Mats Traadi „Harala elulood” Uurimistöö (0)

Mats Traadi „ Harala elulood ” — ühe rahva portree ja saatus
Uurimistöö

Sissejuhatus

Mats Traadi kirjutatud „Harala elulood” sisaldavad 168 epitaafi . Iga tegelase lugu on teisest erinev, samuti ka aeg, milles tegelased elavad. „Harala elulood” toovad lugeja nõukogude ajast aastasse 2001, mil „Harala elulood” täiendatuna ilmus.
Uurimistöö koostaja valis selle teema osalt varasemate kokkupuudete pärast teatriklassis õppides, kui eksamietendusel esitati mõningaid epitaafe „Harala elulugudest”. Antud teema andis palju võimalusi oma fantaasia rakendamiseks ja see oli samuti üks valiku põhjusi.
Põhilise osa uurimusest hõlmavad tegelaste nn. ankeedid , kus on analüüsitud igaühe teatavaid omadusi ja fakte tema kohta. Samuti sisaldab see uurimus ajaloolise tausta analüüsi, mis näitab, milline oli tolleaegne elu. Lähemalt on uuritud meeste ja naiste osakaalu , surmapõhjusi (kõik teose tegelased peale ühe on surnud) ja seda, millest tegelased jutustavad. Tulemused on esitatud ka lisades graafikutena.
Töö sisaldab ka kriitikute arvamusi , mis on avaldatud ajakirjanduses. Kasutatud on Astrid Reinla, Paul–Eerik Rummo, Julius Ürdi ja Ülo Tontsi arvamusi.
Töö esimeses osas on Mats Traadi elulugu, sest huvitav on ka autorit tundma õppida. Uurimus sisaldab ka „Harala elulugude ” nn. tekkelugu ja ülevaadet arengust. See peatükk tutvustab teose saamislugu ja seda, kuidas see on aja jooksul edasi arenenud. Siinkohal tuleks märkida, et esmakordselt ilmusid „Harala elulood” aastal 1976, aga käesolevas uurimistöös on kasutatud 2001. aasta versiooni, mis koosneb enamatest epitaafidest.
Selle töö eesmärgid on: 1) analüüsida iga tegelast
2) uurida ajaloolist tausta ja koostada kujutatud tegelaste põhjal eesti külarahva portree

1. Mats Traadi elulugu

Mats Traat sündis 1936. aastal 23. novembril Tartumaal Palupera vallas Meema külas Kuutse talus põllumehe pojana. Peale algkooli lõpetamist polnud tal võimalik majanduslikel põhjustel edasi õppida ja seepärast töötas ta mõnda aega sovhoosis. 1959 . aastal astus traktoristipaberitega maapoiss Moskva Gorki –nimelisse Kirjandusinstituuti ja lõpetas selle 1964. aastal. See oli ainuke niisugune kool tol ajal, kus sai kirjanikuks õppida. Samal ajal lõpetas ta kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused . 1965–1968 töötas Mats Traat toimetajana “Tallinnfilmi” stuudios . Alates aastast 1970 tegutseb ta kutselise kirjanikuna.
Traat alustas luuletajana. Kokku on tema sulest ilmunud 18 luulekogu . Ta pole isamaaluuletaja, vaid pigem rahvalik luuletaja. On öeldud, et poeedina on ta tõsine, sõnakaalukas ja raskemeelne. Traadi luule on jutustavat laadi. Debüütraamatuks oli “Kandilised laulud”, mis ilmus aastal 1962 “Noorte autorite ” kassetis ja selles nimetas kirjanik end kandiliseks maameheks. Tema luule põhimotiivid on kutse linnast loodusesse, oma aia harimine, äraminemine.
Traadi luules on olulisel kohal peaaegu 40 aasta jooksul kirjutatud tsükkel “Harala elulood”, mis koosneb epitaafidest.
Mats Traat on enamiku oma lühiproosa ja romaanide kirjutamisel lähtunud arhiiviürikutest, dokumentidest ja perekondlikest pärimustest. Varasem proosa on külaeluaineline, tegelased on passiivsed juurteta inimesed ( erandiks on romaani “Irdinimene” peategelane Ollimar Arvik). Tema üheks tähtsamaks teoseks peetakse lühiromaani “Tants aurukatla ümber”, mis oli esialgu mõeldud filmistsenaariumina.
Väga tähtsal kohal Traadi ajalooainelises proosas on Palanumägi, mis sümboliseerib avarust ja kõrgemale pürgimist. Esimene raamat Palanumäe teemal oli “Puud olid, puud olid hellad velled”, mille tegevus algab 1840. aastatel. Teose teine osa on “Minge üles mägedele ” ja kolmas “Minge üles mägedele ”. Kuuenda raamatuga “Valge lind” jõuab tegevus 1920ndatesse aastatesse. See on seni viimane ilmunud raamat. Traat liigub suurteoses taluelu ühest punktist teise punktini inimese tundeid pidi.
Traadi sulest on ilmunud ka järgmised teosed: “ Pommeri aed”, “ Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga”, “ Inger ”, “ Rippsild ”, “Karukell, kurvameelsuse rohi”, “Sügislootus”, “Üksi rändan”, “On unistus kui ränikivi”.
Mats Traati ümbritseb teatud salapära — ta on sõnaaher ega armasta isiklikust elust rääkimist. Seetõttu pole temaga tehtud ka palju intervjuusid.

2. “Harala elulugude” sünd ja areng

1915. aastal ilmus Ameerikas Edgar Lee Mastersi sulest “ Spoon River Anthology”, mis tõlgituna eesti keelde tähendab “Spoon Riveri antoloogia”. Seda on tõlgitud ka kui “Spoon Riveri koolnud”. See sisaldas epitaafe ehk hauakirju. Eestindatuna Boris Kaburi poolt ilmus see aastal 1976, samal aastal, kui anti välja esimene trükk “Harala elulugudest”, mis sisaldas 55 epitaafi. Enne oli üksikuid epitaafe ilmunud ka mujal. Varasemaid elulugusid oli võimalik lugeda “Kandilistes lauludes” ja viimaseid “Kultuuris ja Elus”. Autor jätkas endale arvatavasti südamelähedaste “Harala elulugude” seeriaga värsikogus “Sügislootus”, kusjuures need jõudsid järjest kaasajale lähemale. Viimased elulood ilmusid 2001. aastal. Need annavad ülevaate eesti rahva saatusest 20. sajandil.

3. Teised “Harala elulugudest”

“Harala elulood” on nõnda omapärane teos, et paljud kirjanduskriitikud on seda retsenseerinud. Arvamused on positiivsed. Pahaks pannakse kirjanikule väheseid asju.
“Harala elulugudele” eesti kirjandusest võrdkujusid otsides on välja toodud enamasti Mats Traadi enese teoseid: praeguseks kümneosalist romaani “Minge üles mägedele” ja lühiromaani “Tants aurukatla ümber”.
Retsenseerijad nimetavad “Harala elulugusid” kokkuvõtlikuks raamatuks. Seda sellepärast, et sinna on koondatud tõenäoliselt kõik, mida Mats Traat on Harala kohta kirjutanud. Samas sisaldab kogumik ka kõike seda, mida autor on kirjutanud lõpetatud eluloo vormis. Ka sõna otseses mõttes on Paul–Eerik Rummo sõnul tegemist kokkuvõtete raamatuga: iga pala on kokkuvõte ühest inimelust.
Teost on nimetatud ka läbilõikeks eesti küla elu ja olude muutlikkusest ning läbilõikeks palade kirjutamise ajal toimunud muutustest inimkäsituses. Kuigi see on sündinud väliseeskujude mõjul, omandab see hoopis teises ja kauges kultuurikontekstis täiesti teistsuguse väärtuse ja kõlajõu.
Julius Ürt nimetab “Harala elulugusid” esmalt nuripidieeskujudeks, elukildudeks, kus püüab peegelduda kogu kibe tõde ühest elusaatusest oma ajaraamis. Need omandavat tema sõnul selles luules mahendava aura, otsekui kuldse raami. “Minevikust kirjutatakse tänapäevale, adressaat on praegusajas ning seetõttu pole esmatähtis tema adekvaatsus olnule, vaid kirjutatu tänane mõju, emotsioon meie kõikide elavate seas ning selle projektsioon meie tulevastele tegudele.” (Julius Ürt, “Ainult luuletaja olen tahtnud olla”, Noorte Hääl, 23. november 1986) Ta esitab küsimuse, kas me suudame nendest lugudest õppust võtta ja teistmoodi toimida kui tegelaskujud . “Harala elulood” mitte ainult ei jutusta elusaatustest, vaid aitavad tragöödiaid ära hoida ka tulevikus, hoiatades lugejat .
Astrid Reinla võrdleb teost eesti küla eeposega. Eesti küla arengulugu on “Harala elulugude” abil toodud lugeja ette koos murrangumomentide ja kriisidega. Need pole esitatud järjestikku nagu ajalooõpikutes, vaid karakteersete üksiksaatuste hetkvalgustamisega. Ta väidab ka, et “elulood jätavad lugejale ulatusliku mõtteruumi. Epitaafivormi tõttu on nad lakoonilised, nii et paratamatult tuleb midagi juurde mõelda. Võimalusi selleks on. Mats Traat on nappide vahenditega suutnud luua reljeefsed karakterid, kellest igaühel on külaühiskonnas oma kindel koht.” (Astrid Reinla, “Mosaiikpanoraam”, Looming 1976 nr. 8)
“Harala elulugude” tegelaskujud erinevad üksteisest sotsiaalselt positsioonilt, psühholoogiliselt dispositsioonilt ja maailmavaatelt. Igaüks neist on omaette indiviid, koondtüüpe esineb palju harvemini. Igale karakterile on antud kirjaniku poolt isikupärane jutustamisnurk. Lugedes jääb mulje, et eluline materjal esitab end ise, kusjuures autori valiv ja kujundav sulg on täielikult varju jäänud. Autor ei hinda oma tegelasi otseselt, ei seleta sellise käitumise põhjusi ega anna väliskirjeldust. Inimesed räägivad endast ise. Samas väidab Paul–Eerik Rummo, et autori kätt on veidike tunda: “Nad lõpevad mingi voolitud puändiga ja esitavad tutvustatavaist rangelt ainult olulist, kusjuures jääb kahtlus , et olulisuse astme määrajaks on olnud autor, mitte rääkija ise.” (Paul–Eerik Rummo, “”Harala elulood” kogutud kujul”, Keel ja Kirjandus 1976 nr. 10). Ta mainib ka, et peab “Harala elulugusid” selles mõttes isegi Mats Traadi romaanidest etemateks, kuna autor jääb rohkem varju (mitte küll täiesti, nagu tema eelmisest väitest selgub ) ja eluline materjal pääseb puhtamalt esile.
Kriitikud tõstavad halva omadusena esile seda, et “Harala elulugudes” on surnute kõrval üks elav — Jaan Kuusemägi. Ka on tema lugu esitatud riimitud nelikutes. Paljude meelest mõjub see raamatu stiiliühtsuse juures võõrkehana, ent Paul–Eerik Rummo arvates rõhutab see kas tahtlikult või juhuslikult seda asjaolu, et surnud–olemine pole teoses üldse nii tähtis kui sellele sarnanevas Edgar Lee Mastersi “Spoon Riveri antoloogias”. Harala rahvas on ka spoonriverlaste elu tühisuse ja narruse motiivist kaugel. Haralaste lugudes on ka rohkem huumorit ning ligimesi ja elu pole võetud nii suurte lepitamatute pretensioonidega, kui spoonriverlased seda tegid.
Astrid Reinla on tähelepanu juhtinud ka lugemisel jäävale ahistava lõpetatuse tundele. Kõik tegelased on surnud (välja arvatud üks) ja nendega ei saa enam midagi uut ega muutuvat juhtuda. Need elulood on lõplikult valmis.
Paul–Eerik Rummo tõstab esile seda, et autor on julgenud ja osanud surra oma tegelastes. Iga lugu räägib selgelt teistest erinev inimene ja on aru saada, et igaüks räägib tõepoolest oma lugu, mitte kellegi teise oma. Appi on võetud ka “ keelelist karakteristikat”, aga kõige rohkem loovad sellist muljet isikupärased jutustamisnurgad, sest igaüks jutustab omamoodi ja samuti ka erinevast teemast.
Mitmed allikad väidavad, et kogumik “Harala elulood” asetseb proosa ja luule piirimail. See on justkui sild luule ja proosa vahel ning sõnastusviis matkib kõnekeelt, mis loob vestmise illusiooni .

4. Tegelaste ankeedid

See osa sisaldab endas „Harala elulugude” tegelaste nn. ankeete. Iga tegelast on põhjalikult analüüsitud. Ankeetides on välja toodud järgmised andmed: sünnikoht, eluiga, amet, välimus, tervis, olemus ehk iseloom, filosoofia, lugu, perekond, surmapõhjus. Viimase kohta tuleks ära märkida, et kui luuletuses puudub teave surmapõhjuse kohta, on surmapõhjuseks pandud „loomulik surm”. Mõnel juhul on välja toodud ka unenägu või lapsepõlvemälestus, kuid neid esines harva. Kõigil pole kõiki nimetatud andmeid. Igaühel on osa neist ja need olemasolevad on ka kajastatud.

4.1. Kivi

Sünnikoht: Harala
Amet: vallavanem
Olemus: kalk ; kivist südamega
Lugu: Tal oli kivist maja. Hauale pandi puust rist .
Surmapõhjus: loomulik surm

4.2. Hans Krass

Sünnikoht: Harala
Ametid: kaubalaeva madrus , hiljem sulane
Tervis: haige süda
Olemus: unistaja ; vihastades ütles halvasti, kui vaja;
Lugu: Nooremana oli ta kaubalaeval madrus. Siis jäi tal süda haigeks ning ta munsterdati laevalt maha. Läbi häda sai Hans Krassist sulane venna juures, kes oli piimamees . Vend võttis palgast kümme krooni maha ja põhjendas seda võihindade langusega maailmaturul. Sellest ajast hakkasid pihta lõppematud tülid. Kui Hans suri, ei pannud vend talle isegi korralikku risti.
Perekond: Üks vend, kellega hästi läbi ei saanud.
Surmapõhjus: loomulik surm

4.3. Harivald Tamm

Sünnikoht: Harala
Amet: talumees
Olemus: maailmalõpu kuulutaja; kergesti käega lööja; kujutlusvõimeline; kerglane;
Filosoofia: Päike on suur punane kana ning planeedid ja tähed on munad, mida ta haub. Harala asundus on kärbsemusta täpp ühel neist munadest. Päikese haudumisaeg saab peagi täis ja siis plahvatab maakera kildudeks.
Lugu: Ühel õhtul pidas Harivald Harala seltsimajas peoõhtul kõnet, kus tutvustas oma kummalist filosoofiat . Järgmisel päeval rääkis keegi Leivandile, et Tammel olla mõistusega midagi lahti. Tamm kohtas nägusat leske, kellega oli tal ilus armastuslugu . Viimaks tüdines ta kõigest ja sõitis ära Brasiiliasse, kus elu läks veel hullemaks. Ühel päeval leidis ta, et oleks tore korragi veel kodumaale minna, aga see polnud võimalik. Kui ta suri, jäi temast alles vaid määrdunud sombreero troopikajõe kaldale.
Surmapõhjus: Arvatavasti uputas ennast.

4.4. Jüri Nõmm

Sünnikoht: Harala
Amet: talumees
Olemus: kangekaelne ; järeleandmatu; ahne ; eluraiskaja;
Lugu: Isast jäi järele talu, mille ta testamendis täpselt pooleks jagas. Hobuseid, lehmi, riideid ja vilja saigi nõnda jagada, sest neid oli paarisarv , aga käimlaid oli üks. Sellepärast hakkas ta vennaga kohtus käima ja nii üksteist aastat järjest. Suur tuul lükkas väljakäigu ümber ja kohtuskäimine lõppes. Äkki taipasid vennad, et põllud on metsa kasvanud ja nad mõlemad on vanapoisid. Nad olid oma elu ära raisanud. Ainus kasu, mis nad sellest said, oli seaduste tundmine une pealt.
Perekond: vend Kusta
Surmapõhjus: loomulik surm

4.5. Alviine Birkenbaum

Sünnikoht: Harala
Ametid: töötüdruk; õmbleja; maareformikomisjonlane;
Olemus: aktiivne; teotahteline ; ei olnud allaandja tüüpi;
Välimus: mustad juuksed; sale piht
Lugu: Alviine kandis töötüdrukuna sööki viieteistkümnele lehmale. Ta peigmees Jaan, kes enne oli olnud Udu sulane, läks sõtta ja kinkis talle sinise rätiku. Ühel hommikul prantsatas Alviine kaelkookudega kiilasjääle maha, nikastas selja ja ei suutnud enam talutöid teha. Samas sai ta Karpaatidest kaks kirja. Esimene andis lootust, et Jaan tuleb tagasi, teine oli surmateade. Alviine asus kirikukülla ja õppis õmblema. Tema valmistatud palitud, kleidid ja jakid läksid Harala vaesemale rahvale. Õhtuti määris ta kampripiiritusega oma vigastatud selga . Ta kandis kogu aeg Jaani kingitud sinist rätikut. Neljakümnendal aastal oli ta maareformikomisjonis. Neljakümne esimesel aastal lasti komisjoniliikmed vallamaja taga maha.
Perekond: Isa oli hobusevaras ja suri vanglas .
Surmapõhjus: lasti maha

4.6. E. Kõiva

Sünnikoht: Harala
Amet: arvatavasti sõdur, sest ta kasutab sõjatermineid;
Välimus: küllap hea välimusega, kui tal nõnda palju naisi oli;
Olemus: kiitleja; naistemees; sõjalise mõtlemisega
Lugu: Tal oli palju naisi ja ta sigitas palju lapsi, aga ta ei suhelnud nendega hiljem, sest mees ei teadnud isegi, kui palju neist üleüldse ilmale tuli.
Perekond: Eeldatavasti oli oma suguseltsi viimane esindaja, sest ta oli mures selle nime kustumise pärast.

4.7. Alfred Pääsuke

Sünnikoht: Harala
Amet: rätsep
Olemus: elupõletaja; ei hoolinud endast;
Lugu: Ta nägi harva valget päeva, sest enamuse ajast oli ta kas liiga purjus või magas ennast välja. Temast jäi maha Singeri õmblusmasin, millele pärijat ei leitudki ja müüdi lõpuks oksjonil maha. Rist, mis tema hauale pandi, oli vilets, sellele vedas Kotka Albert tindipliiatsiga varesejalad: “Sündis Haralas, suri küünlakuul.”
Perekond: Oli abielus.
Surmapõhjus: Uppus veebruaris purjuspäi maanteekraavi.

4.8. A. Pääsuke

Sünnikoht: Harala
Olemus: Tagasihoidlik ; ennastsalgav; elas mehe varjus; hakkas mehe järgi jooma; nõrga iseloomuga ;
Lugu: Elas koos abikaasaga, kes oli rätsep ja joodik . Mehe halvad elukombed hakkasid tallegi külge ja nad mõlemad leidsid sarnase otsa, kuigi üks varem ja teine hiljem.
Perekond: mees Alfred Pääsuke;
Surmapõhjus: Uppus sügisel maanteekraavi.

4.9. Helmuth Liiv

Sünnikoht: Harala
Olemus: filosoofiline : “voolamisfilosoofia”; pidas ennast tavaliseks;
Filosoofia: Kõik voolab: sisse ja välja, peale ja alla, kõrvale, kahele poole. Kõik voolab ruumis ja ajas, päeval ja öösel, hommikul, õhtul ja keskpäeval, sügisel ja kevadel. Ka inimesed voolavad. Arvas , et ruum hoiab teda koos. Inimestel ei saanud olla selgroogu, sest kuidas nad muidu voolata oleks saanud.
Lugu: Ta elas pisikeses kambrikeses. Elu oli täiesti tavaline. Hukkus puid raiudes.
Surmapõhjus: Ühel märtsihommikul kukkus talle Tsirgusilma metsas puu kaela ja purustas selgroo .

4.10. Herbert Rannamees

Sünnikoht: Harala
Amet: Sõdur idapataljonis
Olemus: Sõjakas; huumorimeelega; pillioskaja;
Lugu: Ta käis sõjas ja tappis seal palju vaenlasi. Partisanid võtsid ta relva ära.
Perekond: vend Alfred Rannamees
Surmapõhjus: Suri sõjas.

4.11. Emilie Suits

Sünnikoht: Harala
Eluiga: 1901–1942 e. 41 aastat
Olemus: Lõbutseja; armastas pitsballe; kergemeelne;
Lugu: Tema mees Jakob ei teinud naisest eriti välja. Kui Emilie ballidel käis, tantsitas teda vallasekretär. Neil oli salasuhe. Laps, kelle Emilie sai, polnud tema mehelt Jakobilt, vaid vallasekretärilt.
Perekond: abikaasa Jakob; poeg Malev;
Surmapõhjus: loomulik surm

4.12. Allan Tempel

Sünnikoht: Harala
Amet: leegionär
Lugu: Vanemate ja kallima keelitamisest hoolimata läks ta sõtta. Õpetaja oli tal isamaaline ja mõjutas teda.
Perekond: Ema ja isa, kes tahtsid, et ta talunik oleks.
Surmapõhjus: Hukkus sõjas.

4.13. Uno–Johannes Kink

Sünnikoht: Harala
Amet: lennuväe abiteenistusse poiss
Lugu: Ta sattus sõja käigus kodumaast kaugele Tšehhimaale. Seal sai ta hukka ja ta keha maeti ühte suurde vennashauda. Vanemad otsisid tükk aega taga: tülitasid Punast Risti ja kuulutasid “Kodumaas”, et nende poeg on kaduma läinud.
Perekond: Hoolivad vanemad, kes poega pärast kadumist pikka aega leida üritasid.
Surmapõhjus: hukkus sõjas

4.14. Viivika

Sünnikoht: Harala
Eluiga: peaaegu olematu
Olemus: uudishimulik : soovib teada elust seal, kus teda pole;
Lugu: Saksa sõdur lõi jalaga Viivika ema, kui ta Viivikat ootas ja ta sündis enneaegselt. Tal polnud isegi nime, kui ta surnuna kirstu pandi. Ta sündis surnult.
Perekond: ema
Surmapõhjus: enneaegne sünnitus, sündis surnult

4.15. Kusta Järvson

Sünnikoht: Harala
Olemus: Ta teadis, mis on tõde, aga valju häälega kuulutama ei hakanud, sest muidu poleks ta saanud ka Venemaale viinapõletaja abiliseks minna, kui ta oleks suure suuga olnud; ellujääja, sest ta ei teinud midagi, mis olnuks talle endale kahjulik; hoolis endast;
Lugu: Aastal 1911 läks ta Venemaale Volga äärde kindral Selivanovi mõisa viinapõletaja abiliseks. Ta sai tuttavaks kohaliku koolipreiliga, kes andis talle maateaduse õpikuid lugeda. Need sisaldasid valesid eestlaste ja lätlaste kohta. Ta veenis kooliõpetajat selles, et see on puhas laim ja too soostus mehega Eestisse kaasa minema, kus nad abiellusid.
Perekond: Isa oli Harala mõisa karjamees. Kusta abiellus Anna Pavlovaga. Tal oli kolm poega, kellest jäi ellu vaid üks, keskmine.
Surmapõhjus: loomulik surm

4.16. Anna Järvson (sünd. Pavlova)

Sünnikoht: Venemaa
Amet: kooliõpetaja
Olemus: Veidike lihtsameelne , sest ta uskus siiralt seda, mis õpikutes kirjas oli, mõtlemata sellele, et balti parunid võivad alamate kohta ka meelega valetada. Kui ta aga kindlaid tõendeid sai, siis uskus ta neid rohkem kui kirjasolevat “tõde”. Unistaja: ta kujutas ette, et läheb mehele mustajuukselise mustade silmadega mehele.
Lugu: Ta elas Venemaal Volga ääres rahulikku kooliõpetaja elu, kuni sinna tuli Kusta Järvson. Nad armusid ja ta läks Kustaga tolle kodumaale Eestisse.
Perekond: Abiellus Kusta Järvsoniga. Nad said kolm poega, kellest koju tuli vaid üks, keskmine poeg Hillar .
Surmapõhjus: loomulik surm

4.17. Jadwiga Purre (sünd. Jankowska)

Sünnikoht: Poola, Kielce lähistel asuv rebaseliiva
Välimus: kastanpruunid juuksed; sale piht
Olemus: temperamentne; tegutseja ;
Lugu: 1937. aastal tuli ta Eestisse põllutööle. Kuna ta oli kena, meeldis ta paljudele . Kõige rohkem pani teda tähele Udu peremees Albert, kellega ta pärast tolle naise surma ka abiellus. Nad said imeilusa lapse. 1945. aastal viidi ta mees Omakaitse pärast ära ja õnn sai otsa.
Perekond: mees Udu Albert; üks laps;
Surmapõhjus: loomulik surm

4.18. Leili Suuroja

Sünnikoht: Harala
Eluiga: 10.03. 1918 — 24.12. 1945 ehk umbes 27 aastat
Olemus: Kergelt allaandev, paanikasse sattuv.
Lugu: Pärast seda, kui mees Siberisse saadeti, kaotas ta elumõtte ja võttis endalt elu.
Perekond: Oli abielus.
Surmapõhjus: Lõikas mehest maha jäänud habemenoaga endal veenid läbi ja jooksis verest tühjaks.

4.19. Alice Kivinurm

Sünnikoht: Harala
Lugu: Ta elu muutis kohtuotsus, mis saatis ta eluks ajaks asumisele. Väideti, et ta oli fašisti abikaasa. Alice kinnitas, et tema abikaasa oli hoopis patrioot. Samas lisas ta, et see pole mingi süü. Ametnik lubas talle ka süü leida. Leidiski.
Perekond: mees, kes pandi kahekümneks aastaks vangi ja keda peeti fašistiks.
Surmapõhjus: eeldatavasti enesetapp (“Paber kannatas kõik ära. Mina mitte.”)

4. 20. August Kikas

Sünnikoht: Harala
Eluiga: 1900–1946 e. 46 aastat
Amet: talunik
Olemus: muredele pudelist lahenduse otsija; ei julgenud probleemidele silma vaadata;
Lugu: Talus hakkas korraga kõik viltu minema: põud rikkus suvivilja, sõda talu. Seetõttu hakkas August jooma ja jõi ennast surnuks .
Surmapõhjus: liigne alkoholitarbimine

4.21. Hugo Päss

Sünnikoht: Harala
Amet: kunagi talunik, hiljem külavolinik
Olemus: eraklik; ei saanud naistega läbi;
Lugu: Noorpõlves oli tal tüli Maxiga, sest tal olid tõuvasikad, kes pärinesid Maxi üle maakonna kuulsast pullist . Selle eest sai ta Maxilt külasimmanil kõrvakiilu, mida ta tagasi ei tasunudki. Talunikuna oli tal kaheksa hektarit maad, mis asusid Kännumäe ja riigimetsa vahel. Pidas loomi. Kui sõda läbi sai, kutsuti ta vallamajja tööle. Ta hakkas normiteateid viima. Hugot ei sallitud tema ameti pärast. Ühel ööl tulid metsavennad ja koputasid tema aknale . Kuna Hugo oli vintpüssi vallamajja unustanud, ei saanud ta end kuidagi kaitsta ning ta tapeti .
Surmapõhjus: tapetud metsavendade poolt

4.22. Magda Tuvike

Sünnikoht: Harala
Olemus: isatütar, sest on mitu korda isa maininud;
Unenägu: Sarlakpunane surm tuli suurteed mööda, puhus aias valgetele roosidele ja pomises: “Ei ole…”.
Perekond: isa
Surmapõhjus: Arvatavasti suri sarlakite tõttu.

4.23. Aare Lemvalts

Sünnikoht: Harala
Amet: komsomolikomitee asjamees.
Olemus: “punase” maailmavaatega; koolist hooliv; poliitikahuviline;
Lugu: Ühel detsembrikuu õhtul, täpsemalt jõuluööl, võtsid metsavennad ta kuusikus kinni ja piinasid. Nende pealik oli Elmar Kitsnik. Rinnale lõikasid nad enne tapmist sirbi ja vasara.
Surmapõhjus: metsavendade poolt tapetud

4.24. Malev Suits

Sünnikoht: Harala
Eluiga: 1922–1947 ehk 25 aastat
Olemus: kommunist ; militarist;
Filosoofia: Revolutsioonide põhimõte on lüüa maha kõik vaenlased, sest siis jäävad sõbrad järele. Imelikul kombel on pärast pooled sõbrad vaenlasteks muutunud ja neid on taas tulnud likvideerima asuda. Kas revolutsioon on magnet, millelt ei saa üht poolust ära võtta?
Lugu: Tegeles poliitkaga. Ka tol õhtul, kui teda metsa vahel kuul tabas, tuli ta parajasti poliitringi õppuselt.
Perekond: ema Emilie Suits
Surmapõhjus: Metsavennad lasid metsa vahel maha.

4.25. Velsker Leivand

Sünnikoht: Harala
Amet: Velsker .
Välimus: Kandis sarvraamidega prille .
Olemus: rahvasõbralik, mis puutub nende ravimisse; üritas inimesi ravimtaimede teemal harida; kommunist;
Lugu: Elu möödus Harala rahvast arstides.
Surmapõhjus: loomulik surm

4.26. Vella Silla

Sünnikoht: Harala
Olemus: arg; tagasihoidlik; lasi Maxil enda üle võimust võtta; vaikne; vagane;
Lugu: Noorena läks Vella Max Krassi juurde teenima , loomi talitama, vett kandma ja lehmi lüpsma. Kui ta ühel lõunavaheajal perenaise pitspükse loputas, tuli peremees tema juurde mingit käsku andma ning võrgutas neiu ära. Vella oli vaikne ja vagane ning lasi kõigel sündida. Hiljem mõtles ta enesetapu peale, aga see läks luhta.
Surmapõhjus: veetõbi

4.27. Peeter Ots

Sünnikoht: Harala
Olemus: ei pooldanud kommunismi ega saanud selle alustest aru; eestimeelne;
Lugu: Tal oli poeg, kes sai kasvatatud eesti vaimus ja eesti toiduga. Ometi sai temast punane, kui ta oli kolm aastat Venemaal sõdinud. Poeg tegi kolhoosi ning kiitis seda.
Perekond: poeg
Surmapõhjus: südamerabandus

4.28. A. Jänes

Sünnikoht: Harala
Amet: kolhoosi raamatupidaja
Olemus: arglik , samas püüdis kõigile head nõu anda; kogeles; kuna tema bilansid ei klappinud iialgi, võib kahtlustada rahade kõrvaletoimetamist või oskamatust arvutada;
Lugu: Kunagi rajati Haralas kolhoos nimega Lootus. Selle esimeheks sai taibukas talunik Kristjan Kivimaa. Esialgu läksid kõik asjad hästi. Kui Kivimaa kohalt tagandati, hakkas kõik halvasti minema. Uueks esimeheks sai üks prillidega isik, kes talupidamisest midagi ei teadnud ja ainult lubadusi andis.
Surmapõhjus: loomulik surm

4.29. Jonne Jenkin

Sünnikoht: Harala
Välimus: ühesilmaline
Olemus: usklik
Surmapõhjus: loomulik surm

4.30. Evald Huljata

Sünnikoht: Harala
Olemus: peeti veidrikuks ja kohtlaseks sest tal oli eluaeg külm;
Lugu: Elu oli kurb, sest tal oli kogu aeg külm. Mitte miski ei aidanud, isegi mitte, vooder , kasukas või tuli. Seetõttu peeti Evaldit imelikuks. Ta sai külmatundest alles hauas lahti.
Perekond: Tal oli ühtekokku kolm naist.
Surmapõhjus: loomulik surm

4.31. Juhan Orav

Sünnikoht: Harala
Unenägu: Stalin tuli, kummisaapad jalas , tuppa , võttis kõrviku peast ja ohkas eesti keeles, et küll võib selles kolkas igav olla. Pärast sõid nad ühest kausist seajalgadega hernesuppi, sest parajasti oli vastlapäev. Kui jutt libises normipäevatasule, kadus juht nagu tina tuhk . Vaid tema piip jäi lauanurgale tossama.
Lugu: Paha aimamata rääkis Juhan oma elu tähtsaimat unenägu oma tuttavatele. Kuuldus levis ka rajooniisandate kõrvu ja sekeldustel polnud lõppu. Teda kahtlustati ideoloogilises diversioonis.
Surmapõhjus: loomulik surm

4.32. August Juhkamson

Sünnikoht: Harala
Mälestus: Lapsepõlves veeretasid nad kooliõuel lumepalle. Lapsed olid ise nõnda väiksed, et pead paistsid lumepalli tagant vaevu välja. Kord kange pakasega valasid nad lumememme veega üle ja siis oli see nagu klaasist. Isegi vana Variku Meinhard tuli välja vaatama ja imestama. Lumememmel oli veel luuavars käes.
Perekond: Tal oli töölõhkujast vähese jutuga naine, kes teda pidevalt luuaga peksis.
Surmapõhjus: loomulik surm

4.33. Helmi Sell

Sünnikoht: Harala
Amet: loomatalitaja
Lugu: Kui ta oli kahekümne nelja aastane neitsi, meelitas Kaarna Arvet ta õlekuhjade vahele. Sestsaadik peale näidati talle näpuga. Arvet ise lapsest ei hoolinud. Helmi pidi ta üksi üles kasvatama. Ta rühmas kõvasti ja saatis palga Tartusse , et poeg saaks koolitatud. Poeg Manivaldist sai loomaarst . Poeg abiellus ja ehitas alevisse maja. Helmi kandis neile liiva. Mõlemad olid ema vastu kurjad. Lõpuks ei pidanud Helmi vastu ja suri
Perekond: poeg Manivald
Surmapõhjus: loomulik surm

4.34. Martin Jälle

Sünnikoht: Harala
Olemus: filosofeeriv; tõe tagaajaja;
Filosoofia: Tõde on libe kui kala, tõde lipsab pidevalt käest. Võimalik, et see on üks vigurimeeste väljamõeldis.
Lugu: Tutvustas oma tõeteooriat Hugo Pässile, aga too vaid naeris ja ütles, et tõde tuleb varsti Haralasse, ning siis peab valvas olema, et tõde mitte valega sassi ajada. Kui ta suri, ei julgenud poeg teda puudutadagi. Seepärast astus ta Viimsepäevakohtu ette katkiste sokkide ja ajamata habemega.
Perekond: poeg
Surmapõhjus: loomulik surm

4.35. Tisler Raudheiding

Sünnikoht: Harala
Amet: tisler
Olemus: viinavõtja; murede uputaja; oma tööriistu hoidis suurima hoolega, neid ta naabreile laenata ei võinud, küll aga kõike muud: tubakat , harkatra, raha; hingega oma töö juures kinni;
Lugu: Tal oli naine, kellega ta pidevalt tülitses. Oma surmalaupäeval sai ta valmis kirstu, milles ta ise hiljem lamas. Naine lamas ta kõrval.
Perekond: naine; poeg.
Surmapõhjus: loomulik surm

4.36. Vidrik Lill

Sünnikoht: Harala
Olemus: Kunstiinimene, kes tahtis oma luuletustega kuhugi jõuda, aga ei jõudnud, sest aeg polnud selleks soosiv; harrastas ka näitlemist; esineja ; loov isiksus;
Lugu: Kui ta ostis endale Ratniku poest maniski ja selle selga pani, tundis ta suurt enesekindlust ning tegi Saluotsa poistest ja Harala tüdrukutest krõbeda lorilaulu. Asjaosalised said aga nimetatud laulust teadlikeks ning vandusid kättemaksu. Kui Vidrik tuli seltsimajast näitemängu proovilt, püüdsid Harala tüdrukud ta metsa vahel kinni ja Pilve Manta toppis ta püksid kõrvenõgeseid täis. Hiljem võttis Vidrik Manta ära ja nad said kaks tütart. Kui majas tekkisid tülid, põgenes Vidrik oma luuletustesse. Ta saatis neid mitmesse lehte, aga need naasesid alati viisaka kaaskirjaga, et ta kirjutaks küla kultuurielust jne. Oma tunnistamisega aitas ka ühe varga kinni panna.
Perekond: Naine Pilve Manta ja kaks tütart
Surmapõhjus: loomulik surm

4.37. Andrei Suikkunen

Sünnikoht: Inger, Keltto küla
Ametid: sõdur; karjabrigadir; kuivatikütja;
Lugu: Staraja Russa soodes võideldes sai Andrei haavata sellisesse kohta, et naisevõtust võis ta vaid unistada. Ta sai vapra võitlemise eest medali. Neljakümne kuuendal aastal läks ta Haralasse. Seal määrati ta Harala sovhoosi karjabrigadiriks. Kümmekond aastat tegi ta seda tööd: õiendas karjanaistega ja pidas arveid. Ta oleks töömedaligi saanud, aga reuma alandas ta kuivatikütjaks. Ükskord pärast viinavõtmist ütles ta süda üles. Vaprusemedal pandi hauda kaasa, aga tema hallid vildid viidi töökotta tihenditeks.
Surmapõhjus: Süda ütles üles.

4.38. Theodor Mölder

Sünnikoht: Harala
Olemus: arg mees, kes tahtis olla kangelane ja midagi suurt korda saata, aga see ei õnnestunud tal kunagi; seetõttu mõtles ta endale vägiteod külge; ta mõtles välja ka hirmu; püüdis kõigile abi anda ja jahvatas vahetpidamata kui tatraveski;
Lugu: Ta kujutas ette, et tema oli üks nendest, kes neljakümne esimese aasta juulikuus lasid Saluotsa jaamas kraavi läti sõjapõgenike ja hävitusrühma rongi. Tema arust oli pomm tema vankris. Tal olevat väga kiire olnud. Theodori sõnul jäänud tema mära just tollest päevast lonkama ja longanud seni, kuni ta kolhoosi kanadele söödeti. Kui külavolinik Hugo Päss iga päev tema majast rattaga mööda sõitis, läks tal alati keha higiseks, sest ta kartis oma “teo” ilmsiks tulekut. Tegelikkuses sõi ta plahvatuse ajal kartulikoopas külma tangusuppi, mille ta naine öösel keetnud oli.
Perekond: naine Aliide Mölder
Surmapõhjus: loomulik surm

4.39. Aliide Mölder (sünd. Piirits)

Sünnikoht: Harala
Olemus: talle ei meeldi valetamine ja väljamõeldistega suurustamine, millest annab tunnistust see, et ta oma mehe valed ümber lükkas;
Lugu: Ta eitab oma mehe lugu ning avab tegelikkuse.
Perekond: mees Theodor Mölder
Surmapõhjus: loomulik surm

4.40. Endel Uuden

Sünnikoht: Harala
Olemus: enesearmastaja, kes hoolitses ainult enda põldude ja majapidamise eest; teiste saatus ei huvitanud teda üldse;
Filosoofia: Kangekaelsus on kergema vastupanu tee. Mida väiksem on maailm, seda raskem on teda ühte liita, sest siis on igeühe isekus iseäranis näha.
Lugu: Kogu elu tegeles ta enda upitamisega, aga ennäe temast peeti isegi lugu.
Surmapõhjus: loomulik surm

4.41. Kristjan Kivimaa

Sünnikoht: Harala
Amet: esimese Harala kolhoosi “Lootus” esimene esimees
Olemus: tark ja arukas; julges oma arvamust välja öelda;
Filosoofia: Inimene pole rattarehv, et teda saaks uuele rattale peale lüüa.
Lugu: Ta oli kolhoosi esimees, kuni leiti, et ta ei sobi selleks enam. Asi oli selles, et loomad surid söödapuuduse tõttu. Selles süüdistati Kristjanit. Rajooni täitevkomitee esimees tuli kohale ja sõimas ta läbi. Kristjan vastas, et loomad vajavad sööta, mitte volinikke. Talle pakuti kõrgemat kohta rajoonis, aga ta ütles sellest ära põhimõttega, et kui ta ülemuste arust sellegagi toime ei tule, siis tähtsama koha peal läheb veel hullemini.
Perekond: naine Ilse Rannamees; kaks poega;
Surmapõhjus: südamehaigus

4.42. Max Krass

Sünnikoht: Harala
Amet: piimamees
Olemus: naistemees; uskus teadusesse
Lugu: Kännumäel oli tal uhke häärber ja elu läks väga hästi. Tal oli üle maakonna kuulus tõupull. Ühel kevadel Max küüditati. Ta mattis oma naise steppi. Siis läks ta ülikooli. Kursus kestis seitse aastat. Ta lõpetas selle kumlaudega ja sai ka aukirja. Uue nimega — Maksim Krasnõi — naasis ta Haralasse ja vedas seal elu lõpuni piima.
Perekond: naine
Surmapõhjus: loomulik surm

4.43. Dietrich Haak

Sünnikoht: Harala
Ametid: viinapõletaja abiline; viinapõletaja, nekrutite väljatreenija;
Olemus: hinges patrioot, aga vajadusel valetab, et oma nahka päästa;
Filosoofia: Eestlased on rahvas, kellel on õigus ise oma asju otsustada.
Lugu: Pärast kihelkonnakooli lõpetamist töötas Dietrich mõisa viinakojas. Kuna ta oli pere ainukene poeg, ei võetud teda sõjaväeteenistusesse. Järvsoni Kusta kutsus ta endaga Venemaale kaasa. Naabermõisas oli mõisavalitsejaks eestlane, kes võttis ta viinapõletaja abiliseks. Kui Dietrich osutus senisest meistrist osavamaks, sai ta koha endale. Maailmasõja alguses andis mõisnik, kes oli isegi sõjaväelane talle soovituskirja Pokrovski allohvitseride kooli. Kui ta selle lõpetas, hakkas ta nekruteid kooli juures välja õpetama ja ohvitseridki pidasid temast lugu. Sõja lõpupoole saadeti kogu kool ešeloniga Dvinskisse. Pärast tsaari kukutamist, hakkasid sõdurid kroonu viinakeldrit rüüstama. Osad isegi uppusid viina sisse. Pärast Bresti rahu komandeeriti Dietrich Tartusse Eesti väeossa. Sinna ta ei jõudnudki, sest sakslased oldi Tartu juba vallutanud. Selle asemel läks ta Haralasse mõisatööle. Peale sakslaste lahkumist pandi ta jaoülemaks Eesti väes. Võitles landesveeriga. Hiljem sai ka Vabadusristi ja asundusmaa. Neljakümne neljandal kuulati ta seoses Omakaitses olemisega üle. Ta väitis, et pole ei fašist ega kommunist ning raske on kellegi poole hoida, kui võim pidevalt vahetub. Venelane tahtis ta Vabadusristi näha, aga naine oli selle hirmuga ära põletanud. Kui ta sai teada, et Dietrich valvas ainult silda, muutus ta rahulikumaks. Dietrich väitis, et nad valvasid silda selleks, et sakslased seda õhku ei laseks. Tegelikult vaatasid nad, et vene parašütistid sinna ei tuleks. Ta pääses tänu oma vene keele oskusele. Hiljem lasti valla kuulujutt , et ta on julgeoleku nuhk. Elu viimastel aastatel laulis Dietrich koraale ja saatis end viiulil.
Perekond: naine
Surmapõhjus: loomulik surm

4.44. Rosviida Lall

Sünnikoht: Harala
Eluiga: 22 aastat, 3 kuud ja 17 päeva
Lugu: Ühel kaunil augustikuupäeval läks ta suure tee peale jalutama. Harala mõisa poolt tuli Lemvaltsi Aadu oma traktoriga. Kuna Rosviida oli heki taga, ei märganud Aadu teda enne kui hilja ja nii saigi Rosviidast kombainivikati ohver.
Surmapõhjus: Jäi traktorile ette ja selle kombainivikat niitis ta maha.

4.45. Postiljon Sinivee

Sünnikoht: Harala
Amet: postiljon
Olemus: kinnine inimene, kes eriti teistega ei suhelnud; ta oli ka uudishimulik, aga ta ei näidanud seda avalikult välja; kuna ta oli arg, piirdus vaid kirjade avamisega; vaikija;
Lugu: Igavusest ja uudishimust avas ta mõnegi kirja. Enamasti olid need kulunud sõnu täis, aga ta teadis ka mõnda salajast asja. Terve elu möödus igavalt ja tuimalt.
Surmapõhjus: loomulik surm

4.46. Elmar Kallakas

Sünnikoht: Harala
Olemus: ajas terve elu mingisugust tõde ja õigust taga; kinnisideega; vankumatu ;
Tervis: Oli teise grupi invaliid .
Filosoofia: Tõde ei saa kätte tõega, õigust õigusega, ikka tuleb mõni jänesehaak vahele teha, mõneks ajaks tõest ja õigusest taganeda. Siis on jälleleitud tõde tõesem ja õigus õigem. Tähtis pole tõe suurus ja õiguse kaal, vaid põhimõte: kas üldse on võimalik tõtt leida ja õigust kätte saada ja kas siis, kui need on kätte saadud, kas need on need tagaaetud tõde ja õigus? Kes teeb kindlaks ja vastutab, et need on tõelised, mitte ära vahetatud ? Ja isikule on antud vale tõde ja vale õigus, mis ei klapi tema iseloomu ega majandusliku olukorraga. Niimoodi jääb see tõde ja õigus paberile surnud otsuseks. Kui see nii on, tuleb ülemale poole kaebus kirjutada, et kohalikud tõetegijad ei tee korralikult oma tööd või laisklevad.
Surmapõhjus: loomulik surm

4.47. Jeete Ader

Sünnikoht: Harala
Olemus: unistaja; imetles üle kõige halastajaõdesid; rääkis rohkem, kui teadis või näinud oli;
Lugu: Kui Jeete oli neiu, ihkas ta saada halastajaõeks, sest neil olid ilusad rätid peas ja tema arust ka palju kavalere. Tema ise polnud neid kunagi näinud, ainult pildil. Jeete mõtles just, et ta võiks hakata Harala elust romaane kirjutama, kui tema hurtsik läks laualejäänud lambist põlema. Ta viidi poollämbunult rajoonihaiglasse, kus ta enne surma nägi ilusa tanuga halastajaõde, kellel tema arvates oli kindlapeale ka palju austajaid.
Surmapõhjus: tulekahjuvigastused

4.48. Karl Eduard Kutta

Sünnikoht: Harala
Amet: kasukarätsep; hiljem lambakarjus
Olemus: rääkis palju; veidike pessimistliku maailmavaatega, sest pidas maailma pigem kurjaks paigaks;
Tervis: nõrgad rinnad
Filosoofia: Enamasti võib inimesest oodata halba, sest head pole maailmas kuigi palju ja olemasolevgi on halvaga segi ja vajab enne tarvitamist tuulamist; Elu nõuab kõva tervist ja toorest jõudu.
Lugu: Kunagi ühiskonnas tähtis olnud kasukaõmbleja amet muutus aina kasutumaks ja varsti oli see elukutse haruldus, sest lambanahast kasukad polnud enam moes. Lõpuks jäi Karl Eduard tööta ja läks kolhoosi karja, enda õmmeldud valge kasukas seljas. Esialgu hoidsid lambad temast eemale, aga hiljem harjusid nad “lambanahas hundiga” ära.
Perekond: Naine Hildegard Kutta
Surmapõhjus: loomulik surm

4.49. Hildegard Kutta

Sünnikoht: Harala
Olemus: temperamentne (“…aga küll ma neile veel näitan, ma hakkan kabeliaiast koju käima!”); pole raha ja varanduse peal väljas; ebamateriaalne;
Lugu: Tema ei tea midagi, sest talle pole keegi midagi rääkinud. Tema nägi ainult lõputut tülitsemist ja vandumist. “Nemad” tahavad varandust saada ja arutavad kogu aeg, mis kellelegi jääb. Hildegardil pole varandusest sooja ega külma, teda tüütab see jagamine. “Nemad” on Eedit eluaeg põlanud. Hildegard tahab vaid õmblusmasinat. Mälestuseks sellest, et ta oma meest põetas ja talle toeks oli. “Nemad” arvavad, et nad on pärijad, järelikult on nad Karl Eduardi sugulased. Hildegard ei huvitu neist asjadest, mis majja järele jäid, sest kui tema tuli, siis oli tal ainult väike kompsuke ja rohkemat ta ei vajagi.
Perekond: mees Karl Eduard Kutta
Surmapõhjus: loomulik surm

4.50. M. Varik

Sünnikoht: Harala
Amet: Tsirgusilma algkooli juhataja
Olemus: ellujääja, kes muutub vastavalt olukorrale: kui riigivõim vahetus, muutus ka tema tundide sisu;
Lugu: 1915. aastal õpetas ta lastele, et tsaar on üle kõige ja sakslased on hullemad vaenlased. 1930. aastal rääkis ta, et iseseisvus on suur saavutus ja selle surmavaenlased on enamlased . Pärast Klooga laagrist eluga pääsemist õpetas ta, et fašism on inimkonna suurim vaenlane . Teda peeti heaks õpetajaks. Kui ta sai seitsmekümne viieseks, öeldi juubeli puhul, nagu oleks ta varasest lapsepõlvest saati tulihingeline kommunist olnud ja lepakoorest pasunal Marseljeesi puhunud.
Surmapõhjus: loomulik surm

4.51. Albert Kotkas

Sünnikoht: Harala
Lugu: Kuuekümneselt vintis peaga pidas ta Harala rahvamajas oma elu pikima kõne, kui küsis lektorilt, vanalt Meinhard Varikult: “Milline poliitiline vahe on põllumehe ja karjakasvataja vahel?” Lektor vaatas teda imestunult üle prillide . Albert kargas püsti, lõi poolkasuka hõlmad laiali ja hüüdis käriseva häälega: “Tehke minust pilti kah! Ai trullallaa! Ai trallallaa!”
Perekond: Vend Haljand Kotkas.
Surmapõhjus: loomulik surm

4.52. O. Rätt

Sünnikoht: Harala
Olemus: rutakas; arg, sest pigem väldib valusat tõde kui loeb, mis tegelikult kirjas on;
Filosoofia: Kui ühe sarvega karja nõrgim lehm kogemata jõult ja jaksult üle käib, siis on ta uhke ja tähtsust täis.
Lugu: Lehemees kirjutas temast loo. Kui ta külas käis, saadi hästi läbi: naine andis talle süüa ja mehed tõmbasid pärast laua taga suitsu. Leht ilmus ja naine teatas, et temast on lugu tehtud. Kohemaid haaras ta naiselt lehe ja ruttas WC–sse. Ta ei vaadanudki, mis seal kirjas oli, vaid tembeldas selle kohe jamaks.
Perekond: naine
Surmapõhjus: loomulik surm

4.53. Einar Viirandi

Sünnikoht: Harala
Olemus: lõbujanuline; kiidukukk;
Lugu: Einar tuli purjus peaga ühe tuttava naise sünnipäevalt ja sõitis vastu esimees Nõule, kes pidi öise Riia rongiga Tallinnast tulema . Ta kihutas, gaas põhjas ja täiest kõrist “Marinat” lauldes, järsakust alla, tegi mitu saltotki. Einari arust oleks teda kadestanud tema endine võimlemisõpetajagi, kes pidas end Eesti parimaks akrobaadiks. Kukkumise tulemusena läks ta pealuu lõhki.
Surmapõhjus: autoõnnetus

4.54. Amalie Maalmeister

Sünnikoht: Harala
Amet: lüpsja
Olemus: unistaja, kes lootis, et tema prints tuleb, aga ta ei tulnud; arvas, et õnn peab ise koju kätte tulema; üksik hing;
Lugu: Eluaeg töötas ta taludes ja sovhoosis lüpsjana ning ootas seal oma unelmate printsi, kes aga ei kavatsenudki tulla. Temast jäid maha kaanest kaaneni täis hoiuraamat ja murtudsüdame põõsas. Kuna parajasti puudus surmatõendi blankett , kirjutas külanõukogu sekretär tema surmatõendi zootehnilise lehe pöördele, mille teisel poolel ilutses loosung : “Võidelge igati ühisloomade ahtruse vastu!”
Surmapõhjus: loomulik surm

4.55. Oskar Alapuu

Sünnikoht: Harala
Olemus: laisk ; unine; rikas;
Lugu: Neljakümne esimesel aastal küüditati ta koos naisega. Raudteejaamas ei saanud naine asju kohvrist kätte ja otsimisaega ka ei antud. Nad saadeti erinevatesse kohtadesse ning nad ei näinud teineteist enam kunagi. Oskar naasis Haralasse ja võttis uue naise, kes pani ta tööd tegema ega lasknud niisama vedeleda. Oskar ehitas Harala ja Tsirgusilma teeristi maja. Õnn oli temaga ka loteriid mängides: ta võitis Moskvitši. Tal oli palju lapsi ja lapselapsi.
Perekond: Elu jooksul oli tal kaks naist, palju lapsi ja lapselapsi.
Surmapõhjus: loomulik surm

4.56. Ülo Sternberg

Sünnikoht: Harala
Ametid: sõdur; põllutööline; peotantsu õpetaja; lukkseppade brigadir kaevanduses;
Olemus: kohaneja , kes saab igal pool kuidagimoodi hakkama; kaval ellujääja; ekstravert;
Lugu: Ülo ei tahtnud ajateenistusse minna ning puges ühe inglise laeva punkrisse . Nii oli õpetanud kütja. Kui nad olid Põhjamerel, meelitas pekilõhn ta kambüüsi. Kapten sai tema olemasolust teada ning muutus väga pahaseks. Tema pärast laeva küll ümber pöörama ei hakatud, vaid mindi lõpuni välja. Le Havre ´i sadamakaile ta maha pandigi. Elukutset Ülol polnud ja seetõttu oli raske tööd leida. Aafrika oli võõras ja salapärane. Prantsuse Võõrleegion võttis ta vastu. Leping tehti mitme aasta peale, karistus Fordist põgenemisel olnuks karm. Ühel ööl tulid araablased ning lõikasid une pealt neljakümnel mehel kõri läbi. Tema oli ainuke ellujääja. Ta saadeti uuesti forti. Kuna ta ei tahtnud sinna jääda, kavandati neljakesi põgenemisplaan. Sobiva juhuse saabumisel põgenetigi kõrbesse. Kaks meest surid janusse ja šaakalid sõid nad ära. Ülo jõudis koos ühe itaallasega napilt Aleksandriasse, kus ta läks saksa konsulaati ja luiskas, et ta isa oli sakslane . Ülo ütles, et ta elas kaua võõrsil ja unustas seepärast emakeele ära. Algul konsul ei uskunud, aga saksa perekonnanimi veenis teda. Ta aitas Ülo Itaalia kaudu Saksamaale. Ülo käis töötuna ringi ja elas annetustest. Viimaks tüdines ta sellest ära ning läks üle piiri Hollandisse. Seal oli varandustsensus ning ta võeti hulkuri pähe kinni. Kuna Ülol polnud nõutavat sadat kuldnat, pidi ta seni valve all olema, kuni ta teenis põllumees Cees Ottenbrosi juures nõutud raha. Tööga sai ta ka sõiduraha kokku ja tuli siis Stettini kaudu Eestisse tagasi. Kui ta Tallinnas laevalt maha astus, võeti ta kohe kaitseväkke aega teenima. Sõja algul läksid nad suure kambaga Venemaale. Ülol jäi õnne tõttu tööpataljonis hing sisse. Hiljem oli ta ohvitseride kursusel ja sai ka korpuses leitnandiks. Kui kord kolm päeva suitsu ei antud, läks ta sakslaste poole üle. Nädala pärast langes ta muldonnis une pealt oma väeosa kätte vangi. Kuna tal oli väärtuslikke luureandmeid, pääses ta kergemalt, kuid siiski tagandati ta reameheks ja pandi trahvipataljoni. Sealgi tõusis ta juba staršinaaks, kui korraga äkki elutüdimus peale tuli. Lahingus tõstis ta mõlemad käed, aga sai vaid haavata. Ülo pääses mahalaskmisest, aga jäi invaliidiks. Pärast sõda õpetas ta põlevkivikaevanduse klubis peotantse. Naiseks võttis ta ühe Haralast pärit sööklatüdruku. Kuna kolme lapse toitmine polnud kerge, kirjutas ta Moskvasse Ülemnõukogu Presiidiumisse kirja, kus ta kõik ära rääkis ja lisas, et ta on oma vigadest tõsised järeldused teinud ning tahab sotsialistliku isamaa hüvanguks töötada. Seeläbi sai ta kaevanduses lukkseppade brigadiriks. Seal jõudis ta töötada kuus aastat, olles heas kirjas nii ülemuste kui töömeeste silmis . 1968. aastal sõitis Ülo perega Haralasse puhkusele, kui nad kooperatiivi kaubaveoautoga kokku põrkasid. Maantee kraav oli paksult mulgikapsapurke täis.
Perekond: Naine ja kolm last.
Surmapõhjus: Tema Moskvitš põrkas kooperatiivi kaubaveoautoga kokku.

4.57. Pärja Lumendi

Sünnikoht: Harala
Amet: karjalauda valvur
Välimus: Parem jalg oli teisest lühem, sest lapseeas oli lehm teda puskinud ja osa luud võeti välja.
Olemus: unistaja, kes tegudeni ei jõudnud; arglik;
Filosoofia: Armastus on nagu puutükk vee all: kui sirutad tema poole käe, on ta palju sügavamal, kui paistis , ja hulga suurem.
Lugu: Ühel päeval tuli Haralasse uus direktor . Ta astus Pärja töökoha juures autost välja ja küsis naeratades ja viisakalt, kuidas suurteele pääseda. Sellest hetkest oli ta Pärja elu päikene, kuigi nad kunagi koos eriti polnud. Ta oli Pärja salaarmastus. Pärja oli õnnelik ka siis, kui võis teda aeg–ajalt kontorist tulemas, autoga sõitmas või võõraste ametimeestega ringi liikumas näha.
Surmapõhjus: loomulik surm

4.58. Jaan Kuusemägi

Sünnikoht: Harala
Olemus: Vanapoiss, kes polnud suuteline oma pruuti lapsepõlveski kinni hoidma.
Lugu: Lapsena mängis Jaan mitmeid kordi pruudi kosimist. Pruut läks päriselus juba lapsepõlves käest ja ta jäigi üksikuks. Ta pidas oma lasteks mesilasi ja naiseks mesilasema.

4.59. Oskar Püttsepp

Sünnikoht: Harala
Amet: Tsirgusilma metsavaht
Olemus: Ta tundis metsa ja ennast ümbritsevat, aga ei suutnud kuidagi näha enda sisse ja seda mõista.
Filosoofia: Vägivalla puu on suur ja igihaljas, nii et üles vaadates kukub müts peast maha; Inimene on kui mets: temas on mitut liiki puid, mida kõiki pole korraga näha. Nende vahel käib lakkamatu võitlus valguse ja eluruumi pärast, tugevam läheb nõrgemast ette ja nõrgem jääb kängu. Puudegi keskel valitseb vägivald ; Inimene on lihtsam kui puu, aga elu on liiga keeruline, et selle jooksul peaküsimuski selgeks saaks, vastusest pole mõtet rääkidagi.
Surmapõhjus: loomulik surm

4.60. Ludvig Soots

Sünnikoht: Harala
Amet: pillimees
Olemus: mõnikord valetas; keegi ei saanud temast aru, seega võis tal keeruline iseloom olla;
Lugu: Ludvig tahtis lauljaks saada, aga see soov kadus tal siis, kui tal Harala seltsimaja laval solistina esinedes hääl ära kadus. Siis hakkas ta akordioniga “laulma”. Mõnikord tahtis ta seltsimaja aknad puruks lüüa ja põgeneda, aga enamus osa elust läks tal korda.
Surmapõhjus: loomulik surm

4.61. Kaarel Verev

Sünnikoht: Harala
Amet: kaevaja
Lugu: Kaarel töötas oma labidaga soomullas, kuni tuli noorim Lemvalts ja käskis tal sealt kaduda. Kaarel viis talle hea nalja eest pool liitrit viina ja jättis mälestuseks oma rootsi terasest labida. Samal talvel ta suri.
Surmapõhjus: loomulik surm

4.62. Vilhelmine Kink

Sünnikoht: Harala
Eluiga: 1922–1960 e. 38 aastat
Amet: töötas karjalaudas
Olemus: üksik, kellel polnud ka kellelegi oma muresid kurta; töönarkomaan;
Lugu: Noorus möödus karjalaudas rügades ning seetõttu kadus ka eluisu, tuues kaasa meelekurbusegi. Viimasel naistepäeval naljatas esimees Nõu, et Vilhelmine peaks minema parteisse või palvemajja, et seltsi leida. Tema ei läinud aga kuhugi, ainult oma laudalakka ning poos end üles.
Surmapõhjus: Poos ennast üles.

4.63. Adolf Toholmser

Sünnikoht: Harala
Olemus: tal oli pidevalt midagi öelda; võrreldav harakaga;
Surmapõhjus: loomulik surm

4.64. Gerda Käblik

Sünnikoht: Harala
Lugu: Pensioni ta ei saanud, elas ainult vitamiinidest , aga ühtegi muud rohtu ei võtnud.
Surmapõhjus: loomulik surm

4.65. Justin Juurefeldt

Sünnikoht: Harala
Olemus: püüdis ennast veenda selles, et tema kuritegu on igati õige; pidas end inimelu üle otsustajaks, kes oskab välja valida õige lõngaotsa ja valesid kõrvaldada;
Filosoofia: Kui lõngakeral on mitu otsa, tuleb sealt kõige õigem välja otsida.
Lugu: 1946. aastal läks ta Johannaga detsembrikuuhommiku pimeduses loomade jootmise aegu Parvele vargile. Kasupoeg oli linnas koolis — seega oli paras aeg. Köögis pliidi ees tapsid nad perenaise ja peremehe. Nad toppisid viljakottidesse villad , lõnga, riided, liha, katkise söetriikraua ja vähese leitud raha.
Perekond: naine Johanna Juurefeldt
Surmapõhjus: loomulik surm

4.66. Johanna Juurefeldt

Sünnikoht: Harala
Olemus: süüdimatu; arvas, et tema pole tappes ja varastades midagi halba teinud; enesekindel ; julm;
Lugu: Kakskümmend aastat pärast vargust läks Johanna Tartu turule Parve rahva kraami müüma. Parve inimeste kasupoeg Laanemägi tundis peremehe kasuka ära ja andis Johanna miilitsasse üles. Johannat ja Justinit ei õnnestunudki karistada.
Perekond: mees Justin Juurefeldt
Surmapõhjus: loomulik surm

4.67. Viljar Laanemägi

Sünnikoht: Harala
Amet: ajalooõpetaja
Olemus: nõrga iseloomuga, sest uputas oma muresid pudelisse, selle asemel, et neile vastu astuda; joodik; tal oli oma nn. kinnishirm, mis teda igal pool jälitas;
Filosoofia: Elu on vaid eeljoobumus.
Lugu: Ta pidi õpetama oma kasuvanemate mõrtsukate pojapoegi, kes talle süütult otsa vahtisid. Tal oli sellest raske üle saada. Viljari käed värisesid, kui ta tahvlile kuupäevi kirjutas ja kaardikepiga kuulsusrikkaid paiku näitas. Ta mõtles pidevalt karistamata jäänud kuritööst. Selleks, et mitte kuriteole mõelda ja sellest üle saada, hakkas ta jooma. Direktor oli pahane. Ta tahtis, et ajalooõpetaja oleks väikekodanlase ja tarbija asemel maa sool, kes kingib nende aja Arno Talile viiuli, mis teeks ta ühiskondlikult aktiivseks. Viljar vastas: “Pindaktiivseks!” ja nägi siis kolme pisikest kuradit enda poole tulemas. Ta viidi ravile , kust ta ära põgenes ja maaparandusse läks. Sealgi hakkasid tülid kimbutama ja ta vallandati.
Perekond: Tal olid kasuvanemad, kes elasid Parvel.
Surmapõhjus: loomulik surm

4.68. Peeter Petrof

Sünnikoht: Harala
Olemus: unistaja; arvas, et kusagil on parem elu, aga ise ei teinud midagi, et selleni kuidagigi jõuda;
Lugu: Ta töötas oma kasuisa autotöökojas. Kasuisa sõimas teda, sest ta ei osanud sidurit neetida ega andnud oma autot sõita. Peeter ei öelnud midagi, sest ta sai ise ka aru, et ta on arenematu. Ta uitas õhtuti maanteel ja vaatas mööduvaid busse , mis ruttasid kusagile valgesse ilusasse paika, kus tema arust elasid mõnusad inimesed. Tema arust oli kuskil üks aken ja tüdruk, kes teda ootas, et ta laulaks serenaadi. Aga Peeter ei leidnud teda üles. Sügisel, enne sõjaväkke minekut jäi ta kurvil suure kaubaveoki alla. Süüdlane põgenes sündmuskohalt.
Perekond: kasuisa
Surmapõhjus: Jäi kaubaveoauto alla.

4.69. Elbert Kaer

Sünnikoht: Harala
Olemus: üleolev; pidas ennast suure varanduse tõttu parimaks; võimeline inimest tapma, seega julm;
Filosoofia: Elage ja olge rõõmsad!
Lugu: 1941. aastal 9. juulil, kui sakslased juba lähedal olid, kästi tal Harala kooli juhataja likvideerida. Elbert ise arvas, et lõppkokkuvõttes polnud asi mitte niivõrd käsus kui kadeduses ja kurjuses. Ta ei pidanud millekski õpetaja kahehobusetalu, kus ta naisega kahekesi rühmas, sest tal endal oli uhke häärber ja “Volga” ukse ees. Ta ehitas kõigile lastele linna majad ja tal oli ka kristalli ja hollandi vaipu. Surmatunnil tuli talle järsku meelde see, kuidas ta vallamaja arestikambris püssipäraga õpetaja nägu sisse tagus. Ta hakkas ühtäkki kartma ja jumalat paluma.
Perekond: naine; lapsed;
Surmapõhjus: loomulik surm

4.70. Elmar Visnapuu

Sünnikoht: Harala
Ametid: “Harala Tähe” põllubrigadir; parteisekretär; hiljem Ülemnõukogu saadik;
Lugu: Algul oli ta mitu aastat põllubrigadir ja parteisekretär. Nad jõudsid taimekasvatusega isegi Moskva näitusele, kus talle kingiti kell. Pärast oli ta Ülemnõukogu saadik ning õppis mõndagi asja nägema teises valguses. Kõige kindlamini tundis Elmar end siiski viljapõldude ja kartulikuhjade vahel. Elu möödus rahulikult .
Surmapõhjus: loomulik surm

4.71. Harald Nõu

Sünnikoht: Harala
Ametid: kaupluse juhataja; klarnetist teatri orkestris; teemeister ; tuletõrjuja; kalakaitseinspektor; marjade kokkuostja; “Harala Tähe” esimees; parteikomitee instruktor põllumajanduse alal; keskkooli laste võrkpalliõpetaja;
Olemus: rahvamees; väga mitmekülgne; julges proovida mitmeid ameteid;
Lugu: Ta jõudis proovida mitmeid ameteid, enne kui avaldas soovi tõsta põllumajandust. Ta soovitati “Harala Tähte” esimeheks ja selleks ta ka sai. Kui tal hakkas maja rajoonilinnas valmima ja autojärjekordki polnud enam kaugel, tundis ta, et viimane aeg on kolhoosist lahkuda. Lahkumisavaldusse märkis ta enesekriitiliselt, et ta ei sobi nõnda vastutusrikkale kohale, sest ta ei oska rukist ja nisu eristada. Seda peeti heaks naljaks ja ta määrati parteikomitee instruktoriks põllumajanduse alal. Sealt kangutati ta lahti kahe kange kolhoosiesimehe poolt. Seejärel läks ta keskkooli lastele võrkpallimängu ja õpetajatele veinijoomist õpetama. Tulemused olid päris head, aga siis tuli vähk ja Harald suri.
Surmapõhjus: vähk

4.72. August Uibopuu

Sünnikoht: Harala
Filosoofia: Inimese elul pole lõplikku mõtet.
Lugu: Lastest ei tulnud seda, mida ta lootis. Noorim poeg hakkas meremeheks. Ise kogus ta marke ja märke. Tal olid olemas kõik Eesti postmargid. Ta maeti külanõukogu kulul.
Perekond: lapsed; naine;
Surmapõhjus: loomulik surm

4.73. Aleksander Meikop

Sünnikoht: Harala
Eluiga: 1903– 1971 e. 68 aastat
Ametid: puutöömees; metsalõikaja;
Olemus: madal enesehinnang , sest nimetab end mitu korda väikse haridusega meheks, kes midagi ei tea;
Filosoofia: Olevik on nagu puu, suur kuusk , mis võib jala pealt maha prantsatada ja nii mõnegi hinge looja karja saata. Olevik on kiil möödaläinud ja tuleva aja vahel.
Lugu: Kogu elu oli ta töömees, kes lõikas puid ja töötles neid. Töömehe põli algas juba neljateistaastaselt.
Surmapõhjus: loomulik surm

4.74. Paul Tisler

Sünnikoht: Harala
Lugu: Oli eluaeg Haralas, vahepeal käis ainult sõjas. Õhtupoolikud ja vahel päevadki möödusid söökla eestoas, puhvetiruumis viinasuutäie juures. Tal oli sõber sidemees Lõimu Eedi . Ükskord solvas ta Eedit ja nad hakkasid kaklema. Laud läks ümber ja aknaruut puruks, puhvetipidaja põsed vabisesid. Ta helistas miilitsale, aga ei saanud ühendust. Teisel päeval, kui nad akent klaasisid, ütles Paul Eedile, et tema sassis sideliin päästis nad. Naisele ta last teha ei suutnud.
Perekond: naine
Surmapõhjus: loomulik surm

4.75. Haljand Kotkas

Sünnikoht: Harala
Olemus: oma keevalisuses süüdistas pärilikkust: tähendab, ta ei tahtnud oma viga tunnistada; keevaline ;
Lugu: Tema ei soovinud kellelegi paha, aga kui Viirandi Heldur ta vennale purjuspäi kaikaga üle turja virutas ja tagatippu veel sõimas ka, siis ta vihastas. Haljand haaras aiast teiba ning tormas Viirandi poole. Ta virutas ühe hoobiga nii ta kaika kui käsivarre pooleks. Siis ei saanud ta enam pidama ning lõi teda ka siis, kui too juba maas lamas ja korises. Kohtus räägiti, et see olla ettekavatsetud tapmine . Kui ta vanglast välja tuli, sai ta juhuslikult roostes naelast veremürgituse Ta maeti Helduri lähedale ning nende vahele jäi vaid pisike jalgrada nagu eluski.
Perekond: vend Albert Kotkas
Surmapõhjus: veremürgitus roostes naelast

4.76. Helen Laidma

Sünnikoht: Harala
Amet: raamatupidaja
Olemus: arglik; otsustusvõimetu; pigem romantiline õhkaja kui aktiivne tegutseja;
Lugu: Talle meeldis peaagronoom Kaarel, kellega rääkides ta justkui lahti sulas. Salajas soovis ta, et Kaarlil raamatupidajate tuppa rohkem asja oleks. Pearaamatupidajaga ta läbi ei saanud. Too püüdis teda vaid halvustada. Ta lasi lahti isegi kuulujutu, et Helen olevat peaagronoomi armuke . Heleni õnnetuseks ei vastanud see tõele. Varsti jäi ta jalutuna voodisse pensionärist ema põetada. Ta kuulas raadiot ja luges luulet. Tallinnas Seppo kliinikus tehti ta lõplikult terveks. Koju sõites tutvus ta bussis lokkispäise maaparandusinseneriga. Nad abiellusid ülepeakaela. Ta oli kuuendat kuud rase , kui mees teatas, et Helen ei rahuldavat tema seksuaalvajadusi ning kolis pearaamatupidaja juurde. Nii oli Helen lõplikult ruineeritud.
Perekond: Abiellus lokkispäise maaparandusinseneriga; pensionärist ema;
Surmapõhjus: loomulik surm

4.77. Hendrik Liira

Sünnikoht: Harala
Amet: traktorist
Olemus: tagasihoidlik (“…ma ei taha suurustada, aga…”); elas traktoritele, masinad olid ta elu ja muuks aega ei jäänudki; leiutaja; otsiva vaimuga;
Lugu: Tema elu moodustasid traktorid ja igasugused muud masinad. Kuigi ta oli kehvadest oludest pärit, pääses ta siiski traktorijuhtide kursustele. Hiljem oli ta traktorijaama tulekuni masinaühisuse “Lanzi” peal. Ükskord sõitis traktorijaama direktor tema nurmest mööda, viipas traktori seisma, surus kätt ja pakkus suitsu. Lõpuks jäi ta mitme tõvega pensionile. Ta kohmitses ikka oma kuuri all. Ta meisterdas vigasaanud kanale isegi alumiiniumtraadist jala alla ning too sai sellega kurgipeenartki rohitseda.
Surmapõhjus: loomulik surm

4.78. Serafima Bedova

Sünnikoht: Venemaa, Bologoje
Olemus: veidike arglik, sest ei julgenud mehele kuuendast lapsest rääkida; julge, lausa hulljulge, kui hakkas ise loodet küljest ära võtma;
Lugu: Kui ta oli kaheksateist aastat vana, kuulis ta esimest korda Haralast. Vend, kes oli pärast sõjaväeteenistust jäänud Eestisse, tuli külla ja kutsus endaga kaasa Eestisse. Serafima nõustuski pikemalt aru pidamata. Bologoje jaamas rongi oodates läks meel küll haledaks, aga vend peletas nukruse puhvetist toodud pirukatega. Esiotsa oli Haralas kõik võõras ja vastukarva. Elu läks lõbusamaks, kui ta tellis kodukülast järele peigmehe Kolka Bedovi. Kahe peale võtsid nad kaheksakümmend nuumpulli talitada. Nad söötsid, jootsid, puhastasid ja vedasid ise sööta. Kui ta ootas kuuendat last, ei julgenud ta sellest mehele rääkida, sest too oli juba neljanda ajal pahane olnud. Siis hakkas ta ise loodet küljest ära võtma ning sai veremürgituse. Surres käskis ta mehel Venemaalt Jevdokia , oma noorem õde tellida ja temaga abielluda. Mees polnuks muidu üksi lastega hakkama saanud. Harala kalmistul kuulas kogu suguselts seemendustehnik Kure ilmalikku matusekõnet, millest nad sõnagi ei mõistnud.
Perekond: vend Vanja; mees Kolka Bedov; viis last;
Surmapõhjus: Sai loodet küljest võttes veremürgituse.

4.79. Olga Kaljusaar

Sünnikoht: Harala
Olemus: nõudis mehelt töölkäimist; ei sallinud looderdamist;
Filosoofia: Naine peab üle kõige armastama meest, aga mees tööd.
Lugu: Tema mees Osvald ei tahtnud eriti tööd teha. Ta vahetas pidevalt töökohti. Osvaldile ei tohtinud midagi selle kohta öelda ka, hakkas kohe röökima ja läks kätega kallalegi. Lõpuks ei võinud Olga enam mitte millegi kohta midagi öelda. Osvald lõi Olga kodunt välja. Lapsed astusid vahele, aga isa läks neilegi kallale. Olga sai sovhoosi väetiselaos mürgituse. Arst keelas tal joomise ära, aga Olga ei suutnud muidu, sest ta elu oli raske. Hommikul pärast rajooni laulupäeva leiti ta poolpaljalt lauluväljaku tagant põõsast surnuna.
Perekond: mees Osvald; lapsed;
Surmapõhjus: Sai sovhoosi väetiselaos mürgituse ega tohtinud pärast seda enam juua. Ta jõi siiski edasi ja suri.

4.80. Armilde Varatu

Sünnikoht: Harala
Olemus: suure alahoidlikkuse tõttu ei räägi endast midagi; nõudis kõigilt maksimumi ;
Lugu: Ta räägib August Kitse elust. August kits oli Harala sovhoosi tööline. Kümme aastat tagasi suri Kitse ema ära. Siis hakkas üks lapsega tüdruk Augusti pool käima. Ta elas seal, tegi süüa, pesi pesu ning oli täitsa perenaine. Nad elasid laulatamata. Tüdruku nimi oli Ritson Valli. Kitse emal oli olnud eesti ajal kaks talu. Ühe oli ta ära müünud ja teises ise elanud. Hiljem võttis Kits ametlikult naise. See oli üks kirjutaja. Kits jõi palju ja naine ütles, et ta ei jooks. Kits ei kuulanud. Naine võttis nende ühise poja kaasa ja läks ära. Naine elab kuskil kontoris, on sekretär. Augustil oli pojast kahju, viis talle jalgratta. Naine ei lubanud Kitse pojaga kokku ja üks kooliõpetaja lubas kingituse üle anda. Kitse naine ei võtnud uut meest.
Perekond: õde Hedvig Torokoff
Surmapõhjus: loomulik surm

4.81. Hedvig Torokoff

Sünnikoht: Harala
Olemus: talle ei meeldinud niisama passimine, tema arust pidi igaüks tööd tegema; veidi keevaline, sest lõi oma meest;
Lugu: Õde Armilde väitis, et ta on oma mehe vastu ülekohtune. Hedvigi mees Endel ei osanud ühtegi tööd. Ta tegi iga asja vastumeelselt. See ajas Hedvigi marru ning ta lõi oma meest mõnikord.
Perekond: õde Armilde Varatu; mees Endel Torokoff;
Surmapõhjus: loomulik surm

4.82. Endel Torokoff

Sünnikoht: Harala
Tervis: Kehatemperatuur oli kaks kraadi normaalsest allpool.
Olemus: Ta tõi igale poole ettekäändeks oma haigust, seepärast ta ei viitsinudki tööd teha.
Filosoofia: Inimene on tehtud üsna täpselt. Ta pole väga rohmakas masin. Üks kraad enam ja ta tunneb end mõnusalt, kaks kraadi vähem ja tal on juba külm.
Lugu: Endel oli vähemalt enda arvates raskesti haige inimene. Ta tegi kõiki töid vingus näoga ja see ärritas tema naist, kes teda lõi. Varsti jäi ta nii haigeks, et enam ei tundnudki haigust. Nii paistis ta kõigile täitsa terve. Aastainventuuri ajal oli ta selle üle nii sügavalt mõttes, et unustas bensiinimahuti sisu mõõtma asudes põleva sigareti suhu.
Perekond: Naine Hedvig Torokoff
Surmapõhjus: Ta unustas bensiinimahuti sisu mõõtma asudes põleva sigareti suhu. Järgnes plahvatus ja ta hukkus selles.

4.83. Valjo Zeiger

Sünnikoht: Harala
Ametid: traktorist; puutöömees;
Olemus: joodik; kergesti ärrituv;
Lugu: Purjutamise pärast võeti temalt traktoristiload ära ning pandi puutöökotta tööle. Ükskord tuli peaagronoom kartulikaste nõudma. Mehed jõid parajasti. Valjo pakkus peaagronoomile ka, aga too valas pudeli kulinal tühjaks. Valjo vihastus ning läks, kaks meest abiks, talle kallale. Peaagronoom lõi tal jala pindluu katki. Ema ässitas poega kätte maksma. Valjo kaebas edasi, aga enne kui sellest midagi tulla võinuks, jäi ta Tsirgusilma poe ees piimaauto alla ja taskus oli tal kaks pudelit.
Surmapõhjus: Jäi Tsirgusilma poe ees piimaauto alla.

4.84. Henriette Vestrik

Sünnikoht: Harala
Olemus: Üksik vanatüdruk, kes ei saanud iial teada, mis on lihalik rõõm.
Lugu: Ta sõitis õe ja õemehe kutse peale Ameerikasse Spoon Riverisse külla. Ühel õhtul vaatasid nad Hilda ja Arturiga televiisorit. President Nixon pidas kõnet. Henriette ei mõistnud sellest sõnagi. Ta mõtles, et presidendil on ilus naeratus ja tema naine on kindlasti õnnelik. Siis tabas teda südamerabandus. Algul ei saanud Hilda ja Artur aru, mis temaga juhtunud oli. Kui kõne läbi sai ja oli aeg magama heita, puudutas Hilda Henriettet õlast ja mõistis, mis juhtunud oli. Õde ja õemees ei saanud teda tsinkplekist kirstuga kodumaale saata ning ta maeti Spoon Riverisse. Haralas, perekonnakalmistul on vaid Henriette nimi ja sünniaasta.
Perekond: õde Hilda; õemees Artur;
Surmapõhjus: südamerabandus

4.85. Kohtutäitur Pettai

Sünnikoht: Harala
Amet: kohtutäitur
Välimus: paks; isegi nii paks, et naine pidi ta kingapaelu kinni siduma;
Olemus: Raha tagaajaja, sest ta otsis igalt poolt aina võimalusi, kuidas raha juurde saada: ei jätnud oksjoneid pidamata, võttis akti tegemise eest tasu; kaval, sest ei öelnud kunagi, kust teed kaudu koju sõidab: nii hoidis ta ära võimalike vihavaenlaste kallaletungid; tundis oma maakonda hästi, järelikult liikus palju ringi, enamasti selleks, et raha teenida, aga põhjusteks võisid olla ka huvi maakonna vastu, reisihuvi;
Lugu: Ta pani üles oksjonikuulutusi ja ka pidas oksjoneid. Ta ei jätnud kunagi ühtegi oksjonit pidamata. Tema tegelik tulu tuli oksjoniprotsentidest. Heal aastal oli tal maakonna peale kolmsada toimikut käigus. Mõnele tegi ta kindla tasu eest akti, et vallasvara pole leitud.
Perekond: naine
Surmapõhjus: loomulik surm

4.86. Pavlo Moskalenko

Sünnikoht: Ukraina
Amet: sõdur; brigadir; loomapidaja;s
Olemus: muusikaarmastaja: talle meeldis naist ja tütreid laulmas kuulata; õiglane; kannatlik; töötegija;
Lugu: Tihvini all sõdides sattu sakslaste kätte vangi. Ta viidi Tartusse ja saadeti taludesse põllutööle. Saage Elmar võttis ta metsa vedama. Ta tutvus teenijatüdruk Leidaga. Kui Pavlo pärast sõda Saagelt maad sai, asus ta Leidaga kokku. Kolhoosi alguspäevil pidas brigadiri ametit. Kanakitkumist tuli ette laojuhatajaga, kes tegi viljaga vahet ja võttis matti . Raske tööga andsid nad kõigile tütardele hariduse. Kaks läksid Tallinna, keskmine lõpetas EPA ja hakkas kodus osakonna agronoomiks. Leida ja Pavlo pidasid loomi. Talvel läks kallaku peal regi ümber, raske seakuut lömastas Pavlo rinnakorvi.
Perekond: naine Leida; kolm tütart: Maire, Oksana , Krista;
Surmapõhjus: Talvel läks libeda tee tõttu regi ümber, raske seakuut kukkus talle rinnakorvi peale ja lömastas selle.

4.87. Vapper Sulg

Sünnikoht: Harala
Amet: kraavihooldaja
Olemus: kirjandushuviline, sest ostis antikvaarseid raamatuid; omas ilumeelt: rajas aiaskulptuure;
Lugu: Talle lubati kraavide hooldamiseks spetsmasinaid, aga peagi selgus, et neid polegi olemas. Vapper ostis antivaarseid raamatuid, mille peale naine pahandas, aga luges tegelikult ise ka. Vapper tegeles aia ja kodu kaunistamisega. Huligaanid lõhkusid aiaskulptuurid ära. Ta läks neid keelama, aga nemad lõid tal hambad välja ja kolm ribi katki. Kohtus ütlesid poisid, et nemad teinud nalja. Vapperit jäi kummitama tunne, et roiete sakilised otsad hõõruvad südant nagu vahtraoks aknaruutu. Mustlane ennustas talle, et ta saab õnnetult surma. Saigi: vana Laose Volli lasi ta jahil põdrapulli pähe maha.
Perekond: naine
Surmapõhjus: Laose Volli kõmmutas ta jahil olles põdrapulli pähe maha.

4.88. Aurelie Lõim sünd. Õtak

Sünnikoht: Harala
Olemus: pika vihaga; tarmukas; enesekindel: julges vanas eas autojuhtimisegi ette võtta;
Lugu: Läks palju aega, enne kui Aurelie mehele sai. Päev pärast pulmi käratas ta abikaasa, et tema ei oskavat kartuleidki koorida. Mehe viha laabus ruttu. Igal aastal müüsid nad hulga kartuleid. Vanas eas õppis Aurelie autotki juhtima. Oma mehe Eedi kätte ta rooli ei usaldanud, sest too hakkas purjuspäi tüli norima ning segas sõitmist. Seepärast nad avarii tegidki.
Perekond: mees Eedi
Surmapõhjus: autoavarii

4.89. Vilmar Tops

Sünnikoht: Harala
Amet: katlakütja
Välimus: nagu luu ja nahk
Olemus: joodik; passiivne; elust enda ümber eriti ei huvitunud;
Filosoofia: Elu on nagu ümmargune ratas, mis logiseb läbi pori ja pasa.
Lugu: Elas kogu elu ühiselamus, seal oli ta ka sündinud ja sigitatud. Kord tuli ta katlamajast välja end kivisöehunnikule päikese kätte soojendama. Torokoff ütles talle, et ta on nagu Buchenwaldi vang. See nimi jäi külge.
Surmapõhjus: loomulik surm

4.90. Alevtina Tarassova

Sünnikoht: Harala
Amet: töötas laudas; loomatalitaja;
Olemus: õrna hingega (süda valutas tühjade juttude pärast); kergelt haavuv;
Lugu: Alevtinal sündis poeg ning siis hakati temast laimujutte rääkima. Räägiti, nagu petaks ta oma meest, mida ta tegelikult ei teinud. Teda vahiti möödaminnes. Suurim juttude levitaja oli Hilda Otspool, kellega ta mees koos viina võttis. Ta ütles mehele, et kui nad sealt ära ei koli, siis lähevad nad lahku. Aleksander ja Alevtina kolisidki teise sovhoosi. Seal olid samasugused inimesed. Aleksandril puudus oma tahe , ta kiitis igaühele järele ning jõi võõraste naistega. Lõpuks jõudis Alevtina Haralasse tagasi. Ta lamas parajasti tõvevoodis, kui poeg koolist koju tuli ja talle pai tegi. Sellest jäi talle väga hea mälestus.
Perekond: mees Aleksander; poeg;
Surmapõhjus: loomulik surm

4.91. Aleksander Pajusson

Sünnikoht: Harala
Eluiga: 1897 –1978 ehk 81 aastat
Amet: koolmeister
Olemus: patriootlik; kannatlik viitsija; vaevanägija;
Lugu: Oma igapäevase koolitöö kõrvalt kogus ta üle kümne tuhande lehekülje rahvaluulet, mis oli tema kingitus Eesti Vabariigile, kui see ükskord tagasi tulnuks.
Perekond: kasutütar
Surmapõhjus: loomulik surm

4.92. Johannes Iva

Sünnikoht: Harala
Amet: orkestri dirigent
Olemus: esineja; kunstnik; tegija ;
Lugu: Ta tegeles Harala puhkpilliorkestriga, mis oli enne tema tulekut hingitsenud juba kaheksakümmend kaks aastat. Tema oli see, kes sellele elu sisse puhus. Ta käis oma orkestriga kõigil ülevaatustel ja laulupidudel. Neist kirjutati väga hästi ja kutsuti tagasi. Naine oli ahne, tema tahtis varandust koguda, maja ehitada, autot ja ilusaid riideid, aga Johannese palk oli väike. Naine oli neljakümne neljane, kui ta mehe ja laste juurest ära läks. Johannes varises enne Leedusse sõitu orkestriproovil kokku.
Surmapõhjus: Arvatavasti südamerabandus: varises kokku orkestriproovil.

4.93. Lygia Soo

Sünnikoht: Harala
Olemus: Talle meeldis haritus ja tarkus, sest lasi end haridusel ära võluda;
Lugu: Ta lasi end ära võluda Harala keskkooli õpetajal Sool, kes oli seltskonna täht ja hiilgas omatehtud tabavate lausetega. Nad abiellusid. Kodus oli mees täielik türann. Lygia ei tohtinud suudki lahti teha, vaid pidi meest kuulekalt teenima. Soo sõi eelmise direktori välja ja asus ise asemele. Kui nende lastel juba oma elu oli, tõi mees majja uue noore naise ning käskis Lygial kaduda. Ta virutas oma endise naise Lygia sõna otseses mõttes välja.
Perekond: mees Soo; lapsed;
Surmapõhjus: loomulik surm

4.94. Jaan Mats

Sünnikoht: Harala
Olemus: tarmukas; visa hingega;
Lugu: Isegi siis, kui ta oli juba üheksakümne kahe aastane, vedas ta koolilaste kelguga endale ja voodihaigele naisele mitme versta tagant läbi lumehangede poest leiba ja moivakonserve. Toda libedat teed sammudes kahetses ta kibedalt, et polnud kolmekümne aasta eest alevisse raudteevahiks läinud, vaid jäänud kolhoosi tallimeheks.
Perekond: naine
Surmapõhjus: loomulik surm

4.95. Jakob Suits

Sünnikoht: Harala
Olemus: oma õiguse tagaajaja, maksku, mis maksab; inimväärilise kohtlemise ihkaja;
Lugu: Suurfarm rikkus ta kaevu ära, sest virts tuli sisse. Kui tal veel jõudu jagus, vedas ta kahe kilomeetri kauguselt toidutegemiseks käsikäruga vett. Lõpuks pidi ta oma kaevust virtsa jooma. Jakob käis kõikide asjameeste juures: sovhoosis, külanõukogus, kirjutas isegi raadiosse, aga sellest polnud abi, sest öeldi, et see pole nende rida. Täitevkomitees õpetas noormees, et lasku Jakob uus kaev kaevata. Jakob sai pahaseks, sest kuhugi polnud kaevu kaevata: kõik ümberkaudsed põhjaveed olid virtsa täis. Ta solvas noorukit ja tormas minema. Ta kuulis, kuidas noorsand ta selja taga ütles: “Dementia senilis!”.
Surmapõhjus: loomulik surm

4.96. Raivo Ukrainski

Sünnikoht: Harala
Amet: taksojuht; tsisternauto juht; torulukksepp ;
Olemus: naise tahte alla painduja;
Lugu: Ta oli üksteist aastat Tartus taksojuht, aga siis hakkas naine peale käima, et nad maale läheks. Läksidki. Tööl hakati Raivot joodikuks hüüdma, võeti tsisternauto pealt ära. Ta pandi torulukksepaks. Töökojajuhataja ja peainsener hakkasid võimu pärast võitlema, käisid teineteise peale pidevalt kaebamas. Raivole avaldati survet, aga tema pidas vastu. Neil hakkas kodus köögis gaasitoru lekkima ning plahvatas viimaks.
Surmapõhjus: gaasitoru plahvatus

4.97. Heli Koit

Sünnikoht: Harala
Olemus: noore hingega; armastuse ootaja; sentimentaalne; romantik;
Filosoofia: Lapsik kahetseb, rumal nutab , kuid aeg liigub inimese jaoks ainult ühtepidi — naise jaoks kahekordse kiirusegagi.
Lugu: Tal oli palju mehi, need muudkui tulid ja läksid. Helile andis jõudu lilledega tegelemine, sest see tegi kannatlikumaks.
Surmapõhjus: rinnavähk

4.98. Alar Adamson

Sünnikoht: Harala
Amet: elektrotehnik
Olemus: mõttemaailm koosnes, nagu töögi, suhetest ja kontaktidest;
Hobid: liblikate kogumine: päevapaabusilmad, koerliblikad, mõrsjaöölased;
Lugu: Tööl pragati temaga pidevalt, sest elektriseadmed polnud korras. Ise pidas ta põhjuseks elektriseadmete vähest kättesaadavust. Naised üritasid talle meeldida, aga hiljem selgus ikka, et nad ei sobi. Kui Alar oli kolmekümne seitsmene, tuli Haralasse praktikale üks EPA zootehnikatudeng. Ta armus temasse kohe. Alar hakkas naist piirama: valvas, passis, käis igal pool kannul, et keegi teine teda endale ei saaks. Naine hakkas teda armastamise asemel põlgama ja käskis mehel end rahule jätta. Alar püüdis tudengit veenda, aga ta ei andnud kusagilt järele. Õhtul lukustas Alar end garaaži, jõi pudeli “Pealinna” viina ära, jättis mootori käima ning heitis puhkama .
Surmapõhjus: Vingugaasimürgitus; enesetapp;

4.99. Edvard Vekker

Sünnikoht: Harala
Amet: energeetik
Välimus: jässaka ümmarguse kere, ümmarguse näoga;
Olemus: pidas end keskpäraseks, järelikult omas madalat enesehinnangut; kartis asju, millest aru ei saanud (astroloogia); filosofeeriv (omal tasemel, milleks on energeetik s.t. tema mõtted olid seotud tööga ja ka filosoofia); kartlik;
Filosoofia: On olemas soojuskeha, soojuskandja . Nõnda on olemas ka moraalikeha, moraalikandja.
Lugu: Töötas katlamajas. Edvard ei uskunud astroloogiasse, aga tema sekshoroskoop vastas tõele.
Perekond: Elu jooksul oli kolm naist.
Surmapõhjus: loomulik surm

4.100. Vaike Metsleht

Sünnikoht: Harala
Olemus: inimeste pelgaja; omaette olija; eraklik; meeldis vaadata koerte amelemist; maailma kartja;
Lugu: Ta ei tundnud inimesi, sest kartis neid. Tema maailmaks olid koerad. Tema kohta hakati kuulujutte levitama. Vaike tahtnuks kiusajaid kuuma veega kõrvetada, püssist maha lasta või kuidagigi neile viga teha. Töölgi kiusati teda. Seda oli näha pilkudest ja suhtumisest. Temast mindi mööda, kui oli tegu teatripileti, suvise puhkuse või autoostuloaga. Ükskord töölt tulles tuli Vaikele mõte, et tuli maksaks ta piinajaile kätte. Ta pani oma töökoha põlema ning kihutas siis metsa ümbritsetuna oma kuuest koerast.
Surmapõhjus: loomulik surm

4.101. Valdur Laiapea

Sünnikoht: Harala
Amet: traktorist.
Olemus: tõe eelistaja, sest ta ei tahtnud, et temast räägitaks midagi muud kui tõtt;
Lugu: Ta oli korra Tähelinnas käinud ja kosmonaudid surusid seal tema kätt. Muul ajal istus ta oma traktorikabiinis ja tegi tööd. Traktorit juhtis ta kakskümmend üks aastat. Mootorimürinast jäi Valdur peagi kurdiks. Masinaga põllul olles ta pea justkui lõhkes valust. Selle vastu ei aidanud ükski rohi ega arst. Ta oli õnnelik, kui sai viimaks maa alla, kus pääses nii mürast kui valust.
Surmapõhjus: loomulik surm

4.102. Cornelius Tarkpea

Sünnikoht: Harala
Eluiga: 1901–1983 ehk 82 aastat.
Amet: kooliõpetaja
Olemus: kartlik: ta ei julgenud viimaks väljagi minna; nägi maailma halvas valguses, pessimist; üritas oma elu vaikselt ja harmooniliselt ja üksinda ära elada; ei teinud vahet huumori ja mõnituse vahel;
Lugu: Vana mees jäi uuema aja elu hammasrataste vahele. Tema arust pidi teeninduspunktis ja ametiasutuses ära unustama, et juhuslikult inimene ollakse. Ennast tuli teha võimalikult väikseks ja alandlikuks. Ta ei suutnud vahet teha, mis oli huumor, mis mõnitus. See kõik muutis meele väga kurvaks. Ta ei saanud muule mõeldagi. Cornelius ei julgenud viimaks poodigi minna, oli mitu päeva söömata ja vabises oma asemel hirmust. Ta võttis ahjuroobi enda ligi, et ennast kallaletungi korral kaitsta. Röövlid tulid kulda otsima ning saatsid ta tema enese roobiga teise ilma.
Surmapõhjus: Röövlid tulid kulda otsima ja lõid ta roobiga surnuks.

4.103. Aimi Vahemets

Sünnikoht: Harala
Olemus: julm oma võõraspoja suhtes; tahtis tähelepanu;
Lugu: Aimi läks mehele ning hakkas võõrapoega kasvatama. See muutis tal meele kurjaks, ta ei sallinud mehe last. Aimi ajas poisikese välja kuuri alla, näljutas teda ega kannatanud tema nägemist silmaotsaski. Mees peksis teda selle eest. Seda kibedamaks tegi Aimi võõraspoja elu, kuni too haigeks jäi ja suri. Siis muutus ta mees maruvihaseks ning peksis naise surnuks.
Surmapõhjus: Mees peksis ta surnuks.

4.104. Einard Kalm

Sünnikoht: Harala
Eluiga: 1923–1984 ehk 61 aastat
Tervis: Oli invaliid.
Olemus: Oli mõnikord oma lähedaste vastu ebaõiglane, pannes nende kannatuse proovile oma mitmete raevupursete ja halvasti ütlemistega; nõudis taga õiglust (et tema ei peaks olema hädine ja haige)
Lugu: Üle kahekümne aasta oli ta invaliid, aga sellest ei tulnud teadmist, et haigus ja kannatused puhastavad hinge. Siis asus ta uurima mõtteteadust, et sisemiselt vabaks ja täiuslikuks saada. Tema sihiks oli vaimu kõrgem areng. Viimaks halvati ta lõplikult ära. Ta oli ratastoolis kui president Roosevelt. Tema peas liikus kummalisest kummalisemaid mõtteid, aga ta ei saanud nendega enam kedagi tülitada.
Surmapõhjus: loomulik surm

4.105. Augustin Alt

Sünnikoht: Harala
Tervis: Tal oli üksainus jalg, sest ühe oli ta kaotanud saekaatris.
Olemus: sõjalise mõtlemisega (“…Kui ma saunas saabusin siia ilma, voolas Venemaal ja Hispaanias veri …Kui surin, voolas Afganistanis veri…”); pidas tähtsaks verd;
Lugu: Kui ta saunas sündis, oli Venemaal ja Hispaanias sõda, Haralas sadas jäidet ja laudas määgis mustapäine lammas. Isa teritas toa akna all saagi. Kui ta suri, oli Afganistanis sõda. Haralas oli vaid tusane valveõde ja tal oli üks jalg.
Perekond: Naine Vilge Alt; tütar Elisabeth
Surmapõhjus: loomulik surm

4.106. Luulik Sillaots

Sünnikoht: Harala
Eluiga: 13.04.1925–3.12.1985 ehk 60 aastat
Amet: kellasepp
Olemus: tal oli alati oma arvamus; leidis, et teda ei suuda mõista keegi teine peale kellassepa, sest ta ise oli kellassepp ;
Surmapõhjus: maovähk

4.107. Doktor Veemre

Sünnikoht: Harala
Filosoofia: Asjad on asjad, mitte tahe ja ettekujutus. Kord leiavad nad oma õige koha, iga vedelik voolab oma ettemääratud teed nii inimkehas kui ka maakoores. Eesti mõistus on üks paremaid mõistuseid maailmas.
Surmapõhjus: loomulik surm

4.108. Rudolf Üksti

Sünnikoht: Võru
Olemus: ajas oma õigusi taga;
Lugu: Võru Õpetajate Seminari õpilasena võitles ta põhimõttekindlalt uue parema riigikorra eest. Kui ta juba pensionil oli, sai ta Harala keskusse paneelmajja korteri. Seal tekkisid uued konfliktid. Teda piinati lõugava raadio, televiisori ja plaadimängijaga ega lastud rahus olla. Rudolf ei saanud üldse magada . Kui ta keelama läks, sõimati ta läbi. Seltsimehelik kohus ei võtnud ta avaldust vastugi, sest esimees oli ise üks piinajaist. Ta ütles, et see on kiusujutt. Mõttelage müra viis ta meeleheitele, ta pani villased sokid jalga ning hüppas viiendalt korruselt alla.
Surmapõhjus: Hüppas viiendalt korruselt alla; enesetapp;

4.109. Valdeko Rikk

Sünnikoht: Harala
Olemus: seikleja; elunautija;
Tervis: haige kõrv
Lugu: Ta oli aastaid hulkumas. Tööraamat oli paksult erinevaid töökohti täis. Viimaks seadis end sisse Harala katlamajas, seal oli soe ja vähe tööd. Kõrvas oli tal piiritusega vatitropp ja kõrgsagedusvoolul küpsetas ta põdra liha, kelle nad olid salaja lasknud. Päev enne pulmi läks ta sõpradega järve äärde ning hakkas kelkima, et suudab kolm minutit vee all olla. Ta hüppas külma vette, aga välja tuli sealt juba tuukri käte vahel.
Surmapõhjus: uppumine

4.110. Karin Sälk

Sünnikoht: Harala
Olemus: õigluse nõudja (“…iga kurjategija kandku õiglast karistust!…”)
Lugu: Ta töötas mehega erinevates kohtades. Mehele hakkas automajandis Siguri Silvina külge lööma. Siis, kui Karin Bulgaarias turismireisil oli, toimus neil suur armastus. Üllar tõi koju süüfilise ning nakatas Karinitki. Nende abielu lõppes suure skandaaliga. Mees elas juhtunut väga üle, aga Karin ei andnud millimeetritki järele. Mõlemad jäid üksikuks. Karini ema sai Üllariga väga hästi läbi. Too käis tema juures puid lõhkumas. Ükskord poes küsis Karin, miks Üllar siis käib, kui teda kodus pole. Üllar vastas, et vana arm ei roosteta , aga Karinile otsa ei vaadanud.
Perekond: mees Üllar; ema;
Surmapõhjus: loomulik surm

4.111. Juhan Sarap

Sünnikoht: Harala
Amet: maaparandaja
Olemus: teatrihuviline;
Lugu: Tema “ Ophelia ” küüditati, “ Polonius ” läks pagulusse, “ Horatio ” sai laskurkorpuses surma. Ta m oli kunagi nooruspõlves Harala seltsimajas Hamletit mänginud. Hulk aastaid töötas ta maaparanduses, et pensionipõlves näha, kuidas tema higi ja vaevaga parandatud maa lasti jälle võsastuda ja kraavid umbe minna.
Surmapõhjus: loomulik surm

4.112. Kalmer Pärnastrov

Sünnikoht: Harala
Olemus: karsklane; baptist; andestav; sügavalt usklik;
Lugu: Ta püüdis maailma muuta, aga see ei läinud õnneks, talle vaadati viltu. Jumal oli tema tugi. Kui Haralas ehitati sovhoosi kontor –klubi ja kraanajuht oli purupurjus, siis lömastas Kalmeri sillus . Valguse Aare , brigadir, lausus tema matustel imelikud sõnad: “ Puhka rahus, sest sa olid õige mees ega raisanud toorainet!”
Surmapõhjus: Kraanajuht, kes oli purupurjus, pillas talle sovhoosi kontor–klubi ehitusel talle silluse peale, mis ta ka lömastas.

4.113. Aire Valgus

Sünnikoht: Harala
Amet: õpetaja
Lugu: Ta elas kolmteist aastat endise mõisahäärberi sahvris. Ahi ajas suitsu sisse. Elektripliidil keetis ta purgisuppi. Sinna mahtusid veel diivanvoodi ja üks taburet. Viimaks hakkas lagi läbi jooksma . Aire tahtis ära minna, aga kooli direktor süüdistas teda paremate elutingimuste mitte väljakauplemises. Matemaatikaõpetajast sõbranna pani talle uuel aastal kaarte, mis näitasid, et Aire saab kevadel mehele. Ta ei uskunud seda esialgu, aga pidi vastlapäeva liulaskmisel meelt muutma . Sovhoosi ehitustehnik ütles Airele, et näeb teda pidevalt unes . Nad abiellusid. Aire püüdis abielus igatpidi meeltmööda olla, teda mõista ja aidata, lugeda silmist soove. Ta ei suutnud ette aimata mehe hinge salamõrasid. Mees sooritas enesetapu.
Perekond: mees Aare Valgus; poeg;
Surmapõhjus: loomulik surm

4.114. Aare Valgus

Sünnikoht: Harala
Amet: sovhoosi ehitustehnik
Lugu: Tööl hakati talle meeste joomise pärast etteheiteid tegema. Ta teadis seda isegi, et mehed jõid, teha ei saanud midagi. Naine soovitas rahulikuma ameti valida. Pinge aina tõusis. Ta ei leidnud kellegagi ühist keelt. Oleks ta teadnud, et Aire sünnitab poja, poleks ta end ära tapnud .
Perekond: naine Aire Valgus; poeg;
Surmapõhjus: enesetapp

4.115. Hillar Aruda

Sünnikoht: Harala
Amet: ökonomist
Olemus: avatud kõigele; tal polnud peas ühtki oma mõtet; lasi ennast liiga palju ümbritseval mõjutada; liiga vastuvõtlik; kartis kriitikat; põdes problemofoobiat ning ei tahtnud seetõttu probleemidest midagi kuulda;
Lugu: Hillar oli täis massiteavet. Temas polnud midagi edasipürgivat, kõik oli kuskilt meediast tulnud. Armastuse asemel oli tal lastekari, erilise asemel tavaline. Kuna ta kartis probleeme, toppis ta kõrvad ATK bilansikomisjoni ette minnes vatti täis. Ta ei soovinud järjekordset tänitamist kuulata. Nende troppide tõttu ei kuulnud ta läbi tuisu ka rongi tulekut ja jäi selle alla.
Perekond: lastekari; naine;
Surmapõhjus: Jäi raudteerongi alla.

4.116. Silvina Sigur

Sünnikoht: Harala
Eluiga: 14.10.1947–7.1.1986 ehk 38 aastat.
Olemus: vabadusenautija; meestega mängija; hoolimatu ;
Lugu: Silvina mängis meestega, tal ei saanud neist iialgi villand. Oma tütre andis ta kolmeaastasena lastetule abielupaarile lapsendamiseks. Mõne aasta hiljem said nad ise beebi ning saatsid Jaanika emale tagasi. Silvinal polnud lapse jaoks aega. Jaanika võttis suusad, ema importsviitri ja läks hulkuma. Haridusosakond ja miilits otsisid ta üles. Jaanika oli võõrasema pool. Too oli Jaanika enda poolele meelitanud. Tütar puges hirmunult voodi alla ja hoidis kahe käega voodijalast kinni, et Silvina teda ära ei tooks. Tütar käiski kahe kodu vahet. Kord oli kasuvanematega, kord ema juures, kus pidevalt mingi pidu käis. Jaanikal jäi kool pooleli, varguste eest pandi ta kolooniasse. Ajalehes kirjutas üks ajakirjanik Silvina kohta, et tal asendavat kirgi kompromiss .
Perekond: tütar Jaanika
Surmapõhjus: loomulik surm

4.117. Kõu Jendon

Sünnikoht: Harala
Olemus: kitsipung ; tema arust ei pidanud täiskasvanu lapse ees aina laulma ja tantsima;
Lugu: Talle ei meeldinud, kui täiskasvanu lapse ees laulis ja tantsis. Tõusid tülid, järgnes lahkuminek ja nõnda kaks abielu järjest. Üksinda muutus elu odavamaks. Hambad kukkusid välja, vaid üks jäi suhu alles. Polnud vajadust hambapasta ega –harja järele, elu läks veel odavamaks. Juuksed langesid välja, elu odavnes veelgi. Kõu jättis suitsetamise maha, hakkas ise puskarit ajama ja hoidis veelgi kokku. Üks inimene andis ta üles. Kõu lõhkus ise oma viinatorud ära. Ta sai veelgi odavamalt läbi. Enam odavamaks minna ei saanud ja süda ütles üles.
Perekond: kaks naist; laps;
Surmapõhjus: Süda ütles üles.

4.118. Joann Kirp

Sünnikoht: Harala
Eluiga: 1924–1987 ehk 63 aastat
Olemus: patrioot; arvas, et eestlased ei suuda vene võimule vastu hakata, seega ka pessimistlik; tal polnud usku eestlaste võimekusse;
Lugu: Naine suri, Joann mattis ta maha. Ta küttis pliiti, tuulutas tuba. Pension oli väike. Hambad purunesid. Joann luges lehte ja leidis, et eestlased ei jõua fosforiidile vastu punnida. Võim polnud kunagi küsinud, mida eestlased arvavad. Nemad tegid Tšernobõli valmis, pärast pagevad ise Siberisse, sest seal on puhast õhku ja vett küllalt. Joanni kahtlused lõpetas terav valu südame piirkonnas.
Perekond: naine.
Surmapõhjus: südamehaigus

4.119. Marlene Tiib

Sünnikoht: Harala
Amet: õppealajuhataja.
Olemus: teiste vigade parandaja; maksimalist; kollektivismi kasvataja;
Filosoofia: Tõsine armastus teeb mehed vooruslikuks. Meest ei tohi poputada, vaid panna ta kõvasti rakkesse, et poleks aega teisi vahtida.
Lugu: Ta tahtis kõiki paremaks muuta. Koolis parandas ta laste kõnepruuki, rühti ja käitumist. Kodus parandas ta oma lapsi sammul. Nad olid tal käpas, kuulekad taltsad, pillikeelena trammis, eeskujulikud nii õppimises kui ühiskondlikus töös. Abikaasa kasvatamine ebaõnnestus. Marlene leidis,et ta on ise süüdi, sest oli meest poputanud, mitte kõvasti rakkesse pannud. Ta tegi Albertile vahetpidamata enda arust õigeid märkusi. Mees pidas seda norimiseks ja näägutamiseks. Marlene ütles, et harimatu matsina peab ta kõik ära taluma ja olema veel tänulik. Ükskord tuli Albert väikse bussiga, loopis asjad peale ja kolis teise juurde. Uus naine hellitas ta ära, söötis ta paksuks, muutis memmeks. Poja perekonnas jätkas Marlene iseloomude koolutamist. Minia tuli käsitsi kallale. Marlene alla ei jäänud. Ta paindus hoopis gripi alla.
Perekond: mees Albert; lapsed;
Surmapõhjus: gripp

4.120. Arkadius Kütt

Sünnikoht: Harala
Olemus: käsutäitja;
Lugu: Neljakümne üheksanda aasta märtsikuus saadeti ta küüditajaile teejuhiks. Ta täitis käsku, sest polnud midagi parata. Temalt ei küsitud oma arvamust. Ta nägi tookord selliseid asju, mida ei suutnud elupäevad unustada. Seepärast hakkaski ta jooma. Nelikümmend aastat hiljem sai pojapoeg teada, et vanaisa oli aktiivselt oma rahva hävitamisest osa võtnud ja pööras temast ära. Selle peale poos ta end üles.
Perekond: pojapoeg
Surmapõhjus: Poos ennast üles.

4.121. Taivo Vahtrik

Sünnikoht: Harala
Lugu: Taivo tegi füüsika suvetöö ära, see polnudki nii raske. Koduteel sai ta kokku pinginaabriga. Nad läksid läbi viljakuivatist. Koos ronisid nad kõrgele platvormile. Taivo huilgas rõõmust ja hüüdis: “Ükskord me võidame niikuinii!” Mürades lükkas sõber ta vilja sisse. Teralaviin jooksis talle peale. Taivo lämbus. Isa oli lubanud õhtupoolikul ta kombainile, lasta tal odralõikusel kätt proovida, kui ta suvetööga hakkama saab.
Perekond: isa
Surmapõhjus: Lämbus vilja all.

4.122. Vilma–Adelheid Rääk

Sünnikoht: Harala
Tervis: pahemast silmast pime
Olemus: eestimeelne; uskus Jumalasse;
Lugu: Ta oli lapsest saati pahemast silmast pime. Ta ei näinud armastust ja kui arvas nägevat ei tundnud ära. Tema kehva nägemise hävitas lõplikult lohakas meditsiiniõde, kes tilgutas talle paremasse silma dikaiinilahuse asemel hoopis põrgukivilahust. See sundis teda kisendama ja tegi kohe puhta töö. Nõnda ei näinud ta oma unistust: sinimustvalge lehvimist. Ta kuulis vaid lipu plaksumist kõva põhjatuule käes.
Surmapõhjus: loomulik surm

4.123. Vladimir Tara

Sünnikoht: Harala
Filosoofia: Ajad kohisevad langedes nagu magistraalkraavi vesi kevadel. Saatused, seemned, mehed ja naised on ainult lelud Jupiteri ja Saturni käes, mille üle pole inimesele võimu, kiristagu hambaid või täristagu relvi nii valjusti kui tahes.
Lugu: Volbriõhtul tuli Haralad Motovilov röövima, kaasas isa, kes oli hulgus ja joodik. Neid huvitas viin , raha ja kuld . Nad piinasid teda mitut moodi. Lõpuks läitsid nad tule, hakatuseks “Päevaleht”, kus enamlased ja kelamlased omavahel tülitsesid. Vargad põletasid maja maha, et jätta muljet õnnetusest.
Surmapõhjus: Hukkus tulekahjus.

4.124. Herbert Valtser

Sünnikoht: Harala
Eluiga: 1922–1991 ehk 69 aastat.
Olemus: võitleja; militarist;
Filosoofia: Eesti on veeklaas, ainult veeklaas.
Lugu: Enne– ja täismineviku vastu võitles ta käsitsi, relva ja sõnaga. Siis hakkas ta võitlema võõrvõimuga, taastama õiglust ja iseseisvust. Tulevikule mõtles ta haiglavoodis, kui jõud kadumas . Seal polnud midagi võita. Lõpuks ei jõudnud ta enam oiatagi.
Surmapõhjus: loomulik surm

4.125. Manivald Sell

Sünnikoht: Harala
Amet: loomaarst
Olemus: kariloomade kaitsja; tegija: paljas hammastekrigistamine ei vii kuhugi;
Lugu: Manivald püüdis sinnapoole, et kariloomade eest hoolitsetaks sama palju kui inimeste eest. Ta tahtis, et kariloom saaks tervislikku sööta, puhast vett, et õigete pidamistingimustega ennetataks haigusi, mida on väga raske või võimatugi ravida. Riknenud silo rikkus loomade maksad. Kaks korda kolmekümne aasta jooksul vahetati sovhoosis välja kogu kari. Kodus tekkisid Manivaldi seisukoha tõttu tülid. Poeg süüdistas teda vene okupantide käsilaseks olemises. Minia pidas Manivaldi punaste parunite tallalakkujaks. Manivald pani talle diagnoosi: pole hullemat, kui hüsteeriline lasteta naine kukub tegema poliitikat. Minia ässitas poja isa vastu üles. See viis viimaks südamerabanduseni.
Perekond: poeg; minia;
Surmapõhjus: südamerabandus

4.126. Tarmo Tamvelt

Sünnikoht: Harala
Olemus: kommunist; “suure idee” teenija ; madala enesehinnanguga , sest nimetas end väikseks inimeseks ;
Lugu: Ta teenis kommunismi ideed oma võimetele vastavalt, otsimata privileege, saamata kasu ühestki ametist, mida pidas. Ühel hetkel varises suur maailmariik põrmuks. Juba varem oli hakanud selguma, et kõik oli olnud väljamõeldis, vägivald ja utoopia . Talle pandi süüks palju selliseid asju, millest ta polnud undki näinud. Harala sovhoos lõhuti maha, Tarmo jäi töötuks. Ta jõi murest kuus päeva, kuigi muidu polnud üldse joodik. Seitsmendal ööl võttis ta kirve kaasa ja murdis sisse trafoalajaama, et raiuda pisut vaske. Kaabel oli voolu all ja elekter tappis ta.
Surmapõhjus: elektrilöök

4.127. Taimi Sinnet

Sünnikoht: Harala
Olemus: uskus uuestisündi; uskus hingedesse; ta ei tahtnud sündida uuesti mõne kurjategija või prostituudina, seega oli voorusliku hingega;
Filosoofia: Inimesed surevad nii kui tassid. Üks elab hulk aega ilma ühegi mõrata ega lähe katki, teise pühib laualt hooletu käis. Kolmas puruneb mõttetuse tipptunnil.
Lugu: Ta otsis vastust küsimustele Kus on hing? Ja mis on õieti inimese ihu?, aga ei leidnud neid kusagilt. Professor Tennmanngi ei suutnud oma raamatutes ära seletada, mis juhtub pärast surma. Huligaanide ja röövlite ajal virutas Otspooli Rein kivi läbi akna telerisse, kineskoop plahvatas, klaasikild tungis Taimile meelekohta, pea purunes .
Surmapõhjus: Otspooli Rein virutas kivi telekasse, kineskoop plahvatas, klaasikild tungis meelekohta ja pea purunes.

4.128. Voldemar Vahtrik

Sünnikoht: Harala
Olemus: poliitikute suhtes umbusklik; ebausaldav; mässaja, kes rohkem kodus pahandab, kui tegudeni läheb;
Lugu: Kuna need mehed, kes olid ka Brežnevi ajal, üritasid eesti ajal ka Riigikokku pääseda, ei olnud Voldemar nõus neist ühtki valima . Ta oli vihane , et eestlased sellest aru ei saa. Tema meelest pidi peagi ots tulema.
Surmapõhjus: loomulik surm

4.129. Osvald Allikas

Sünnikoht: Harala
Eluiga: 1919–1992 ehk 73 aastat
Amet: autojuht
Lugu: Kui tema kirstu transporditi, sai autol paak poole tee peal tühjaks. Juht ütles, et tal on kanistriga bensiini kaasas küll, aga tema tahab selle eest valuutat. Osvaldi naine hakkas nutma . Tal polnud raha.
Perekond: Naine Pauline Allikas
Surmapõhjus: loomulik surm

4.130. Pauline Allikas

Sünnikoht: Harala
Eluiga: 1920–1994 ehk 74 aastat
Amet: õpetaja
Olemus: ettevõtlik;
Filosoofia: Laisk haliseb, virk võtab meetmeid.
Lugu: Viisteist aastat tagasi ehitati parandatud maadele mitmesajale lehmale suur laudakompleks, selle lähedale katlamaja ja kolm kahekordset paneelmaja. Nad said Osvaldiga sinna elamispinna. Kui majandid lammutati, jagati lehmad laiali, muist veeti tapamajja. Inimestel polnud peale karjafarmi rakendust. Elumajad hakkasid tühjenema. Kütmine lõpetati. Elekter lülitati välja, veepump jäi seisma. Paulinel polnud kuhugi minna. Hilissügise õhtul sõitis ta bussiga linnast arsti juurest koju ja avastas, et ta korteri aknad olid ära viidud . Toas oli kohutavalt külm, ta kolis kööki. Ta pani akna asemele vana koolitahvli. Ta võttis teki ümber, hambad lõgisesid ja ta mõtles, mis siis saab kui ta jääbki talveks kolme maja peale ihuüksinda alles. Tormituul virutas öösel tahvli akna eest maha, selle nurk tabas Pauline oimukohta.
Perekond: mees Osvald Allikas
Surmapõhjus: Vana koolitahvel kukkus akna eest ära ja selle nurk tabas oimukohta.

4.131. Virve Vuuk

Sünnikoht: Harala
Tervis: pooleldi halvatud
Olemus: arglik, sest ei julgenud hiljem vallavanema juurde minna, see võis muidugi ka uhkus olla;
Lugu: Tema mees ei tulnud hommikul välja, brigadir käis teda kogu aeg üles ajamas. Too oli väga sõbralik ja muretu mees. Partei seadis ta külanõukogu esimeheks. Kunagi tikkus ta Virvele karjalaudas ligi, hiljem ei tulnud vaatamagi. Ta oli saanud vallavanemaks. Pidas kõnet, kirjutas lehes, kuidas arendada omavalitsust. Virve ei hakanud vallavanemat tülitama, mis sest, et küte sai otsa, süüa polnud.
Perekond: mees Alfred
Surmapõhjus: loomulik surm

4.132. Eduard Lomp

Sünnikoht: Harala
Eluiga: 1915–1993 ehk 78 aastat
Olemus: uskmatu ;
Lugu: Kui arst käis viimast korda tema juures, oli ta imestunud, et Eduard sellise haigusega täitsa üksi elab. Talle ei leitud kohta ei haiglas ega hooldekodus , keegi ei tulnud teda enam vaatama. Stagnaajal oli tahetud teda parteisse võtta. Ta põikles kõrvale väitega, et ta pole veel ideeliselt küps. Kui ta lõpuks istus jääkülmas toas ilma ühegi ravimita, mõtles ta, et nüüd ta astuks küll kommunistlikku erakonda, et mitte niimoodi saatuse hoolde jääda.
Surmapõhjus: haigus

4.133. Konrad Vilks

Sünnikoht: Harala
Olemus: kohaneja: uus olukord pani ta kohe poolt vahetama ja endiste vaenlastega mestima; talle polnud tähtis see idee, mida teenis, vaid ellujäämine ja pääsemine;
Lugu: Enne surma saatis ta poja hingekarjase järele, sest ta ei saanud muidu surra. Tema hingel oli kahe inimese elu. Ta andis NKVD -le välja metsavend Saapa Jussi peidukoha ja lasi siis valejälgedele juhtimiseks tappa külavolinik Pässi. Ta ise arvas, et Juss oli ammu nende heinaküünist lahkunud ega teadnud, et ta jäi sinna oma armsamaga amelema. Konrad andis Jussi üles hirmu pärast. Ta oli kunagi Omakaitses, käis haarangutel, püüdis vene parašütiste. Kui ta julgeolekule teateid andis, jäi ta nahk terveks. Ta ei saanud oma patte lunastada, sest pastor oli sõitnud linna eksamile.
Surmapõhjus: loomulik surm

4.134. Velaine Veer

Sünnikoht: Harala
Amet: õpetaja
Olemus: õrnahingeline; musikaalne ; loomaarmastaja; heasoovlik; veidike naiivitari moodi;
Lugu: Kui ta oli üksik ja vana, sai ta Schuberti. Too oli tark kass . Klaver , mis oli olnud ta eluaegne sõber, taandus teisele kohale. Ta käis kassiga iga päev metsa all jalutamas. Ta omaaegne õpilane Andrus Tsirul ajas kassi küüniliselt irvitades auto alla. Ta teadis väga hästi, et see teeb Velainele haiget. Kunagi laulis Andrus mudilaskooris puhta ja heleda häälega koerake Mukist. Mehena tuli temasse hoolimatus ja tigedus. Velaine ei suutnud mõelda enam millelegi muule, sest talt oli võetud viimnegi side, mis vanainimest ümbritsevaga ühendab. Ta võttis solvumise hauda kaasa.
Surmapõhjus: loomulik surm

4.135. Archibald Pada

Sünnikoht: Harala
Tervis: Tal oli väga aeglane ainevahetus .
Olemus: pidas enda kannatusi suurimateks; ei näinud teisi;
Filosoofia: Demokraatia alus on ainevahetus. Kui see on korras, oled tõeliselt vaba.
Lugu: Seglase ainevahetuse tõttu kannatas ta palju. Arst soovitas talle looduslikku toitu. Archibald sõigi seda, aga lõpuks oli kõik, mida manustas organismile nii ebaorgaaniline, et tuli kohe jälle välja.
Surmapõhjus: loomulik surm

4.136. Ilse Rannamees

Sünnikoht: Harala
Olemus: hakkaja: tema ei jäänud käed rüpes istuma, vaid saavutas oma tahtmise;
Lugu: Neiuna kõikus ta kahe Rannamehe vahel. Talle meeldisid mõlemad vennad. Herbert tegi omapärast, vaimukat nalja ja mängis hästi akordioni. Seltsimajas oli ta ümber palju plikasid. Lõpuks pani Ilse end maksma. Herbert sai Venemaal surma. Ilse hakkas kirjutama tema vennale Alfredile, kes oli siis saksa sõjaväes. Alfred jäi venelaste kätte, ta saadeti laagrisse. Ilse abiellus Kivimaa Kristjaniga. Hein mädanes soo peale vihma kätte ära. Parteimehed tulid kärkima, ähvardasid Kristjani kinni panna. Velikije Luki all oli Kristjan haavatuna hulk aega lume peal lamanud ja neerud rängalt ära külmetanud. Hiljem andis südagi tunda. Ta suri. Alfred naasis Vorkutast ja oli pahane, et Ilse teda ei oodanud. Nad abiellusid. Ilse oli siis kolmekümne kolmene. Alfred oli laagri tagajärjel palju muutunud. Vahel lõi talle sisse vahkviha. Ta ei sallinud Kristjani lapsi, karistas neid liiga karmilt. Oma poega hoidis ta küll. Ilse nuttis öösiti.
Perekond: mees Kristjan Kivimaa, hiljem Alfred Rannamees; kaks poega Kristjanilt ja üks Alfredilt; pojatütar;
Surmapõhjus: loomulik surm

4.137. Alfred Rannamees

Sünnikoht: Harala
Tervis: tugevad tasakaaluhäired, südame arütmia, eesnäärme kasvaja ;
Olemus: julm; karm;
Lugu: Sunnitöölaagrist jäid talle mälestustena haigused. Pojatütar käis iga nädal teda linnast vaatamas, tõi ajalehti ja kallist rohtu. Eesnäärme kasvaja hakkas vaevama, Alfred ei saanud enam kuidagi olla. Lõpuks ta suri.
Perekond: naine Ilse Rannamees; poeg; pojatütar; vend Herbert Rannamees;
Surmapõhjus: loomulik surm

4.138. Richard Maks

Sünnikoht: Harala
Välimus: kähara peaga
Olemus: tahtis alati esimeste seas olla; äraandja; omakasu peal väljas; auahne; tahtis välja paista; libeda jutuga; ellujääja: tuli igast supist puhtalt välja;
Lugu: Ta müüs nii okupatsioonide kui ka iseseisvuse ajal oma sõbrad kasudega maha.
Surmapõhjus: loomulik surm

4.139. Juuro Leht

Sünnikoht: Harala
Amet: kontoriametnik; hiljem ettevõtja;
Olemus: ei meeldinud ise otsustada; kidase ja mageda jutuga; pigem käsutäitja kui ise tegija;
Lugu: Ta oli esialgu kontoriametnik ja rahul sellega. Siis varises sisseelatud kord põrmuks ja tuli vette hüpata tundmatus kohas: olla ettevõtja. Tema jutt ei kandnud vilja, tulemused olid nigelad. Talle ei meeldinud pidada läbirääkimisi. Ta tutvus kellegi Tšemodanoviga, kes ajas talle kärbseid pähe. Ta veenis Juurot, et Venemaal on äritegemiseks parim aeg. Juuro läks õnge. Tšemodanov virutas talle heebliga pähe ja mattis pooleldi elusana külatee äärde tihnikusse, kus õitses metsistunud ploomipuu . Ise kadus ta pruugitud auto ja ameerika sigarettidega, mis olid enne Juuro omad.
Surmapõhjus: Tšemodanov mõrvas ta.

4.140. Pavel Noskov

Sünnikoht: Harala
Olemus: sõnadega mängija; julge, sest avas akna;
Lugu: Ühel õhtul tülitsesid hoovis kaks võõrast musta Otspooli Reniga. Nad rääkisid autost, mille eest polevat makstud või makstud märksa vähem, kui nõutud. Lõpuks läks kähmluseks. Reni virutas turskemale mehele vastu lõugu, too sülitas lumele hambaid. Paveli kahekuine laps oli just uinunud. Ta tegi akna lahti, et käratsejaid keelata. Võõras võttis revolvri. Reni, kes oli treenitud spordipoiss, lõi talle välkkiirelt vastu kätt ja juhtis kuuli endast kõrvale. See tabas Pavelit kolpa. Paveli perekond jäi virelema ilma kindlamate majanduslike väljavaadeteta.
Perekond: naine Urme
Surmapõhjus: Kuul tabas kolpa.

4.141. Leonhard Raudsepp

Sünnikoht: Harala
Amet: üliõpilane
Lugu: Kuueteistkümnesena käis ta Tartus ringi ja otsis võimalust, kuidas maha lasta NKVD major Serov , kes oli tema ema surnuks piinanud selle eest, et too ei andnud isa välja, kes oli metsavend. See ei õnnestunud. Kohe teda ülikooli ei võetud, teda peeti rahvavaenlaste pojaks. Hiljem astus matemaatika –füüsikateadusosakonda. Talle tuli tihti oma ema meelde, kes oli eesti taluperenaise ja ema võrdkuju ja ohverdas end mehe eest.
Surmapõhjus: loomulik surm

4.142. Gottlieb Vaprason

Sünnikoht: Harala
Amet: Harala sovhoosi partorg;
Olemus: abivalmis; ettevõtlik; tal oli pidevalt midagi teha ja kedagi aidata;
Lugu: Vene aeg lõppes ja siis hakati Gottliebi kõiges süüdistama, mis viimase viiekümne aastaga juhtunud oli. Kõigil oli meelest läinud, kuidas ta Harala kultuurimajas juhendas rahvatantsijaid, kauples neile välja tasuta rahvariideid, kuidas nad käisid Tallinnas ja mujal laulupidudel. Nad andsid mitu kontserti. Ta korraldas inimeste sünnipäevi, juubeleid, matuseid ja laste ristseid. Ta kaitses direktori ees mõndagi töölist, kellele tema arust oli liiga tehtud. Ta toetas haigeid, invaliide ja pensionäre julgustava sõnaga, transpordiga, ise bussiroolis. Ta hoolitses selle eest, et vanureil oleks küttepuud. Gottlieb paigutas neid ka hooldekodusse. Kõik positiivne ununes niipea, kui kukkus võim, algas majanduslik kaos. Kui ta poest tuli ja infarktiga kokku varises, ei leitud autot, et teda haiglasse toimetada.
Surmapõhjus: infarkt

4.143. August Porter

Sünnikoht: Harala
Eluiga: 7.05.1918–27.02.1994 ehk 75 aastat
Olemus: oma õiguste kaitsja; kaotajana vaikija;
Lugu: Omakasupüüdlikud inimesed koorisid ta libedat juttu vabakssaamisest ja demokraatiast ajades puupaljaks. Kui ta läks oma au kaitsma, süüdistati teda laimamises. Ta veeti kohtusse ja tehti kõik nii, et ta protsessi kaotaks. Ta vaikis alandatu ja häbistatuna, julmalt täis kleebitud silte.
Surmapõhjus: loomulik surm

4.144. Kalev Jaap

Sünnikoht: Harala
Amet: treial
Olemus: uuendusmeelne; kiruja, mitte tegutseja; joodik;
Lugu: Haralas avati kohvik, mis oli õigemini baar. Kalev kuulus selle alaliste külaliste hulka. Hommikul kell üksteist istus ta baaripukile ja hakkas kiruma reformikomisjoni, kes oli talle ainult ühe kiitsaka lehma andnud. Lehma ta seal maha jõigi. Ta lehvitas rublase rahatähega ja nõudis kolme kiluleiba. Müüjatar ei teinud märkamagi. Siis võttis ta letilt omavoliliselt pudeli Värska vett. Neid hakkas kohe kiljuma, et mis ta võtab vett. Ta keeldus teenindamast. Siis tõmbas Kalev taskust maakonnalehe, kus keegi noor daam andis varjunime all intervjuu , et prostitutsioon on töö nagu iga teine. Ta ütles neiule, et see lugu on temast ja lubas kiluleibade eest vaikida. Müüjatar punastas, aga andis talle nõutu kätte. Õhtul saabus ajurabandus.
Surmapõhjus: ajurabandus

4.145. Illimar Seib

Sünnikoht: Harala
Olemus: võimu umbusaldav; ise tegutsev;
Lugu: Tema arust polnud pealinna asjatundjad miskit väärt. Iga tõsine jutt pöörati ilkumiseks. Nad väitsid, et eesti põllumees on laisk. Pole mõtet põldu pidada. Illimar läks põllumeestega Toompeale meelt avaldama. Rootsist leiti sõpruskommuun. Seal saadi neist paremini aru kui Eesti valitsuses. Nad asutasid end meritsi külla. Saatma tulnud abikaasa puhkes äkki nutma, kui Illimar trepist üles “Estoniale” läks.
Perekond: abikaasa
Surmapõhjus: Uppus koos “Estoniaga”.

4.146. Sirja Pilger

Sünnikoht: Harala
Olemus: tunnete ja vaistude usaldaja; turvalisuse otsija;
Lugu: Mees jättis ta üksinda kolme lapsega metsatallu maha. Viha kasvas nii suureks, et lõpuks oleks ta tahtnud tema otsas trampida.
Perekond: mees, kes ta maha jättis; kolm last;
Surmapõhjus: loomulik surm

4.147. Gunnar Jalamets

Sünnikoht: Harala
Amet: korvipunuja
Olemus: uudishimulik; eelarvamuste vastane;
Lugu: Sõjast oli järele jäänud palju miine. Koolipoisina läks Gunnar metsa ja võttis mõned koju kaasa. Ta hakkas neid urgitsema. Järgnes kärgatus ning ta kaotas igaveseks nägemise. Ta õpetati lugema pimedate kirja, tegema käsikaudu tööd. Tema korvid olid edukad . Ta võttis naise, nägemata tema nägu. Hääle härgi võis ta aimata, et naine on see õige. Naine kinkis talle oma südame. Temasse suhtuti eelarvamusega ja see muutis elu raskeks. Lõpuks elasid nad lausa kerjuskehvalt, kuid nad ei tülitsenud. Kuu aega enne surma küsis maakonnalehe ajakirjanik, millise kokkuvõtte teeks ta oma elust. Ta vastas, et eelarvamused hoiavad valjais kaost, armastus koos erinevaid jõude ning ära käpi ühtki asja, millest sul puudub ettekujutus.
Perekond: naine Mirjam
Surmapõhjus: loomulik surm

4.148. Alfie Kikerpill

Sünnikoht: Harala
Olemus: ei julgenud naistele läheneda; ta puges peitu , selle asemel, et vastu astuda: ta ei üritanudki midagi ette võtta, et naistega läbi saada, vaid läks pigem bordelli; kergema vastupanu teed mineja;
Lugu: Kuna ta ei julgenud naistele läheneda, sõitis ta linna ja külastas seal purjuspäi bordelli, kus ta omast arust turvaseksi nautis. Ta käis arsti juures ja sai teada, et ta põeb kohutavat haigust, aidsi. Äkki seisis ta ihuüksi keset pimedust, kus polnud mingitki valguskiirt. Ta läks kaugele laande, jõi ennast täis ja poos üles. Marjulised leidsid ta luukere kuuseoksa küljest.
Surmapõhjus: Poos ennast üles.

4.149. Denver Aruda

Sünnikoht: Harala
Ametid: esialgu kütja ja koristaja ; hiljem ettevõtja, kel oli oma puiduäri;
Olemus: kommunismi vihkaja; uhke; rahaahne; ta ei hoolinud millestki , isegi varastada võis selleks, et oma äri ajada;
Lugu: Ta ei teinud okupantide ees ühtki kummardust ega allunud neile. See–eest kummardas ta põrandat pühkides Kalev Jaapi ees. Kui võõrvõim lõppes, tuli ta peidust välja ja hakkas oma puiduäri ajama. Algul oli see väike, hiljem laienes. Ta korraldas äkksööste metsadesse, mille kuuluvus oli ähmane või omanik välismaal. Tema meeste käes langes võõras kuusik raginal. Kuna tal olid head masinad, läks töö kiirelt. Puukoormad veeti Tallinnasse sadamasse. Denver hakkas kummardama Raha. Ta nägi unes, et suur ilus laev libises üle vee ja sõitis merest kaldale. Maa oli jääs, aga laev liikus edasi. Selle teele oli puistatud lilli. Juubeldavad inimesed tervitasid teda Varsti hakkas teda närima tundmatu haigus, mis tegi tema kallal kolme päevaga puhta töö. Arstid pidasid seda lihasööja bakteriks.
Surmapõhjus: lihasööja bakter

4.150. Vilge Alt

Sünnikoht: Harala
Amet: seatalitaja
Olemus: enda tahte allasuruja; tütre tuhvlialune; ta ei pannud oma arvamust maksma, vaid leppis olukorraga ja rabas tütre pärast enese hulluks; suure emaarmastusega;
Lugu: Mees suri, kui tütar oli kolmene. Vilge oli noor, ta võinuks uuesti abielluda, aga Elisabeth ei lubanud kedagi majja võtta. Ta hakkas jalgu trampima, kui mõni meesterahvas ema juurde tuli. Vilge elas ainult lapsele ja ainult lapse jaoks.Tütar sai ilusad riided, kingad , kuldkõrvarõngad. Ta oli nagu printsess . Siis kadusid sovhoos, sigala ja sellega ka töö. Algul pidas Vilge veel lehma. Tütar oli kunstikooli õpilane, sõitis vahel koju. Ükskord oli tal peigmees kaasas, see oli taanlane. Elisabeth kinkis emale paari ilusat pesu ja soovitas emal elama hakata. Ta sõitis peikaga välismaale ja jättis ema Haralasse. Vilge oli talus koos koeraga ja lähim eluase oli pooleteise kilomeetri kaugusel. Vilge ei julgenud liikudagi. Ta oli vana ega saanud enam meest võtta. Pealegi olid järele jäänud ainult joodikud.
Perekond: mees Augustin , kes suri varakult; tütar Elisabeth;
Surmapõhjus: loomulik surm

4.151. Leopold A. Raps

Sünnikoht: Harala
Amet: käsitööline
Olemus: kiirelt vaimustusse sattuja; entusiastlik;
Lugu: Leopold hakkas linnameeste utsitusel käsitööga tegelema. Iga materjal: puu, metall , plastmass tõotas uusi fantastilisi väljundeid. Talle pakkus vormidega mängimine tohutult rõõmu. Korter ja kuur said täis kompositsioone ja veidra kujuga tarbeasju. Neil ei olnud müügiedu. Naine tahtis tütart linna gümnaasiumisse panna. Leopold vastas, et raha pole. Ta hakkas jooma. Ta põgenes hundimoraalsest ühiskonnast.
Perekond: naine; tütar;
Surmapõhjus: loomulik surm

4.152. Heldur Nurklik

Sünnikoht: Harala
Amet: sovhoosi ohutustehnika insener
Olemus: hea kujutlusvõimega; ta polnud niisama molutaja, vaid ka oma unistuste elluviija;
Lugu: Talle tagastati isatalu. Ta mõtles kaua, mida teha kunagisel popsikohal. Poja kirjanduslugemikku lehitsedes tuli talle originaalse äriplaani idee. Ta soovis Haralasse tuua don Quijote koos oma Rosinante ja tuuleveskiga. Rikas välisturist paneb selga keskaegse turvise, istub ratsu selga, võtab pihku pika varrega piigi ja kappab läbi metsa seiklema. Suure haavapuu juures teekäänaku tagant avaneb ta pilgule ootamatult tohutute tiibadega tuuleveski . Kui tal on kujutlusvõimet, peab ta seda nõiutud hiiglaseks. Veski jahvatanuks soovijaile sepikujahu ja annaks turismitalule odavat elektrit. Ta lootis kunagi sinna luua Eesti Don Quijote Keskuse. Ta võttis raha võlgu, laskis teha projekti ja hakkas ümbrust korrastama. Heldur ehitas vanavanaisa vesiveski ümber tuuleveskiks. Reklaambukletti kirjutas ta: “Igale rüütlile oma tuuleveski! Mida varem sa sellega võitled, seda rutem sulle mehearu pähe tuleb! Istu kohe Rosinante selga, sinu tuuleveski ootab!” Poolteist aastat pärast idee tekkimist võis ta saduldada Rosinante, kes oli tubli tori tõugu mära. Ta istus esimest korda hobuse selga. Ta kavatses teha proovisõidu ilma turviseta. Ta haaras piigi kätte ja asus teele. Kui ta oli kingul haavapuu juures, lõi äkiline tuulehoog veskitiivad kolinal käima. Rosinante ehmus ära, ajas end tagajalgadele püsti ja paiskas Helduri maha, seejuures nii õnnetult, et piik tungis otse südamesse.
Perekond: poeg
Surmapõhjus: Hobune paiskas ta enda seljast maha ja piik tungis otse südamesse.

4.153. Vadim Burlakov

Sünnikoht: Harala
Ametid: talusulane; mehhaanik; mölder; tallimees ; giid;
Välimus: väiksekasvuline; asiaatlike silmadega; lohkuvajunud põsed;
Olemus: kloun; pigem laseb inimesel hulluks minna, kui loobub rahast, seega raha peal väljas; organisaator ;
Lugu: Valju hääle tõttu pandi ta igal pool organisaatoriks. Ta tegi kõikjal näovigureid, see oli tema leivanumber. Hiljem läks Vadim Euroopasse ja teenis Saksamaal ühes talus. Peremehele ei meeldinud ta liikuv nägu, ta kahtlustas, et Vadim ahvib teda. Ta naasis Haralasse, kus oli inimestel veel huumorimeel alles. Heldur Nurklik palkas ta oma don Quijote veski juurde tööle. Ta hakkas mehhaanikuks, möldriks, tallimeheks ja giidiks korraga. Ta taipas kohe, et Heldur ei jõua sellega kaugele, kuid ta hoidis suu kinni, sest talle oli peaasi palk. Kui Heldur suri, jäi ta töötuks, kaotas pinna jalge alt, hakkas jooma, pätistus ja lämbus viimaks oma oksesse.
Surmapõhjus: Lämbus oma oksesse.

4.154. Lorene Laos

Sünnikoht: Harala
Eluiga: üle saja aasta
Olemus: tarmukas; kartmatu; askeldaja; vastuhakkaja;
Lugu: Kui ta oli üksinda kodus, tulid metsavennad. Ta istus üksi hiirvaikselt pimedas toas ega andnud märku, et keegi kodus on. Poeg oli ülikoolis, mees Laeva metsas raienormi lõikamas. Metsavennad ei tunginudki tuppa, vaid lasid laudas maha nende viimase kõhna emise, kes oli lihanormist järele jäänud, ja vedasid minema. Saabus julgeolek, terve talu otsiti läbi. Nende juurest ei leitud relvi ega metsavendi. Venelased panid ta süüa tegema. Ohvitser seisis pliidi kõrval ja räuskas: “Tavai mässa!” Hunt hakkas raba peal uluma. Lorene näitas käega, et seal on venelaste mässa. Ohvitser arvas, et ta pilkas ja hakkas karjuma . Lorene ei löönud verest välja, vaid hakkas vastu. Lõpuks tuli hunt ja murdis nende sälu maha. Kolhoosi ajal kolisid nad talust ära, hakkasid Haralasse maja ehitama.
Perekond: poeg; mees;
Surmapõhjus: loomulik surm

4.155. Luule Uuden

Sünnikoht: Harala
Ametid: raamatupidaja; hiljem koristaja;
Lugu: Abikaasa korrutas, et elujõulise talu stardikapital on miljon krooni, vähemaga pole mõtet proovidagi. See miljon ei jätnud teda kuskil rahule. Haralas tööd polnud, ta läks Tallinnasse. Algul käis kodus nädalalõppudel, hiljem korra kuus. Siis läks Armin Soome tööle. Rohkem Luule abikaasat ei näinud. Enne, kui firma läks pankrotti, vallandati naine ebaseaduslikult. Ta oli teinud ühe märkuse Rait Vadi töökorralduse kohta. Linnas ütles jurist talle, et ta ei võida niikuinii, sest võitjaks jääb alati see, kes suudab advokaadi üle maksta. Ta sai närvivapustuse. Eesti Vabariik muutus ta silmis pettuseks. Luule nuttis kogu öö. Ta võttis ka unerohtu, aga kogemata niipalju, et sellest unest ta enam ei ärganud.
Perekond: mees Armin; lapsed;
Surmapõhjus: unerohu üledoos

4.156. Gert Kange

Sünnikoht: Harala
Amet: rajooni komsomolikomitee sekretär
Olemus: libeda jutuga; kinnisideeks olid lõksud;
Lugu: Ta võitles rajooni komsomolikomitee sekretärina kodanlike igandite vastu, juurutas uusi nõukogulikke tavandeid. Iseseisvuse saabudes läks elutempo kiiremaks. Ta leidis endale Soomest äripartneri, et hakata tootma keskkonnasõbralikku uue originaalse konstruktsiooniga universaalset lõksu. Ta lootis, et soomlane leiab neile turu. Nad sõlmisid lepingu, Gert andis soomlasele lahtisel käel raha. Too kadus jäljetult. Gert jäi kodutuks. Ta mõtles minna Tallinnasse ja alustada ühe vana pruudiga uut elu. Ta asus jalgrattaga juba teelegi, kui üks ülbe kutt talle maanteel otsa kihutas.
Surmapõhjus: Jäi auto alla.

4.157. Raigo Uuden

Sünnikoht: Harala
Filosoofia: Lõpptõe taotlemisel on mõistus tõepoolest üpris kõlbmatu tööriist, kuna tal puuduvad mitmed olulised dimensioonid.
Lugu: Nad sõitsid Martiniga öisel maanteel, kui äkki ilmus udust jalgrattur , arvatavasti Gert Kange. Ta kihutas ratturile otsa. Raigo ei jõudnud autost väljagi, kui tagant sõitis neile sisse treiler . Ta pea jäi Alfa Romeo ukse vahele.
Surmapõhjus: Pea jäi autoukse vahele.

4.158. Martin Laiv

Sünnikoht: Harala
Olemus: filosoofiahuviline; enesehävitaja; riskija ; hulljulge; ohu trotsija;
Filosoofia: Juhus on võimas jõud. Juhus on tunnetamatu. Vahesein mõtlemise ja olemise vahel segab meil sulandumast abstraktsesse, kuid ainult abstraktne on süsteemne.
Lugu: Tema sõber Raigo suri autoõnnetuses, aga tema jäi elama. Martin oli kuu aega koomas. Kevadel sai ta haiglast välja. Ta hakkas tegelema enesehävitamisega. Naudingut pakkus eelsõitjast mööda kihutamine. Ta pani end ikka ja jälle proovile. Ühel päeval juhtus õnnetus ja ta jäi käkras autokeresse.
Surmapõhjus: autoõnnetus

4.159. Daisy Paatjärv

Sünnikoht: Harala
Olemus: helluse ja soojuse otsija;
Filosoofia: Vaistude rattas käib naine kerjusena.
Lugu: Tema mees jättis teiste ees viisaka ja haritud mulje, aga kodus oli ta kahtlustav ja julm. Ta süüdistas naist lõpuks selleski, et too toonud naabertalust hullu lehma tõve. Haralasse ilmus särava pilguga Adam. Daisy oli peagi koos temaga. Ta ei märganud, et ta oli ühe türanni juurest teise juurde sattunud. Nende abielust ei tulnud midagi erilist välja. Peale ilusate silmade, laiskuse ja haiglase armukadeduse polnud Adamil midagi. Daisy hakkas jooma ja põhja ta end jõigi.
Perekond: esimene eestlasest mees; teine idamaalt pärit Adam;
Surmapõhjus: joomine

4.160. Manfred Eks

Sünnikoht: Harala
Tervis: invaliid
Olemus: arvas, et ennast ei maksa tõsiselt võtta; filosoofiline;
Filosoofia: Lõpp sant , kõik hea. Inimene ei ela ainult populismist. Ennast ei maksa liiga tõsiselt võtta.
Surmapõhjus: loomulik surm

4.161. Gloria Pelju

Sünnikoht: Harala
Olemus: temperamentne;
Lugu: Palvo Sammal kandis ta süles autost tuppa ja kooris kannatamatult riidest lahti. Gloria oli juba teel midagi erilist oodanud. Ta liibus Palvo vastu ja kuulas mehe sosinaid. Palvo ei suutnud end kokku võtta. Siis hakkas mees teda inetute sõnadega mõnitama ja ähvardas ära kägistada. Lõpuks puhkes ta nutma ka veel.
Surmapõhjus: loomulik surm

4.162. Palvo Sammal

Sünnikoht: Harala
Olemus: elas oma ettekujutatud maailmas; hull; tulnukatesse uskuja;
Lugu: Ta jäi töötuks. Siis anti talle Globaalmudelite rakendamise keskusest , mida ta ette kujutas, teada, et kõrgushüpe on tema Nokia,tema võimalus. Ta pidi nädala pärast kolm meetrit ületama. Palvo läks koolidirektori jutule, et talvisel ajal võimlas treenida. Direktor ei saanud aru, mis keskusest ta räägib. Palvo vastas uhkelt, et väljaspool meie Universumit. Ta kargas naljaviluks üle laua. Direktor tõmbus tõsiseks, kartis, et Palvo tuleb talle kallale. Palvo sai kolme nädala pärast üle ainult ühest meetrist kolmekümnest sentimeetrist. Siis andis keskus käsu endale ots peale teha.
Surmapõhjus: enesetapp

4.163. Andre Mäger

Sünnikoht: Harala
Eluiga: 25 aastat
Olemus: madala enesehinnanguga;
Lugu: Klassivenna Reido Mäe sünnipäeval, kui ta parasjagu alkoholigi joonud oli, murdis ta endast välja. Tal viskas üle jõukurite ja muude lobamokkade kelkimine ja ta ladus välja kõik, mida ta neist arvas. Marylin püüdis teda tagasi hoida, aga see andis just hoogu juurde. Enda arust rääkis ta ainult tõtt, mitte ei norinud tüli. Ohvritele see jutt ei meeldinud. Nad pussitasid Andre surnuks.
Surmapõhjus: pussihaavad

4.164. Aarne Sebedeus

Sünnikoht: Harala
Olemus: oma unistuste elluviija, mis sest, et teel oli palju takistusi ja see ei õnnestunud;
Lugu: Ta hakkas uskuma, et kui tahta, siis puhkeb isade vaba maa õitsele. Ta alustas kolme lehmaga. Naisega pidasid nad plaani, kuidas karjapidamist laiendada. Piima kokkuostuhind langes ja ühegi lehma pidamine polnud enam tasuv . Vana vene traktor läks katki, uue ostmiseks polnud võimalusi. Ta tahtis Soome sõita, et näha, kuidas värskes Euroopa Liidu maas elu läheb, aga raha polnud.
Surmapõhjus: Nuga läks taskus lahti.

4.165. Rünno Mäe

Sünnikoht: Harala
Lugu: Rait Vadi pakkus head tööd: ütles, et saadab Rootsi väljaõppele, et siis hiljem endises sigalas mingeid vidinaid valmistama hakata. Vadi hakkas kohalikelt agentuuriandmeid koguma. Need mustasid Rünnot ja ta jäeti õppegrupist välja. Rünno oli pettunud . Purjus peaga läks ta Rait Vadile peksa andma, aga sai hoopis ise keretäie, sest too oli karateed õppinud.
Surmapõhjus: Rait Vadiga kakeldes sai kõva keretäie ja suri vigastustesse.

4.166. Rait Vadi

Sünnikoht: Harala
Olemus: egoist, teisi inimesi tema jaoks ei eksisteerinud; ettevõtlik;
Lugu: Aktsiaseltsis otsustati, et ta on teinud üleinvesteeringuid ja valearvestusi ja ta vallandati. Rait vajus masendusse. Naine kätlin ei suutnud seda mõista. Alles silmuses muutusid ta eluvaated.
Perekond: naine Kätlin Sildre
Surmapõhjus: Poos end üles.

4.167. Kätlin Sildre

Sünnikoht: Harala
Lugu: Loode arenes imepeenes juhas ega pääsenud edasi. Teine juha oli juba enne kahjustunud . Päevad venisid hallilt. Ta kuulatas, kõrvad kikkis, enda sisse. Mees püüdis tuju üleval hoida, aga see ei aidanud. Abi jäi hiljaks .
Perekond: Mees Rait Vadi.
Surmapõhjus: loote väärareng

4.168. Urmet Tara

Sünnikoht: Harala
Olemus: arvutihull; materiaalne inimene;
Filosoofia: Oled ise endale igavene, kuni hingad.
Lugu: Nad erinesid naisega teineteisest nagu kass ja koer. Reelika pidas Urmetit kompuutrifänniks. Urmet uskus arvutisse ja autosse . Talle ei istunud Reelika jutt puude sosinast. Urmet mõtles parajasti, et koeral ja kassil on oma taevad , kui auto juhitavuse kaotas.
Perekond: naine Reelika
Surmapõhjus: autoõnnetus

5. Analüüs

See peatükk koosneb erinevatest analüüsidest, mida on võimalik „Harala elulugude” põhjal teha. Vaadeldud on erinevast ajast pärit inimeste saatuste ühisjooni ehk ajaloolist tausta, meeste ja naiste osakaalu koguarvust, erinevaid surmapõhjusi ja jutustuste sisu, mis on igaühel erinev. Ajaloolise tausta analüüsimisel oli võimalik koostada üldistav eesti külarahva portree.

5.1. Eesti külarahva portree

“Harala elulugude” tegelasi saab jaotada laias laastus kaheks. Ühed on nn. vanema aja inimesed, kes elasid Nõukogude ajal ja olid suuresti mõjutatud nõukogude võimust. Teised on nn. uuema aja inimesed, kes on elanud ka Eesti Vabariigi ajal. Need kaks rühma erinevad teineteisest mitmeti. Vanema aja inimesed olid seotud maa, põllupidamise, kolhooside ja erinevate asutustega. Nende elud on ka metsavendade–temaatikaga läbi põimunud. Uuema aja inimestel olid hoopis teistsugused ideaalid.

5.1.1. Vanema aja inimesed

Nemad elasid nõukogude ajal ja pidid toime tulema tolleaegsete raskuste ja probleemidega, mille hulka kuulus kindlasti ka hakkamasaamine võõrvõimuga.
Nõukogude ajal moodustati üle NSV Liidu kolhoose ja sovhoose. Ka Haralas olid need olemas: Harala vallamaja saalis loodud kolhoos “Lootus”, mille esimeseks esimeheks sai talunik Kristjan Kivimaa, kes oli selles ametis kolm aastat, kuni ta loomade söödapuudusel hukkumise tõttu tagandati. “Lootuse” esimeseks raamatupidajaks oli arg ja kõhklev A. Jänes, kelle bilansid ei klappinud iialgi. Külas oli veel teinegi kolhoos nimega “Harala Täht”, mille esimeheks oli pikka aega Harald Nõu. Haralas oli ka sovhoos, mis andis tööd paljudele. Kolhoosid ja sovhoosid sidusid inimesed paratamatult tihedalt maaga. Põllupidamine oli tollal tähtis elatusviis , kuigi sageli tehti seda pigem riigi heaks.
Mitte kõik ei pruukinud leppida pealesunnitud korraga ja loomade loovutamisega kolhoosidesse–sovhoosidesse. Nii võib näiteks tuua Peeter Otsa, kelle poeg sõdis kolm aastat Venemaal ja tagasi tulles oli kadunud kogu eestimeelsus, mida talle kodus oli süvendatud. Peeter Ots ei suutnud mõista, miks pidi poeg tema ruuna kolhoosi viima ja miks talle kolhoos nii väga meeldis.
Halba suhtumist nõukogude võimusse väljendasid ka metsavennad. Nende juhiks Harala kandis oli Elmar Kitsnik. Tol ajal tapsid nad palju “punase” mõtteviisiga inimesi, nagu näiteks Hugo Pässi, Aare Lemvaltsi. Ohvrid kas lasti kohe metsa vahel maha või piinati neid enne manalateele saatmist. Julgeolek ja NKVD üritasid ka ise metsavendi otsida. Nii piinati major Serovi poolt surnuks Leonhard Raudsepa ema, kes ei andnud välja oma metsavennast meest. Leidus ka neid, kes andsid metsavendi enda naha päästmiseks välja. Üheks näiteks on Konrad Vilks, kes kõigepealt reetis metsavennast Saapa Jussi peidupaiga ja määris seejärel väljarääkimise süü külavolinik Hugo Pässi kaela, kes metsavendade poolt ka tapeti. Tema teo põhjuseks oli hirm enda elu pärast, sest ta oli olnud Omakaitses, käinud haaranguil ja püüdnud Vene parašütiste. Kui ta julgeolekule teateid andis, jäeti ta puutumata. Kahetsus saabus surmatunnil ja Konrad lasi pojapojal pastori järele minna. Nagu saatuse irooniaks oli pastor tol päeval ära sõitnud ja Konrad Vilks ei saanudki oma patte andeks.
Arkadius Kütt oli “punaste” poolel sunniviisiliselt. Ta oli käsutäitja, kes saadeti 1949. aasta märtsikuus küüditajatele teejuhiks. Ta ei julgenud võimule vastu hakata ja võttiski sunniviisiliselt osa eesti rahva aktiivsest hävitamisest. Nelikümmend aastat hiljem sai sellest tema pojapoeg teada ja pööras temast ära.
Metsavennad tegelesid ka röövimisega. Metsas redus olles vajasid nad kindlasti ellujäämiseks toitu. Nii käisid nad taludes röövimas. Lorene Laos oli üksinda kodus, kui vargad tulid. Poeg oli parajasti ülikoolis ja mees Laeva metsas raienormi lõikamas. Ta püüdis pimedas toas võimalikult vaikselt olla. Metsavennad teda ei avastanudki. Nad tapsid ja võtsid kaasa lihanormist järelejäänud kõhna emise. Hiljem tuli julgeolek. Relvi ega metsavendi ei leitud. Lorene pandi hoopis ohvitseridele süüa keetma . See juhtum näitab, et omajagu jultumust oli nii metsavendadel kui nõukogude võimude esindajatel, igaühel ainult omamoodi.
Oma vanemate tõttu kannatasid ülekohtuselt sageli ka lapsed. Tollal vaadati inimest selle järgi, kellega ta läbi käis. Nii ei saanud Leonhard Raudsepp kohe ülikooli sisse, sest tema peale vaadati viltu ja peeti rahvavaenlase pojaks.
Röövimine polnud tollal ainult metsavendade ala. Sellega tegelesid ka nn. tavainimesed. Karjanaised varastasid laudast jahu või panid oma lehmadele paremat heina kõrvale. Need on veel väiksed asjad. Oli ka julmemaid lugusid , näiteks Johanna ja Justin Juurefeldti lugu. Nad läksid 1946. aasta detsembris loomade jootmise aegu Parvele, kui Parve elanike kasupoeg oli linnas koolis. Tapnud peremehe ja perenaise, võtsid nad nende villa, lõnga, riided, liha, katkise söetriikraua ja vähese raha. Kahekümne aasta pärast läks Johanna Tartu turule Parvelt varastatud kraami maha müüma. Viljar Laanemägi, parvelaste kasupoeg, tundis peremehe kasuka ära. Õigus jäi Juurefeldtidele kui uusmaasaajatele ja kolhoosi asutajaliikmetele. See omakorda näitab, et kohtus soositi neid, kes olid mõne tähtsa “punase” asutusega seotud. Õiglust polnud olemas. Hästi läks neil, kes tegid, nagu võimud tahtsid.
Laialdaselt levinud oli ka alkoholi liigtarvitamine. Jooma hakati eelkõige murede eest põgenemiseks, unustamiseks. Probleeme tekkis sellises ühiskonnas palju. Alkoholi liigtarbijatest võib nimetada näiteks Viljar Laanemäge (kasuvanemad mõrvati), Valjo Zeigerit ja Arkadius Kütti (pojapoeg sai teada, et Arkadius oli küüditajate teejuht ja pööras temast ära). Joodi ka pidudel ja niisama harjumusest.

5.1.2. Uuema aja inimesed

Niinimetatud uuema aja inimeste tegevusaeg langes kokku Eesti Vabariigi taaskehtestamisega.
Eesti Vabariigiga tuli vabadus ja õnn, aga ka pettumine. Luule Uuden pettus, kui sai teada, et kohtus võidab see, kes maksab advokaadi üle. Ta vallandati töölt, sest ta tegi Rait Vadi töökorralduse kohta üheainsa märkuse. Jurist ütles, et Luule võib minna Töövaidluskomisjoni, aga ta ei võida niikuinii. Järgnes pettumus. Armastatud ja oodatud Eesti Vabariik purunes valusteravateks kildudeks. Luule võttis liiga palju unerohtu ja suri üledoosist. Nii kaugele võib üks pettumus viia.
Eesti Vabariigis tuli pettuda ka Illimar Seibil, kes oli taluliidu liige ja tahtis arendada põllupidamist. Riik polnud nõus neid toetama , väideti, et eesti põllumees on laisk. Taluliit käis Toompeal meelt avaldamas, aga see ei toonud edu. Nad leidsid endale Rootsist sõpruskommuuni, kes neid mõistis. Meritsi asuti Rootsi poole teele, aga laev “Estonia”, millel nad sõitsid, läks põhja.
Paljud uuemal ajal elanud inimesed olid ettevõtjad. Kahjuks tabasid neidki pettumused. Denver Aruda hakkas pärast võõrvõimu lõppemist ajama väikest puiduäri, mis aja jooksul kasvas suuremaks . Ta korraldas äkksööste metsadesse, mille omanik polnud parajasti Eestis või mille kuuluvus oli ähmane. Head masinat tegid kiiret puhast tööd ja puidukoormad veeresid autodel Tallinna sadamasse. Denveri ärile ja elule tuli lõpp lihasööjabakteri näol, mis tappis kolme päevaga. Denver Aruda pole küll traditsiooniline ettevõtja, sest ta tegeles illegaalse äriga, varastades puitu võõrastest metsadest. See näitab ka, et nn. uuemal ajal oli levinud ka petmine ja ebaseaduslikel viisidel rikastumine .
Gert Kange langes ise pettuse ohvriks. Iseseisvuse ajal nägi ta, et kodumaine tööstus ei suutnud korralikku rotilõksugi toota. Gert otsustas hakata tootma keskkonnasõbralikke originaalse konstruktsiooniga universaalseid lõkse. Ta leidis endale Soomest äripartneri, kes pidi tegelema lõksudele turu otsimisega. Gert sõlmis soomlasega asjatundmatu lepingu ja andis talle raha. Soomlane osutus petturiks ja kadus koos rahaga .
Petmine võib lõppeda ka hullemini. Juuro Leht hakkas pärast võõrvõimu kadumist tegutsema ettevõtjana. Ta jutt oli kidane ja mage, läbirääkimised panid Juuro alati end ebamugavalt tundma. Tal oli kogu aeg tunne, et teeb partnerile liiga. Siis kohtus Juuro Tšemodanoviga, kes ajas talle kärbseid pähe ja väitis, et Venemaal on parajasti äritegemiseks ülim aeg. Nad asusid teele. Juuro kadus igaveseks oma kodukohast koos oma pruugitud auto ja ameerika sigarettidega. Tšemodanov virutas Juurole heebliga pähe ja mattis ta poolelusana tee äärde tihnikusse.
Aarne Sebedeus oli väikeettevõtja, kes üritas kolme lehma abil rikkaks saada. Nad pidasid koos naisega plaani, kuidas karjapidamist laiendada. Plaanid rikkus piima kokkuostuhinna suur langus, nii et ei tasunud enam ühtegi lehma pidada. Tagatipuks läks ka vana Vene traktor rikki. Ettevõtlusel oli sellega lõpp.
Uue aja ehk iseseisvuse saabudes hakati rääkima, et muutustega tuleb kaasa minna ja käsitööd teha. Leopold A. Raps pidas seda esialgu linnameeste tühjaks jutuks , aga hakkas siis asjaga tegelema. Ta nägi igas materjalis erinevaid fantastilisi väljundeid. Vormidega mängimine pakkus Leopoldile suurt rõõmu. Kõik muu lakkas tema jaoks olemast. Korter ja kuur said peagi täis erinevaid kineetilisi kompositsioone ja veidra kujuga tarbeasju, aga nendel polnud müügiedu. Leopoldil ei jätkunud raha tütre koolitamisekski.
Ka Heldur Nurkliku ettevõtmine ebaõnnestus. Talle tagastati isatalu, mis oli endine popsikoht. Poja kirjanduslugemikku lehitsedes tuli talle originaalne äriplaani idee. Ta otsustas, et don Quijote kolib koos Rosinante ja tuuleveskiga Haralasse. Idee järgi pidi rikas välisturist riietuma keskaegsesse turvisesse, istuma ratsu selga, võtma kätte piigi ja minema metsa seiklema. Teekäänaku tagant avaneb vaade tuuleveskile, mida võib piisava kujutlusvõime omamisel nõiutud hiiglaseks pidada. Heldur unistas Eesti Don Quijote Keskuse rajamisest. Ta laenas raha, lasi teha projekti ja hakkas vesiveskit tuuleveskiks ümber ehitama. Ta võttis endale abiliseks Vadim Burlakovi, kes võis tänu oma saksa keele oskusele olla nii giidiks, möldriks, mehaanikuks kui ka tallimeheks. Pooleteise aasta pärast võis Heldur saduldada Rosinante ja proovisõidule minna. Turvis oli veel sepistamisel. Tuuleveski hakkas äkki tööle ja ehmatas hobust, mille tõttu too perutama hakkas ja Helduri sadulast nii maha paiskas, et piik talle südamesse tungis.
Uuema aja inimesed on seotud tehnikaga . Tehnikaajastu tulekut on võimalik aimata. Urmet Tara jumaldas autosid ja kompuutreid. Ta esitas isegi küsimuse, kas hinged pääsevad Internetti. Ta uskus autosse ja arvutisse, kuhu sai sööta peaaegu kõike. Illimar Seib mainis mobiile.
Enim leiab tehnikaajastu märke Palvo Sambla loost . Ta uskus, et on olemas Globaalmudelite rakendamise keskus, mis talle käske andis. See väitis, et Palvo Nokia on kõrgushüpe. Ta pidi kolme nädalaga ületama kolm meetrit, et päästa eesti rahvas ja maailm. Tema ettevõtmine ebaõnnestus. Kooli direktor polnud nõus talle harjutamiseks võimlat lubama. Palvo rääkis talle, et Globaalmudelite rakendamise keskus asub väljaspool meie Universumit. Lõpuks andis keskus talle käsu endale ots peale teha.

5.2. Meeste ja naiste osakaal

Üleüldse on teoses mainitud 168 tegelast. Mehi on „Harala elulugudes” kokku 114 ehk 67,8%. Naisi on 51 ehk 30,36%. Kaks tegelast paigutusid tundmatu kategooria alla, sest nende puhul oli raske kindlaks teha, kummast soost nad olid. Nendeks isikuteks osutusid Postiljon Sinivee ja A. Jänes.

Meeste suuremat osakaalu võib põhjendada sellega, et Eestis on meeste eluiga palju lühem kui naiste oma ning nendega juhtub pealegi rohkem õnnetusi.

5.3. Surmapõhjused

Kõik tegelased “Harala elulugudes” peale ühe (Jaan Kuusemägi) on surnud. Seepärast on neid võimalik surmapõhjuste alusel rühmadesse liigitada. Analüüsist selgus, et enim on loomulikku surma surijaid (84). Selle rühma alla kuuluvad ka need inimesed, kelle kohta pole täpselt öeldud, kuidas nad surid. Võib järeldada, et nad surid siis tavaliselt, loomulikult.
Suuruselt teine rühm on õnnetusjuhtumid (29). Nende alla kuuluvad nii autoõnnetused kui ka igasuguste asjade alla jäämised. Paljud inimesed surid millegi alla jäämise tõttu ehk lömastamise pärast.
Kolmas rühm on haigustesse või terviseriketesse surijad (21). Levinumad haigused, millesse surdi, olid erinevad vähiliigid ja südamehaigused. Leidus ka üks (Denver Aruda), kes suri haruldasemal viisil: ta leidis oma elutee otsa lihasööja bakteri näol.
Neljandal kohal on enesetapud (11). Selleks tõukas pettumine elus, must masendus ja elutüdimus.
Viies rühm koosneb inimestest, kes mõrvati (9). Osa neist on langenud metsavendade või varaste küüsi, osa surnud tüli käigus.
Kuuenda rühma moodustavad inimesed, kes surid autoõnnetuses, olles kas ise selle põhjustajaks või ohvriks. Neid võib mõista ka õnnetusjuhtumite rühma osana , aga need on siiski teistsugused õnnetused. Need on omaette liik.
Seitsmes ja kaheksas rühm on sõjas surnud inimesed ja liigjoomise küüsi sattunud. Neis on võrdselt inimesi (3). Sõjas surid eranditult mehed, aga liigjoomise pärast on oma otsa leidnud kaks naist ja üks mees.

5.4. Jutustuse sisu

Igal tegelasel on oma lugu, mida ta jutustada tahab, ja igaüks teeb seda erinevalt. Igaüks jutustab ka erinevast asjast . Nii on võimalik tegelased jutustuse sisu alusel rühmadesse jaotada.
Kõige suurema rühma moodustavad külaelanikud, kes jutustavad tervest oma elukäigust, või kajastatakse suurem osa sellest. Neid on kokku 90 ehk üle poole jutustajatest.
Teisel kohal on rühm, kuhu kuuluvad Harala elanikud, kes tõstsid esile mõne eredama episoodi oma elust. Selles rühmas on 33 inimest. Eredamaks episoodiks võib olla midagi halvamaigulist, nagu küüditajatele teejuhiks olemine (Arkadius Kütt) või kohtumine mõne meeldiva inimesega (Pärja Lumendi).
Kolmandasse rühma kuuluvad inimesed, kes kirjeldasid seda, kuidas nad surid. Neid on kokku 15. Üheks näiteks Rosviida Lall , kes jäi põõsa tagant maanteele astudes kombainivikati alla.
Neljanda rühma moodustavad lühikirjeldused endast, mis on enamasti lühikesed lood ja sisaldavad paari fakti, aga ei anna täielikku pilti inimese elust. Neid on kokku 11. Ühe näitena võib tuua Vallavanema loo.
Oma filosoofiat tutvustavad inimesed leiab viiendast rühmast, kus neid on 8 tükki. Paljudki filosoofiad on kummalised ja on raske mõista, kuidas midagi sellist välja mõeldi. Oma filosoofiat tutvustas näiteks Manfred Eks.
Kuuendas rühmas on inimesed, kes oma loos teisi kritiseerisid või millegi pärast halasid. Nelja inimese hulka kuulub näiteks Hedvig Torokoff, kes oma mehega rahul polnud.
3 inimest jutustavad elust pärast seda, kui nemad ise on juba manalateele läinud. Nad vaataksid seda justkui kuskilt kaugelt, aga samas nii lähedalt. Ere näide on Osvald Allikas, kes räägib sellest, kuidas tema naine Pauline teda autoga surnuaiale viis ja poole tee peal autol bensiinipaak tühjaks sai. Juht hakkas Paulinelt raha nõudma, aga pensionäril polnud seda. See vihastas surnud Osvaldit kohutavalt.
Kaheksandas, üheksandas ja kümnendas rühmas on kõigis üks inimene. Need rühmad on: teise rääkija jutustuse ümberlükkamine (Aliide Mölder), teise elu kirjeldamine (Armilde Varatu, kes kirjeldas August Kitse elu) ja kiitlemine (E. Kõiva, kes kiitles oma poegade arvuga).

Kokkuvõte

Töö sissejuhatuses esitatud eesmärgid said täidetud. Selgus, et ajalooline taust on erinevatel inimestel sootuks erinev, kuid siiski esineb ühiseid tunnusjooni, mida sai üldistades eesti külarahva portreeks kujundada. Tegelased jagunevad tinglikult vanema ja uuema aja inimesteks. Need kaks rühma erinevad teineteisest mitmeski mõttes. Täidetud sai ka teine sissejuhatuses seatud eesmärk: iga tegelase põhjalik analüüsimine. See on välja toodud nn. ankeetidena. Kuigi kõigi kohta pole kogu informatsiooni, saab isiksusest ja tema loost ülevaate. Ega igaüks peagi kõike endast ära rääkima. Midagi peab alati enda teadmiseks jääma. Miski peab olema isiklik saladus .
Mats Traadi „Harala elulood” on omapärased ja uurimist väärt. Töö käigus oli võimalus uurida neid hoopis teistsuguse külje pealt kui niisama läbi lugedes. Oli vaja otsida fakte ja detaile, mida tavalugeja tähelegi ei pruugi panna. See oli igati kasulik, sest õpetas teost ja kirjandust üleüldse teise pilguga vaatama.
Selle uurimistöö tegemine andis uusi teadmisi Eesti ajaloost ja aitas seda paremini mõista. Pärast „Harala elulugude” läbitöötamist on kindlasti lihtsam Mats Traadi teisigi teoseid mõista, mida üpris keeruliseks peetakse.
Selgus, et eesti rahva saatus on olnud läbi aegade keerukas. Oma osa oli selles kindlasti võõrvõimul, mis sundis oma põhimõtteid peale. Kahjuks lõpetasid paljud eestlased „Harala elulugudes” õnnetult. See omakorda rõhub sellele, et elu pole kerge ja ette võib tulla palju ootamatusi, mis elukäiku täielikult muudavad.
Uurimistööd tehes tuli epitaafid aina uuesti ja uuesti läbi lugeda. Õnneks võib öelda, et igav ei hakanud kordagi . Eriti võlus nende juures mina-vormis jutustamislaad, mida ei kohta eriti sageli. See muutis asja põnevaks ja lähendas lugudele. Tegelased said võimaluse ise oma lugu rääkida, just nii, nagu neile meeldis, ja just nii palju, kui nad ise tahtsid. Võlus ka iga tegelase erinev vaatenurk. Ükski ei kordunud, igaüks oli ainulaadne, nagu ka inimesed tavaelus on ainulaadsed . See teos on nii võrreldav eluga.
Kirjandus on ajaloo talletaja . „Harala elulood” aitavad aitavad paremini oma rahva ajalugu mõista. See on midagi muud kui ajalooõpikust fakte uurida. Kogumik tutvustab ajalugu läbi üksikisiku, täpselt vastupidiselt õpikutele. Sellesse on pandud killuke ka jutustajast endast ning see teebki asja huvitavamaks. „Harala elulood” on kogumik lugudest inimeselt inimesele. Need on lähedasemad kui faktid. Kõik see aitab paremini ajalugu mõista ja hinnata.

Kasutatud kirjandus

• Traat, Mats 2001. Harala elulood. Mats Traat ja Kupar
  
• Reinla, Astrid 1976. Mosaiikpanoraam. Looming nr. 8
  
• Rummo, Paul–Eerik 1976. “Harala elulood” kogutud kujul. Keel ja Kirjandus nr. 10
  
• Riisma , Pille; Rätsep, Astrid; Õunapuu, Tiina 2002. Eelmise sajandi eesti kirjandus. Künnimees
  
• Koostaja Kalda, M. 1991. Kirjandus Eestis 1950.–1980.ndail aastail. Eesti kirjanduse ajalugu 2. raamat, 5. köide. Tallinn Eesti Raamat
  
• Ürt, Julius 1986. Traat 50. Ainult luuletaja olen tahtnud olla. Noorte Hääl 23. november
  
• Tonts, Ülo 2002. Mats Traadi pool aastasada Palanumäe maastikel. Postimees 10. mai
  

Lisad

Lisa 1. Meeste ja naiste osakaalu graafik

Lisa 2. Surmapõhjuste graafik

Lisa 3. Jutustuse sisu graafik

68