Inimene ja tema sotsiaalne käitumine: 1.erinevad grupid ja indiviidi osa nendes Inimese põhivajaduste hulka kuulub suhtlemisvajadus, s.o vajadus suhelda inimestega ja omada inimsuhteid. Grupp on suhteliselt püsiv ühendus inimestest, · kellel on ühise huvid, väärtused ja käitumisenormid · kes suhtlevad omavahel · kes tunnevad, et nad kuuluvad ühte ja on vastastikku seotud · kellel on ühine eesmärk, mille saavutamiseks nad vajavad üksteist referent. Ehk etalongrupp on grupp, millesse kuulumine, milles kehtivad normid, reeglid, kombed ja väärtused muutuvad inimeste jaoks kõige tähtsamaks
Psühholoogia Kt-ks kordamine 1.Motivatsioon-vajadus või soov, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. 2.On olemas 3 tüüpi vajadusi: 1) Füsioloogilised vajadused-vajadused, mille rahuldumiseta inimene elada ei saa ja organism võib hukkuda.Nt vajadus söögi, joogi ja hapniku järele. 2)Psühholoogilised vajadused-tähtis psühholoogilise heaolu seisukohalt.Nt uudishimu, tunnustus- ja suhtlemisvajadus. 3)Sotsiaalsed vajadused-nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab inimene end antud kultuuris tunnustatud viisil. Inimene omandab tavaliselt selle vajaduse kultuuriga. 3.Aktivatsiooniteooria-üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid. 4.Humanistlikud motivatsiooniteooriad-üritavad ühtsesse süsteemi viia inimese bioloogilised ja sotsiaalsed vajadused. 5.Kognitiivne lähenemine- uurib küsimust, millised on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad
Raamat viib lugeja teise maailma, kus on omad probleemid, inimesed ja sündmused. Näiteks mõnel inimesel on elus probleemid ja lugedes mõnda raamatut avastab, et tema probleemid pole üldsegi nii suured kui teoses mida ta loeb. See paneb teda teisiti mõtlema ja oma elu üle erinevalt vaatama. Kuid võibolla ei olegi raamatud enam tänapäeval vaimseks toeks. Leiutatud on internet, kus inimesed veedavad palju aega lugedes, mängides, filme vaadates ja nende suhtlemisvajadus on rahuldatud ja ei peagi raamatutest abi otsima. Tihtipeale ongi internet koht kus inimesed ennast välja elavad, kommenteerides erinevaid uudiste artikleid jne. Raamat on hea abivahend oma vaimsete meelte ergutamiseks, kuid see ei ole ainus võimalus. On tähtis lugeda raamatuid, see paneb mõtlema ja arendab lugemis- ja kirjutamisoskust. Minu arvates on raamatute lugemine tähtis ning tuleb palju kasuks.
Motivatsiooniks nim. vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. Kui inimene tunnetab rahuldamata vajadust, hakkab ta otsima võimalusi seda rahuldada, kaalub eri teid ning valib neist selle, mis peaks kindlasti viima soovitud tulemuseni. Kolme liiki vajadused: 1.Füsioloogilised vajadused-mille rahuldamiseta inimene elada ei saa ja organism võib hukkuda. Nt: vajadus söögi ja joogi järele. 2.Psühhoogilised vajadused- nagu uudishimu, tunnustus- ja suhtlemisvajadus. Kui need vajadused on rahuldatud siis on inimese heaolu tagatud. 3.Sotsiaalsed vajadused-inimene omandab need koos kultuuriga. Nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab inimene end antud kultuuris tunnustatud viisil. Aktivatsiooniteooriates üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid. Tegevusele kohase optimaalseisundina käsitletakse erutuse taseme ja tegevuse tulemuslikkuse vahelist seost. Vastandprotsessina käsitletakse olukordi,
järelikult tuleks ise otsida võimalusi õppimisel rõhku panema saada lisateadmisi ning praktikat, nägemismälule ehk eksmiteks leida juba õpingute ajal erialaga valmistudes õppima matrejale seonduvat tööd. lugedes. Tuleks ise olla võimalikult aktiivne Aktiivsus ja suur suhtlemisvajadus ning pakkutavaid võimalusi vastu aitavad luua tutvusi, mis tulevad võtta ning ära kasutada. kasuks praktika või töö leidmisel. Olemas on tugev motivatsioon, Materjalide kerge ligipääsetavus kohusetunne ning ka materjalid on aitavad üle saada kergesti kättesaadavad ja põhjalikud, keskendumisprobleemidest.
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Eelika Kuusik 10c 20.10.2013a. MOTIVATSIOON Sisukord Sissejuhatus Motivatsiooni definisatsioon.................................................................... Motiivide liigitus....................................................................................... Abraham Maslowi (1908-1970) vajaduste püramiid............................. Motivatsiooni suunad............................................................................... Kokkuvõte................................................................................................. Kasutatud allikad..................................................................................... Inimene on motiveeritud siis, kui teeb endale meeldivat tööd meeldivas keskkonnas. Edu = võimed + võimalused + motivatsioon. Kui kõik kolm komponenti on piisavad, siis on...
füsioloogilised Indiviidi säilitamise vajadus VAJADUSED (söögi-, joogi-, une-, tunnustus-, tegutsemisvajadus.) sotsiaalsed ja psühholoogilised vajadused Esteetilised, eetilised, iluvajadused, Materiaalsed vajadused, vaimsed vajadused, suhtlemisvajadus. Homöstaatilise seisundi regulatsioon. Bioloogilised vajadused aitavad organismi kaitsta ja säilitada. Neid vajadusi rahuldatakse esmajärjekorras ja nende olemasolust teatavad meile ajejõud. Motivatsiooniteooriad otsivad seletusi sellele, mis põhjustab inimese käitumise ja mis varustab käitumise energiat. Motivatsiooniteooriateks on: 1. Instinktide teooria (McDougall) Selle teooria kohaselt sünnivad nii loomad kui inimesed käitumisprogrammidega ja kui mingi
struktureerimise. Vajaduse rahuldamisega kaob motivatsiooniline pinge. Motiive liigitatakse üldjuhul kolmeks: · bioloogilised motiivid: · füsioloogilised motiivid tulenevad organismi vajadustest, ilma neid rahuldamata võib organism hukkuda; · psühholoogilised motiivid tulenevad psüühilise heaolu tagamise vajadustest - tunnustus- ja suhtlemisvajadus, uudishimu; · sotsiaalsed motiivid tulenevad ümbritsevast kultuurilisest keskkonnast. Nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab indiviid ennast selles kultuurilises keskkonnas. Enamasti mõjutab indiviidi käitumist mitu asjaolu korraga ja peamist liikumapanevat jõudu on sageli üpris raske kindlaks teha .² Minu elus on tulnud ette kohti, kus ma olen mõelnud mille jaoks ma seda kõike teen . Tekib motivatsiooni puudus
kas siis tavatelefoni ehk lauatelefoni abil või siis mobiiltelefoni abil. Mobiiltelefoni abil suhtlemine on samuti äriinimeste seas väga populaarne. Ja nagu ka e-mailidega on mobiiltelefoni abil suhtlemine noorte seas väga populaarne. Minu arvates on see just halvem, sest tavaliselt unustatakse ennast mobiili taha ja vanemad peavad suuri arveid maksma. Selles ei ole midagi imelikku, et noortel on suured arved, sest mida noorem on inimene seda suurem on tema suhtlemisvajadus. Üks kõige vanem kaugsuhtlemisviis ja siiamaani populaarne on kirja saatmine, seda siis posti kaudu. Eriti populaarne on see vanemate inimeste seas. Ka arveid saadetakse veel posti kaudu, kuid on ka võimalik juba arveid saada e-maili kaudu. Posti kaudu saadetakse inimestele reklaame uute poodide, toodete, odavate pakkumiste kohta jne. Samuti on kuulus kaugsuhtlemisviis ka faksi saatmine. Seda kasutatakse enamasti firmades.Need on kõigest kõige kuulsamad kaugsuhtlemisviisid
ette võtta. Veidi radikaalse näitana võib tuua Daniel Defoe teose ,,Robinson Crusoe" nimitegelase, kes pärast laevahukku sattus üksikule saarele. Tal oli üksinda raske. Ühel päeval päästis mees kannibalide vangi, kellest sai tema kaaslane. Crusoe ristis mehe Reedeks ning hoolimata sellest, et Reede ei osanud inglise keelt, oli tal siiski lõpuks keegi. Ajapikku õppis Reede ka inglise keele ära. Suhtlemisvajadus on inimese üks põhivajadusi, ilma milleta on raske elada. Kui inimene saab endaga hästi läbi, oskab ta ka üksinda hakkama saada. Tuleb õppida vähem sõltuma teistest ning ise endale tagasisidet andma ennast kiitma ja laitma. Kui inimesel on endaga huvitav ja lõbus, siis ta kindlasti harjub üksi olemisega, aga ma usun, et soov kaaslastega olla, vähemal või rohkemal määral, siiski jääb. Mu emal on sõber, kes naudib üksinda elamist, olemist, toimetamist
Peaaju koores ja koorealustes ajustruktuurides formeerub vajaduse rahuldamise programm, mis tingib ajjusaabuva info sihipärase filtreerimise või kindlakujulise struktureerimise. Vajaduse rahuldamisega kaob motivatsiooniline pinge. (Vikipeedia 2013) Motiivide tavapärane liigitamine: bioloogilised motiivid: füsioloogilised motiivid organismi vajadused, ilma nendeta võib organism hukkuda; psühholoogilised motiivid psüühilise heaolu tagamine- tunnustus-, suhtlemisvajadus ja uudishimu; sotsiaalsed motiivid ümbritsev kultuuriline keskkond. Nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab isik ennast kultuurilises keskkonnas. Tavaliselt mõjutab isiku käitumist mitu asjaolu korraga ja peamist käitumist mõjutavat tegurit on enamasti raske kindlaks teha. (Vikipeedia 2013) Motivatsioonile iseloomulikud jooned: Motivatsioon on iga inimese poolt eraldi tajutav. Motivatsioonil on alati valiku, kavatsuse või tahte komponent.
Motiive tekitavad vajadused - organismi toimimise seisukohalt olulise ressursi puudujääk. Motiive liigitatakse üldjuhul kolmeks: · bioloogilised motiivid: füsioloogilised motiivid tulenevad organismi vajadustest, ilma neid rahuldamata võib organism hukkuda; · psühholoogilised motiivid tulenevad psüühilise heaolu tagamise vajadustest - tunnustus- ja suhtlemisvajadus, uudishimu; · sotsiaalsed motiivid tulenevad ümbritsevast kultuurilisest keskkonnast. Nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab indiviid ennast selles kultuurilises keskkonnas. Enamasti mõjutab indiviidi käitumist mitu asjaolu korraga ja peamist liikumapanevat jõudu on sageli üpris raske kindlaks teha. 1.2. Motivatsioonitsükkel Pikka aega arvati, et parimaks motivaatoriks on hirm tagab kuulekuse, distsipliini, täpsuse;
seisund. Motivatsioonil on alati valiku, kavatsuse või tahte komponent. Indiviidid erinevad motiveerituse taseme ja motivatsiooni mõjutavate faktorite poolest. Inimese motivatsioon on ajaperioodist ja situatsioonist sõltuv muutuja. Motiive liigitatakse üldjuhul kolmeks: Füsioloogilised motiivid- tulenevad organismi vajadustest, ilma neid rahuldamata võib inimene hukkuda. Psühholoogilised motiivid- tulenevad psühholoogilise heaolu tagamise vajadustest - tunnustus- ja suhtlemisvajadus, uudishimu. Sotsiaalsed motiivid- tulenevad ümbritsevast kultuurilisest keskkonnast tingitud vajadustest. Nende vajaduste täitmise kaudu teostab indiviid ennast selles kultuurilises kontekstis. Motiive tekitavad vajadused. Vajadused on organismi toimimise seisukohalt olulise omaduse puudujääk. Vajadused jagunevad kaheks; 1. Kultuurilised vajadused ehk ühiskonnast tingitud vajadused 2. Bioloogilised vajadused ehk põhivajadused, mis on pärit
Mälu liigid.Lähtealusest olenevalt liigitatakse mälu mitmel viisil. Materjali mälus säilitamise aja järgi eristatakse sensoorset, primaarset ja sekundaarset mälu.TABEL. Meeleelundite kaudu tulev inf. salvestatakse automaatselt sensoorsesse mällu, kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse. Ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Sensoorses mälus algab unustamine kohe peale info vastuvõtmist. Primaarses, ehk lühiajalises mälus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järgnevuses. Unustamist põhjustab uue info lisandumine. Primaarse mälu kestus on vaid mõned sekundid. Sekundaarses ehk pikaajalises mälus materjal kaua, kas või aastakümneid. Selle mälu maht on suur, aga aeglasem kui primaarse mälu puhul. Unustamine toimub sekundaarses mälus interferentsi tõttu. Püsimälus on liigitamine. Püsimälu puhul sõltub liigutus mälus sisalduvast infost, selle kasutamise teadvustatusest ning omandamisviisist. Sel ...
intelligentsustestiga, milles minnakse järjest keerulisemate ülesannete juurde. Testide ohuks on näiteks see, et neist on raske head tulemust saada inimestel, kelle lapsepõlvekogemus on olnud teiselaadne. Motivatsiooniks nimetatakse vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. Vajadused jagunevad kolmeks, füsioloogilised vajadused, mille rahuldamiseta inimene elada ei saa. Psühholoogilised vajadused, nagu uudishimu, tunnustus- ja suhtlemisvajadus. Sotsiaalsed vajadused, mille inimene omandab tavaliselt kultuuriga. Maslow püramiid 1) Füsioloogilised vajadused- Seksuaal-, vee-, toidu-, unevajadus jms. 2) Kaitstusvajadus- inimestel on tarvis turvalisust ja kindlust. 3) Armastus- ja kuuluvusvajadus- inimene tahab tunda et teised teda armastavad teda ja hoolivad temast. 4) Tunnustusvajadus- igaüks vajab, et keegi hindaks teda.
Maslow Vajaduste püramiidi teooriast. McClellandi teooria, mille järgi inimese käitumise iseloomustamisel ja mõistmisel tuleb tugineda kolmele vajaduste grupile: 1.saavutusvajadus, 2.suhtlemisvajadus, 3.võimuvajadus Need on seostatud inimese juhtimise ja tööalase aktiivsusega. 1. Saavutusvajadus – ajendab soovi saavutada paremaid tulemusi, lahendada keerulisi probleeme, riskima, eelistama vastutusrikkaid olukordi. See on püüdlus teha aina paremini, ületada juba saavutatud taset. 2. Suhtlemisvajadus – ajendab looma ja hoidma sooje sõbralikke suhteid teiste inimestega, pöörama tähelepanu teiste tunnetele ning inimestevahelistele suhetele. Suhtlemisvajaduses on suur osa lähedastel sõprussuhetel, uute sõprade leidmisel, üksindushirmul, teiste abistamisel. Tähtis on üksteise mõistmine. 3.Võimuvajadus – tingib soovi kontrollida ja mõjutada teiste käitumist, nende eest vastutada. See on vajadus juhtida ja suunata teiste inimeste tegevust. 19. Kirjeldage F
Agulite arvelt. Millised muutused iseloomustavad infoajastu linna võrreldes tööstusajastu linnaga? Vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse. Millised nähtused iseloomustavad Eesti linnade arengut? Kasvab Tallinn, väikelinnad kaotavad oma elanikke. Kontoritöökoha eelised? Suhtlemine, visuaalne ülevaade, saab teha koostööd Kontoritöökoha puudused? Suhtlemine häiriv, kulud, ruumipuudus Kodutöökoha eelised? Võimalus planeerida oma vaba aega Puudused? Suhtlemisvajadus, aja planeerimisega raskusi Mobiilse töökoha eelised? Vaheldusrikas, Puudused? Väsitav, närvipinged jne Miks on antud juhul mobiilne töökoht kallim kui kontoritöökoht? Lisanduvad mitmed kommunikatsiooni kulud. ÕPIKU tekst: Linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus nim. linnastumiseks. Arenenud riikides on linnade kasv aeglasem, vähem arenenenud maades kiirem. Agaarajastu linnad: esimesed linnad kujunesid vanimates põllumajanduspiirkondades: mesopotaamias,
1. Mis on organisatsioon? Iseloomustage seda. Nimetage organisatsiooni tunnused? Kahe või enama inimese kogum, kes tegutsevad ühise eesmärgi nimel. Tunnused: organisatsioonil on psühholoogiline tähendus igale liikmele, inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud, organisatsiooni tegevus on eesmärgistatud. Tunnused 2: inimesed, strateegia, struktuur ja tehnoloogia. 2. Mida organisatsioonid võimaldavad? Tooge praktiline näide. Tõhusust, uuenemist ja toetaskonna rahulolu. Näiteks hea tööjaotuse puhul on ettevõtte toimimine tõhusam. 2: Organisatsioon võimaldab erinevate isikute tegevust kooskõlastada. Näiteks Mida suurem on indiviidide, gruppide ja organisatsiooni vajaduste ning eesmärkide ühisosa, seda lihtsam on korrastatust luua. 3. Iseloomustage organisatsiooni ülesehitust Leavitti käistluses. Organisatsiooni koostisosadeks on inimesed, strateegia, struktuur ja tehnoloogia. 2: Kõik orgnisat...
Ning selle töötamise stiimuliks on materiaalsete või sotsiaalsete hüvede saamine. Põhimõte: ''Ma pean seda tegema''. Motiive liigitatakse kolmeks: · Bioloogilised motiivid: ja selle teooriad o Füsioloogilised motiivid tulenevad organismi vajadustest, ilma neid rahuldamata võib organism hukkuda; o Psühholoogilised motiivid tulenevad psüühilise heaolu tagasmise vajadustest tunnustus- ja suhtlemisvajadus, uudishimu; · Sotsiaalsed motiivid tulenevad ümbritsevast kultuurilisest keskkonnast. Nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab indiviid ennast selles kultuurilises keskkonnas. ja selle teooriad 2. A.MASLOW INIMVAJADUSTE HIERARHIA Ameerika psühholoog Abraham Maslow (1908 1970) on tuntud kui inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni looja. Maslowi arvates saab vajadusi kujutada püramiidina, mille alumisel astmel on
Turismimajanduse exami kordamis küsimused 1. UNWTO turism Turism haarab tegevust, mis on seotud inimeste reisimise ja viibimisega väljaspool nende elukohta mitte kauem kui üks aasta järjest vaba aja veetmise, äri või muudel eesmärkidel. 2. UNWTO reisijate liigitus reisijaid nimetatakse külastajateks ja nad jagunevad omakorda ühepäeva külastajateks ja turistideks 3. Turismi liigid: sissetulev(incoming)väljaminev(outgoing) siseturism(domestic turism) 4. Turismi vormid: Ökoturism Konverentsituris säästev turism m taluturism kultuuriturism linnaturism pärismusturism maaturism sotsiaalturism loodusturism massiturism aktiivne puhkus sporditurism mereturism seksiturism 5...
Klienditeekond Külastuseelne faas: · Info kogumise faas ( võib kesta aastakümneid, kuni kogu elu) · Informatsiooni otsimine( internet, reisibürood, küsitlen inimesi- kus käinud, loen teadmike). Võtan arvesse oma eelnevad majutus elamused (palju raha jne) ja sõprade soovitusi. · Hakkan broneerima (internet, helistamine)- teen konkreetse tellimuse ja saan vastu info. Broneerin selle koha, mis vastab minu soovidele- sõltub kiirusest, ootusest soovidest, vastuse täpsusest. · Teekond ettevõttesse ( millega sõitsin, lendasin, kuidas kohale sain, kuidas kättesadav, maja, ümbruskond) Sisseregistreerimine · Esmamulje loomine (kestab 5 sekundit- kuni toimetamiseni) on väga oluline, mis teda ootab paremal ( suur osa inimesi on paremakäelisi ja vaatab kohe paremale). Esimese 5 sekundi jooksul silmside ja kontakt (kindlalt TEENINDAJA poolne!!!). Tekib ootuse ja tur...
Maslow teooria: väidab, et osad vajadused on kriitilisemad kui teised. Et kõrgema taseme vajadused aktiveeruksid, peavad madalama taseme vajadused olema rahuldatud. Vajadused: füsioloogilised, kaitstuse ja turvalisuse, sotsiaalsed, tunnustus, eneseteostuse ja enesearendamise vajadused. Aldeferi ERG teooria, kus erinevad vajadused on jaotatud baasvajadusteks, kuuluvusvajadusteks ja enesearendamise vajadusteks. McClellandi teooria, kus on välja toodud suhtlemisvajadus, saavutusvajadus ja võimuvajadus. Aldeferi teooria: eksistentsi , suhtlemis ja kasvu vajadused Mis iseloomustab tähelepanu? Tähelepanu sõltub stiimuli omadustest, inimese isikuomadustest ja situatiivsetest teguritest. Mis iseloomustab taju? Taju on tegelikkuse, selle esemete ja nähtuste peegeldamise protsess, mile käigus tunnetatakse ümbritsevat maailma. Tajumine on protsess, mille käigus on indiviid stiimulile avatud, ta valib, selekteerib ja tõlgendab infot ning tal kujuneb
Triin Viilvere Tartu 2009 Palju räägitakse sellest, kuidas mõjutab inimene keskkonda ning millist mõju ta loodusele avaldab, kuid tegelikult kujundab iga osake elukeskkonnas looduse käekäiku. Inimese üheks suuremaks vajaduseks on sotsiaalsus, seega suur osa inimestest, kellel puuduvad lähisugulased, võtavad omale koduloomi, et leida endale kaaslane ning rahuldada suhtlemisvajadus. Koduloomad avaldavad oma peremeestele sageli üllatavalt positiivset mõju nii heaolu kui ka isegi tervist parandades, kuid koduloomade pidamises on ka palju problemaatilisi teemasid, mis jäävad sageli tähelepanuta. Referaadis on kajastatud, kuidas koduloomi õigesti toita, kasida, nende väljaheidete eest hoolitseda ning kuidas vabasse loodusesse sattuvad koduloomad mõjutavad kodustamata liike. Materjali leidmiseks on kasutatud mitmeid artikleid, mis on
Peaaju koores ja koorealustes ajustruktuurides formeerub vajaduse rahuldamise programm, mis tingib ajju saabuva info sihipärase filtreerimise või kindlakujulise struktureerimise. Vajaduse rahuldamisega kaob motivatsiooniline pinge. Motiive liigitatakse üldjuhul kolmeks: füsioloogilised motiivid tulenevad organismi vajadustest, ilma neid rahuldamata võib organism hukkuda; psühholoogilised motiivid tulenevad psüühilise heaolu tagamise vajadustest - tunnustus- ja suhtlemisvajadus, uudishimu; sotsiaalsed motiivid tulenevad ümbritsevast kultuurilisest keskkonnast. Nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab indiviid ennast selles kultuurilises keskkonnas. Enamasti mõjutab indiviidi käitumist mitu asjaolu korraga ja peamist liikumapanevat jõudu on sageli üpris raske kindlaks teha (kingpool.hak.edu.ee 2015). 5 2. Inimvajaduste hierarhia
See annab võimaluse välja valida eriti andekaid lapsi, aitab saada ettekujutust oma võimetest ning valida sobiv eriala. Motivatsioon Motivatsioon vajadus või soov, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. Esmalt on füsioloogilised vajadused, mille rahuldamiseta inimene elada ei saa ja organism võib hukkuda. Nt söök, jook, hapnik Teiseks psühholoogilised vajadused, nagu uudishimu, tunnustus- ja suhtlemisvajadus. Need on tähtsad inimese psühholoogilisele heaolule, kuid sellest ei sõltu organismi ellujäämine. Kolmandaks on sotsiaalsed vajadused, mille inimene omandab tavaliselt koos kultuuriga. Enamasti mõjutab inimeste tegevust mitu vajadust korraga, seetõttu on peamist liikumapanevat jõudu raske kindlaks teha. Aktivatsiooniteoorias üritatakse mõista motivatsiooni ja aju füsioloogia vahelisi seoseid. 1954.
Sotsiaalseid oskusi vähem. Artistlik sarnane intellektuaalsega, sest mõlemad on iseseisvad ja halvasti juhitavad teiste poolt. Loominguline inimene, omane on emotsionaalne eneseväljendus. Kunstiga seotud huvid. Vajadus tegelda eneseväljendusega, esteetilised väärtushinnangud. Nad on väheorganiseeritud, pole korrektsed ega täpsed inimesed, üldiselt egotsentrilised. Ei meeldi rutiin. Sotsiaalne teeb tööd läbi suhtluse, suhtlemisoskus on hea ja suhtlemisvajadus on kõrge. Hoolivad, empaatilised, humaansed inimesed. On omandanud suhtlemisvõtted, millega mõjutavad v suunavad teisi. Nt õpetaja, arst jne (seotud hoolitsemise, ravimisega). Ettevõtlik teiste veenmise, juhtumise ja organiseerimise huvi. Inimestel on olulised materiaalsed väärtused, tahavad näha oma tegevuse tulemust mõjutamisega. Nad pole järjekindlad, ei saa tegevusi lõpuni viia. Neile meeldib organiseerimine. Nt müügimehed, juhid.
Sotsiaalseid oskusi vähem. Artistlik – sarnane intellektuaalsega, sest mõlemad on iseseisvad ja halvasti juhitavad teiste poolt. Loominguline inimene, omane on emotsionaalne eneseväljendus. Kunstiga seotud huvid. Vajadus tegelda eneseväljendusega, esteetilised väärtushinnangud. Nad on väheorganiseeritud, pole korrektsed ega täpsed inimesed, üldiselt egotsentrilised. Ei meeldi rutiin. Sotsiaalne – teeb tööd läbi suhtluse, suhtlemisoskus on hea ja suhtlemisvajadus on kõrge. Hoolivad, empaatilised, humaansed inimesed. On omandanud suhtlemisvõtted, millega mõjutavad v suunavad teisi. Nt õpetaja, arst jne (seotud hoolitsemise, ravimisega). Ettevõtlik – teiste veenmise, juhtumise ja organiseerimise huvi. Inimestel on olulised materiaalsed väärtused, tahavad näha oma tegevuse tulemust mõjutamisega. Nad pole järjekindlad, ei saa tegevusi lõpuni viia. Neile meeldib organiseerimine. Nt müügimehed, juhid.
Koondamine algab nö kõige vähem väärtuslikest inimestest. Nt Jaapani firmades on töölepingusse kirja pandud täpsed tingimused, mida peab töötaja aasta jooksul täitma või muidu võidakse teda vallandada). · NEGATIIVNE: 1) Bürokraatlikus süsteemis on töötaja kõikidest teistest isoleeritud (inimesed on kapseldunud oma ruumidesse ning ei suhelda eriti teistega, mistõttu paljud ei tunnegi üksteist suures kollektiivis. Suhtlemine väga minimaalne -> suhtlemisvajadus on peaaegu, et bioloogiline. Soodustab inimeste kaugenemist üksteisest); 2) mida kõrgemale hierarhias töötaja tõuseb, seda suuremale hulgale privileegidest ta ligi pääseb (nt. ministeeriumis töötavad inimesed); 3) bürokraatides kujuneb välja staatuse tunne, millele vastavad teatud staatuse sümbolid ja edu sümbolid. Olulisemateks sümboliteks: a) riiklikud autasud (ordenid jms); b) aunimetused (konsoolid, saadikud);
riietuselt atraktiivsed. Alles 6. klassis kaob sõprussuhete tekkimisel enesekesksus.[1] W. Damon (1977) eristab õpilaste sõprussidemete arengus kolme astet. Esimeses kooliastmes on sõprussidemed veel küllaltki enesekesksed ja pealiskaudsed. Sõprusringid on suhteliselt ebapüsivad. Algklassides on kõige sagedasemad samaealiste ja samasooliste grupid, mis on väikesed, organiseerimata ning varieeruva kuulujaskonnaga. Poisse seob sellel perioodil eelkõige sport ja tüdrukuid suhtlemisvajadus. Aluseks on ühine huvi või eesmärk. Sõpruskond pakub emotsionaalsust, turvalisust ja lohutust. Sageli on eakaaslased vanematest paremad lohutajad.[1] Sotsiaalses arengus on oluline leida tõeline sõber ja olla ise ka tõeline sõber. See aitab väljendada lähedust ja tõsta lapse eneseusku. Sõbraga võetakse ette ühiseid tegevusi, jagatakse tundeid ning saladusi. Lapsepõlve egotsentrilisus areneb partnerluseks.
...teooria, mille järgi inimese käitumise iseloomustamisel ja mõistmisel tuleb tugineda kolmele vajaduste grupile: 1.saavutusvajadus, 2.suhtlemisvajadus, 3.võimuvajadus Need on seostatud inimese juhtimise ja tööalase aktiivsusega. 1. Saavutusvajadus – ajendab soovi saavutada paremaid tulemusi, lahendada keerulisi probleeme, riskima, eelistama vastutusrikkaid olukordi See on püüdlus teha aina paremini, ületada juba saavutatud taset. 2. Suhtlemisvajadus – ajendab looma ja hoidma sooje sõbralikke suhteid teiste inimestega, pöörama tähelepanu teiste tunnetele ning inimestevahelistele suhetele. Suhtlemisvajaduses on suur osa lähedastel sõprussuhetel, uute sõprade leidmisel, üksindushirmul, teiste abistamisel. Tähtis on üksteise mõistmine. 3.Võimuvajadus – tingib soovi kontrollida ja mõjutada teiste käitumist, nende eest vastutada. See on vajadus juhtida ja suunata teiste inimeste tegevust
..teooria, mille järgi inimese käitumise iseloomustamisel ja mõistmisel tuleb tugineda kolmele vajaduste grupile: 1.saavutusvajadus, 2.suhtlemisvajadus, 3.võimuvajadus Need on seostatud inimese juhtimise ja tööalase aktiivsusega. 1. Saavutusvajadus ajendab soovi saavutada paremaid tulemusi, lahendada keerulisi probleeme, riskima, eelistama vastutusrikkaid olukordi See on püüdlus teha aina paremini, ületada juba saavutatud taset. 2. Suhtlemisvajadus ajendab looma ja hoidma sooje sõbralikke suhteid teiste inimestega, pöörama tähelepanu teiste tunnetele ning inimestevahelistele suhetele. Suhtlemisvajaduses on suur osa lähedastel sõprussuhetel, uute sõprade leidmisel, üksindushirmul, teiste abistamisel. Tähtis on üksteise mõistmine. 3.Võimuvajadus tingib soovi kontrollida ja mõjutada teiste käitumist, nende eest vastutada. See on vajadus juhtida ja suunata teiste inimeste tegevust.
D. McClellandi Saavutusvajaduste teooria on teooria, mille järgi inimese käitumise iseloomustamisel ja mõistmisel tuleb tugineda kolmele vajaduste grupile, mis on seostatud inimese juhtimise ja tööalase aktiivsusega: ● Saavutusvajadus - ajendab soovi saavutada paremaid tulemusi, lahendada keerulisi probleeme, riskima, eelistama vastutusrikkaid olukordi. See on püüdlus teha aina paremini, ületada juba saavutatud taset. ● Suhtlemisvajadus - ajendab looma ja hoidma sooje sõbralikke suhteid teiste inimestega, pöörama tähelepanu teiste tunnetele ning inimestevahelistele suhetele. Suhtlemisvajaduses on suur osa lähedastel sõprussuhetel, uute sõprade leidmisel, üksindushirmul, teiste abistamisel. Tähtis on üksteise mõistmine ● Võimuvajadus - tingib soovi kontrollida ja mõjutada teiste käitumist, nende eest vastutada. See on vajadus juhtida ja suunata teiste inimeste tegevust
Rahuldamata vajadus on motivaatoriks,mis paneb inimese tegutsema ja mille abil saab juht panna töötajad tegutsema ettevõtte eesmärkide saavutamiseks.Tõi välja 5 vajaduste gruppi,mis paiknevad hierarhiana: a) Füsioloogilised vajadused hõlmavad kõike,mis on ellujäämiseks tarvis(toit,elukoht,j.n.e.)Kui need vajadused on rahuldamata,ei motiveeri inimest mingid muud vajadused. a) Turvavajadus-vajadus tunda end turvaliselt(töökoht,elukoht,vms) b) Suhtlemisvajadus e. Kuulmisvajadus-vajadus olla aktsepteeritud,kuuluda mingisse gruppi. c) Staatuse vajadus-vajadus olla lugupeetud,omada grupis teatud staatust,võimu. d) Eneseteostuse vajadus-vajadus oma võimeid reliseerida,"midagi ära teha". Väitis,et kõrgemalseisev vajadus kerkib päevakorda alles siis,kui eelmine(madalam) on normaalsel määral rahuldatud. 4. Organisatsiooni sisekeskonna mõjurid: Sisekeskonna moodustavad inimesed,organ.kultuur ja juhtimine
sihipärase filtreerimise või kindlakujulise struktureerimise. Vajaduse rahuldamisega kaob motivatsiooniline pinge. Motiive liigitatakse üldjuhul kolmeks: · bioloogilised motiivid: füsioloogilised motiivid tulenevad organismi vajadustest, ilma neid rahuldamata võib organism hukkuda; psühholoogilised motiivid tulenevad psüühilise heaolu tagamise vajadustest - tunnustus- ja suhtlemisvajadus, uudishimu; · sotsiaalsed motiivid tulenevad ümbritsevast kultuurilisest keskkonnast. Nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab indiviid ennast selles kultuurilises keskkonnas. Enamasti mõjutab indiviidi käitumist mitu asjaolu korraga ja peamist liikumapanevat jõudu on sageli üpris raske kindlaks teha". (Vikipeedia) Motiveeriva keskkonna loomine organisatsioonis 5
1) Mille poolest erinevad teadused? Teadused erinevad uuritavate objektide ja meetodite poolest. 2) Tava ja teadusliku psühholoogia erinevused Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikel uurimismeetoditel ning saadud tulemusi on võimalik kontrollida. Tava- ehk argipsühholoogia kehastab endas elutarkusi, müüte ja käibelolevaid fraase (käbi ei kuku kännust kaugele; vaga vesi, sügav põhi). Vahel saab teadusliku psühholoogia abil kontrollida tavapsühholoogias käsitletavaid ütlusi. 3) Psühholoogia definitsioon Psühholoogia on teadus, mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. 3) Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt, ta rajas 1879. aastal Saksamaal Leipzigis esimese laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks. 4) Viis psühholoogia teoreetilist suunda, nende põhikontseptsioonid ja esindaja (eesn. ka) Teoreetiline suund Esindajad Teooria põhiseisukohad Ps...
(Maslow kuuluvuse vajadus). 3) Areng (growth) vajadus areneda, saada küpsemaks (Maslow tunnustuse ja eneseteostuse vajadus) 4) motivaatoriks. Aldefer leidis, et kord rahuldatud madalama astme vajadus aktiveerub uuesti, kui kõrgema taseme vajadus jääb rahuldamata (tunnustuse puudus _ stress _söömishäired). Saavutusvajaduse teooria. (McClellend) Saavutusvajaduse teooria järgi on inimesel kolm põhilist vajadust, saavutusvajadus, suhtlemisvajadus ja võimuvajadus, mida ta püüab elujooksul rahuldada. Iga vajadus seostub eelistustega tööalases käitumises. Kattuvad Maslow eneseteostuse (seotud saavutustega), tunnustuse (seotud ühtekuuluvuse), armastuse ning sotsiaalsete vajadustega. Vajadused võivad olla isiksuseti väga erinevad ja kuna need vajadused on omandatud individuaalsete elukogemuste kaudu, tekib aja jooksul inimesel kalduvus ühte kolmest vajadusest teistest enam tähtsustada. Saavutusvajadus
Maslow Vajaduste püramiidi teooriast. D. McClellandi ’Saavutusvajaduste teooria’ on teooria, mille järgi inimese käitumise iseloomustamisel ja mõistmisel tuleb tugineda kolmele vajaduste grupile, mis on seostatud inimese juhtimise ja tööalase aktiivsusega: • Saavutusvajadus - ajendab soovi saavutada paremaid tulemusi, lahendada keerulisi probleeme, riskima, eelistama vastutusrikkaid olukordi. See on püüdlus teha aina paremini, ületada juba saavutatud taset. • Suhtlemisvajadus - ajendab looma ja hoidma sooje sõbralikke suhteid teiste inimestega, pöörama tähelepanu teiste tunnetele ning inimestevahelistele suhetele. Suhtlemisvajaduses on suur osa lähedastel sõprussuhetel, uute sõprade leidmisel, üksindushirmul, teiste abistamisel. Tähtis on üksteise mõistmine. • Võimuvajadus - tingib soovi kontrollida ja mõjutada teiste käitumist, nende eest vastutada. See on vajadus juhtida ja suunata teiste inimeste tegevust
edukust. Kõrge saavutusvajadustega inimesed otsivad tööülesannetest isiklikku vastutust, eesmärkide saavutamist ja hinnangut oma tegevusele. Kõrge suhtlemisvajadustega inimesed peavad töises tegevuses tähtsaks inimestevahelisi suhteid ja suhtlemisvõimalusi. Kõrge võimuvajadustega juhid soovivad ka rohkem vahetult alluvaid mõjutada. Nad annavad otseseid soovitusi ja hinnanguid. Juht, kellel on kõrge võimuvajadus ja madal suhtlemisvajadus, võib kujuneda autokraatseks juhiks. Headel juhtidel on tavaliselt keskmisest kõrgem saavutusvajdus (Vadi 2004: 97). Saavutamaks maksimaalset tulemuslikkust töörahulolu ja motivatsiooni uuringute läbiviimisest tuleb mõista ja tunda eelpool nimetatud teooriaid, sest tänu nendele on võimalik olukorda muuta paremuse poole. Neist teooriatest on töörahulolu tekitamiseks kõige otstarbekam Herzbergi kahe faktori teooria ja motivatsiooni tõstmiseks McClellandi õpitud vajaduste teooria.
tunnetest. Mõnikord tehakse lastest võitluskaaslased voi isegi kohtumõistjad. Neil võib isegi tekkida tunne, et nad on vanemate vahelistes lahkhelides süüdi. · Sidemete nõrgenemine vanematega Sidemete nõrgenemine vanematega kas nende hoolimatuse, oma eluga toimetulematuse või ülisuure töökoormuse tõttu avab noortele varakult tee kampadesse ja tanavale (Kraav 2001). 2.2. Keskkondlik-sõpruskondlikud põhjused Noore sotsiaalsetest vajadustest on üks olulisemaid suhtlemisvajadus, mis tähendab ka vajadust kuuluda eakaaslaste kampa e. sõpruskonda, kui selles kambas on kombeks juua, suitsetada või narkootikume kasutada, on noorel tugev motiiv teha sama. Konkreetse noore kuulumine kampa, kus tarbitakse uimasteid, ennustab tõepoolest tema kalduvust uimasteid kasutama hakata. Seda ei saa siiski tõlgendada kaaslaste survena, sagedamini noor lihtsalt valib kaaslasi, kelle väärtushinnangud ja hoiakud on samasugused kui tal endal
füsioloogilised Indiviidi säilitamise vajadus VAJADUSED (söögi-, joogi-, une-, tunnustus-, tegutsemisvajadus.) sotsiaalsed Esteetilised, eetilised, iluvajadused, Materiaalsed vajadused, vaimsed vajadused, suhtlemisvajadus. Et ennast teostada jäetakse enda füsioloogilised vajadused rahuldamata. Maslow hierarhia 1. Füsioloogilised vajadused seksuaal-, vee-, toidu-, unevajadus. 2. Kaitsevajadus on vaja turvalisust ja kindlust. 3. Armastus ja kuuluvusvajadus on vaja tunda, et teised armastavad Sind ja hoolivad Sinust. 4. Tunnustusvajadus igaüks vajab, et keegi hindaks teda. 5. Eneseteostusvajadus inimene esitab endale küsimuse, mida ta elus teha tahab.
meeleheide, põlgus, viha, häbi, vastikus jms. Emotsioonid steenilised ehk aktiivsed ja asteenilised ehk passiivsed: 1) Spetsiifilised emotsioonid peegeldavad ühe kindla vajaduse iseloomu - Altruistlikud emotsioonid tekivad teise inimese abitamise, kaitse, koostöötamise vajaduse alusel, väljenduvad soovis teha teisele rõõmu, hoolitseda teise eest - Kommunikatsiooni emotsioonid aluseks on suhtlemisvajadus, väljenduvad soovis suhelda, jagada infot, teadmisi, mõtteid, ideid, elamusi, tunnustust - Eneseteostuse ehk auahnuse emotsioonid on seotud vajadusega lugupidamise, tunnustuse järele ja väljenduvad uhkuses, eneseaustuses - Võitlusemotsioonid hädaohu ületamise vajadus, väljendub hasardis, soovis riskida - Praktilised emotsioonid on seotud sooviga saavutada edu töös, õppimises,
ÕPPIMINE TÄISKASVANUEAS ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE Enesejuhitud õpiprojekt Lende Saluvee EKL-1kõ Eesmärk: Uurida milliseid õppemeetodeid kasutatakse täiskasvanukoolituses. Õpieesmärgid: 1. Uute teadmiste omandamine. 2. Enda silmaringi laiendamine. 3. Erinevate õppemeetodite olemusest tulenevate mõjude mõistmine õppimise tulemusele. 4. Enda kui õppija analüüsimine. Sissejuhatus. Meetod on lähenemis-, tegutsemis- või uurimisviis, mis on korrastatud, otstarbekohane (suunatud kindlate taotluste realiseerimisele) ja plaanipärane (kindlale kavale tuginev). Ühesõnaga on meetod läbiproovitud tee millegi juurde jõudmiseks. Kõige enam eksitakse meetodi rakendamisel kõige rohkem täpsuses ja järjekindluses. Mistahes õppemeetodi tulemuslikuks rakendamiseks on vajali...
Kõik etapid tekivad eelmiste tulemusena. 11. Fromm Võõrandumise mõiste lisaks majanduslikule- ei kontrolli oma lõpp-produkti on sotsiaalpoliitiline otsus ühiskonnas ei loe ja psühholoogiline inimene muutub kaubaks, kuidas kedagi enda huvides ära kasutada. Lootev inimene ülim võime on armastada. Erinevad armastuse liigid : vanemlik, vennalik-õelik, erootiline, enesearmastus ja jumalaarmastus. Isiksuses käsitleb vajadusi : suhtlemisvajadus armastus positviine, türannia negatiivne; vajadus ületada olemasolevat loomine, hävitamine; vajadus kindluse ja seotuse järele vendluse ja sõpruse tunne liigikaaslaste vastu, rahva vastu; samastumisvajadus minaga samastumine, väliselt etteantud asjaga samastumine; vajadus süsteemi järgi ei ole positiivset, vb see kui leiab elu usu, negatiivne, kui kaotab eripära selle juures. 10
Peaaju koores ja koorealustes ajustruktuurides formeerub vajaduse rahuldamise programm, mis tingib ajju saabuva info sihipärase filtreerimise või kindlakujulise struktureerimise. Vajaduse rahuldamisega kaob motivatsiooniline pinge. Motiive liigitatakse üldjuhul kolmeks: 1. füsioloogilised motiivid tulenevad organismi vajadustest, ilma neid rahuldamata võib organism hukkuda; 2. psühholoogilised motiivid tulenevad psüühilise heaolu tagamise vajadustest - tunnustus- ja suhtlemisvajadus, uudishimu; 3. sotsiaalsed motiivid tulenevad ümbritsevast kultuurilisest keskkonnast. Nende vajaduste rahuldamise kaudu teostab indiviid ennast selles kultuurilises keskkonnas. Enamasti mõjutab indiviidi käitumist mitu asjaolu korraga ja peamist liikumapanevat jõudu on sageli üpris raske kindlaks teha. Tiheneva konkurentsi tingimustes toimetulemiseks vajatakse kõrge motivatsiooniga kompetentseid töötajaid. Üks olulisemaid põhjusi, miks inimesed töötavad on raha teenimine.
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUSE LOENGUTE MATERJALID SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune ...
vajalikud. Kasutusetunde puhul tekib stagnatsioon. 8) 65+ aastat, minaterviklikkus ja lootusetus, ahastus. Aktsepteeritakse valikuid, võetakse vastutus elu ees. Teine võimalus on, et tekib hirm, et elu on ära raisatud. Mõeldakse sellele, mis oleks võinud saada. Pilet 11. E. Fromm. Neofreudist. Tema isiksuse käsitlus tugineb erinevatel vajadustel. On viite liiki põhivajadusi. Neid saab rahuldada positiivselt või negatiivselt. 1) Suhtlemisvajadus. Positiivne erinevad armastusliigid. Negatiivne läbi allutamise, valitsemine. 2) Vajadus muutuda, areneda. Positiivne loovtegevus. Negatiivne hävitamine. 3) Vajadus kindluse, juurte järele. Positiivne sõprus, suhe suhe kõigi inimestega. Negatiivne ühenduste vastandamine, nt etniliste gruppide vastandamine. 4) Samastusvajadus. Positiivne tegeliku minaga (Jungi self). Negatiivne välisega, maskiga, mis tuleneb rollist, staatusest.
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA ÜLDKURSUS SUHTLEMISE OLEMUS, PROTSESSID, FUNKTSIOONID Kursuse eesmärk: anda teadmisi suhtlemispsühholoogiast, mõista iseenda kui suhtleja iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundm...
Maslow Vajadustepüramiidi teooriast ...teooria, mille järgi inimese käitumise iseloomustamisel ja mõistmisel tuleb tugineda kolmele vajaduste grupile: 1.saavutusvajadus, 2.suhtlemisvajadus,3.võimuvajadus Need on seostatud inimese juhtimise ja tööalase aktiivsusega. 1. Saavutusvajadus – ajendab soovi saavutada paremaid tulemusi, lahendada keerulisi probleeme, riskima, eelistama vastutusrikkaid olukordi See on püüdlus teha aina paremini, ületada juba saavutatud taset. 2. Suhtlemisvajadus – ajendab looma ja hoidma sooje sõbralikke suhteid teiste inimestega, pöörama tähelepanu teiste tunnetele ning inimestevahelistele suhetele. Suhtlemisvajaduses on suur osa lähedastel sõprussuhetel, uute sõprade leidmisel, üksindushirmul, teiste abistamisel. Tähtis on üksteise mõistmine. 3.Võimuvajadus – tingib soovi kontrollida ja mõjutada teiste käitumist, nende eest vastutada. See on vajadus juhtida ja suunata teiste inimeste tegevust.
Seedeelundite vananemine. 6. Liikumiselundite vananemine. 7. Sisesekretsiooni vananemine Psüühiline vananemine: 1. Meeleelundite vananemine (kuulmine, nägemine). 2. Kesknärvisüsteemi vananemine: närviprotsesside liikuvus väheneb, reaktsiooni kirus langeb, väsimus. 3. Psüühiliste protsesside nõrgenemine: mälu, mõtlemise aeglustumine, kõne takerdumine jne. 4. Iseloomujoonte teravdumine: inertsus vs suhtlemisvajadus, iseloomujooni raske maskeerida ( pahurus, pretensioonikus, leebus, härdameelsus). Antiik-Rooma filossof Cicero märkis vanaduse kohta : "....on ju olemas ka tusaseid,rahutuid, kergesti vihastuvaid, pahuraid rauku, ja kui soovite, isegi ahneid. Kuid siin ei ole süüdi miite vanadus vaid iseloom. Pika ja sisuka vanaduse toimetulekustrateegia on: - Harmooniline kodu ja perekonna elu ( annab turvalisuse tunde)
1 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsiooni käitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimest ja mis funktsiooneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada.Organisatsioonikäitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonist. Õpetus hõlmab nii organisatsioonilise käitumise tundmaõppimist kui saadud teadmiste rakendamist 2.Organisatsioon kui süsteem. 3 allsüsteemi, nende omavaheline seos. Organisatsiooni kuuluvate inimeste tegevus oleneb suurel määral sellest, kuidas on see varustatud kõige vajalikuga ja kuidas toimib juhtimine. Seetõttu tuleb organisatsioonilise käitumise käsitlemisel vaadata organisatsiooni süsteemina, mis koosneb kolmest osast e. allsüsteemist: 1. inimesed e. sotsiaalne allsüsteem 2. struktuur e. juhtiv süsteem ja 3. tehnoloogi e. tehniline (materiaalne) all...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
