Väike emajõgi algab Otepää kõrgustikult Pühajärvest ja suubub Võrtsjärve lõunatippu, jõe lähe ja suue asuvad üksteisest 24 km kaugusel. Jõe lähtejärv Pühajärv (pindala 285,9 ha) asub kuplilises otsmoreenmaastikus Otepää linnast 3 km edela pool. Väike Emajõgi algab Pühajärve lõunaotsast Sihva küla lähedalt ning suundub looklevas sängis läbi Sihva küla ja Hobustemäe vahel asuva okasmetsa ja võsa lõunasse. Lähtest 1,5 km kaugusel jõuab jõgi Raudsepa küla põldude vahele. Seal on jõesängi õgvendatud, jõel on väike paisjärv ja kaldal endise vesiveski hoone. Paisust 1,5 km allavoolu süvendatud jõeosa lõpeb. Jõgi asub kogu ulatuses Valga maakonnas. Väike Emajõgi on 82 km pikk omades seejuures 1380 ruutkilomeetrist valgala, tema suurim lisajõgi on Pedeli jõgi. Jõe lähe asub 115 meetrit üle merepinna ja suue 34 meetrit, langedes seega 81 meetrit ehk 0,98 meetrit kilomeetri kohta.Vooluhulk on 10,7(m³/s).
Hugo Raudsepp (1883 - 1952) Alustas kirjanikuteed novelli- ja vestekirjanikuna. Esimese näidendi avaldas alles 40 aastaselt. Temast sai kiiresti oma aja menukaim näitekirjanik. Raudsepa näidendite aine on enamasti põletavalt ajakajaline. Neis leidub rohkesti viiteid kaasaja sündmustele ja tuntud isikutele. Kui lisad koloriitsed, koomilised tüübid ning tervmeelsustest särtsuv dialoog, saamegi Raudsepa populaarsuse põhivalemi. Raudsepp tahtis ja oskas kirjutada nii, nagu laiale publikule meeldis. "Kunst kunsti pärast" põhimõtet ta ei tunnistanud. Tema meelest oli kunsti ülesandeks teenida elu ja pakkuda rahvale lõbu. Tema esimene näidend "Demobiliseeritud perekonnaisa" 1923 ärsats publikus kohe huvi. "Ameerika Kristus" (1926). Raudsepp teravndab ajastupahed koomiliseks, naerab nende üle ilma hukkamõistuta. "Sinimandria" (1927) on üks omapärasemaid komöödiad Eesti
tema ainus romaan osutavad aga psühholoogilist läbinägemisvõimet ja eriti mitmesuguste inimlike nõrkuste mänglev-iroonilise eritlemise oskus. Kirjaniku loominguliseks pärisosaks kujunes dratmaturgia. Raudsepp alustas kaasaegse inimese ellusuhtumise analüüsiga, tehes seda komöödiavormis "Ameerika Kristus"(1926) või kasutades tõsisemates draamades piibli karaktereid ja situatsioone "Siinai tähistel" (1928). Üha enam süvenes aga Raudsepa loomingus pilklik käsitluslaad, kus ajalehevestele omaselt kergesti üle libisetakse paljudest päevaprobleemidest, naeruvääristatakse oleviku vahekordi, kuid positiivse programmina suudetakse pakkuda peamiselt vaid biologistlikku "tervet egoismi", enda tarbeks elamist, tõsisemalt arvestamata ühiskonnavajadusi. Sellele vaatamata on Raudsepp suutnud just sellistes grotesksetes olustikukomöödiates anda vaimukaid kõverpeegelpilte oma aja tüüpidest ja olukordadest
dil on näha minu kodu sissesõidu tee ) (Pildil on näha Hämsa kõrts, mis on ka küla kogunemiskohaks) 7 Meegomäe ajaoolone taust Meegomäe küla ajaloo lühiülevaade Vaike Reiali kogutud materjalide põhjal (oktoober 2009) Meegomäe põlisküla asub ca 5 km Võru linnast läbi Kubja (Kubija) metsa Suure Munamäe suunas. Praegusel ajal on Meegomäe nimi antud Lahingukoolile, mitmele endisel ajal hoopis teist nime kandnud külale (Antsu, Raudsepa, Rootsi, Väha, Hindo jt) ja ühele aianduskoperatiivile. Põlisküla asub Meegomäe nimelise mäe lähistel. On väidetud, et Meegomäe on sellise kuju ja asetusega, et seal võis olla muinaseestlaste linnamägi- järsud, kohati püstloodis nõlvad, ümberringi järved, orud ja muud alad, mis võisid vanasti olla veega täidetud- seega tõhus kaitse vaenlase rünnaku vastu. Üheski kirjalikus allikas Meegomäe linnamäge nimetatud ei ole
Fourth level 1900. Fifth level Töötas ajakirjanikuna postimehes. · · Aastast 1925 oli vabakutseline kirjanik · Aastal 1951 ta arreteeriti ja viidi Siberi vangilaagrisse. Aasta hiljem ta suri. · Hugo Raudsepa proosale on iseloomulik sündmuste satiiriline käsitlemine ja iroonia. ,,Mikumärdi" Click to edit Master text styles · Kirjutati aastal 1929. Second level Third level · Helisalvestatut aastal 1957. Fourth level
Viru värav ja tornide väljak Koostasid: Kristi ja Jane Tornide väljak e. Näituse väljak Nime sai väljak selle järgi, et sellelt on olnud näha seitse Tallinna linnamüüri torni. Grusbeke tagune torn, Eppingi torn, Plate torn, Köismäe torn, Lippe sadultorn, Nunnadetagune torn, Kuldjala torn, Saunatorn ja Nunnatorn. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ajalugu Keskajal asusid nüüdse Tornide väljaku kohal linnakodanike ürdi ning köögiviljaaiad. 1896. aastal hakati seal korraldama põllumajandusnäitusi ja laatasid 1931. aastani oligi see Eesti Põllumeeste Seltsi näituseplats, seejärel kujundati väljak avalikuks haljasalaks. Väljak on kandnud ka Näituse väljaku ja pärast Teist maailmasõda kuni 1961. aastani Staling...
1928 läks endiste Vanemuislaste (kes olid vahepeal teinud Draamateatrit kuni 1924 a-ni) tehtud Rändteater pankrotti, liitusid Draamastuudiosse. Nende toetused lubati draamale. Maeti maha ka mõte ekspressionismile tuginevast teatrist. Kriitika- Kunstiliselt nõrk + Sisemised pinged Rändteatri näitlejatega. Teiseks tema panuseks oli teatri siseelu parandamine, stabiliseerimine. Kalmet oli olemuselt väga hea diplomaat ja läbirääkija. 1928/29 Ruut Tarmo tõi Kalmetile lugeda Hugo Raudsepa Mikumärdit, teised teatrid olid nina kirtsutanud, Kalmet sai aru, et see on erakordselt hea ja pole midagi mõelda, vaid lavale saata. Sellest sai tõeline hitt, mis purustas kõik rekordid. Vaevalt aastaga mängiti 100 etendust – sedalaadi juubel oli eesti teatriajaloos esmakordne. (mängiti ka Riias ja Helsingis (1935) Sellega sai alguse omadramaturgia ja algupärandite lavaletoomine –alguses Hugo Raudsepa uuslooming, hiljem teisigi ja tundmatuid ja ka algajaid
Stiililiselt sööstis eesti teater teiste kunstide kannul 1920. aastail moodsatesse vooludesse, katsetades sümbolismi, impressionismi ja eriti ekspressionismiga. Sel kümnendil valitses kaasaegne tõlkenäidend, aga samas lavastati innukalt ka vanemat maailmaklassikat. 1930. aastad tõid tagasipöörde realismi, ning just nüüd haarasid omanäidendid ja algupäraste romaanide dramatiseeringud mängukavast juba ligi poole. Tipptasemele võis arvata aga ainult A.H.Tammsaare ja Hugo Raudsepa mõnda teost. Võimekad lavastajad olid Priit Põldroos ja Andres Särev, Ants Lauter ja Hilda Gleser, Paul Sepp ning hiljem Leo Kalmet. Nende loomingu ja pedagoogitöö tulemusena sugenesid eriilmelised trupid, milles oli palju isikupäraseid näitlejaandeid. Eesti teater on läbi aegade üsna kiiresti arenenud. Aastail 1918-1940 sarnanes teater palju ka praeguse eesti teatriga. Kuna ühiskond areneb koguaeg, siis ei kujutagi ette, milline võiks välja näha teater saja aasta pärast.
Endisaegse territoriaalse jaotuse järgi aga Halliste kihelkonnas, Kaubi külas. Kalme jääb Raudsepa karjääri alale, Abja-Paluoja-Sultsi teest umbes 120 m lõuna poole. 1.2. Kalme asukoha avastamine. Kalme on olnud kohalikus rahvapärimuses tuntud (suuline rahvapärimus, ERA II 236, 322/3 (4) < Halliste, Pornuse v., Kaubi k.), kuid selle päris täpset asukohta ei olnud võimalik seni määrata. Kaubi külakalme avastati juhuslikult Raudsepa karjääri uuesti kasutusele võtuga seoses Halliste ja Abja vahelise maantee remondiga 1998. aastal. Suur osa karjääri alast jõuti teetammi tarbeks ära vedada enne, kui üks ekskavaatorijuht juhuslikult märkas karjääri profiilist väljakukkuvaid luid. Ta teatas leiust oma ülemustele ja nemad omakorda Viljandi muinsuskaitseinspektorile, Anne Kivile. 29. mail 1998. aastal käisid Raudsepa karjääris olukorraga tutvumas Heiki Valk ja
aastail moodsatesse vooludesse, katsetades sümbolismi, impressionismi ja eriti ekspressionismiga. Sel kümnendil valitses kaasaegne tõlkenäidend, aga samas lavastati innukalt ka vanemat maailmaklassikat. 1930. aastad tõid tagasipöörde realismi, ning just nüüd haarasid omanäidendid ja algupäraste romaanide dramatiseeringud mängukavast juba ligi poole. Siiski võib omanäidendite suurest hulgast tipptasemele arvata ainult paar A. H. Tammsaare ja Hugo Raudsepa teost. Keskmises toodangus kasutati maa- ainestiku puhul enamasti rahvatüki, linnamiljöö puhul salonginäidendi konventsionaalse võtestikku. A.H.Tammsaare, "Juudit", "Estonia", 1924, lavastaja Ants Lauter Maitsevalikute teatavat tasalülitumist ja üheülbalist väikekodanlikustumist soosis ka provintsiteatrite tava pealinna
esivanemate hulgas päris-eestlasi, mis võibolla seletab tema käitumises ja loomingus esinevaid ebaeestilikke jooni. Nora K. isa Jaan Raudsepp (1877- 1961) on pärit Eoste külast Põlva lähedalt. Põlva lähedal elab palju Raudseppade suguvõsa esindajaid, kes on kauges suguluses ka naaberkülas Himmastes eland ja elavate Hurtadega (sh. Jakob Hurt). Abiellumise kaudu on Raudsepad seotud Astidega (sh. Karl Ast), sugulu s on ka Zirnaskitega Räpina poolt - seda perekonnanime kandis Nora Raudsepa vanaema Ann. Nora Raudsepa ema Marie (1881 - 1971) neiupõlvenimi oli Jänes, tema ema Anna neiupõlvenimi omakorda Schulzenberg.Üks Anna Schulzenbergi õdedest - Ida - oli kirjanik Arvo Mägi ema. Jänesed on pärit Mulgimaalt, täpne koht teadmata. Schulzenbergid on pärit Hallistest , üks neist, Martin Schulzenberg oli Venemaa esimese duuma saadik Liivimaalt. Elasime alates 1944
erakondade vahelised intriigid. Ekspressionistlik draamakirjandus jäi tahaplaanile. 16. näitekirjanduse põhisuunad 1930ndail Tuhmus stiilikirevus, sama mis 20ndatel, rohkem realistlikku kujutamist, kajastas kaasaja olusid, rohkem maaelu, tegelastega juhtuvad koomilised, naljakad ja õpetlikud asjad, komöödia ja rahvatükk, ajakriitiline komöödia, külakomöödia, ajalooline draama->lahingud ristirüütlitega, jüriöö ülestõus; 17. Hugo Raudsepa elu ja loomingu ülevaade Alustas 1910 aastal novellisti ja vestekirjanikuna. Esimese näidendi 40 aastaselt andis välja. Enne seda tegutsed teatrikriitikuna. Tal ka normid ajakirjanikukogemused. Ta sündis tartus, varjunimeks milli mallikas. Haigestus tuberkuloosi ja tömbus tagasi, saadeti siberisse ja seal suri. Sündis Tartumaal. Oli ajakirjanik "Postimehes", "Vaba Maa" arvustaja, vabakutseline kirjanik.
aasta sügisel. Esimesena Eestis süstemaatilise teatrihariduse saanud noored alustasid teatritegemist Draamastuudio Teatri egiidi all. Mängiti mitmekesist repertuaari, oma osa oli ka tolleaegsetel moevooludel sümbolistlikel, ekspressionistlikel teostel. Esialgu puudus teatril oma maja. Väga rasketel tingimustel renditi Saksa Teatri saali ja käidi ringreisidel mööda Eestimaad. Kolmnekümnendatel aastatel hakati rohkesti mängima eesti kirjandust, mis tõi kaasa suure publikumenu. Hugo Raudsepa näidendite ja Anton Hansen-Tammsaare ning Oskar Lutsu proosa dramatiseeringute põhjal valminud lavastused kindlustasid teatrile kindla koha Eesti kultuuripildis. 1937. aastal nimetati teater ümber Eesti Draamateatriks. Kaks aastat hiljem ostis teater ära tollase Saksa Teatri hoone Tallinnas, Pärnu maantee 5. Nn põhjamaise juugendi stiilis maja on ehitatud aastal 1910 ning selle projekteerisid tuntud vene arhitektid Vassiljev ja Bubõr.
Legendaarne Papi Kalmet asus Panso parema käena tööle õppejõuna. Tema käe all, kuni aastani 1968, jõudis õppida kolm lendu. LK õpetas ka Tallinnfilmi õppestuudios; oli J.Tombi nimelise RAHVATEATRI peanäitejuht. LK oli näitleja, lavastaja, teatrijuht, kuid eriti sügava jälje jättis ta eesti teatrilukku pedagoogina. LK kujundas välja nii nuku- kui noorsooteatri printsiibid ning eelkõige rahvusteatri põhijooned A. H. Tammsaare, O. Lutsu, H. Raudsepa jt. lavaklassikaks mängimisega. LK-l on ilmunud mälestusteraamat POOL SAJANDIT TEATRITEED. ENSV teeneline kunstnik. LK oli a-st abielus Adele Kalmetiga. Pojad Hanno ja Toomas Kalmet. Seos noorte kalmetitega. Ja lõpetsuseks Valdeku Ratassepp on õelnud, et “Kalmeti lavastajatööd iseloomustab selgus, misanstseenide puhtus, realistlik lähenemine teosele. Vanu meistreid juhib ta märkamatult õigele teele andes neile suure vabaduse, noori õpetab aga nagu tõeline
kahe lahknenud suuna vahel, asus ta alalhoidlikuma leeri positsioonidele.1882. aastast halvenes järsult Koidula tervis, tema viimased eluaastad möödusid kannatusrikkas võitluses vähktõvega. Koidula suri ja maeti Kroonlinnas; 60. surmaaastapäeva puhul toodi lauliku põrm Eestisse ja maeti Tallinna Metsakalmistule augustis 1946.Vändra lähedal Vändra-Viljandi maantee ääres oli Lydia Koidula sünnikoht. Tänapäeval tähistavad seda park ja J. Raudsepa loodud mälestuskivi. Lydia lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas ta isa ajalehetöös.Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik (luulekogu "Emajõe ööbik"1867). Ta on kirjutanud ka lastelaule."Vanemuise" seltsis oma näidendeid ("Saaremaa onupoeg", "Säärane mulk") lavastades pani ta aluse eesti teatrile.Koidula jutulooming lähtus põhiliselt võõreeskujudest. Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4näidendit, 7
1934. aastal nimetati esmakordselt ,,Eesti Arhitektide Almanak'is" Tallinna Kunstihoone autoritena Anton Soansi ja Edgar Kuusikut. Hoones domineerib klassitsistlik ruumikontseptsioon. Kunstihoone on peaaegu täiesti sümmeetriline ning peasaalis jääb silma kaunis klaaslagi. Vaadet Vabaduse Väljakule võimaldab aga väljakupoolse saali võimas klaasaken. Saale on võimalik vaheseintega eraldada, vastavalt vajadusele. Peafassaad on kaunistatud J. Raudsepa temaatiliste skulptuuridega (1937). Omal ajal oli Kunstihoone selge geomeetrilise fassaadiga Tallinna linnapildis avangardistlik ehitis moodsa kunsti sümbol. Leonhard Lapin on öelnud: ,,Kunstihoone aknal säravat päiksepeegeldust nähes tunnen, et Päike tõuseb Kunstihoonest Kunstitemplist. Päike loojub sinna, et taas sealt tõusta". JÜRI PALM ,,HILINE MÖÖDUJA" Jüri Palm (19372002) õppis algselt ERKIs
1. Tutvustus. Pakutakse palju loenguid ja nõustamisi, saad palgata eraldi karjäärinõustaja. 2. Mõned valtkonnad karjääri teenustest. · IT seminar noortele. · Videokonkurss ,,Meistrid teevad tulevikku!" · Mis vahet on õppimisel gümnaasiumis, kutsekoolis või kõrgkoolis? · Kutse konsultatsioonile Euroopa kõrgkoolides õppimisest · Eesti otsib noori Häid Eeskujusid! · Estonian-Revelia Academic Fund'i Harald Raudsepa stipendiumid 2012/2013 · Kõrgem Sõjakool kutsub lahtiste uste päevale! · Loovtööde konkurss ,,Koolisöökla minu unistustes" · Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus kutsub: · Eesti Rahvuskultuuri Fondi stipendiumid · Pärnu eri linnaosadest bussiga kooli jõudmise võimalused · Tule avatud uste päevale Bournemouth Ülikooli Lõuna-Inglismaale19.- 21.10.2012! · Tehnoloogia tundmine määrab tuleviku 1
esivanemate hulgas päris-eestlasi, mis võibolla seletab tema käitumises ja loomingus esinevaid ebaeestilikke jooni. Nora K. isa Jaan Raudsepp (1877- 1961) on pärit Eoste külast Põlva lähedalt. Põlva lähedal elab palju Raudseppade suguvõsa esindajaid, kes on kauges suguluses ka naaberkülas Himmastes eland ja elavate Hurtadega (sh. Jakob Hurt). Abiellumise kaudu on Raudsepad seotud Astidega (sh. Karl Ast), sugulu s on ka Zirnaskitega Räpina poolt - seda perekonnanime kandis Nora Raudsepa vanaema Ann. Nora Raudsepa ema Marie (1881 - 1971) neiupõlvenimi oli Jänes, tema ema Anna neiupõlvenimi omakorda Schulzenberg.Üks Anna Schulzenbergi õdedest - Ida - oli kirjanik Arvo Mägi ema. Jänesed on pärit Mulgimaalt, täpne koht teadmata. Schulzenbergid on pärit Hallistest , üks neist, Martin Schulzenberg oli Venemaa esimese duuma saadik Liivimaalt Jaan Raudsepp oli üks viiest vennast. Tema isa Juhan oli olnd vallakohtunik, vanem vend ja Soodla talu pärija David vallavanem
Pärnumaa kutsehariduskeskus Referaat Puidu kahjurid Juhendaja:Margus Kasekamp Koostaja:Veronika Noppel 2012 SISUKORD....................................................................................................2 SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1.PUTUKKAHJUSTUSED.......................................................................4 1.1Majasikk....................................................................................................5 1.2Sinisikk & Sinkalsed..............................................................................6 1.3Toonesepp ehk puidukoi.....................................................................7 1.4Raudsepp.................................................................................................8 2.PUTUKKAHJUSTUSTE TÕRJUMINE....
veel ühe võimaluse: humanitaarsete või sotsiaalsete pädevuste arendamise läbi teoste vaatamise. Õppeained, millega saab kunstiteose analüüsi siduda näiteks häälestus- ja kinnistusharjutustena ning mille õpetamine visuaalse materjali abil võiks olla tõhusam, on: emakeel ja kirjandus, võõrkeel, ajalugu ja inimeseõpetus. Neis tundides võib pilt ajendada nii uut sõnavara ja mõisteid kasutama kui aktuaalsetest või tundlikest teemadest kõnelema (vt Indrek Raudsepa artikkel). Teost või sündmust analüüsides tuleks ära kasutada kogu kunstiajaloo võimalusi ning kaasata töid, mille süzee või eesmärk ei pruugi olla esmajärjekorras lihtne ja tore, vaid mis esitavad moraalseid või eetilisi dilemmasid. Probleemide üle mõtlemine, arutlemine ja mitme võimaliku vaatepunkti tajumine, konteksti hindamine, eelarvamustest ja hirmudest võitu saamine on oluline osa noore inimese sotsialiseerimisest. Kunst aitab suurepäraselt elus ette
Nora K. isa Jaan Raudsepp (1877 1961) on pärit Eoste külast Põlva lähedalt. Põlva lähedal elab palju Raudseppade suguvõsa esindajaid, kes on kauges suguluses ka naaberkülas Himmastes elanud ja elavate Hurtadega (sh. Jakob Hurt). Abiellumise kaudu on Raudsepad seotud Astidega (sh. Karl Ast), sugulus on ka Zirnaskitega Räpina poolt seda perekonnanime kandis Nora Raudsepa vanaema Ann. Nora Raudsepa ema Marie (1881 1971) neiupõlvenimi oli Jänes, tema ema Anna neiupõlvenimi omakorda Schulzenberg. Üks Anna Schulzenbergi õdedest Ida oli kirjanik Arvo Mägi ema. Jänesed on pärit Mulgimaalt. Schulzenbergid on pärit Hallistest, üks neist, Martin Schulzenberg oli Venemaa esimese duuma saadik Liivimaalt. Jaan Raudsepp oli üks viiest vennast. Tema isa Juhan oli olnud vallakohtunik, vanem vend ja Soodla talu pärija David vallavanem
ja 19. sajandil. täiskasvanud 10 EEK Ainulaadsed on tammepuust raiutud skulptuuri paikkonna ajaloolistest inimestest. Talumuuseumi õuel asub suvine peoplats ja selle kõrval staadion. Näitekirjanik Hugo Raudsepa Vaimastvere küla Mälestuskivi näitekirjanik Hugo sünnipaik Raudsepale(sünd.1883, surnud Siberi vangilaagris 1951...). Vaimastvere Põhikooli pargis. Tema tuntumad näidendid Mikumärdi (1929),
Tunnikonspekt Tunnikonspekti aluseks on põhikooli näidistunnikonspekt Anu Raudsepa materjalidest loengu Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse didaktika juurde. Klass: 8 Aine: ajalugu Teema: Valgustusfilosoofia Õppematerjalid: Tannberg, Tõnu, Laur, Mati, jt. Uusaeg: õpik 8. klassile I osa. Avita: 2003 lk 38-41 Tannberg, Ene, Nagel, Maaja. Uusaeg: töövihik 8. klassile I osa. Avita: 2012 lk 20-21 Lisamaterjalid: PowerPoint esitlus "Valgustusfilosoofia" (koostaja: Terttu-Triin Tomusk) Õpilaste eelteadmised ja oskused (teema käsitlemiseks):
.................................11 2 Asutusüksuse paiknemine Eestis Meegomäe küla asub Võru maakonnas Võru vallas. Küla asub umbes 6 km kaugusel Võru linnast. (Eesti Entsüklopeedia 2006) Joonis 1. Meegomäe küla asukoha skeem. Allikas: Maa-ameti geoportaal Asutusüksuse piirid ja skeem käesoleval hetkel Meegomäe küla piirneb põhjast Võru linnaga, lõunast Puiga külaga, idast Kose alevikuga ja läänest Raudsepa külaga. (Kupits Halduspiiride kaardiserver). Joonis 2. Meegomäe küla piirid praegusel hetkel. Allikas: google map Küla kuuluvus varasematesse haldusüksustesse 1917.a. oli Meegomäe küla Saksa nimeks Kasseritz ning Eesti nimeks Vana-Kasaritsa. Kihelkonnaks oli Rõuge, Maakonnaks Võru ning Kubermanguks Liivimaa. Meegomäe on eraldatud Vastseliinast 1588 ja 1592.a. vahel. Alale jääb Vana-Kasaritsa riigimõis. Küla
kööginurgaga. Üleval kaks väikest magamistuba. Tegelikult ei tahtnud ta kunagi elumaju projekteerida. On seda siiani vaid mõnele üksikule inimesele teinud. 8. Näiteid eramutest L. Pärtelpoja eramu Tallinnas, 1958. N. Mööli eramu Kiisal Kurtna tee 6, 1973 9. Näiteid aiamajadest 2 I. Rosenfeldi aiamaja Maardus, 1960. V. Raudsepa aiamaja Kiisal, 1970 Eramute-suvilate kavandamine oli Pormeistrile rohkem kõrvaltöö. 1960.aastate projekte iseloomustavad ajastuomased moevõtted: asümmeetrilised hoonemahud, madalakaldeline ebasümmeetriliste viiludega katus, erinevate materjalide kombineerimine. Sarnaselt kodumajaga armastas Pormeister hoonemahtude vahele tekitada siseõuesid, kust ei puudunud ka välikamin. 1970ndatest ajast leidub ka mitmeid funktsionalistlike eramuprojekte. 10. 1965 Kohvik Tuljak
läks kaasa Nõuk võimuga, aga suri sks vangilaagris. Kõige tuntum näidend "Raudne kodu" + Andres Särev dramatiseeringud: Mahtra sõda, Mäeküla piimamees, Kõrboja peremees, versioon Tõest ja õigusest, Mälgu rannaproosast jne. Draamakirjanduse lünga täidab suuresti proosa dramatiseerimine. Särev on selles mõttes juhtrollis, et ta töötab ühe klassikalise variandi välja, kuidas dramatiseerimine võiks käia. Hugo Raudsepp (1883-1952) + komöödiatraditsioon + Raudsepa tee kirjandusse on pikk ja veniv Hindrey mängis elumeest ja käis Aafrikas jne. Alustab ajakirjaniku ja eelkõige följetonistina ja kasutab pseudonüümi Milli Mallikas. + ebamäärasust ja amorfsust annab seletada nende huvisuundade kaudu, mis tal 1920ndateks välja kujuneb. Need on seotud tollal moodsa vooluga vitalismiga tegemist on suundumusega, kus inimtegevus ja inimkult tegevus püütakse võimalikult taandada bioloogilistele skeemidele.
kontrastselt teravad ja tumedad teemad, sõjaaja aine 1920ndate novellides. Väljub vahel ka traditsioonilisest realistlikust kujutamisest. 1930ndatel on realistlik, redigeeris oma varasemaid novelle. 13. Eesti näitekirjandus 191744 (Hugo Raudsepp jt). 1920. aastate I pool: SÜMBOLISTLIK ja EKSPRESSIONISTLIK DRAAMA ja TEATER 1920. aastate II pool: REALISTLIKU DRAAMA ja RAHVALIKU KOMÖÖDIA esiletõus Hugo Raudsepa kaudu. 1920ndad olid moderniseeruva draama aastad, mis 1920.-1930ndate vahetuseks hääbus, asmele tuli uusrealism ja elulähedane draama. 1930ndate keskpaigaks läks proosa eeskujul moodi ajalooline temaatika. 1940ndate ideoloogiline surve lämmatab algupärase dramaturgia. A. H. Tammsaare ,,Juudit" (1921) ja ,,Kuningal on külm" (1936) olid selle perioodil tähtsamate näidendite hulgas. Kumbki pole realistlikud näidendid. Kuningal on külm on allegooriline näidend
Prosaistina on Mutt tuntud vaheda iroonilise kirjutusviisi poolest. 1980. aastal ilmunud kogumiku "Fabiani õpilane" esseistlikes novellides ning 1982. aastal ilmunud romaanis "Hiired tuules" kirjutab Mutt kirjandusloo sõnul "modernismi peateemad, hoiakud ja ideed üle kriitilis-paroodilises võtmes".Romaan kirjeldab teatraal Kalle Jermakoffi teatriuuenduskatset kultuuritegelase Victor Kaku vaatenurgast. Selles on nähtud dialoogi Mati Undi romaaniga "Via regia", kuid ka vihjet Hugo Raudsepa "Põrunud aru õnnistusele". Diloogia "Keerukuju" (1985) ja "Kallid generatsioonid" (1986) kirjeldab sugupoolte vahelisi suhteid "n-ö vaimse mehe vaatepunktist".Algul tajuti Muti proosat alternatiivkirjandusena, nähes selles paralleele ka Jüri Üdi luulega.Romaanis "Rahvusvaheline mees" kajastab Mutt oma kogemusi tööst välisministeeriumis. Raamatu nimitegelase prototüübiks on peetud toonast välisministrit, hilisemat presidenti Lennart Merit. "Grotesksusest hoolimata on
autorid eeskuju. Kuid kodumaine näitekirjandus elas üle madalseisu, ekspressionistlikest teostest võib välja tuua Metsanurga ,,Kindrali poeg" (1925) (algupärandite osakaal oli umbes 15-20% repertuaarist). Ekspressionistlike draamade kõrval mängiti ka maailmaklassikat ja moodsaid autoreid (Sciller, Molere, Wilde, Shaw). Kuid koha repertuaarides (Estonias, Vanemuises) säilitasid ka vanamoodsamad jandid Eesti teatrisse tõi muutuse 1929. aastal lavale jõudnud Raudsepa ,,Mikumärdi", mis tõstis taas ausisse kodumaise näitekirjanduse ja külaelu kujutamise laval. Samuti hakati lavastama eesti kirjandusklassika dramatiseeringuid (Luts, Tammsaare), mida saatsi samuti suur menu publiku hulgas. ,,Vaikival ajastul" nõuti ka teatritelt rohkem postitiivse elu kujutamist, mis tõi kaasa eepilised ajalooteemalised vabaõhunäidendid (Adson, Visnapuu). Vabariigi lõpuks oli eesti draama osakaal tõsunud repertuaarist ligi 40%. 17. Modernistlikud suundumused 1920
õiguskaitsevahendid. EIK andis Missenjovi otsuses juhised, kuidas olukorda lahendada.*38 Kuna OÜ Saarekallas ja Missenjovi otsuste tegemise ajaga võrreldes on oluliselt muutunud nii Eesti seadused kui ka kohtupraktika, tuleb tsiviil- ja halduskohtumenetluse pikkuse hindamisel ja heastamis- võimaluste kasutamisel lähtuda EIK 8. novembri 2011. a otsuses sedastatust.*39 Kuigi EIK asus Raudsepa otsuses seisukohale, et konventsiooni artiklit 13 on rikutud, sest konkreetsel kaebajal ei olnud tema hal- duskohtumenetluse toimumise ajal kättesaadavaid tõhusaid õiguskaitsevahendeid, siis viitas EIK samas Eestis 1. septembril 2011 jõustunud menetlusseadustike muudatustele*40, mille kohaselt on menetlusosa- listel nüüd võimalus taotleda kohtumenetluse kiirendamist.*41 Nagu kriminaalmenetluse käsitlemisel juba
Tahkuranna Pätsi talus sündis tulevase Eesti iseseisvuspäeva eelõhtul, 23. veebruaril 1874 abielupaarile teine poeg, kes ristimisel sai nimeks Konstantin. Konstantini kooliaastad Konstantin alustas kooliteed Tahkurannas, kus tal tuli läbi tuisu ja tuule kõndida paari kilomeetri kaugusele koolimajja.See kestis aga ainult ühe aasta, sest isa otsustas Pärnusse kolida. Seal jätkus Konstantini koolitee õigeusu kihelkonnakoolis, mida juhatas õpetaja Raudsepp. Kooli kutsuti juhataja järgi Raudsepa kooliks. Õpetus koolis, ka usuõpetus, oli venekeelne. Rahvusliku kasvatusega koolis ei tegeldud. Konstantin õppis hästi. Tema lemmikaine oli kreeka keel, ta armastas lugada Homerose värsse. Juba tol ajal oli Konstantin kirglik lugeja, kes lisaks õpilastele mõeldud raamatukogule kasutas ka õpetajate põhiraamatukogu. Juba noorelt tundis ta huvi ühiskondlike ja poliitiliste probleemide vastu, milleks ammutas teadmisi ka õpilaste endi salajasest raamatukogust
Pätsi noorusaastad Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas maaomaniku Jakob Pätsi (1848-1909) teise lapsena. Tema ema oli Olga Tumanova, kes kasvas ülesse teda lapsendanud Valga linnapea Razumovski perekonnas. Konstantin alustas kooliteed Tahkurannas. Aasta pärast otsustas Konstantini isa kolida Pärnusse. Seal jätkus Konstantini koolitee õigeusu kihelkonnakoolis, mida juhatas õpetaja Raudsepp. Kooli kutsuti juhataja järgi Raudsepa kooliks. See kooli oli täielikult vene keelne ning rahvusliku kasvatusega seal ei tegeletud. Konstantin õppis hästi. Juba noorelt tundis ta huvi ühiskondlike ja poliitiliste probleemide vastu, milleks ammutas teadmisi ka õpilaste endi salajasest raamatukogust. Õpilased andsid välja ka põrandaalust ajalehte, mida toimetas Nikolai Päts. Konstantini vend oli talle tubliks abiks. Konstantinil ei puudunud huumorimeel, see väljendus ka tema kirjanduslikus eelistuses
Ajal, mil "Endla" publikupuuduse tõttu sõnalavastuse etendusi ära jätab, mängib Töölisteater täissaalidele. Eriti suurt kuulsust toovad Pärnu Töölisteatrile vabaõhuetendused (Oskar Wilde "Salome", Rabindranath Tagore "Ohver"). Kümnendivahetuse majanduskriisis peab teater oma tegevust piirama, Pärnu linnavalitsus plaanib koguni Endla ja Töölisteatri ühendamist. Sissetulekute suurendamiseks hakatakse tegema väljasõiduetendusi maale, Hugo Raudsepa "Mikumärdiga" antakse 1929 külalisetendus muuhulgas ka Tallinnas. Pärast seda kutsutakse Andres Särev Tallinna Töölisteatrisse, näitejuhiks saab alguses Kristjan Hansen, peagi Ferdinand Pettai. Aastast 1932 tegutseb Töölisteatris ka Kaarel Ird, kuni Näitekunsti sihtkapital ja Pärnu linn (viimane Endla intriigide tulemusel) Töölisteatri toetamisest loobuvad ning tegevus lõpetatakse. 1927 - 32. Näitejuhiks Aleksander Teetsov.
pojana 23. veebruaril 1874. Neil oli suur pere, kuid nad elasid mere ääres ja ruumi neil jätkus. Konstantin alustas oma kooliteed Tahkurannas. Kool asus nende talust vaid paari kilomeetri kaugusel. Koolis käis ta jala. Seal koolis sai ta käia vaid ühe aasta, 3 sest isa otsustas kolida Pärnusse. Seal jätkas ta õpinguid õigeusu kihelkonnakoolis, mida juhatas Raudsepp. Seega kooli kutsuti Raudsepa kooliks. Õpetus koolis oli vene- keelne, isegi usuõpetus oli venekeelne. Kuna Jakob oli tark ja valgustaud mees, siis otsustas ta oma peogadele anda hea hariduse. Nii ta saatiski oma vanemad pojad, Nikolai ja Konstantini, Riiga õigeusu vaimulikku seminari. Konstantin oli hea õpilane. Tema lemmikaineks oli kreeka keel, talle meeldis lugeda Homerose värsse. Talle meeldis ka lugeda, lisaks õpilaste raamatuhulgale võttis ta lisa ka õpetajate lugemiskogust
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PUIT-JA KIVIEHITISTE RESTAURAATOR Rauno Schubbe PUIDUKAHJURID JA NENDE LOODUSLIKUD TÕRJEVAHENDID Referaat Juhendaja:Alfred Kangur Paide 2010 Sisukord SISUKORD................................................................................................. .....2 SISSEJUHATUS......................................................................................... ......3 1.SEENKAHJUSTUSED............................................................................. .......4 1.1Majavamm..................................................................................... ...4 1.2Keldrivamm................................................................................... ...5 1.3Majanääts...................................................................
Moodsad kunstivoolud kajastusid ka eesti maalikunstinke loomingus. Kunsti õpiti aga 1919. aastal Tartus avatud kunstikooli nimega ,,Pallas", mille asutajaks oli maalikunstnik Konrad Mägi ja Tallinnas Riigi Kunsttööstuskoolis. Tuntumateks kunstnikeks said Nikolai Triin, Ado Vabbe,Kristjan Raud ja Kondrad Mägi. Ka teatrielu edevnes Eesti Vabariigi ajal. Eestis oli 7 kutselist ja kolm poolkutselist teatrit. Kuulsamad teatritükid on sellest ajast Eesti Draamateatri Hugo Raudsepa ,,Mikumärdit" ja Oskar Lutsu - Andres Särevi ,,Kevade". Kuigi Tallinn oli teatrielu keskuseks, siis kutselised teatrid tegutsesid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas. Sportki kujunes Eestis populaarsemaks kui varem. Kahekümne iseseisvusaasta jooksul teeniti olümpimängudelt 8 kuld-, 5 hõbe- ja 11 pronksmedalit. Eesti sai kuulsaks suurepäraste maadlejate , maletajate ja laskesportlaste poolest.
abinõudest", milles tauniti nõukogude kaasajanäidendite vähest lavastamist. Kui 1945/46 aastal lavastati Eestis 19 nõukogude näidendit, siis hooajal 1946/47 juba 40 ja ikka veel noomis Moskva Kunstide Komitee kohalikku Kunstide Valitsust, et seda olevat vähe. Seetõttu pidid teatrid ohverdama oma väheseid kassatükke, näiteks ,,Estonia" loobuma muusikalavastustest ,,Kõrbelaul" ja ,,Kosjasõit" ning Hugo Raudsepa uudiskomöödiast ,,Tagatipu Tiisenoosen", mis kõik tõid enam-vähem täissaali, samas kui Gorki ,,Vaenlased" mängis 8,1% täituvusega. Kasvas ka poliitiline ja majanduslik surve. Majanduslikult tõi järsu muutumise märtsis 1948 avaldatud üleliiduline otsus teatrite üleviimisest ,,isemajandamisele", mistõttu 646 teatrit kaotas dotatsiooni täielikult ning teiste toetusi vähendati. (Rähesoo 2011: 271, 276)
Praeguseks on poolest Marsist saada värvifotod lahutusvõimega 10 meetrit piksli kohta. Järgmise kahe Maa aasta jooksul kaetakse peaaegu 100 protsenti Marsist. ESA kavatseb inimesed Marsile lennutada 2030.2040. aastatel. Umbes samal ajal kavatseb seda ka NASA. Teaduslike uuringute teema Marsil on elu otsingud, Marsi pinnaaluse vee olemasolu ning planeedi geoloogilised struktuurid. Marsi avastamise lugu pajatab ka Soomes ja Eestis tegutseva eestlasest Marsi-fänni, Paul Raudsepa kirjastatud koguteos "Towards Mars! Extra" ("Marsi poole! Ekstra"), mis on tema pikaajalise töö vili. -------------- Bakterid Marsilt Süsiniku isotoopide koostis viitas sellele, et meteoriidikivim võis pärineda Marsilt. Kivim, milles elektronmikroskoobi abil oletatavate bakterite jäljed avastati, kuulub karbonaatsete kivimite hulka. (Sinna kuulub ka meie paekivi, millest võib leida paljude fossiilsete organismide kivistisi.) Praegu on Marss surnud planeet
polgule ning hakata tegutsema iseseisvalt. Valides oma asukohaks Puurmani mõisa, hakkab ta energiliselt oma väeosa moodustama, mis peab saama eeskujuks teistele väeosadele. Kuperjanov saadab üle kogu Tartumaa, ka enamlaste valduses olevatesse piirkondadesse, erikäskjalad, kes viivad valdadesse mobilisatsioonikäsud ja korraldused meeste saatmiseks Puurmanni mõisa. Ühtlasi koondab Kuperjanov enda ümber kõik kaitseliidu üksused. Peipsi äärest saabuvad alamleitnantite Trossi ja Raudsepa salgad. Otepää alevist tuleb sealne kaitseliidu ülem leitnant R. Tarik oma meestega. Puhjast saabub 20meheline ratsarühm. Ka Rõngust, Elvast ja mujalt tuleb järjest mehi juurde ja peagi on Puurmanni mõisa kogunenud mitmesaja meheline üksus koos 18 ohvitseriga. Kokkutulnud jagatakse neljaks rooduks: 1. roodu ülem saab lipnik R.Riives, 2. roodu ülemks leitnant E. Saar, 3. roodu ülemks alamkapten R. Kuslap ja 4. roodu ülemaks leitnant J. Unt. Tagavararoodu ülemaks ja
1920ndatel jõudis eestisse džäss, kohviku ja restoraniorkestrid. Džässist inspireeritud laulud –noor Raimond Valgre. Teater ja kino Teatri keskus Tallinn. „Estonia“, Draamateater, Tallinna Töölisteater. Tartu Vanemuine. Kuni 1920 keskpaigani impressionism, sümbolism, ekspressionism. Lavastaja Paul Sepp. Vaataja tüdines katsetustest. Publik vähenes. Realistlikkuse ilmumine. Psühholoogiline lähenemine. Kõige kindlam rahvatükk, suur publikumenu. Raudsepa „Mikumärdi“, kõige esitatum näidend. Kitzbergi „Kosjasõit“Juhan Simmi lauludega. Sõnalavastustele lisandusid ooper, operett ja ballett. Eriti hästi läks operetil (juhatas „Estonias“ Alfred Sällik, primadonnaks Milvi Laid). Operett edukas ka Vanemuises- Ida Urbel seal balletiga. Lemmiknäitlejad Paul Pinna, Erna Villmer, Mari Möldre (Toots), Ants Eskola, Liina Reiman. Autoritaarsel ajal pinged, üsna ühiskonnakriitiline teatrielu. 30ndate lõpp oli teatrile
näitlejaskond ja selle loominguline kvaliteet on tähendanud ka alatist valmisolekut tuua lavale oma rahvusliku kirjanduse väärtteosed, et selle kaudu ütelda midagi uut rahvusliku iseloomu, rahvuse enda kohta.» Eesti rahvusteatri nime siis saada küll ei õnnestunud, sest selles nähti eelkõige majanduslikku mahhinatsiooni, aga sisuliselt on draamateater seda funktsiooni täitnud juba pikka aega. Tähtlavastused Teatriloolased väidavad, et Hugo Raudsepa näidendi «Mikumärdi» esietendus Draamastuudio Teatris 1929. aastal päästis valla rahvusliku dramaturgia buumi. Selle laines dramatiseeriti ja lavastati 1930ndail ka kõik olulisemad Tammsaare ning Lutsu teosed ning nii pandi alus nüüd juba kooliklassikaks saanud teoste üldrahvalikule populaarsusele. Eesti teatri ja draama järgmine viljakam koostööperiood langeb 1950.1960. aastate vahetusse, kui esietenduseni jõuavad Juhan Smuuli, Egon Ranneti ja Ardi Liivese näidendid. 1955
aknad. Arhitektide Arnold Matteus’i ja Karl Burman’i poolt projekteeritud Eesti Panga Tartu hoone asub aadressil Munga 18 ning on hea Tartu esindustraditsionalismi näide. Tartu panga hoonel on esindustraditsionalismile iseloomulik kuupjas vorm, pilasterraamistus ja kõrge katus, mis annavad sellele hoonele ka väga selge klassitsistliku alatooni. Hoone esifassaadil on ka Juhan Raudsepa klassikalised fassaadiskulptuurid „Tööstus“ ja „Põllumajandus“. Tartu pangamaja arhitektuuri lähtekohad on seotud tallinnas asuva Kunstihoone ja Eesti Panga majaga Estonia puiesteel. Need olid esimesed esindustraditsionalismile iseloomulike tunnustega avalikud ehitised, mis valmisid pärast Konstantin Pätsi 1934. aasta riigipööret. Kumbk nimetatud hoonetest ei kõnetanud rahvast. Kunstihoonel olid algselt puudu
Üldraamistik tuttav külakomöödia, taluõu. ) · 1933 Salongis ja kongis (Pole taluõuekomöödia, tegelasteks riigiametnikud. Rohkem inglisetüüpi salongikomöödia jooni. ) · 1934 Roosad prillid (farsitüüpi situatsioonikomöödia) o 1941 Viimane eurooplane (ilmus Nõukogude ajal) · 1942 Vaheliku vapustused (Tegemist on allegoorilise näidengiga, kus vaena vabadik on jagamas maad kahe peremehega. Allegooria töötas Raudsepa jaoks poliitilise alloegooriana. Võime näha Eestit kahe võõrvõimu vahel. Poliitilise võimu silmis muutub see tekst kahtlaseks. Retseptsioon on poliitilisest poolest väga tugevalt mõjutatud. Hästi läbi kirjutatud tekst. ) Hugo Raudsepa kannatustee (1973, Viiu Rausepp-Tulk) ilmunud väljaspool Eestist. Ta elu viimane järk kujuneb draagiliseks ta vangistatakse ja sureb hiljem vangilaagiris. Võib
polgule ning hakata tegutsema iseseisvalt. Valides oma asukohaks Puurmani mõisa, hakkab ta energiliselt oma väeosa moodustama, mis peab saama eeskujuks teistele väeosadele. Kuperjanov saadab üle kogu Tartumaa, ka enamlaste valduses olevatesse piirkondadesse, erikäskjalad, kes viivad valdadesse mobilisatsioonikäsud ja korraldused meeste saatmiseks Puurmanni mõisa. Ühtlasi koondab Kuperjanov enda ümber kõik kaitseliidu üksused. Peipsi äärest saabuvad alamleitnantite Trossi ja Raudsepa salgad. Otepää alevist tuleb sealne kaitseliidu ülem leitnant R. Tarik oma meestega. Puhjast saabub 20meheline ratsarühm. Ka Rõngust, Elvast ja mujalt tuleb järjest mehi juurde ja peagi on Puurmanni mõisa kogunenud mitmesaja meheline üksus koos 18 ohvitseriga. Kokkutulnud jagatakse neljaks rooduks: 1. roodu ülem saab lipnik R.Riives, 2. roodu ülemks leitnant E. Saar, 3. roodu ülemks alamkapten R. Kuslap ja 4. roodu ülemaks leitnant J. Unt. Tagavararoodu ülemaks ja
1970 uuesti lavale toodi ümbertöödeldud kujul Hendrik Adamson ,''Mulgimaa'' 1919 Hugo Raudsepp (1883-1952) tema tee kirjandusse pikk ja veniv. Loomingus 4 perioodi: 1) küllalt pikk, suht tähendusetu följetonid, luuletused 2) aktiivsemalt draamatekste kirjutama 1920ndatel. ''Sinimandria'' 1927 üks algupäraseima süzeega näidend, ei ole tüüpiline eesti komöödia sisu. Eristub Raudsepa teistest tekstidest ka keeleliselt 3) kõrgperiood suht lühikest aega (1929-1934) ,''Mikumärdi'' 1929 eksperimentide aeg möödas. Seda hakati tajuma teatris ja kirjanduses kui teatavat rahvuslikku teksti. Ropp. Sisaldab päevapoliitilisi kihte, aga lavastuseks vaja vaid taluõue, seega lihtne. ''Vedelvorst'' võrreldes eelmisega ebatüüpilisem lahendus perepoeg laisk aga see tegelastüübi valik ei saa olla draamakirjanduses tüüpiline. Keelekoomika.
kised muutusid ?ldk?ttesaadavaiks.Inimesed said osta nii Eesti kirjanike kui ka v?lismaa kirjanike teoseid.Maailmakirjanduse teoseid hakati t?lkima eesti keeled.Ajakirjandus muutus elavamaks, kirjutati rohkem , jutte suunati kindlatele inimr? hmadele. Ajakirjandustekstid olid v?ga erinevad, sest olid kindla lugejaskonna maitse ja huvide rahuldamiseks. Eestis oli esikohal realistlik roman.Tuntumad proosakirjanikud olid Anton Hansen Tammsaare ja August M?lk.Ilmusid populaarsed Hugo Raudsepa rahvalikud kom??diad(n? iteks ,,Mikum?rdi'' , ,,Vedelvorst'').Alguses , 1920.aastatel, m?jutas luulekunsti Siuru r? hmitus, kuid hiljem astusid esile nooremad luuletajad, keda tuntakse nime Arbujad all. Arbujad on luuletajate s?pruskond, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti l??rikat" j?rgi.See luuletajatest s?pruskond kogunes ?li?pilasseltsi Veljesto ?mber.
Piibli apokriivalise teksti järgi. 1936 Kuningal on külm filosoofiline komöödia. Piibli ainesel. Aino Kallas ajalooline. Psühholoogiline. "Mare ja ta poeg". Hella Wuolijoki Artur Adson Juhan Sütiste Karl August Hindrey Evald Tammlaan "valge lagendik". Melodramaatiline. Priit Põldroos Andres Särev Hugo Raudsepp (1883 - 1952) Fikseerib ajavaimulisi nähtusi ja teravdab neid koomilisteks. Hugo Raudsepa kannatustee (1973, Viiu Raudsepp-Tulk) 1923 Demobiliseeritud perekonnaisa 1926 Ameerika Kristus ajakriitiline komöödia. 1927 Sinimandria ajakriitiline allegooria ja groteskne müüt. Joodiku seiklused surmajärgses maailmas. 1929 Mikumärdi 1932 Vedelvorst 1933 Salongis ja kongis uusrealismi ja eluläheduse suund. 1934 Roosad prillid 1941 Viimne eurooplane 1942 Vaheliku vapustused 1930ndatel linnaainelised komöödiad. Külakomöödia kõrgaeg saabub hiljem. 1930ndate
Pilet 1 2.Kunstnik Johann Köler. Johann Köler(1826-1899) oli esimene ennast eestlaseks pidanud maalikunstink.Maalis oma vanemate,lihtsate taluinimeste portreid.Kuigi kohalik publik koosnes enamjaolt sakslastest,ei tahtnud Köler sellele publikule toetuda,esialgu jäi maalikunst eesti seltskonnale kättesaamatuks ja võõraks.Vaesust trotsides lõpetas Köler Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. aastal.Lõputöö:"Herakles toob Kerberose põrguväravast"-järgib meisterlikult klassitsismi reegleid.Keiser Aleksander II portree eest saadud honorar võimaldas tal reisida mitmel pool Lääne-Euroopas ja pikemalt peatus ta klassitsistide unistustemaal Itaalias-seal maalis rahvatüüpe ja maastikke.Pariisis maalis Cesise kirikule ristilöödud Kristust kujutava altaripildi.1863 valmisid eriti populaarseks saanud teosed:Kunstniku sünnikoht;Ketraja;Hiiu naised kaevul.Edaspidi elas Köler enamasti Peterburis,õpetas nii Kunstide Akadeemias kui ka Aleksander II tütrele...
aknad ja tegemata on sisetööd. Valma kaluriküla Teateid Valma külast (Walmabe) on aastast 1584. Valma on tuntud tüüpilise kammkeraamika leiualana. Järve ulatuval nn. Saba nukil on kindlaks tehtud kiviaegne asulakoht (III a.t. e.m.a.), kus haudadest leiti vanimaid antropoloogilisi materjale Võrtsjärve ümbruse elanike kohta. Valma sadam on suuremaid järvel, vajalikul määral süvendatud, juurdekuuluvate hoonetega ning spetsialiseerunud kalasadamaks. Valma lähedal on supelrand ja Raudsepa dendropark. Kolga-Jaani kirik Ristija Johannesele pühendatud gootistiilne maakirik on üks lõunapoolsemaid Kesk-Eesti suurtest keskaegsetest paekiviehitustest. Arvatavasti rajati kirik 14. sajandi algupoolel dominiiklastele iseloomuliku lihtsa jutluskirikuna. Ühelööviline kirik võlviti nähtavasti 14. sajandi lõppveerandil Tallinna meistri juhatusel. Põhjasõja järel jäi kirik kauaks varemeisse. Suurema ümberehituse käigus 1875. a. püstitati ka 45 m kõrgune läänetorn
Orginaaldetailidest oli võimalik kasutada samba keskosas paiknenud Vabaduse Risti graniidist kujutist, mille leidsis 1962. aastal kalmistu võsast Henno Usatv, Toivo Hüvato ja Aare Tamra. Rist peideti H. Ustavi maja keldrisse. Avalikkuse ette toodi see alles 1995. aastal. Taastamistööde käigus valmistasid puuduoleva skulptuurploki Ants Mölder ja Aime Kuulbuch. Uued dolomiitdetailid valmistasid AS Volli Sai Dolokivis. Graniitdetailid valmistati AS Kiviraiduris. Mälestusmärk taastati J. Raudsepa jooniste järgi algsel kujul. Selle avamine oli 29. novembril 1998. aastal. Avakõne pidas kaitseminister Andrus Öövel. Mälestusmärk on taastatud, aga ees seisab veelgi raskem töö taastada tuleb ka mälestusmärgi ees olev Vabaduse Risti kavaleride matmispaik. Mälestusmärgid Vabadussõjas hukkunutele Aastatel 1921-1924 püstitati üle Eesti ligi 170 Vabadussõjaga seotud monumenti ning üle 120 mälestustahvli langenute nimedega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
