PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS VIIMISTLEJA Maris Metsmaa TERVISLIKUD ELUKOMBED Referaat Juhendaja: Mihkel Lembit Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Tervislikud elukombed mõjutavad meie organismi positiivselt. Referaadist saab kokkuvõtliku ülevaate erinevatest taastumisprotseduuridest ja nende õigest metoodikast. Saab lugeda kuidas käia saunas ning kodus taastumiseks vajalikkudest asjadest. Lõhidalt on ka venitusharjutusest ning puu-, aed-, teraviljade kasulikust toimest meie organismile. Õige toitumine aitab vähendada organismi rasvasisaldust ja seeläbi langetada kehakaalu. TAASTUMINE SAUN
Eesti tihaste elukombed Referaat bioloogias 7. klass 2007/08 õppeaasta Sisukord: Kes on tihased?...............................................................................................................3 Rasvatihase (Parus Major) elukombed...........................................................................4 Sinitihane (Parus caeruleus)........................................................................................... 6 Sootihane (Parus Palustris) ja põhjatihane (Parus Montanus)........................................7 Teisi tihaste liike............................................................................................................ 8 Sabatihane (Aegithalos caudatus)......................................
'kooli nimi' Põhja-Ameerika indiaanlased Referaat Minu Nimi ** klass Juhendaja: Juhendaja Nimi Koht aastaarv SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Päritolu 4 1.1 Suguharud 4 2. Eluviis 2.1 Riietus 5 2.2 Toit 5 2.3 Elamud 6 2.4 Liikumisvahendid 6 Kasutatud kirjandus 8 2 SISSEJUHATUS Indiaanlasteks nimetatakse Põhja-Ameerikas elavaid tumedanahalisi põliselanike. Nende kombed ja kultuur erinevad päris palju ülejäänud Ameerikast. Irokeesid jutustavad: "Taevanaine kukkus oma kodust alla. Veelinnud viisid ta saarele, mida ondatra parajasti ehitas. Saar kasvas ning muutus Maaks, maailm sai alguse pärast seda, kui Taevanaine sünnitas." ...
Sisukord: * Päritolu * Vana-Vene riik ehk Kiievi-Vene riik * Nimi * Rjurikud * Kiiev * Usk, tegevusalad, kaubandus, elukombed * Kasutatud kirjandus Päritolu Kust on venelased pärit? Loogiline vastus oleks ju: Venemaalt. Aga tegelikult ei ole sellele küsimusele nii kerge vastata, sest ei arheoloogid, slaavlaste kauged esivanemad ega ka bütsantsi kirjanikud ei ole selgeid teateid kirja pannud. Arvatakse, et nad on slaavlased. Kuid ka sellele pole kindlat vastustm kas nad ikka on slaavlased või ei ole. Arvatakse, et slaavlane on suhteliselt hiline nimetus venelastele. Umbes 5. - 6. sajand. Varasemalt
Sparta laste elu Sparta oli Vana- Kreeka polis, mis asus Lakoonika maakonnas, Peloponnesose poolsaarel. Sparta oli sõjaliselt väga võimas linnriik. Sealsed lastekasvatuskombed erinesid teiste maakondade tavadest Vana- Kreekas. IMIKUD Kui peres sündis laps, pesi ema ta veiniga, sest usuti, et nii on laps tugevam. Seejärel pidi isa ta vanematenõukogu ette viima. Nemad otsustasid lapse tuleviku üle ehk selle üle kas laps jääb ellu. Ellu jäid vaid tugevamad ja tervemad. Vigased või haiged lapsed visati kaljult alla või hukati muul moel. POISID Kuni 7- aastani kasvasid poisid pere juures. 7- aastaselt võeti pojad ema juurest ära ja viidi sõjakooli. Sõjakoolis pidid poisid olema kuni 20- eluaastani. Siis olid poisid täisväärtuslikud sõjamehed. 30- aastaselt võisid mehed luua pere ja osaleda rahvakoosolekul. Pere juures ei viibinud mehed kunagi kaua, sest nad käisid õppustel ja lahingutel. Nad jätkasid oma sõjaväelist elustiili. Poisid ...
Klassikaline eestlane Tammsaare loomingus Teada-tuntud on arusaam, et prantslased on ,,konnaõgijad", venelased on alkohoolikud, sakslased on pedantsed ja ameeriklased kaevavad endale hammastega hauda. Tihti paistavad inimloomuse head ja halvad küljed ilukirjandusest paremini kätte kui päriselust. Klassikaline eestlane näib nii meie endi kui ka tihtipeale välismaalaste arvates olevat küllaltki jahe inimene. Ei ole ta väga suhtlusaldis, vaatab uuendustele pisut põlglikult, veidi kõhklevalt. Ise peab eestlane ennast aga maailma nabaks teised peavad tema pilli järgi tantsima.Teisest küljest on me tüüpiline kaasmaalane küllaltki sisseelav. Ta tahab jätta endast tugeva mulje, kui tegelikult on hinges mured ja valud, mis võivad õõnestada inimest depressioonini. Just nii juhtus ka tegelastega Tammsaare loomingus. Kes tahtis näida naabrist paremana, kes tegi alalhoidlikult tööd. Eriti jäävad aga silma tegelaste omavahel...
on samas väga inimlik. Balzac kasutab tohutus koguses andmeid, mis pärinevad reaalsest elust. Näiteks mainib Vautrin, et on läbi lugenud Benvenuto Cellini memuaarid. Cellini eksisteeris päriselt. Taolisi andmeid on raamatus väga palju välja toodud. Põhiliseks probleemiks on raha ja eetika, sõpru omasid tavaliselt need, kellel oli hea perekonnanimi ja palju raha, elus edasi sai põhimõtteliselt ainult läbi tutvuste. Samuti tuuakse väga hästi välja ülem- ja alamkihi elukombed ja erinevused. Väga suur rõhk on isaarmastusel. Autor kasutab Rastignaci selleks, et näidata kuidas lihtinimene täie tahtejõuga püüdleb helgema ja parema positsiooni poole. Balzac saab sellega päris hästi hakkama , ja tõestab , et kui ise olla piisavalt nutikas ja pealehakkamist täis on elus ka palju kergem läbi lüüa.
Äkki on kõik inimesed mu ümber näitlejad, äkki pole? Ma ei saa mitte midagi teada, kuna absoluutset tõde ei eksisteeri. Meie meeled on väga mõjutatavad jne. Aristotelese mõtted meeldisid mulle küll rohkem, kui Platoni omad, kuid mõtteviis, et kõik kulmineerub siiski jumalal ning tema tähtsusel, pole ikkagi see, mida ma näeks end õppimas. Küünikute koolkond oli samuti koolkond, mis pakkus mulle huvi. Küünikute näol on tegemist väga haritud inimestega, kuid nende elukombed on liiga barbaarsed. Ma tõesti ei kujutaks end ette elamas tünnis või onaneerimas tänaval. Epikuurlaste koolkond meeldiks mulle samuti, kuna ma ise olen samuti väga rõõmsameelne ning viimasel ajal olen jõudnud järeldusele, et ka minu elu eesmärgiks on nauding. Epikurose loodud mõtteviis on mulle igati sobiv. Samuti meeldib mulle mõte, et inimene koosneb aatomitest ning hing ei saa niisama eksisteerida ehk
Jutu vältel kogu aeg metsa inimeste arv väheneb, sest asutakse elama küladesse ning lõpuks ongi alles ainult Leemet, kes on niiöelda viimane eestlane. Ta ei lähe teistega kaasa võtma ristiusku ega põldu harima, vaid tahab võidelda lootusetult tulevate uute kommetega. PROBLEEMISTIK: Minu arvates on teose üheks probleemiks see, et vanasid tavasid hakkavad vaikselt asendama uued tavad. Nende uute ja vanade tavade põrkumine loob aga keeriseid. Uued tavad ja elukombed toovad endaga kaasa hoopisi teisi väärtuseid ja elulaade. Nagu teoses tuleb välja, siis nõrgem rühm, ehk metsaelanikud, hakkavad vähenema tänu uutele tavadele ja kommetele. Metsaelanikud peavad küladesse kolinud inimesi reeturiteks ning samas külaelanikud metsa inimesi jälle segaseks, mis põhjustab konflikte. Külaelanikel olid uued traditsioonid. Samuti võib välja lugeda probleemina seda, et autor kardab, et varsti enam ei oska keegi ussikeelt ning Eesti vanad kombed ja tavad
“Põlvkondadevahelised konfliktid” Elis Aren Maailm on täis konflikte, mõned on suuremad ja mõned on väikemad. Kõige suuremaks saaks pidada põlvkondadevahelisi konfilkte. Seda võib jälle suureks probleemiks pidada, nt vanemad 200 aastat tagasi ja vanemad 20 aastat tagasi, täiesti erinev maailmavaade ja elu. Eelduseid on sellele palju, põhjuseid võib olla mitu, tagajärgi võib olla seega veel rohkem. Miks nad siis on nii igikestvad? Põhjus võib olla ka selles, et elu oli erinev. 200 aastat tagasi oli jälle sõda, aga 20 aastat tagasi ei olnud ja lapsed ja 20 aastased umbes, pole seda asja kogenud. Mõni on sellest saanud mingi trauma ja räägib sellest oma lastele ja siis nii edasi ja edasi. On inimesi, kes jääb seda lihtsalt uskuma ja on jällegi neid, kes reaalselt ei usugi siukest asja üldse. Mõni mõtleb kohe, et ah, elan oma elu ja kui juhtub siis juhtub. Vabalt v...
kulutamine, edukaks võib neid pidada vaid Püreene poolsaarel ja Läänemere regioonis. Veel oli kirikule üha probleemsemaks muutumas ketserlus. Ketsereid on tagakiusatud katoliku kiriku tekkest alates, kuid see sai uued mõõtmed 12.-13. sajandil. Koos teaduse hüppelise arenguga hakkasid inimesed kahtlema katoliiklikes õpetustes. Peale teaduse sundis inimesi katoliku õpetustest teistsuguseid tõekspidamisi otsima ka kirikute varaline rikkus ning vaimulike kerglased elukombed. Kirik, sooviga hoida oma kõrget positsiooni, lõi ketseritele karmid karistused. Kirik väitis, et ketserid mitte ainult ei õõnesta kirikut vaid kogu ühiskonda. Ketserite ümberveenmiseks loodi inkvisitsioonikohtuid, mis määrasid neile erinevaid karistusi, alates paastumisest lõpetades vara konfiskeerimise või surmanuhtlusega. Inkvisitsioonikohtud kasutasid ülestunnistuste
inimesel õigus Eestis elada ja oma last kasvatada elada täisväärtuslikku elu seal, kus on tema laps sündinud ning kus on talle sobiv kasvukeskkond. Kodakondsus- ja migratsiooniametil on küll õigus kontrollida välismaalase tausta julgeolekukaalutlustel, kuid inimese eraellu ei peaks riik sekkuma. Paljudel inimestel on juurdunud arvamus, et teistsuguse nahavärviga inimestel on ka teistsugune nahk, kuid erinevaid nahavärvusi põhjustab nahas oleva melaniini hulk, mitte inimese elukombed. See, et tumedanahaliste nahk on must, ei tähenda, et nad oleksid ise pesemata või mustad nende nahk näeb lihtsalt teistsugune välja.Kahjuks aga ei suuda paljud seda enesele teadvustada ning sedasi sünnibki rassism ebatolarantsus teistsuguste suhtes. Kadri tumedanahalisel mehel pidanuks olema võimalus näha oma lapse sündi, kuid arstid käitusid temga ebasündsalt. Kadri vanaemal oli aga mure oma lapselapse pärast. See, et ta tegi Kadri lapsepõlve
patte tunnistama ja ketserlusest loobuma. Need, kes ise olid nõus sellest loobuma, said kergema karistuse. Oma vaadetele kindlaks jäänud ketserid said karmima karistuse. Neid piinati ketserluse ülestunnistamiseks. Mõnikord oli karistuseks ka surmanuhtlus. Hiliskeskajal paavstivõim ja autoriteet nõrgenes. · Kuningavõim tugevnes (Inglismaa ja Prantsusmaa) · Ilmaliku hariduse edenemine (ketserlus) · Vaimulike vähene aktiivsus ja lõdvad elukombed Avignoni vangipõlv 1305-1378 Rooma kodusõdade tõttu asus Paavst Clemens V elama Avignoni linna, kus valitses Prantsuse kuningas Philippe IV. Elu oli luksuslik. Itaallased olid rahulolematud, sest paavsti viibimine Roomast eemal rikkus traditsioone ja rahvas kaotas tulud, mis varem olid tulnud palveränduritelt, kes Rooma saabusid. Suur skisma 1378-1409 Urbanus VI valiti ametisse Roomas ja sinna ta ka jäi. Ta hakkas
Titus Livius- rooma filosoof ja ajaloolane, kes kirjutas suurteise ,,Ad urbe condita" (,,Linna asutamisest alates"), mis käsitleb Rooma linna vanimat aega. Jupiter-peajumal.Mars-sõjajumal,Venus- armastusjumal,Apollo,tarkusejumal,Neptunus-merejumal,Janus-2 näoga jumal,Spartacus-orjade ülestõusu juht. Valitsemine Vabariigi ajal: magistraadid (1a) 2konsulit (armee juhid) senat, preetorid (õiguse mõistjad-8) rahvatribuunid,tsensorid(5a, elukombed ja õigusemõistjad)dictaator(sõjaohu korral täielik võim) Rooma teatrid erinesid paljus kreeka omadest, nad ehitati mitte mäeküljele, vaid lauskmaale ja olid piiratud kõrge,kaunilt kujundatud kivimüüriga.Roomlastele polnud teater nõnda tähtis kui kreeklastele. Hoopis populaarsemad olid gladiaatorite võitlused ja hobuste võiduajamised. Etendati lõbusaid teoseid, pööramata tähelepanu probleemidele ega filosoofiale. Etendused toimusid vabas õhus. Kreekast erinevalt puudus
rooste. Aastate jooksul õppisid meie esivanemad ehitama hooneid nii ,et oleksid püsivamad ja lagunemis protsess aeglustuks. Enne ja nüüd Varem valiti ehitamiseks kõrgemad ja kuivemad kohad ning ka materjal valiti hoolikalt ja valmistati ette, sest ehitamine oli suur töö ja majad pidid kaua kestma. Tänapäeva tehnikaga saab ehitaga kõikjale, kuid see eest ei pöörata suurt tähelepanu maja materjali valikule.Ehitus on ka tänapäeval kallim kui seda olid ennem. Muutunud on ka elukombed. Vett kasutatakse tunduvalt rohkem kui varem, sooja annab keskkütteradiaator ja toas ollakse särgiväel. Võrdlus Ennem Nüüd 1.Valiti kõrgemad ja kuivemad kohad. 1.ehitatakse ka niisketesse kohtadesse 2. Ehitati aeglase tempoga ja lasti 2.hooned on tihedad ja energiat säästes materjalil kuivada. vähendatakse ventilatsiooni 3.kasutati valitud ja kvaliteetset materjali 3
Aastal 146 eKr. Roomlased nimetasid oma riiki res publica. Riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud, riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks. Nad pärinesid rikaste roomlaste seast. Kõrgemad magistraadid olid kaks konsulit, kes juhtisid sõjaväge. Preetorid tegelesid õigusemõistmisega. Tsensorite ametiaeg kestis viis aastat. Nad korraldasid kodanike loendus ja koostasid senaatorite nimekirja; nende järelvalve all olid kodanike elukombed. Rahvatribuunid valiti plebeilist päritolu kodanike seast. Senat - valitsev riiginõukogu. Senatid olid ametis eluaegselt. Tegeles välispoliitika, sõjanduse ja rahaasjadega. Rahvakoosolekutel hääletati magistraadi ettepanekute üle. Lihtrahval puudus õigus. Riigikord oli aristokraatlik. 24 VABARIIGI LANGUS Rooma saatis kodanikke kolooniatesse ja jagas Itaalia elanikele lahkelt kodanikuõigusi. Vabariiklik kord kaotas suurel määral oma mõtte.
Me ei ole oma pikaajalise ehitamise juures õppinud vältima veest tingitud kahjustusi. Ehitamine on muutunud nii keeruliseks, et ilma spetsiaalse koolituseta enam hakkama ei saa. Konstruktsioonides kasutatakse uusi materjale, mille omadusi ja sobivust ei ole piisavalt kontrollitud. Materjalid, mis sobivad uute majade ehitamiseks ei pruugi sobida vanade konstruktsioonide parandamiseks ja täiendamiseks. Muutunud on ka meie elukombed. Me kasutame ruumides vett rohkem kui varem. Neljaliikmeline perekond võib toota toiduvalmistamise, pesemise, kuivatamise ja lihtsalt ruumides viibimisega kuni 12 liitrit veeauru ööpäevas. See peab majast välja pääsema. Samas on energia kokkuhoiu eesmärgil tihendatud hoonete konstruktsioone ja vähendatud ventilatsiooni. Peamiseks niiskuskahjustuste põhjuseks on siiski lohakus ja peremehetunde puudumine. Muidugi on puudu ka rahast, kuid räästarennide puhastamiseks ja vihmaveetorude
lühikeseks ajals. Pärast surma jagunes impeerium lõplikult kaheks osaks. 49. Tiberius Gracchus- nobiliteetide hulka kuuluv riigimees. Koos oma vennaga üritas läbi viia mitmeid reforme. 50. Tooga pidulik pealisrõivas rooma meestel. 51. Traianus - Rooma jõudis oma välise võimsuse tipule Trianuse valitsus ajal 98-117 pKr, mil vallutati Daakia (Rumeenia) ja Mesopotaamia. 52. Tsensor - korraldasid loendust, nende järelevalve all olid elukombed (valiti konsulite hulgast) 53. Tuunika - Roomlaste igapäevane alusrõivas kujutas endast üle õlgade heidetud ja vööga kokkutõmmatud põlvini ulatuv riidetükk.
naerualuseks. Isa Goriot oli minu jaoks kergelt häiriv tegelane. Ma ei mõista tema pimedat armastust oma tütarde vastu, kes teda ei austanud ega armastanud. Mõistetav on vanema armastus, kuid kuskil on piir millest üle ei saa enam astuda. Samuti oli tema karakter aeglane, veidi rumal ja piiratud maailma vaatega. 6) Autori juht mõte: Probleemideks on raha ja eetika. Autor toob välja ülem- ja alamkihi elukombed ja erinevused. Käsitleb ka isaarmastuse olemust. Ühe peategelase Rastignaci kaudu tahab autor näidata tavalise lihtinimese tungimist kõrgkihti. Ta näitab, et see on võimalik, kui olla õigel ajal õiges kohas ja omada ka piisavalt nutikust, et ennast sinna sisse suruda ja mitte alla anda, enne kui eesmärk on saavutatud. 7) A - Anastasie B - Bianchon C - Coutuer D - Delphine E - Eugene Rastignaci H - haigus I - Isa Goriot
õde ka korralikult paika, et Natasa on tema naine ja et nemad peavad teda aktsepteerima. Viimases vaatuses sõidavad Fedotik ja Rode Moskvasse. Käib suur hüvastijätmine. Räägiti, et eile oli paruni ja Soljonõi vahel linnas väike tüli olnud. Tusenbach tegi Irinale abieluettepaneku ja ta nõustus. Tsebutõkin tundub lõpus üpriski nihilistina. Andrei on sügavalt pettunud oma linnast, sest kõik tundub seal nii hall, inimesed joovad, joovad ning siis surevad. Vanemad pärandavad need elukombed jällegist oma lastele edasi ning niimoodi tsükkel juba mitu sada aastat vändanud ongi. Lõpus Versinin läheb ka kuskile minema. Jätab Masaga hüvasti (pikk suudlus). Peale seda on Masa veel rohkemgi masenduses läheb isegi veidi peast sassi. Terve sõjavägi liikus linnast välja, seetõttu ka enamus tegelastestki lahkuvad sealt. Tsebutõkin toob kurba teate parun sai duellis surma. Õed hoiavad üksteise ligi, nutavad, linn voolab inimestest
Tegelikult on igal lapsel vaja tuge. Lapsed ootavad vanemate hellust ja hoolt. Vanemad üritavad selle aga korvata oma suure palga eest ostetud maiustuste, tehnika ja arvutimängudega. Minu arvates ei ole see õige käitumine. Kuigi algul võib laps asjade üle väga õnnelik olla, siis mõne aja pärast ta tüdineb neist. Kõik asjad on kaduvad väärtused. Inimesed peaksid rohkem rõhku panema suhtlemisele. Veelgi kurvem variant perekonnast on selline, kus vanematel on halvad elukombed. Sellisel juhul ei ole tihti vanematel võimalik lisaks hoolitsusele pakkuda lastele ka süüa ja normaalsete tingimustega elukohta. Inimesed, kellel on olnud sellised vanemad, võivad olla end lapsepõlves tihti mittetahetuna tundud ning seetõttu pole kodust ka kaasa saanud õpetust, kuidas oma eluga hästi toime tulla. Kahjuks on vanemaks saanud ka inimesed, kes on veel ise lapsed ja seetõttu ei tea
Rooma riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolek ja riigiametnikud ehk magistraalid. Magistraalid-valiti üheks aastaks, olid kollegiaalsed-korraga kaks inimest. Nendel kohtadel palka ei makstud. Konsulid juhtisid sõjaväge. Neid saatis 12 auvahti. Preetorid- tegelesid õigusmõistmisega,võisid ka vajadusl konsulit asendada. Tsensorid-ametiaeg kestis 5 aastat, korraldasid kodanike loendust ja koostas semaatorite nimekirja, nende järelvalve all olid kodanike elukombed, kui riiki ähvardas oht määrati ametisse piiramatu võimuga diktaator. Senat- valitsev riigi- nõukogu, koosnes nii tegutsevatest kui ka endistest magistraatidest. Olid ametis eluaeg.Roomast sai Itaalia valitseja: Rooma vabariik kehtestati 510.a eKr,mis oli tugev riik aastani 387.eKr, kui gallid tungisid Rooma aladele.Nendest vaba- nemiseks pidid roomlased maksma suurt lunaraha. Peale seda pidasid nad samiitidega 3 sõda.Samiidid ja etruskid alistati Rooma võimule.280.a eKr kutsusid
meloodiale teist häält juurde. 18. sajandi lõpuks jõuti siit mitmehäälse koorilaulu harrastamiseni ning hakati kasutama ka saatepille: kannelt, flööti, klarnetit ja viiulit. Samas suutis vennastekogudus panna eestlasi nende vanu kombeid, laule ja tantse hülgama. Rahvalaulude laulmist peeti halvaks, sest nende "häbiväärsete" laulude laulmine polevat piiblisõnaga kooskõlas. Tänu majandusliku olukorra paranemisele hakkasid 18. sajandi II poolel muutuma baltisaksa aadli elukombed ja nii linnades kui mõisates edenes tublisti muusikaharrastus. Pillimängu õpetati ka võimekamatele mõisateenijatele ja talupoegadele. Mitmes mõisas (Põltsamaal, Kolgas, Lihulas jm) oli kontsertide ja pidustuste tarvis loodud orkester, mis koosnes kohalikest talupoegadest. Andekamaid muusikuid saadeti koguni välismaale õppima ning siia tuli palju muusikaõpetajaid mujalt, peamiselt Saksamaalt. Linnades, eelkõige Tallinnas, aga ka Tartus, Pärnus ja Narvas, hakkasid üha sagedamini
kujusid, kuna arvati, et igasuguseid kaunistusi pole kirikus vaja visitatsioon – kirikukatsumine sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek 14.Mitu kihelkonda keskaja Eestis? Kus asusid kihelkonnakirikud, kus kabelid. 97. Kirikud asusid kihelkonnakeskustes, kabelid kihelkonna kaugemates osades 15.Millised olid 15.saj. reformipüüded kirikus? Emakeelne jutlus, kristlike tavade kinnistamine maal, rangemad elukombed vaimulikele (pole teada, kas ka rakendusid) 16.Millised vaimulikud ordud tegutsesid Vana-Liivimaal? Millised neist mõjutasid rohkem usuelu, millised majandust? Milline roll oli naiskloostritel? Tsitsterlaste ordu – mõjutasid majandust Dominiiklaste kerjusmungaordu – mõjutasid usuelu Augustiinlaste ordu – segaklooster, mõjutasid rohkem majandust Frantsisklaste ordu – hallid vennad, mõjutasid usuelu Naiskloostrid ravisid epideemiate ja ka tavaliste haiguste puhul inimesi.
katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsdiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. (usupuhastus). XVI saj toimunud usupuhastumine, mille tagajärjel kujunesid katoliiklusest eraldunud protestantlikud kirikud. Põhjused: 1. Luther kritiseeris katoliku kiriku moraalset allakäiku (vaimulike halvad elukombed, kristliku pm ohverdamine ilmaliku huvidedele, abielu eiramine) 2. Katoliku kiriku rikkuste kogunemine ja luksuslik elu 3. Humanism tõstis esile inimest ja tema väärtusi (need läksid vastu kirikliku maailmavaatega) 4. Paavsti võim vastuolu valitsejate võimu kasvuga. Muutused: 1. jumalateenistus ema keeles. 2. piibel ema keeles 3. kaotati kloostrid nende varad, aga kirikute varad läksid ilmalike kätte 4. sakramentidest kõige tähtsam ristimine ja armulaud 5.
Sherlock Holmes (ligikaudne hääldus [serlok hõumz]) on Arthur Conan Doyle'i tegelaskuju, erakordse vaatlus- ja järeldusvõimega nõuandja-eradetektiiv Londonis. Sherlock Holmes Sherlock Holmes - The Man with the Twisted Lip.jpg Sherlock Holmes (Sidney Paget illustratsioon, 1891) Sünniaeg 1854 Surmaaeg pärast 1923 Rahvus inglane Sugu mees Perekond Vennad Mycroft Holmes Amet eradetektiiv Tegelaskuju autor Arthur Conan Doyle Sherlock Holmesi sümbolid Algselt kavatses Arthur Conan Doyle panna ta eesnimeks Sherrifold aga mõtles ringi ja nimeks sai Sherlock. Sherlock Holmes on peategelaseks 60 kriminaalloos. Tema eradetektiivikarjäär algas 1878. aastal ning kestis kuni 1903. aastani, mil ta jäi pensionile. Koostöö oma biograafi ja lähima sõbra doktor Watsoniga algas 1881. aastal. Alates 2002. aastast on Sherlock Holmes Royal Society of Chemis...
reguleerija.Ohtlik on ta mitmesuguste haiguste nagu marutaudi ja kärntõve levitajana. Samas ohustavad ka teda ennast kärntõbi ja marutaud. Ülimalt ebameeldivat sügelust ja nahakahjustusi, mille käes kärntõvest vaevatud kannatavad, tuleb karta kui ühte külgehakkavat haigust. Marutaud on aga endale teinud nii sünget reklaami,et seda pole mõtet siin kirjeldama hakatagi. Pigem on oluline teada, et haigete rebaste elukombed ei ole kooskõlas rebaste tavaliste käitumisnormidega. On teada mitmeid juhtumeid, kus tõbised rebased on tulnud majade juurde, õuedesse ja tikkunud isegi tuppa, kus siis lapsed ja täiskasvanud on teadmatuses nendega mänginud ja püüdnud uimaste loomade vastu kenad olla. Inimlik kaastunne on ju kena asi, aga õigel kohal. Rebane kuulub jahiulukite nimekirja. Urujaht ja ajujaht ning jaht koeraga on lubatud 1. oktoobrist kuni 28. veebruarini. Aastaringselt on lubatud peibutusjaht,
AJALOO KONTROLLTÖÖ 1) FEODAALNE KILLUSTATUS ajajärk varakeskajal Euroopas, kus puudusid tugeva keskvõimuga riigid ja riigivõimu teostasid monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. Tihti olid riigid jagatud suhtelislet iseseisvateks valdusteks, tihti toimusid kodusõjad 2) RISTISÕJAD · Mõiste- Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil ( 1096-1270 ), mis olid enamasti paavsti poolt organiseeritud · Sajandid- 11.13. sajandil ( 1096-1270 ) · Ajendid- 1) paavsti võimu laiendamine(paavst soovis ülemaailmset paavstiriiki) 2) Kaitsta kristlikku tsivilisatsiooni (peatada moslemite edasitung Euroopa suunas) 3) Majanduslik aspect (Saada ida rikkused enda kontrolli alla ) 4) Kirik ja feodaalid soovisid saada enda alla kaubateid 5) Taheti vabastada Püha Maa, kus oli kristuse haud · Tagajärjed- 1) Jeruus...
Tänapäeva ehitustehnika võimaldab ehitada kõikjal. Materjalid ja konstruktsioonid on muutunud ning nende kasutamisel on vähe kogemusi. Tempo on kiire, sest ehitamine on kallis. Samas lubavad majanduslikud võimalused ulatuslikku remonti ning ümberehitusi. Vanad hooned kohandatakse uutele vajadustele, tihendatakse ja viimistletakse väiliselt hooldusvabade materjalidega. Eenergia kokkuhoiu eesmärgil vähendatakse ventilatsiooni. Muutunud on ka elukombed. Vett kasutatakse ruumides tunduvalt rohkem kui varem, sooja annab keskütteradiaator ja toas ollakse särgiväel. 7. NIISKUS MATERJALIDES. Ehitusmaterjaldes võib niiskus olla kõigis oma olekutes. Niiskus mõjutab materjalide vormi, tehnilisi omadusi ja välimust. Liigne niiskus tähendab enamasti muutust negatiivses suunas. Keemiliselt seotud vesi on materjalide struktuuris vältimatu komponent ja seda ei arvestata niiskusena. Selle näiteks on tsemendiga reageeriv vesi betoonis
mereröövlist, kes merd sõites tunneb end vabana. Tähtis on "Childe Haroldi palveränd", muljed vahemeremaade reisidest, peategelane annab edasi kirjaniku mõtteid. Byron toetab vabadusvõitlust Kreekas. Tegi etteheiteid, et kreeklased oma vabaduse eest ei võitle. Tähtis on ka värssromaan "Don Juan", peategelane kasvas lodevas seltskonnas, reisis Hispaaniast Türgini, näeb, et igas seltskonnas on väliselt hiilgavad ja uhkeldavad põhimõtted, kuid elukombed on moraalitud. Arvustab kõrgseltskonna rämpsu ja kõrkust. Walter Scott (1771-1832) Ta isa oli jurist, soovis pojale ka head haridust, kuid Scott tahtis muud, temast sai kirjanik. Ta tundis huvi legendide, rahvaluule ja mineviku vastu. Ta on romantilise ajaloolise seikslusromaani rajaja! Looming jaguneb 2-te perioodi: I Luule (ballaadid, poeemid)- värsivormis teosed, võimaldavad jutustada lugu. Kestis 1795- 1814.
HEGEL Kes mõtleb abstraktselt? 1807 Hegel analüüsib oma artiklis abstraktse mõtlemise olemust ning eri inimeste suhtumist sellise mõtlemisviisi kasutamisse. Kogu teemakäsitluse jooksul rõhutab ta, et abstraktsus kuulub paratamatult inimolemuse juurde, ent sageli üritame seda eitada ning ületähtsustada konkreetse mõtlemise vajadust. 1) Abstraktne mõtlemine väljendub artiklis kahel eri viisil. On toodud näide mõrtsukast, keda paljud daamid (või siis lihtsalt mõtlejad) leiavad olevat ilusa või huvitava, kuna neil on võime eristada üksikuid detaile ning näha inimese helgemat poolt tema vigu mitte arvestades. Teine ilmekas näide on ostja ja turueide vaheline sõnelus. Ostja väidab midagi konkreetset (munad on mädad), ent turueit, kes ei ole suu peale kukkunud, võtab seda kui isiklikku kriitikat ja leiab teises hulgaliselt pahupooli, ühendades kõik oma teadmised ning maalides ostjast häbiväärse pildi. 2) Esimene neist on mingi tervikliku näht...
Vaimuelu Vana-Liivimaa kiriklik korraldus Toomkapiitel iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga Toomkirikute juures toomkool, juhatas toomhärra, skolastik. Piiskopkonnad > kirikkihelkonnad, territoriaalne kogudus, kogudusepreestrid, oma kaitsepühak. Teenistused ladina keeles, rahvakeelne jutlus. Preester, lugemisoskus, tähtsamad palved. Ordu ja piiskoppide lakkamatu võimuvõitlus oli suur nuhtlus. 15 saj reformipüüdlused emakeelne jutlus, vaimulike rangemad elukombed Ordud ja kloostrid Tsistertslased; kerjusmungaordud (dominiiklased ja frantsisklased) Naiskloostrid Maarahvas ja katoliku usk Hiied, puud, allikad jt loodusobjektid. Ohvrid kirikutes ja kabelites Reformatsioon jõuab Liivimaale 1517 1523 jutustlased jõudsid Liivimaale ja leidsid kiiresti poolehoiu 1524 pildirüüste Plettenberg jäi oma ordule truuks, Liivimaal ei viidudki reformatsiooni lõpule. Katoliku piiskopid, toomkapiitilid, Saksa ordu ja kloostrid olid keskaja lõpuni.
ka kogu põrgupõhja, mida haris ja arendas Jürka. Laseb Põrgupõhjale teha uued maad ja hooned. Lk 108-109. Majapidamine. Näide Lk. 118 Riietumine ja majapidamine. Näide lk 120-121. Tema majas visatakse kõik vanad ja katkised asjad minema. Maia on Antsu juures peeneks ära läinud lõhub kodus nõu ära. Näide lk 121. 8. Kaval-Antsu pere. Kaval-Antsu pere: nainen, poeg Noor Ants, tütar Eleonoore. Tähtsaks peetakse korralikke elukombeid ja rikkust. "Korralikud elukombed, see on peaasi...." Näide lk 118. Eesmärkide saavutamine: Oma eesmärke saavutatakse läbi teiste töö ja vaeva ise midagi rasket tegemata. "Nõnda siis läks Ants üsna rahuliku meelega koju ja tegi juba teel kavatsus..." Näide lk 102. 9. Kaval-Antsu sõpruse käsitlus. Mida ta Jürkale õpetab? Sõpruse Käsitlus: "Aga see on ju loomulik, sest kõik tõuseb..... "Näide lk 110. "Ja Pane sa tähele, seletas Ants jürkale , just see....". "Eks me seda näe" rääkis Ants
temasse, tema piinad ja valud. Samas hakkab kõrvalt jooksma noore üliõpilase Rastignaci elu. Tema püüded sulada sisse Pariisi kõrgklassi, mängida kaasa selle seltskonnaga, et saavutada edu oma edaspidises elus. Need kaks hakkavadki kõrvuti ja tihedalt põimitult kogu raamatu jooksul arenema ja lahenevad lõpuks samuti tihedalt seotult. Probleemideks ongi raha ja eetika, kuidas Pariisi kirevas seltskonnas rikastuda, kuidas vastu pidada. Samuti tuuakse väga hästi välja ülem-ja alamkihi elukombed, erinevused. Ülemkihtide paremaks mõistmiseks on kirjeldatud Pariisi salonge ja kohe samas kirjeldatud alamkihi elukohti, näiteks Vaqueri pansioni. Käsitletakse ka isaarmastuse olemust- Kas see eksisteerib? Kuhu viib sellega liialdamine? Ühe peategelase Rastignaci kaudu tahetakse näidata tavalise lihtinimese tungimist kõrgkihti. Näidatakse, et see on võimalik, kui olla õigel ajal õiges kohas ja omada ka piisavalt nutikust, et ennast sinna
välja kujunenud. Metsakantonid raskesti läbipääsetavate mägede vahel, piimakarjandus (juust). Linnakantonid maaviljelus, viinamarjakasvatus, käsitöö ja kaubandus. Tekkisid manufaktuurid ja pangad (Genf). Transiitkaubanduse sõlmpunkt Basel. Majanduses arenesid jõudsalt kapitalistlikud suhted, edu alusena nähti töökust. Hakati taotlema kirikumaade võõrandamist. Suureks probleemiks palgasõdurid. Põhjused kujunes kapitalistlik majandsüsteem, vaimulike elukombed, suured kirikumaksud. Zwingli hoiakut mõjutas Lutheri õpetus. 1523. diskussioon, kus vaidlustas paastu, preestrite tsölibaadi, indulgentsid, pühakukummardamise. Seal langetati otsus tema kasuks ja hakati läbi viima reformatsiooni kirikute kõrvaldati maale ja skulptuure, jumalateenistust lihtsustati, vähendati kirikuteenistujate arvu. Püüdis kirikut reformida ratsionalistlikus stiilis. Erines Lutheris suhtumisega armulauasse. Calvin 1536
reguleerija.Ohtlik on ta mitmesuguste haiguste nagu marutaudi ja kärntõve levitajana. Samas ohustavad ka teda ennast kärntõbi ja marutaud. Ülimalt ebameeldivat sügelust ja nahakahjustusi, mille käes kärntõvest vaevatud kannatavad, tuleb karta kui ühte külgehakkavat haigust. Marutaud on aga endale teinud nii sünget reklaami,et seda pole mõtet siin kirjeldama hakatagi. Pigem on oluline teada, et haigete rebaste elukombed ei ole kooskõlas 6 rebaste tavaliste käitumisnormidega. On teada mitmeid juhtumeid, kus tõbised rebased on tulnud majade juurde, õuedesse ja tikkunud isegi tuppa, kus siis lapsed ja täiskasvanud on teadmatuses nendega mänginud ja püüdnud uimaste loomade vastu kenad olla. Inimlik kaastunne on ju kena asi, aga õigel kohal. Rebane kuulub jahiulukite nimekirja. Urujaht ja ajujaht ning jaht koeraga
Senaatorid olid ametis eluaegselt Senaatorite arv vabariigi lõpul- 600 Senati otsusel oli seaduse jõud Diktaator Kui riiki ärvardas oht, siis konsul võis koos kokkuleppel senatiga määrata piiratud ajaks (6 kuud) ametisse diktaatori Tsensorid Valiti ametisse 5 aastaks Valiti endiste konsulite hulgast Korraldasid kodanike loendust Koostasid senaatorite nimekirja Nende järelvalve all olid kodanike elukombed Magistraadid Valiti rahvakoosolekul üheks aastaks Ametisse valiti korraga kaks inimest – hoidis ära riigiametnike võimu liigse tugevnemise. Konsulid Kõrgeimad magistraadid Pidid juhtima sõjaväge Preetorid Tegelesid õigusemõistmisega Võisid sõjaväge juhtida Vajaduse korral asendasid konsult Rahvatribuunid Valiti plebeilist päritolu kodanike hulgast
1. Rooma Vabariik Rooma Vabariik oli aastatel 510-30eKr. Riigi eesotsas seisis senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast olid tähtsamad kaks konsulit. 5.saj lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Tagasilöögi andis gallide sissetung 387 eKr, kuid neid suudeti võita ja aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Roomas valitses patriitside aristokraatia. Patriitsid võisid olla riigiametnikud, preestrid ja senatiliikmed. Ülejäänud inimesi kutsuti plebeideks, kellel oli luba ainult rahvakoosolekutel osaleda. Patriitside ja plebeide suhted olid vaenulikud. Plebeide õiguste eest võitlesid rahvatribuunid. 450 eKr anti välja Rooma seadustekogu- 12 tahvli seadused. Seadustega moodustasid roomlased seaduse ees võrdse kodanikkonna- rooma rahva, kuid see ei tähendanud tegelikku võrdsust. Rooma tõsiseks vastaseks oli Kartaago, kellega peeti 3 sõda: Esimene Puunia sõda (264- 241 eKr)- Võitlus käis...
*aristokraatlik riigikord *nobiliteet (nobilis tuntud) · Magistraadid *riigiametnikud *valiti rahvuskoosolekul üheks aastaks, vähemalt kaks meest *kõrgematesse ametitesse võis kandideerida siis, kui madalamad ametid läbitud *palka ei makstud *Konsulid (2 meest) neile kuulus kõrgeim võim, sõja ajal juhtisid Rooma armeed *Preetorid (8 meest) õigusemõistmine, sõjaväe juhtimine *Tsensorid kodanike loendus, senaatorite nimekirjad, kodanike elukombed *Diktaator määrati konsulite ja senati poolt kuni pooleks aastaks, piiramatu võim *Rahvatribuunid (10 meest) lihtrahva huvide kaitsmine, vetoõigus · Senat *valitsev riiginõukogu *vabariigi ajal u 300 liiget, hiljem arv tõusis *endised ja tegevad magistraadid *amet eluaegne *tegeles riigi sise- ja välispoliitikaga *seaduseelnõu kiideti heaks senatis enne kui see rahvuskoosolekule läks · Rahvakoosolekud *valiti magistraate
Riigiametnikest ehk magistraatidest oli kõrgeimad kaks konsulit, kes juhtisid sõjaväge, neid saatsid 12 auvahti, õlal magistraatide võimusümbol rihmaga kokkuseotud vitsakimp. Preetorid tegelesid õigusemõismisega. Nimetatud ametnikud oli ametis aasta. Seevastu tsenorite ametiaeg kestis viis aastat, nad valiti konsulite hulgast, korraldasid loendust (tsensust), koostasid senaatorite nimekirja, nende järelvalve all olid ka kodanike elukombed. Diktaator valiti ametisse riigi tõsise ohu korral kuueks kuuks, ta oli piiramatu võimuga, ametiaja lõppedes pidi oma tegevuse üle aru andma. 1 Rahvatribuunid koosnesid plebeilise päritoluga ametnikest, kel oli õigus panna vetosid otsusetele, mis kahjustasid lihtrahva huve. Nobiliteet oli kitsas ring patriitside ja plebeide perekondi, kes osalesid riigivalitsemises.
olid nagu augustikuine ilm (äike). Ühel ajal kadus Carmen ootamatult, Jose otsis teda igalt poolt, kuid ei midagi. Lõpuks ühel päeval ilmus Carmen koos rügemendi leitnandiga Dorothea juurde (Carmen elas seal alaliselt, kuigi on teada, et mustlastel pole kindlat elupaika). Leitnand läks marru nähes Joset seal majas. Neil läks võitluseks ning leitnand sai surma. Nüüd oli Jose kaelani supis ja tagasiteed enam ei olnud. Temast oli saanud mõrvar ja muud üle ei jäänud kui kurjategija elukombed omaks võtta. Ta hakkas salakaubavedajaks. Oli mestis salakaubitsejate kambaga mille pealikuks või juhiks oli Dancairo. Jose't võeti kurjategijate poolt lahkesti vastu, talle meeldis salakaubitseja elu rohkem kui sõduri: nüüd oli Josel kallim, raha, vabadus ning isegi südametunnistuse piinad ei vaevanud. Kuid nii värviliseks olud ning suhted ei saa jääda. Elu juhtivaks jõuks on muutus ning miski ei kesta igavesti ühesugusena
Nero oma viha teiste peale välja valavaks julmuriks. Mul õnneks nii dramaatilist näidet oma elust tuua ei ole. Väiksema tähtsusega paralleelina võin tuua välja oma suhtumise suitsetamisse ja joomisesse. Kuidas tahes mulle ka sellega peale pole käidud, et ma jooks või suitsetaks, olen keeldunud. Tänapäeva põlvkonnas nimetatakse seda tugevaks isiksuseks, mis mulle veider tundub. Korruptiivne ühiskond, kehvad elukombed, pillamine, reeturlikkus, kättemaksuhimu, isekus- kõik need omadused ilmnesid selles raamatus riigijuhtimises. Kõrgel positsioonil tuleb alati 9 arvestada, et inimesed üritavad sind ära kasutada. Kas Nero oli oma lõpu ära teeninud? Mina ütlen, et jah, sest terve riik ei saa vastutada keisri armuelu luhtaminekute eest. Kokkuvõttes oli asi ikkagi tema kibestuses Acte pärast
üliõpilasse armunud ja vastupidi. Krahv Restaud´ga abiellunud Anastasie ja suurpankur Nucingeni abikaasa Delphine on mõlemad nii hõivatud, et neil pole aega isa matustele minna. Isal polnud neile enam midagi pakkuda. 9 TEOSE PROBLEEMISTIK Teose probleemideks on raha ja eetika. Kuidas Pariisi kirevas seltskonnas rikastuda, kuidas vastu pidada. Samuti tuuakse väga hästi välja ülem-ja alamkihi elukombed ja erinevused. Ülemkihtide paremaks mõistmiseks on kirjeldatud Pariisi salonge ja alamkihil elukohti, näiteks Vauqueri pansioni. Käsitletakse ka isaarmastuse olemust- Kas see eksisteerib? Kuhu viib sellega liialdamine? Isa polnud kunagi oma tütardele midagi keelanud. Nad said kõik mis nad tahtsid. Abielus olles piirasid aga nende abikaasad nende kulutusi ja nõnda pöördusid nad tagasi oma isa juurde. Goriot loobus tervest oma varandusest, et olla oma tütarde meele järgi.
Kõrgemad magistraadid olid kaks konsulit , kes pidid juhtima sõjaväge . Neid saatis 12 auvahti ja konsulite järgi nimetati aastat . Õigusemõistmisega tegelesid preetorid , kes vajadusel pidid ka sõjaväge juhtima ja konsuleid asendama . Oli veel ka teisi üheks aastaks valitavaid magistraate . Tsensorid valiti aga viieks aastaks ja nad valiti endiste konsulite hulgast . Nad korraldasid rahvaloendusi ja koostasid senaatorite nimekirja ning nende järelvalve all olid ka kodanike elukombed . Tsensorid võisid ka kokkuleppel senatiga maksimum 6 kuuks määrata valitsema piiramatu võimuga diktaatori , kes pidi tähtaja lõppedes sooritatu kohta aruande andma . Rahvatribuunidele valiti ainult patriitside päritoluga kodanikud ja nad võisid panna veto kõigele , mis kahjustas lihtrahva huve . Senat oli valitsev riigiorgan , mis koosnes magistraatidest . Senaatorite amet oli eluaegne . Senat oli ühte ja järjekindel , vabariigi lõpuks oli sinna koondunud üle 600 senati
võimu suurenemist. Magistraadi olid enamuses rikkamad roomlased. Kaks kõrgeat magistraati olid kaks konsulit, kes pidid juhtima sõjaväge. Preetorid tegelesid ka sõjaväejuhtimisega, kuid võisid ka vajaduse korral konsulit asendada. Tsensorite valitsusaeg oli 5 aastat. Valiti endiste konsulite seast. Korraldasid kondanike loendusi ning koostasid senaatorite nimekirja. Nende järelvalve all olid ka kodanike elukombed. Kui riiki ähvardas tõsine oht, aliti ametisse piiramatu võimuga diktaator. Rahvatribuunid valiti plebeide hulgast ning nende ülesandeks oli panna keeld ükskõik millisele riigorgani otsusele, kui see kahjustas lihtrahva huve. Senat- valitsev riiginõukogu- koosnes nii endistest kui ka tegevatest magistraatidset. Senaatorid olid ametis eluaegselt. Senaatoreid oli u 600. Senati kätte oli koondunud kõik tähtsamad valitsemisalad
Ühel ajal kadus Carmen ootamatult, Jose otsis teda igalt poolt, kuid ei midagi. Lõpuks ühel päeval ilmus Carmen koos rügemendi leitnandiga Dorothea juurde (Carmen elas seal alaliselt, kuigi on teada, et mustlastel pole kindlat elupaika). Leitnand läks marru nähes Joset seal majas. Neil läks võitluseks ning leitnand sai surma. Nüüd oli Jose kaelani supis ja tagasiteed enam ei olnud. Temast oli saanud mõrvar ja muud üle ei jäänud kui kurjategija elukombed omaks võtta. Ta hakkas salakaubavedajaks. Oli mestis salakaubitsejate kambaga mille pealikuks või juhiks oli Dancairo. Jose't võeti kurjategijate poolt lahkesti vastu, talle meeldis salakaubitseja elu rohkem kui sõduri: nüüd oli Josel kallim, raha, vabadus ning isegi südametunnistuse piinad ei vaevanud. Kuid nii värviliseks olud ning suhted ei saa jääda. Elu juhtivaks jõuks on muutus ning miski ei kesta igavesti ühesugusena. Dancairo
O. Pasternak (kunstnik, illustreeris L. Tolstoi teoseid ja portreeris L. Tolstoid ja ta perekonda) ja A. B. Goldenweiser (NSV liidu rahvakunstnik, pianist, pedagoog ja sage külaline Tolstoi majas, kirjutas raamatu ,,Tolstoi läheduses" oma kohtumistest Tolstoiga). Kõik arvamuste avaldajad on ühisel meelel, et Tolstoi oli omapärase iseloomu ja ellusuhtumisega sümpaatne mees, kes suhtus igasse inimesesse ühte moodi. Tolstoid ei huvitanud, mis seisusest on inimene või mis elukombed tal on, Tolstoi suhtles igaühega vabalt. Samuti oli Tolstoi töökas, mida eraldi mainib Repin. Repin jälgis kuidas Tolstoi tegi väsimatult tööd kuni õhtuni. Ta kiitis Tolstoi vastupidavust ja püüdlikust ning maalis temast ka pildi ,,Tolstoi Kündmas". Tolstoi sundimatutest vestlustest kirjutas Vinogradov ja Veressajev. Tolstoi lahkusest kirjutas Sergejenko ja Kuzminskaja. Sergei tööle pühendumusest kirjutas Pasternak ja Tolstoi
koorilaulu harrastamiseni ning hakati kasutama ka saatepille: kannelt, flööti, klarnetit ja viiulit. Samas suutis vennastekogudus panna eestlasi nende vanu kombeid, laule ja tantse hülgama. Rahvalaulude laulmist peeti halvaks, sest nende "häbiväärsete" laulude laulmine polevat piiblisõnaga kooskõlas. Muusika linnades ja mõisates 18. sajandi II poole Tänu majandusliku olukorra paranemisele hakkasid 18. sajandi II poolel muutuma baltisaksa aadli elukombed ja nii linnades kui mõisates edenes tublisti muusikaharrastus. Pillimängu õpetati ka võimekamatele mõisateenijatele ja talupoegadele. Mitmes mõisas (Põltsamaal, Kolgas, Lihulas jm) oli kontsertide ja pidustuste tarvis loodud orkester, mis koosnes kohalikest talupoegadest. Andekamaid muusikuid saadeti koguni välismaale õppima ning siia tuli palju muusikaõpetajaid mujalt, peamiselt Saksamaalt.
Luterlik kirik, baptistikirik, metodistikirik, rooma katoliku kirik, nelipühikirik, adventistide kirik, armeenia kirik, õigeusukiriku Konstantinoopoli patriarhile alluv pool ja Moskva Patriarhaadile alluv pool, ja vaatleja staatuses karismaatiline episkopaalkirik. Pataljonikaplani ülesanded, sisemäärustiku järgi: Tõsta ja hoida pataljoni isikkoosseisu moraali ja kaitsetahet (§127 lg 1) Moraal: klassikalise arusaama järgi õpetus käitumisest, ka: kombed. Elukombed. Sõjaväelises kontekstis on see mõiste juba tükk aega muutumise teel olnud, ja oleme püüdnud seda lahti kirjutada, niisiis: Sisemisest veendumusest lähtuv kõrgeltmotiveeritud hoiak, mis suunab inimest andma endast parima (siin: kodumaa kaitseks). See on see, mis peab kõrge olema, ja kui ei ole, siis tuleb tõsta. Kaitsetahe haakub siia külge: Soov kaitsta ennast ja oma lähedasi, kodu ja kodumaad.
Kohustused: autonoomne, autonoomne imperatiivne 6 põhitunnust (PP) Aine, ese, objekt vallata! Formaalne (õiguspärane, õigusloomega seonduv) ja materiaalne (legitiimne, pos. õiguse ja ülipos.õiguse juures) Sots. normide liigid, funktsioonid, lühiiseloomustus! NB! Õigusnormide vormistamine (PP) Õigusnormide liigid Õigusnormi struktuurist Sotsiaalsed normid näited -sotsiaalsete normide kui käitumiseeskirjade näited: 1. tavad, sh traditsioonid e kombed (nii ilmalikud elukombed kui ka usukombed), harjumused, etikett (Jõulud, hambapesu hommikuti; poisslaste ümberlõikamine jne) 2. moraal, st kõlblusreeglid (10 käsku kristliku moraali norm) 3. korporatiivsed reeglistikud, sh keskaegsete vaimulike ja ilmalike ordude ordureeglid, kaasaegsete mittetulundusühingute, nt fondide põhikirjad (IMF, Eestimaa Looduse Fond) 4. õigusnormid (Liikluseeskiri,korraldus, õppekorralduseeskiri) Eeltoodud sots
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
