Hedvig Hanson Hedvig Hanson sündis 22. aprillil 1975 Tartus laulja Novella Hansoni ning laulva näitleja Tõnu Kilgase esimese ja ka ainsa lapsena. Ka Hedvigi kaks isapoolset vanavanemat tegelesid näitekunstiga. Vanaema Ellen Kaarma oli Taru "Vanemuise" esinäitlejanna 1951-1967. Vanaisa Lembit Mägedi oli näitleja "Vanemuises", hiljem Pärnu "Endlas". Oma elu esimesed 12 aastat elas Hedvig Tõrvas vanaema Anna juures, seal kujunes temast lüürilise iseloomuga looduslaps. Emotsionaalsust ja looduslähedust on tugevalt tunda ka kõigis tema lauludes. Varajase lapsepõlveaja muusikaliste mõjutajatena on Hedvig nimetanud ansamblit Fix, hiljem ABBAt ja ema kassettidelt kuuldud afroameerika juurtega rütmimuusikat. Kaheteistkümneselt kolis Hedvig Tallinna ning asus õppima Tallinna 21. Keskkooli muusikaklassi. Keskkooliõpingud jätkusid Tallinna 60. Keskkoolis ning
Kontserdiretsensioon Käisin 26. märtsil kell 20.00 Kuressaare kultuurikeskuses kuulamas Hedvig Hansonit kontserdil nimega "Rahvaste hällilaule" ja Kuressaare noori jazzmuusikuid. Kontserdil oli kaks osa. Esimeses osas esinesid Kuressaare noored jazzmuusikud, kes õpivad Kuressaare Muusikakoolis. Musitseeriti erinevate saksofonidega ja löökriistadega. Lavalt tundsin ära meie kooli gümasistid: Jörgen Liik, Liis Räim, Mihkel Männa ja Priit Häng, kes olid minu arvates tasemel ja mulle nende esitus meeldis. Anambli nimi oli ,,Ei kestä".
Retsensioon ,,Kevadöös su kõrval käin" Käisin 20. aprillil kell 19.00 Kuressaare Kultuurikeskuses kontserdil ,,Kevadöös su kõrval käin". Kontsert kestis üks ja pool tundi. Esinesid solistina Hedvig Hanson, klaveril Kristjan Randalu, kitarri mängis Andre Maaker, kontrabassi Ara Yaralyan ning trumme Ahto Abner. Muusika, mida grupp esitas, oli jazzilik. Laval oli sinakas valgus, mis mõjus rahuliku ja hubasena. Kogu õhkkond oli meeldiv ja lõõgastav. Esitatav kava koosnes õrnadest meloodiatest. Kontserdil esitati laule, mille tekstide autorid on tuntud Eesti poetessid Marie Under, Ilmi Kolla jt. Esitati ka teisi häid Eesti heliloojate lugusid.
mängida. Gregers on vihane ning lahkub papa tahtmist rahuldamata. TEINE VAATUS Hjalmar Ekdali ateljee. On näha, et see üsna suur ruum on pööningukamber. Ateljee on tagasihoidlikult, ent mugavalt sisustatud. Elutuba, raudahi ja tugitool. Siin-seal on päevapildiaparaate ja fototarbeid. Laual vedeleb päevapilte ja mitmesugust pudi-padi, nagu pintsleid, pabereid ja muud sellesarnast. Gina Ekdal istub laua ääres toolil ja õmbleb. Hedvig istub diivanil, käed silmadele varjuks ja pöidlad kõrvades, ning loeb raamatut. Ema kurjustab lapsega, et ta rohkem ei loeks, kuna isa ei lubavat õhtuti nii hilja lugeda. Hedvig ootab kangesti isa kojutulekut suurärimees Werle juurest. Vana Ekdal tuleb eesuksest, paberpakk kaenla all ja teine kuuetaskus. Vanamees toriseb midagi, on rahul, et jälle mõneks ajaks tööd sai ning läheb oma tuppa. Gina
1967.aastast ideoloogilise surve tõttu katkenud Tallinna festivalide traditsooni. Üks olulisemaid jazzmuusika propagandiste ja tutvustajaid on Eestis olnud Valter Ojakäär, kes on mitme raamtu, paljude artiklite ja raadiosaadete autor. Hedvig Hanson (s. 1975): Hedvig Hanson on Eesti jazzlaulja, kes kogub kuulsust ka välismaal. Hedvigi ema oli laulja ja isa laulev näitleja, ilmselt sealt see pisik edasi kandunud ongi. Tõrvas sündinud Hedvig elas oma elu esimesed 12 aastat vanaema Annaga. Kaheteistkümneselt kolis Hedvig Tallinnasse ja asus õppima 21. Keskkooli muusikaklassi. Keskkoolis õppis Hedviga 60. Keskkoolis Lasnamäel ning jätkas õpinguid ka Tallinna Lastemuusikakoolis klaveri erialal, mille 1992. Aastal lõpetas hindega viis. Linnaelu aga väga ei meeldinud noorele andekale muusikule ja ta ise kippus tihti koju tagasi, kuid erinevad muusikaõpetajad suunasid teda pidevalt klassikalise muusika poole.
Bassistid Taavo Remmel ja Raul Vaigla Kitarristid Jaak Sooäär ja Ain Agan Trummar Tanel Ruben YouTube - Tanel Ruben "Seitse pöialbluusi" (written by Tanel Ruben) Jazzmuusika Eestis Akordionist Tiit Kalluste YouTube - Tanguero Villu Veski / Tiit Kalluste 5tet Estonian JazzGala 2008 Pianistid Urmas Lattikas, Tõnu Naissoo, Kristjan Randalu YouTube - Stiller Beobachter - Kristjan Randalu Lauljad: Hedvig Hanson YouTube - Hedvig Hanson Group - "Üksi keset ööd" (R.Soontak/O.Arder) Siiri Sisask Sofia Rubina YouTube - Get Up Stand Up - Sofia Rubina & Villu Veski JazzGroup Helin-Mari Arder jt YouTube - Helin-Mari Arder "Palus pohli punetab"
,,Õige mehe koda" (Karl Ristikivi) Tegevusaeg: u 1885-1935, Tallinn Tegevuskohad: Kirstutegija Kadariku maja, Jakobi ja tiina kodu, P.Abneri kaubamaja (Abnerite kodu), Lambapea tänav (hiljem Kangelaste tänav), Villem Kansvei maja. Tegelased: Jakob Kadarik, Tiina Saalem, Tõnis Kansvei, Paul Abner, Elsa Abner, Villem Kansvei, Frank Abner, Peeter Abner, Gustav Beckmann, Hedvig Abner, Paul, Charlotte, Selma, Reinhold, Valter, Roman, Ester Kruusimäe. Süzee etapid e. sisu etapid: *Tiina Saalem abiellub Jakob Kadarikuga. *Jakob Kadarik sureb ning Tiina jääb üksi vastsündinud lapsega, kellele paneb isa järgi nimeks Jakob Kadarik. *Tiina abiellub Tõnis Kansveiga ning neil sünnib poeg Villem. *Tiina sureb ning Jakob läheb vanavanemate juurde elama. *1.dets. läheb Jakob P.Abneri Kaubamajja tööd küsima ja Paul Abner võtab ta enda
Lydia Koidula Daniel Rasmus Põder 6.A klass Elulugu Lydia Koidula sündis 12.detsembril 1843. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Ta oli naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonnategelane. Tal sündis kaks last, poiss Hans Voldemar ja tüdruk Hedvig. Tema portree on sajakroonise peal. Ta on kirjutanud palju luuletusi. Pildid Lydiast Luuletused Kuulsamad luuletused: Mu isamaa on minu arm Sind surmani Ema süda Veel mõned luuletused: Kadunud Kodu Sügis Kasutadud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/koidula_maili.htm
tema elust. Koidula oli siis 27- aastane ja see tähendas, et ta oli juba vanatüdruk. Koidula teeb oma elus sundkäigu ja 1872 abiellub Läti-Sakslasega Eduard Michelsoniga. See oli sokk eesti rahva jaoks. 1873 17.veebruaril kell 11 abielluvad noored Jannsenite kodus suhteliselt vaikselt ja väheste inimestega. Peale pulmi kolisid nad kroonlinna, kus Michelson sai sõjaväe arsti koha. Koidula 1. laps Hans Voldemar sureb sarlakite tagajärjel. 1876 sünnib tütar Hedvig. Michelson saab Viini stipendiumi ja Koidula ja nende tütar lähevad kaasa. Seal sünnib kolmas laps,tütar Anna. Hedvig sureb Leningradi blokaadi ajal Anna läheb Itaaliasse Firenzesse. Tema surmast pole midagi teada. Neljas laps Max sureb nurisünnitusel. Kui Koidula isa Jannsen saab halvatuse läheb ta oma poja Eugeni juurde elama. See oli järgmine hoop Koidulale, peale poja surma. Hiljem haigestub Koidula vähki, mida prooviti opereerida, kuid mis ei õnnestunud
Harry ja Eugen Lolla Kodukeel - saksa keel Noorus Sündis 1843 Koduõppel kuni 1854 Pärnu tütarlastekool Abistas isa ajalehetöös Sooritas koduõpetaja eksami Täisealisus Eksamid Tartu Ülikooli 1863. aastal Tartusse Lehetoimetuse "parem käsi" Töötas abieluni isa ajalehes Kirjavahetus Kreutzwaldiga 1871. Aastal reis Helsingisse Abielu 1873. Aastal Eduard Michelson Kirjavahetuse lakkamine Kroonlinn Euroopa reis Hans, Max, Hedvig ja Anna Looming "Mu isamaa on minu arm" "Kodu" "Ema süda" "Sind surmani" 1867 "Emajõe ööbik" 1865 "Waino-lilled" Kokkuvõte Juba noorelt oli huvitatud kirjandusest 1869. Aasta üldlaulupidu Eesti teatri sünd Suri 42. aastaselt rinnavähki Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/koidula_maili.htm https://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula https://en.wikipedia
panev ja samas väga peenetundelise ja voolava romantikaga läbipõimunud esitus. Esitaja usub loo sõnumisse ning annab seda ka vastavalt edasi. Ma loodan, et saan sellest üle · Toomas Lunge Väga hea esitus! Piisavalt karge ja tundeline-tundetu. Laul räägib mehe enda südamepiinadest ning mitte keegi peale meesterahva ei suudagi anda edasi reaalset loo emotsiooni ning meeleolu piisavalt peene täpsusega, ilma, et ületataks ühtegi piiri. · Hedvig Hanson Huvitav. Omapärane. Naiselik. Kõik see, mida tegelikult selle laulu sisu originaalis olla ei tohiks. Naine nimelt on väga ebasobiv isiksus andmaks edasi meestemaailma keerulisi ning ettevaatlikke mõttekäike. Loomulikult ei teinud Hedvig Hanson oma esitusega mitte ühtegi viga. Kõik oli laitmatu, nagu tal ikka kombeks, aga minu nägemuse järgi peaks lugu jääma siiski meesterahva esitusse, just nagu ette nähtud. Samas,
Temaväärilist vallalist Eesti meest, kellega Koidula võinuks abielluda, lihtsalt ei olnud. 21.novembril 1871. aastal tehti avalikkusele teatavaks Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873. aastal nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna, kuhu Michelson sai sõjaväearsti koha. 1874. aastal sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kelle nimeks pandi Hedvig. 1878. aastal tuli Viinis ilmale teine tütar Anna. Oma viimastel eluaastatel põdes Koidula vähki. Ta suri 42-aastaselt, suvel 1886 ja maeti Kroonlinna. 1946. aastal toodi tema põrm kodumaale.
aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. 11. august 1886 Kroonlinn) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar.Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik (luulekogu "Emajõe ööbik"; 1867). Ta on kirjutanud ka lastelaule.
1990ndate. popmuusika Taasiseseisvumisega muutus palju ka popmuusikas. Esile kerkis terve hulk muusikatootjaid ja muusika müüjaid- produtsente, mänedzere, promootoreid. 1990. aastatel oli Eurovisiooni lauluvõistlus suureks läbilöögiks, millest Eesti osa võis võtta. Suurem edu saavutati 1996. a Oslos, kui Ivo Linna ja Maarja-Liis Ilus laulsid ,,Kaelakee häält``. Pärast seda avanes Maarjal paljud eelised. 1990. aastate Eesti popmuusika mitmetest suundadest oli üks tooniandvam kindlasti tantsumuusika. Tipptasemel tehnika kättesaadavus muutis selle muusika tootmise suhteliselt lihtsaks ja tegijaid oli palju. Kümnendi esimesel poolel paistsid silma NANCY ansamblid JAM ja HOVERY COVERY. Kümnendi lõpul ansambel CAATER. Kõige populaarsemad kogu kümnendi vältel oli 2 QUICK START ja CODE ONE. Rock bändidest olid 90. aastate edukamad SMILERS, THE TUBERKOLOITED, VENNASKOND ja TERMINAATOR. 1990. aastatel...
Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna.
Eestimaal on palju ilusat- eesotsas meie kaunis keel ja loodus. Me võime oma keele üle UHKUST TUNDA- seda on räägitud põlvest põlve ja räägitakse veel edaspidigi. Meie keelt, EESTI KEELT on ilusaks tunnistanud ka välismaalased. Hiljuti ilmus Naistelehes üks tore artikkel kahest korea õest, kes elavad koreas, kuid räägivad kodus olla omavahel täiesti puhast eesti keelt kuna korea keel ei tule alati meelde. Samuti võib eesti keel tekitada RAHVUSTUNNET. Näiteks lauljatar Hedvig Hanson on öelnud, et ta avastas, et eesti keel on lauldes väga ilus ja et tal tekkis eesti keeles lauldes missioonitunne ning seda tehes ta tunnetas oma juuri. Samuti on väga kaunis Eestimaa LOODUS. Meil on palju metsi, ilusad saared ja muud kohad nagu näiteks Väike- ja Suur Munamägi ning Piusa koopad. Eestimaa rahvas ei pea sõitma kodust kaugele, et näha imekauneid kohti, mis oleksid südamelähedased ja millest jääks hea mälestus.
Pärast 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli lõpetamist abistas ta isa ajalehetöös(Johann Voldemar Jannsen) Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus 19. veebruaril 1873 nad abiellusid Lydial sündis oma eluaja jooksul 3 last Hans Voldemar, Hedvig ja Anna Koidula suri 1886. aastal rinnavähki Looming Koidula oli oma aja luule suurkuju Ta on kirjutanud ka lastelaule "Vanemuise" seltsis oma näidendeid "Saaremaa onupoeg", "Säärane mulk" lavastades pani ta aluse eesti teatrile Koidula jutulooming lähtub põhiliselt võõreeskujudest Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta: 4 näidendit 7 artiklit 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse. Luule
Pärnu Linna Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas 1861. detsembris · 1863 koliti Tartusse · Töötas kuni abiellumiseni isa ajalehe juures, lugusid tõlkides ja kirjutades · 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus · 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. LAPSED: · Hans Voldemar (1874 -1878) 4a · Anna Michelson (1878 1965) 87a · Hedvig Michelson (1876 1941) 64a · Max Michelson (1884 - 1884) sündis surnult ABIKAASA: (Eduard Michelson) · Oli Läti günekoloog · Õppis Tartu Ülikoolis arstiteadust · Abiellus 19. veebruaril 1873 Lydia Koidulaga · Praktiseeris tänu äia Johann Voldemar Jannseni abile Tartus günekoloogina ja hiljem Kroonlinnas sõjaväearstina LOOMING: · Tema varasemad loomingud koosnesid põhiliselt tõlgetest-mugandustest saksakeelsetest kirjatöödest
kasutama kontrabassi), löökpillid ja klaver (klaver tuli koosseisu hiljem). Juba Chicago koolkonnas olevat juba liitunud kasaksofon, kuid Euroopas hakati saksofoni kasutama alles kaheksakümnendail. Vanades dixielandansamblites ja ka mõnedes hilisemates koosseisudes on kasutatud kahte trompetit. On ka muid koosseisulisi võimalusi. Eesti dzässmuusikuid Siim Aimla (saksofonist) HelinMari Arder (laulja) Jürmo Eespere (pianist) Hedvig Hanson (laulja) Liisi Koikson (laulja) Urmas Lattikas (pianist) [(Mihkel Mälgand)] (kontrabassist) Sofia Rubina (laulja) Raivo Tafenau (saksofonist) Villu Veski (saksofonist) [Kaire Vilgats]] (laulja) Kuulsaid dzässmuusikuid Louis Armstrong Chet Baker Count Basie Bix Beiderbecke Dave Brubeck
Lydia sünis 24.detsembril 1843 Vana-Vädnras.Lydia oli eesti kirjaniku J.V.Jannseni tütar.Lydia sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen.Lisanime ,,Koidula" andis ärkamisajategelane C.R Jakobson,kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutisi.19.novembri 1873 abiellus Lydia läti rahvusest üliõpilasega Eduard Michelsoniga. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Koidula suri 1886. Aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 t oodi tema põrm Tallinnase ja sängitati Metsakalmisutle. Luuletaja mehe ja tema noorelt surnud lapse kirstud jäid aga perekonna hauaplatsile Kroonlinna kalmistul. Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. Katkendeid Luuletustest . Mo isamaa on minu arm! Mo isamaa on minu arm, kel südant annud ma, sull' laulan ma, mo ülem õnn, mo õitsev Eestimaa!
Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 21. novembril 1871.aastal tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873.aastal nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. 2 Ärkamisaja tegevus Pärast kooli lõpetamist abistas Lydia oma isa ajalehetöös nii Pärnus kui ka Tartus. Lydia esimesed teosed avaldati Perno
Haridus keskajal Koostajad: Hanna-Liisa Moks ja Hedvig Andrejev Koolide teke: Linnaelanikkonna pidev kasv Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid Kirjaoskamatus muutus tarvilikumaks Põhikoolide ja ametikoolide ehk abakusekoolide rajamine Põhikoolid- kaupmeeste ja käsitöölistele jaoks Ameti ehk abakusekoolid- arvutamine, raamatupidamine Õpetati lihtrahvast ladina keele asemel enamasti emakeeles Kooli süsteem: Kiriku ja kloostri koolide õppetöö sisuks sai kreeka-
aprillil 1850 aastal. Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas ta isa ajalehetöös. 21. novembril 1871 aastal tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 aastal nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig.1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Looming Koidula loomingus kõige tähtsama osa moodustab luule. 1866. aastal ilmus tema esimene luulekogu ,,Waino-lilled." Koidula teises luulekogus ,,Emajõe Öpik" ilmusid paljud tema kuulsad isamaalaulud. Koidula hilisemad luuletused ilmusid peamiselt ajakirjanduses ja koguteostes.
LYDIA KOIDULA (24.12.1843- 11.08.1886) Jekaterina Gusseva 10 A klass • Lapsepõlv Lydia Koidula (Lydia Emilie Florentine Jannsen) sündis 24. detsembril 1843. aastal Vändra köstritalus. • Vanema d Tema isa oli Johann Voldemar Jannsen, aga ema oli Annette Julianna Emilie. Isa töötas koolijuhatajana ja õpetajana. Annette Julianna oli koduperenaine. Johann Voldemar Jannsen oli põline vändralane, kelle esivanemad olid töö tanud Vändras juba mitu põvkonda möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks - saksa keel. Õed-vennad: Lydia Koidula oli peres vanim laps, kuid hiljem • Selles kirikus 6. jaanuaril last ristitakse, saab nimeks Lidia Emilie Florentine. Vändra kirik ...
SYMBOLS Flag-blue and white, the flag is confirmed on 27 September 1994 Coat of arms- of the 27th confirmed September 1994 NATURE A few rivers and lakes A lot of deciduous trees and coniferous trees Lakes- Vaikeviik lake Rivers- Asuküla Main Ditch Haapsalu Bay FAMOUS PEOPLE Kaia Kanepi - tennis player Eda-Ines Etti - singer Eia Uus - writer Ly Seppel - poet and translator ATTRACTIONS City hall Independence monument Castle park St. John's Church Hedvig Bull's house St Peter's House Lääne County Museum EVENTS In spring - festival HÕFF Early summer - festival "Open doors" In summer - many nights in a cabin In summer - outdoor performances White Lady legend Component USED MATERIAL http://et.wikipedia.org/wiki/Haapsalu_lossipark_ja_Krahviaed http://et.wikipedia.org/wiki/Haapsalu_lipp http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Haapsalu_lipp.svg http://et.wikipedia.org/wiki/Haapsalu http://www.slideshare
Pärimusmuusikast on Eesti muusikale aluse pannud Kukerpillid, kelle eeskujul on täna sündinud teisigi sarnaseid bände nagu Untsakad, Väikeste Lõõtspillide Ühing, Curly Strings ja Trad.Attack!. Rock muusikas olid 90ndatel edukaimad Terminaator ja Smilers, mis on tänasepäevani populaarne, ning Mr. Lawrence. Eestist maailma on jõudnud bändid nagu Vanilla Ninja ja Metsatöö ning ka laulja Kerli. Lisaks on veel Eestil tänapäeval väga palju andekaid lauljaid (Kadri Voorand, Hedvig Hanson, Laura Remmel, Mari Kalkun), dirigente ja heliloojaid (Olav Ehala).
Tallina Südalinna Kool Brittany Krijer Desiree Kontserti Ülevaade Tallinn 2017 Osatäitjad: Isikud kes kujundasid ajalugu: Bernadine Eugenie Desiree Clary - Getter Jaani Jean Baptiste Bernadotte - Bert Pringi Oskar I - Kaarel Orumägi Oskar noorukina - Joonas Segaert Oskar lapsena - Ralf Oliver Purje Napoleon Bonaparte e Napoleon - Artur Rassmann Josephine de Beuharnais - Janika Sillamaa Letizia Bonaparte - Reet Paavel Marie-Louise de Hasburg - Karoliina Lepik Muud Clary`d: Madam Clary - Merike Tammik Julie Clary - Hille Savi Etienne Clary - Franck Reisner Suzanne Clary - Karita-Liis Grassmann Teenijaskond: Marie - Anete Salu Fernand - Andre Luurmann La Flotte - Johanna Kits Yvette - Laura Kohava MarianPerkmann, Sherilyn Ugard, Carmen Suurkivi, Carmel IIris Teikari, Eke Maru Grossschmidt, Anders Patrick Takkis, Asko-Robert Meole Josephine`i de Beuharnais` perekond: Alexandre de Beuharnais - Kaarel Orumägi Hortense...
Beringi meri. Hedvig Liblikas 7a Rapla Vesiroosi Gümnaasium 2009 Beringi meri on Vaikse ookeani põhjapoolseim meri. Ta paikneb Venemaale kuuluva Siberi ja Ameerika Ühendriikide Alaska osariigi vahel. Põhja jäämerega ühendab seda merd Beringi väin. Beringi meri on oma nime saanud taani meresõitja Vitus Beringi järgi. Ta sõitis sinna Vene tsaari Peeter Suure käskimisel uurima, kas Aasia ja Ameerika vahel on maismaasild. Tema järgi sai nime ka Beringi väin, kus ta seilas kolm aastat pärast Peterburist lahkumist. Beringi meri on ääremeri meri, mida lahutavad ookeanist väiksemad saared mis on Aleuutide üheks osaks. Ohhoota merest lahutab seda Kamtsatka poolsaar ning Ida siberi merest Venemaa kirdeosa. Teiselt poolt ääristab seda merd Alaska poolsaar ning sinna jääb Aleuudi süvik. Beringi mere kogupindala on 3 349 908 ruutkilomeetrit ( Raamatu ,,Ookeanid ja mered" mille autoriks on Ne...
Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni (1845-1905) kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis seal Lydial esimene laps Hans Voldemar kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Aastal 1880 kirjutas Koidula oma viimase näidendi ,,Kosjaviinad'' ja hoolitses ühtlasi andumusega ka oma laste eest. Hiljem, 1882. aastal haigestus Koidula vähktõppe, millest sai ta võitu osava kirurgi Reyhori abiga Peterburi Punase Risti haiglas. Uueks löögiks tema tervisele on emakssaamine aastal 1884, millal sündis ja suri Max. Sellele aga järgneb uus õnnetus,
Lydiale andis lisanime "Koidula" rkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu likooli arstiteaduskonna lti rahvusest lipilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sndis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem snnitas Lydia Tallinnas ttre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine ttar Anna. Koidula suri 1886. aastal rinnavhki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema prm Tallinnasse ja sngitati Metsakalmistule. Koidula memoriaalmuuseum asub Prnus. "Vanemuise" seltsis oma nidendeid ("Saaremaa onupoeg", "Srane mulk") lavastades pani ta aluse eesti teatrile. Koidula jutulooming lhtub philiselt vreeskujudest. Oma loominguperioodi vltel kirjutas ta 4 nidendit, 7 artiklit, 86 proosatd ja le 300 luuletuse Lydia Koidula luule
Põhjasõda ja Karl XII Laiuse linnuses Rootsi kuningas Karl XII (1682-1718) Karl XII Päris Rootsi Kuningriigi trooni aastal 1697, pärast oma isa, Karl XI surma. Kuna Karl XII oli sel hetkel vaid 15-aastane, läks riigijuhtimine algul tema ema, Hedvig Eleonora kätte, kes asus juhtima kiiresti ebapopulaarseks muutunud eestkostevalitsust. Vahest just selle tõttu otsustasid juhtivad poliitikud 1697.aasta Riigipäeval kuulutada Karli täisealiseks ning kroonida ta Rootsi kuningaks. Karl XII oli saanud tolleaegses mõttes hea hariduse, eriti armastas ta matemaatikat, valdas mitmeid keeli ning oli väga töökas. Kuningana oli ta võimekas, väejuhina väga julge, mis kohati viis mõttetute riskideni
Lydiale andis lisanime ,,Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutisi. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878.aastal tuli Viinis ilmale teine tütar Anna. Lydia Koidula suri 1886.aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. Looming Lydia Koidula oli oma aja suurkuju, romantiline isamaalaulik. Paljud tema luuletused on viisitatud, näiteks ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Sind surmani", ,,Kodu" (,,Meil aiaäärne tänavas.."), ,,Emasüda"
Johann Voldemar Jannseni tütar. Elulugu Lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Hiljem abistas isa ajalehetöös. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus nad abiellusid 19. veebruaril 1873 ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem tütar, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. Koidula isa Koidula isa Johann Voldemar Jannsen oli põline vändralane, kelle esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu põlvkonda möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. Kihelkonnakoolis hakkas Jannsen tundma huvi muusika vastu ning tal endal oli ka lauluanne. Hiljem sai ta koolis õpetaja koha.
● 1865 “Vanemuise” seltsi asutamine ● 1867 pakub C. R. Jakobson Lydiale kirjanikunimeks KOIDULA ● 1869 üldlaulupidu ● aitas isal toimetada “Eesti Postimeest” ● ilukirjanduslik tegevus ● 1870 pani aluse eesti rahvuslikule teatrile ● Kirjavahetus Fr. R. Kreutzwaldiga Elu Kroonlinnas ● 19.02.1873 abiellus Eduard Michelsoniga ● Koliti Kroonlinna ● 18.07.1874 sünnib poeg Hans Voldemar (suri 29.07.1878 diftreeriasse) ● 02.06.1876 sünnib tütar Hedvig ● 23.01.1878 sünnib tütar Anna ● 1884 veebruaris sünnib surnult poeg Max ● Lydia Koidula suri rinnavähki 11.08.1886 Kroonlinnas ● 1946 maeti ümber Tallinna Metsakalmistule Koidula looming Raamatud, luulekogud: ● 1866 "Vaino-lilled" ● 1867 "Emajõe ööbik" (terviktekst) Proosa: ● 1868 “Enne ukse lukutamist” ● 1868 “Ainuke” ● 1868 “Tammistu küla veskitondid” ● 1881 “Loigu perenaine” Koidula näidendid
kullassepp Beckmann talle abieluettepaneku teeb, mille Elsa ka vastu võtab. X [119] Beckmanil ja Elsal on abielu, Elsa näib seda kahetsevat. XI [130] Jakobi sugulased ehitavad linna külje alla maja ning Jakob läheb neid vaatama, et hinges tasakaalu leida. Natuke leidis ka. XII [142] Peremees Abner saab halvatuse ning usaldab oma äri Jakobi hoole alla. XIII [153] Perekonna advokaat teeb Hedvigile silma, Hedvig hoiab eemale. Elsa mees sureb ära. XIV [166] Elsa ema sureb ära, Jakobi vanaema sureb ära. Jakob läheb Elsaga tülli ja lahkub Abnerite juurest. XV [178] Elsa palub Jakobi tagasi, Jakob abiellub Elsaga ja pärib kõik Abneri vara. Vana Abner sureb. 2. osa I [191] Valmistatakse ette endiste Abnerite, nüüd Kadarike poe 75. juubelit. Elsal ja
Nüüdsest hakkas Koidula avaldama artikleid, mis sügavalt muutsid konservatiivse maailmavaate kui ka loomingulisi traditsioone. Kuigi esimesed kirjanduslikud katsetused on pärit ajast kui Koidula veel Pärnus elas, siis rohkem hakkas ta luuletuste kirjutamisele aega pühendama Tartus elades. 1873. aastal abiellus Koidula sõjaväearsti Eduard Michelsoniga, kes suunati pärast õpinguid Tartu Ülikoolis tööle Kroonlinna. Koidulal ja Michelsonil oli 3 last, Hans Voldemar, Hedvig ja Anna. Hans Voldemar sündis 1874. aastal, kuid suri nelja aasta pärast leetrite tõttu. Esimese tütre Hedvigi sünnitas Lydia Koidula 1876. aastal Tallinnas ning teine tütar Anna sündis 1878. aastal Viinis. Lydia Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning ta maeti Kroonlinna kalmistule. 1946. aastal toodi luuletaja põrm Eestimaale ning sängitati Tallinna Metsakalmistule. Ülevaade loomingust
põhiliselt võõreeskujudest. Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse. 21, novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 13. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878 aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. 4 2.2 LOOMING Koidula loomingu kõige tähtsam ning mõjukam osa on tema luule. Luuletajana esinemist alustas Koidula ,,Eesti Postimehes" 1865, oma anonüümses esikkogus ,,Waino-Lilled" (Kuressaare 1866) järgis ta mõneti veel saksa biidermeierliku luule tundlev-idüllilist laadi (osa värsse tugineb võõrastele eeskujudele). Üksikuis
kindlatele Quick Start ja Code One sihtgruppidele O Rock bändidest olid O Esile kerkisid noore edukamad Smilers, The põlvkonna muusikud: Tuberkuloid, ansamblid Weekend Vennaskond, Terminaator O Omanäolised ja Guitar Trio ja lahterdamatud Siiri Sisask, Tunnetusüksus Lauri Saatpalu, Henry O Plaadistama hakkas Laks tuntud poplaulja Hedvig Hanson Uus ajastu ja uus sajand O 2001 Eurovisiooni võitjad O Popmuusika edukamad: Tavel Padar ja Dave Ines, 2 Qiuck Start, Benton lauluga Genialistid, Lea Liitma, (,,Everybodi’’) Vaiko Epli, Liisi Koikson, O Jazz-muusika traditsioone Hanna-Liina Võsa, Kaire kannab edukalt festival Vilgats, Nele-Liis Jazz-kaar Vaiksoo, Bert Pringi jt
See võis olla disko, techno kui ka hiphop. Kümnendi esimesel poolel paistis silma Nancyni ning ansamblid Jam ja Hovery Covery ning hiljem Caater. Kõige populaarsemad olid sel perrioodil ansamblid 2Quick Start ja Code One. Rock-bändidest olid selle kümnendil edukamad Smilers, The Tuberkuloited, Vennaskond ja Terminaator. Jazzmuusika käis Eestis mööda tõusuteed. Esile kerkis palju noore põlvkonna muusikuid. Jazz muusikat hakkas edukalt plaadistama ka poplauljana tuntud Hedvig Hanson. Uue sajandi algus 21. sajand algas eesti popmuusikale väga positiivselt, kui Tanel Padar ja Dave Benton võitsid aastal 2001 Eurovisiooni lauluvõistluse looga “Everybody” (muusika Ivar Must, tekst Maian Kärmas). Jazz-muusika traditsioone kannab edasi festival Jazz-kaar. Folkmuusika vallas jätkavad juba varem alustatut ansamblid Eesti Keeled, Jäääär, Dagö, Metsatöll ja solistid Jaan Tätte, Tõnu Raadik, Jaak Johanson jpt. Eesti 21
1990. aastate eesti popmuusika suundadest oli kindlasti üks tooniandvam tantsumuusika. See võis olla disco, techno kui ka hiphop. Kõige populaarsemad olid kindlasti sel perioodil 2 Quick Start ja Code One. Rock-bändidest olid edukaimad 1990. aastatel Smilers, Vennaskond ja Terminaator. Jazz-muusika käis Eestis neil aastail tõusuteed. Esile kerkis palju noorema põlvkonna muusikuid: ansamblid Weekeng Guitar Trio ja Tunnetusüksus. Jazz'i hakkas edukalt plaadistama ka poplauljana tuntud Hedvig Hanson. 21. sajand algas eesti popmuusikale ainulaadse sähvatusega, kui Tanel Padar ja Dave Benton võitsid aastal 2001 Eurovisiooni lauluvõistluse looga ,,Everybody". Popmuusika peavoolu esindajate hulgas on edukalt tegutsenud Ines, Vaiko Eplik, Liisi Koikson jpt. Jazz-muusika traditsioone kannab edukalt festival jazz-kaar. Alates 2007. aastast jõuab igal aastal televisiooni vahendusel kõige laiema publikuni konkurss-saade ,,Eesti otsib superstaari"
Eestimaal on palju ilusat- eesotsas meie kaunis keel ja loodus. Me võime oma keele üle UHKUST TUNDA- seda on räägitud põlvest põlve ja räägitakse veel edaspidigi. Meie keelt, EESTI KEELT on ilusaks tunnistanud ka välismaalased. Hiljuti ilmus Naistelehes üks tore artikkel kahest korea õest, kes elavad koreas, kuid räägivad kodus olla omavahel täiesti puhast eesti keelt kuna korea keel ei tule alati meelde. Samuti võib eesti keel tekitada RAHVUSTUNNET. Näiteks lauljatar Hedvig Hanson on öelnud, et ta avastas, et eesti keel on lauldes väga ilus ja et tal tekkis eesti keeles lauldes missioonitunne ning seda tehes ta tunnetas oma juuri. Samuti on väga kaunis Eestimaa LOODUS. Meil on palju metsi, ilusad saared ja muud kohad nagu näiteks Väike- ja Suur Munamägi ning Piusa koopad. Eestimaa rahvas ei pea sõitma kodust kaugele, et näha imekauneid kohti, mis oleksid südamelähedased ja millest jääks hea mälestus.
28. Kuidas on võimalik 5 õuna jagada 5 lapse vahel nii, et korvi jääks veel üks õun? 29. Ema tõi kolm jäätist. Kristel ja Laura jaotasid need võrdselt nii, et ühtegi jäätist ei tulnud pooleks teha. Kuidas nad seda tegid? 30. Kumb on suurem, kas kõigi 1 ja 10 vahel asuvate paarisarvude või paaritute arvude summa? 31. Kümme last mängivad käest kinni hoides ringmängu. Arturi ja Eliisa vahel on ühel pool kolm last. Mitu last on nende vahel teisel pool? 32. Isa, ema, Hedvig ja Kaisa matkasid suvel. Nad jõudsid jõe äärde, kus puudus sild. Kaldalt leidsid nad paadi, mis kandis ainult ema või isa üksinda, või siis kahte last korraga. Kuidas pääsesid nad üle jõe? 33. Merilil oli eile sünnipäev. Homme on neljapäev. Mis päeval oli Merilil sünnipäev? 34. Sa osaled jooksuvõistlusel ja möödud jooksjast, kes on teisel kohal. Mitmendal kohal sa nüüd oled? 35. Mari ja Anni on õed
1866(Kroonlinn) Lydia lõpetas Pärnu tütarlastekooli ning pärast seda oli oma isal, Jannsenil, abis ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa ärkamisaja sündmustest ning kajastas seda ka oma loomingus. Lydia lisanime ''Koidula'' andis C.R.Jakobson talle, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutisi. 1873 ta abiellus Eduard Michelsoniga ning nad asusid elama Kroonlinna. 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sündis Lydial Tallinnas tütar, kelle nimeks sai Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale ka teine tütar Anna. Koidula suri 1866. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna, aastal 1946 toodi tema põrn Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Koidula pani oma näidenditega aluse Eesti teatrile. Carl Robert Jakobson(Linnutaja)1841(Tartu)-1882(Kurgja) Jakobson oli eesti ühiskonna tegelane ärkamisajal, publitsist, kirjanik ja pedagoog.Jakobsoni isa oli Torma kihelkonnakooli õpetaja Adam Jakobson.1859-1862
Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Ja õues on kevade Miks, süda ,nii valjult tuksud? üks üksik leheke Vait, vait, ära värise!
kunagi rahul,sest temas elas see rahulolematuse tunne kogu Kroonlinna perioodil.Oma viimastel eluaastatel põdes Lydia vähki.Sundnarkomaani seisund tegi teda veel närvilisemaks. Kui ta oli 23 aastat vana sündis umbes kolmandik tema luulest ikka Kroonlinnas.Ja see oli koidula luule parem osa. Koidula kais ka Eestis,1876-78 tegi pika Kesk-Euroopa reisi,Liikuvust näitab seda,et lapsed sündisid Tartus,Tallinnas ja viimane laps Anna Viinis.Veel temal oli tütar Hedda ja poeg Hans Hedvig. On missioone,mis nõuavad kohalejäämist.Kroonlinnas ei saanud Koidula olla enam see,kes ta oli olnud Eestis.Pole vist olnud teist isikut,kelle lahkumine oleks nii rahvast masendanud.Rahvas vaikis.On inimesi,kelle funktsioon on olla kohal.See müüdiline teadmine tingis ka koidula ümbermatmise Kroonlinnast Tallinna aastal 1946.Koidula on traagiline märk inimesest,kes otsustaval hetkel polnud enam kohal. Lydia oli esimene leedi.Ka Soomes tunnustati Lydiat kui esimest leedit ja kuningannat.
"Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. Lydia oli üks esimestest neist naistest,kes soovisid pääseda meeste võimu alt,et eksisteeriks võrdõiguslikkus. Sellega on tema sööbinud Eesti ajalukku. Aastal 1873 19. veebrualil abiellus Lydia Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoniga ning asusid elama Kroonlinna. 1874 sündis Lydiale esimene laps Hans Voldemar, 1876 sünnitas Lydia Tallinnas tütre Hedvig ja aastal 1878 tuli Viinis ilmale teine tütar Anna. Koidula suri aastal 1886 11. augustil rinnavähki Kroonlinnas. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Lydia Koidula kirjutas elujooksul 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse. 500 krooni-Carl Robert Jakobson (pseudonüüm: Linnutaja) sündis aastal 1841 26. juulil Tartus. Ta oli Eesti ühiskonnategelane, publitsist,kirjanik ja pedagoog. Alghariduse sai
kõvasti, et tuleks ära tappa. Tänu Harryle jäi hobugreif Helliknokk ellu. Ka Hagrid päästis Harry elu, kui tema vanemad olid just Voldemorti poolt tapetud. Ta viis lapse tema ainsate sugulaste, tavaliste, juhmide ja õelate Dursleyde juurde ja tuli talle hiljem järele, kui Harryl seal väga hirmus hakkas. Teised Sigatüüka elanikud Öökullid. Nendega käis kogu post. Kõik lapsed tahtsid endale oma öökulli, aga kõigil seda polnud. Harry öökulli nimi oli Hedvig. Siblik oli Roni rott. Konkskäpp oli Hermione kass. Percy Weasley oli Roni vanem vend ja endast väga heal arvamusel. Percyl oli tüdruk nimega Penelope. Fred ja George olid Roni kaksikvennad, kes tegid kõikvõimalikke koerustükke. Draco Malfoy oli hästi ülbe poiss, kellel oli mõjukas isa. Harry vaenlane. Neville Longbottom oli kõige viletsam võlur terves klassis. Professor McGonagall oli õppealajuhataja. Professor Albus Dumbledore. Kokkuvõte
teisele kui ainult iseendale. Tal ei tulnud mõttessegi vaadata ja mõelda sellele, mis saab siis, kui teda enam ei ole. Ta oli isekas. Tema teod tulenesid päritud iseloomult, tihtilugu olid need võib-olla korralikult läbi mõtlemata ning ta tegutses alateadvuselt saadud informatsioonist lähtudes. 3. "Metspart" 1. Kesksed tegelased ja nendega seotud probleemid Näidendi "Metspart" keskseteks tegelasteks on Gregers Werle, Hjalmar Ekdal, nende isad, Gina Ekdal ning Hedvig. Gregers Werle on suurärimehe poeg, kes on aastaid töötanud mägedes tehases. Ta tuleb isale külla, kohtub oma vana sõbra Hjalmar Ekdaliga ja kuuleb temalt, et too on abiellunud Ginaga, kes oli vana Werle kunagine armuke. Gregers läheb isaga tülli ning kolib Ekdalite juurde. Ta ei salli mõtet, et tema sõber ei tea, miks vana Werle maksis kinni poisi fotograafiaõpingud ning soovitas tal naiseks võtta Gina
Kristina Kuldma 12c RAAMATU ANALÜÜS ,,Nukumaja" 1. Lühike ülevaade autori elust ja loomingust. Hendrik Ibsen sündis 20. Märtsil 1828. Aastal Norra väikelinnas Skienis. Tulevase dramaturgi isa Knub Ibsen oli üsna varakas kaupmees, kuid kui Ibsen oli 8-aastane, tabas isa pankrot. Algasid häda- ja viletsusaastad, millest Ibsen hilisemas elus parema meelega vaikis, seetõttu pole Ibseni lapsepõlveaastatest midagi eriti teada. Perekonnas oli 5 last (Ibsenil oli 3 venda ja õde Hedvig) ning juba lapsepõlves oli Ibsen kinnise loomuga ja üksindustarmastav. Juba lapsena tahtis Ibsen arstiks saada, sellepärast pole midagi imestada, kui ta 15-aastasena vanematekodust lahkus ja Grimstandi apteekriõpilaseks läks. Sinna jäi ta kuueks aastaks. Grimstadiga on seotud Ibseni esimene loominguperiood. Sealt l...
"Helgi on muidugi legend. Kui ta lavale tuleb, on lava sära täis. Nii sädelevat isiksust ja nii musikaalset inimest on raske leida. Oleks nõukogude ajal olnud teised olud, oleks Helgi nimi maailmakuulus. Paraku olime teisel pool eesriiet." (4) Tõnu Kilgas: "Käisime "Õnne 13ga" koos Marokos ja Itaalias. Itaalias kartis Helgi mägedesse sõita, sinna tooli istuda, mis mägedesse viis. Tõmbasin ta sülle. Helgi ütles, olgu see viimane kord ja oli kõpsti mu kõrval. Minu tütar Hedvig on alati öelnud, et Helgi Sallo on kõige professionaalsem muusikateatri artist, kes laulab puhtalt. Mäletan Helgit juba "Horoskoobi" 6 aegadest, kui olin veel poisike. Helgi kaugeleulatuvat pilku ja hingevärinat hääles, kui ta laulis. Selle tundega läksingi magama." (5) Voldemar Kuslap: Helgist on võimatu kirjutada lühidalt. Julgen arvata, et temaga kokku puutumine ja tema ande kuulmine on rikastanud meid kõiki.(2)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
