kriis tegevus suhted tulemus 1. eluaasta Usaldus/ Pidev stabiilne Peamine Usaldus, usaldamatus hoolitsus hoolitseja, ema optimism 2-3 eluaasta Autonoomia, häbi, Iseseisvus vanemad Autonoomsus ja kahtlus vanematest eneseaustus 4-5 eluaasta Algatusvõime/ Ümbruskonna Peamised Enesesuunamine süütunne uurimine pereliikmed ja eesmärgid 6 eluaasta kuni Töökus/ alaväärsus Teadmiste Perekond, Kompetentsus ja puberteet omandamine naabrid, kool saavutused noorukiiga Identsus/ identi- Selge kutsumus Kaaslased, Terviklik
t. pidevat enesetäiendamist, innovaatilist mõtlemist. Meie riigis kuulub siia gruppi kindlast suur töötute armee, nii noori kui vanu. Kõiki neid gruppe ühendab aga vajadus ümberõppe, täiendõppe järele. Miks siis inimesed keelduvad õppimisest, kuigi tunnistavad täiendamise vajalikkust? 1. kooli pooleli jätnud inimestel tihti koolist halvad mälestused, ei soovi enam sarnast olukorda 2. tugev vajadus säilitada oma intentiteet ja eneseaustus. Aastaid olnud korralik töökoht, saavutatud sotsiaalne kindel positsioon. Kooli tagasiminek tundub ebaõiglane (madalamale õpilase positsioonile). 3. noored tunnistavad küll elukestvat õpet, kuid see on nende jaoks piirav, igav, soovimatu. Tänapäeva noortel on tihti idealiseeritud ettekujutus oma tulevikust. Meedia loodud kuvand superstaaridest, modellidest, rikastest inimestest loob noortele ettekujutuse kergelt saadud kuulsusest, rahast ja õnnest
või mitte soov erineda ühiskonnast. Need on kui alateadvuses sätestatud eetikanormid: mis on normaalne ja mis ebanormaalne. See on huvitav, kuna ta on kui piir meie sees, mis samal ajal seondub välise toimuvaga. Kahjuks või õnneks, viimasel ajal kasvab inimeste arv, kes soovivad just nii-öelda tavalisest ühiskonnast erineda. Üks väga meeldiv ja austust vääriv nii-öelda piirivalvaja inimese sees on soov säilitada eneseaustus ja elada oma tõekspidamisi ja veendumuste järgi. See joon tõkestab meid igapäevaelus ja vabal ajal. Kindlasti areneb selle aia tugevus vanusega, sest vältimatult muutub inimesel aja möödudes elu põhimõtted ning lisandub üldjuhul eneseväärikust. Tõekspidamised ja veendumused on väga suuresti mõjutatud meid ümbritseva ühiskonna poolt. Näiteks, kui keegi on kasvanud usklikus perekonnas, siis väga suure
äärmused. Kaheks levinud vanemate kasvatusliku eripära kirjeldamise variandiks on vanemliku kasvatusviisi vaatlemine armastus ja vaenulikkuse ning ranguse ja kõikelubavuse vastanditena. (Good & Brophy 1995; viidatud Krull 2000: 147 järgi) Armastuse-vaenulikkuse mõõde seostub vanemlikus kasvatusviisis tihedasti laste eneseaustuse ja teistega arvestamise võime arenguga. Lastel kujuneb tavaliselt kõrge eneseaustus, usaldus ja sõbralikkus teiste inimeste vastu siis, kui nende perekonnas on vanemad neisse kiindunud ning armastavad ja toetavad neid emotsionaalselt. Kui vanemad tõrjuvad oma lapsi, kohtlevad neid vaenulikult ja ebaväärikalt, kipuvad lastel kujunema madal enesehinnang ning sallimatus ja usaldamatus nii teiste kui ka iseenda vastu. Ranguse-kõikelubavuse mõõde seostub eelkõige laste inistiatiivi, iseseisvuse ja kuulekuse kujunemisega
kõnedefekt, ebakohane släng, kõnetakistus, ebatäpne terminoloogia) kas väga madalad v liiga lihvitud oskused, liigne kogemuste üldistamine, eelarvamused inimlikud nõrkused maailmavaade, uskumuste süsteem / milline pedagoogika? küsimuste küsimine, mis ei ole kohased e isiklikust uudishimust tingitud küsimused Üldised nõuanded raskete lapsevanematega koostööks Viisakus – säilita oma eneseaustus, sobiva käitumise mudel vaatamata sellele, kui ebaviisakas on teine inimene. Väldi kiusatust vastata samaga, kasutada sama käitumist. Vaidlev inimene kutsub teist üles vaidlema. Vaidemine on vaieldav Proovi aru saada, mida ta soovib. Siis hakka delikaatselt talle serveerima, kas sa saada seda talle lubada või mitte. See võib olla mingi nõusolek, tähelepanu, kaastunne jne - sina saad otsustada, kui palju sa saad tema vajadusi katta
Mitte ükski vihmapiisk ei pea end uputuse eest vastutavaks Vastutus, see on tagajärgede kandmine oma tegude eest. Kas on veel keegi või miski tänapäeval eksisteerimas , et olla julge ja võtta vastutus enda peale ? Ma võin olla Ameerika Ühendriikide president või Indias sunnitööl rassiv laps;negriid,europiid või üldse mongoliid, see ei muuda minu tähtsust sõltuvuse ringist meie maailmas. Absoluutselt kõik on omavahel ühendatud, väike detail võib viia kuritöö lahendamiseni või tekitada uue maailmasõja, kuid kas see detail on selle eest vastutav ? Kui terve vihm on Eesti riigikogu, siis üks vihmapiisk on iga saadik. Meil on kokku sada üks vihmapiiska, kes ei vastuta tegelikult millegi eest. Laiemalt võiks ju ka öelda, et rahvas on see vihmapiisk, kes annab oma hääle valimistel ja on sellise suhtumisega, et minu häälest ei sõltu midagi. Kas tegelikult on ikka nii ? Ei ole, sest kui ei oleks langenud esimene vihma...
Peegeldav kuulamine on seotud ka täpsustamisega juhul kui kuulaja täpselt aru ei saanud või kui on vaja täiendavat infot. Ning peegeldav on ka ümbersõnastamine kuulaja poolne sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida mõistmise täpsust. (Antsov, 2005) 1.3 Empaatiline kuulamine Empaatiline ehk sisseelav kuulamine on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine. Empaatiline kuulamine = peegeldav kuulamine + positiivne hoiak + eneseaustus. Positiivne hoiak on valmisolek ära kuulata teiste inimeste arvamusi ja seisukohti ning püüd arvestada kuuldut oma tegevuses. Eneseaustus on heasoovlik suhtumine iseendasse. Selle alus on tõepärane enesetunnetus, eelarvamusteta suhtumine. Empaatia on võime asetada iseennast teise inimese olukorda, et objektiivselt mõista tema tundeid ja käitumist. Empaatilise kuulamise eesmärk on tabada teate emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks
Minakaitsemehhanismid.Hakkavad tööle siis,kui iinmene on sunnitud kitsendama oma minapiire. Nad on alateadlikud,inimene ise neid reguleerida ei saa.Nad on destruktiivsed(lammutav). Töötavad emotsioonide peale ja olukorda ei lahenda.Repressioon e. tõrjumine. Ärevust tekitavad tunded ja mõtted surutakse teadvusest välja.Nii võib inimene ebameeldiva kogemuse unustada.Kuid unustatud kogemus hakkab põhjustama näivalt motiveerimatuid tegurid,pealegi pole tõrjumine tavaliselt päris täielik ja seetõttu avalduvad need ärevust tekitavad mõtted ja tunded unenäosümbolites ning keeleväärtustes. Regressioon e. tagasiminek.Võib aset leida olukorras,kui inimene ei tea parajasti kuidas toimuda.Siis võib ta appi võtta lapsepõlves omandatud käitumisviise.Raskele olukorrale tuleb ikkagi leida oma lahendus,regressioonist ei ole pinge maandamiseks tõelist abi. Ratsionaliseerimine.Tähendab,et häiriv asi mõeldakse ümber.Seeläbi on inimesele võimalik leevendada...
kujundajaks. Saab saatuslikuks elus üldse. Uljas spordimehe astumine muutub õige pea kobamisi liiku- miseks torkival katsumuste rajal. Spordimehe hing ja teadmine, et ainult kannatuste hinnaga leitakse uued uksed, ei luba teelt kõrvale kalduda, ja nii minnakse vastu oma saatusele. See on iga sportlase saatus. Sporditeel võivad saatuslikku osa etendada loendamatud tegurid: kiindumus, või ka jonn, mis ei luba jätta sporti nagu raamatut enne selle lõpuleheküljeni jõudmist; suur eneseaustus, mis avaldub kõigutamatus usus iseendasse; kohuse- või võlglasetunne rahva ees, millest vabanemine on pea võima- tu. Kompromissitu suhtumine kutsumusse, mis välistab juba eos probleemi miks see, mis on lubatud tippudesse pürgijatel teaduses, kirjanduses, kunstis ei ole lubatud sportlastele... Saatuse heldusest Melbourne'i mängudelt kangelase aupaistes naasunud Uno Palu polnud oma saavutustega tundmatu vist ühelegi koolipoisile. Poiste huvi spordi vastu on teadagi suur
äärmused. Kaheks levinud vanemate kasvatusliku eripära kirjeldamise variandiks on vanemliku kasvatusviisi vaatlemine armastus ja vaenulikkuse ning ranguse ja kõikelubavuse vastanditena. (Good & Brophy 1995; viidatud Krull 2000: 147 järgi) Armastuse-vaenulikkuse mõõde seostub vanemlikus kasvatusviisis tihedasti laste eneseaustuse ja teistega arvestamise võime arenguga. Lastel kujuneb tavaliselt kõrge eneseaustus, usaldus ja sõbralikkus teiste inimeste vastu siis, kui nende perekonnas on vanemad neisse kiindunud ning armastavad ja toetavad neid emotsionaalselt. Kui vanemad tõrjuvad oma lapsi, kohtlevad neid vaenulikult ja ebaväärikalt, kipuvad lastel kujunema madal enesehinnang ning sallimatus ja usaldamatus nii teiste kui ka iseenda vastu. Ranguse-kõikelubavuse mõõde seostub eelkõige laste inistiatiivi, iseseisvuse ja kuulekuse kujunemisega
ebaedu tuleneb peamiselt välistest tingimustest ja asjaoludest, vähem enese omadustest ja eelnevatset kogemustest. Nad arvavad ennast oluliselt sõltuvat kompentsetest isikutset ning alluvad üsna kergesti mõjutustele. Nad usuvad et tulevik on ettemääratud ja nad ei suuda seda mõjutada. Järelikult pole mõtet planeerida ka oma karjääri ega pingutada eesmärkide saavutamise nimel. Siiski võib inimese kontrollkese muutuda näiteks vanuse ja positsiooniga seotud põhjustel. Enesehinnang, eneseaustus Enesehinnang on inimesel suhteliselt püsiv hinnang iseenda saavutuste, võimete, edu suhtes. Eneseaustus võrdub EDU TAOTLUSED(EESMÄRGID) Eneseaustus sõltub reaalselt püstitatud eesmärkidest nende täideviimise planeerimisest. Ja sellisel juhul võib eeldada et inimest saadab edu. Test: Kui suur on teie enesest lugupidamine. 1. Jah 2. ei 3. jah 4. jah 5. ei vale 6. ei 7. jah vale 8. ei 9. ei 10. ei Test: Kui palju aega planeerite: a-harva, vähe; b-mõnikord; c-tihti, palju 1.a-1 2.c-3
4)püüdlikus <-> alaväärsus, 7-11a 5)identiteet <-> rollihägusus, 11-murdeiga 6) intiimsus <-> isolatsioon, 18-25 7) loovus <-> paigalseis, täiskasvanuiga 8) rahulolu <-> meeleheide(kibedustunne), vanadus. Vajaduste hierarhia, A. Maslow. 2 peamist põhimõtet: 1)Inimese vajadused võib paigutada tähtsuse järgi hierarhiasse, kus alumised vajadused arenevad kõrgemataseme vajadusteks. 2) Rahuldatud vajadus ei ole enam käitumise motivaatoriks. Küps isiksus, C.Rogers. 1.Sügav eneseaustus (ennast austada saab ainult enesekindel inimene-adekvaatne enesehinnang). Enesekindla inimese tunnused: -teab oma tugevaid külgi -teab oma nõrkusi - usub kui teda kiidetakse ja tänab selle eest - usub enda arenemisvõimelisusse -teeb muudatusi oma elus ükshaaval - valitseb aega ja ei kadesta teisi
Tallinna Ülikool Rakvere kolledz Sotsiaalpedagoogika SP I Merike Morozov ANDRAGOOGIKA Raamatu kokkuvõte Rakvere 2010 Pedagoogikast andragoogikani Andragoogika kui teaduslik distsipliin kuulub kasvatusteaduste hulka koos pedagoogika, kasvatusfilosoofia, haridusteooria, gerantogoogika jt teadusharudega. Otsetõlkena kreeka keelest, kus aner tähendab ´meest,inimest´ ning agoge ´kasvatamist,juhtimist´, võiks arvata,et tegemist on noormeestest meeste kasvatamisega. Ometi pole see nii. ENE annab androgoogikale järgmise definitsiooni : Androgoogika täiskasvanupedagoogika , 20. saj. alguseskujunenud pedagoogikaharu, mis uurib täiskasvanute õpetamise ja nende isiksus...
See on seotud ka täpsustamisega, juhul kui kuulaja aru ei saanud, või kui on vaja täiendavat infot. Peegeldamist kutsutakse ka ümbersõnastamiseks. See tähendab, kuulaja poolset sama mõtte väljendamist teiste sõnadega, et kontrollida mõistmise täpsust. Sisseelav kuulamine ehk empaatiline on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine. Empaatiline kuulamine = peegeldav kuulamine + positiivne hoiak + eneseaustus. 3 Kuulamistehnikad Kuulamistehnikal on erinevaid tehnikaid päris mitu, mille kasutamine on ka igas tööalases olukorras olemas. Inimene võib ennast kõrvalt jälgides aru saada, milline tehnika on olnud tema poolt kasutuses. Esimene mida kuulamistehnikas ühiskonnas kasutatakse on ignoreerimine. See on barjääri loomine, mis seisneb sisuliselt mittekuulamises, hinnangu andmises, rääkija probleemi või isiksuse mitteväärtustamises ning peamiselt vaid oma probleemidega tegemises
Laps õpib vanemate väärtushinnanguid, seisukohti, reaktsioone ja käitumist jälgides rohkem kui ühelgi muul moel. Olete tema jaoks rollimudelid, andes nii head kui halba eeskuju. Üks õpetaja ütles mulle kord: "Mõnikord saad mõne lapse probleemidest aru, kui kohtud tema vanematega". Vaadake siis, et teie ei oleks see probleem. Lugupidamine Laps lihtsalt peab õppima endast, teistest inimestest ja omandist lugu pidama. Lapsel areneb eneseaustus, kui talle jagatakse armastust, tuge, julgustust, kiitust ja distsipliini. Ja kui last korrale kutsutakse, peab olema selge, et halb ei ole mitte tema, vaid tema käitumine. Kui laps teeb vigu, tuleb teda keelitada ja julgustada uuesti proovima, mitte teda luhtunud katse pärast halvustada. Ärge eirake lapse arengustaadiumi ega koormake teda ebarealistlike ootustega. Luhtumise tajumine on kiire viis lapse eneseväärikuse ja eneseusalduse minetamiseks.
· Egois mi m õju sotsiaalsetele hinnangutele Lahutatute hinnangud Nobeli no minantide vastastikused hinnangud (Ross, 1981) · Enesehinnang m otiveerib sotsiaalset käitumist Strateegiline käitumine kos m e etika, dieedid Mina-käsitus ·Enesekesksus info vastuvõtul enese ga seotud info pare m vastuv õtt ja säilitamine ·Enesekesksus sünd muste hindamisel ·Võimalik MINA: Ideaal mina Hir mutav MINA ·Enesehinnang, eneseaustus MINAkäsituse hinnanguline m õ õde, mis seostub enese väärtuse või enesekindluse tunnetamise ga W. Jamesi vale m: Eneseaustus = edu/taotlused MINA käsituse kujunemine ·Kaksikute uuringud gene etiline faktor ·Rollid, mida m ängi m e (Goffman, 1959). Välise käitumise internaliseeru mine, maski muutumine MINAstruktuuriks. Rollist sünnib e go. ·Sotsiaalsed võrdlused (W. James, 1890)
Sisukord 1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................3 1.1 Aktiivne kuulamine.............................................................................................. 4 1.1.1 Vaikne kuulamine..........................................................................................4 1.1.2 Peegeldav kuulamine.....................................................................................5 1.1.3 Empaatiline kuulamine..................................................................................5 2 KUULAMISTÕKKED............................................................................................... 6 3 KUULAMISTEHNIKAD........................................................................................... 8 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................... 11 ...
Sallimatu Turbulentne Vihkav Ärritunud Hirmunud Ebamugav Vaenulik Heitlik Tõrjuv Löödud Emotsionaalne intelligentsuse skaalad Emotsionaalse intelligentsuse Emotsionaalse intelligentsuse skaalade skaalad komponendid Intrapersonaalne skaala · Eneseaustus 10 · Emotsionaalne eneseteadlikkus · Enesekehtestamine · Sõltumatus · Eneseteostus Interpersonaalne skaala · Empaatia · Sotsiaalne vastutus · Isikutevahelised suhted Kohanemisvõime skaala · Reaalsuse testimine
Miks inimesed üleüldse on motiveeritud midagi teha? Nad teevad, sest nad on näljased, nad on janused, neil on vaja kohta, kus magada. Niipea, kui inimesel on piisavalt süüa ja juua, niipea, kui on koht kus magada, kerkivad inimese südamesse teised vajadused. Kui sotsiaalkindlustus rahuldavad need turvavajadused, ei pööra inimesed ümber, ega täna. Selle asemel avastavad inimesed enda seest uusi vajaduste alasid - sotsiaalsed vajadused, teiste lugupidamine ning eneseaustus ja lõpuks vajadus eneseteostuse järele ehk potensiaali realiseerimine isiksuse kasvu kaudu. Püramiidi jalamil asuvad vajadused on tugevamad ja algelisemad. Kui neid ähvardatakse, siis inimesed astuvad sammu tagasi ja asuvad neid kaitsma. Püramiidi tipu suunas on vajadused järjest vähem fundamentaalsed ning mingis mõttes vähem ühised. Kohanemine on pigem passiivne kui aktiivne protsess; selle ideaali saavutab igaüks, kes suudab
· kõikehõlmav ( kõik tasemed kõrged). Läheduse erinevad tüübid Läheduse soov ja privaatsusvajadus on indiviiditi erinevad. (Clinebell & Clinebell, 1970) · seksuaalne · emotsionaalne · intellektuaalne · esteetiline · loominguline · rekreatsiooniline · töine · kriisilähedus · kohustustel põhinev · vaimne Eeldused läheduseks: · lähedus lapseeas, · identiteet, · eneseaustus, · emotsionaalne küpsus. Takistused läheduseks: · madal enesehinnang, · kiirustamine, · läbitöötamata vaenulikkus, · mineviku mõju, · manipulatsioonid, · rivaalitsemine.
Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid · Teabevahetus ehk kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine ehk interaktsioon · Vastastikune tajumine ehk pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused · Inklusioon ehk püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Suhtlemise käigus toimub inimeste vahel vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Areneb enesetunnetus ja tunnetus üldiselt. Arenevad väärtushinnangud ja suundus. 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida ütleb? Kuidas? Kellele? Milline on tulemus?
rahvuseti ja inimeseti. Kui näed, et rääkiga tunneb end ebamugavalt, proovi vahemaad suurendada. 3.Vaikne kuulamine Kuulaja kuuleb rääkija antud infot, kuid esitab ise vähe küsimusi. 4.Empaatiline kuulamine Väga oluline. Selle eesmärk on mõista teise jutu emotsionaalset ja sisulist tähendust: mida see jutt rääkijale tähendab, mida ta tunneb, teeb see teda kurvaks või rõõmsaks, milline on tema hoiak. Empaatilise kuulamise eeldus on positiivne hoiak ja eneseaustus: olen valmis ära kuulama teise seisukohti, ei torma vastu vaidlema ega suru oma arvamust peale. Kui endaga hästi läbi saadakse, on kerge ka teisi aktsepteerida. Depressiivsel inimesel on raske olla hea kuulaja - ta ei saa endaga hästi läbi, tal on hulk negatiivseid mõtteid nii iseenda kui teise kohta. Ta võib reageerida kõnelejale viha või kurbusega, võib võtta juttu kui vihjet enda kohta. 5.Peegeldav kuulamine See osa on väga oluline ka rääkija jaoks. 1
Peegeldav kuulamine on seotud ka täpsustamisega - juhul kui kuulaja täpselt aru ei saanud või kui on vaja täiendavat infot. Ning peegeldav on ka ümbersõnastamine - kuulaja poolne sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida mõistmise täpsust. Empaatiline ehk sisseelav kuulamine - on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine. Empaatiline kuulamine = peegeldav kuulamine + positiivne hoiak + eneseaustus. Empaatilise kuulamise eesmärk on tabada teate emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks. Kõneleja väärtussüsteemi süvenedes mõista, mida kuuldud teade just tema jaoks tähendab. Et partnerit kuulata, tuleb teda austada. Tuleb olla heasoovlik tema isiku ja neutraalne ta sõnade suhtes. Kui kuulaja tegeleb parasjagu hinnangute andmisega enda sees, läheb mõte oma radu uitama ja kuulaja me ei kuule, mida tegelikult öelda tahetakse. Ta kuuleb seda, mida tahab kuulda
Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust. Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises. Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis. Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Kommunikaator info edastaja Retsipient info saaja Märk ...
Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises Kommunikatsiooniprotsessi tuleb vaadelda kui tervikut kontekstis Kommunikatsiooni abil reguleeritakse tegevust Komponendid: Komm...
Sõnalise suhtlemise puhul on oluline soovide selge väljendus, kriitikale efektiivne reageerimine, negatiivsete mõjude eiramine, teiste ärakuulamine, aitamine, aktiivne osalemine grupitöös. 9 Emotsionaalse intelligentsuse Emotsionaalse intelligentsuse skaalade skaalad komponendid Intrapersonaalne skaala · Eneseaustus · Emotsionaalne eneseteadlikkus · Enesekehtestamine · Sõltumatus · Eneseteostus Interpersonaalne skaala · Empaatia · Sotsiaalne vastutus · Isikutevahelised suhted Kohanemisvõime skaala · Reaalsuse testimine
kujundajaks. Saab saatuslikuks elus üldse. Uljas spordimehe astumine muutub õige pea kobamisi liiku- miseks torkival katsumuste rajal. Spordimehe hing ja teadmine, et ainult kannatuste hinnaga leitakse uued uksed, ei luba teelt kõrvale kalduda, ja nii minnakse vastu oma saatusele. See on iga sportlase saatus. Sporditeel võivad saatuslikku osa etendada loendamatud tegurid: kiindumus, või ka jonn, mis ei luba jätta sporti nagu raamatut enne selle lõpuleheküljeni jõudmist; suur eneseaustus, mis avaldub kõigutamatus usus iseendasse; kohuse- või võlglasetunne rahva ees, millest vabanemine on pea võima- tu. Kompromissitu suhtumine kutsumusse, mis välistab juba eos probleemi miks see, mis on lubatud tippudesse pürgijatel teaduses, kirjanduses, kunstis ei ole lubatud sportlastele... Üheks spordiimeks kümnevõistluse vallas võime lugeda Abja keskkooli õppuri Valter Külveti komeetlikku tõusu kümnevõistluse tähtede orbiidile
nõudmiste astet (nõudlusnivood), eriti siis, kui hinnang puudutab isiksuse võimeid ja potentsiaalseid võimalusi. Enesehinnang võib olla ka vahendiks oma püüdluste realiseerimisel. (Kon, 1987/1981: 41-42) Enesehinnangute kriteeriumid võivad olla erinevad. Inimene hindab ennast kahel viisil: 1) võrreldes oma nõudmiste astet tegevuse objektiivsete tulemustega 2) võrreldes ennast teistega Esimest neist väljendab W. Jamesi tuntud valem: Eneseaustus = edu / taotlused. Mida suuremad on taotlused, seda raskem on neid rahuldada. Samavõrra tähtis on ka võrdluse moment: ennast hinnates võrdleb inimene end tahtlikult või tahtmatult teistega, võtab arvesse mitte ainult omaenda saavutusi vaid ka kogu sotsiaalset situatsiooni. (Kon, 1987/1981: 40-43) 7
· ümbersõnastamine- kuulaja poolne sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida mõistmise täpsust · tunnete peegeldamine- kui rääkija tundeseisund näib oluline · kokkuvõtete tegemine- pikema vestluse või selle osa lõpul Empaatiline ehk sisseelav kuulamine on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine. Empaatiline kuulamine = peegeldav kuulamine + positiivne hoiak + eneseaustus Positiivne hoiak on valmisolek ära kuulata teiste inimeste arvamusi ja seisukohti ning püüd arvestada kuuldut oma tegevuses. Eneseaustus on heasoovlik suhtumine iseendasse. Selle aluseks on tõepärane enesetunnetus, ellarvamusteta suhtumine iseendasse. Empaatia on võime asetada iseennast teise inimese olukorda, et objektiivselt mõista tema tundeid ja käitumist. Empaatilise kuulamise eesmärk on tabada teate emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks
selgitamise asemel. Inimkäitumise motivatsioon Vajaduste hierarhia: Füsioloogilised vajadused – umbes 85% (toit, uni, kehakate, peavari, seks jt) Ohutustarve – umbes 70% (soov elada stabilises, turvalises etteaimatavas keskkonnas, olles vaba ärevust ja hirmust) Sotsiaalne kuuluvus ja armastus – umbes 50% (suhtlemine, rahuldava sotsiaalsr staatuse ja lähisuhete vajadus) 6 Eneseaustus – umbes 40% (soov veenduda oma kompetentsuses ja püüd pälvida teistelt tunnustust) Eneseaktualiseerimine – umbes 10% Rahuldamata vajadused panevad tegutsema, krooniliselt alarahuldatud tarbed tekitavad psüühilisi häireid. Eneseaktualiseerimine Eneseaktualiseerimine on inimese annete, võimete, potentsiaalide täielik kasutuselevõtt. Igaühes meist leidub suurel hulgal uinunud võimeid ja väljaarendamist ootavaid kompetentse.Maslow´
täiendavat infot ümbersõnastamine- kuulaja poolne sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida mõistmise täpsust tunnete peegeldamine- kui rääkija tundeseisund näib oluline kokkuvõtete tegemine- pikema vestluse või selle osa lõpul Empaatiline ehk sisseelav kuulamine on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine. Empaatiline kuulamine = peegeldav kuulamine + positiivne hoiak + eneseaustus Positiivne hoiak on valmisolek ära kuulata teiste inimeste arvamusi ja seisukohti ning püüd arvestada kuuldut oma tegevuses. Eneseaustus on heasoovlik suhtumine iseendasse. Selle aluseks on tõepärane enesetunnetus, ellarvamusteta suhtumine iseendasse. Empaatia on võime asetada iseennast teise inimese olukorda, et objektiivselt mõista tema tundeid ja käitumist. Empaatilise kuulamise eesmärk on tabada teate emotsionaalset tähendust ja teate tähtsust kõneleja jaoks
Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida? Kuidas? Kellele? Missuguse efektiga? 5. Kommunikatsiooniprotsess, selle komponendid Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust Kommunikatsioon on protsess, st tal ei ole algust ega lõppu ning ta on pidevas muutumises
Nartsissistlik nartsissistlik inimene peab end eriliseks, ainulaadseks, tähtsaks ja reeglitest kõrgemaks. Teisi peetakse eranditult alluvateks ja imetlejateks. Peamiseks mõtteviisiks on see, et mina olen teistest parem ja väärin erilist suhtlemist ning lõppudelõpuks olen reeglitest kõrgemal. Tegutsemises iseloomustab neid teiste ärakasutamine, reeglite ignoreerimine, manipuleerimine ja võistlushimu. Vajatakse ka tihedat aplausi ning imetlemist. Kuigi, eneseaustus on neil väga habras, seetõttu kipub nartsisist käituma upsakalt, aga sageli on see äärmise küündimatusetunde kompensatsioon. Ja kui selline inimene peaks end küündimatuna tundma, kompenseerib ta selle nartsissistliku raevuga. Mis see on? ,,Kujutage ette, et te värvite seina. Natuke värvi tilgub vaibale. Te satute raevu. Urisete ja kiristate hambaid. Te plätserdate vihaselt värvi mööda seina, nii, et seda läheb veel ja veel vaibale. Siis taote
Igal inimesel on enda kohta terve hulk tunde-kontseptsioone ja kontseptsioonilisi tundeid. See kuulub meie isiksuse põhiolemuse juurde. Enesehinnang ja enesetunne teevad meid sellisteks, millisteks me ennast peame (Seamands 1993: 60). Inimese enesehinnang ei ole enese ükskõikne tunnetamine, vaid väljendab ka nõudmiste astet e. nõudlusastet enese kohta. Enesehinnangus mängivad tähtsat osa inimese tundmused. Inimene, kellel on madal eneseaustus, elab igasugust ebaedu läbi palju sügavamalt ja raskemini kui rahulik ja enesekindel inimene (Sõerd 1988: 16). 1.2 Madal enesehinnang Madala enesehinnanguga on inimesed, kes ei pea endast lugu, ei suuda armastada ennast ja teisi, alavääristavad kõiki k.a ennast, valetavad sageli ja häirivad enda kui ka teiste vaimset heaolu. Nad on enamasti äärmiselt enesekesksed ja upsakad, seetõttu juhtub sageli
tunduvalt. Igasugused tülid ja vaidlused kulgevadki lapse tasandil, kus emotsioonid vallutavad meie ratsionaalse ja loogilise mõtlemise. TÄISKASVANU KÜPSED MINA-KAITSED Püüd planeerida oma elu (eesmärgid, sihid) Positiivne mõtlemine Altruism ja empaatia ehk võime näha asju ka teiste seisukohalt Tegelikkuse arvestamise võime Huumori leidmine kasutamine, mitte satiir Mõistlik huvi enda vastu, eneseaustus ja sallivus Huvi teiste vastu (aktsepteerimine ja sallivus) Enesejuhtimine, otsustusvõime ja otsustamine Paindlikkus ja loovus kui ühtviisi ei saa, siis proovib teisiti Mõistlik hedonism (enesele rõõmude lubamine) Võime oma tundeid väljendada
Peegeldav kuulamine on seotud ka täpsustamisega - juhul kui kuulaja täpselt aru ei saanud või kui on vaja täiendavat infot. Ning peegeldav on ka ümbersõnastamine - kuulaja poolne sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida mõistmise täpsust. Empaatiline ehk sisseelav kuulamine on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine. Empaatiline kuulamine = peegeldav kuulamine + positiivne hoiak + eneseaustus. Efektiivne kuulamine on seejuures väärtuslik oskus, mis annab kindla alustala tõepoolest õnnestuvale kommunikatsioonile ja aitab kaasa tööprotsessi paremale sujumisele. Efektiivne kuulamine on oskus keskenduda rääkijale, olenemata, kas räägitakse grupile või ainult sinule. Olles hea kuulaja, peaksid suutma oma sõnadega alati väljendada seda, millest just oli jutt.
ees, sõltumatuse ja vabaduse järele. (Individuaalne) 2. Iha maine e prestiiži (austuse), staatuse, kuulsuse, tunnustuse, domineerimise, tähelepanu, tähtsuse, hinnatuse järele. (Interaktiivne, kollektiivne) Nende vajaduste pärssimine tekitab alaväärsuse, nõrkuse, abituse tunde. • Ohtlik on eneseaustuse põhinemine teiste arvamusel, mitte tegelikud võimed, oskused ja adekvaatsus. • Tegelik eneseaustus sõltub Tõelisest Minast, mitte idealiseeritud pseudo-minast (A.M.) Eneseteostuse vajadused • Inimesed peavad olema need, kes nad võivad (A.M.), peavad oma loomusele ja eeldustele ning annetele truuks jääma st neile on omane eneseteostuse vajadus. • Selle vajaduse ilmnemise vorm võib olla vägagi erinev- sport, ideaalne lapsevanem olemine, maalimine, leiutamine, maailma parandamine, imelise aia rajamine, võrratu söögi tegemine ....
lugupidamine ja tunnustus teiste poolt. Väärtuste hierarhia lõppu jääb samuti põnev elu, pääsemine ja igavene elu. Koolituse põlvkonnale on oluline tervis, pere turvalisus, õnnelikkus ja sisemine tasakaal. Eelnevate sugupõlvedega võrreldes väärtustab koolituse sugupõlv seksuaalselt ja hingeliselt küpset armastust. Väärtuste skaala keskossa jäävad oma turvalisus, rahvuslik turvalisus, töö ja sõprus, eneseaustus, maailmarahu ja looduse puhtus. Materiaalne heaolu jääb skaala viimasesse kolmandikku. Skaala lõppu jääb põnev elu, pääsemine ja igavene elu. Rahvusvahelistumise põlvkonnale on tähtsad tervis ja pere turvalisus, samuti õnnelikkus, sisemine tasakaal, küps armastus. Tõusnud on hinnang materiaalsele heaolule ja mõnusale elule. Vähem, kui varasemad põlvkonnad väärtustab rahvusvahelistumise sugupõlv tööd ja elutarkust, seega ilmneb tendents
Üksik inimene ei pruugi olla üksildane. Läheduse erinevad tüübid Läheduse soov ja privaatsusvajadus on indiviiditi erinevad. (Clinebell & Clinebell, 1970) · seksuaalne · emotsionaalne · intellektuaalne · esteetiline · loominguline · rekreatsiooniline · töine · kriisilähedus · kohustustel põhinev · vaimne Eeldused läheduseks: · lähedus lapseeas, · identiteet, · eneseaustus, · emotsionaalne küpsus. Takistused läheduseks: · madal enesehinnang, · kiirustamine, · läbitöötamata vaenulikkus, · mineviku mõju, · manipulatsioonid, · rivaalitsemine. .
Üksik inimene ei pruugi olla üksildane. Läheduse erinevad tüübid Läheduse soov ja privaatsusvajadus on indiviiditi erinevad. (Clinebell & Clinebell, 1970) · seksuaalne · emotsionaalne · intellektuaalne · esteetiline · loominguline · rekreatsiooniline · töine · kriisilähedus · kohustustel põhinev · vaimne Eeldused läheduseks: · lähedus lapseeas, · identiteet, · eneseaustus, · emotsionaalne küpsus. Takistused läheduseks: · madal enesehinnang, · kiirustamine, · läbitöötamata vaenulikkus, · mineviku mõju, · manipulatsioonid, · rivaalitsemine. .
kindluse maailma ees, sõltumatuse ja vabaduse järele. (Individuaalne) 2 Iha maine e prestiizi (austuse), staatuse, kuulsuse, tunnustuse, domineerimise, tähelepanu, tähtsuse, hinnatuse järele. (Interaktiivne, kollektiivne) Nende vajaduste pärssimine tekitab alaväärsuse, nõrkuse, abituse tunde. · Ohtlik on eneseaustuse põhinemine teiste arvamusel, mitte tegelikud võimed, oskused ja adekvaatsus. · Tegelik eneseaustus sõltub Tõelisest Minast, mitte idealiseeritud pseudo- minast (A.M.) Eneseteostuse vajadused · Inimesed peavad olema need, kes nad võivad (A.M.), peavad oma loomusele ja eeldustele ning annetele truuks jääma st neile on omane eneseteostuse vajadus. · Selle vajaduse ilmnemise vorm võib olla vägagi erinev- sport, ideaalne lapsevanem olemine, maalimine, leiutamine, maailma parandamine, imelise aia rajamine, võrratu söögi tegemine ....
Madala enesehinnanguga inimesed võivad olla aravõitu ega julge saavutada ja küsida seda, mida nad tahaksid. Paraja enesehinnanguga inimesed on sõbralikud, tahavad saavutada ning taluvad kriitikat hästi. Kõrge enesehinnanguga inimesed on kõrgete nõudmistega, sageli rahulolematud ja enesekesksed (5). Enesehinnang koosneb: 1) hinnang sellele, mis ma teen, kuidas käitun; 2) hinnang sellele, kes/mis ma olen; 3) kuidas ma end väärtustan– minu eneseaustus (4). Põhja inimese enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate jooksul vanematega. Siis pole veel tegu mitte niivõrd enese võrdlemisega teistega, kuivõrd enese äratundmise loomisega– „Kes ma olen, millised on minu oskused ja anded? Milline ma olen– kas soovitud, armastatud, vajatud või vastupidi?“ Suhete põhjal vanematega, mõjutatatuna vanemate käitumisest, hoiakust ja tunnetest, mida lapsele väljendatakse, hakkab lapsel ajapikku tekkima mingisugune suhe enese isikusse
kuulamine, siltide kleepimine, unelemine, samastumine, nõuandmine, väitlemine, teema vahetamine, oma õiguse tagaajamine, takka kiitmine). Kuulamistõkked segavad suhtlemist, kuna nad takistavad rääkija jutu tähenduste mõistmist. 37. Mis on empaatiline kuulamine? Empaatiline ehk sisseelav kuulamine on teate teema emotsionaalsest tähendusest kõneleja jaoks tabamine. Empaatiline kuulamine = peegeldav kuulamine + positiivne hoiak + eneseaustus Positiivne hoiak on valmisolek ära kuulata teiste inimeste arvamusi ja seisukohti ning püüd arvestada kuuldut oma tegevuses. Eneseaustus on heasoovlik suhtumine iseendasse. Selle aluseks on tõepärane enesetunnetus, ellarvamusteta suhtumine iseendasse. Empaatia on võime asetada iseennast teise inimese olukorda, et objektiivselt mõista tema tundeid ja käitumist. 38. Kuidas kuulata efektiivselt?
Õppe kavandamine. Kontrolltöö Kordamisküsimused 2013 Õppe kavandamise aines (küsimuse taga sulgudes märgitud vastav seminari teema number). Küsimused on esitatud tähestikulises järjekorras. 1. A. Maslow baastarvete kontseptsioon. Milline on baastarvete rahuldamatuse mõju eneseaustus- ja eneseteostustarvete arengule? Miks? (10.1) Tema kujutluse järgi arenevad inimvajadused ja motiivid sarnaselt püramiidi ehitamisega. Selle laiaks aluseks, millel kõik muu rajaneb, on füsioloogilised tarbed- (eksistentsiks hädavajalikud). Aste kõrgemal on turvalisusetarbed-(ohutus, sündmuste ettenägemine,kindlustatus) edasi kuuluvus-, armastustarbed ,edasi eneseaustus-, heakskiidu- ja tunnustustarbed ja kõige tipus eneseteostustarbed- e. püüda saada kõigeks, milleks inimene on võimeline saama. Tarvete järjestamine hierarhiana viitab sellele, et inimene üritab rahuld...
Arenguteooriad Lektüür Gordon Willard Allporti individuaalse dispositsiooni õpetus Allport on psühholoogias tuntud kõige visama ja põhjalikuma isikuomaduste uurijana. Koos Odbertiga leidsid nad Websteri sõnastiku 1925. Aasta väljandest 18 000 inimest kirjeldavat sõna, millest ligemale neljandik iseloomustab nende hinnangul isiksust.Osa leitud sõnu kirjeldasid iseloomujooni, teised psüühilisi seisundeid, kolmandad kujutasid endast inimese hinnangulisi määratlusi, ülejäänud aga inimese füüsilisi omadusi. Allporti isiksuse teooria võiks lihtsustatult kokku võtta ühe lausega: inimene on see, millised on tema iseloomujooned. Individuaalne dispositsioon Üldised iseloomu jooned on mingisse kindlasse kultuuri kuuluvaile isikuile üldomased. Neis joontes peegelduvad rahvusele, etnilisele grupile või kultuurile ühised omadused. Palju selgemat keelt kõnelevad inimese kordumatust loomusest tema individuaalsed omadused. Allporti meelest r...
Väline (eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määrab vedamine või juhus). Maslow motivatsioonipüramiid - Enese - teost us Esteetilised Tunnetuslikud Eneseaustus Kuuluvus ja armastus Turvalisus Füsioloogilised McClellandi sisemiste tõukejõudude teooria - McClelland väitis, et igal indiviidil on oma domineeriv vajadus, millele vastavalt tuleb teda motiveerida ning luua talle sobilik töökeskkond. McClellandi motivatsiooni tõukejõud on: saavutamine, sotsiaalsus, võim ja kompetentsus. Atributsioonid omistamised.
mittemeeldimine, hügieeni hoolduse langus jne. Selle vastu aitab kognitiivne teraapia ning õpingute jätkamine või intellektuaalselt nõudlikuma töökoha leidmine. Esteetilised vajadused: Mõnede indiviidide puhul on esteetiline vajadus lausa basaalne - jäävad koledusest haigeks ning paranevad tänu ilusale ümbrusele. Sellised inimesed on aktiivsed himustajad ja nende himusid saab rahuldada ainult ilu. Põhivajaduste tunnused. Erandid vajaduste hierarhias: 1. On inimesi, kellele on eneseaustus tähtsam kui armastus - otsitakse pigem seda ning võimu kui armastust või siis hoopis otsitakse armastust just eneseaustuse enda pärast. 2. On sünnipäraselt loovaid inimesi, kelle puhul loomise tung näib olevat tähtsam kui mingi muu vastastegur. Nende loovus ei pruugi ilmneda mitte üldise rahulduse poolt vallandatud eneseteostuses, vaid üldise rahulduse puudumise kiuste. 3. Osade inimeste puhul lihtsalt kaovad ära ülimuslikud eesmärgid, nt
Igaüks kannab ise oma elukäigu eest vastutust Elu on väljakutse mõtestada individuaalne eksistents absurdses maailmas Elu mõtet ei saa keegi kingituseks- see tuleb leida Elu on just selline, milliseks me ise selle ise endale teeme Elu põhiküsimus- kas suudetakse elu juhuslikkusega ja määramatusega näotsi olles elada ehtsat ja siirast elu VAJADUSTE HIERARHIA: · Eneseaktualiserimine · Eneseaustus · Sotsiaalne kuuluvus ja armastus · Ohutustarve · Füsioloogilised vajadused Arengu ülimaks eesmärgiks eneseaktualisatsioon, s.o. eneseteostus, kus inimesed saavutavad oma kõrgeima potentsiaali. See juhtub siis kui kui inimese maailmakogemus ja ja mina-kontseptsioon langevad kokku. MASLOW ARVAS, ET KESKMINE INIMENE RAHULDAB: 85% füsioloogilisi vajadusi 70% turvalisuse vajadusi 50% sotsiaalse kuuluvuse ja armastuse vajadusi 40% eneseaustuse vajadusi
rollimäng, rühmatöö. Aktiivtööd annavad noorsootöötajale kergemini võimaluse leida noortega kontakti, paremini neid mõista ning luua õppimiseks avatud ja kaitstud keskkond. Seksuaalkasvatuses on väga tähtis õpe noorsootöötajaga, kes mõistab seda, sest teab seksuaalreegleid, toetudes isiklikele väärtustele ning sotsiaalsele arengule oskab suunata, vältimaks riskantseid väärkäitumisi. Seksuaalhariduse eesmärgid: - tagada noortele ohutu seksuaalareng, eneseaustus ja tahe terve olla; - anda noortele teadmisi tervisest ja haigustest, toetamaks seksuaalarengut; 15 - positiivse ja avatud suhtumise loomine, väärtuste loomine ja teiste austamise vajalikkuse selgitamine; - teadmiste ja oskuste arendamine (Raudsepp T., Toomet K. 2011). Noorsootöö on see, mis puudutab tööd noortega ja nende arengut formaalses seisundis kooliväliselt
Iga inimene on konkreetses ajas ja ruumis unikaalne Igaüks kannab ise oma elukäigu eest vastutust Elu on väljakutse mõtestada individuaalne eksistents absurdses maailmas Elu mõtet ei saa keegi kingituseks- see tuleb leida Elu on just selline, milliseks me ise selle ise endale teeme Elu põhiküsimus- kas suudetakse elu juhuslikkusega ja määramatusega näotsi olles elada ehtsat ja siirast elu Vajaduste hierarhia: · Eneseaktualiserimine · Eneseaustus · Sotsiaalne kuuluvus ja armastus · Ohutustarve · Füsioloogilised vajadused Arengu ülimaks eesmärgiks eneseaktualisatsioon, s.o. eneseteostus, kus inimesed saavutavad oma kõrgeima potentsiaali ·See juhtub siis kui kui inimese maailmakogemus ja ja mina-kontseptsioon langevad kokku. Maslow arvas, et keskmine inimene rahuldab: ·85% füsioloogilisi vajadusi ·70% turvalisuse vajadusi ·50% sotsiaalse kuuluvuse ja armastuse vajadusi ·40% eneseaustuse vajadusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
