Aliide Truu süüdistuskõne Aliide Truu on süüdi oma pere hülgamises, omakasupüüdlikkuses, ebainimlikus käitumises. Naise käitumist ei õigusta armastus Hansu vastu ning soov veeta elu temaga. Aliide on väga südametu inimene. Kui Hansul ja Inglil sündis tütar Linda, siis kiusas ta salaja last. Samuti soovis ta oma õele mõtetes sageli halba, sest oli kiindunud tema mehesse. Aliide hakkas spiooniks ning tegi kõik, et tema õde ja õelaps küüditataks Siberisse. Ta oli kaotanud juba oma vanemad, nüüd kaotas ka õe, kes temast väga hoolis. Aliide tahtis saada oma lapsepõlvekodu tagasi, sest seal peitis end Hans. Ta lootis tõsimeeli, et Hans hakkab kord ka teda armastama nii nagu Inglitki, kuid seda ei juhtunud. Sellepärast korraldas Aliide ka selle, et peale küüditamist Ingel ja Linda enam kunagi tagasi tulla ei saaks
Aliide Truu süüdistuskõne Esialgu ei osanud ma seisukohta võtta, kas Aliide teod ja käitumine olid õiged või mitte. Arvestades aega ja eluolu, millal ta elas, võib arvata, et ta tegi kõik ellujäämise ja normaalse elu nimel. Teisest küljest ei olnud tema käitumine inimlik. Peale pikka arutlemist jõudsin selgusele, et ta ei teinud õieti. Esiteks, oma perekonna hülgamist ei õigusta miski. Ta oli küll meeletult armunud Hansu ja see ajendas teda niimoodi otsustama, kuid ükski inimene ei tohiks armastusest nii ebainimlikke tegusid teha
1. osa 1992,Lääne-Eesti Aliide Truu ajab toas kärbest taga. Ühel hetkel märkab ta aknast tundmatut kogu. Ta natuke kardab, kuid võtab vikati kaasa ja läheb uurima mis see on. See oli tüdruk nimega Zara. Zara oli segaduses ja meenutas Aliidele hullu. Zara oli räpane. Ta oli olnud teel Tallinnasse koos mehega kuid nende vahel tekkis riid ja ta põgenes ning jõudis Aliide murule kaskede alla. Zara oli välismaalane kuid oskas eesti keelt. Aliide ja Zara tutvusid. Zara hakkas meenutama kuidas ta oli sinna sattudud. Ta mõtles pidevalt Pasale ja Lavrentile, kes teda taga ajavad (nende juurest ta tegelikult põgeneski). Zara ka Aliide rääkisid noorte lahkumisest maalt ja varastest. Aliidetahtis teada kes Zara on ja hakkas pärima. Zara hakkas valetama, et saaks jääda Aliide juurde. Ta ütles et töötas ettekandiana Kanadas ja tuli koos mehega Tallinnasse puhkama.
,,PUHASTUS" SOFI OKSANEN Romaan ,,Puhastus" räägib läbi aja ühest perekonna loost. Teos kirjutab ajast, kui Eestis olid võimul kommunistid, kuidas elas Aliide tol ajal ning teost rääkis ka Zara loost, mis algas Vladivostokist, jõudis Berliini ning lõppes uuesti Eestis. Ajas tagasi minnes, räägib teos kahest õest, Aliidest ja Inglist. Inglil oli mees Hans ja laps Linda ning Aliidel oli ainult ühepoolne armastus Hansu vastu. Aliide armastas oma õe meest kogu oma elu, üritades pidevalt Hansu tähelepanu püüda ja Inglit jäljendada, kuid ta pidi alati pettuma - Hansul ei olnud silmi mitte kellegi teise kui Ingli jaoks. Nii surus Aliide oma tundeid koguaeg maha, olles sisemuses kibestunud Ingli ning isegi Linda peale. Aeg oli tol ajal väga keeruline, kirjeldatud oli Vene okupatsiooni perioodi, kui naisi vägistati ja piinati, inimesi saadeti küüditamisele ja Siberisse ning mehi tapeti. Aliide ja Ingel koos lapsega
PUHASTUS SOFI OKSANEN Romaan Puhastus rgib lbi aja hest perekonna loost. Teos kirjutab ajast, kui Eestis olid vimul kommunistid, kuidas elas Aliide tol ajal ning teost rkis ka Zara loost, mis algas Vladivostokist, judis Berliini ning lppes uuesti Eestis. Ajas tagasi minnes, rgib teos kahest est, Aliidest ja Inglist. Inglil oli mees Hans ja laps Linda ning Aliidel oli ainult hepoolne armastus Hansu vastu. Aliide armastas oma e meest kogu oma elu, ritades pidevalt Hansu thelepanu pda ja Inglit jljendada, kuid ta pidi alati pettuma - Hansul ei olnud silmi mitte kellegi teise kui Ingli jaoks. Nii surus Aliide oma tundeid koguaeg maha, olles sisemuses kibestunud Ingli ning isegi Linda peale. Aeg oli tol ajal vga keeruline, kirjeldatud oli Vene okupatsiooni perioodi, kui naisi vgistati ja piinati, inimesi saadeti kditamisele ja Siberisse ning mehi tapeti. Aliide ja Ingel koos lapsega
SOFI OKSANEN „PUHASTUS“ Romaan „Puhastus“ räägib läbi aja ühest perekonna loost. Teos kirjutab ajast, kui Eestis olid võimul kommunistid, kuidas elas Aliide tol ajal ning teos rääkis ka Zara loost, mis algas Vladivostokist, jõudis Berliini ning lõppes uuesti Eestis. Ajas tagasi minnes, räägib teos kahest õest, Aliidest ja Inglist. Inglil oli mees Hans ja laps Linda ning Aliidel oli ainult ühepoolne armastus Hansu vastu. Aliide armastas oma õe meest kogu oma elu, üritades pidevalt Hansu tähelepanu püüda ja Inglit jäljendada, kuid ta pidi alati pettuma - Hansul ei olnud silmi mitte kellegi teise kui Ingli jaoks. Nii surus Aliide oma tundeid koguaeg maha, olles sisemuses kibestunud Ingli ning isegi Linda peale. Aeg oli tol ajal väga keeruline, kirjeldatud oli Vene okupatsiooni perioodi, kui naisi vägistati ja piinati, inimesi saadeti küüditamisele ja Siberisse ning mehi tapeti
Teose tegelaskond ,,Puhastus" räägib elude varastamisest vägistamisega varastatakse Aliidelt elu, Aliide varastab oma õe ja õemehe ja ka õetütre elu, inimkaubitsejad varastavad Zara elu, Zara lõpetab kupeldajate ninamehe elu... Sofi Oksaneni ,,Puhastuse" tegelaskond on suhteliselt väike. Põhiliselt räägib raamat seitsmest erinevast tegelaskujust, kuid aeg-ajalt on teoses mainitud ka teisi tegelaskujusid. Loo keskpunktis on Zara ja Aliide, kes jutustavad kumbki loo oma vaateväljast. Tegelaste käitumismaneer on enamasti tüüpiline tolle ajal eestlastele. Zarat aga tüüpiliste tegelaste alla ma ei liigitaks, sest neid naisi, kes Saksamaale prostituudiks sattusid, on vähe. Ka tema käitumine ei ole iseloomulik tüüpilisele eestlasele. Aliide, Ingel ja Hans iseloomustasid küll tüüpilist eestlast, igaüks omal moel. Ainus asi, mis Aliide puhul imestama pani, oli tema käitumine oma õega
Retsensioon Etendus „Puhastus“ Sofi Oksaneni romaani ainetel Etenduse alguses oli laval talumaja ning monoloogi pidas Karol Kuntsel, kes kehastas Hansu. Peale monoloogi lisati ka talule omapärased seinad akendega. Lavale tulid kaks vene sõdurit koos noore naisega, kellel oli kott peas. Nad kõnelesid vene keeles ja sellest ei saanud mina kahjuks midagi aru nagu ka enamus mu klassikaaslasi. Peategelaseks oli Aliide, kes elas rahulikult oma talumajas, kuni tema õuele tuli noor Venemaalt pärit neiu Zara. Ja siis hakkas vaikselt Aliide minevik avalikuks tulema. Nimelt olid nad kunagi peitnud õega keldrisse õemehe, et too ei peaks Siberisse minema. Aliide, tema õde Ingel ja Ingli tütar Linda viidi vallamaja keldrisse ülekuulamisele seoses Hansu, kes oli Ingli mees, kadumisega. Pärast vallamaja keldris toimunud jubedusi ei suutnud Aliide enam oma õele ja õe tütrale endiselt otsa vaadata
meeleheitlikest tunnetest sündinud pettus. Lugu täpsemalt räägib noorest tüdrukust ja vanast naisest, kes on omavahel suguluses, kuid teoreetiliselt ei ole see määrav. Sugulus teeb küll romaani, kuid kumbki lugu võiks olla omaette olemas ka ilma selleta. Loos on ka juttu vana naise õest, kellega neil on täiesti einevad elutõed ja kelle ellusuhtumised on põrkunud ühe mehe olemasolu tõttu. Lugu, tegelased: Romaani peategelane on Lääne-Eestis elav kuuekümnendates eesti naine, Aliide Truu, kes on ühteaegu pealekaebaja, äraandja, nuhk, kommunist, abielureetur ja mitmekordne mõrtsukas. Aliide, korraliku talu tütar, himustab oma õemeest Hansu ja see ohjeldamatu tunne paneb liikuma romaani süzee. Hans on mehine ja aus noor eesti talumees, keda on kujutatud läbinisti positiivse tegelasena nagu ka tema naist Inglit. Hans on jäänud jalgu poliitilisele keerisele 1940ndatel aastatel ning seetõttu saab temast metsavend. Hansu naine Ingel ja tema õde
Romaan hõlmab mitut erinevat temaatikat: armastus, perekonnasuhted, ininmkaubandus. Kõige olulisem on siiski Eesti lugu.Teos annab tagasivaate Eesti lähiaajaloole ning meie rahva traagikale ajal, mil Teine maailmasõda jõudis lõpule ning Eesti langes Nõukogude okupatsiooni alla. Tõetruult on kirjeldatud jõhkardlust ning toorest kohtlemist, mis naistele osaks langes. See on lugu vaimsest ja füüsilisest vägivallast. Loo peategelasteks on kuuekümnendates aastates Aliide Truu ning noor neiu Zara, kes ootamatult tema juurde satub. Olevik ja minevik on omavahel põimunud ning vähehaaval kujuneb sellest välja terviklik pilt kogu loost. Aliide oli abiellunud eeskujuliku kommunistiga ning seetõttu saigi ta oma lapsepõlvekoju edasi jääda. Tema õde Ingel aga lahkus oma tütrega Eestimaa taeva alt. Üheks motiiviks on armastus ja õdedevaheline kadedus. Aliide Truu armastusest õemehe Hansu vastu areneb hullumeelne kinnisidee
tuttavatega kohtuma ja poisse piiluma, kekutama nii palju kui süda lubas. Kõigutada jalgu, demosteerida moodsates ja kallites mustades siidsukkades jalgu, kõndida kenasti oma parimates riietes ja olla valmis andma märku sobivatele peigmeestele" Naise koht sel ajal oli kodus. Naine pidi karjatama loomi, hoolitsema laste eest, keetma seepi ning andma endast kõik, et kodutööd oleks tehtud. Naine oli see, kes hoolitseks, et laual oleks söök. "Päevast päeva pesi Aliide peete, kiskus välja tillukesi juuri ja koukis välja musti laike. Ingel teatas, et riivimise eest kannab hoolt tema ja tiirutas ringi, käskides Aliidet kord valvata ligunevat riivitud peeti, kord vahetada potis vett, kord tuua kaevust vett" ,,Liide teadis võrratult taimede saladusi ja raviomadusi. Neis asjus oli Liide alati parem olnud kui Ingel., kuid kes seda siis ikka märkas, kui korralikus eesti perenaises hinnati rohkem
on väga raske toime tulla. Armastus võib viia põrgusse, kuid mis see täpsemalt on? Sellel on mitu erinevat järku. Armutunne on raske ning ühepoolne armastus võib tekitada palju pingeid, mis võivad viia inimese äärmusteni, mida saab pidada selleks põrguks. Poolehoiu võitmiseks tehakse praegu ning tehti ka minevikus väga uskumatuid asju. Näiteks Sofi Oksaneni „Puhastuses” räägib peategelasest Aliidest, kes on lootusetult armunud Hansu, kelle südame on aga võitnud Aliide õde, Ingel. Aliide oli omaenda õeraasu peale niivõrd kade, et pidas teda rivaaliks. Ta püüdis oma sõsarast lahti saada ning selleks oli talle too ajastu suurepärane šanss. Peategelane nägi küüditamises võimalust Hans endale võita. See näitab, kuidas inimene on nõus armastuse nimel isegi iseenda lähedastest loobuma. Valu, mida Aliide tundis, viiski ta nii-öelda põrgusse, kus üritas pidevalt erinevate tegutsemistega enda tähelepanu võita
kartus, et poolteist tundi kestva etendusega võib juhtuda sama lugu. Tänu profesionaalsetele näitlejatele suudeti lugu siiski üpriski põnevalt läbi mängida. 20. sajand oli paljude eestlaste jaoks üpriski pingeline aeg. Üheltpoolt rõhus inimesi tugev kommunistlik ideoloogia ning teisalt olid ka inimeste vahelised suhted küllaltki keerulised. Etenduses oli põhirõhk suunatud raamatu kahe peategelase Hansu ja Aliide eluloo peegeldamisele. Näitlejad suutsid väga hästi välja tuua need emotsioonid ja läbielamised, mida kogesid eelmisel sajandil paljud inimesed tagakiusamise, küüditamise ning nendest tekkivate raskete suhete tõttu. Kuna raamat oli üles ehitatud erinevatele perioodidele, siis oli väga huvitav jälgida noorema (Maarja Mitt) ja vanema Aliide (Marje Metsur) vahelist suhestumist laval. Noore Aliide silmist oli näha seda lootust ja tahet edasi võidelda oma unistuste ja õnnelikuma
Selline olukord oli ka Sofi Oksaneni teoses „Puhastus“. Tüdruk, kes elas selle nimel, et tulevikus saada oma unistuste töö arstina meelitati Saksamaale ettekäändega, et seal saab head raha teenida. Sinna jõudes müüdi tüdruk hoopiski prostituudiks ja ta pidi tegema väga jubedaid asju, et lõpuks sellest õudusest pääseda. Ühiskond sunnib vahepeal inimesi tegema midagi ka vastu nende tahtmist ning selle peab ära tegema, kui ei soovita veel hullemaid ühiskonna karistusi. Ka Aliide sattus ühiskonna ohvriks. Ta pidi nooruses üle elama kallima kaotuse, kuna mees, keda Aliide armastas, oli hoopis koos tüdruku õega. Tüdruk pidi iga päev neid koos nägema ja enda tunded alla suruma, et õde saaks õnnelikuks. Hiljem sündis Ingelil ja Hansul tütar Linda ning ka see oli Aliide jaoks löök südamesse. Aliide abiellus inimesega, keda ta ei armastanud lihtsalt selle pärast, et tunda ennast kaitstuna ja elada rahus. Aliide ei saanud soovitud rahu,
Samamoodi oli kodustele. Kui Ingel ja Linda ära viidi, jäi Hans täitsa üksi. Ta igatses väga oma pere järele ja Ingli (Aliide) saadetud kirjad mõjusid talle rahustavalt, kuna ta teadis, et nendega on kõik hästi. Ka Hans lootis, et näeb oma naist ja tütart kunagi veel ning see usk aitas tal elada. Aliidele aga ei mõjunud mälestused hästi ja ta tahtis unustada õde ja tema pere. Õest mõtlemine rebis vanad haavad lahti ja Aliide hingerahu kadus. Aliide ei saanud unustada küll oma õde ning tema pere, sest ta elas selles majas, kus kõik asjad meenutasid ikka ja alati minevikku, aga ta püüdis elada nii, et minevik teda lõputult ei rusuks. Vallamajas juhtunu mõjutas kõiki kolme naist. Aliide vältis seda kohta ja isegi, kui ta pidi sinna minema, siis tekkisid tal külmavärinad ja tohutu hirm, et minevikus juhtunu võib korduda. Lindat mõjutas see kõige enam
Vaime ja füüsiline vägivald teoses "Puhastus" "Puhastus" on 2012. aasta Soome-Eesti koostöös valminud draamafilm, mille rezissöör on Antti Jokinen. Film põhineb Sofi Oksaneni romaanil "Puhastus." Raamat räägib sündmustest, mis toimusid aastatel 19361992 ning toob lugejani tolleaegse raske elu. Inimesi küüditati Siberisse ja nendega käituti igati halvasti ja ebainimlikult. Vaimse vägivalla all kannatasid kõik teose peategelased. Aliide Truu, kes elas oma õe Ingli, tema mehe ja nende ühise laspega, oli üksik hing. Ta armastas tegelikult oma õe meest Hansu, kuid mehel olid vaid Ingli vastu tunded ja teose keskosas otsustas Aliide abielluda kommunisti Martiniga, et olla kaitstud küüditamise eest. Ingel ja Aliide pidid aga päevast- päeva Hansu oma kodus peitma, sest teda taheti sõtta värbata. Ingel oma lapsega elas pidevalt hirmus, et peagi astutakse nende majja sisse ja viiakse nad ära Venemaale. Nii nendega
Paljudele tundub teos kindlasti ropuna ja julmana, kuid tegelikult see oligi elu. Kõik oligi täpselt nii nagu raamatus kirjeldatakse. Elu oligi selline ning kõige parem seda inimestele selgeks teha ongi läbi julmade stseenide. Näiteks on raamatus kirjeldatud väga palju julmust kuid ka seda, mida võib teha armastus inimesega. On inimesi, kes on valmis armastuse nimel tegema kõik, mida tüüpiline harju keskmine inimene ei oskaks uneski näha. Näiteks lasi Aliide oma õe ning õe lapse küüditada, sest ta armastas oma õe meest Hansu. Lõpuks mõistab Aliide, et Hans ei armasta teda ning laseb tal konkus ära lämbuda. Ma pole ei enne ega peale raamatu lugemist veel millegi nii julma ning südametuga kokku puutunud. Sofi Oksaneni teos tõesti vapustas mind ja ma ei oleks osanud arvata, et armastus millekski selliseks võimeline on. Teos ei ole küll puhtalt dokumentaalne, kuid põhineb peamiselt suguvõsalool. See teadmine annab
Lugesin Sofi Oksaneni romaani ‘’Puhastus’’, mille tuumaks, nagu kirjeldatud raamatu tagaküljel, on ‘’meeleheitlikest tunnetest sündinud pettus, mis avab ühe suguvõsa painavate kogemuste kaudu Eesti tõrjutudvaikitud lähiajaloo.’’ Raamatu näol on tegemist mitte vaid ühe naise elu, vaid ka ühe riigi, ühe pere ja nende järglaste eluga, mis lugejate ees avaneb. Raamatu peategelaseks on läbivalt Aliide Truu (sünninimega Tamm), kes on oma elu veetnud LääneEestis paiknevas talus, vähemalt nii on läinud. Teine peategelane on aga Zara, kelle nähtavasti vaikne elu Vladivostokis pöörati pea peale, kui temale lubatud läänelik külluslikus ning intriigne elu viis tema hoopistükis Berliini, kus temast sai pidevas narkojoobes prostituut
Olen varem lugenud ühiskonnakriitilisi ajaloolisi romaane inglise keeles nii Jaapani kui Keenia, nii USA kui Taani kohta, nii et võrdlusmomendina terendavad kõik need ja paljud teised alateadvuses. Alustades täitsa algusest, pealkirjast sõna purge ehk puhastus, sügav puhastus, meenutab sõna purgatory, purgatoorium. Puhastustuli on inglise keeles selgelt hinge süvapuhastuse maitsega, mittekehaline. Sõna purge on terves raamatus kasutatud vaid korra kui Aliide naaseb oma esimeselt keldrisse sattumiselt ning puhastab oma nägu. Ilmselgelt kõlab sel hetkel purge lauses pisut kohatult, ent arusaadavalt kasutada teda oli vaja. Samas kujutan ette, et eesti keeles puhastatakse raamatus pidevalt midagi või kedagi küll kööki, küll mõtteid, küll kappi, porgandeid, aknaid, tomateid, suguorganeid. Midagi peab tõlkes ju kaduma minema. Keskusteludes on välja pakutud, et raamat kasutab palju kliseesid. Nii see on ning just see
eesti keeles "Stalini lehmad" 2004 "Baby Jane" 2005 eesti keeles "Baby Jane" 2006 "Puhdistus" 2008 eesti keeles "Puhastus" 2009 "Kun kyyhkyset katosivat" 2012 eesti keeles "Kui tuvid kadusid" 2012 Näidendid "Puhdistus" 2007 "High Heels Society" 2008 Märtsis 2009 ilmus Sofi Oksaneni ja Imbi Paju toimetatud soomekeelne kogumik ,,Kõige taga oli hirm" (,,Kaiken takana oli pelko"), mille läbivaks teemaks on Eesti ühiskonna saatus nõukogude ajal. "Puhastus" sisu lühikokkuvõte Aliide Truu nimeline vanem naine elab üksinda Lääne-Eestis. Eesti riik on äsja taasiseseisvunud ja maareform alanud. Vana naise argipäeva katkestab taluhoovile sattunud kahekümnendates Zara. Meelemärkusele tulnuna räägib Zara, et põgeneb oma vägivaldse mehe eest. Kohtumine Zaraga rebib Aliides lahti noorpõlvestmälestused, armastusest ja valikutest, mis otsustasid tema lähedaste saatuse. Oma meeletheitlike
neid on kasvatatud vaid rusikavõimu abil. Igapäevaseks näiteks oleks koolikiusamine, millele annab lahenduse leidmine justkui vaid hoogu juurde. Heaks näiteks unistuste nimel võitlemisest on Sofi Oksaneni teos „Puhastus“. Lugu keskenub sellele, kuidas inimene vägivallaga kokku puutudes muutub, kuidas iga teoga kaasnevad tagajärjed ning kuidas lootus sureb viimasena. Öeldakse, et armastuse nimel ollakse kõigeks valmis: peategelane Aliide Truu pingutab oma viimse elutunnini selle nimel, et saaks oma armastatuga koos olla. Naine peab mehe kaitsmise nimel reetma oma perekonna ning taluma vene võõrvõimu füüsilist väärkohtlemist ja vaimset terrorit, mis muudab ta küll tugevamaks, kuid endassetõmbunud inimeseks. Aliide ei räägi oma minevikust kellelegi, kuna tal on pidevalt hirm tõe ees, mis võiks kogu tema aastatepikkuse püüdluse luhta viia. Saades
igatsust kellegi järele. Hendrik Visnapuu kohta otsides leidsin erinevaid fakte tema tegemiste ja elukoha kohta. Visnapuu oli kõige huvitavam eesti luuletaja, keda õppinud olen, kuna pidin tema kohta informatsiooni ise otsima. Üldiselt oli väga huvitavad luuletused ja tema elulugu. 7. LISAD Hendrik Visnapuu 1917 Hendriku allkiri Henrik Visnapuu, kes ostis Külakubja talu 1912 aastal. Tema kõrval olev poiss on Henriku pojapoeg,. Aliide Visnapuu ongi järgmine, tema kõrval hoiab klaasi tema abikaasa Karl Mänd, kelle põlvel omakorda paari poeg Ernst. Taga seisavad Mari ja Eduard Visnapuu (Henriku poeg ja minia, Aliide ema ja isa). Vuntsidega vanamehe nime ei tea. 8. Kasutatud kirjandus Hendrik Visnapuu 1966. Väike Luuleraamat. Tallinn: Kirjastus Eesti Raamat http://www.annaabi.com/Eesti-kirjanduse-ajalugu-II-m8833.html http://www.kirmus.ee/erni/kogu/visn03.html http://kirjanduslugu.edu.ee/ http://www.kirmus
Ja nii tuleb rahu ja vaikus pikkamisi Ülisoo, kus möödunud päeval oli nii palju elu ja liikumist, kus pühitseb Joosep Tools Raja Teelega oma pulmapidu. Viimasena lahkub Ülesoolt Tools ise Teele, Lesta, Lutsu, Tali ja Raja noorema peretütre Aliide seltsis, sest majas pole tõesti enam kohta, kus võiks mõnusamalt välja sirutada roidunud keha. Teisel hommikul on noorpaar jälle varakult Ülesool. Peale hommikusööki lahkuvad kaugemaltki pulmalised, soovides rahu ja rõõmu sinna tallu. Toots ise viib Kippeli ja kasukasse mässinud apteekri vaksalisse, kuna Lesta, Luts ja Tali Saare hobusega sõidavad. Varsti tuleb rong ... Ärimees laob noad ja kahvlid kasti tagase, võtab kasti kaenlasse, paneb endale mütsi poolviltu
13. Mihkel Mutt „ Rahvusvaheline mees“ Eestlane ja Euroopa, kaerajaan. Inimesed üritavad välismaal võimalikult palju tähelepanu saada ning üritavad ennast kuidagi märgatavaks teha.Mõned inimesed suudavad maailma pilti jääda ning silma paista. 14. Sofi Oksanen „ Puhastus“ Kinnisidee, kättemaks, armastus, ühepoolne armastus Teos kahest õest, Aliidest ja Inglist. Inglil oli mees Hans ja laps Linda ning Aliidel oli ainult ühepoolne armastus Hansu vastu. Aliide armastas oma õe meest kogu oma elu, üritades pidevalt Hansu tähelepanu püüda ja Inglit jäljendada, kuid ta pidi alati pettuma - Hansul ei olnud silmi mitte kellegi teise kui Ingli jaoks. Nii surus Aliide oma tundeid koguaeg maha, olles sisemuses kibestunud Ingli ning isegi Linda peale. Me ei tohime hinnata inimesi enne, kui me õpime neid tundma. Me ei saa inimest hukka mõista selle põhjal, mis me näem ja oletame olevat. 15
kiputakse oma laste, lähedaste ning sõprade-sõbrannadega liialt vähe aega veetma. See teeb Eesti rahva üksikuks. Kuid alati on võimalusi, et eestlane muudab end, saab paremaks ja teeb oma endisele, kiirele ja rapsivale eluviisile lõpu ja hakkab mõtlema teisiti. Hetkelised raskused saab ületada, kui sellele ise vastu astuda, leida omale mõttekaaslasi ja neid muresi lahendada. Sofi Oksaneni teoses „Puhastus“ leidis Zara oma muredele lõpu, kui jõudis Aliide, oma vanatädi juurde, kes teda aitas ja tegi rõõmsamaks. Seega, eestlane on tulus olla siis, kui inimene käitub vastavalt, vastasel juhul satub kodumaa inimene otsatu ikke ohvriks. Eestlane ei saa jääda eestlaseks, kui ta on liialt rahvuslik ehk teiste riigi inimeste vastane. Kui inimene on mõistlik, armastab oma kodumaad piisavalt, siis on eesti mehed ja naised eestlased. See on ühiskonnas suur probleem. Kui inimene käitub oma maarjamaal vastavalt, on ta enda elu ka tulusam
Trt-s oli teatrietendused keelatud alates 1812.st, kuna kardeti väljaastumisi. Eestikeelse teatri sünd 1870 "Vanemuise Selts", Koidula "Saaremaa onupoeg". 1 2. S. OKSANEN ,,PUHASTUSE" ANALÜÜS Teose tegevus leiab aset nii Teise maailmasõja järgsel ajal 1940ndate teisel poolel ja 1950ndate alguses kui ka taasiseseisvunud Eestis 1990ndatel. 2. Raamatu peategelasteks on vanadaam Aliide Truu ning tütarlaps Zara Pekk. Aliide Truust annavad peamiselt aimu tagasivaated, mil mindi raamatus Teise maailmasõja järgsesse aega. Sel ajal oli ta noor ja hakkaja tütarlaps, kuid jäi pea igas olukorras õe Ingli varju. Oma õde Aliide seetõttu ei sallinud. Suureks vaenutekitajaks oli siinkohal samuti Ingli abikaasa Hans Pekk, keda ka Aliide armastas. Hansu nimel oli Aliide valmis kõigeks. Raamatu kaasaegses tegevustikus,
perega. Südamesunnist aetuna sõitsid vennad K.Treifeldt ja H.Mäe Tallinna, et seal Vabakoguduse juhatusega läbi rääkida. Saanud sellekohase loa, avati Paduri talus 14.sept 1924 Tallinna Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduse TRIIGI- NARAKA osakond ja õnnistati äsja usklikuks saanud 9 inimest, kes olidki uue koguduse esimesed liikmed. Need olid: Anna Mäe, Helene Mäe, Heinrich Mäe, Elise Mets, Karl Treifeldt, Aliide Treifeldt, Sohfie Treifeldt, Jaan Mäe, Pauline Green. Osakonna juhatajaks jäi HEINRICH MÄEja tema abiks KARL TRUUPÕLD (endine Treifeldt), kes hakkas oma majandushoone juurdeehitusse tegema kooskäimise ruumi. lk8 Ka Jaan Mäe ehitas oma majja suurema kooskäimise ruumi. Koos käidi veel Kiltsis, Määris, Rohus ja Rahklas
1. Mis on ühiskond, millised on nüüdisühiskonnale omased tunnused? Mis on ühishüve? Ühiskond on suurte inimhulkade korrastatud kooselu viis. NÜÜDISÜHISKONNALE OMASED TUNNUSED: ● Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus ● Tööstuslik kaubatootmine ● Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises ● Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus ● Inimõiguste tunnustamine Ühishüve Riik, mille oleme valinud end juhtima, kogub makse, mis hüvitab meile meie vajadusi. Mittemajanduslik: Majanduslik: -haridus ja tervishoid -riigimeedia -politsei ja kaitsejõud -teed ja tänavad -kohus -ühistransport jne 2. Milline on ühiskonna struktuur? ● avalik sektor (riigisektor)(tegeleb ...
Onu Vootele hakkab Leemetile ussisõnu õpetama. 4. Leemet päästab rästiku siili käest. 6) Seosed tänapäevaga "Puhastus" S. Oksanen 1) Kus ja millal? 1990. aastatel Lääne-Eestis 2) Peategelane Aliide 3) Probleemid 4) Tsitaadid o "Inimesele on vaja teist inimest ja kedagi, kellega rääkida." 5) Kavapunktid 1. Aliide leiab aiast maas lebava tüdruku. 6) Seosed tänapäevaga
4. Leemet päästab rästiku siili käest. 6) Seosed tänapäevaga "Puhastus" S. Oksanen 1) Kus ja millal? 1990. aastatel LääneEestis 2) Peategelane Aliide 3) Probleemid 4) Tsitaadid o "Inimesele on vaja teist inimest ja kedagi, kellega rääkida." 5) Kavapunktid 1. Aliide leiab aiast maas lebava tüdruku. 6) Seosed tänapäevaga
Tema arust oli pomm tema vankris. Tal olevat väga kiire olnud. Theodori sõnul jäänud tema mära just tollest päevast lonkama ja longanud seni, kuni ta kolhoosi kanadele söödeti. Kui külavolinik Hugo Päss iga päev tema majast rattaga mööda sõitis, läks tal alati keha higiseks, sest ta kartis oma "teo" ilmsiks tulekut. Tegelikkuses sõi ta plahvatuse ajal kartulikoopas külma tangusuppi, mille ta naine öösel keetnud oli. Perekond: naine Aliide Mölder Surmapõhjus: loomulik surm 15 4.39. Aliide Mölder (sünd. Piirits) Sünnikoht: Harala Olemus: talle ei meeldi valetamine ja väljamõeldistega suurustamine, millest annab tunnistust see, et ta oma mehe valed ümber lükkas; Lugu: Ta eitab oma mehe lugu ning avab tegelikkuse. Perekond: mees Theodor Mölder Surmapõhjus: loomulik surm 4.40. Endel Uuden Sünnikoht: Harala
et Riismaa on vähehaaval hakanud oma poeetilist jõudu valitsema. ,,Tarabella" (2017) interaktiivseid muuseumide rakendusi, kuid ka Tarabella luulekogu, mis osaliselt haakub Merimetsa piirkonnaga. Otsinud vanast ajakirjandusest välja vanu uudiseid, millest on sündinud luuletus. Tarabella peaks olema koera nimi, kellest sai tänava nimi, millest tuleb tekstikogu pealkiri. Seewaldi ja Tallinna maastikud. Erinevad ajad ja erinevad ruumid saavad kokku. Seewaldi kandis viibitakse, kallis Aliide on ühes ajas, ruum on inimestest täidetud, kuid need inimesed on elanud erinevatel aegadel. Ajalugu elustub kaasajas. Seda on näha ka ,,Tarabellas". Mustikad kasvavad kogu aeg, olles nagu väljaspool aeg ja ruumi (mustikad surnuaial). Carolina Pihelgas klassikalisemad luulekogud, eriaegadel kirjutatud luuletused kokku kogutud ja terviklikuks komponeeritud: ,,Metsas algavad hääled" (2010) ja ,,Õnnekangestus" (2011). Tervik kompositsioon. Mõlemad üsna lühikese aja jooksul kirjutanud
On ka kolumnist, ühiskondlikud poliitilised teemad. 2010 „Puhastus“ Eesti teatris. Tunnustused: „Puhastus“ – Soome kõrgeim kirjandusauhind Finlandia, 2009 Postimehe aasta inimene, 2010 Eesti Maarjamaa risti 4.klassi teenetemärk, Põhjamaade nõukogu auhind. 2011 abiellus itipoisiga. Gooti stiilis inimene. Räägib head eesti keelt. Teostes vägivald naiste vastu. Sofi Oksaneni „Puhastus“. Tegevus toimub aastatel 1936-1992 Eestis, Venemaal, Berliinis, Lätis. Aliide Tamm (Truu) ja Zara Pekk PROBLEEMID: ühepoolne armastus, reetmine, armukadedus, naistevastane vägivald, inimkaubandus, võimu mõju inimesele. Pilet 2 1. Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed (Ilias ja Odüsseia) ANTIIKKIRJANDUS – antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust. VANAKREEKA KIRJANDUS - Vanakreeka kirjandus on antiikaja kreekakeelne kirjandus. Tegu on Euroopa vanima kirjandusega. Vanakreeka kirjandus on Euroopa ainus täiesti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
