste vastu, rahva vastu; samastumisvajadus minaga samastumine, väliselt etteantud asjaga samastumine; vajadus süsteemi järgi ei ole positiivset, vb see kui leiab elu usu, negatiivne, kui kaotab eripära selle juures. 10
formeerub vajaduse rahuldamise programm, mis tingib ajju saabuva info sihipärase filtreerimise või kindlakujulise struktureerimise. Vajaduse rahuldamisega kaob motivatsiooniline pinge. Motiive liigitatakse üldjuhul kolmeks: 1. füsioloogilised motiivid tulenevad organismi vajadustest, ilma neid rahuldamata võib organism hukkuda; 2. psühholoogilised motiivid tulenevad psüühilise heaolu tagamise vajadustest - tunnustus- ja suhtlemisvajadus, uudishimu; 3. sotsiaalsed motiivid tulenevad ümbritsevast kultuurilisest keskkonnast. Nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab indiviid ennast selles kultuurilises keskkonnas. Enamasti mõjutab indiviidi käitumist mitu asjaolu korraga ja peamist liikumapanevat jõudu on sageli üpris raske kindlaks teha. Tiheneva konkurentsi tingimustes toimetulemiseks vajatakse kõrge motivatsiooniga kompetentseid töötajaid. Üks olulisemaid põhjusi, miks inimesed töötavad on raha teenimine.
kehtestamine ja initsiatiivi saavutamine, vastastikuse sõltuvuse ja koostöö probleemid 4) inimestevahelised sotsiaalsed suhted ja isiksuslikud seosed; suhtlemise individuaalsed iseärasused 5) suhtlemissituatsioonide analüüs Kõiki nimetatud probleeme käsitletakse seostatult suhtlemiskompetentsusega kui ühe olulise osaga inimese sotsiaalsest kompetentsusest. Suhtlemisvajadused ja nende rahuldamise põhiteed. Suhtlemisvajadus kui inimese üks põhivajadusi. Suhtlemine kui teiste vajaduste rahuldamise vahend. Suhtlemise funktsioonid Suhtlemise funktsioonid isiksuse tasandil: 1) informatsioonivahetus 2) regulatiivne funktsioon 3) afektiivne funktsioon 4) sotsialiseerimise funktsioon 5) enesehinnangu kujunemine Suhtlemise funktsioonid grupi tasandil: 1) grupi tekkimine 2) grupi struktuuri väljakujunemine ja inimeste kohad selles 3) grupi toimimine- infovahetus, regulatsioon
vajalikud. Kasutusetunde puhul tekib stagnatsioon. 8) 65+ aastat, minaterviklikkus ja lootusetus, ahastus. Aktsepteeritakse valikuid, võetakse vastutus elu ees. Teine võimalus on, et tekib hirm, et elu on ära raisatud. Mõeldakse sellele, mis oleks võinud saada. Pilet 11. E. Fromm. Neofreudist. Tema isiksuse käsitlus tugineb erinevatel vajadustel. On viite liiki põhivajadusi. Neid saab rahuldada positiivselt või negatiivselt. 1) Suhtlemisvajadus. Positiivne erinevad armastusliigid. Negatiivne läbi allutamise, valitsemine. 2) Vajadus muutuda, areneda. Positiivne loovtegevus. Negatiivne hävitamine. 3) Vajadus kindluse, juurte järele. Positiivne sõprus, suhe suhe kõigi inimestega. Negatiivne ühenduste vastandamine, nt etniliste gruppide vastandamine. 4) Samastusvajadus. Positiivne tegeliku minaga (Jungi self). Negatiivne välisega, maskiga, mis tuleneb rollist, staatusest.
kontrolli kehtestamine ja initsiatiivi saavutamine, vastastikuse sõltuvuse ja koostöö probleemid 4) inimestevahelised sotsiaalsed suhted ja isiksuslikud seosed; suhtlemise individuaalsed iseärasused 5) suhtlemissituatsioonide analüüs Kõiki nimetatud probleeme käsitletakse seostatult suhtlemiskompetentsusega kui ühe olulise osaga inimese sotsiaalsest kompetentsusest. Suhtlemisvajadused ja nende rahuldamise põhiteed. Suhtlemisvajadus kui inimese üks põhivajadusi. Suhtlemine kui teiste vajaduste rahuldamise vahend. Suhtlemise funktsioonid Suhtlemise funktsioonid isiksuse tasandil: 1) informatsioonivahetus 2) regulatiivne funktsioon 3) afektiivne funktsioon 4) sotsialiseerimise funktsioon 5) enesehinnangu kujunemine Suhtlemise funktsioonid grupi tasandil: 1) grupi tekkimine 2) grupi struktuuri väljakujunemine ja inimeste kohad selles 3) grupi toimimine- infovahetus, regulatsioon
• Tegelik motivatsioon inimese töö tegemiseks on määratud kolme grupi tegurite poolt: 1. Inimese vajadused, ootused, eesmärgid 2. Vahetu ühiskond: töögrupp, perekond 3. Ühiskond tervikuna. 66. D.McClellandi Saavutustevajaduse teooria põhiseisukohad ning erinevus A.Maslow Vajadustepüramiidi teooriast ...teooria, mille järgi inimese käitumise iseloomustamisel ja mõistmisel tuleb tugineda kolmele vajaduste grupile: 1.saavutusvajadus, 2.suhtlemisvajadus,3.võimuvajadus Need on seostatud inimese juhtimise ja tööalase aktiivsusega. 1. Saavutusvajadus – ajendab soovi saavutada paremaid tulemusi, lahendada keerulisi probleeme, riskima, eelistama vastutusrikkaid olukordi See on püüdlus teha aina paremini, ületada juba saavutatud taset. 2. Suhtlemisvajadus – ajendab looma ja hoidma sooje sõbralikke suhteid teiste inimestega, pöörama tähelepanu teiste tunnetele ning inimestevahelistele suhetele
6. Liikumiselundite vananemine. 7. Sisesekretsiooni vananemine Psüühiline vananemine: 1. Meeleelundite vananemine (kuulmine, nägemine). 2. Kesknärvisüsteemi vananemine: närviprotsesside liikuvus väheneb, reaktsiooni kirus langeb, väsimus. 3. Psüühiliste protsesside nõrgenemine: mälu, mõtlemise aeglustumine, kõne takerdumine jne. 4. Iseloomujoonte teravdumine: inertsus vs suhtlemisvajadus, iseloomujooni raske maskeerida ( pahurus, pretensioonikus, leebus, härdameelsus). Antiik-Rooma filossof Cicero märkis vanaduse kohta : "....on ju olemas ka tusaseid,rahutuid, kergesti vihastuvaid, pahuraid rauku, ja kui soovite, isegi ahneid. Kuid siin ei ole süüdi miite vanadus vaid iseloom. Pika ja sisuka vanaduse toimetulekustrateegia on: - Harmooniline kodu ja perekonna elu ( annab turvalisuse tunde)
· Püüab teisi ergutada · Tunneb maine ja mõjukuse kujunemise · seaduspärasusi · On inimsuhetes võimekas · Peaasjalikult huvitatud staatus - ja prestiizisuhetest · Veenev · Võrdleb end enam teistega kui iseenda tulemustega Saavutusvajadus soov arendada paremaid tulemusi, lahendada keerulisi probleeme, vastutada tulemuse soorituse eest. Võimuvajadus soov kontrollida ja mõjutada teiste käitumist, inimene tahab olla vastutav teiste käitumise eest. Suhtlemisvajadus ajendab looma ja hoidma sooje, sõbralikke suhteid teiste inimestega. Need vajadused on omandatud individuaalsete elukogemuste kaudu. Iga vajadus seostub eelistustega tööalases käitumises. Saavutusvajadusega inimene eelistab töötada iseseisvalt, vastutada ainuisikuliselt eesmärgi täitmise eest tuleks leida talle sobiv töö 13 Skinneri tagajärje reegel. Inimeste organisatsioonilise käitumise mõjutamise viisid.
annaabi.ee 
