Üld- ja sotsiaalpsühholoogia konspekt (0)

Üld- ja sotsiaalpsühholoogia  Lugemismaterjali:  1) Henry Gleitman  „Psühholoogia“ 
2) P. Zimbardo  „Psychology: core concepts“    Psühholoogia – käitumiste ja psüühiliste protsesside teadluslik uurimine  ● Agressiivse emotsiooni (nt. viha) väljaelamine võib tekitada seda tegelikkuses juurde,  mitte maha rahustada.  Psühholoogia juured  ● Filosoofia ja religioon  -  vana-kreeka ja rooma: ideed teadvuse kohta; meele ja emotsioonide olemus; tajud 
ja välise maailma tõlgendamine. 
Platon – moonutatud reaalsuse ideed  ● Shamanism  
● Budismi õpetused 
● Keskaeg –  „pime ajastu“ 
● Uus aeg ja renessanss  Decartes  – pakkus välja, et inimese käitumine ja tajud sõltuvad närvisüsteemi tööst  ● Teaduslik alguspunkt  1879 – esimene teaduslik labor Saksamaal (asutaja W. Wundt)  ● Kaasaeg: teaduslik ja rakenduslik psühholoogia    Traditsioonilised koolkonnad  1. Strukturalism – psüühika algelementide uurimine. W.Wundt, E.B.Titchener.  Saksamaa.  2. Funktsionalism – psüühiliste protsesside funktsioonide uurimine (kuidas miski  mõjutab käitumist). William James. USA.  3. Ge štaltpsühholoogia – taju, kui terviklik kogemus (nt. illusioonide uurimine).  Max Wertheimer. Saksamaa.  4. Biheivorism – huvitatud sellest osast, mida saab näha/ käitumise uurimine.  John Watson. USA.  5. Psühhoanalüüs – fookus alateadvusel; uuriti vaimseid häireid tulenevalt konfliktidest.  Sigmund Freud. 


 
 
Tänapäevased koolkonnad  1. Bioloogiline suund.  Käitumise alused pärilikkuses, närvisüsteemis ja hormoonides. Evolutsiooniline 
psühholoogia kuulub samuti selle suuna alla.  2. Arengu suund.  Geenid vs kasvatus (nature vs nurture theory). Inimese areng toimub geneetika ja 
keskkonna koosmõjul.  3. Kognitiivne suund.   Kuidas inimesed töötlevad väljaspoolt tulenevat infot. Uuritakse kõiki vaimseid 
protsesse.  4. Kliiniline suund.  Vaimne tervis ja vaimsed häired. Psühhodünaamiline (alateadvuse energiad) ja 
humanistlik (A.Maslow, Carl Rogers) lähenemine.  5. Käitumuslik suund.  Vämimiste stiimulite mõjutused. Premeerimine/karistamine. Sotsiaalne õppimine (A. 
Bandura).  6. Isiksuseomaduste suund.  Inimesed on juhitud enda isiksuseomaduste poolt. Suure viisiku teooria.  7. Sotsiokultuuriline suund.  Keskendutakse inimeste omavahelistele mõjudele. Põhja-Ameerika ja Euroopa 
kultuuride kallakuga.    TEADUSLIK MEETOD – ideede objektiivne testimine (kogemuslik uurimine)  1.samm – kontrollitav hüpotees 
2.samm – hüpoteesi testimine 
3.samm – andmete kogumine 
4.samm – andmete analüüs 
5.samm – tulemuste publitseerimine  Uurimismeetodid  1. Eksperiment: katserühm vs kontrollrühm. Katserühma peal testitakse hüpoteesi ning  kontrollrühmas kasutatakse platseebot, et kinnitada hüpoteesi. Eksperiment selgitab 
välja põhjuslikke seoseid (correlations).  2. Korrelatsiooni uuringud: selgitab välja seoseid muutujate vahel.   Positiivne korrelatsioon – tunnused muutuvad samas suunas.  
Negatiivne korrelatsioon – tunnused muutuvad eri suundadesse. 
Meetodid – testid, küsimustikud, intervjuud jne. 


3. Küsitlus: uuritakse inimeste arvamusi, hoiakuid jne ehk kogutakse infot. 
4. Vaatlusuuringud loomulikus keskkonnas. 
5. Juhtumiuuring (case study): uuring ühe indiviidi/juhtumi põhjal. Subjektiivsus, ei saa  laiendada üldisele populatsioonile.  BIOPSÜHHOLOOGIA.  Geenid avalduvad, kuid selleks on loodud sobiv keskkond. Tegurid, mis mõjutavad geenide 
avaldumist võivad olla nii sisemised kui ka välised.  Genotüüp – organismi geenide täiskomplekt.  Fenotüüp – organismi nähtavad tunnused.  Kui mõni psühholoogiline omadus/käitumine oli kasulik ellujäämise ja/või järglaste saamise 
mõttes siis liigub see edasi ka järgnevatele põlvkondadele.  Nt. naeratamine on kaasasündinud oskus, mis annab edasi inimese kavatsusi või hoiakuid. 
See on ära tõendatud läbi uurimuste, kus on uuritud nii tervena kui ka pimedana sündinud 
lapsi. Tulemusena saadi teada, et pole vahet kas laps on pime või terve – samal ajal 
(1.kuuselt) hakkavad lapsed naeratama. Niiet sellest saab järeldada,et see ei saa olla õpitud 
oskus, kuna pimedana sündinud lapsed poleks saanud hakata samas ajavahemikus asja 
tegema kui see poleks kaasasündinud oskus.  Intelligentsus – kaasasündinud potentsiaaliga, kuid seda mõjutab suuresti keskkond. Ehk kui 
pole soodsaid tingimusi ning piisavalt stiimuleid siis intelligentsuse genoomid ei saa 
avalduda.   
EVOLUTSIOON, GEENID JA PAARITUMINE.  Paarilise valik: 
Meestel – füüsiliste faktorite põhjal. 
Naistel – ühiskondliku positsiooni põhjal. 
Kehtib üldiselt siiani universaalselt.  Armukadedus:   ● Mehed hoolivad rohkem seksuaalsest truudusest (ehk et partner ei petaks), naised  aga emotsionaalsest sidemest, et kindlustada, et mees hoolitseb pere eest ning tuleb 
nende juurde tagasi.  ● Meeste jaoks on olulisem oma geneetilise pärandi ehk oma lapse kasvatamine ja  kaitsmine.  Ei kehti üks-ühele enam tänapäevases kultuuris. 


Geneetilised modifikatsioonid.  Haiguste varajane tuvastamine ja ravi.  Sellisel juhul oleks geneetilised modifikatsioonid kasulikud, kuid see võib ka ohtlik olla. Kui 
hakata geene/nende järjestust muutma siis see võib tekitada olukorra kus küll ravitakse üks 
haigus (nt. vähk, alzaimeri tõbi jne), kuid võib tekkida teisi probleeme ja haigused, millest ei 
olda teadlikud ning mis võivad veel eluohtlikumad olla.  Laste jaoks geenide valimine.  See ei oleks eetliselt juba õige, kuna see kaotab individiaalsuse lapses, mis võib viia 
identiteedikriisini juba varajases eas. Samuti oleks ühe kultuuri populatsioon sel juhul ka 
suuresti ühesugune sealsete iluideaalide pärast (iluideaalid – tahetakse samu omadusi). 
Samuti võib see luua veelgi suurema ühiskonna kihistumiseni,kuna need kellel on 
raha,saavad muuta ka nt oma tulevase järglase intelligentsuse taset jne, kuid selleks puudub 
võimalus inimesel, kes tuleb vaesemast taustast.    NÄRVISÜSTEEM – KOMMUNIKATSIOON MEIE SEES.  ● Peaaju kaalub u 1,3-1,8 kg. 
● Teadmised aju ja närvisüsteemi kohta on tulnud vigastada saanud aju uuringutest. 
● Aju koosneb spetsialiseerunud piirkondadest.  Närvisüsteemi ülesehitus.    


 
Sümpaatiline – võitle või põgene reaktsioon 
Parasümpaatiline – puhkamine-taastumine  Aju ehitus:  Ajutüvi (brainstem) – kõige primitiivsem ajuosa, reptiili aju; tagab põhilised reaktsioonid ja 
põhilised eluks vajalikud protsessid  Ajukoorealused stukuurid – limbiline süsteem; teine aju kiht ehk imetaja aju (emotsionaalne 
aju); emotsioonide ja motiivide kujundamine (nt. söögiisu, viha väljaelamine), õppimine ja 
mälu; alateadlik info töötlus. Hüpotalamus reguleerib motiveeritud käitumisi (nt. söömine, 
joomine, seksuaalkäitumine). Mandeltuum on emotsionaalsete reaktsioonide kujundamine 
(nt. kui saada lapsena hammustada koeralt siis tekib ka hiljem elus kartus koerte ees). 
Hipokampus mängib võtmerolli õppimises ja uue mälu tekkes ning seostab kogemusi 
eelnevate kogemustega.  Ajukoor – evolutsiooni mõttes kõige uuem süsteem, kolmas aju kiht ehk primaatide aju; 
mõtlev aju ehk enesejuhtimise allikas (aju töö teadvustamine – suunata mõtteid); 
spetsialiseerunud piirkonnad:  ● Otsmikusagar (frontal lobe) – enesejuhtimise keskus, kõne motoorika keskus (vasak  ajupoolkera, Broca kõnekeskus), peegelneuronid (empaatia, imiteerimisoskus); 
areneb kõige pikemalt  ● Kiirusagar  – tajude ja aistingute keskus, ruumiline taju, liikumiste koordineerimine 
● Kuklasagar  – nägemisinfo töötlemine (värvid, kujud, liikumine) 
● Oimusagar  – kuulmise keskus, vasak pool on kõnest aru saamise keskus (Wernicke  keskus)  ● Väikeaju  – lihaste ja tasakaalu reguleerimine 
● Esmane motoorne projektsioonipiirkond (otsmikusagara osa, primary motor cortex) –  iga ala selles piirkonnas juhib ühe konkreetse kehaosa liigutusi  ● Esmane somatosensoorne projektsioonipiirkond (kiirusagara osa, primary sensorial  cortex ) -  laekub infot sensoorsete puudutuste kohta (nt. kui keegi katsub vm)  Kaks ajupoolkera – teevad koguaeg koostööd  Vasak: verbaalne ja analüütiline 
Parem: emotsionaalne, ruumiline ja holistiline  Lateralisatsioon – kahe ajupoolkera funktsionaalne assümeetria   Kontrelateraalsus paigutus ehk nt vasak ajupoolkera kontrollib keha paremat poolt.  Nt. Split-brain research: Kui näidata pilti/sõna/objekti ja info läheb paremasse ajupoolkerra 
siis inimene ei suuda välja öelda, mis objektiga on tegemist (ütleb et ei näinud midagi; 


kõnekeskus vasakul pool), kuid kui öeldakse et võta objekt kätte siis seda ta suudab teha, 
kuna parem osa tuvastas objekti ning parem pool kontrollib keha vasakut poolt.  Ajukoore kahjustuse tagajärjed:  Visuaalne agnoosia ​ – inimene ei suuda tuvastada mida näeb (kukla- või kiirusagara  probleem, ei suuda seda kokku panna mõistetavaks objektiks).  Prosopagnoosia ​ – ei suuda tuvastada nägusid (ka mitte enda, oma pere ja sõprade;  tuvastatakse nt käitumismaneeride või riiete järgi).  Ignoreerimissündroom (spacial neglect) ​  - ei näe ega taju vasakut poolt (nt. joonistades vasak  paberi pool on puhas ja kõik joonistud paremale poolele; kella joonistades kirjutatakse 
numbrid kõik ühele poole; kui inimene on sellel poolel, mida haige ei taju siis ta ei saagi aru, 
et seal inimene on isegi kui see jääb tavalise inimese normaalsesse nägemisvälja).  Apraksia ​ – võimetus algatada või sooritada tahtlikke liigutusi  Afraasia ​ – kõnehalvatus; võimetus saada kellestki aru (kahjustus enamasti vasakus  ajupoolkeras).  Otsmikusagara eesmine osa vigastused toovad esile erinevaid planeerimise ja sotsiaalse 
tunnetuse häired, nt. ei suuda plaane koostada, agressiivsuse ja enesekontrolli talitsemise 
võimetus.  Aju plastilisus.  ● Aju võime oma struktuuri ja talitsust muuta 
● Neuronite omavahelised kontaktid võivad muutuda – ka traumaatilised negatiivsed  sündmused võivad luua uusi kontakte (nt. PTSD)  ● Aju võib ka uusi neuroneid kasvatada  Tunnetusprotsessid: aistingud ja taju  ● Aisting – väliste signaalide resitreerimine meelte abil. Meelte sisend eneriavormis  (footon nägemise puhul) või keemilist laadi (molekul haistmise ja maitsmise puhul). 
Füüsikaline stiimul muutub meeleorgani abil närvisignaaliks. 
Spetsiifilisuse teooria ​: meelte eristamine toimib lihtsalt.  Mustri teooria ​: erinevused üheainsa meele piirides (nt. hapu või magus) on  kodeeritud selle meele närvirakkudes olevate spetsiifiliste erutuste mustrite poolt. 
sensoorsed reaktsioonid sõltuvad stiimuli tugevusest. Sensoorne adaptatsioon – 
stiimuliga harjumine.  ● Taju – meeleorganitelt saadud info tõlgendamine    


Nägemine. 
Valgust võtavad vastu fotoretseptorid. Värvitaju on trikromaatiline – ülejäänud värvid nende 
kombinatsioonist tulnud. 
Lühike lainepikkus - sinine 
Keskmine lainepikkus - roheline 
Pikk lainepikkus – punane  Nt. liikudes valgustatud toast vähem eradasse tuppa siis see kujundab järelkaja musta 
täpina.  Kuulmine. 
Helilained – järjestikused rõhumuutused õhus, mis erinevad üksteisest lainepikkuse või 
amplituudi poolest.  Nahameeled: valu aisting. 
A-delta kiud – edastavad infot kiiresti; vastutavad selle valu eest, mida inimene kogeb kohe 
kui on vigastada saanud. 
C-kiud – aeglased retseptorid; vastutavad tuima valu eest, mis kestab.  Haistmismeel. 
Eristame 10 000 lõhna. Oluline osa maitsetajust.  Multimodaalne taju.  ● Tajume maailma erinevate meelte kogumina 
● Sünteesia e. teiseste aistingute teke (nt. värvide kuulmine: külm – sinine toon, soe –  kollane toon).  Taju.  ● Lisab aistingutele tähendusi/tõlgendusi ehk ei ole 100% reaalsus 
● Suur osa meile jõudvast infost on poolik ja ebamäärane niiet me täiendame ja  tõlgime seda ise.  ● Kuidas tajume – info korrastamine tähenduslikuks mustriks.  ge štaltpsühholoogia  - korrastamine on kogu vaimutegevuse oluline omadus  nt. vormi taju – sisendi tunnused (ehk mis on silmade ees/mis on nähtav) + vormi 
korrastamine ja tõlgendamine  ● Põhimõte – tajus toimub: objekti ja tausta eristamine; lõpetamine, kaldume tajuma  lõpetatud kujundeid, mitte poolikuid; objektide grupeerimine;  tõlgendamine kõige 
lihtsamal viisil  ​(PRÄGNANZ-PRINTSIIP ehk lihtsuse reegel); ​sügavuse tajumine.  ● Me kasutame olemasolevaid teadmisi, et tõlgendada sensoorset infot. 
● Me võime valida siis kas automaatselt või läbi teadliku otsuse millistele stiimulitele  pöörame rohkem tähelepanu, nt. lihtsate ülesannete puhul töötab aju automaatselt 
ning selleks pole vaja ka palju tähelepanu pöörata (nt objekti värvide tuvastamine)  


● Praiming – teatud detektorite või närvisüsteemi osade „eelsoojendamine“, et nad  oleks valmis peatse sisendile reageerimiseks oleksid paremini valmis, kui nad seda 
muidu oleks.  Õppimine.  Ivan Pavlov – biheiviorismi koolkonnast. Vene psühholoog, keda teatakse peamiselt tema 
uurimustelt klassikalise tingimise kohta.  Klassikaline tingimine  1. Tingimatu stiimul – vallandab teatud reaktsiooni ilma eelneva harjutamiseta 
2. Neutraalne stiimul – kellahelin ei vallanda süljeeritust 
3. Tingimise faas – enne toidu saamist helistatakse kella 
4. Pärast tingimist: tingitud stiimul – algselt neutraalne stiimul kutsub esile uue  reaktsiooni  Klassikaline tingimine – õppimise vorm, mille puhul esineb korraga kaks stiimulit ning 
organism õpib neid omavahel seostama.  
(nt „Väike Albert“ eksperiment, John B. Watson, 1920)  Tingimise tagajärg võib iseeneslikult mingi aja jooksul kaduda – kui stiimuleid ei esitleta 
enam koos siis muutub tingitud stiimul uuesti neutraalseks ning refleks kaob (tingitud 
refleksi kustutamine).  Operantne tingimine.  Käitumist kujundatakse käitumise tagajärgedega.  Premeeritav käitumine tugevneb (käitumisele järgneb kinnitus):  ● Pos. kinnitus – lisatakse midagi meeldivat (nt. saab kommi) 
● Neg. kinnitus – võetakse ära midagi ebameeldivat (nt. vihmavarju kasutamine)  Käitumine, millele järgneb karistus, nõrgeneb:  ● Pos. karistus – lisatakse midagi ebameeldivat (nt. riidlemine) 
● Neg. karistus – võetakse ära midagi meeldivat (nt. ei saa mängida)  Liigne premeerimine tapab sisemist motivatsiooni ning siis peab preemia pidevalt muutuma 
suuremaks/paremaks. Hea käitumise premeerimine toimib paremini kui halva käitumise 
karistamine.  Sotsiaalne õppimine.  ● Õppimine teiste jälgimise alusel 
● Peegelneuronid  


● A. Bandura – sotsiaalse õppimise teooria algataja (bobo-nuku eksperimendid)  Nt. kui vanem esitles Bobo-nukuga vägivaldset käitumist ning laps nägi seda siis laps järgis 
samu käitumismustreid nukuga nagu vanem.  Mäluprotsess.  1. Omandamise staadium – info sisestamine mällu 
2. Säilitamine – kogemus jätab närvisüsteemi jälje 
3. Meenutamine – talletatud info meeldetuletamine  Ajendatud: tekivad seosed omavahel   Mälu tüübid.  ● Sensoorne mälu – võimaldab stiimulite vastuvõtmist ja edastamist töömällu 
● Töömälu ehk lühiajaline mälu – asuvad mõtted ja ideed, mis on parajasti aktiivsed;  resurss on piiratud, maht 5 (+ - 2) asja. Esimesed asjad saavad rohkem tähelepanu.  ● Pikaajaline mälu – varamu, mis sisaldab kõiki meie teadmisi ja uskumusi, millele  parajasti ei mõtle  Katse. Loeti ette hulk (15) sõnu ning tuli meelde jätta nii palju sõnu kui võimalik. 
Laps, talv, apelsin, kaamera, raamat, sokk, reis, laud, gorilla, poiss.  Pikaajaline mälu:   ● Eksplitsiitne: teadvustatud. Episoodiline (nt mälu konkreetsete  sündmuste/kogemuste kohta). Semantiline ehk faktimälu.  ● Implitsiitne: alateadlikud mälestused. Protseduuriline ehk väljendub käitumises.  Praiming (varasemad kogemused, mis mõjutavad taju jne). Klassikaline ja operantne 
tingimine.  Säilitav kordamine – info mehaaniline kordamine ilma selle tähendusele või 
seaduspärasusele mõtlemata (infot ei töödelda täielikult, pealiskaudne töötlemine).  Mälujälg – info vaimne representatsioon  Ühe sündmuse mälujälg ei ole ühes konkreetses kohas – emotsioonid, visuaalne jälg jne 
löövad mälestuse erinevatesse aju piirkondadesse laiali.  Mälujälje tekkimine võtab aega. Selle käigus luuakse uus neuronite 
kommunikatsioonivõrgustik.  Tõhus meelde jätmine:  1. Tähendused 
2. Mäluseosed, nt eelnevate teadmistega 
3. Sõnade mäletamiseks luuakse akronüüme 


4. Visualiseerimine, vaimsete kujundite meeldejätmine 
5. Ajas jaotatud õppimine 
6. Piisav uni  KODUNE LUGEMINE  PEATÜKK 9 – mõtlemine.  Pheobe Ellsworth – uurib kuidas emotsioonid mõjutavad inimeste otsuseid.  Robert Zajonc  – uuris tunnete ja mõtlemise vastastikust toimet. 
Ta jõudis järeldusele, et üsna tihti ei kasutata tervet mõistust otsuste vastuvõtmisel.  Mitmed uurimused on näidanud, et inimesed pööravad suuremat tähelepanu infole, mis 
kinnitab nende uskumusi/lootusi ning eirama neid, mis on nendega vastuolus. Samuti 
püütakse tihti asju põhjendada üksikute juhtumite näidetel (a la. Inimene teab kedagi, kes 
suitsetas kaks pakki päevas, aga ei saanud kopsuvähki – seega kui ka tema seda teeb siis 
seda ilmselt ei juhtu).  ​Kas sellest saab järeldada et ka haritud ja intelligentsed inimesed on  ebaratsionaalsed?  Suunatud mõtlemine – vaimne tegevus, mida kasutatakse eesmärkide saavutamiseks.  Mentaalne representatsioon – psüühika sisu osa, mis esindab mingit objekti, sündmust või 
olukorda, mis võimaldab neile mõelda isegi siis kui neid kohal pole. Esindavad ka 
sündmusi/objekti vm, mis eksisteerivad ainult meie vaimus ehk fantaasiates (nt. ükssarvikud, 
haldjad jm maagilised olendid).  Erinevad mentaalsed representatsioonid annavad meie mõtetele sisu (mõtlemise seisukohalt 
ei ole oluline füüsiline objekt, vaid idee).  Analoogne representatsioon – idee, millel on ühiseid omadusi objektiga, mida esindab.  Mentaalsed pildid – representatsioonid, mis sarnanevad objektidega, mida nad esindavad, 
peegeldades otseselt nende tajutavaid omadusi.  Sümboolne representatsioon – mentaalne representatasioon, mille sisul ei ole esindatava 
objektiga ühiseid omadusi.  Analoogsed representatsioonid esinevad tavaliselt mentaalsete piltidena.  Mentaalsed pildid = kujutluspildid. Hakati kasutama Shakespeare ajastus – kasutas „Hamleti“ 
esimeses vaatuses.  ● Mentaalsed pildid esindavad täpselt nähtud pildi ruumilisi suhteid (Kosslyn, Ball &  Reisser, 1978).  ● Mitmed uuringud näitavad, et ehtsate objektide vaatamise (nt. auto sõitmise) ja  mentaalsete piltidele mõtlemise ajal aktiveeruvad samad ajupiirkonnad. 


● Uuringud kinnitavad, et inimestel on piltlik mõtlemine. 
● Mentaalne pilt on tihtipeale esitatud meile juba tõlgendatud kujul.  Sümbolid.  ● On oluline, et neid saaks kombineerida, et saaks moodustada keerukamat infot. 
● Saab ühendada proportsioonideks, mis seovad omavahel  mingi subjekti  ​(see,  mille/kelle kohta öeldakse) ​ ja predikaadi ​(see, mida subjekti kohta väidetakse).  ● Assotsiatiivsed seosed – paljude teadlaste arvates on meie teadmised esitatud  omavahel seotud ideede võrgustiku kujul. Seega on nt. mõte Abe Linconist seotud 
Ameerika kodusõja või presidendi mõistega. 
  Esindavuse heuristik – strateegia, mille järgi hinnatakse, kas isik, objekt või sündmus kuulub 
teatavsse kategooriasse lähtudes sellest, kui tüüpiline selle kategooria esindaja ta tundub 
olevat. ← tihti üldistatakse ainult oma kogemuse põhjal (nt. „kuidas saab öelda et 
suitsetamine põhjustab vähki? Mu 82-aastane tädi suitsetab, aga on igati hea tervise juures.“  Kaksikprotsessi teooria – teooria, mille järgi otsuste langetamisega kaasneb kahte tüüpi 
mõtlemist; kiired ja tõhusad, kuid mõnikord ekslikud strateegiad  ning aeglasemad ja 
töömahukamad, kuid vähem riskantsed strateegiad. ← parim tulemus saadakse kahe 
kombinatsioonil.  Arutlusoskus sõltub sellest,  millest arutleme = oluline on probleemi sisu. 
Kaks võimalikku seletust – evolutsiooniline ja kogemuslik.  Inimesed eksivad arutlustel 80-90% ajast. 
  Teadlased arvavad, et kõiki valikuotsuseid langetatakse samal viisil, kasutades samu 
protsesse.  Raamistuse mõju.  ● Selle teooria kohaselt tuleb kaaluda iga valikuvõimaluse tagajärgi ning valida soovitud  variant.  ● Valiku tegemisel tuleb kaaluda ka riske, et lõpuks valikut tehes saades seda, mida  väärtustatakse.  ● Mõjutab: sõnastus või valiku kirjeldamise viis 
● Üldjuhul valitakse võimalus kus kaotus oleks võimalikult väike  Afektiivne ennustamine.  ● See, kui ennustatakse oma emotsionaalset reaktsiooni tulevastele sündmustele. 
● Inimesed ei tunne end piisavalt hästi, et häid otsuseid langetada – ei suuda ette  ennustada kas valik oli hea või halb. Nt ostetakse vaniljejäätist õhtuks või järgmiseks 


päevaks ning see valik põhineb ootusel, et nauditakse seda. Kuid see ootus võib olla 
ekslik.  ● Tihti võetakse vastu otsuseid, et hiljem ei tekiks kahetsustunnet. See kehtib eriti just  suurte otsuste osas nt. töö- ja/või elukoha vahetus.  Liiga palju valikuvõimalusi.  ● Inimestele meeldib ise oma valikuid teha – selle põhjal on tehtud uurimusi ning  tulemuseks on saadud,et kui inimesed saavad ise oma valikuid teha siis nad on 
õnnelikumad.  ● Samas kui anda liiga palju valikuvõimalusi, mille seast on mitmed inimesele  ahvatlevad siis on suur tõenäosus, et inimene jätab üldse valimata otsustamatuse 
tõttu või kui tehakse mingisugune valik siis tihtipeale ollakse sellega hiljem 
rahulolematu.  ● Iga valiku juures toovad inimesed enamasti välja negatiivse ehk selle mis neile ei  meeldi asja juures ning kõrvale jäetakse mis meeldib.   ● Rohkem valikuvõimalusi = rohkem võrdlemist    PEATÜKK 11 – intelligentsus.  IQ ja edukuse vahel ei ole mingit seost (Bob Sternberg).  Esimene intelligentsustest oli mõeldud ainult lastele – et leida need, kes ei olnud koolis 
võimekad; neile määrati „vaimse ortopeedia“  kursusi (Alfred Binet).  Intelligentsust mõjutab elukeskkond (nt vaesus alandab ja haridus tõstab).  Kõrgem IQ = rohkem raha, edukam karjäär, pikem eluiga, tõenäosus liiklusõnnetuses 
hukkuda väiksem (nt. Deary & Derr, 2005; Gottfredson, 2004; Kuncel  ​et al ​, 2004).  WAIS, WISC – intelligentsustest, koosneb mitmest alamtestist  Faktoranalüüs ​ – statistiline meetod, mille käigus uuritakse mitmesuguste testide omavahelisi  seoseid. Eesmärgiks on välja selgitada, kas kõiki teste mõjutavad samad tegurid või on need 
erinevad (Charles Spearman). 


    Voolav intelligentsus – võime hakkama saada uute ja ebatavaliste probleemidega.  Kristalliseerunud intelligentsus – omandatud teadmised, sealhulgas keelelised ja kognitiivsed 
oskused.        Mälestuste säilitamine: mälujäljed.  Retrograadne amneesia – mälukaotus, mis ilmneb tihti pärast peavigastuse saamist; inimene 
ei mäleta enne vigastuse saamist aset leidnud sündmusi.  Anterograadne amneesia – häirib pärast vigastust kogetu mäletamist.  Meenutamine.  Mälus oleva info leidmine ja aktiveerimine.  ● Meeldetuletamise ajendid – vihje või märguanne, mis aitab infot meenutada. 
● Meenutamise rajad – seosed ideede vahel, mis viivad teed soovitava infoni. 
● Kõik, mis mälus on ei vasta 100% reaalsusele – see on ka see, miks kaks inimest  võivad sama sündmust täiesti erinevalt mäletada.  ● Kodeerimise spetsiifilisus – info salvestamisel originaal kodeeritakse sellisele kujule,  mis hõlmab ka õppija mõtteid ja arusaama.  Unustamine ja mäluvead.  ● Aegamööda mälujäljed nõrgenevad ehk detaile/asju unustatakse kiiremini ning  lõpuks kaovad need mälestused üldse.  ● Unustatakse, sest pidevalt õpitakse uut infot juurde – lisanduv info võib olemasolevat  kuidagi kahjustada. 


● Interferents – mineviku meenutamine läheb  raskeks, kuna mälestusega seguneb  mingi muu info.  ● Väärinfo efekt – inimesele antakse mingi sündmuse kohta valet infot ning inimese  jaoks saab see osa tema mälestustest (hakkab seda infot kui tõesena võtma).  ● Ekslik tuttavlikkus – mõned stiimulid tunduvad tuttavad, kuid eksime selles osas miks  see tuttav tundub.  Motivatsioon.  ● Alguses arvati, et motivatsioonil on ainult geneetiline alus ehk et meil on ainult  geneetiliselt kaasasündinud instinktid, kuid reaalsuses on paljud meie käitumised 
õpitud.  ● Tungide teooria ​ – tungide rahuldamine ongi üheks meie motiivide aluseks.  ● Homöostaas – sisemise tasakaalu säilitamise protsess. 
● Võitle vs põgene reaktsioon  Agressiivsus.  ● Meestel on testosterooni mõjul rohkem füüsilist agressiivsust. 
● Naistel esineb rohkem sotsiaalset või verbaalset agressiivsust (nt. isoleerimine,  tagarääkimine jne).  ● Kuidas ja kui palju agressiivsust väljendatakse sõltub kognitiivsetest (nt. impulsiivsus,  enesehinnang, enesejuhtimine) ja kultuurilistest aspektidest.  Seksuaalkäitumine.  ● Bioloogiline alus: suguhormoonide tase. Meestel on kõrge testosterooni mõjul  suurem suguiha kui naistel. 
Teiste loomadega võrreldes on inimeste seksuaalkäitumine vähem automaatne ja 
mitmekesisem.  ● Kultuurilised ja kognitiivsed aspektid. Seksuaalkäitumine sõltub suuresti  kultuurilistest normidest ja hoiakutest, inimese enda uskumustest ja kasvatusest.  ● Seksuaalset orientatsiooni mõjutab sünnieelse arengu käigus aset leidnud  hormonaalne muutus. Nt. kui üks identsetest kaksikutest on homoseksuaalne siis 
52% tõenäolsusega on seda ka teine.    Maslow’i vajaduste hierarhia.  Vajaduste hierarhia – inimesed püüavad enda kõrgema astme vajadusi rahuldada alles siis 
kui põhivajadused on rahuldatud. 


  Saavutusvajadus.  ● Fear of failure vs success 
● Saavutuseesmärkide teooriad:  1. Mastery vs performance (Dweck, 1986, normative goal theory) 
2. Ülesandele vs võimekusele orienteeritud motivatsioon (Nicholls, 1989, 
achievement goal theory) 
3. Motivatsioonilise kliima teooria (Ames, 1984)  Motiivide ühised printsiibid: valu ja mõnu printsiip.  ● Paljud eri tüüpi stiimulid aktiveerivad sama ajuvõrgustiku, mis valuga seotud, s.h. nn  emotsionaalne valu. 
nt.sotsiaalne tõrjutus aktiveerib samu piirkondi nagu füüsiline valu  ● Mõnu: tahtmine + meeldiva kogemine. Tahtmise ajal eraldub dopamiini ja hüve  saamise ajal endorfiine.  Emotsioonid.  ● Emotsioon – terviklik psühhofüsioloogiline vastus stiimulile 
● Ilmnemine: füsioloogiline muutus + nähtav väljendus (nt näoilme) + subjektiivne  tunne. 


● Emotsioon vs meeleolu  
● Emotsioonid tekivad olukordades, mida peame isiklike aktiivsete eesmärkide  seisukohalt oluliseks (emotsioonid on vajalikud, et teaksime ka, mis on meie 
prioriteedid ning mis olukorrad ei vasta meie vajadustele).  ● Darwin: emotsionaalsed näoilmed näoilmed on jäänukid meie esivanemate  põhilistest kohanemismustritest, nt viha puhul paljastatud hambad – vaenlaste 
hammustamiseks.  ● Uuringute toetusel on teada, et ka pimedana sündinud lapsed lapsed väljendavad  oma emotsioone tüüpiliste ja äratuntavate näoilmetega; kõikides kultuurides on 
põhiemotsioonid äratuntavad ja inimeste käitumisele omased.  ● Emotsioonide dimensioonid:    Emotsioonide tekkimise teooriad:  1. James-Lange teooria.  Emotsioon tekib alles siis kui saame teadlikuks kehalistest muutustest, nt. mul on 
hirm selle pärast, sest mu süda lööb kiiremini. 
stiimul → füsioloogiline ilming/erutus → emotsiooni kogemus  2. Cannon-Bardi teooria.  Füsioloogiline ilming ja emotsiooni kogemus tekivad samal ajal, nt. mul on hirm JA 
mu süda lööb kiiremini, sp et eksam käivitas ajus kindla reaktsiooni. 
stiimul → ajukoore alune aktiivsus → füsioloogiline ilming/erutus JA emotsiooni 
kogemus  3. Schachter-Singeri teooria ​.  nt. mul on hirm sp, et ma tõlgendan enda kehalisi reaktsioone kui hirmu. 
stiimul → füsioloogiline ilming/erutus → hinnang → emotsiooni kogemus  Kuidas tekivad emotsioonid?  Hetke arusaam:  On olemas kaks süsteemi emotsioonide kogemiseks. On alateadlik süsteem, kus emotsioon 
tekib kiiresti limbilise süsteemi töö tulemusena, kuid teadliku analüüsi ajukoores ei toimu 


ning on teadlik süsteem, kus stiimul ja füsioloogilised reaktsioonid on tõlgendatud ehk kus 
anname emotsioonidele teadlikult tähendust.  Emotsioonid on vajalikud sotsiaalseks suhtlemiseks; selleks, et meid tegevusteks ette 
valmistada, juhtida tähelepanu jne.    SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA  Sotsiaalpsühholoogia – teadus, kus uuritakse kuidas inimesed mõjutavad üksteist ning kus 
uuritakse inimese käitumist sotsiaalses kontekstis.  ● Juured põhinevad nii psühholoogias kui ka sotsioloogias  Sotsiaalpsühholoogia algus:  ● Esimene uuring – 1897  Norman Triplett. Hüpotees: jalgratturitel on paremad ajad siis kui nad teistega 
sõidavad vs sellega kui üksi. 
Sotsiaalne soodustamine: kalduvus täita lihtsaid ja hästi kätteõpitud ülesandeid 
paremini teiste juuresolekul, kui üksi. 
  ● Tekkis eraldiseisva haruna  ​1908.a.​ kui publitseeriti esimesed sotsiaalpsühholoogia  raamatud  Mina-käsitlus.  ● Isiksuse keskne aspekt 
● Kogum uskumusi selle kohta, kes me oleme või peaksime olema, mis on meile tähtis  ja millega tegeleme.  ● Inimese mina-käsitlus sisaldab „kõiki inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid“  (Rosenberg, 1979).  ● Enese-käsitluse keskmes on inimese refleksiivsus – võime vaadata ennast kõrvalt;  objektina, mida saab hinnata, vaadelda, nimetada, muuta jne.  Minu mina-pilt  Kes olen: tütar, sõber, õpilane  Kuidas ennast kirjeldan: sõbralik, avatud, aus, lojaalne, seltskondlik  Mis asjad/tegevused mind kirjeldavad:     


Minapildi areng – neli printsiipi.  1. Peegeldatud hinnang – minapilt tuleneb teiste inimeste reaktsioonidest ja hoiakutest  meie suhtes.  2. Sotsiaalne võrdlus – inimesed hindavad ennast võrreldes teistega (kas on  sarnased-erinevad, paremad-halvemad).  3. Enese-omistamine „self-attribution“ – me järeldame midagi enda kohta jälgides  kõrvalt enda käitumisi ja nende tulemusi.  4. Olulisuse printsiip – minapilt on kogum hierarhiliselt organiseeritud enese  kirjeldustest, millest mõned on olulisemad kui teised.  Identiteet.  ● Minapilt koosneb erinevatest identiteetidest ja seejuures identifitseeritakse  erinevate kategooriatega  ​(categories people use to specify who they are and to locate  themselves relative to other people. Michener & Delamater, 1999)  ● Eristumine vs sarnanemine teistega 
● Võivad olla seotud minevikuga, olevikuga ja ka tulevikuga (nt grupp kellega suhtles;  rollid, milles on hetkel; kelleks soovib saada).  Tüübid:  1. Personaalne identiteet – inimese nägemus iseendast; tajutud isiksuseomadused ja  käitumisviisid, mis eristavad inimest teistest, nt. lahke, sportlik, juht, usklik.  2. Sotsiaalne identiteet – tuleneb inimese kuuluvusest erinevatesse gruppidesse ja  inimese sotsiaalsetest rollidest, nt. arst, ema, õpilane.  3. Kollektiivne identiteet – grupi jagatud identiteet, tekib protsessi käigus ning tihtipeale  motiveerib kollektiivset tegevust.    ● Sotsiaalse identiteedi teooria. Tajfel & Turner, 1979.     Enesehinnang.  ● Hinnang enda mina-käsitlusele. Enda kohta antud positiivsete ja negatiivsete  hinnangute suhteline tasakaal.  ● Püsiv enesehinnang: ​ tüüpiline ja ajas suhteliselt püsiv enesehinnang  ● Seisundi enesehinnang: ​ enesehinnang, mis võib ajas muutuda vastavalt olukorrale –  mis toimub inimese elus ja milliste enda külgedega kokku puutub.     


Teooriad:  1. William James, 1982.  self-esteem=success/pretensions ehk probleemid enesehinnanguga tekivad 
ebarealistlike ootuste pärast.  2. Leon Festinger: sotsiaalse võrdluse teooria.  Inimesed soovivad omada objektiivset pilti endast. Kui objektiivsed enesehinnangu 
vahendid pole kättesaadavad siis hindame ennast kasutades võrdlust teistega. 
Ülespoole võrdlus – et ennast arendada. 
Allapoole võrdlus – et ennast hästi tunda. 
Horisontaalne võrdlus – realistliku pildi saamiseks  Enesepresenteerimine.  ● Käitumuslik minapildi väljendus 
● Goffman’s, 1959.  sotsiaalne suhtlus kui teater → inimesed on näitlejad, kellel on rollid, mida nad 
mängivad ette publikule sotsiaalsetes olukordades. 
Nii näitlejad kui ka publik loovad sotsiaalseid olukordi koos.  ● Peamiseks eesmärgiks on sotsiaalse suhtluse toetamine ja konfliktide vältimine. 
● Enese-verifitseerimine (Swann, 1992).  Enesepresenteerimine aitab meil kinnitada enda minapilti ehk kui inimesed 
reageerivad vastavalt meie ootustele siis meie minapilt saab kinnituse.  Sotsiaalne tunnetus: teistest arusaamine.  Sotsiaalne tunnetus – sotsiaalsest maailmast mõtlemise ja selle tõlgendamise protsess.  Miks ta seda tegi? – põhjuslik omistamine.  ● Situatsiooniline omistamine – käitumise põhjuseks on välimised tegurid ehk  ümbruskond.  ● Dispositsiooniline omistamine – käitumise põhjuseks on sisemised tegurid. 
● Fundamentaalne omistusviga – kalduvus pidada käitumise põhjuseks inimese  loomust, alahinnates olukorra mõju (suunates tähelepanu käitumisele, ei panda 
tähele keskkonda; tahetakse, et inimese käitumine on ettearvatav; ei ole aega 
olukorda analüüsida)  ● Actor-observer bias – kalduvus omistada teiste inimeste käitumine sisemistele  (dispositsioonidele) põhjustele ja enda käitumise välimistele (situatsioonilistele) 
mõjutajatele.  ● Self serving bias – enda edu korral dispositsiooniline omistus; ebaedu korral põhjuste  omistamine välistele teguritele.   


Sotsiaalse mõtlemise rusikareeglid ehk heuristikud.  Kättesaadavuse heuristik ​ – hindame mingi sündmuse toimumise sagedust või tavapärasust  lähtudes sellest, kui kergesti meenuvad vastavad näited. 
Mida kiiremini suudame meenutada seda sagedasemad nad tunduvad. Kuid samamoodi 
püsivad meeles ka erakordsed sündmused. 
Vead: dramaatilised ja ebatavalised juhtumid püsivad hästi meeles, nt. lapsepõlvetraumad; 
lennukatastroofi näidatakse uudistes – tekib hirm lendamise ees.  Esindavuse heuristik ​ – hinnatakse kas isik, objekt või sündmus kuulub teatavasse  kategooriasse lähtudes sellest, kui tüüpiline selle kategooria esindaja ta tundub olevat. 
Jaotatakse gruppidesse lähtuvat sarnasusest. Eeldatakse, et kategooria on homogeenne, 
seega kõiki sellesse kategooriasse kuuluvaid asju võib pidada kogu grupi suhtes 
esinduslikuks. Nt. minu sõber on hispaanlane ja ta on laisk = kõik hispaanlased on laisad. 
Vead: statistika eiramine, üksikjuhtumite üldistamine, heterogeensuse unustamine.  Suhtumiste/hoiakute heuristik ​ – olukordadele ja inimestele reageerimine vastavalt meie  hoiakutele. Kinnituse eelistamine – võtame parema meelega vastu infot, mis sarnaneb meie 
olemasolevale hoiakule. 
Vead: meie hoiakud võivad olla ekslikud.  Ankurdamise heuristik ​ – esmane info on „ankuriks“ ja kogu järgnev info on kohandatud  esmase infoga, nt. esmamulje, originaalne hind. 
Vead: kontrasti efekt, raamimisefekt.  Simulatsiooni heuristik ​ – hindame sündmuse või olukorra tõenäolsust lähtudes sellest, kui  kergesti või raskesti suudame seda ette kujutada. 
Vead: faktivastane mõtlemine, kokkusattumuste kahtlustamine, uskumuste säilitamine 
reaalsete faktide arvelt.  Sotsiaalne mõju: kas gruppides olemine on kasulik?  1895 Triplett eksperiment: sotsiaalne soodustamine.  Kas grupis töötamine on alati kasulik?  ● Vastutuse hajumine 
● Konformsus 
● Grupimõtlemine – üksmeele illusioon, meie vs nemad mõtlemine 
● Sotsiaalne looderdamine – koos töötades on jõupingutus väiksem summaarselt kui  see oleks üksi tehes (ehk üksi teeks inimene ka rohkem tööd ära kui kogu grupi peale 
kokku tehakse)     


Kõrvalseisja efekt.  1970.a. Latane ja Darley eksperimendid.  Haigushoo eksperiment. 
2 inimese olukord – 85% inimestest läks esimese 60 sek jooksul appi 
5 inimese olukord – 31% inimestest läks esimese 60 sek jooksul appi 
Vastutuse hajumine väiksem kui osalejad said enne eksperimenti ohvriga tuttavaks või olid 
sõbrad.  Suitsu eksperiment. 
Üksi olles – 75% teavitasid suitsust 2-6 min jooksul. 
3 inimese olukorras – 38% teavitasid suitsust 2-6 min jooksul. 
Passiivse kaasosaleja olukorras – 10% teavitasid suitsust.    12 Angry Men – filmi analüüs.  ● Vandekohtunikel oli raske ennast teiste asemele panna 
● Valetamine – dispositsiooniline 
● Provotseeritud käitumine 
● Kinnituse eelistamine 
● Ankurdamine – jäid esialgsesse mõttesse kinni, et poiss oli süüdi kuna nad ei tahtnud  uut infot vastu võtta ning kohtus polnud poisi advokaat osasid tõendeid välja toonud.  ● Kättesaadavuse heuristik – naabrid olid varem paljusid kordi poissi ja isa vaidlemas  kuulnud ning seetõttu oli lihtsam eeldada, et poiss tappis oma isa   ● Simulatsiooni heuristik – andis võimaluse vandemeestele ette kujutada  alternatiivseid stenaariume kui demonstreeriti asitõendid, nt. see kui kiiresti naabrist 
vanamees oleks jõudnud magamistoast esiukseni.    Grupidünaamika.  ● 3+ inimest, kellel on midagi ühist kes sõltuvad üksteisest või kellel on ühine eesmärk. 
● Inimestel on kaasasündinud vajadus kuuluda gruppi 
● Sealjuures tekivad ka sotsiaalsed normid ja rollid 
● Muzafer Sherif, 1936  Kui inimesed omavahel suhtlevad siis tekivad normid. Normid on ootused käitumiste 
ja uskumuste kohta, mis on loodud grupi poolt.On püsivad ning kanduvad meiega 
kaasa tihtipeale ka väljaspool gruppi. Normid püsivad seni kuni hakkavad tekitama 
ebamugavusi ja probleeme. Karistused ja tagajärjed, nt kiiruse ületamisel saab trahvi. 
Mitteametlikud normid mõjuvad paremini.  


● Sotsiaalsed rollid on jagatud arusaamad käitumised, mida oodatakse teatud rollis  olevalt inimeselt.  ● Normid ja rollide võimalikud ohud:  1. Vähendab valikuid – pealesurutud rollid (peer pressure, nt joomise/suitsetamise 
alustamine) 
2. Agressiivsuse suurenemine 
3. Kaob isiklik vastutus – omistatakse roll täielikult  ● Rollide tume külg: ​ Zimbardo vanglaeksperiment 1971.  Pidi kestma 2 nädalat, kestis 6 päeva – tekkis julmus, närvivapustused ja näljastreik.  ● Prison Abuse at Abu Ghraib      Konformsus.  Käitumise muutumine otsese või kaudse sotsiaalse surve tulemusel.  ● Passiivne sotsiaalse mõju vorm. 
● Ei pruugi muuta sisemisi uskumusi ja hoiakuid. 
● „kui teised teevad siis ma peaks ka“  Eksperiment: Asch joonte eksperiment (Solomon Asch, 1951).  7-9 osalejat; ainult üks neist oli õige katseisik, teised olid eksperimendi kaasosalised.  Ülesandeks oli võrrelda joonde pikkusi. Vastuseid öeldi kõva häälega välja ning vahepeal 
öeldi meelega valesid vastuseid.  Tulemuseks tuli välja see, et mõned läksidki grupi survega kaasa isegi kui teadsid, et vastus 
oli vale – ei tahetud grupist erineda.  Ebamäärane olukord (jooned olid väga võrdsed) = konformsuse suurenemine.  Kuulekus ja järeleandlikkus.  Kuulekus – käitumise muutmine vastuseks teiste inimese (autoriteedi staatuses) juhtnöörile 
või käsule.  Järeleandlikkus – tegu ei pea olema autoriteediga.  Milgrami kuulekuse eksperiment. Stanley Milgram, 1960, Yale ülikool.  „Mälu“ eksperiment.  


Õpetaja ütles sõnu/küsis küsimusi ja õpilane pidi ütlema selle sõna vastandi. Kui ütles valesti 
siis sai elektrishoki. Reaalne katseisik oli õpetaja. Õpilane oli näitleja – mängis valu jne. 
Eksperimentaator survestas õpetajat jätkama jne. Reaalset elektrilööki ei saanud keegi!  40 osalejat.   Elektrilöögid al. 15 voldist kuni 450ni (mis on surmav).  Tulemused: 65% osalejatest läksid välja maksimaalse elektrilöögi andmiseni.  Kui inimesele anti vabadus otsustada kui palju valu teha siis keskmiselt jäi see alla 60 voldi 
ehk ainult ebamugavustunde juurde jäi asi.  Kui eksperimentaator ei viibinud ruumis siis kuulekus vähenes.  Miks kuuletume? 
Vastutav autoriteet tahab – vastutustunne on autoriteedi ees, mitte oma tegemiste ees. 
Kui oleme ainult vahelüli siis vastutus kaob veel enam ning kuulekus suureneb.  28.september  Passiivne mõjutamine – juba inimese kohalolek mõjutab; ei pea midagi selleks tegema.  Kuulekus:  Zimbardo Londoni tänavaeksperiment – Obeying a Man in a Uniform.  ● Vastutuse hajumine 
● Kui autoriteetne inimene palus teist inimest (nö kahtlusalust) valvata ning kui  kahtlusalune liigutas, siis anda “elektrilöök“ talle – üle poolte inimeste ka tegid seda, 
kui neile oli kinnitatud, et nad ei satu jamadesse sellepärast.  2009. a katsetas J. M. Burger Milgrami eksperimenti, et vaadata kastulemused on ajaga 
muutunud ja mis suunas.  ● 150 voldi piirang 
● Teise inimese keeldumine ei vähendanud kuulekust 
● 70% jõudis 150 voldini välja ja sellest järeldatakse, et ollakse valmis minema ka  kaugemale kui vaja  Mõjustamine.  ● Reklaamindus, klienditeenindus, müügis 
● Automaatsed reaktsioonid: kui põhjendatakse siis inimesed on rohkem nõus (Ellen  Lagneri eksperiment), kallis = kvaliteetne? (kallis – polegi kõigile/usutakse et on 
kvaliteetsem). 


Loomadel on automaatsed reaktsioonid seotud instinktidega, inimestel aga 
psühholoogiliste printsiipidega.  ● Mõjustamise psühholoogia. Robert B. Cialdini  – soovitatav lugemine  
● Vastastikuse reegel – kui ma teen sulle midagi siis sa teed mulle. Tuleb karistus kui  reegleid ei järgita (nt. öeldakse et inimene on tänamatu). Kasutatakse 
sotsialiseerudes. 
Kingituse saamine on vastastikuse reegel.  ● Denis Regani eksperiment. 
● Vastastikuse reegel ei tähenda alati võrdseid vahetusi, seega vastastikuse reegel võib  tuua kasumit.  ● Kauplemise printsiip: algselt hind suurem, ütlen ei. Hinda alandatakse tunduvalt.  Kuna hinda alandati nii palju siis tekib nö kohustus asi osta, sest ollakse 
kauplemisfaasis/tehing tundub mõistlikum ja tehtavam.  ● Järeleandmine ei toimi kui vastupalve on liiga suur või ebarealistlik, nt ka uskumuste  või väärtuste kokkupõrke tõttu.    Kohustumine ja järjekindlus.  ● Inimestel on soov olla ja näida järjekindlad enda käitumistes, hoiakutes jne – see  kinnitab usaldusväärsust.  ● Järjekindlus on adaptiivne käitumine – on kasulik ja annab mõtlemiseks nö kiirteid.  Igapäeva elus on lihtsam teha valikuid ja otsuseid kui lähtuda samadest printsiipidest. 
Sotsiaalne suhtlus on lihtsam,saab teiste käitumisi ette ennustada.  ● Thomas Moriarty eksperiment.  Rannas lavastatud vargus. Kui ei palutud asju jälgida siis 4 20st proovisid sekkuda. Kui 
palutakse siis 19 20st proovisid sekkuda.  ● Jalg-ukse-vahel tehnika: ​ ​alustatakse väiksematest palvetest, millega inimene  nõustub ja suunab inimest olema järjekindel ka edasiste suuremate palvete puhul.  ● Seisukoha muutmine – ühiskonnas üldiselt halvakspanu kui seda tehakse 
● Kohustumine on tugevam kui on pandud kirja, avalikustatud, tehtud vabast tahtest,  miski on saavutatud suurema panuse ja investeeringuga.  ● Kuidas kohustumise ja järjekindluse survele vastu seista?  Enda jaoks asjad lahti mõtestada (kriitiline mõtlemine, teadlikkus)  Käitumise nakkus.  ● Nt massihüsteeria;  sümptomeid reaalsuses ei eksisteeri, jagatud pinge tunne, pinge  füsiolooogiline väljendus erinevate sümptomite kaudu, sümptomite tõlgendamine, 
pinge ja sümptomite levitamine.  ● The June Bug Epidemic, 1962.   


Meeldivus.  ● Kui inimene meeldib, ollakse nende jaoks valmis tegema rohkem. 
● Millised inimesed meeldivad:  füüsiline atraktiivsus – omistatakse omadusi nagu andekus, lahkus jne 
sarnasus – turvaline, familiaarne , kehakeel (peegeldamise tehnika) 
komplimendid – ei pruugi olla isegi ausad aga usutakse siiski 
tuttavlikkus – korduv kokkupuude soodustab meeldivust 
koostöö – meeldivad inimesed kes teevad koostööd; good cop, bad cop strateegia. 
assotsiatsioonid – kui tuua halbuudis  siis hakatakse ka inimest seostuma halvaga  ● Meeldivuse printsiip töötab alateadlikult – seda ei saa kontrollida kuidagi kas inimene  meeldib või mitte  ● Keskendu tagajärjele: mida paned teise inimese meeldivus sind tegema?    Autoriteetsus.  ● Harjumus kuuletuma käskudele ja autoriteedile (nt. Milgrami eksperimendid) 
● Autoriteedile allumine on adaptiivne ja kasulik inimestele (nt vanemad ja õpetajad) 
● Probleemid: allutakse ja usaldatakse pimesi 
● Autoriteetsuse sümbolid:  1. Tiitlid. Nt. uuringu tulemus: kõrgema tiitliga inimesed tunduvad pikakasvulised. 
2. Suurus. Nt.me seostame suurust autoriteediga – suurema kehaehitusega inimesed 
tunduvad autoriteetsemad. 
3. Riided.  ​Eksperiment: 3.5x rohkem inimesi lähevad vales kohas üle tee järgides  inimest ülikonnas, kui siis kui kantakse teksasid ja t-särki. 
4. Lisadetailid. Nt ehted, auto jne.  Nappus.  ● Võimalused tunduvad väärtuslikumad kui need pole lihtsasti kättesaadavad. 
● Inimesi motiveerib enim mingi asja kaotamisest, kui millegi samaväärse saamisest 
● Kollektsionääride põhimõte: raskesti kättesaadav = väärtuslikum 
● Müügitehnikad: „ainult täna“, „piiratud koguses“, „viimased numbrid“ 
● Inimesed tahavad alati seda mida ei saa  
● Värske nappus – haruldasi asju peetakse rohkem väärtuslikuks kui need on äsja  haruldaseks muutunud.  ● Konkurents – ihaldatakse asju mida ka teised inimesed tahavad 


        Sotsiaalsed suhted.  ● Evolutsiooniline perspektiiv: kuulumisvajadus.  Gruppi kuulumine suurendab ellujäämise võimalust.  ● Reproduktiivne eesmärk 
● Seltskonnast tõrjutus: inimesed vastavad sellele depressiooniga, ärevusega ja muude  negatiivsete tunnetega. Isoleeritus suurendab agressiivsust ja antisotsiaalset 
käitumist (vähendab konformsust reeglitega ja koostöövalmidust) ning ka 
enesehävituslikku käitumist. Eisenberger jt (2003): sotsiaalne väljatõrjutus aktiveerib 
ajus samu piirkondi nagu füüsiline valu.  ROMEO JA JULIA. MIKS TOIMIS?  ● Lähedus – määrab meeldivuse; tähtis tegur 
● Meile meeldivad inimesed kellega puutume tihedamini kokku. 
● Tuttavlikus – meeldivuse allikas.  Mida rohkem midagi kuuleme/näeme (nt laul, kaubamärk) , seda rohkem need meile 
meeldivad.  ● Lähedus võimaldab suhtlemist  Füüsiline ligitõmbavus.  Hatfield jt. (1966) uuring. 
752 esmakursuslast jagati juhusliku valiku alusel tantsupartneriteks. Osalejad täitsid isiksuse 
ja intelligentsuse teste. Kas taheti oma paarilisega kohtama minna? Kas ta meeldis? Millest 
sõltus inimese ihaldusväärsus tulevase partnerina – füüsilisest ligitõmbavusest. 


Eastwick ja Finkel (2008) kiirkohtingute uuringud. 
Uuringu tulemus: füüsiline ligitõmbavus on naiste jaoks sama oluline kui meeste jaoks.  Miks on see oluline?  ● Evolutsiooniline perspektiiv:  Meestele meeldivad ilusad naised, sest ilu  = tervis, noorus, viljakus. 
Naistele meeldivad mehed, kes näevad võimelised välja varustama ja kaitsma (nt. 
tugev, lihaseline).  ● Haloefekt – kalduvus oletada, et kui inimesel on üks hea iseloomujoon siis on tal neid  veel teisigi.  ● Langlois (1987): juba 2-kuused imikud eelistavad ilusamaid inimesi (jäävad kauemaks  inimese nägu vaatama). 
  ● Atraktiivsus on kultuuriti erinev  Vaesemates riikides on tüsedus atraktiivne, kuid arenenud riikides on saledus 
ihaldatud.  Universaalsed füüsilise ligitõmbavuse osas:  ● Ilusad näod on sümmeetrilised, siledad, ilma äärmuslike omadusteta, „keskmised“ 
● „to be attractive is, ironically, to be perfectly average“ (Rhodes, 2006) 
● Cunninghami uuringud:  naised: lapselikkus (suured silmad, väike nina, väike lõug) + küpsus (kõrged 
põsesarnad, kitsad põsed) 
mehed: lapselikkus (suured silmad, väike nina) + küpsus (kõrged põsesarnad, lai lõug) 
Kas need on stereotüüpidega seotud?  
Naisel lapselik nägu = soojus ja kuuletumine? 
Domineeriv välimus mehel?  Kellele on füüsiline ligitõmbavus olulisem?  ● Uuringud näitavad, et naised väärtustavad füüsilist atraktiivsust vähem kui mehed 
● Naiste jaoks seisneb mehe atraktiivsus ka tema sotsiaalses ja majanduslikus  staatuses; iseloomus, tarkuses, abitsioonikuses jne.  ● Buss et al. (1990)  10 000 meeste ja naiste partneri eelistuste uuring. Naised valivad mehi resursside 
hankimise potentsiaaliga (nt. küpsus, ambitsioon, raha teenimise potentsiaal). 
Mehed valivad naisi kõrge paljunemise potentsiaaliga (nt. noor, ilus, terve)  ● Füüsiline atraktiivsus on vähem oluline kollektivistlikes kultuurides võrreldes  individualistlike kultuuridega. 
Kollektivistlikud kultuurid – oluline staatus grupis, perekonna staatus jne.   


The matching phenomenon  Inimestel on tendents valida paariliseks see, kellel on sama tase mingi konkreetse tunnuse 
osas (nt. füüsiline atraktiivsus).  Fenomen kehtib nii sõprussuhete, kohtingute kui ka abielude puhul. 
Kardame olla tõrjutud nende poolt, kes on füüsiliselt atraktiivsemad kui me ise? 
Tõrjume neid kes on meist vähem füüsiliselt atraktiivsemad?  Õigluse teooria. 
Meile meeldivad suhted, milles toimub õiglane vahetus ehk kulud=tulud.  ● Mõlemad partnerid saavad võrdseid tasusid 
● Varade sobitamise protsess  Tasud peavad olema võrdväärsed, kuid mitte ilmtingimata samad. 
Pakutud ilu = pakutud staatus.    Meeldimise põhimõtted: sarnasus.  Suure tõenäolsusega meeldib meile inimene, kes tegutseb meile lähedal ja kes vastab meie 
füüsilise atraktiivsuse tasemele.  Sarnasus: üliselt meeldivad inimestele need, kes nendega sarnanevad (nt hoiakute, 
uskumuste, väärtuste jne poolest).  ● Sarnasus tekitab meeldimist 
● Sarnasuse taju oluline, erinevused vähendavad meeldimist 
● Suhtumiste joondamine (attitude alignment) – inimesed suhtes ülehindavad enda  hoiakute jne sarnasusi  ● Sarnasuse tajumine on oluline ka võõrastele lähenedes  Meeldimise põhimõtted: vastastikus.  Kas vastandid tõmbuvad?  Vastastikune täiendavus – populaarne arusaam sellest, et suhtes inimesed täiendavad 
üksteist. Kuid teadus pole sellele kinnitust leidnud.  Sõbrad ja romantilised partnerid on pigem sarnased kui erinevad  Armastuse tüübid.  Võimalikke armastuse tüüpe on mitmeid – armastus kassi/koera vastu, vanemate vastu, 
romantiline, õe/venna vastu, sõbra vastu jne. 


Armastuse kaks kategooriat:  ● Romantiline ehk kirglik armastus.  Armastatu idealiseerimine, armastusega seotud kinnisideed, mäslevad tunded. 
Tugev seksuaalne ligitõmbavus. 
Kiirelt lõppev armastus.  ● Kiindumuslik armastus  Vaadete sarnasus, vastastikune hoolivus ja usaldus.  Sternbergi armastuse kolmnurk.  Intiimsus + pühendumus + kirg = täielik armastus. 
Meeldivus = lähedus 
Kirglik armastus = kirg 
Tühi armastus = kohustus 
Romantiline armastus = lähedus + kirg 
Liitlaslik armastus = kohustus + lähedus 
Sisutu armastus = kirg + kohustus  Mis võimaldab püsivat armastust?   Kiindumus.  Kiindumine – tugev ja püsiv emotsionaalne side lapse ja tema hooldaja vahel; on aluseks 
suhetele inimese hilisemas eas.  Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda!  John Bowlby kiindumusteooria.  Kui kiindumussuhe katkeb või saab häiritud esimese kahe aasta jooksul, siis võib laps 
kannatada pikaajaliste tagajärgede all. 
Kiindumussuhe annab lapsele sotsiaalse keskkonna sisemise töömudeli – uskumused ja 
ootused selle kohta, kuidas inimesed sotsiaalsetes suhetes käituvad.  Kiindumisstiilid.  Turvaline – inimene väärtustab ennast ja eeldab,et teised vastavad tema armastusele. 
Positiivne nägemus enesest ning üleüldine hea suhtumine teistesse.  Murelik – madal enesehinnang, samas aga positiivne ja idealiseeriv suhtumine teistesse. 
Suhetes on selline inimene omandihimuline ja armukade.  Tõrjuv-kartlik – eemalehoidev stiil, tõrjumise kartus. „ma ei taha teistega lähedaseks saada“.  Tõrjuv-eitav – kõrge enesehinnang, kuid teistesse negatiivne ja küüniline suhtumine. „ma 
tahan veel ringi vaadata“. 


Võrdsus ja eneseavamine.  Võrdsus – mõlemad osapooled peavad saama võrdseid tulusid suhtest.  ● Ebavõrdsuse tunnetamine tekitab rohkem stressi ja depressiooni 
● Tajutav ebavõrdsus tekitab abielus stressi, mis omakorda soodustab ebavõrdsuse  tajumist (Grote ja Clark, 2001).  Eneseavamine – enesekohase info edastamine  ● Suhtes räägitakse üksteisele intiimsetest asjadest; avalikustatakse enda mõtteid ja  tundeid.  ● Eneseavamise vastastikkus – mida rohkem üks inimene ennast avab seda rohkem  teeb seda ka teine.  ● Vastastikkus on eriti oluline suhte alguses      Suhtlemine.  Vajalik kõikidel suhte perioodidel.  ● Õnnetute suhete peamiseks faktoriks on kommunikatsiooni probleemid 
● A. Beck (1988).“love is never enough“ – sagedased kommunikatsiooni probleemid:  1. Teiste inimeste „mõtete lugemine“ ehk tean mida ta mõtleb – teen järeldusi selle 
põhjal. 
2. Enda mõtete ja tunnete mitte avalikustamine, sest teistele peavad need olema 
juba arusaadavad mitteverbaalsetest signaalidest.  Inimestevaheline agressioon.  ● Füüsiline või verbaalne käitumine, millega kavatsetakse teisele inimesele haiget teha 
● Agressioon võib olla olukorrale kohane ning ennast kaitsev (enesekaitse) 
● Instrumentaalne agressioon – agressioon on vahend erinevate eesmärkide  saavutamiseks.  ● Ekspressiivne agressioon – ainukeseks eesmärgiks on teistele haiget teha. Impulsiivne  või emotsionaalne käitumine.  Kas agressiivsus on kaasasündinud?  Instinktiteooria: Freudi thanatos ehk surmainstinkt (agressiivsus, destruktiivsus) 
Kui me ei saa avaldada enda instinkti sotsiaalselt vastuvõetaval viisil, siis see väljendub 
hävituslikus vormis. 


Agressiivsus, kui kaasasündinud surmainstinkti suunamine endast väljapoole mingil 
modifitseeritud kujul.  EI PIDANUD PAIKA, SEST SEE EI SELETA ERINEVUSI AGRESSIIVSUSES INIMESTE JA KULTUURI 
VAHEL.  Evolutsiooniline lähenemine – agressiivsus kui adaptiivne käitumine. 
Buss ja Shackelford (1997) - agressiivsus kui strateegia ressursside hankimiseks, kaitsmiseks 
ja meessoost rivaalide hirmutamiseks (naiste pärast). 
See seletab ka mõnevõrra suuremat agressiivsust meest seas kui naiste.  Bioloogilised põhjused – uuringud on näidanud et mõrvarite prefrontaalne korteks on 14% 
vähem aktiivne kui keskmistel inimestel.  Mis teeb inimesi agressiivseks?  ● Geneetilised põhjused. Agressiivsete hiirte aretamine tekitas veelgi agressiivsemaid  järglasi.  ● Biokeemilised mõjud.  Alkohol (vähendab eneseteadlikkust ja enesejuhtimist). 
Serotoniini madal tase. 
Kõrge testosterooni tase (mehed agressiivsemad kui naised;  
kõrgem testosteroon = suurem agressiivsus).  ● Hormoonid mõjutavad käitumist ja käitumine omakorda mõjutab hormoone.  Frustratsiooni-agressiivsuse teooria.  Agressiivne käitumine on reaktsioon frustratsioonile – ekspressiivne agressioon!  Agressiivne käitumine ei pruugi olla suunatud frustratsiooni allikale. 
Agressiooni „ümbersuunamine“ – suuname edasi turvalisemale ohvrile.  Frustratsioon tekib reaalsuse ja ootuste lõhest.  Operantne tingimine – premeeritakse agressiivsuse eest (lapse puhul: olin agressiivne, sain 
mänguasja endale).  Mõjutavad faktorid:  ● Ebameeldivad kogemused (ebameeldivad tunded, valu, palavus, ruumipuudus jne) 
● Kuumal ajal rohkem vägivalda kui külmal ajal 
● Vägivalla vaatamine suurendab agressiivsust vähese intelligentsuse ja sotsiaalsete  oskustega inimestel.  ● Grupi mõjud (konformusus, vastutuse jagamine/hajumine, jne)   


Prosotsiaalne käitumine.  Prosotsiaalne käitumine on igasuguse abistava käitumise ilming sõltumata motiivist.  Vastastikune altruism – aitame teisi, sest hiljem aitavad nemad meid  Miks aidata?  ● Geenid. Geenid suunavad meid aitama neid, kellega on sarnased geenid. Mitte  inviidi, aga geenide säilitamine!  ● Kultuuri roll. Sotsiaalne õppimine. Sotsiaalsed normid (kollektivistlikkes kultuurides  on aitamist rohkem kui individualistlikkes).  ● Psühholoogilised motiivid. Sotsiaalse vahetuse teooria (kulude-tulude hindamine);  teiste kannatused tekitavad meis stressi ja ebamugavust ning aidatakse selleks et 
enda ebamugavustunnet vähendada. Empaatia teooria (Batson, 1991); aitame 
puhtast headusest kui suudame end panna abivajaja olukorda.