Mats Traat (5)

Põhikool - Kirjandus - Kirjandus

4 HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Tallinna 21. Kool
Mats Traat
Koostaja : Martin Laid ; 9d

Sisukord

Sissejuhatus 3

Mats Traadi looming 4

Kokkuvõte 11

Kasutatud kirjandus 12
Sissejuhatus
Mats Traat sündis 23. novembril 1936. aastal Kuutse talus Meema külas Palupera vallas Tartumaal . 1945-1946.aastatel õppis Arula koolis, 1946-1947.aastatel Vana-Otepää koolis, 1947-1949. aastatel Nõuni koolis, 1949-1951. aastatel Rannu koolis, 1952-1953. aastatel Tartu tehnikumis, 1957. aastal lõpetas ta Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964. aastal Gorki Kirjandusinstituudi ning 1969. aastal sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Ta töötas
1965-1969. aastatel toimetajana Tallinnfilmis.
Mats Traat on oma loominuga pälvinud palju tähelepanu ning auhindu: võitis Friedebert Tuglase novelliauhinnad 1975.a, 1996.a, 2002.a, ja 2007. aastal.
Mats Traadi looming
Mats Traat alustas oma loomingut külaelu argiprobleemidest luuletamisel. Tema esikraamat “Kandilised laulud”, mis ilmus 1962. aastal, äratas soodsat tähelepanu. Traat avardas oma värsikogudes “Küngasmaa” ja “ Kaalukoda ” ning poeemis “Kassiopeia” üha oma ainevalda , andes edasi ka globaalseid motiive . Oma teostes nõudleb ta elult ilu ja täiuslikkust, püüab lahti mõtestada olevikku ja olevat läbi enda. Tema luules esinesid koos nii tulevikuoptimism ja kodumaateema, filosoofilis -, loodus- ja isamaaluule . Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik .
“Traat on oma romaanides kirjutanud eestlaste lugu, aidanud taastada meie vaimset identiteeti ning eneseväärikust. Eepiliste suurteoste kõrval on Traat kirjutanud ka silmapaistvat luulet. Traadi suurus on ta eetoses ja inimsaatuste ning ajaloo keerdkäikude mõistmises”. Nii kirjutas Postimees Mats Traadist tema 70. sünnipäeval 2006. aastal.
Mats Traat vasakul. Tema 70. sünnipäev.
Kirjaniku varasemat proosat – novellikogusid "Koputa kollasele aknale " ja "Mänguveski", romaani " Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" ja jutustust "Irdinimene" – ühendab maksimalisminõue, täisväärtuslikust elust unistava inimese opositsioon nüristavate ja mugandavate argi- ja olusuhete vastu.
“Mats Traat usub, et kõige olulisem on inimest mõista. Ja kirjutab oma raamatutes just sellest kõige olulisemast.” Maalehele ütles ta, et eestlaste rahvuslik mälu on eelkõige kultuurimälu ning selle hoidmisega ta tegelebki.
Tähtsal kohal Mats Traadi loomingus on naised. Sellest on tehtud ka vastav uurimustöö analüüsimaks tema arusaamist naistest.
“Uurimistöös “Naised Mats Traadi loomingus” on uuritud, kuidas üks tüüpiline eesti meeskirjanik kujutab naisi. Tööle ajendasid vastakad arvamused Mats Traadi kui mehe teadmistest naistest. On kriitikuid, kes arvavad , et mees, seega ka Mats Traat, ei saa iialgi mõelda nagu naine, aga on ka neid, kes ülistavad Mats Traadi oskust kirjeldada naiste hingeelu . Nende kahe seisukoha vahel on aga suur ebakõla ning antud uurimistöös ongi ongi proovitud välja selgitada, kumb seisukoht on õigem ja miks see nii on.
Uurimus koosneb kahest osast. Esimeses osas on vaatluse all teosed “ Inger ” ja “ Rippsild ”. Naistegelasi nendes raamatutes on analüüsitud neljast aspektist: bioloogilisest, psühholoogilisest, sotsiaalsest ja kujunduslikult. Järeldub, et Mats Traat – meeskirjanik – peab naise põhiliseks elumõtteks armastust ning selle pärast ohvrite toomist . Naise soov on armastada ja olla armastatud ning tunda, et ta on nagu viljakas maamuld, mis annab saaki. Ka väliselt on naistel Mats Traadi teostes palju ühiseid jooni. Kõik nad on millegi poolest eriliselt kaunid, lummavad. Kõigis naistes on midagi salapärast, mõistatuslikku, müstilist. Ka on kõik naised milleski nähtavalt haprad ja haavatavad, samas on nad visad.
Uurimuse teises osas on analüüsitud Mats Traati kui tüüpilist meeskirjanikku ja meest. On lähtutud Carl Gustav Jungi teooriast, et igas mehes peitub anima - sisemine naine. Anima sisaldab mehe alateadvust mõjutavaid arusaamu ja omadusi, mida mees peegeldab või siirdab naistesse. Siinkohal on anima jagatud kolmeks, käsitledes kõigepealt naist emana (põhiliseks omaduseks on hoolitseda, muretseda, aidata), seejärel neitsinaist (kujutlus puhtast süütust tütarlapsest, kes ootab printsi valgel hobusel) ja viimaks ka naist kui hoora (kujutab endast külgetõmbavat, kuid ühteaegu kardetavat seksuaalsust). Tuleb välja, et eesti mehel on hirm, kas ta suudab olla piisavalt hoolitsev, abistav – kas ta on piisavalt emalik. Veel on meestele tähtis, isegi ülitähtis, et laps sünniks armastusest. Samas on aga puudu naiselikust armastusest – naise füüsilisest armastusest.
Uurimistööst selgus, et vastupidiselt arvamusele, et mehed ei saa kunagi naistest täielikult aru, mõistavad nad naisi vägagi hästi. Ennekõike oleme ju inimesed, meil kõigil on tegelikult vajadus armastuse, kodu ning läheduse järele. Meil kõigil on oma vead ja kompleksid, kuid me oleme kõik üks liik.”
Mats Traadi üks suuremaid ettevõtmisi on veel lõpetamata sariromaan “Minge üles mägedele”, mille esimene osa oli “Puud olid, puud olid, hellad velled” ning see ilmus 1977. aastal. Siiamaani on ilmunud sellest sarjast üksteist teost, neist viimane 2002. aastal.
“Minge üles mägedele” jutustab ühe Lõuna-Eesti perekonna lugu. Autor põimib kokku fiktsiooni ja ajaloo, kirjakeele ja tartu murde ning eraelulise ja ühiskondliku plaani, moodustades panoraami Põhja- Liivimaa elust 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses. Romaanid on koondatud kolme köitesse: esimeses köites “Puud olid, puud olid, hellad velled”, “Võim”, “Vald”, “Aja pilkaja välja” ja “Must sõda”; teises köites on esindatud “ Umbne suvi”, “Metsaline näitab ennast”, “ Peremees võtab naise” ning “ Muld lõhnab”; kolmas köide pole veel ilmunud, kuid kaks romaani on: “Valge lind” ja “Naised ja pojad”.
Kui “Minge üles mägedele” on kõige suurem ettevõtmine Mats Traadi poolt, siis kõige esinduslikum teos on “Tants aurukatla ümber”, mis ilmus 1971 . aastal. Romaan käsitleb eesti taluelu XX sajandi algusest keskpaigani. Suursündmuseks on aurukatla jõudmine eesti külla, mis toob endaga kaasa tapva kehalise töö järkjärgulise taandumise. See teos on tugevasti ja sügavalt seotud talupojaromaani traditsioonidega.
Viies peatükis ehk „ tantsus “ valgustatakse läbi viis ajahetke, mis esindavad Eesti maaelu ühiskondlikel murrangujärkudel. Neid lahutavad üksteisest mitmeaastased vahemikud. Rangelt on aga välja peetud tegevuskoha ühtsus. Karaktereid ja olustikku kujutab Mats Traat punktiirselt, teemat arendab ta põhikujundite (nt aurukatel , rehepeks, oinas) abil. Need kanduvad ühest peatükist teise ja saavad juurde ikka uusi sümboltähendusi. Romaanis valitseb argine õhkkond – niihästi töö tõttu, mida siin tehakse, kui ka tegelaskonna tõttu.
Esimene tants – tegevus toimub keisriaegsel Eestimaal. Kõige tähtsamaks sündmuseks on aurukatla saabumine tallu . Aurukatel toob masinate ajastu maale. Kesksel kohal on ka vana Aniluige ja ta Jürist poja peremeheprobleemide sirgeksrääkimine. Nende rabelemise juhtimisohjade pärast lõpetab vallakasak, kes toob Jürile sõttamineku kutse.
Teine tants – tegevus toimub juba iseseisvas Eestis. Aurukatel koos peksumasinaga esineb selles tantsus rauast monstrumina, mis sandistab sulaspoisi. Tants lõpeb kemplevatoonilise oksjonipildiga.
Kolmas tants – tegevus toimub 1943. aastal. Kolmas tants algab okupatsiooniaasta sügisel viljakuivatis, kus on parajasti tärganud kahe noore peagi puruneda ähvardava armastus. Kaks koolivenda, masinisti noorem poeg Jaanus ja Aiaste Taaveti poeg Edgar arutavad siin oma saatust, mis üheski variandis head ei tõota. Kolmandas tantsus varjutab maa ja vilja probleemi käsutäitlikkusest tulenenud inimesejaht ja sõda siinsete metsade taga.
Neljas tants – tegevus toimub 1949. aastal. Neljas tants on esimese kolhoosiaasta sügisest. Jälle on ametisse kutsutud vana aurukatel, töökäsi on vähe ja traktoreid ei jätku. Aina sajab ja sajab, ning nooruke kolhoosimees ei tea mitte, kas jõuab vilja salve saada. Inimesed on pinevil. Olukord jõuab haripunkti , kui varumisvolinikust Eesneri Eedi oma käega tahab peksumasinat käima panna.
Viies tants – tegevus toimub 1954. aastal. Viies tants toimub ajal, mil kolhoosi alguspäevade pinge on taandumas, elu on hakanud rööbastesse jooksma . Kui kogu romaani vältel valmistub keegi lahkuma , siis selles tantsus annab juhttooni saabumine – Taavet Aniluik, üks kahest peategelasest oli küüditatud Siberisse ja tuleb nüüd tagasi kodukohta. Vanal aurukatlal on aeg ümber, nagu paljudel nendelgi, kes lõid korra tantsu ta ümber.
Elutants oma sammude ja pöörete, tulekute, olekute ja minekute ammendamatu hulgaga on Mats Traadi romaanis siiski ennekõike tõsine tegevus. Siin käib töö vilja, see on leiva pärast. Mats Traadi teemaks on maa ja tema harija, töö ja inimene läbi aegade. 1972. aastal sai Traat romaani eest Nõukogude Eesti preemia.
Mats Traadi teoste paralleelid oma eluga on väga lähedased. Postimehe artiklis ütles ta järgmist: “Üldraamistik on muidugi minu suguvõsalt võetud, 1885. aastal abiellus minu isa esimest korda – ta oli siis 20-aastane ja tema abikaasa oli tast kolm aastat vanem. Nende pulmaga hakkabki saaga peale. Ja ka ühiskondlikus elus tähendas see murranguaega: venestamine , uued reformid jne. Aga siiski polnud «Minge üles mägedele» mälestuste kogu ega ajalookroonika , vaid ikkagi täie teadmisega komponeeritud romaan.”
Õige on ka see, et autor kasvab koos oma tegelastega. Tegelased elavad oma elu ja ajavad oma asja. Sa võid olla nendega nõus või mitte. Tekivad psühholoogilised võrgustikud ja liinid, mis ei sõltu enam autori tahtest. Ise võid sa teada või mitte teada, kuid kirjaniku ülesanne on jutustada inimese ja tema saatuse lugu.”
Peale oma loomingu on ta tõlikinud ka luulet poola, makedoonia ja tšehhi keelest. Kuid alati on jäänud keskseks teemaks eesti maaelu olevik ja minevik.
Romaanid:

"Tants aurukatla ümber" (1971; kordustrükid 1975 ja 2005)
"Maastik õunapuu ja meierikorstnaga" (1973)
" Pommeri aed" (1973; kordustrükid 1985 ja 2008)
"Inger" (1975; kordustrükk 1989)
"Türgi oad" (1977)
"Puud olid, puud olid hellad velled" (1979)
"Rippsild" (1980)
" Karukell , kurvameelsuse rohi " (1982; kordustrükk 1990)
"Üksi rändan" (1985)
"Minge üles mägedele (I 1987, II 1994)
"Hirm ja iha" (1993)

Luulekogud :

"Kandilised laulud" (1962)
"Kaalukoda" (1966)
"Ilmakaared" (1970)
" Hilised talled " (1976)
"Valitud luuletused" (1979)
"Septembrifuuga" (1980)
"Sügislootus" (1986)
"Ajalaulud" (1990)
"Vastuseta" (1991)
"Koidu kätes" (1993)
"Harala elulood " (2001)

Näidendid:

"Päike näkku" (1981)

Novellikogud

"Islandi suvi" (2003)
"Sarviku armastus" (2007)

Kokkuvõte
Mats Traat tegeleb eesti rahva kultuurimälu säilitamisega. Ta kujutab oma loomingus eesti talurahva elu erinevatel perioodidel. Ta kirjutab oma romaanides eestlaste lugu ning aitab taastada meie eneseväärikust ja kultuuri. Traat tahab oma loominguga sisendada meile eneseusku ja tulevikuoptimismi ning seda püüab ta teha läbi enda.
Oma ponnistuste eest on teda pärjatud paljude auhindade ning suure tunnustusega eestlaste poolt.

Kasutatud kirjandus

www.postimees.ee
www.wikipedia.org
www.miksike.ee
www. maaleht .ee
“Tants aurukatla ümber”, M. Traat, 1971.a
“Minge üles mägedele I”, M. Traat, 1987.a

Tallinn 2009

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 146 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

146 laadimist Kokku alla laetud

5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MartiniBaby Õppematerjali autor

Kokkuvõte tema loomingust ja eluloost

kui kellelgi vaja siis olemas ka powerpointi ettekanne

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Mats Traat - Referaat

Kool. Mats Traat Kirjanduse referaat Maksim Arket klass Tallinn 2009 2 Mats Traat on luuletaja, prosaist, stsenarist ja luuletõlkija. Ta on sündinud 23.novembril 1936 Tartumaal Palupera vallas Meema külas Kuudse talus põllutöölise pojana. Õppinud on ta paljudes erinevates koolides: Arula kool 1945-1946; Vana-Otepää kool 1946-1947; Nõuni kool 1947-1949; Rannu kool 1949-1951; Tartu tehnikum 1952-1953; Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikum 1954-1957; Moskva Kirjandusinstituut 1959- 1964; Kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1968-1969.

Kirjandus

doc

Referaat Mats Traat

Paide Gümnaasium Mats Traat Referaat Koostaja: Ahti Metssalu Juhendaja: Maris Raudsepp Paide 2007 Sisukord Sissejuhatus ..........................................................................

Eesti keel

pdf

Tants aurukatla ümber - Mats Traat

"Tants aurukatla ümber" Mats Traat Ülevaade Traadi loomingust Mats Traadi loomingut iseloomustab ideelis-kunstiline terviklikkus luules, proosas ja (filmi)dramaturgias. Traat kujutab eestlaste saatust eelkõige külaühiskonna ajaloo kaudu, jäädvustades inimese teisenemist muutuvas ajas. Mats Traadi loomingu missiooniks on protest argimadaluse vastu, inimese äratamine vaimsele elule. Rahvuslikku süvadimensiooni võimendab etnograafiline aines ja sageli ka murdekeel tegelaskõnes. Romaanid "Karukell, kurvameelsuse rohi" "Septembrifuuga" (1980) (1982; kordustrükk 1990) "Sügislootus" (1986) "Tants aurukatla ümber" "Üksi rändan" (1985) "Ajalaulud" (1990)

Kirjandus

odt

Mats Traat

Mats Traat (sündinud 23.11.1936) Elulugu: Mats Traat on pärit Tartumaalt Palupera vallast Meema külast Kuudse talust põllutöölise pojana. Isaga siiski suhted puudusid, kuna jättis tema ja ema maha. Ei andnud isegi nime pojale. Mats Traat on Eesti proosakirjanik, luuletaja, stsenarist ja luuletõlkija. Abielus tõlkija Victoria Traadiga. Haridustee: Arula kool 1945-1946 Vana-Otepää kool 1946-1947 Nõuni kool 1947-1949 Rannu kool 1949-1951 Tartu tehnikum 1952-1953 Vaeküla põllumajanduse mehhaniseerimise tehnikum 1954-1957 Moskva Kirjandusinstituut 1959-1964 Kõrgemad filmi-, lavastaja ja stsenaristi kursused 1968-1969 Töökohad: ·Kureküla sovhoosi tööline. ·Normeerija. ·Tehnilise järelvalve inspektor.

Kirjandus

pptx

Mats Traat

1962. aastal ilmus esikluulekogu "Kandilised laulud". Edaspidises loomingus avardas üha oma ainevalda. Looming Teoste keskne teema on maaelu olevik ja minevik. Romaanides kujutab eestlaste lugu. Inimese teisenemine muutuvas ajas. Looming "Traat on oma romaanides kirjutanud eestlaste lugu, aidanud taastada meie vaimset identiteeti ning eneseväärikust. Eepiliste suurteoste kõrval on Traat kirjutanud ka silmapaistvat luulet. Traadi suurus on ta eetoses ja inimsaatuste ning ajaloo keerdkäikude mõistmises". Looming Maksimalisminõue. "Mats Traat usub, et kõige olulisem on inimest mõista. Ja kirjutab oma raamatutes just sellest kõige olulisemast." "Minge üles mägedele" Veel lõpetamata sariromaan. Siiamaani ilmunud 11 teost. Esimene teos ilmus 1977. aastal. "Minge üles mägedele"

Kirjandus

doc

Mats Traat

Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969 sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Töötas 1965 - 1968 toimetajana Tallinnfilmis. Sündis Tartumaal. Õppis Moskvas Kirjandusinstituudis. Praegu kutseline kirjanik. Tuglase novelliauhind (1996, 2002, 2007) Esikraamat "Kandilised laulud", mis ilmus 1962, äratas soodsat tähelepanu. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus". Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" ja jutustust "Irdinimene" ühendab maksimalisminõue, täisväärtuslikust elust unistava inimese opositsioon

Kirjandus

docx

Mats Traadi elu ja looming

Elulugu Mats Traat sündis 23. novembril 1936 Tartumaal Paluvere vallas Kuudse talus. Kuna tema lapsepõlv möödus karjapoisina, lükkus edasi ka tema esimene koolipäev. Traat ise on seda päeva meenutanud nii: „Muidugi oli ka 1945. aastal õppetöö alguseks määratud 1. september, aga isa ütles: praegu on kibe tööaeg, kes karja hoiab, kui sa kooli lähed; oota kaks nädalat, seniks suudame ehk suurema jao vilja ära koristada, siis jõuad küllalt koolis käia.” Eelneval aastal ei olnud saanud Traat kooli minna, sest talu oli sõjatules maha põlenud ning tal polnud jalanõusid ega riideid kooliks. Kooli läks ta lõpuks 9-aastasena, septembri keskpaigas

Eesti kirjandus

doc

Mats Traat

MATS TRAAT ( 23. XI 1936 ) Sündis Tartumaal. Õppis Moskvas Kirjandusinstituudis. Praegu kutseline kirjanik. Esikraamat "Kandilised laulud", mis ilmus 1962, äratas soodsat tähelepanu. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luuletajana, avardas M. Traat värsikogudes "Küngasmaa" ja "Kaalukoda" ning poeemis "Kassiopeia" üha oma ainevalda, tuues sellesse ka globaalseid motiive, nõudleb elult ilu ja täiuslikkust, püüab mõtestada olevat läbi enese "Laternad udus". Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" ja jutustust "Irdinimene" ühendab maksimalisminõue, täisväärtuslikust elust unistava inimese

Kirjandus

Rohkem sarnaseid