Elektrienergia tootmine, tarbimine ja jaotamine Eesti näitel SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................lk.3 ELEKTRIENERGIA TOOTMINE..........................................................lk.4 1.ALTERNATIIVENERGIA EHK TAASTUV ENERGIA.................. lk.4 1.1.ELEKTRIENERGIA TOOTMINE VEE ABIL...............................lk.4 1.2.ELEKTRIENERGIA TOOTMINE TUULE ABIL......................lk.4-5 1.3.PÄIKESEENERGIA.......................................................................lk.5 1.3.1.PÄIKESEPANEELID EESTIS....................................................lk.5 ELEKTRIENERGIA TARBIMINE.........................................................lk.6 KILINGI-NÕMME JA RIIA ÕHULIIN..................................................lk.7 SISSEJUHATUS Elektrienergiat toodetakse elektrijaamades, selleks muudetakse mingit teist liiki energia elektienergiaks. E...
1. Eleketrivoolu mõiste, jaotus (2) ning jaotuste iseloomustus. Elektrivool on positiivse või negatiivse elektrilaenguga laengukandjate korrapärane liikumine. Madalpinge on pingepiirkond, mille korral pinge võib olla väikepingest suurem, kuid ei ületa nomaaltalitlusel vahelduvpinge puhul 1000 volti ja alalispinge puhul 1500 volti. Kõrgepinge on pingepiirkond, mille korral pinge on normaaltalitlusel vahelduvpinge puhul suurem kui 1000 volti ja alalispinge puhul suurem kui 1500 volti. 2. Mis peab olema elektrivoolu tekkeks? (2) Elektrivoolu tekkeks peab leiduma liikumisvõimelisi vabuosakesi ja peab esinema elektrijõud. 3. Voolutugevuse sõnastus,valem, ühikud, tähised. Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus (tähis I) on füüsikaline suurus, mis kirjeldab ajaühikus elektrijuhi ristlõiget läbinud elektrilaengu Q hulka. Valem: I=q:t , kus Ivoolutugevus (a ); q laeng (c) ja t aeg (s) 4. Kuidas ühendame ampermeetrit vooluringi?
VarioCooking Center Joonis Joonis Joonis VarioCooking Center 111+ VarioCooking Center 111+ · Frima mudel 1 kaksikpanniga, rõhkküpsetus reziimiga. 16 liitrit + 3 liitrise mahutavusega. · Mõõtmed: 1200(laius) x 770(pikkus) x 1100(kõrgus)mm. · Võimsus: 20kW 3N (faasiline) AC (vahelduv vool) 400v (volti). VarioCooking Center 112+ VarioCooking Center 112+ · Pikkus: 1200 mm · Laius: 777 mm · Kõrgus: 1100 mm · Mahutavus: 2 x 16 l, 2 x 11 dm² · Võimsus: 400 V, 32 A, 17 kW, FAS: 3N, KV ¾ VarioCooking Center 211+ VarioCooking Center 211+ · Frima ühepanniga mudel 1, rõhkküpsetud reziimiga. · 100 liitri mahutavusega. Mõõtmed: 1157 (laius) x 914 (pikkus) x 1100 (kõrgus)mm. · Võimsus: 30 kW 3N (faasiline) AC (vahelduvvool) 400 v (volti). VarioCooking Center 311+ VarioCooking Center 311+ · Frima ühepanniga mudel 1, rõhkküpsetud reziimiga. 150 liitri mahutavusega. · Mõõtmed: 1535 (laius) x 914 (pi...
3.Alaldi- on seade, mis muundab vahelduvvoolu alalisvooluks. 3. Diood- on elektroonikas kasutatav komponent, mille eesmärk on tagada vaid ühesuunaline elektrilaengute liikumine. Joonis NR. 7 Diood 10 3. Lihtsüütesüsteem 1. Madalpingeahel- Madalpinge on pingepiirkond, mille korral pinge võib olla väikepingest suurem, kuid ei ületa nomaaltalitlusel vahelduvpinge puhul 1000 volti ja alalistpinge puhul 1500 volti. Madalpinget tähistatakse tähisega LV. 2. Kõrgepingeahel- Kõrgepinge on pingepiirkond, mille korral pinge on normaaltalitlusel vahelduvpinge puhul suurem kui 1000 volti ja alalistpinge puhul suurem kui 1500 volti. Kõrgepinget tähistatakse tähisega HV. 4. Lõppaste- Joonis NR. 8 Süütesüsteem 3.1 Süütejagaja 11 Ehitus: Joonis NR. 9 Jagaja Ülesanne:
kiirus ja tööiga ehk laadimistsüklite arv. Eristatakse kolme liiki akumulaatoreid: pliiakud ehk happeakud, leelisakud ja Li-ioonakud. Happeakud Happe- ehk pliiakud koosnevad klaasist,eboniidist või plastist anumast milles kasutatakse elektrolüüdina väävelhappe kindlaksmääratud tihedusega vesilahust. Anumasse on paigutatud pliioksiidist valmistatud positiivne elektrood ehk anood ja pliist negatiivne elektrood ehk katood. Täislaetud Pliiaku pinge on 2,1 volti ja kasutegur kuni 80 %. Pliiaku leiutas 1859. aastal füüsik Gaston Plante. Tänapäeval on pliiakud laialt kasutusel mitmes valdkonnas. Nende valik on suur ning tootmistehnoloogia hästi välja töötatud, nad on teistest akudest odavamad, ohutumad ja töökindlamad. Pliiakude miinuseks on nende suur kaal ja mõõtmed, ka on nende töökindlus madalatel temperatuuridel halb. Leelisakud Leelisaku leiutas 1901. aastal rootsi insener Ernst Waldemar Junger. Aku anum valistatakse
Elektrikapp Elektrikapp e elektrikilp suletav elektrikomponentidega metallkast, mis elektri jaotamiseks madalpingetarbijate ( 50 kuni 1000 volti ja alal pingel 75 kuni 1500 volti talitlev elektriseade) hoonetes (majas ja korteris). Elektrikilbil võib olla erinev otstarve (liitumiskilp, sisestuskilp, arvestikilp, jaotuskilp, rühmakilp, korrusekilp). Elektri kilbil on mitmesugused lülitid, mis liigvoolule reageerivad erineva nimivooluga- kaitselülitid, rikkevoolu kaitselülitid, juhtimis- ja signalisatsiooniseadised, liitumiskilbis ka elektriarvestid. Elektrikilbi erinevad lülitid
Kolmas osapool oli õpilane. Õpetaja ja õpilase rollide kättejagamiseks tõmmati loosi( tegelikult oli varem rollid jagatud). Neile tehti lühiülevaade , et ole veel täitsa arusaadav kuidas õppimine toimub , kui vale vastuse eest on karistus. Neile mainiti , et karistuseks on elektrilöök , sest õppija on teises toas ühendatud aparaadiga mille kaudu õpetaja karistab vale vastuse eest. Siis viiakse õpetaja ruumi , kus on lauapeal generaator mis annab 15-450 Volti. Ta peab igakord suurendama elektrilöögi võimsust , kui õpilane vastab valesti. Talle väidetakse , et see ei põhjusta absoluutselt mitte mingisugust tervisekahjustust. Küsimused mida õpetaja küsima hakkab on seotud enamasti mäluga. Algul loetakse ette teatud sõnade paar või rida ja siis õpilane peab vastama mis oli reas valesti või mis paar sõnu oli. Enne algust saab ka õpetaja korra elektrilöögi , et aru saada millist karistust ta täide peab viima
KALAD · Mõned kalaliigid tekitavad elektrit saagi surmamiseks, teised aga toodavad elektrit, kasutamiseks abivahendina liikumisel. Organid mida eri liigid kasutavad on kujunenud erinevatest lihastest, kuid elektri saamise viis on kõikidel sama. KALAD · Kalade elektrielundid koosnevad kilbikestest, lamendunud rakkudest mis asetsevad püstiste sammastena üksteise otsas. Iga kilbike tekitab veidi enam kui 0.1 volti elektrit, aga kuna iga kilbike on ühendatud endast eelneva ja järgneva kilbikesega (samuti on ühendatud ka sambad) tugevneb elektrienergia tunduvalt. MEREVEE KALAD · Kuna merevees on elektrijuhitavus parem kui magevees siis pole merelistel kaladel tarvidust genereerida elektrit, et saavutada sama voolutugevus võrreldes mageveekaladega. · Ahvenlaste sugulane kes elutseb Atlandi ookeani lääneosas - tähetarkkala. Ta peidab
(seadme korpus võib sattuda toitepinge alla). Suur osa multimeetritest on väikeste gabariitidega patareitoitel mõõteiistad, kuid ka nende kasutamisel on vaja pöörata kõrgendatud tähelepanu maaklemmi asukohale. Pildil on toodud digitaalne multimeeter MAS830L Multimeeri leiutaja oli Donald Macadie. Tüüpiline multimeeter on võimeline mõõtma alalisvoolu, vahelduvpinget ja alalispinget ning takistust - Vahelduvpinge, V tähistab volti, mis on pinge ühik ja selle järel olev "laineke" näitab, et tegu on vahelduvpingega. Antud "laineke" võib mõnel seadme paikneda ka V kohal või all. - Alalispinge V tähistab jällegi volti, ning joon ja selle all olev punktiir (vahel võib alalisvoolu tähistada ka ainult lühike sirge joon, ilma punktiirita) näitab, et tegu on alalispingega. - Takistus. Ohm tähisega on takistuse sümbol. - Alalisvool. A on vooluühiku amper, tähis.
Tuuleenergia Kuidas toota tuulenergiat? Alljärgnev diagramm näitab lihtsustatud versiooni selle kohta, kuidas tuuleturbiin muundab tuule kineetilise energia elektrienergiaks. Juhul kui te diagrammi ei näe, tuleb selle vaatamiseks installida flash.1. Tuul puhub labadele ja labad hakkavad pöörlema.2. Labad panevad pöörlema masinaruumis (turbiini otsas olev karp) asuva rootori.3. Rootor on ühendatud käigukastiga, mis omakorda tõstab pöördekiirust.4. Generaator muundab magnetväljade abil pöörlemisenergia elektrienergiaks. Sama meetodit kasutatakse ka harilikes jõujaamades.5. Saadud energia suunatakse transformaatorisse, mis muundab generaatorist pärineva elektri (umbes 700 volti) jagajale sobivaks (harilikult 33,000 volti).6. Riikliku elektrivõrgu abil transporditakse elekter üle kogu riigi. Masinaruumi kohale on paigutatud mõõteriistad tuulekiiruse ja suuna määramiseks. Kui tuul vahetab suunda, keeravad mootorid masinaruumi ja tiivikud es...
.....Keskkool .... 11.klass Tuulegeneraatorid Referaat juhendaja:.......... .......2008 Sisukord sissejuhatus...............................................................3 ajalugu........................................................................4 kuidas töötab tuulegeneraator.................................5 kasutatud kirjandus...................................................7 Sissejuhatus Tuuleenergia on mehhanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega või salvestada energiat näiteks keemeliseks energiaks (akupankadesse) või mehaaniliseks energiaks (pumbata vett kõrgemal asuvatesse hoidlatesse). Energia muundami...
ELEKTRIANGERJAS Oskar Pihl Kristian- Sander Kalmus VÄLIMUS • 2,5 meetrit • 20 kg • Oliivpronksjas • pikk ja tüse • VOOL • 500 volti • 0,83 amprit • 415 vatti ELEKTRI KASUTUS • halvamiseks • enesekaitseks VIDEO • https://www.youtube.com/watch?v=Kw6ZG860mbI
Ohmi seadus Ohmi seadus seob omavahel 3 põhilist elektrilist suurust : voolutugevus , pinge ja takistus. Seadus 1.Voolutugevus juhis on võrdeline . Valem : I= U:R , kus U on pinge ja R takistus . Kui suureneb U siis ka I. Näide : Elektripliidis tööpinge on 220 volti . Kui suur on vool elektripliidis , kui küttekeha takistus on 50 oomi ? Andmed: U= 220v I=U:R R=50 oomi I=220:50= 4,4 (A) I=?
Mõned juhendid võimaldasid ka HL-I kasutust kui (limiteeritud) 16-bitist akumulaatorit, ja pseudoregistrit M oli võimalik kasutada peaaegu igalpool kus ükskõik milline teine register leidisd kasutust ja viidatud mälu adressiinidele mis olid suunatud HL-poolt. Sellel oli ka 16-bitine stack pointer mälule (asendades 8008 sise stacki) ja 16-bitine programmi lugeja. Lubatud toitepinged 8080 rakendati kui mitte-küllastunud lisaseadmete NMOS koormusele, mis nõudis lisana +12 volti ja volti töötamiseks. Intel 8255 Intel 8255 (või ka 18255) Programeeritav välisseadme liidese kiip oli perifeeritud kiip mis originaalis loodi Intel 8085 mikroprotsessori jaoks, samas kuulub sinna ka hulgaliselt taolisi kiipe, tuntud kui MCS-85 Familyna. See kiip oli hiljem kasutusel ka Intel 8086-l ja tema järeltulijatel. See hiljem klooniti paljude tootjate poolt. On tehtud CIP40 ja PLCC 44 nõelkapseldatud versioonid.
Sass Kaarama Avinurme Gümnaasium 11.klass Mis on elektriväli ??? Elektriväli on jõud, mis mõjub ühikulise laenguga kehale ja töö, mida see jõud ära suudab teha. Sellised jõud on kõikjal meie ümber. Elektriväli meie ümber. Meie ümber olevatest elektriväljadest on igapäevased elektrienergia ülekandmiseks kasutatavad liinid. Maa ja suurte liinide vahele võib jääda kuni miljon volti. Kui inimene satub kõrgepingeliinide alla ei ole tal soovitatud käia väga pika sammuga kuna iga sammu astumisel olenevalt tema suurusest tekib jalgade kauguse vahele pinge, mis võib tekitada inimesele südamehäireid. Elektriväli meie ümber. Elusorganismidest on kõige suurema elektrivälja omaja elektriangerjas. Lõuna-Ameerikas elavad kalad tekitavad oma saaki rünnates kuni 600 V. Elektriväljad meie sees. Väga väiksed pinged tekivad ka meie endi sees.
Vastasel korral võib saada suurte, kuid kallihinnaliste suitsupilvede omanikuks, kui arvuti on lülitatud pingele 110 või 127 volti. Enamik kaasaegseid arvuteid võimaldab töötada nii 110 kui ka 220 voldise pingega, kuid võibolla on vaja teha ümberlülitus või toitejuhe teisiti ühendada. Sageli on juhised kirjas toitejuhtme pistikupesa kõrval. Üldiselt püüavad tehased väljastada lollikindlaid seadmeid ja vaikimisi seatakse toitepinge vahemikku 220...230 volti. Arvutiplokis on peidus ka jahutusventilaator. Harilikult ei nõua ta endale erilist tähelepanu, kuid kui ventilaator muutub lärmakaks või on tunda kõrbelõhna, siis tuleks töö kiiresti lõpetada ja arvuti välja lülitada. Peale seda ei soovita arvutit sisse lülitada enne, kui ventilaator on kas kontrollitud või välja vahetatud. Kui jahutamine katkestada, siis kuumenevad integraalskeemid suhteliselt kiiresti üle ja riknevad. Parandada neid võimalik ei ole, ainult vahetada.
joonistatud joont nii tähistatakse katoodikoiba. Vool liigub elemendis alati anoodilt katoodile, see ongi pärisuund. Dioodi korpuse sees on üksainus P-N pooljuhtsiire. Materjaliks enamasti räni (Si), kõrggsagedusdioodides ka germaanium (Ge) või GaAs. Nagu ikka, käivad reaalses elus asjad veidi teisiti kui unelmates. Reaalne diood juhib õige veidi voolu ka vastupidi lülitatuna. Samuti ei ole tema takistus pärisuunas kunagi null: tavalisele dioodile langeb alati umbes 0,7 volti pinget. Madala toitepinge juures päris oluline kaotus! Eridioodidel on pingelang väiksem, nt 0,15 V (Schottky diood). Milleks säärast juppi vaja võiks minna, on ju lambi klõpsutamiseks pärislüliti hulga mugavam? Dioodi võimet voolu ainult ühes suunas juhtida kasutatakse laialdaselt: kõikvõimalikes toiteplokkides alaldina, tele-, raadio-, satelliidi- ja muudeski vastuvõtjates detektorina ja kindlasti ka mitmesugustes loogikalülitustes (nt
1111111111 0000000000 1111111111 0000000000 1111111111 IV III 2 MnO2 + 2 NH+ - 0000000000 1111111111 0000000000 1111111111 C, MnO2 4 + 2e - Mn2O3 + 2 NH3 + H2O 0000000000 1111111111 0000000000 1111111111 Moodustuv ammoniaak (NH3) seotakse: Zn2+ + 4 NH3 - [Zn(NH3)4]2+ Sellise elemendi klemmipinge on umbes 1,5 volti. Eelised: lihtne toota; odav. Puudused: s¨ailivusaeg aasta-paar; v~oib lekkida; pinge langeb kasutamisel pide- valt. YKI0020 Keemia alused Toomas Tamm 2011 S 2011/2012 18. Elektrokeemia 18 Leeliselement ("alkaline" patarei)
lõikejooned. Paralleel – lõikejoon telje risttasandiga. Ekvaator – suurima raadiusega paralleel. Kael – väikseima raadiusega paralleel. Vöö – kahe paralleeliga piiratud pöördpinna osa. 43. Kuidas tekib joonpind? Nimetage joonpinnad. Tekib sirgjoone liikumisega, kui seda liikumist piiratakse ühe või mitme juhtjoonega. Laotuvad pinnad – saab deformeerida tasapinnaks painutamise teel, pind ei veni, rebene, ei lähe volti. (kooniline, silindriline, puutujatepint). Mittelaotuvad pinnad – ei saa painutada tasapinnaks (saab konstrueerida tinglaotusi). 44. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga olenevalt viimase asendist? 1) ringjoone – lõikepind silindri telje suhtes risti 2) kaks paralleelset sirget – lõikepind silindri teljega paralleelne 3) ellipsi 45. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust ellipsit mööda? Kui lõiketasapind lõikab kõiki moodustajaid. 46
2. Defineerige elektrilaengu ühikud ja valem? Kui igas sekundis läbib juhet 1 kuloni suurune laeng, siis on voolutugevus 1 amper. q= J*t (J- voolutugevus(A); t- aeg (s)) 3. Takistid 4 oomi, 5 oomi ja 20 oomi on ühendatud rööbiti, skeem ja kogu takistus? 4. Kui suure takistusega takisti tuleks 51 oomisele takistile rööbiti ühendada, et kogu takistus oleks 50 oomi? 5. Auto aku elektromotoorjõud on 12 volti, starteri sisse lülimisel langeb aku pinge 10,8 voldini, kusjuures starter tarbib voolu tugevusel 120 amprit. Kui suur on aku sisetakistus? 6. Elektripirnile on kirjutatud 100 vatti ja 200 volti, kui suur on ta takistus põlemisel? 7. Pingejagur, skeem + kasutus? 8. Elektrivoolu töö ja võimsuse valemid, Dzauli, Lensi seadus. Dzauli seadus Juhis eralduva soojuse hulk on võrdeline juhi takistuse, voolu ruudu ja ajaga.
Erisoojus kelvini kohta džaul kilogrammi Siirdesoojus kohta Elektrilaeng kulon Pinge (potentsiaal) volt Takistus oom Eritakistus oommeeter Elektrivälja tugevus volti meetri kohta Elektrimahutavus farad Magnetvoog veeber Induktiivsus henri Magnetinduktsioon tesla 1. Mõõtühikute kümnendeesliited Eesliide Tähis Kordaja giga- G mega- M kilo- k milli- m mikro- μ nano- n piko- p
Fakte arvutite ajaloost · 1952-1970 suurarvutid · 1971 loodi esimesed kiibid · 1975 esimene kokkupandav arvuti · 1977 personaalarvutite masstootmine · 1995 kasutati maailmas üle 50 miljoni personaalarvuti Levinumad personaalarvutid · Ieim PC tüüp. · apple Arvuti riistvara jaguneb · Sisendseadmed · Tööstusseadmed · Väljundseadmed · Lisaseadmed Klaviatuud(keyboard)-sisend · Seab andmeid ja korraldusi arvutisse sisestada. · IBM,Logitech,Key tronic. Hiir(mouse)-sisend · Kursori juhtimine ekraanil · Menüü avamine · Käskude ja tegevuste valimine · Logitech,IBM,Microsoft. Skanner-sisend · Cõimaldab paberil olevat teksti,fotosi arvutisse sisetada, et neid saaks arvutisse edasi töödelda. · (epson,HP,Canon) Sisendseadmeid on ka · Magnetkaardilugeja · Vöötkaardilugeja · Valguspliiats · Puutekraan · Joystick · Kõnesisestusseade · mikrofon ...
läbima siiret ja kogu vooluringi läbib tugev vool. Selliselt pingestatud siirde olukorda nimetatakse ava- ehk pärisuunareziimiks ja esinevat voolu ava- ehk pärivooluks. Seega näeme, et p-n-siirdel on ventiili omadus juhtida voolu ühes suunas, p-n-siire ongi sellest omadusest tulenevalt pooljuhtdioodide põhiosaks. Eri materjalidel on potentsiaalibarjäär erinev ja sellest tulenevalt algab ka pärivool erinevatel pingete väärtustel. (germaaniumil ligikaudu 0,3 volti, ränil natuke üle 0,6 voldi). LED-ehk valgust eraldav diood.LED'e esineb paljudes värvides (punane, sinine, kollane jne). Neid kasutatakse valgustuseks või mingi protsessi kontrolliks (näit kõvaketta aktiivsust näitab arvutil punane LED). Ka LED'e tuleb ühendada õiget pidi.Dioodsild:Dioodsild koosneb neljast dioodist mis on omavahel spets ühenduses. Dioodsilla ülesandeks on muuta vahelduvvool (AC) alalisvooluks (DC). All
Elektriangerjas (Electrophorus electricus) Elektriangerja keha on maolaadselt pikk ja tüse, värvus oliivpronksjas. Keha pikkus võib ulatuda kuni 2,5 meetrini ja kaal 20 kg. Elektriangerjale iseäralik on elektrielund, millega suudab tekitada elektrilööke pingega kuni 500 volti, voolutugevusega kuni 0,83 amprit ja võimsusega kuni 415 vatti. Elektriangerjad on eraklikud loomad , kelle eluea pikkust pole veel kindlaks määratud, kuid vanim jõeangerjas elas 88 aastaseks. Elektriangerjas on laisk kala, kes veedab enamuse ajast sügavaveeliste jõgede ja järvede põhjas liikumatult taimede vahel. Õhuhingamiseks tõuseb ta vähemalt korra veerandtunni jooksul pinnale. Sogastes vetes, mis on elektriangerja koduks, on halb nähtavus, seetõttu
miinusklemmile suunatud elektrivool. Klemmidevaheline potentsiaalide erinevus ehk elektriline pinge sõltub elektroodide ja elektrolüüdi materjalist ja seda mõõdetakse voltides. PRIMAAR- JA SEKUNDAARELEMENDID PRIMAARELEMENDID Taskulambi patarei kooseneb elemendi keskel paiknevast plusslaenguga süsinkvardast ja geeljat ammooniumikloriid elektrolüüti sisaldavast miinuslaenguga tsinkkonteinerist. Elemendi potentsiaal on ligikaudu 1,5 volti. Kasutamisel hakkab tsink aeglaselt voolu tootmise käigus lahustuma ja kui see või ammooniumkloriid on otsas, siis vool lakkab ja element tuleb ära visata. Niisuguseid elemente nimetatakse primaarseteks ehk mittelaetavateks. SEKUNDAARELEMENDID Plii-happe element kuulub rühma, mida nimetatakse sekundaarseks ehk laetavaks. Siis on plusselektroodiks plii-oksiid, miinuseelektroodiks käsnplii ja elektrolüüdiks lahjendatud väävelhape
miinusklemmile suunatud elektrivool. Klemmidevaheline potentsiaalide erinevus ehk elektriline pinge sõltub elektroodide ja elektrolüüdi materjalist ja seda mõõdetakse voltides. PRIMAAR- JA SEKUNDAARELEMENDID PRIMAARELEMENDID Taskulambi patarei kooseneb elemendi keskel paiknevast plusslaenguga süsinkvardast ja geeljat ammooniumikloriid elektrolüüti sisaldavast miinuslaenguga tsinkkonteinerist. Elemendi potentsiaal on ligikaudu 1,5 volti. Kasutamisel hakkab tsink aeglaselt voolu tootmise käigus lahustuma ja kui see või ammooniumkloriid on otsas, siis vool lakkab ja element tuleb ära visata. Niisuguseid elemente nimetatakse primaarseteks ehk mittelaetavateks. SEKUNDAARELEMENDID Plii-happe element kuulub rühma, mida nimetatakse sekundaarseks ehk laetavaks. Siis on plusselektroodiks plii-oksiid, miinuseelektroodiks käsnplii ja elektrolüüdiks lahjendatud väävelhape
80 000 V kõrgepinge. Mõnesaja keeruga madalpinge ehk primaarmähis kuumeneb rohkem ja on paigaldatud välimiseks.Induktiivne süütepool koosneb : raudsüdamikust,madalpingemähisest ja kõrgepingemähisest. Sädemetekkimine Suletud lüliti korral läbib vool madalpinge mähist ja tekitab ümber raudsüdamiku võimsa magnetvälja.Peale lüliti avanemist madalpinge pool katkeb , magnetväli kaob , kahaneb magnetväli , indutseerib madalpinge mähises 150-300 volti pinge ja kõrgepinge mähises 10 tuhat 30 tuhat volti , mis juhitakse süüteküünaltele. Pöörlemissagedus andurid Hall-andur Hall-andur koosneb sirmkettast, püsimagnetist ja magnetvoo juhist ja halli-element. Hall- andur vajab töötamiseks toitepinget ja maandust. Kui magnetvoog läbib halli-elementi, muutub halli-element voolu juhtivaks ja maandab lõppastmelt saadud signaali pinge. Kui sirmketta sirm jääb püsimagneti ja hallielemendi vahele siis katkeb halli-elemendi
ahel ei sisalda elektritarvitite takistust. · Lühise tagajärjel elektriseadmete töö halveneb, rakendub seadmete kaitseaparatuur või lakkavad seadmed üldse töötamast. Maandusvarras · On paraleelselt ühendatud metallist konstruktsioon, mis paikneb maas hoone lähedal. Teine nimetus on tehismaandus. Konstruktsiooniga võivad olla nii elektroodid kui ka metallvõrk. Tehismaanduse eesmärk on tagada elektrivarustusele potentsiaal 0 volti. Kaitsemaandamine · Kaitsemaandamine on elektriseadme metallkorpuse ühendamine kaitsejuhtme abil elektrikilbis oleva maanduslatiga. Elektriseadme korpus kaitse maandatakse selleks, et on korpuse pingestumisel hakkaks tööle kaitse. Nii kaitstakse inimest rikkis elektriseadmelt saadava võimaliku elektrilöögi eest. Kaitsmed · Kaitse katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse. Kaitsmed
Ohmi seadused on saanud oma nime nende avastaja, tuntud saksa füüsiku Georg Simon Ohmi(1789-1854) järgi. See teadlane avastas voolutugevuse, pinge ja takistuse vahelise sõltuvuse vooluringi osas ning samuti need sõltuvused kogu suletud vooluringis. Lisaks sellele tegeles G.S Ohm ainete eritakistustega ning suutis kindalaks määrata seosed juhi mõõtmte ja juhi elektritakistuse vahel. Tema järgi on saanud takistuse mõõtühik nime "oom". Järeldusele pinge ja voolutugevuse võrdelisuse kohta jõudis 1862 aastal oma katsete tulemusi üldistades. Nende katsete tegemine nõudis suurt osavust. Ohmil polnud ei volti-ega ampermeetrit. Pinget mõõtis ta elektromeetriga ja voolutugevust magnetnõela pöördumise põhjal vooluga juhtme läheduses. Ohm avastas voolutugevuse sõltuvuse pingest vooluringi osas ja voolutugevuse seaduse kogu suletud vooluringis. Seejuures tuli tal ületada suuri raskusi. Ta konstrueeris ise tundliku mõõteriista voolutugevuse mõõtmise...
- Takistuse temperatuuritegur 1/K = 2 1 Temperatuuri juurdekasv (temperatuuride vahe) kelvinites (K) 8. Elektrimahtuvus füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha võimet salvestada elektrilaengut. (C=q/U; ühik 1F[farad]) 9. Kondensaator kaks dielektrikuga eraldatud elektroodi, kasutatakse voolu ühtlustava seadmena · Homogeenne elektriväli: E=Q/a*s=U/d E-elektrivälja tugevus volti meetri kohta(V/m) Q- laeng kulonites (C) a-absoluutne dielektriline läbitavus faradites meetri kohta (F/m) S- pindala ruutmeetrites d- plaatidevaheline kaugus meetrites · Lamekondensaatori mahtuvus: C=Q/U=a*s/d=(r*0*S)/d r- suhteline dielektriline läbitavus 0- elektriline konstant 8,85*10-12F/m · Mitmeplaadilise kondensaatori mahtuvus: C=(n-1) *a*S/d C-mahtuvus faradites (F) n- plaatide arv
Elektriväljad ning pinged meie sees Elektriväli on jõud, mis mõjub ühikulise laenguga kehale ja töö, mida see jõud ära suudab teha. Sellised jõud on kõikjal meie ümber. Meie ümber olevatest elektriväljadest on igapäevased elektrienergia ülekandmiseks kasutatavad liinid. Maa ja suurte liinide vahele võib jääda kuni miljon volti. Kui inimene satub kõrgepingeliinide alla ei ole tal soovitatud käia väga pika sammuga kuna iga sammu astumisel olenevalt tema suurusest tekib jalgade kauguse vahele pinge, mis võib tekitada inimesele südamehäireid. Mida suurem samm, seda suurem pinge tekib ning see võib südame rütmist välja lüüa. Samuti on soovitatud astuda väikeste sammudega siis, kui äikest lööb. Äike tekitab sammuti pingeid inimese ja maa vahel.
Salvrätiku voltimine PAABULIND 1. Avage salvrätik ristkülikukujuliselt 2. Voltige pikisuunas kolm volti 3. Voltige ots käsitsi akordionitaoliseksks 4. Pange salvrätik salvrätirõngasse TASKU 1. Voltige sälvräti pealmine kiht nagu joonisel näidatud 2. Voltige järgmine kiht keskelt kolmnurgaks 3. ...ja veel üks kord esimese kihi alla 4. Keerake ¼ külgedest tagasi MAJAKAS 1. Voltige salvräti alumine nurk kolmnurgaks nagu joonisel näidatud 2. Voltige pealmistest kihtidest allapoole väikesed kolmnurgad 3
· Sügav vaimne alaareng. Käitumisprobleemid ning enesevigastamine. · Hüpotoonia e madal vererõhk, mis täiskasvanueas asendub hüpertooniaga (kõrgvererõhk). · (Harva elavad need lapsed täiskasvanueani.) Haigusele tüüpiline välimus · Ümmargune kergelt ovaalne nägu, väike pea, antimongoliidne silmade lõige e viltused silmad nur-kadega allapoole. · Kõõrdsilmsus, epikantus e kolmas silmalaug, mis kujutab endast nahast volti sisemises silmanurgas. · Lame ninajuur ning moondunud madalal asetsevad kõrvad. Kõrva ees asetsevad nibude sarnased moodustised. · Lühikesed sõrmed. Peopesas nelja sõrme vagu e ahvivagu. · Lihastoonus on madal, kasv lühike, selgroo kõverdumine e skolioos. Kassikisa sündroomi diagnoosiks tehakse kromosoomide uuring. Selleks tuleb anda vereanalüüs, kus rakkudest eraldatakse kromosoomid, mida uuritakse mikroskoobi all. Vastavate
Elektriangerja keha on maolaadselt pikk ja tüse, värvus oliivpronksjas. Keha pikkus võib ulatuda kuni 2,5 meetrini ja kaal 20 kg. Elektriangerjale iseäralik on elektrielund, millega suudab tekitada elektrilööke pingega kuni 500 volti, voolutugevusega kuni 0,83 amprit ja võimsusega kuni 415 vatti. Elektrilööke kasutab nii saakloomade halvamiseks kui ka enesekaitseks. Elektrienergiat tootvad elundid paiknevad elektriangerja pikas sabaosas, mis hõlmab ligi neli viiendikku kehast. Elektrielundid koosnevad eriti õhukestest elektriplaadikeste kimpudest, mida on kokku umbes 10 000 ning millest igaüks tekitab väikese elektrilaengu. Kui nad aktiveeritakse, tekitavad nad lühikesi elektriimpulsse
Elektri-ja magnetväli Katariina Noormägi 11b klass 1. Kuidas saab kehale anda elektrilaengu,too mõni näide. Kõige lihtsam viis anda kehale elektrilaengut on hõõrdumise teel. Nt hõõrudes juukseid kammiga või hõõrudes õhupalli vastu juukseid. 2. Mis ümbritseb igat laetud keha. Iga laetud keha ümbritseb elektriväli. 3. Selgita elektrilaengu jäävuse seadust. Elektrilaengu jäävuse seaduse kohaselt on elektriliselt isoleeritud süsteemis igasuguse kehadevahelise vastastikmõju korral kõigi elektrilaengute algebraline summa jääv. 4. Kirjuta Coulombi seadus ja selgita tähtede tähendus ning selgita valemit ka matemaatiliselt. Coulomb´i seadus ehk elektrostaatilise vastastikmõju kvantitatiivne seadus on füüsikaseadus, mis ütleb, et kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga Fe, mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuse korrutiseg...
ELEKTRIVÄLJAD MEIE ELUS Elektriväli tekib laetud osakeste ümber ja ka avaldab mõju laetud osakestele. Elektrivälja kohtame kõikjal enda ümber, ka puhtas õhus leidub alati laetud osakesi. Mõeldes elektriväljale, meenuvad kohe elektriliinid. Inimene rakendab seal osavalt pingeid elektrienergia ülekandel. Maa ja suurte elektrienergia ülekandeliinide vahele võib jääda kuni miljon volti. Kõrgepingeliinide all käimine on inimeste tervisele(südametööle) ohtlik. Inimene rakendab elektrivälja veel teleri kineskoobis, elektrokardiograafias(südametsükli uurimine), elektroentsefalograafias(uurib peaaju talitluse käigus tekkivate pingete ajalist sõltuvust), kserograafias(kopeerimine) jne. Ka elusorganisme võib ümbritseda elektriväli, kõige tüüpilisemad esindajad on elektrirai ja elektriangerjas. Mõned kalaliigid tekitavad elektrit saagi surmamiseks, teised aga toodavad elektrit, et kasutada seda abivahendina lii...
(Voolmaa 1988:16) Vööotsad peideti vöökordade vahele. Vöö laiuseks oli 2-3 sõrme. 4 Põll Põll õmmeldi valgest linasest riidest või kirjust poekangast. Võeti enam-vähem ruudukujuline riidetükk, laius koguti värvli alla volti. Valgeid linaseid põlli ilustati piluridadega või laia põlmpiluga. Põll on umbes 12 cm seelikust lühem, laius 65 kuni 70 cm. Põlle allservas on 1,5 cm laiune pilupalistus, pisut kõrgemal 2,5 cm
järglastele. Antud haigus esineb enamsti uusmutatsioonina, mis tähendab, et vanemad on terved ja kahjustunud on just selle lapse kromosoom. Sümptomid ehk avaldumine Kassikisa meenutav nutt, mis on tingitud alaarenenud kõrist. Tüüpiline välimus: Ümmargune kergelt ovaalne nägu, väike pea, antimongoloidne silmade lõige ehk viltused silmad nurkadega allapoole. Kõõrdsilmsus, epikantus ehk kolmas silmalaug, mis kujutab endast nahast volti sisemises silmanurgas. Lame ninajuur ning moondunud madalal asetsevad kõrvad. Kõrva ees asetsevad nibude sarnased moodustised. Lühikesed sõrmed. Peopesas nelja sõrme vagu ehk ahvivagu. Kaasasündinud väärarendid südames, neerudes. Lihastoonus on madal, kasv lühike, selgroo kõverdumine ehk skolioos. Sügav vaimne alaareng. Käitumisprobleemid ning enesevigastamine. Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
bcf STATUS,RP1 bsf ADCON0,0 ;Käivitame A/D muunduri wmainloop bsf ADCON0,2 ;Alustame A/D muunduriga pinge mõõtmist ;PORTA0 sisendil. Mõõtetulemus on 10 bitine ;st. 5 volti jagatakse 1024 osaks. ;Mõõtetulemus salvestatakse registritesse ;ADRESL ja ADRESH. Registris ADRESH on ;salvestatud 8 vanemat bitti ning baidis
c. võrdeline juhtmelõikude pikkusega d. võrdeline mõlema voolu tugevusega e. võrdeline juhtmete kaugusega F=K(I1I2*/d)*l K=2*10-7 N/A2 13. Joonisel on sinisega märgitud sirgvool ja punasega selle magnetvälja jõujooned. Milline on voolu suund? a. Alla kruvireegel b. Üles 14. Trafo sekundaarmähise keerude arv on 10 korda väiksem primaarmähise keerdude arvust. Sekundaarmähisel on pinge 12 V. Mitu volti on pinge primaarmähisel? a. 120 Ülekandearv k=U1/U2=N1/N2 15. Kas on õige, et magnetnõela põhjapoolus osutab Maa magnetilisele põhjapoolusele? a. Väär NB! magnetnõela põhjapoolus osutub Maa geograafilisele põhjapoolusele (magneetilisele lõunapoolusele) 16. Kas on õige, et liikuva laetud osakese energiat saab suurendada nii elektri- kui ka magnetvälja abil? a. Väär NB
ElektrijõudElektriline jõud esineb ainult elektriliselt laetud kehade vahel. Seda jõudu vahendab elektriväli. Ei suuda viia positiivse laenguga kandijaid madalalt potentsiaalilt kõrgemale. Võib potentsiaale võrdustada. Mitteelektrline jõud (kõrvaljõud) Vooluallikas toimivaid jõude nimetatakse nende mitteelektrilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks. Vooluallikates. Paneb laengu liikuma kogu vooluringis. Väljaspool vooluallikat teevad nad seda aga elektrijõudude vahendusel. Elektriseadmes muutub elektrivoolu energia mingiks teiseks energiaks: näiteks küttekehas soojuseks, elektrilambis valguseks ja soojuseks, elektrimootoris mehaaniliseks energiaks ja soojuseks. Vooluallika töö põhimõtteks on üht liiki energia muundamine elektrienergiaks. Elektromotoorjõud (emj) on suurus, mis iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaenguümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet selless...
taimedele ja tehnilistele seadmetele. Aju poolt väljastatavad elektrokeemiliste impulsside sagedus sõltub päevaajast ja tegevusest: magades 2-5 Hz, päeval lõdvestusseisundis 8-15 Hz, aktiivsel tegevusel päeval 15- 35 Hz. Elektrokeemiline kommunikatsioon toimub väga nõrkadel voolutugevustel- 15 µA, südame rütme juhitakse voolutugevusega 8 µA= 0,000 008 A. Häireid tekitavate väljade pinged on suurusjärgus 2- 30 volti, kehasisesed pinged aga 0,000 1- 0,000 001 volti. Organismi kahjustuste suurus sõltub välja liigist ( magnetväli, elektriväli, elektromagnetväli, kõrge- voi madalsageduslik väli, püsi- või alalisväli jm.), väljatugevusest, inimese tundlikkusest ja mõju kestusest. Suurimad absorptsiooni sagedused inimesel on: 1. oht südamehäireteks 80- 100 Hz 2. rakkude ärritus 30- 100 Hz 3. lihaskude 10 kHz- 100 Mhz 4. inimene kui antenn 30 kHz- 30 Mhz 5. pea 300- 200 Mhz 6. DNA molekul 2- 9 Ghz
Lisaks eespool toodule liigitatakse ruume veel tule- ja plahvatusohtlikkuse järgi. Nende ruumide elektriseadmete on kehtestatud erinõuded. 53. Mida tähendab märk elektritarvitil? Tegemist on kahekordset isolatsiooni omava elektritarvitiga ning seda ei tule maandada või nullida. 54. Mis on väikepinge ja kus seda kasutatakse? Väikepinge on pingepiirkond, mille korral pinge ei ületa nomaaltalitlusel vahelduvpinge puhul 50 volti, alalispinge puhul 120 volti. Väikepingete piirkonnas eristatakse kaitseväikepinget tähisega SELV ning PELV ja talitlusväikepinget tähisega FELV. Väikepinge on sedavõrd madal, et inimese keha läbides ei kutsu vool esile elektrilööki. Erinevalt talituspingetest saadakse see väikepinge eraldustrafost või mõnest muust ohutust toiteallikast. 58. Milliseid isoleerivaid kaitsevahendeid tuleb kasutada elektritööristadega töötamisel ohtlikes ja eriti ohtlikes ruumides?
korraldusi ja täidab need. (Intel , AMD) Emaplaat (Mohterboar) Emaplaat on plaat millele on kantud voorurajad mis seovad üheks süsteemiks protsessori, mälud ja mälupesad ,laiendkaartide pesad kettaseadmetekettsa,kettapistikud jpm. Pordid (port) on mitmerealised pistikupesad ,mille abil saab arvutiga ühendada printereid, hiirt, klaviatuuri ja teisi seadmeid. (logitech,HP) Toiteplokk (power supply) Varustab arvuti seadmeid vajalike parameetritega toitepingega (muundab 220 volti, 12 või vähemaks voldiks). Laienduspesad, siinid Laienduspesad: on lisaseadmete ja-mälu paigaldamise kohad. Siinid : mööda siine edastatakse infot protsessori ja teiste seadmete vahel. Kõvaketas (Hard Disk Drive) on magnetketas ,kuhu on võimalik talletada suures koguses informatsiooni. Disketiseade seade andmete lugemiseks disketil või nende salvestamiseks sellele. Diskett mahutab 1,44 MB. Laserplaadiseade (CD-ROM) · CD-R- ühekordset kirjutamist võimaldav laserketas
Elektrilöökide tugevus suurenes iga tehtud veaga. Elektrigeneraatoril oli võimalik anda lööke alates 15 voldist kuni 450 voldini. Kuni 105-voldise löögi juures oli kuulda vastaja uratust. 120 voldi juures oli karjatus, et löögid on valusad. 150 voldi juures karjus vastaja: ,,Laske mind siit lahti. Ma ei taha enam eksperimendis osaleda. Ma keeldun!''. 270 voldiga muutusid tema protestid agooniakarjeteks. 300 ja 315 voldi vahel kisendas ta, et keeldub vastamast. Pärast 330 volti jäi ta aga vaikseks. Vastuse puudumist võeti kui valet vastust. Kui teine katseisik (elektrilöökide andja) soovis aga keelduda ja katse lõpetada veendi teda järjest tungivamate vastuväidetega. Eksperiment katkestati kui teine katseisik enam ei allunud. Järelduseks saadi et meestest 65% olid kuulekad ja suutsid minna kuni 450 voldini. Sama suur osa oli ka kuulekaid naisi. Kuid nemad lõpetasid katse juba 370 voldi juures. Tegelikkuses elektrilööke
raadiolainetele ning radioaktiivsele gammakiirgusele. Mikrolainete sagedus jääb raadiolainete ja infrapunakiirguse vahele. Üldjuhul kasutatakse mikrolaineahjudes kiirgust sagedusega 2500 megahertsi ehk 2,5 gigahertsi ning lainepikkuseks on 12 sentimeetrit, mis on sagedusest lihtsalt arvutatav, sest kiirgus levib valguse kiirusel, mis omakorda on sageduse ja lainepikkuse korrutis. Mikrolaineahju oluliseks osaks on transformaator, mis muudab tavalise võrgupinge 220 volti kõrgepingeks. Peale seda muundust saadetakse vool magnetronile, mis omakorda tekitab mikrolaineid. Mikrolaineahjuga ei ole võimalik soojenda kõiki aineid. Soojendatavad ained peavad olema elektrilised dipoolid. See tähendab seda, et positiivne laeng on kogunenud molekuli ühte otsa, negatiivne aga teise. Vee molekul on dipool, sest koosneb negatiivse laenguga hapniku aatomist ning kahest positiivse laenguga vesiniku aatomist
.. Nad seda ei teinud... Aga kui ma ära läksin, pildistasid nad teda... Riideid polnud tal üldse seljas. Oli täitsa paljas. Ainult õhuke lina peal. Vahetasin lina iga päev. Õhtuks oli see jälle verine. Kui ma teda tõstan jäävad mulle käte külge liimendavad nahatükid. Ma aplun teda: "Armas meheke, aita mind! Toetu oma käe peale või küünarnuki peale, kui vähegi jõuad... Et ma saaksin sul voodit kohendada. Et linale ühtki volti sisse ei jääks." Iga volt hõõrub ta ihusse haava." Anekdoodid Kui palju on seitse korda seitse? Vastus: Selle võib iga tsernobõllane sõrmede peal üle lugeda. Kas tsernobõli plahvatuse süüdlane on juba teada? Vatus: Jah, on küll- Milli Röntgen. On kuulutatud üleliiduliselt tagaotsitavaks. Kõige lühem tsernobõli anekdoot:"Elas kord tore rahvas- valgevenelased." Ukrainlanna müüb turul suuri punaseid õunu. Kutsub rahvast ostma: "Ostke ubinaid
Magnetväli - liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu väli. Magnetvälja tekitab elektrivälja muutumine. Poolused on N ja S. Püsimagnet on ka elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha. Püsimagneti omadusi määrab elektronide olemuslik magnetväli.Magnetvälja tekitavad osakesed, millest magnet koosneb. Maa magentväli mõjutab püsimagnetit, püsimagnetil on kalduvus asetuda ligikaudu piki geagraafilist N-S suunda. Vooluga juhtmes - Elektroodid liiguvad voolusuunale vastupidiselt. Juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõela orinteerivat mõju. 1. Juhtmed paralleelselt. 2. Samasuunalistel tõmbejõud.3. Jõud risti juhtmega. Ampere'i seadus -Vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud on võrdeline voolutugevuse, juhtme pikkuse ja magnetilise induktsiooniga ning magnetvälja ja voolu suundade vahelise nurga siinusega. Jõud on risti nii juhtme kui magnetväljaga, tema suuna määrab vasaku käe reegel. F= B I l sin Üks amper on selline voolutugevus, mis k...
Suhtelist dielektrilist läbitavus tähistatakse tavaliselt . See avaldub konkreetse keskkonna korral: 6 Mis on elektrostaatiline väli?Elektrostaatiline väli on ajas muutumatu elektriväli. 7 Mida näitab elektrivälja tugevus, kuidas leitakse? elektriväljatugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. Kui me tähistame elektrivälja tugevuse tähega ja mõõtühikuks SI-süsteemis on volti meetri kohta (V/m), võime kirjutada on punktlaeng on punktlaengule mõjuv jõud. 8 Mis on homogeenne elelktriväli?Homogeenne elektriväli on elektriväli, mille tugevus on igas ruumipunktis nii suuruselt kui suunalt ühesugune. Ligikaudu võib homogeenseks nimetada kahe erinimeliselt laetud metallplaadi vahelist elektrivälja. Homogeense elektrivälja jõujooned on üksteisega paralleelsed sirged. 9 Millist välja nimetatakse potensiaalseks energiaks?
POOLJUHID Pooljuhid erinevad metallidest suurema eritakistuse ja selle ümberpööratud temperatuurisõltuvuse poolest. Pooljuhtide hulka kuuluvad mõned lihtained (räni, germaanium, seleen, telluur, arseen, fosfor ja teised), palju oksiide, sulfiide, seleniide ja telluriide, mõned sulamid, paljud mineraalid jm. Levinumad pooljuhid on germaanium ja räni. Pooljuhtides pole laengukandjad "täiesti vabad", vaid on seotud kristallvõre sõlmede - ioonidega. Elektroni vabastamiseks peab tema kineetiline energia olema suurem teda iooniga siduvate (elektri)jõudude potentsiaalsest energiast. Elektroonikas kasutatakse sellepärast, et on äärmiselt tundlikud välismõjude suhtes. Vabad laengukandjad tekivad näiteks temperatuuri tõusmisel või pooljuhist erineva valentsusega lisandite kasutamisel. Viimasel juhul jaotatakse pooljuhid: n - pooljuht (elektronjuhtivusega pooljuht). Kristallvõresse...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
