Veera) 3.) Konflikt: · Armastus ei ole tema südamele kutse, vaid aseaine, mis võimaldab tal rahuldada oma allasurutud auahnust ja võimuiha. 4.) Oluline stseen: · Konflikt Grusnitskiga (Vürstitar Mary). Näitab Petsorini silmakirjalikkust ja manipuleerimisoskust. 5.) Tegelased: · Petsorin: imelik, veidrustega(päev otsa vihmaga jahil, aga aga väike tuulehoog toas siis külmetanud), temaga juhtus ebatavalisi asju, keskmist kasvu, sale peenike piht ja laiad õlad, tugev kehaehitus, korralik inimene, kõnnak hooletu ja laisk, kinnine iseloom (ei vehinud kätega), nahk oli naiselikult õrn, loomulikult lokkis blondid juuksed, püstine nina, pimestavalt valged hambad, pruunid silmad. Ta silmad ei naernud kui ta ise naeris. Rändur käis mööda maailma. Egoist, individualist
Mälestuse jäädvustamine Üks Juhan Liivi tuntumaid kujutisi on kunstnik Nikolai Triigi tehtud portree. Tartus Juhan Liivi tänaval paikneb Juhan Liivi mälestuskivi. Alatskivi lähedal Riidma külas avati luuletaja 100. sünniaastapäeval 1964. aastal mälestuskivi tema sünnikodu, sealse kandikoha sauna kunagises asupaigas. Looming Ehkki Juhan Liivi kirjatöid avaldati juba tema eluajal, jõudis ta eesti kirjanduse kaanonisse suuresti postuumselt, tema teoseid toimetanud Friedebert Tuglase toimetaja ja kriitikutöö mõjul. Liivi ande suurus avaldus eriti haiguse ajal loodud lüürikas. Raamatud ü Kümme lugu" (1893) ü "Vari" (1894) ü "Luuletused" (1909, 1910, 1919, 1926) ü "Kogutud teosed" IVIII (19211935) ü "Valitud luuletused" (1949) ü "Teosed" (1954, 1956) ü "Rukkivihud rehe all" (1964) ü "Kui tume veel kauaks ka sinu maa" (1964) ü "Väike luuleraamat" (1969) ü "Sinuga ja sinuta" (1989) ü "Tuulehoog lõi vetesse"(2007)...
Neiu ei võtnud neid vastu ning nad läksid nukralt koju tagasi. Sealt tuli ka kolmas kosilane vesi, kes Lindale ei sobinud. Polnud paremat õnne ka tuulel ja Kungla kuningapojal. Kui aga Linda Kalevit nägi, tundis ta, et see on just see õige. Mõne aja pärast hakkasid Linda ja Kalev pulmi pidama. Kaua kestis tants ja trall. Hakkas kätte jõudma aeg, kui Salmel ja Lindal tuli kodust lahkuda. Täht võttis Salme endaga kaasa- sinna, kus ainult tuulehoog tõi tervisi ja vihmapisar vihmavett, Kalev ja Linda aga sõitsid Virumaale.
Juhan Liiv (Johannes Liiv) (30. aprill 1864 Alatskivi 1. detsember 1913 Kavastu-Koosa) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik. · Töötas "Virulase", "Sakala" ja "Oleviku" toimetuses (pseudonüüm §§). "Olevikus" kujunesid Liivi kirjanduslikud arusaamad selgemini välja. Liivi ande suurus avaldub eriti haigusperioodil loodud lüürikas. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja "Luuletused". Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Au...
"Rukkivihud Click to edit Master text styles Second level rehe all" Third level Fourth level Fifth level 11. Klass Juhan Liiv Faktid e lus t · Juhan Liiv (J ohannes Liiv) · 30. 04. 1864 Alatskivi 01.12.1913 Kavastu-Koosa · Eesti luuletaja ja proosakirjanik · Ajalehtede Virulane , S akala ja Ole vik toimetuses · Vend Jako b Liiv · Elu viimased aastakümned vaimuhaige Ülevaade loomingust "Kümme lugu" (1893) "Vari" (1894) Luules võib eristada "Luuletused" (1909, 1910, 1919, 1926) nelja suurt teemat: "Kogutud teosed" I-VIII (19211935) "Valitud luuletused" (1949) 1) lo o dus "Teosed" (1954, 1956) 2) armas tus "Rukkivihud rehe all" (1964) "Kui tume veel kauak...
Mary,fatalist. Siis tulid Bela ja teos lõpeb pealkirjaga Maksim Maksimõts. 2.Too välja kolm Petsorinile iseloomulikku joont, tõesta iga omadust vähemalt kahe konkreetse näitega teosest. Kirjuta vastuse lõppu omapoolne järeldus toodud näidete põhjal, milline noormees oli sinu meelest Petsorin. 1.Teda võib pidada väga julgeks noormeheks,sest ta läks hutti, kus oli joodik oma noa ja püssiga ning tegi ta kahjutuks. 2.Petsorin Vahel istus toas, kus käis tuulehoog ning ta rääkis,et ta on külmetanud. Vihma ja külmaga oli ta päev otsa jahil, teised külmetavad aga temal ei ole sellest midagi 3.Petsorin oli suur naistemees, ta oskas väga hästi loba juttu ajada ning sellepärast meeldis ta naistele. Kuigi teoses räägiti ka,et ta oli väga halb noormees,siis mina seda ei usu,sest ta oli väga vähe elukogemusi saanud mees ja ta tahtis kõiki proovida, mida elu talle andis.See, et ta oli suur
Järgmiseks olid Bela ja teos lõpeb pealkirjaga Maksim Maksimõts. 2.Too välja kolm Petsorinile iseloomulikku joont, tõesta iga omadust vähemalt kahe konkreetse näitega teosest. Kirjuta vastuse lõppu omapoolne järeldus toodud näidete põhjal, milline noormees oli sinu meelest Petsorin. 1.Petsorin oli veidi imelik noormees, sest vihma ja külmaga oli ta päev otsa jahil, teised külmetavad aga temal ei ole sellest midagi. Teinekord istus toas, kus käis tuulehoog ning ta rääkis,et ta on külmetanud. 2.Petsorin oli suur naistemees, ta oskas väga hästi loba juttu ajada ning sellepärast meeldis ta naistele. 3.Teda võib pidada väga julgeks noormeheks,sest ta läks hutti, kus oli joodik oma noa ja püssiga ning tegi ta kahjutuks. Arvan,et Petsorin oli vägagi tore ja julge noormees, sest iga mees, ei riskiks oma eluga ja läheks hutti kus on joodik koos noa ja püssiga. See, et ta oli suur naistemees ei ole midagi halba,sest ka
" - Natalja "... Silm, millega Tema näeb mind, on seesama silm, millega mina näen Teda, minu silm on Tema silm. See on üks silm, üks nägemine, üks armastamine..." - Sofia luges pildi alt Tsitaadid "Nad on järsemad, selgemad, justkui punktikesed, aga venelased on rohkem voolavad, rohkem laialivalguvad..." - Sofia "... aga tema oli nagu õrn soe tuulehoog, mis ainult puudutab ja kaob, või nagu kerge heleda veini uim, mis haihtub, ja nagu polekski midagi olnud, justkui vaid unenägu..." - Natalja Teose pealkiri "Lasnamäe lunastaja": Arvan, et autor mõtleb Lasnamäe lunastaja all Nataljat, kes lunastas normaalse elu endale ja tütrele sellega, et laskus nii madalale hakkates prostituudiks. Kasutatud kirjandus http://www.estbook.com/index.php?id=234 http://et.wikipedia
pidi vesi kurvalt koju minema.Polnud paremat õnne ka tuulel ja Kungla kuningal.Kui aga Linda Kalevit nägi teadis ta ,et see mees on talle meele pärast.Kalev kutsuti sisse ja pandi laua taha istuma .Linda aga läks peoriideid selga panema .Kui ta tagasi tuli ,oli ta nii ilus ,et isegi lesk ei tundnud teda ära. Siis hakkasid Linda ja Kalev pulma-ilu pidama. Kaua kestis tants ja trall. Siis hakkas täht koju minema. Ta viis Salme endaga kaasa-sinna, kus ainult tuulehoog tõi tervisi ja vihmapisar vihmavett. Kalev ja Linda pidasid kaua pulmailu, kuid ka nemad pidid lõpuks lahkuma. Nad jätsid lesknaisega hüvasti, istusid saani ja sõitsid Kalevi koju. Kaua elas Kalev Lindaga õnnelikult ja valitsesid rahvast. Viimaks tundis ta ,et surmatund on lähedal. Ta kutsus Linda ja ütles : pärast minu surma sünnib sulle viimane poeg. Mina seda enam ei näe. Ometi saab temast minuväärne mees. Kui noorem poeg suureks on sirgunud
meelest unus päitsik! (Visnapuu 1998: 208) Uut värvi oli võtnud pohlaleht ka sammal oli jälle pesueht, vastsündind niisket rohtu aiast tõin, toas esimese kärbse surnuks lõin (Under 2007: 450) Kes sääl leivakandvaks künnab vagu see ei saa sest mõistatusest jagu (Under 2007: 510) Ma muretumalt vilistades lähen, ning puistab õielehti mulle pähe üks tuulehoog (Visnapuu 1998: 289) Suur nire väikseid joob ja uusi loob, maa suu on avali, ta kõik nad joob (Under 2007: 450) ja tilku rammusaid, kui laihtund puult ma puistasin, sain mõne kraesse neist siis päikses kuivatasin märga käist (Under 2007: 450) Ah! Toredaim on elamine maine ja vägev vere surematu püüd mind võidab rõõmu ihar, hõiskav hüüd ei iial olnud ma kaaluja ja kaine (Under 2007: 62)
Paralleelsed elulood Juhan Liiv Juhan (Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864 Tartumaal Alatskivi vallas ja kasvas üle Rupsi külas Oja talus. Juhan Liiv on ajalukku läinud kuulsa luuletajana ja proosakirjanikuna. Kuna elujärg oli kehv, pidi Liiv piirduma kitsa hariduse omandamisega. Liiv õppis Naelavere külakoolis, Kodavere kihelkonnakoolis ja lühemat aega ka Hugo Treffneri gümnaasiumis. 1885. aastal alustas Liiv tööd ajakirjanikuna ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses. Aastaks 1892 oli ta loobunud ajakirjaniku tööst ning otsustas leiba teenima hakata vabaajakirjanikuna. Murdepunktiks Juhan Liivi elus ja loomingus sai jutustus "Vari", mille ta kirjutas kaheksa päevaga 1892. aasta sügisel. Väga paljud luuletused Liivi loomingus on realistlikud. Luuletustes rääkis ta oma enese saatusest ühiskonnas ja inimese olemusest maailmas. Tema süngetesse teostesse mahtus ka loodus- ja armastusluulete ilu...
õitsemiseks ja säramiseks puhkust. Aga sügis annab alguse ka uutele metsaasukatele - seentele. Pidevast vihmasajust saavad nad juurde jõudu ning peagi pistavad nad sambla seest välja oma kübarad. Aga kaua nemadki suudavad särada, peagi lõppeb ka nende aeg ning väsinud loodus peitub pehme lumeteki alla ja jääb talveunne, et uuel aastal uuesti oma ilu täies võimuses näidata. -2- Tuulehoog lõi vetesse, lehed lang’sid laintesse: lained olid tuhakarva, taevas üle tinakarva, tuhakarva sügise. See oli hää mu südamel: sääl olid tunded tuhakarva, taevas üle tinakarva, tuhakarva sügise. (“Lehed langsid”)
Aste Põhikool Juhan Liiv Referaat Autor: Eric-Raimond Paju Randvere 2014 1 Sisukord Juhan Liiv.............................................................................................................................................1 Sissejuhatus......................................................................................................................................2 Looming...........................................................................................................................................2 Taas üldsuse ette..............................................................................................................................2 Mälestuste jäädvustamine................................................................................................................3 Kokkuvõte..........................................................................
Langend kaenlasse. Liivi sügisluuletuste teises rühmas annavad maastikule ilmet selle kohal lasuvad pilved, udu, tuhakarva lained, kahvatanud, väsinud väljad või tormis kihutavad valged vatid ja tuules kohisevad puud, mis tekitavad luuletajas nukruse meeleolusid. Kurbust on hästi tunda luuletuses ,,Pilved sõudvad, kase kohin", kus Liiv kirjeldab lepapuude sahistamist justkui leinaviisi. Tuulehoog lõi vetesse, Lehed lang'sid laintesse: Lained olid tuhakarva, Taevas üle tinakarva, Tuhakarva sügise. ... Tuuleõhk tõi jahutuse, Leinalained lahutuse: Sügise ja sügise
Kalevipoja 20. lugu Enne kui Kalevipoeg teist ja viimast korda sõtta läheb, matab ta oma vara maha, mis igal aastal jaaniööl peab põlema; mattes nimetab ta, kuidas vara ülestõstmine võimalik on, aga tänase päevani ei ole veel kellelegi see õnn osaks saanud. Teisel hommikul kostab juba sõjasarve hääl mehi kutsudes kaugele, et "mägi märkas, metsa ärkas, tuulehoog jäi tukkumaie" Isamaa ilu ja vabaduse eest võitlejad kogunevad Emajõe kallastele kokku ja lähevad siis rüütlite vastu lahingusse kus Kalevipoja hobu ja hulk nõrgemaid sõjamehi surmatakse. Raskelt haavatud Sulevipoeg leiab veresõnade läbi veel surma küüsist päästmist, aga paar päev; hiljem kaotab ta Võhandu jõe ligidal ometi elu; nõnda kui Alevipoeg järvest juues upub, kust tema raudkübar ja kolmekandiline mõõk veel praegu järve põhjast õnnelikule
Pedosfäär Otsest vajadust mulda ja nende omadust hakati uurima kui inimesed jäid paikseks ja algas agraarajastu 7-8 tuhat aastat tagasi. Teadusharu 18.saj. kuulsaim vene teadlane Dokutsajev. Mullaga puutuvad kokku kõik elusloodusele hädavajalikud ainevood (veeringe, süsinikuringe jne.). Muld on just kui filter sademete ja põhjavee vahel. Kui on muld rikutud siis on ka põhjavesi rikutud. Mullaga seotud globaalsed probleemid: 1) Kõrbestumine (erosioon, lageraie, ülekarjatamine, maa ära kurnamine) 2) Eutrofeerumine ehk üleväetamine (vetikate vohamine ja veekogude kinnikasvamine 3) Nälg (toidu tootmine ja selle ebaõige jagamine) 1994 Kõrbestumis tõrje konventsioon. Eesmärk kaitsta vett ja mulda. Rio de Janeiro. Mulla teke Selleks, et muld hakkaks arenema, on vaja, et mineraalne materjal oleks piisavalt poorne. See v...
Teoses olevad teised tegelased kirjeldasid teda erinevalt, sest ta käitus inimestega erinevalt, vastavalt olukorrale. Näiteks Maksim Maksimõtsiga oli ta tema ise, sest too oli tema sõber. Maksim Maksimõts pidas Petsorini imelikuks kujuks nagu ka raamatus lk.14 on lõik,kus ta põhjendab oma arvamust imelikkusest, seal on kirjas nii: ,, Näiteks vihma ja külmaga päev otsa jahil;kõik külmetavad, väsivad temal aga ei ole sellest midagi. Teinekord aga istub oma toas, käib tuulehoog, ja ta kinnitab, et on külmetunud." /.../ Mary silmis oli ta kindasti suur jutumees ning mühakas, kuna Petsorin käitus temaga nii. Näiteks ballil, rääkis ta palju anekdoote, et inimesed Mary ümbert tema ümber koguneksid ja see õnnestus tal, aga samas oli ta ka dzentelmen. Seal samal ballil, kutsus Maryt purjus mees tantsule, kuid Petsorin aitas sel korral Mary hädast välja. Petsorini elu oli muutunud igavaks, sest ta oli kõik saanud, kui ta tahtis väga
1. Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. Rühmituse ,,Noor-Eesti" tegevus vaibus kantult Esimese maailmasõja tunnetest. Rühmitusse kuulusid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Tähtsus · "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri · Viis kirjanduskriitika paremale tasemele · Tõstis raamatukujunduse taset · Elavdas kunstielu · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi. · Sellest kasvas välja rühmitus Siuru · Rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik 2. Eduard Vilde: Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis Aastatel 18831886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, 18871890 ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 18901892 oli ta Berliinis vabakutsel...
Eestluse elujõu allikad 24-ndal veebruaril 2008-ndal aastal saab Eesti Vabariik 90 aastaseks. Eesti Vabariigi sünniaastaks peetakse aastat 1918. Sel aastal kuulutati Eesti esimest korda iseseisvaks . Mis siis on Eesti Vabariigi pikaealisuse saladus ? Ma arvan, et eelkõige eestlaste tahtejõud olla iseseisev rahvas. Kellele meeldiks elada teise riigi rõhumise all ? Ma arvan, et Eesti Vabariigi tekkepõhjuseks on ka tugev eestluse tunne ühiskonnas. Defineerin natuke oma nägemust eestlusest. Eestlus, see on omapära, rahvuslik karakter, mis eristab meid teistest, me peame end identifitseerima ja järgima rahvuslikku ideoloogiat ( mitte, et me jubedad natsionalistid olema peaks, vaid, et me austame oma oma riiki, järgime oma juhte, seadusi ja ei klassifitseeri end mitte-eestalasena ). Samamoodi tähendab eestlus, et me kuulume eestlaste kooslusesse ja teadvustame seda (näiteks muinasajal teadvustati end kas külakogukonna j...
minu verenõus / ... / nüüd valgus soojusega ühes nõus / nii palju raiskab hüljatulle hellust. / Ma usun taas, et saabub ülestõus." Sama, rahunenud meeleolu jätkab ta oma elu lõpuni, ka viimases kirjutatud luuletuses, kus ta küll ei jäta oma vastusteotsimist, kuid sõlmib maailmaga rahu. See õitsmine on mulle raske kanda kui sammuksin ju üksi Toone randa peol peieroog. Ma muretumalt vilistades lähen ning puistab õielehti mulle pähe üks tuulehoog. Miks peaksin elust lahkuma ma mures, kui kõik, mis õitseb, möödumatult sureb, ei tea, miks kust? Mu ahastus ja armastus siin ilmas saab leidma armu igaviku silmas, sääl teispool ust.
Referaat Juhan Liiv (1864-1913) Nimi: Klass: 2008 Sissejuhatus Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik. Vähemalt ühte tema luuletust oleme kõik kord õppinud, paljud rohkemgi. Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste(kopsutiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega (skisofreenia, jälitusmaaniad). Kurb- naljakas tõsiasi on seegi, et suur kirjanik pidas end teatud haigushetkedel Poola kuningakski. Teda on püütud mõista, lahata tema luuletusi ja seeläbi ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse, kuid vaevalt leidub inimest, kes suudaks täielikult mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses. Ja kui keegi mõistakski, ehk peaksime tedagi omamoodi hulluks, vei...
Maalinud väga erinevatel teemadel. Murrangulisex tööx Chiose veresaun. Hakkas esimesena teaduslikult uurima komplementaarvärvide printsiipi, st värvi mõju sõlt sellest, millised värvid on ta kõrval. Alzeeria naised siseruumis, Rebecca röövimine. Corot - Maastikumaalija. Tihedalt seotud Barbizonlastest st kunstnikutest, kes elasid suviti koos Bartizoni külas, maalisid loodust looduses, valmistades ette sellega teed impressionismile. Argenteuil kellatorn, heinasaad ja tuulehoog. Saksamaa mõttekunstnikud, koloriidiprobleem huvitas vähem. Natsareenlased kunstnikud, kes tundsid erilist kutsumust religiooni vastu, taotlesid naiivset lihtsust, luulelist meeleolu, siivsust. Moodustasid omalaadse vennaskonna, kes asus Rooma elama, juhtivateks jõududeks olid Cornelius, Carolsfeld ja Overbeck. Klassikaline romantik Caspar David Freidrich tüüpiline kuuvalguse maalija. Kaks meest kuuvalgel, kolgata mägi. Sajandi keskpaigas levis romantismis
au seda kirja lugeda. Mina, kirja ehk teose lugejana muutusin raamatuga väga lähedaseks ning tundsin paljuski ära iseennast, eelkõige sellena, kes päris täpselt seda õiget kohta kuidagimoodi ei leia ning kes piirsituatsioonides ning otsingutes pidevalt vangis on, sest: "Ma vaatan veepinda otsekui piiri, mille tagant peab algama päris maailm, millest ma ootan kerkivat sinu kätt, kasvõi ringe veepinnal, märguannet, et mul on luba tulla. Aga midagi ei juhtu, ainult tuulehoog säbrutab vett ja lööb suured puud pea kohal kahisema." ,,Piiririiki" on temaatiliste tunnuste ja algse pöörase edu tõttu rahvusvahelisel turul nimetatud ka eesti esimeseks euroromaaniks. Kuid see, mis raamatus müüb, pole ilmselt mitte eeskätt postmodernistlik kirjutusviis või homoerootiline paatos. Mis müüb, see on Õnnepalu esituses ahistavalt väike, isegi skeptilise eestlase jaoks nii hirmuäratavalt troostitu Eesti mitte 20
Kuressaare Gümnaasium Sandro Botticelli Referaat Koostaja: Liina Kungla Klass: 11e 2008.a Sisukord 1. Sissejuhatus......................................................................................................................................3 2. Stiili arenemine............................................................................................................................4 3. Botticelli tuleks kunsti............................................................................................................4 4. Sandro Botticelli elulugu ning ühiskonnaga kaasnevad mõjutused loomingus.................5 5. Sandro Botticelli teosed.................................................................................................8 6. Maalide tõlgendused.....................................
poolt tapetuna, suudavad rahu leida. Tal oli olnud lähedane side elevantidega alates 1985 aastast, kui ta tegi uurimustööd Dzangas, Kesk-Aafrika Vabariigis. Ta õppis rääkima nende keelt, muidugi piltlikult, aga ta tundis, et saab neist aru. Ta teab nende harjumusi, iseloomu ja tujusid. Ta on nendega naernud ja mänginud nende mänge. Kolmekümnes Aprill Tagasi Salamati ääres. Hiljem, tol ööl, äratas Fay äikesekõmin, millele järgnes tuulehoog. Pikne kortsutas taevast. Veel piisku ja loksutavat tuult. Elevandid vastasid möiretega. Siis hakkas tõelist vihma alla kallama. Elustav valing vajus maha, kustutades põuakuud. Üheksas Mai Fay tõusis õhku üksikule lennule, et vaadata elevante Salamati jõe ääres. Pargi läänepoolse piiri lähedal märkas ta halli massi. Tehes laia pöörde, nägi ta üksikut matriarhhi juhtimas hiiglasuurt, 800 elevandiga karja lõuna poole. Milleks selline kogunemine ? Võib-olla, et
2.1. ,,ROSINKÜSIMUS": MIS JUHTUS? Lermontov kirjeldas ,,Meie aja kangelases" kogu tolleaegset inimkonda ühe inimese Petsorini käitumise kaudu. 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Teose peategelaseks oli Grigori Aleksandrovits Petsorin. Maksim Maksimõts kirjeldas teda nii, tore poiss oli, ainult natuke imelik.Näiteks vihma ja külmaga päev otsa jahil, teised külmetavad aga temal ei ole sellest midagi. Teinekord istus toas, käis tuulehoog ning ta rääkis, et ta on külmetanud. Vahest ei rääkinud ta tundide kaupa mitte midagi, seeeest mõnikord hakkas jutustama, siis naera kas või lõhki. Petsorin oli keskmist kasvu; tema sale,peenike piht ja laiad õlad andsid tunnistust tugevast kehaehitusest, mis on võimeline tundma kõiki ränduri elu raskusi ja kliimavahetusi ning millest pole jagu saanud pealinnaelu kombelõtvus ega hingelised tormid.
Villem Grünthal-Ridala (30. mai 1885 Kuivastu 16. jaanuar 1942 Helsingi) oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Elu Villem Grünthal-Ridala sündis Muhumaal, kõrtsmiku perekonnas. Alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis, seejärel jätkas õpinguid Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare gümnaasiumis. 1905. aastal astus Ridala Helsingi ülikooli, kus õppis soom keelt ja kirjandust. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (19101919) Alates 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Villem Grünthal-Ridala suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis. Looming Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Ridala kiindumus kaugetesse asjadesse väljendus tema regivärsilises loomingus, samuti ulatuslikes kompositsioonides, mis ta algupäraste ...
puhumine. · Eestlastel, liivlastel ja vadjalastel on hing tähendanud ka inimest- "Kodus ei olnud ühtegi hingelist"; Lõuna-Eestis on tehtud isegi vahet sellel, et "inimesel on hing, tõpral (loomal) on toss". · Surma korral arvati, et: - hing lahkub kehast (suremine = hingusele minek; hinge heitma, tossu välja laskma; suure väega inimese surma korral (N:nõia) tekib suur tuulehoog (hingetuul). - surnu hing siirdub putukaisse (=siirdhing)- N: hingeloomad- ämblikud ja sipelgad või jätkab surnu hing elu uues kodus- hauas, hiies ,kalmistus (Hiis / hiiela = surnute kodu; paralleelnimetusena on kasutatud ka manala ja toonela). · Usuti hauatagusesse ellu; seda tõendavad ka: - matusekombed- hauapanused (toit, rõivad, raha, relvad jne).
Tunti arste "puhujaid", kes oma hingejõu pealepuhumisega ravisid haigeid. Tänini puhutakse lapse haiget saanud valutavale kohale peale. Sõna "hing" tähendab ka inimest üldse. Öeldakse näiteks siin pole ühtegi hingelist. Ka suremist nimetatakse "hinge heitmiseks" või "hingusele minekuks", mis osutab kehast lahkuvale hingele surma hetkel. Hing lahkub just viimse hingetõmbusega. Tuulehooski nähakse hingede liikumist. Suure elujõuga inimese surma puhul tekib suur tuulehoog ehk hingetuul. Nõia surma korral võib tekkida tuisk, torm, maru. Harva kui tuulispasana liiguvad surnute hinged, tavaliselt liigub tuulispasana just elava inimese hing halbadel eesmärkidel. Et teda kahjutuks teha ehk takistada, siis visatakse tuulispaska mõne terariistaga, lüüakse jms. Nimi Olendi ja selle nime vahel on salapärane side, nimi sisaldab midagi olendist endast tema hingejõust. Oma nime juures vandumine tähendas oma hinge äraandmist või sidumist teatud kohusega.
pakkus omaenda poja liha. Viljajumalanna Demeter sõi hajameelsses pakutud roast tükikese, aga ülejäänud jumalad hüppasid lauast eemale, Tantalos sai aru, et jumalad on siiski kõiketeadjad. Zeus määras Tantalose igavesti piina tundma, surnute riigis seisab Tantalos puhta värske vee sees ja teda piinab janu, aga kui ta kummardub, kaob vesi ja muutub liivaks. Käeulatuses kasvavad tal oivalised puuviljad, kui ta neid üritab võtta, kegitab tuulehoog oksi, ta peakohal ripub hiiglaslik kivimürakas. Pelops pandi kokku, tehti veel kaunimaks, kui ta oli. Ärasöödud tükikese asemele pandi elevandiluutükk. Hiljem oli kõikidel selle suguvõsa liikmetel valge laik abaluul. Kuldvillak: Kreekas elas kuningas, kelle naine oli jumalikust soost. Sündis poiss Phrixos ja tüdruk Helle. Lapsed olid nägusad ja terved, aga kuningas polnud õnnega rahul. Võttis uue naise, sai uued lapsed. Võõrasema vihkas Hellet ja Phrixost
Päeval näen ma alastust , õhtul , kui hämardub , mõtestan . Ja sellesse ühtaegu siivsasse ja siivutusse alastusse sugeneb siis midagi tuttavliku ja igatsusi äratavat. Täna tahtsin vahtralt murda vaasi ühe oksa . Ei leidnud ainsatki ülearust , mis oleks mulle sobinud . Tulin tuppa tagasi ja asetasin vaasi aknalauale nii , et vaher jäi otse vaasi taha . Nüüd võisin aknast välja vaadates näha vaasi vahtraga. Algul tundus see huvitav , aga kui tuulehoog tuli , tekkis rohmaka savivaasi ja lehtede õhkõrna sosina vahel ebakõla . Võtsin vaasi aknalaualt ära milleks siia see vaas ? 13
Kuid seal pakkus ta neile toiduks oma ainukese poja Pelopsi, kelle ta selleks otstarbeks oli tapnud, liha. Miks, seda ei ole ükski poeet veel osanud seletada. Igaljuhul määrati Tantalos sellise teo eest karistuseks igaveseks pattu kahetsema: ta seisab allilmas lõuani vees, kuid peab kannatama siiski janu. Niipea kui ta juua tahab, imendub vesi sedamaid maasse. Samas ripuvad tema pea kohal hõrgutavad puuviljad, aga kui vanamees tahab neid haarata, puhub tuulehoog oksad eemale. Müüdi teisendi kohaselt rippus Tantalose pea kohal kaljupank, mis iga hetk ähvardas talle peale langeda. Ka tema järglaste, tantaliidide (Atreus, Agamemnon, Iphigeneia, Orestes) kohta maksis jumalate needus. Ainukesena Pelopsit, kelle jumalad ellu tagasi tõid, ei seiranud määratud õnnetused. "Tantalose piinad" tähendab kõnekeeles midagi väljakannatamatut. OMPHALE - Meeste üle võimutsev naine. Omphale oli müütiline Lüüdia
kohtuda on harv juhus, ning päriselt õnnelikke oli veelgi vähem, sest rikkusest üksi veel ei piisa, et inimest õnnelikuks teha. Ka Zeus ise aitas inimesi mitmel viisil. Dodonas kasvas tema püha tammepuu, mis kandis magusaid ning mahlaseid tõrusid. Räägitakse, et need tõrud olevatki olnud esimene inimeste söödud puuvili. Kes iganes vajas Zeusi nõuannet, tuli püha tamme juurde, ja kui ta siis jumalale ohvri oli toonud ning alandlikult oma palve esitanud,tõusnud tuulehoog ja tamme lehestikust kostnud sahinat. Siis seletanud preestrid lehesahinat ja kuulutanud Zeusi oraaklit. Seda nõuannet võeti alati arvesse, ükskõik milline see ka oli. Ei teatud inimest, kes oleks Zeusilt nõu küsinud ja selle siis ära põlanud. Kuid kuulasim kõigist paigust, kus Zeusi austati, oli Olümpia. Seal seisis kõige vägevam Olümpose Zeusi templitest. Iga nelja aasta järel sai terve Kreeka kuigi see oli paljudeks linnriikideks
Tammiste küla veskitondid! Küünlakuu õhtupime hingas õues. Tuulehoog vilistas ja kiunus korstnat läbi, läbi metsa ja üle nõmme, et puud nutsid käes ja oksad nagu raske vaeva all ohkasid; lõi vastu Tammiste veski väikest akent , mille eide osav käsi kõhkise alumise ruudu ette oli liiminud. Kui vanarahva sõna tõsi oli, et kui küünlapäeva aegu härg räästa alt juua sai, siis maarjapäeva aegu kukk nokka kasta ei pidanud saama siis võis Tammiste veski kollasekaelaline kukk maarjapäeva tulekut rahyga oodata
isik; ja ehkki ta vaim ei viibi loomulikus ega arvatavasti ka mitte püsivas seisundis, on ta suurepärane seltsiline ja mul oli temaga mitu äärmiselt mälestusväärset jutuajamist." Very olevat Emersonile öelnud: "Kuuldes teid oma kirjatöid ette lugevat või kõnelevat, olen alati tundnud, et teie tajute tõde paremini kui teised, aga mulle tundus, et teie hing pole päris see, mis peaks. Tundus, nagu oleks külmem tuulehoog mulle peale puhunud." kõik olid ühel nõul, et ta on hull. Ent mõnda aega selle teguviisi juures püsinud, mille vastu ta õigupoolest oli võimetu, jõudis ta niikaugele, et seadis kõik, keda ta tundis, endaga siirastesse suhetesse. Kellelgi poleks pähe tulnud talle valejuttu rääkida või teda tõrjuda tühja lobaga turgudest või lugemissaalidest. Selle asemel tundsid kõik, et nii suur siirus sunnib neid
teinekord pahad ning nii pidi vesi kurvalt koju minema. Polnud paremat õnne ka tuulel ja Kungla kuningal. Kui aga Linda Kalevit nägi teadis ta, et see mees on talle meele pärast. Kalev kutsuti sisse ja pandi laua taha istuma. Linda aga läks peoriideid selga panema. Kui ta tagasi tuli, oli ta nii ilus, et isegi lesk ei tundnud teda ära. Siis hakkasid Linda ja Kalev pulma- ilu pidama. Kaua kestis tants ja trall. Siis hakkas täht koju minema. Ta viis Salme endaga kaasa-sinna, kus ainult tuulehoog tõi tervisi ja vihmapisar vihmavett. Kalev ja Linda pidasid kaua pulmailu, kuid ka nemad pidid lõpuks lahkuma. Nad jätsid lesknaisega hüvasti, istusid saani ja sõitsid Kalevi koju. Kaua elas Kalev Lindaga õnnelikult ja valitsesid rahvast. Viimaks tundis ta ,et surmatund on lähedal. Ta kutsus Linda ja ütles: pärast minu surma sünnib sulle viimane poeg.Mina seda enam ei näe. Ometi saab temast minuväärne mees. Kui noorem poeg suureks on sirgunud,
ABJA GÜMNAASIUM 2009 AASTA LAULUPIDU Referaat Koostaja: Karl Puidet 8a klass Juhendaja: Siirius Sikka Abja-Paluoja 2009 2 Sisukord Koit.............................................................................................................................................4 Kaunimad laulud........................................................................................................................ 4 Väike maa...................................................................................................................................5 Mu isamaa, mu õnn ja rõõm.......................................................................................................5 Tuljak.......................................................................................................................................
neil kaluri rajad ja teed... 7 Sa magad, chiquito, mu poeg. Sind ootab tavaline päev. Et aga homme võib tänasest ilusam olla, chiquito, sa seda kord näed. Kaugel, kaugel, kus on minu kodu H. Suurkask / rahvaviis Ameerika Ühendriikidest Kaugel, kaugel, kus on minu kodu, kaugelt tervisi saadan ma sul. Üksi rändan ma võõramaa radu, pisar laugel, kui meelestud mul. Tasa nuttis siis kallim mu rinnal, tasa sosistas õrn tuulehoog, kurvalt kaeblesid kajakad rannal, kurvalt kohises vahune voog. Vaikseks jäänud on tormine meri, vaikseks jäänud on kallima rind, üle lageda vete vaid kajab kurb ja igatsev hulkuri laul. Tulge tagasi, Eestimaa pojad. Tulge tagasi, ootame teid. Võtke kaasa kõik langenud sõbrad, võtke kaasa ka haavatud kõik. Kawe kelder rahvalik laul Ma Kawe keldris all, kus trellid akendel ja raudsed uksed ees on riivitud. :,: Aeg pikk ja pime on, ma kaugel kallimast
August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. ...
Reklaambukletti kirjutas ta: "Igale rüütlile oma tuuleveski! Mida varem sa sellega võitled, seda rutem sulle mehearu pähe tuleb! Istu kohe Rosinante selga, sinu tuuleveski ootab!" Poolteist aastat pärast idee tekkimist võis ta saduldada Rosinante, kes oli tubli tori tõugu mära. Ta istus esimest korda hobuse selga. Ta kavatses teha proovisõidu ilma turviseta. Ta haaras piigi kätte ja asus teele. Kui ta oli kingul haavapuu juures, lõi äkiline tuulehoog veskitiivad kolinal käima. Rosinante ehmus ära, ajas end tagajalgadele püsti ja paiskas Helduri maha, seejuures nii õnnetult, et piik tungis otse südamesse. Perekond: poeg Surmapõhjus: Hobune paiskas ta enda seljast maha ja piik tungis otse südamesse. 4.153. Vadim Burlakov Sünnikoht: Harala Ametid: talusulane; mehhaanik; mölder; tallimees; giid; Välimus: väiksekasvuline; asiaatlike silmadega; lohkuvajunud põsed;
Varsti võttis Ididsikine medaljoni välja, kuivatas ära ja kutsus mu enda juurde. Ma astusin arglikult Ididsikise juurde. Ma vaatasin talle kohmetult otsa. "Karta ei tohi!" käratas Ididsikine vihaselt. "Jah!" ütlesin ruttu ja kindlaks muutudes. Ta pani silmad kinni ja käskis mul olla pulksirgelt. Seda ma ka tegin. "Keeduhabi, haviktivi, mulgugitisi, habrireeviti..." pomises Ididsikine nõiasõnu ja pani hästi aeglaselt medaljoni mulle kaela. Mu seest käis läbi kerge tuulehoog ja medaljon eritas helesinist lainelist kiirgust. "Keskendu! Pane silmad kinni! Aja käed natuke laiali ja pea natuke kuklasse!" ütles Ididsikine iga sõna järel pisikest pausi pidades. Ma tegin nii nagu kästud. Tuul hakkas tõmbama. Mu juuksed lehvisid ja riided ka. Ka mina hakkasin helesinist valgust eritama. Mõne sekundi pärast see lõppes. Mul oli tunne, nagu oleks torm mu seest läbi käinud ja midagi ära viinud. "Nüüd on teil aeg minna!" ütles Ididsikine. "Aga, Jasmiin, vaata
Viimaks sattus ta Eestimaale ja leidis siin soovitud rahupaiga. Tema koobas oli madal ja seestpidi ilma iluta. Aga jahe, selge ojake sirises alt mööda peegliks lilledele, kes ennast tema sees uhkusega vaatasid, isekeskis kihistades: «Oi, oi, kui pisikesed, peenikesed me oleme! Oi, oi, kui kauni karvaga ja lõbusa lõhnaga! Oi, oi!» Ümberringi tõusid kõrged, toredad puud pilvede naabrusse, sealt jahutavat tuult ja kosutavat vihma maha meelitades. Ja kui tuulehoog neist läbi kohises, siis hõõrusid nad heas tujus oksi üksteise külge ja kähistasid lehtedega: «Ohoo, tohoo, tuuleõhuke, õõtsuta meid! Õõtsuta, õõtsuta õrnasu, hellasti. Ooh, kui hea, ohohoh! Ohohohooooh!» Vanamees oli sügav loodusetundja, kes metsa-rohtude parandavat väge kasutada mõistis. Ta oli kaugel ümberringi vaese rahva arst, keda kui imetegijat austati. Tema ise ei salanud ilmaski rohtude loomulikku arstimise jõudu ega püüdnud nõiakunstniku nime saada. Siiski
kurvalt koju minema. Polnud paremat õnne ka tuulel ja Kungla kuningal. Kui aga Linda Kalevit nägi teadis ta, et see mees on talle meele pärast. Kalev kutsuti sisse ja pandi laua taha istuma. Linda aga läks peoriideid selga panema. Kui ta tagasi tuli, oli ta nii ilus, et isegi lesk ei tundnud teda ära. Siis hakkasid Linda ja Kalev pulmailu pidama. Kaua kestis tants ja trall. Siis hakkas täht koju minema. Ta viis Salme endaga kaasasinna, kus ainult tuulehoog tõi tervisi ja vihmapisar vihmavett. Kalev ja Linda pidasid kaua pulmailu, kuid ka nemad pidid lõpuks lahkuma. Nad jätsid lesknaisega hüvasti, istusid saani ja sõitsid Kalevi koju. Kaua elas Kalev Lindaga õnnelikult ja valitsesid rahvast. Viimaks tundis ta ,et surmatund on lähedal. Ta kutsus Linda ja ütles: pärast minu surma sünnib sulle viimane poeg.Mina seda enam ei näe. Ometi saab temast minuväärne mees
hulgustel. Musttuhat kellukest väikeste vasktilakestega paistsid talle avatud rästikute suudena, mis valmis olid sisisema ja hammustama. «Oh!» pomises ta. «Kas minu elu tõesti ripub kõige pisema kellukese kõige väiksema liigutuse küljes? Ah, kellukesed,» lisas ta ja pani käed paludes kokku, «ärge helisege! Kuljused, ärge tilisege! Kõrinad, ärge kõri-segeb Ta katsus veel kord Trouillefou meelt muuta. «Aga kui peaks tulema tuulehoog?» küsis ta. «Ikka puuakse sind üles,» vastas see rahulikult. Nähes, et miski enam ei aita, et pole enam edasilükkamist, viivitamist, kõrvalepõikamise võimalust, alistus ta mehiselt oma saatusele. Ta keeras parema jala vasaku jala taha, tõusis selle varvastele ja sirutas käe välja ... Kuid niipea kui ta mannekeeni puudutas, hakkas ta keha, mis ainult ühele jalale toetus, pingil, millel ka üks jalg puudus, kohe kõikuma.
D'Artagnan silmitses oma kaaslasi. Kõigi nägudel peegeldus samasugune sügav rahutus nagu Athose näolgi. Hobuseid kiirustades ning vaikides jätkati teekonda. Kahekümne viienda kuupäeva õhtul, kui sobrad saabusid Arrasi ja kui d'Artagnan ronis hobuselt, et juua klaas veini «Kuldse Äkke» võõrastemajas, väljus üks ratsanik postijaamast, kus ta oli vahetanud hobust, ning suundus puhanud hobusel galopis Pariisi poole. Sel hetkel, kui ratsanik väljus väravast, kergitas tuulehoog tema mantli hõlma, mida ta kandis vaatamata augustikuule, ja pidi lendu viima kübara, millest ratsanik sai viimasel hetkel kinni haarata ja mille ta vajutas sügavale silmadele. D'Artagnan, kes meest tähelepanelikult vaatles, läks näost valgeks ja pillas klaasi maha. «Mis on, härra?» küsis Planchet. «Halloo, härrad, tulge appi, mu isandal hakkas halb!» Kolm sõpra jooksid kohale, kuid leidsid, et d'Artagnan ei mõtlegi kokku variseda, vaid sööstab oma hobuse juurde
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
