korpuse vahele on kinnitatud sidurid ning lisatud on vedrud, mis suruvad satteliite. Kui üks ratas hakkab pöörlema teisest kiiremini siis sidurid üritavad sellele vastu seista, üritavad seda takistada. Jõudu mida selline differentsiaal suudab libisemise vastu tekitada sõltubki vaid vedrude tugevusest ja sidurite hõõrdetegurist. Kui seda jõudu ületada siis käitub sellist tüüpi differentsiaal kui tavaline, milles kantakse jõud rattale, mida on lihtsam vedada. Tavaline diferentsiaal Jõud kantakse edasi sellele poolteljele, mida on lihtsam vedada, ehk rattale, mida on lihtsam pöörata. Kui üks ratas asub asfaldil ning teine kiilasjääl siis kantakse kogu jõud üle sellele rattale mis asub jääl. Kui aga teeolud on head näiteks sõites sirgel teel, kus kummalgi rattal pole pidamise eelist kantakse jõud võrdselt mõlemale rattale.
pehmemaks. Kontroll saavutatakse tänu juhtarvuti koosööle nelja amortisaatoriga,mille l on sujuvalt reguleeritav (ja kontrollitav) summutustegur. 7. Aktiivvedrustus · Aktiivne vedrustussüsteem kohandub ise vastavalt teeolude muutumisel . Süsteem muudab enda konstruktsiooniparameetreid , enda pidevalt kontrollides ja kohandades ning oma näitajaid pidevalt muutes. Aktiivvedrustuse süsteemi kuulub arvuti,mis ütleb igale rattale täpselt millal , kui kaugele ja kui kiiresti liikuda. Rataste liikumine ei allu enam juhuslikule liikumisele tee , vedrude, amortisaatorite ja stabilisaatorvarraste vahel. Arvuti kasutab andurite süsteemi,et mõõta näiteks sõiduki kiirust,piki ja külgkiirendust ning igale rattale mõjuvat jõudu ja kiirendust . Seejärel annab arvuti rattale käsu liikuda antud tingimuste jaoks viisil. 8. Tavaline vedrustus
Õhkvedrusid kasutatakse põhivedrudena, vedrusõlmedena kokkuehitatult amortisaatoriga, abivedrudena lehtvedrudel, kabiini kinnituselementidena kokkuehitatuna amortisaatoriga. Õhkpadi 1.5 Aktiivvedrustus Aktiivne vedrustussüsteem kohandub ise vastavalt teeolude muutumisele. Süsteem muudab enda konstruktsiooniparameetreid, end pidevalt kontrollides ja kohandades ning oma näitajaid pidevalt muutes. Aktiivvedrustuse süsteemi kuulub arvuti, mis ,,ütleb" igale rattale täpselt millal, kui kaugele ja kui kiiresti liikuda. Rataste liikumine ei allu enam juhuslikule liikumisele tee, vedrude, amortisaatorite ja stabilisaatorvarraste vahel. Arvuti kasutab andurite süsteemi, et mõõta näiteks sõiduki kiirust, piki- ja külgkiirendust ning igale rattale mõjuvat jõudu ja kiirendust. Seejärel annab arvuti rattale käsu liikuda antud tingimuste jaoks ideaalsel viisil. 1.6 Adaptiivne vedrustus.
liikurmasina pööramisel kui ka ebatasasel teel. 8. Koormatud ja poolkoormatud rattavõllid Rattavõllide ülesandeks on pöörlemise edasikandmine diferentsiaalilt veoratastele. Rattavõll, mis istub ühe otsaga diferentsiaalikarbis, kus ta laagriteks on diferentsiaali karbi laagrid ja teine võlli laager on rattavõlli kesta välisotsa sees ning rattavõlli kinnitusääriku külge on kinnitatud veoratas, mõjuvad järgmised jõud: 1. Rattale edasiantav ja võlli väänav pöördemoment 2. Telgjõud, mis tekib masina külglibisemise korral ja painutab võlli vertikaaltasapinnas 3. Jõud, mis kujutab endast sellele rattale langevat osa masina kogukaalust. Ka see jõud painutab võlli vertikaaltasapinnas. 4. Horisontaaltasapinnas mõjub jõud, mis tekib rattale edasiantava jõumomendi arvel. Sellise pöördemomendi ülekandmisega rattavõlli kutsutakse poolkoormatud rattavõlliks.
panustada rohkem pidurite täiustamisse. ABS-pidurite süsteem koosneb juhtplokist, neljast pöörlemisandurist ja vähemalt kahest hüdraulikaventiilist hüdraulikaplokis. Juhtplokk jälgib pidevalt kõikide rataste pöörlemist andurite kaudu. Juhul kui ühe anduri signaal annab märku ratta liiga aeglasest pöörlemisest võrreldes teistelt anduritelt saadud signaalidega, vähendab juhtplokk hüdraulikaventiilide abil sellele rattale mõjuvat pidurdusjõudu. See protsess on juhile tunnetatav piduripedaali pulseerimisena. Pidurite juhtplokk on programmeeritud jätma märkamata väikesed erinevused anduritelt saadud infost kuna näiteks kurvi läbiva auto sisemised ja välimised rattad pöörlevad erineva sagedusega. Pidurite juhtplokk kontrollib pidevalt süsteemi töökorras olekut. Kui süsteemis leitakse viga (näiteks puuduv signaal andurist), süttib armatuuril ABS'i hoiatustuli ja
mõlemad rattad pöörlevad sama kiirusega - kui liigub üks, liigub teine sama palju. Lukustame kõigepealt tagadiferentsiaali (ja muidugi keskdiferentsiaali enne seda). Lukustatud keskdiferentsiaal tagab, et esimene ja tagumine kardaan pöörlevad sama kiiresti. Esisilda jõudvast veojõust ei ole kasu, sest üks esiratas käib ringi ja esidiffer ei ole lukustatud. Lukustatud tagadifrisse jõudev veojõud rakendub rattale, mis haardub ja rattale, mis käib tühjalt. Et differ on lukustatud, ei käi üks ratas enam ringi ning haarduv ratas paneb sõiduki liikuma. Lukustades lisaks veel esidifri, on kõiki nelja ratast vedavad teljed omavahel jäigalt ühendatud, seega pöörlevad kõik rattad sama kiirusega sõltumatult haardumisest. Hoiatus! Diferentsiaalide lukustamisega tasub siiski olla ettevaatlik. Loo alguses kirjeldatud põhjustel on difrid vajalikud pööramiseks. Mida enam neist on blokeeritud, seda raskem on pöörata.
Pidurid Üld Pidurduse teooria Rattale mõjuvad jõud Autole mõjuvad jõud Kammini hõõrdering Üldteadmisi pidurdusest Libisemisaste Pidurdusaste Pidurdusjõud Esirataste blokeerumine Tagarataste blokeerumine Pöörlemissageduse künnis Piduripedaalile vajutamine Piduripedaali vabastamine Piduripedaalile vajutamine Piduripedaali vabastamine Võrdlus ABS ABS tööpiirkond ABS i tööpõhimõte ABS ehitus Arvutuslik informatsioon Füüsiline informatsioon Lisatingimused Tööpiirkond ABS tööpõhimõte ilma pidurduseta Pidurdamisel Rõhu hoidmisel Rõhu vähendamisel Juhtimisloogika Vooluga juhitav ABS Rõhu suurendamine Rõhu vähendamine Impulssjuhtimisega ABS Hüdroskeem
C 1 .Nimetav / Kes? Mis? / ratas ( ainsus ) , rattad ( mitmus ) 2.Omastav/ Kelle?Mille? / ratta ( ainsus ) , rataste ( mitmus ) 3.Osastav/ Keda?Mida? / ratast ( ainsus ) , rattaid ( mitmus ) 4.Sisseütlev/ Kellesse?Millesse?Kuhu? / rattasse ( ainsus ) , ratastesse rattaisse ( mitmus ) 5.Seesütlev/ Kelles?Milles?Kus? / rattas ( ainsus ) ratastes rattais ( mitmus ) 6.Seestütlev/ Kellest?Millest? / rattast ( ainsus ) ratastest rattaist ( mitmus ) 7.Alaleütlev/ Kellele?Millele? / rattale ( ainsus ) ratastele rattaile ( mitmus ) 8.Alalütlev/ Kellel?Millel? / rattal ( ainsus ) ratastel rattail ( mitmus ) 9.Alaltütlev/ Kellelt?Millelt? / rattalt ( ainsus ) ratastelt rattailt ( mitmus ) 10.Saav/ Kelleks?Milleks? / rattaks ( ainsus ) ratasteks rattaiks ( mitmus ) 11.Rajav/ Kelleni?Milleni? / rattani ( ainsus ) ratasteni ( mitmus ) 12.Olev/ Kellena? Millena? / rattana ( ainsus ) ratastena ( mitmus ) 13.Ilmaütlev/ Kelleta? Milleta? / rattata ( ainsus ) ratasteta ( mitmus ) 14
rohelist värvi. Ma õppisin jalgrattaga sõitmist toas, kuna oli talv ja toas sai rattaga sõita. Et ma kukkudes pead ära ei lööks, oli mul kiiver peas. Ma kukkusin rattaga kogu aeg nii, et muhud peas. Ise ma seda ei mäleta, aga ema on mulle sellest rääkinud. Aga kui ma suuremaks kasvasin, siis ma sain ratta, millega sai korralikult õues sõita. See ratas oli mul mitu aastat ja see ratas meeldis mulle nii väga, et ta on veel endiselt vanaema juures alles. Sellele rattale sai abirattad külge pandud. Kõik mu perekonnaliikmed aitasid mul algses tasakaalu hoida. Ma olin umbes nelja-aastane, kui sain jalgrattaga sõitmise korralikult selgeks.
mille? ratta rataste 3. Osastav keda? mida? ratast rattaid Sisekoha 4. Sisseütlev kellesse?millesse? kuhu? rattasse ratastesse e rattaisse käänded 5. Seesütlev kelles? milles? kus rattas ratastes e rattais 6. Seestütlev kellest? millest? kust? rattast ratastest e rattaist Välis-koha 7. Alaleütlev kellele? millele? kuhu? rattale ratastele e rattaile käänded 8. Alaltütlev kellel? millel? kus? rattal ratastel e rattail 9. Alaltütlev kellelt? millelt? kust? rattalt ratastelt e rattailt 10. Saav kelleks? milleks? rattaks ratasteks e rattaiks Ni-na-ta- 11. Rajav kelleni? milleni? rattani ratasteni ga käänd- 12. Olev kellena? millena? rattana ratastena
auto.Enamus saastatusest Tartus tulenebki autodest,kuid minul oleks selle vastu lahendus. Tuleks ehitada rohkem ratta teid,mis vähendaks autode kasutamist ja see omakorda avariide arvu.. Kuid see probleem ei esine ainult Tartus, vaid kogu eestis.Võiksime eeskuju võtta Hollandist , sest seal on loodud täiuslik ratta teede ja radade süsteem, mis on põhjendatud sealse massilise jalgrattakasutusega. Ka mina suudaksin vähendada auto kasutamist, tänu rattale ei peaks isa mind iga päev trenni viima ja sealt tooma. Üldiselt oleks Tartu linnas hõlpsam ja ohutum liikuda. Peale selle teen viis kuni kuus korda nädalas trenni ja enamustest trennidest asuvad Tartu ülikooli staadionil.Sealsed tingimused on halvad nii minule, kui sportlasele ja ka vaatajatele. Tribüünid on mädanenud ,kus on kergesti võimalik luid murda.Staadionikate on sammaldunud ning kulunud ,mis on väga ohtlik kuna ka seal võib märja ilmaga kukkuda
tema kehast vere asemel piim) ja Katariina mõtete neitsilikku puhtust. Piima seostati ka karjakasvatuse ja sünnitajate naistega. Selle päeva taga seisab varakristlik pühak Aleksandria Katariina. Legendi kohaselt võitnud see noor, ilus ja tark neiu avalikus vaidluses 50 paganlikku filosoofi ja pööranud nad tagatipuks ristiuskugi. Sellise häbematuse eest ootas teda märtrisurm. Algul püüti tütarlast rattale tõmmata, aga kuna see nurjus taevavägede vahelesegamise tõttu, siis raiuti tal pea maha. Seejuures olevat pühaku kehast vere asemel voolanud piim. Katariina levinuimaks sümboliks sai küll ratas, aga tema populaarsust Euroopa rahvaste seas karjakasvatuse patroonina on seotud just selle piimaga. Siit võib lähtuda ka uskumus, mis tuntud meilgi, et Katariina aitab sünnitajaid naisi. Katariina tähtpäev kinnistus 25. novembril 10
alajuhitavusele kalduv kui kaalu ümberjaotumine on suurem tagateljel siis ülejuhitavusele kalduv. Mis mõjutab kaalu ümberjaotumise kiirust? 1. Sõiduki inertsimoment vastava telje suhtes mille ümber kaalu ümberjaotumine toimub 2. Amortisaatorid 3. Vedrud ja stabilisaatorivardad mõjutavad kere liikumise amplituuti ja kiirust Kaalu ümberjaotumisest tingitud kurvi sisemiselt rattalt ära võetud kaal on võrdne kurvi välimisele rattale juurdepandud kaaluga Summaarne kaalu ümberjaotumine : Wt = Flat* Hcg/tr tot Vedrustatud massi kaalu ümberjaotumise saab jagada omakorda kaheks: 1. Geomeetriline kaalu ümberjaotumine Jõud lähevad läbi vedrustuse hoobade 2. Elastne kaalu ümberjaotumine Jõud lähevad läbi vedrustuse elastsete osade (vedrud, stabilisaatorvardad)
b) Parkimisabi c) Püsikiiruse hoidja d) Adaptiivne püsikiiruse hoidja e) Allamäge liikumise abisüsteem (Downhill Assist) f) Ülesmäge sõidu alustamise abisüsteem (Hill Start Assist) g) Elektrooniline käsipidur h) Automaatne käsipidur 1.1.1 ABS pidurisüsteem ABS pidurisüsteem sisaldab nii mehaanilisi kui ka elektroonilisi osi. Selle pidurisüsteemi tööpõhimõtte seisneb selles, et igale rattale paigaldatud elektroonilised andurid mõõdavad iga ratta pöörlemise ning pidurdamisel selle aeglustamise kiirust. Anduritelt saadud andmete alusel tuvastab süsteem hetke millal mõni ratas blokeeruma hakkab. Sellel hetkel edastab süsteemi juhtplokk pidurisüsteemi hüdraulika pumbale käsu vähendada pidurivedeliku survet pidurisüsteemis. Kirjeldatud protsess kordub mitukümmend korda sekundis ning tagab rataste pidurdamise blokeerumise piiril. ABS pidurisüsteemi eesmärk ei ole
Sellise pidurdamise korral vajutab juht mitmel korral kiiresti või aeglasemalt ning suurema või väiksema jõuga piduripedaalile. Juhid kasutavad sellist pidurdussüsteemi väga erinevalt, muutes operatsiooni õnnestumise küsitavaks. Tavaliselt on pidurdusteekond ka rütmilise pidurdamise korral suhteliselt pikk. ABS-süsteem kontrollib kõigi rataste tööd ja suudab operatiivselt mõõta pidurdusjõudu. See võimaldab jagada maksimaalset pidurdusjõudu proportsionaalselt igale rattale, ilma et ükski ratastest blokeeruks. Olenevalt teekattest ja muudest teguritest reguleerib elektrooniline seade pidurdusprotsessi kaks kuni kuus korda sekundis(!). ABS-süsteemi peaülesanne ei ole pidurdustee lühendamine, vaid eelkõige rataste blokeerumise ärahoidmine. ABS-pidurite eesmärk on: * säilitada auto manööverdusvõime; * säilitada stabiilsus; * võtta juhilt lisakoormus. Kui pidurdustee tundub mõnel pinnasel lühem kui tavaliste pidurite kasutamisel, on
LADINA PURI hiliskeskajal kasutusele võetud kolmnurkne puri, mis võimaldas purjetada ka vastutuult (pildil) 2 Navigeerimisseade KOMPASS - Euroopas võeti kasutusele alles hiliskeskajal, kuigi hiinlased olid leiutanud kompassi juba varem 3 Metallurgia ja mäetööstus PEALTVOOLUVESIRATAS vesi langes rattale ülalt alla. Pealtvooluvesiratas oli töökindlam kui altvooluvesiratas (mis sõltus palju vee tasemest). RAUA SULATAMINE tänu uuele vesirattale saadi sulatusahjus temperatuur piisavalt kõrgeks, et raud muutus vedelaks ja sai vormi valada 4 Sõjandus TULIRELVAD Püssirohi Kuumuse käes kergelt süttiv aine, mis võimaldas
Elektrimootori võimsuse sõltuvus koormusest Töö sisu ja meetod: Töö sisu ja meetod on kirjeldatud raamatus A. Emmo ,E, Paju, V.Paju Füüsika praktikumi tööjuhendid , kirjastus Valgus 1986 lk. 78-80. Töövahendid: Katseriist elektrimootori võimsuse määramiseks, stopper, nihik. Töö käik: 1. Mõõtke rihmratta diameeter D. Selleks eemaldage ettevaatlikult lint rattalt. Kandke tulemus protokolli. 2. Asetage lint tagasi rattale. 3. Laske dünamomeetreid nii madalale, et mõlema dünamomeetri näidud võrduksid nulliga. Kui mõne dünamomeetri näit ei lähe nulli, keerake kruvi. Kui ei ole reguleeritav dünamomeeter, aga vedru on välja veninud, lahutage edaspidi vastav parand näidust. 4. Tõstke dünamomeetreid umbes 0,5N võrra. 5. Lülitage vool sisse. Kui mootor saavutab maksimaalsed pöörded, vaadake dünamomeetrite näidud. 6. Lülitage vool välja
Reimo Mänd Viljandi Ühendatud kutsekeskkool AUT07 ABS süsteemid .............................................................................................................................................................................. .............. 1) ABS-i tööpõhimõtted. Kui üks või rohkem rattaid hakkavad pidurduse ajal blokeeruma, siis ABS-i süsteem reguleerib igale rattale pidurdus vedeliku rõhku, et vältida rataste blokeerumistja parandada stabiilsust, juhitavust ja pidurdusmaad. ABS-i süsteem saavutab selle teatud informatsiooni rakendamisega töötlemis protsetuuris, et kontrollida sõiduki hüdraulika süsteemi tööd. 2) Välja arvutatud informatsioon. -Tegelik kiirus. Et tagada täpsus ja turvalisus. ABS-i aju arvutab auto kiiruse ja kõigi nelja ratta kiiruse vahe. See info on tegelik kiirus. Arvutamiseks programm arvestab k...
nautida vaid toolikorja. Filmid olid minu arvates üpris nutikad ja suurte ootustega vaatajat kavalalt õrritavad. Suureformaadilised maalid olid pandud üles avarasse ruumi, et hakkaksid vaatajale mõjuma. Neid töid arvustada on mul aga raske, kuna tundusid taotlevat dekoratiivsust ja olid üpriski abstraktsed. Näiteks vaadates ,,Vaikelu rohelise taldrikuga", millel on mainitud eseme ümber komponeeritud ebamäärane amööbi meenutav ollus ja mis on veel seisma pandud rattale, tundus töö mulle pigem väikelapse joonistuse kui inimese hingeelu probleeme lahkava teosena. Näituse keskpunkt, ,,Kena kangelane" oli minu jaoks aga mõjuv. Tohutu suure kompositsiooniga on kujutatud suurt tuleleeki hoidvat meest ning Olet ennast kangelast imetlusega vaatamas. See pannoo-mõõtmeline kompositsioon jutustas mulle inimese püüdlustest eneseteostusele ja perfektsionismile ning pani mind vist ainukesena saalis olevatest töödest põhjalikumalt mõtlema
juures tunde võtta. Et omada head vabaujumise tehnikat, on tark enne oma esimest võistlust harjutada samuti ka avavees ujumist. Võistlusel ujujad võivad ujuda selles tehnikas, mida rohkem eelistavad. JALGRATTASÕIT Triatloni rattasõiduks jaoks on vaja parima voolujoonega ja väga kergekaalulist ratast. Samas on ka võimalik mugandada ratast lenkstangi pikendusega. Võistluse vahemaa läbimise ajal on ka võimalus teha rattale parandusi. Parandamiseks on 6 kohta, kus teha näiteks selline paus, kui vaja vahetada rattakummi vms. Numbrimärk sõidu ajal kinnitatakse selja peale. JOOKSMINE Jooksmise põhiliseks reegliks on see, et võistleja peab liikuma jalgadega. See on ilmselge, et võistleja peab liikuma jalgadel, kuid vahel ületavad paljud sportlased finisijoone lamades. Kindlasti ei tohi osavõtjad teisi võistlejaid segada. Nad võivad
vahele. Tagab prdliikumise hes tasapinnas. (Kuulliigend mitmes tasapinnas). Juhtsild: pratavate ratastega sild. Mittevedava silla laagrislm: kasutatakse kahe koonusrulllaagriga laagrislmesid. Laagriltku saab reguleerida. Vedava silla laagrislm: kasutatakse sisevruga prlevat veovlli. Laagriltku reguleerimise vimalus sltub konstruktsioonist. Sltuva vedrustusega vedav sild: tielikult koormatud veovll on lisaks mootori veojust tingitud vndemomendile koormatud ka rattale mjuvast paindemomendist..Veovlli massi/mtmete vhendamiseks kasutatakse osaliselt koormatud veovlle, millele mjub vaid veojust tingitud vndemoment. Ratta lbimt sltub veerekiirusest ja rehvirhust. Rehv on komposiitmaterjalidest koosnev, rhu all oleva gaasiga tidetud elastne toroid. On olemas lohviga ja tihtrehvid. Tihtrehvide eelised lohviga rehvide ees: viksem kuumenemine ekspluatatsioonil(tagab pikema lbisidu), aeglasem rhukadu
suurema või väiksema jõuga piduripedaalile. Juhid kasutavad sellist pidurdussüsteemi väga erinevalt, lootes õnnetust ära hoida või loota õnnele. Tavaliselt on pidurdusteekond ka rütmilise pidurdamise korral suhteliselt pikk. ABS-i töö ABS-süsteem kontrollib kõigi rataste tööd ja suudab operatiivselt mõõta pidurdusjõudu. See võimaldab jagada maksimaalset pidurdusjõudu proportsionaalselt igale rattale, ilma et ükski ratastest blokeeruks. Olenevalt teekattest ja muudest teguritest reguleerib elektrooniline seade pidurdusprotsessi kaks kuni kuus korda sekundis(!). ABS-i peaülesanne ABS-i ülesanne ei ole pidurdustee lühendamine, vaid eelkõige rataste blokeerumise ärahoidmine. ABS-pidurite eesmärk on: *säilitada auto manööverdusvõime *säilitada stabiilsus *võtta juhilt lisakoormus ABS-i blokeerumise mõju auto juhitavusele
organisatsiooni, seal hulgas sõidukite tootjad ja tarnijad, instituudid ja ülikoolid. Uurimuses osalevad enam kui 1500 autot ja veokit. Vaata lähemalt EuroFOT kodulehelt TERMINID SUPERJUHITAV NELIVEDU See uskumatu süsteem on mõeldud juhi kavatsuste äratundmiseks. Süsteem on kasulik kõikidele juhtidele igasugustes teeoludes olgu teekate kuiv, märg, jäine vms. Libedal teekattel suunab superjuhitav nelivedu jõumomendi rattale, mille pidamine on parim. Veojõu optimeerimiseks võib sirgetel lõikudel või laugetes kurvides kuni 70% mootori antud jõumomendist jagada esi- või tagasillale. Järskudes kurvides suunatakse kogu jõumoment välimisele rattale. Seejuures kiirendatakse välist ratast mehhaaniliselt, lisades kurvi läbimisel jõudu. Kõik kokku tähendab suuremat stabiilsust kurvide läbimisel, täpsust ja neutraalset juhtimisdünaamikat SÕIDUKI STABIILSUSABI
Mõnikord (va. Spiraalvedrude puhul) saab neid amortisaatoreid sobitada erinevate isekohanduvate lahendustega, nagu Hydropneumatic, Hydrolastic ja Hydragas vedrustused. Aktiivvedrustus - Aktiivne vedrustussüsteem kohandub ise vastavalt teeolude muutumisele. Süsteem muudab enda konstruktsiooniparameetreid, end pidevalt kontrollides ja kohandades ning oma näitajaid pidevalt muutes. Aktiivvedrustuse süsteemi kuulub arvuti, mis ,,ütleb" igale rattale täpselt millal, kui kaugele ja kui kiiresti liikuda. Rataste liikumine ei allu enam juhuslikule liikumisele tee, vedrude, amortisaatorite ja stabilisaatorvarraste vahel. Arvuti kasutab andurite süsteemi, et mõõta näiteks sõiduki kiirust, piki- ja külgkiirendust ning igale rattale mõjuvat jõudu ja kiirendust. Seejärel annab arvuti rattale käsu liikuda antud tingimuste jaoks ideaalsel viisil. 1.2 Vedrustuste tüübid vastavalt vedrustussüsteemide ehitusele
Sidur Autodel kasutatakse manuaalkasti korral alaliselt sisse lülitatud yhe vüi mitmekettalist alaliselt hõõrd või kuiv sidureid Sidur jaguneb: Ajam · Mehaaniline ( tross või vardad ) · Hüdrauliline · Pneumaatiline · Sega ( hüdro pneuma ) · Elektromagnetiline Mehanismid · Taldrikvedruga · Spiraal vedrudega · Tsentrifukaalsidu · Magnetsidur · Hüdrosidur ( hüdrotrafo automaatkastide korral ) Ehitust vaata lk: 11-23 Tööpõhimõte Sidurite ülesandeks on: · Sujuvalt paigalt võtt · Võimaldab käiguvahetust · Võimaldab seista paigal lühiajaliselt sisselülitatud käiguga ja töötava mootoriga · Lahutab mootori käigukastist lühiajaliselt. Hüdroajamiga ja taldrik vedruga siduri tööpõhimõte. Lk 19 ja 20 Kui juht on vabastanud pedaali siis taldrikvedru vlamellide survelaagi vahel on 2-3mm vahe mis tagabki siduripedaali vabakäigu. Kui vajuta...
Mõnikord (va. Spiraalvedrude puhul) saab neid amortisaatoreid sobitada erinevate isekohanduvate lahendustega, nagu Hydropneumatic, Hydrolastic ja Hydragas vedrustused. Aktiivvedrustus - Aktiivne vedrustussüsteem kohandub ise vastavalt teeolude muutumisele. Süsteem muudab enda konstruktsiooniparameetreid, end pidevalt kontrollides ja kohandades ning oma näitajaid pidevalt muutes. Aktiivvedrustuse süsteemi kuulub arvuti, mis „ütleb” igale rattale täpselt millal, kui kaugele ja kui kiiresti liikuda. Rataste liikumine ei allu enam juhuslikule liikumisele tee, vedrude, amortisaatorite ja stabilisaatorvarraste vahel. Arvuti kasutab andurite süsteemi, et mõõta näiteks sõiduki kiirust, piki- ja külgkiirendust ning igale rattale mõjuvat jõudu ja kiirendust. Seejärel annab arvuti rattale käsu liikuda antud tingimuste jaoks ideaalsel viisil. 1.2 Vedrustuste tüübid vastavalt vedrustussüsteemide ehitusele
Mõnikord (va. Spiraalvedrude puhul) saab neid amortisaatoreid sobitada erinevate isekohanduvate lahendustega, nagu Hydropneumatic, Hydrolastic ja Hydragas vedrustused. 1.5 Aktiivvedrustus - Aktiivne vedrustussüsteem kohandub ise vastavalt teeolude muutumisele. Süsteem muudab enda konstruktsiooniparameetreid, end pidevalt kontrollides ja kohandades ning oma näitajaid pidevalt muutes. Aktiivvedrustuse süsteemi kuulub arvuti, mis ,,ütleb" igale rattale täpselt millal, kui kaugele ja kui kiiresti liikuda. Rataste liikumine ei allu enam juhuslikule liikumisele tee, vedrude, amortisaatorite ja stabilisaatorvarraste vahel. Arvuti kasutab andurite süsteemi, et mõõta näiteks sõiduki kiirust, piki- ja külgkiirendust ning igale rattale mõjuvat jõudu ja kiirendust. Seejärel annab arvuti rattale käsu liikuda antud tingimuste jaoks ideaalsel viisil. 1.6 Aktiivne või õhkvedrustus - on autotööstuse tehnoloogia, mis reguleerib
Sateliidid pöörlevad vabalt risteljel,mis asetseb keset korpust. Kumbki koonushammasratas kinnitub rattavõllile ja on pidevas hambumises satelliitidega. Kui auto liigub otse, pöörab tladrikhammasratas korpust ja risteljelasuvad sateliidid pööraad koonushammasrattaid, mis jääb omakorda panevad liikuma auto ratta. Kui auto sõdab kurvi, jääb sisemine ratas aeglasemaks ning sateliidid hakkavad oma telje ümber pöörlema,sundides välimist ratast kiiremini pöörlema, mölemale rattale rakendatav veojõud jääb samaks. KÄIGUKAST Käigukasti abiga saab autol muuta veojõudu, kiirust ja sõidusuunda. Autodel kasutatavad sisepõlemismootorid ei anna igal tööreziimil sobivat veojõudu. Automootori pöördemoment on väikestel pöörlemissagedustel väike, seejärel väntvõlli pöörlemissageduse suurenemisel pöördemoment tõuseb ja lõpuks hakkab jälle langema. Selline reziim ei sobi aga auto sõitmisel
Nende resultantjõud jääb hõõrdejõu ringi sisse. Joonis 3. Libisemine 10...20% Kui pidurdusjõud ületab haardejõu, hakkab ratas libisema. Külgsuunaline hõõrdejõud muutub niivõrd väikeseks, et auto ei ole enam juhitav. Töökorras ABS piduritel sellist olukorda tekkida ei saa! Joonis 4. Libisemine üle 20% 1.3 ABS-i tööpõhimõte Kui üks või rohkem rattaid hakkavad pidurduse ajal blokeeruma, siis ABS-i süsteem reguleerib igale rattale pidurdus vedeliku rõhku, et vältida rataste blokeerumistja parandada stabiilsust, juhitavust ja pidurdusmaad.ABS-i süsteem saavutab selle teatud informatsiooni rakendamisega töötlemis protsetuuris, et kontrollida sõiduki hüdraulika süsteemi tööd. 1.4 Andurid ja täiturid 1.4.1 Piduritulelüliti Piduritulelüliti jälgib piduripedaali asendit ja saadab pedaalile vajutamisel signaali juhtplokile. Seisu- ja sõidupidurilülitid Ohutuse suurendamiseks ja diagnoosimise
süütundest ja üldistest probleemidest. Raamatusse põimub ka vanemate liigne ellu sekkumine. Põhiprobleemiks kujuneb tüdruku, kelle poisssõber on hiljuti surnud, varajane rasedus. Veel üheks raskeks probleemiks neiule osutub lahkunud poisi vanemate piire ületav abistamine. Mikael oli kuueteistkümne-aastane poiss, kes sai vahetult enne oma surma teada kohutava saladuse oma tüdruksõbra Roosa kohta. Ta istus purjus olekus rattale ning sõitis vastu parkimisautomaati. Teda jäid leinama Jape, kes tundis end süüdi ja mõtles enesetapule, Roosa, kes sai teada, et on rase, vanemad, vend Tuomas ja paljud sõbrad. Rasedusest teada saades, mõtles Roosa teha aborti, kuid Mikaeli vanemad hakkasid teda meelitama, andsid talle raha ja korteri ning lubasid tema eest hoolitseda. Algul paistis see Roosale siiras, kuid kui vanemad väljakannatamatult uudishimulikuks muutusid, tundus see tüdrukule hoopis
põhjasõda 1700-1721 rootsi suurriigi allakäik üks lahing määrav ühe riigi tõusu ja teise languse juures üks lahing toimub narvas narvas hakkas lund kõvasti tuiskama, venelastel tuiskas lumi näkku ja rootslased võitsid 1704 vallutavad vene väed narva Peeter I vallutab narva tänasel päeval narvas elavad valdavalt venelased ja nad tähistavad 1704 aasta narva lahingut sõja eellugu rootsi laieneb kuni 1660. aastani püüavad kaitsta suurt saavutatud territooriumi, aga vähe ressursse ja vähe inimesi tohutult keeruline kaitsta oma laienenud riiki naabrite nõrkuse ärakasutamine on saanud laieneda, sest naabrid on olnud erinavatel põhjustel nõrgestuatud leidnud momente kus naabrid nõrgad, aga nüüd olukord kus naabrid tugevnenud ja otsivad rootsi nõrkusemomente kui 17. sajandi algul venemaa segaduste nimelises perioodis, moskvas poolakad jne, siis lõpul venemaa eesotsas...
siduripedaal on alla vajutatud ja piduripedaali ei vajuta on külgsuunaline haardumine suurim Auto juhitavus ja ratta haardumine Auto ohutu juhitavuse tagamiseks peab ratas veerema libisemata Selleks peab jääma rattale mõjuv jõud haardejõu ringi sisse Auto juhitavus ja ratta haardumine Pidurdusjõud suureneb, siis külgsuunaline haardumine väheneb Auto juhitavus ja ratta haardumine Kui pidurdusjõud võrdsustub haardejõuga, siis ratas blokeerub Külgsuunaline
paigutamine lennuki pikitelje lähedale soodustab lendu ühe mootoriga. Ka sabamootorite korral on müra kabiinis märksa nõrgem. SE 210 on alltiivaline koorikkerega keskmiste lennutrasside reisilennuk. Tiib on varustatud pidudusklappide ja tagatiivaga, mis võimaldab maanduda kiirusega 260km/h 1000m pikkusel betoonrajal. Hermeetilist reisijate salongi toidab värske õhuga tehiskliimaseade. Öennuk toetub kokku 10 sissetõmmatavale rattale. Reisijate sissetõmmatav trepp paikneb sabaosas kere all. ,,Caravelle" on varustatud täiusliku piloteerimise- ja navigatsiooniaparatuuriga, sealhulgas poolautomaatse maandumissüsteemiga, mis kondlustab ohutu maandumise 30 m vertikaalse ja 400 m horisontaalse nähtavuse tingimustes. KOPTERID TRANSPORDIKOPTER MIL M-6 NSV Liit Esmalend 1957 Tiiviku läbimõõt 35 m Pikkus 35 . . .41,7 m Tühimass 27 240 kg
Vahe seisnes selles, et kadrid soovisid peamiselt lambaõnne. Mindi lauta ja tehti lambahäält. Kadrisante kostitati tangupudruga. Lammaste hea käekäigu pärast oli keelatud kedrata, õmmelda ja kududa. Kadripäeva nimi tuleb pühak Katariina nimest. Legendi järgi olnud tegu ilusa targa noore neiuga, kes võitnud avalikus vaidluses 50 paganlikku õpetlast ja pööranud nad ristiusku. Selle eest taheti Katariinat hukata, kuid see osutus raskeks, sest sekkusid jumalikud väed. Nii nurjus tema rattale tõmbamine ning tal raiuti pea maha, kuid tema kehast voolanud vere asemel piim. Nõnda sai püha Katariina sümboliks ratas, kuid seotud on ta eelkõige piimaga. Usuti, et just tema aitab sünnitavaid naisi. JÕULUD JA NÄÄRID Jõulud on otseselt seotud talvise pööripäevaga. Sõna ,,jõulud" on väga vana ja pärineb skandinaavlastelt. Mitmuses on see sõna seetõttu, et tegu pole ühe päevaga, vaid pikema perioodiga. Segunedes kristliku kalendriga algasid jõulud toomapäevaga (21
KÜSIMUSED HEGEL Kes mõtleb abstraktselt? 1807 1) Leidke tekstis kaks abstraktse mõtlemise määratlust (andke nende sisu edasi teksti ennast tsiteerimata) Esimest liiki määratlus abstraktse mõtlemise kohta on see, kui nähakse, et inimene teeb midagi halba ja ei üritatagi uurida tagamaid, et aru saada, mis viis selle teoni või sündmuseni. Teist liiki määratlus on see, kui toimub mingi üsnagi tühine tegu ja seejärel hakatakse otsima ja seostama põhjuseid tema välimuses, perekonnas, minevikus ja kõiges temaga vähegi. Kuigi tegu ei ole seotud tema taustaga. 2) Iseloomustage kahe abstraktse mõtlemise erinevust (toetuge Hegeli artiklile ja kasutage seejuures ka abimaterjali) Kahe abstraktse mõtlemise erinevus seisnebki selles, et esimese puhul ei otsita põhjuseid, miks võidi midagi halvasti teha, vaid laidetakse teguviis kohe maha, kuid teise mõtlemisviisi puhul otsitakse põhjuseid ja nähakse ...
hakkamast. ASR hakkab tööle, kui mõni vedavatest ratastest hakkab kaapima ehk ringi käima, ilma, et tema ringi käimisest oleks abi auto edasi liigutamisel. Sellest saab ASR-i juhtplokk aru läbi ABS-iga ühise anduri, kui mõne vedava ratta pöörlemissagedus suureneb erinevalt ülejäänutest. Selleks pidurdatakse ringi käivat ratast nii palju, et diferentsiaal suunaks pöördemomenti ka teisele vedavale rattale (või teistele vedavatele ratastele). Nüüd tuleb appi ABS-i hüdroplokk, milles hakatakse pumpama kaapiva ratta piduri töösilindrisse pidurivedelikku ja ratast pidurdatakse vajaliku piirini kuni diferentsiaal hakkab vedama ka teist ratast. Kui vedavad rattad on saavutanud arvutuslikult vajaliku pöörlemissageduse (vähemalt lähendane veetavate rataste pöörlemissagedusega) ja kaapimisoht on kadunud, lülitab ASR end välja.
on hüved -tõeline hüve on see, mis on seesmiselt,loomu poolest hea: #tervis,nauding,ilu,tugevus,rikus,kuulsus ja kõrge sünnipära-väärtus sõltub kasutamisest #voorused(õiglus,mõõdukus,julgus) on seesmiselt head -Õnn tähendab kindlust hõve omamises, ent ainult tõelise hüve omamises saab olla kindel -Järeldus:õnn ja voorus on kattuvad mõisted Epikuurlaste vastus (kreeka filosoof Epikuros järgi) *Probleem:kas rattale tõmmatud vooruslik inimene on õnnelik? *Epikuurlased:ainus tõeline hüve on nauding (vastand-valu) *Õnn ei ole maksimaalne nauding, vaid eriline naudingutunne- ataraxia(hingerahu),mis seisneb valu ja vaimse rahutuse puudumises *Selline seisund saavutatakase vaid vooruse läbi: -häid sõpru -ihade ja ootuste piiramist, et vältida pettumusi *Kas poliitik saab olla õnnelik? Vahekokkuvõte: *Erinevad arusaamad sellest, kuidas õnne mõista *tavaarusaam-õnn seisneb teatud asjade omamises
21. Masina inertstakistuse arvutus. F G dv K g - raskuskiirendus dv/dt - masina kiiruse j p g dt muutus ajaühikus so kiirendus Kp - tegur, mis arvestab masina transmissiooni pöörlevate elementide inertsi. 22. Masina tõkkele pealesõidutakistuse arvutus. Fps - tõkkele pealesõidu takistus ja arvutatakse: 2rh h2 G1 - ühele rattale langev raskus, r - ratta raadius, h - tõkke kõrgus. Fps G1 rh 23. EM indekseerimine. Indeksiks nim iga üksikmasina lühitähistust, millesse on kodeeritud teatud info selle masina iseloomustamiseks ja on arusaadav kõigile vastava erialase haridusega inimestele. Kasutuselevõtu põhjustas masinate tüüpide nimetuste laienemine ning sama tüüpi masinate erinevate mudelite ja modifikatsioonide arvu järsk laienemine. 24. Indeksite struktuur
Jürgens on tulnud kodulinna ema matustele. Ta on paarkümmend aastat ära olnud, ilmselt Petrograadis. Seal tal on võimalus abielluda oma peremehe tütrega. Jürgents ei armasta tüdrukut, kuid abielluda oleks kasulik. Kodulinnas on vaja ema maja maha müüa. Jürgents käib ruumid läbi. Keerab lastetoa ukse lahti ja.... siseneb lapsepõlve. Ta mängib õega päikesepaistelisel päeval aias. Siis nad näevad veerevat ratast. Lapsed jooksevad rattale järele. Lapsed jooksevad järele ja tallavad maha kõik, mis tee peale ette jääb. Järsku heli kaob. Jürgents on jälle koduaias ja olevikus. Ta tahab lastetuppa minna, aga ei saa. Uks ei tule lahti. Ta hakkab tapeeti maha kiskuma ja näeb tapeedi all ühes vanas ajalehes oma nekroloogi, kus on kirjutatud, et ta oli elanud ainult iseenesele mõeldes ja olnud surnud kõigele loovale. Jürgents läheb linnast välja ja upub turbahauda, nagu nekroloogis oli kirjutatud
Korraldati meistrivõistluseid võidusõidus ning samaaegselt hakkas arenema trikkide tegemine. Sellest hakkas välja arenema flatland, ehk trikkide tegemine siledal platsil. Eestisse jõudis BMX-kultuur 90ndate keskel ja lõpus. Sõitjate arv oli aastatuhande vahetusel väike, kuid pärast seda on BMXi sõitjate arv tormiliselt kasvanud. Tänapäeval on BMX populaarne spordiala. 4. BMX täpsemalt BMX rattale on omapärased 20-tollised veljed, mis on tehtud duralumiiniumist. Kõik terasest osad on reeglina tehtud kroommolübdeensulami terasest. Terasest on kindlasti tehtud raam (v.a. race'i puhul alumiiniumist), lenkstang ja kahvel. Ratta geomeetria on igal sõitjal individuaalne ja kujuneb välja koos sõidustiiliga. 5. Aastate jooksul on välja arenenud 5 põhilist BMX'i liiki Park
Pidevalt reguleeritava elektroonilise vedrustussüsteemi sisevaade. 05 3. Aktiivvedrustus Aktiivne vedrustussüsteem kohandub ise vastavalt teeolude muutumisele. Süsteem muudab enda konstruktsiooniparameetreid, end pidevalt kontrollides ja kohandades ning oma näitajaid pidevalt muutes. Aktiivvedrustuse süsteemi kuulub arvuti, mis ,,ütleb" igale rattale täpselt millal, kui kaugele ja kui kiiresti liikuda. Rataste liikumine ei allu enam juhuslikule liikumisele tee, vedrude, amortisaatorite ja stabilisaatorvarraste vahel. Arvuti kasutab andurite süsteemi, et mõõta näiteks sõiduki kiirust, piki- ja külgkiirendust ning igale rattale mõjuvat jõudu ja kiirendust. Seejärel annab arvuti rattale käsu liikuda antud tingimuste jaoks ideaalsel viisil. 06
nii ala- kui ülejuhitavus. Sõltuvalt olukorra tõsidusest võib süsteem olukorra normaliseerimiseks ja sõidujoonele tagasipöördumiseks suurendada mootori võimsust ja/või rakendada pidureid mõnel konkreetsel rattal. Süsteem töötab sujuvalt ja silmatorkamatult, tagades ohutu sõidu. Lisaks stabiilsuse suurendamisele kurvides töötab süsteem ka veojõukontrolli reguleerijana. Koostöös superjuhitava neliveosüsteemiga (SH-AWD) rakendatakse pidureid sellele rattale, mis libedal pinnal kiirendades haarduvuse kaotab. 4.Pidurite blokeerumisevastane seade (ABS Anti-lock Brake System), ELEKTROONILINE PIDURDUSJÕU JAOTUS (EBD Electronic Brake Distribution) JA PIDURDUSABI (BA Brake Assist) Legendi pidurdussüsteem on projekteeritud autot kiirelt ja tõhusalt peatama, tagades samas vähima võimaliku pidurite kulumise. Süsteem on üles ehitatud kõigil ratastel
on V, kes J-i nõusolekuta seadusvastaselt (varastas) võttis J-i valdusest ära jalgratta. Kuid, kas H on ka J-i suhtes omavoliline valdaja? AÕS § 40 lg 4 alusel vastutab omavolilise valduse eest ka valduse pärija, samuti muu õigusjärglane, st ka ostja, kui viimane valduse omandamisel eelkäija valduse omavolilisusest teadis. Seega H võib olla J-i suhtes omavoliline valdaja, kui H jalgratta valduse omandamisel V-lt teadis, et V on jalgratta varastanud ehk asjaolu, et V valdus rattale oli omavoliline. Kuid kaasusest on näha, et H ei teadnud, et V oli jalgratta varastanud (omavoliliselt enda valdusse saanud). Seega H-i valdus jalgrattale ei ole omavoliline, sest tema ei võtnud valdust jalgrattale J-i käest ära J-i nõusolekuta ja seadusvastaselt (AÕS § 40 lg 2) ega teadnud, et V oli jalgratta varastanud (AÕS § 40 lg 4), mistõttu H-i valdus jalgrattale ei ole omavoliline ja H ei ole omavoliline valdaja J-i suhtes. Seega eeldus nr 2 ei ole täidetud
on V, kes J-i nõusolekuta seadusvastaselt (varastas) võttis J-i valdusest ära jalgratta. Kuid, kas H on ka J-i suhtes omavoliline valdaja? AÕS § 40 lg 4 alusel vastutab omavolilise valduse eest ka valduse pärija, samuti muu õigusjärglane, st ka ostja, kui viimane valduse omandamisel eelkäija valduse omavolilisusest teadis. Seega H võib olla J-i suhtes omavoliline valdaja, kui H jalgratta valduse omandamisel V-lt teadis, et V on jalgratta varastanud ehk asjaolu, et V valdus rattale oli omavoliline. Kuid kaasusest on näha, et H ei teadnud, et V oli jalgratta varastanud (omavoliliselt enda valdusse saanud). Seega H-i valdus jalgrattale ei ole omavoliline, sest tema ei võtnud valdust jalgrattale J-i käest ära J-i nõusolekuta ja seadusvastaselt (AÕS § 40 lg 2) ega teadnud, et V oli jalgratta varastanud (AÕS § 40 lg 4), mistõttu H-i valdus jalgrattale ei ole omavoliline ja H ei ole omavoliline valdaja J-i suhtes. Seega eeldus nr 2 ei ole täidetud
sooritada tünnihüppeid, sõita trekil ning võib mängida rullhokit. Rulluisutamisel kui spordialal on samad võistlusalad kui iluuisutamisel üksisõit, paarissõit, rulltants (võrdle jäätants) ja grupisõidud ehk showprogrammid. Ilu-rulluisutamisel ja iluuisutamisel on erinevus tehnikas, absoluutselt erinevad on ka sooritatavad elemendid. Kui uisul maandutakse peale hüpet uisusaki peale, siis rulluisul tuleb maanduda korraga kõigile neljale rattale. Rulluisutamine on ka mugav ja kiire liikumisvorm linnatänavatel oskuslik sõit võimaldab praktiliselt kõikjale kiiresti jõuda ja ligi pääseda. Mida rulluisutamine arendab? Regulaarne rulluisutamine mõjub kogu kehale, arendab tasakaalu ning arendab tõhusalt reie- ja tuharalihaseid. Ujumine Ujumine on üks liikumisvormidest, mida on võimalik harrastada aastaringselt. Vaatamata suhteliselt kõrgele basseinikülastamise tasule, võib ujumist siiski
liikumisvahendina, vaid tegelevad sellega kui ekstreemspordialaga. Rulatamise trikke liigitatakse nelja kategooriasse. (Stradlen 2008.) · Vabastiili trikid sisaldavad mingi muu laua osa peal tasakaalu hoidmist kui neli ratast, nagu näiteks ühe ratta või kahe ratta peal sõitmine, rula taili, või rula äärte peal libisemine. On veel mitmeid viise laua flipimiseks ja manipuleerimiseks kahele rattale ja neilt tagasi neljale rattale, mis leiutati rulatamise varasematel aastatel. Neid trikke kasutatakse nii tavalises, vabastiili kui ka flatground rulatamises. (Ibid) · Õhutrikid sisaldavad õhus hõljumist ning samal ajal käega rulast kinni hoidmist või jalgadega pidevat ja hoolikat survet lauale avaldades, et hoida seda jalgade alt ära minemast. See liik trikke sai populaarseks tänu Tony Alvale, kuna just tema tegi frontside õhulende ujumisbasseinidest välja hilistes 70-ndates
tünnihüppeid, sõita trekil ning võib mängida rullhokit. · Rulluisutamisel kui spordialal on samad võistlusalad kui iluuisutamisel üksisõit, paarissõit, rulltants (võrdle jäätants) ja grupisõidud ehk showprogrammid. · Ilu-rulluisutamisel ja iluuisutamisel on erinevus tehnikas, absoluutselt erinevad on ka sooritatavad elemendid. Kui uisul maandutakse peale hüpet uisusaki peale, siis rulluisul tuleb maanduda korraga kõigile neljale rattale. · Rulluisutamine on ka mugav ja kiire liikumisvorm linnatänavatel oskuslik sõit võimaldab praktiliselt kõikjale kiiresti jõuda ja ligi pääseda. Mida rulluisutamine arendab Regulaarne rulluisutamine mõjub kogu kehale, arendab tasakaalu ning arendab tõhusalt reie- ja tuharalihaseid. Ujumine Ujumine on üks liikumisvormidest, mida on võimalik harrastada aastaringselt. Vaatamata
Ühe suurenedes teine väheneb ja vastupidi. Ratta vabal veeremisel, siis kui siduripedaal on alla vajutatud ja piduripedaali ei vajutata, on külgsuunaline haardumine suurim. Auto ohutu juhitavuse tagamiseks peab ratas veerema libisemata. Selleks peab jääma rattale mõjuv jõud haardejõu ringi sisse. Pidurdusjõud suureneb ==> külgsuunaline haardumine väheneb. Kui pidurdusjõud võrdsustub haardejõuga siis ratas blokeerub. Külgsuunaline haardumine on siis null ja auto ei ole enam juhitav. Sarnane olukord tekib ka veojõu järsul suurendamisel kui rattad
Aasta 1905 oli tähtis aasta autonduse ajaloos, kuna siis pöörati auto müük tavakasutajale, mitte autohuvilistele ja entusiastidele. Nende viieteist aasta jooksul muutusid tähtsusetuks uus disain ja uued kütused. Selle ajastu sees oli uute tehnoloogiate loomine kiire, kuna väiksemad firmad tahtsid pääseda suurte nimede kõrvale tootmises. Tähtsamad uued süsteemid olid elektriline süütesüsteem, iseseisev vedrustus ja pidurite paigutamine igale rattale. Hakati kasutama lehtvedrusid vedrustuses ja teras tuli puidu asemele keredisainis. Kasutusse võeti ka ülekandesüsteemid ja turvaklaasid. USA-s tuli 1907. ja 1912. Aasta vahel moodi kõrgetel ratastel paiknev kere, mida hakkasid tootma üle 75 erineva kompanii. 1912. Aastal populariseerisid Hupp (USA) ja BSA (Suurbritannia) ainult terasest valmistatud keresid ning 1914. Aastal ühines nendega ka Dodge.
sõime grilli ja sõime kooke. Jõuluvanale polnud pandud kooki, ega ka pandud klaasi jooki. Järsku oli kuri majas, jõuluvana võtis oma pilli, ja kadus nagu leht lehe kuhja ära. 2.3. Kooli päev Hommikul kell seitse oli üles ärkamine. Hammaste pesemine ja pesus käimine. Oh jumal jälle kooli minema. Riideid pesust välja võtmine ja selga panemine, kooli asjad kokku ja rattale hüppamine. Kooli minema ja ennast hulluks õppima, aga kes oleks arvanud, koolis oli ilge suur kooli pidu. Pidutsesime ja vaatasime filme, jooksime ja kargasime. Kui koolist koju jõudsin, olin väsind nagu oleks päev otsa jooksnud. 4 2.4. Jõulu õhtu Oligi lõpuks jõulu õhtu. Söögid valmis ja välja minemine. Käisime poodides ja kauplustes,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
