GÜMNAASIUMI KIRJANDUS (0)

RAHVAJUTUD   
 
Folkloori põhitunnused: 
 
Traditsioonilised 
 
Rahvaluule  muutlik 
 
2 ühesugust lugu pole olemas 
 
Vastavad kindlatele reeglitele 
 
Autor on teadmata 
 
Oluline, sest näitab, kuidas rahvas sai aru üksteisest ja ka nende mõtetest 
Rahvaluule žanrid: 
 
Muinasjutu puhul ei eelda keegi, et sa seda  usuks . Ta on  ajatu . Erineb väga suuresti teistest, 
süžeed rahvusvahelised 
 
Müüdi puhul tegemist teise  maailmaga , meie  loogika  vastaselt 
 
Muistend  ütleb alati kindla fakti, tegemist tänapäeva maailmaga 
 
F.R.FAEHLMANN 
 
 
Sündis vaba talupoja peres 
 
Isa mõisavalitseja 
 
Kasvas peale vanemate kodust mõisnike juures 
 
Läks Tartu ülikooli 
 
Lõpetas  doktori  kraadiga 
 
Tema eestvõttel 1836 loodi Tartus õpetatud Eesti Selts(sisaldas saksa rahvusest mehi) 
 
Faehlmann rõhutas, et eesti keel on kultuurkeel, millega saab luua kunstteksti 
 
Hakkas looma kunstmuistendeid 
 
Kasutas Soome „Kalevala’t“. Lõi 8 kunstmuistendit, esitas eheda rahvaluulena 
 
Nendes püüdis luua terviklikku jumalate kogu 
 
Põimis lugudesse koha- ja usumuistendeid 
 
Üldine plaan polnud Eesti  kultuuriga  seotud 
 
„Maailma loomine“-vanaisa e. Taara kõige tähtsam 
 
„Emajõe sünd. Paradiis . Loomade töö. Tasu ja karistus“- seletusmuistend  
 
„Keelte  keetmine “- vanaisa keetis ise keeli, eestlased said vanaisa oma enda keele 
 
„ Koit  ja Hämarik“- armunud noored, kohtuvad 1 kord aastas jaanipäeval 
 
„Vanemuise laul“, „Vanemuise lahkumine “, „Vanemuise kosjaskäik“, „Endla järv ja  Juta “ 
 
Faehlmann oli see, kes hakkas meie eepost kirjutama 
 
Kuid tema kirjutises oli puudu Kalevipoja kohta ja retked kaugemale 
 
Muutis Kalevipoja lugu suuresti 
 
Tegi Kalevipoja hiiuks, oli negatiivne tegelane 
 
F.R.  KREUTZWALD  
 
 
Pärit Eesti  perest  
 
Vanemad mõisateenistujad 
 
Sündis Ristimetsas 
 
Tavapärane  haridus  
 
2-3 aastat algkooli õpetaja Tallinnas 
 
Maal vanemate juures hakkas rahvaluulet kirja panema 
 
Temast pidi saama arst 
 
Oli Peterburis koduõpetaja 
 
Selle  rahaga  astus Tartu Ülikooli arstiteaduskonda 
 
Tutvus Faehlmanniga seal, sõbrad ja mõttekaaslased 
 
Võru linnas arst 
 
Kosis  Saksa naise, 3 last 
 
Lapsed ega naine eesti keelt ei rääkinud 
 
Tunnustatud ka rahvuvaheliselt 
 
Hakkas levima uus  kirjaviis  (suur  pooldaja ) 
 
19. Sajandil ilmusid õpetliku sisuga ajakirjad 
 
„Maailm ja mõnda“ – tema ajakiri, erinevatest maailma  maadest  
 
„Kodutohter“-  jagab teadmisi, kuidas koduste vahenditega haiguseid ravida 
 
Proosa vormis avaldas kogutud materjali 
 
„ Ennemuistsed  jutud ja vanad laulud“ 
 
Nendega tuleb välja, et ta ikkagi andekas  kirjamees  ja hea proosa kirjutaja 
 
„ Tuhka -Triinu“, „Vägev vähk ja täitmatu naine“ 
 
Lisaks muinasjuttudele kirjutas ka muistendeid 
 
JUHAN LIIV 
 
 
1864-1913 
 
Mida haigem ta oli, seda geniaalsemad tekstid tal olid 
 
Luuletusi kirjutas enne haigust 
 
Perest kõige põduram 
 
Jakob Liiv oli kunagi isegi kuulsam 
 
„Kümme lugu“- juttude kogu, ajakirjanduses ilmunud 10 lugu 
 
„ Peipsi  peal“-  novell , kirjutas kuidas 2 meest  vaatlevad  Peipsi peal lagunevat jääd, kas jõuvad 
üle või mitte. Lähevad, seavad end vöödega kinni. Peipsi nii madal, et ära nad ei upu 
 
„Igapäevane lugu“-  realism  ja  romantsim  veel seotud. Elu on tõetruu, ühiskonna  kriitilisus . 
Peategelane Punasoo Mari, midagi erilist pole toimunud. Kõik  Marid  on tavapärased 
 
„Vari“ – 1894, püüab endas ühendada 2. Romantism tähendab seal võõrustamis“mõisa elu). 
Varsti elu aga  realistlik /naturalistlik. (Villu on vanaema juures, vaeste linnas). Vaestele 
ehitatud hütid Kukulinnas. Villu lapsepõlv rõõmutu. Jalavarje polnud. Vahel said süüa, vahel 
mitte. Kui vanaema  sureb , läheb Villu naabertallu elama, lahtise peaga. Läheb mõisapõllule 
tööle. Asub mõisapreilide õpetajaks. Suhteliselt autobiograafiline. Villule tahetakse koht kätte 
näidata. Villu saab piitsaga pähe, kaotab terve mõistuse. Jõuab ringiga  tagasi  Kukulinna .   
 
EDUARD  VILDE  
 
 
I Eesti professionaalne kirjanik 
 
Sündinud mõisateenijate peres 
 
Lapsepõlv suhteliselt õnnelik 
 
18 aastaselt asus tööle ajakirjanikuna 
 
Elulugu heitlik, rändas palju ringi, tutvus sotsiaaldemokraatidega, punaste poolel,  
 
Kohtu hirmus  suundus  Euroopasse elama 
 
Viljakaim kirjanik 
 
Vilde kogutud teosed 34’s köites 
 
Kirjutas palju ajalehe juures töötades 
 
„Sõber“ : rida on raha... 
 
 I töödega  saadab juba tohutu  menu , klassiku  staatuses , ühiskonnas kõrgelt hinnatud 
 
Keeruline isiksus 
 
I periood – nalja Vilde periood, põnevus – ja naljajutud 
 
„Minu inimesed „Triibulised““- mõisanoorjärra ja Edward lähevad tiigile mingi asjaga sõitma, 
kukuvad sisse, noorhärrat poputatakse, Edward saab peksa. 
 
„Musta mantliga mees“- kirminaaljutustus. Musta mantliga mees süüdistati mõrvamises, ta 
ähvardas  krahvi . Musta mantliga mees on Dr. Medig. Nägi pealt, kuidas  krahv  ta alla lükkas, 
mees aga oli surnud. Krahv  anus  arsti, et ta teda kohtu alla ei annaks. Mees tahtsi krahvi 
tütart Laurat naiseks, krahv polnud nõus ja lükkas sillalt alla. Arst käskis krahvil aidata 
vaeseid. Medig ja kerjuspoiss  samast  külast. Medig armub Laurasse. Laura abiellumas kõrval 
mõisnikuga, Ottol aga laps ja naine. Laura lõpetab pulmad . Laura-Medig armuvas. Õnnelik 
lõpp 
 
Inimese probleemides on süüdi ühiskond („Külmale maale“) 
 
Kõrgperioodi alguses Ajalooline  triloogia  
o 
Uuris ajaloolist tõde arhiividest. Kirjutas toetudes arhiivimaterjalile 
o 
„ Mahtra  sõda“- I Euroopa mõistes romaan( 1902 ) 
o 
1856 talurahva rahutused, sest tuli uus  talurahvaseadus  
o 
Eestlaste põhiline konflikt Balti parunitega 
o 
„ Prohvet  Maltsvet“- usulisest rändamisest. Kuuldused, et Krimmis jagatakse 
talupoegadele tasuta maad 
o 
Tallinnasse pidavat tylema valge laev, mis viib eestlased ära, aga laeva ei tulnud-suur 
pettumus 
o 
Romaanid  tekkinud ajalehe järjejuttudena, mille tõttu need on stiililiselt ebaühtlased 
o 
Viimane teos 1917, suri 1933 
o 
Elulõpus ei kirjutanud, sest redigeeris varem ilmunud teoseid.  Lisas  juurde jutu, mida 
algses teoses polnud 
o 
„Mahtra sõda“-  armastuslugu ,  peategelaseks  Võllamäe Päärn ja Huntaugu  Miina  vahel. 
Kubjas  heitis Miinale ka silma peale. Kubjas oli eestlane ja julm tööle sundija. Nö 
reetur. Miina isa aga pooldas abielu Kubjasega. Trööstitu pilt talupoja elust. Kirjeldab 
eestlasi malbete ja töökaena. Teine tegevusliin toimub mõisas  Parun  Rüdiger ei mõista 
talupoegade muret.  Paruni  poeg tuleb Euroopast tagasi. Tahab kergendada elu. Mõisas 
on koduõpetajaks  preili   Marchand , keda poeg ja pereisa tahavad. Ei mõista, miks 
lastakse talupeogi peksta. Poja ja preili vahel armulugu. Parun viib preili teenijate 
hulka, ei kuulu koduõpetaja kõrgseltskonda. Mahtra sõda tekib uue seaduse alusel. 
Vastuseis eesotsas Päärniga. Algul saadab edu, parun kutsub sõjaväe ja talupojad 
kaotavad. Enamiku talupoegade karistuseks oli  peksmine . Lõppeb karistusega, hiljem 
saadetakse Siberisse. 
o 
1905 võttis Vilde osa ülestõusust Tsaari vastu. Peale seda hakkas elama igal pool 
Euroopas. Tuleb tagasi küpsema kirjanikuna, kirjutas 1917 Euroopa tasemel romaani 
o 
Oli saanud euroopalikuks 
o 
„Mäeküla  peremees “- psühholoogiline romaan(realism). Olulisem tegevus inimese 
sees. Mõisa ja mõisnikke kujutas teisiti. Paljud  vaesunud . Piimameest kirjeldatakse 
vaesena. Mõisas kirjeldatakse kuidas peremees elab I korrusel ja II korrusel kanad. 
Parun vanapoiss. Suhtleb ainult 2 õega. Suletud tulevikuta  seltskond . Romaani 
peategelaseks Tõnu  Prillup - kogu elu vaene olnud, ema ütles, et temast saab tulevikus 
rikas mees, kuna oli  karvane . Ootas seda rikkust. Prillupi naine sureb, järele jääb 2 
last. Surnud naise noor õde Mari tuleb appi ja nad abielluvad. Mari kingib Tõnule 3. 
Lapse. Muutunud mõisnik  Kremer , nüüd laostunud, tal pole järetulijaid, pole 
tulevikku.Mäeküla mõis on piimamõis, olulisim mees piimamees, töötleb ja müüb. 
Kõige kõrgemal hierarhia postil.Kremer tahab ka saada piimameheks.Kui Kremer näeb 
Prillupi naist Mari, kutsub Prillupi enda juurde ja pakub talle lepingut hakata 
piimameheks, kui Mari mõisa  teenima  tuleb, lepingus aga ka väikeses kirjas lõik, et 
Maril  on ka naise kohustused. Prillupil  dilemma , sunnib Mari siiski minema mõisa 
teenima, isegi kui Mari tõrgub, sest Prillup tahab oma  unistusi  täide viia. Kremer läheb 
nõia juurde, et teada, kuidas Mari mõjutada. Prillup ikka sunnib  Marit  nii kaua, kuni ta 
lähebki ja Prillup saab piimamehe koha endale. Piimamehe koht pole aga lust ja 
lillepidu-raske töö,  raske müüa saadusi. Endise piimamehe saladused tulevad ilmsiks, 
Prillupil ei lähe äri hästi ja peab poolmuidu kaupa ära andma. Amet muutub kurnavaks 
ja ta tahab lepingust loobuda, tahab, et ka Mari enam mõisas ei käiks aga Mari tahab 
käia. Prillup külmub purjuspäi saanis  surnuks . Maril palju kosilasi-kõik tahavad 
piimatalu aga tema ei taha anda. Mari läheb lastega linna elama. Kremer tahab 
toetada Mari, et kaup katki ei jääks. Mari ütleb, et parem  varblane  tänaval, kui 
kanaarilind  puuris 
 
Euroopalik tähendus, naine iseseisvub, naine ise otsustab,  
 
Nora lahkus ilma  lasteta , Mari aga läks lastega 
 
Peale „Mäeküla piimameest“ Vildelt uusi teoseid ei tulnud, hakkas vanu redigeerima 
 
TÕDE JA ÕIGUS 
 
 
5-osaline romaan 
 
Kirjanik, kes suutis oma kirjutistega end ära elatada 
 
On ette nimetanud, millistest teemades oma teostes räägib 
 
I osa teemaks pakkus välja-inimese võitlus maaga. Krõõda teema on sissejuhatus. Tema 
surmas algav kõik ja sellest sündmusest alates muutub teiste elanike elu pöördeliselt. 
Tammsaare  pani sinna raamatusse enda ja enda külanike  elud  
 
Andres kutsub Mari peale Krõõda surma  tallu  elama. Õige või vale? Osalt jah, sest Krõõt ise 
soovis, et keegi hoolitseks laste eest ja et lapsed said Marile toetuda. Osalt vale, sest rikkus 
Mari ja  Jussi  suhted ning Mari oli kurb seetõttu üleval talus. Andres tekitas ka suure segaduse 
naabrite  vahel ja külas. Lõppkokkuvõttes oli Mari Andresele, kui tööori, mis tegi ta õnnetuks 
ehk ta tegi valesti, et Mari sinna võttis 
 
Mida rohkem Andres  piiblit  loeb, seda kurjemaks ta muutus 
 
Taavet ja  Batseba , 2 Samueli 11 pt(sama teema „Tõde ja õiguse“ teoses) 
 
Mari hoidis Jussi elus aga siis tuli Andres ja võttis Mari ja Juss tappis end ära 
 
Mari nimetas Indrekut petulapseks, kuigi eelnevad sündmused teda ei  puuduta  
 
Tugev vastuseis poegade Andrese ja Indreku vahel 
 
Tammsaare ja Vana Testamendi lugu moodustab just kui risti. Indrek läheb linna, tuleb külla ja 
Mari väga haige(vähk). Kogu teema lõppeb alles 3ndas osas. 
 
Mari tahtis surra, et minna Jussi juurde. Mõjutab Indrekut süüdistamisega. Vargamäel puudub 
halastus, seal peab. Aitas Maril surra. Indrek  laseb  vihahoos oma  tulevast  kaasat Karinit 
püstoliga. Otsib töö kaudu Vargamäel lunastust. 
 
Andres ostis Vargamäe, sest see oli kõige odavam, rahakott käis sellest üle 
Kaks  peremeest : 
 
Andres :kergeusklik, kohati vägivaldne,  
 
Pearu: omakasupüüdlik, tahtis Andrese talu endale saada, lubas ta välja süüa, õel ja 
vägivaldne, koduvägivald 
 
Sarnasus: maa endale himustamine,  kavalus , vägivaldsus 
 
Millised teised rollid neil olid?! 
o 
Külamehed, suhteliselt litsid mehed mõlemad 
o 
Abikaasa; halb peksis Mari, samas austas, Pearu peksis ka oma naist aga ei austanud 
o  Naaber; Pearu ässtias Andrest tegema asju, mida ta muidu kunagi ei  teeks  
o  Töömehena; Andres oli püüdlik, tahtis kogu aeg rügada, Pearul tegid kõik töö 
sulased ära 
o  Isana; Andres surus oma arvamust peale, oli range,vägivaldne,  hoolis  nende 
otsusest ja tahtis paremat elu neile. Pearul oli lastest ükskõik, kuid peksis ja 
oli karm 
o  Mida head  Pearus ? Oli abivalmis, ehitas Krõõda jaoks matuste tee. Lubas 
andresele  reed  laenata. Muretses naabrite pärast, tegi neile kõrtsis  jooke  
välja. Mida halba Pearus? Vaenulik naabrite vastu, rääkis teistest taga, joobes 
peaga vägivaldne, tal puudus tõde ja õigus. 
o  Kummas peres elada? Andrese pere( Andres asutas tehtud tööd, palk saadi 
ausalt  kätte). Pearu pere( rikas, mõjuväärsam pere, otseselt ei pidanud 
midagi tegema, kõrge suhtlusringkond, vähem piiranguid) 
o 
 
 „Tõde ja õigus“ II osa 
 
Inimese võitlus  jumalaga  
 
Peategelane Indrek 
 
Autobiograafiline 
 
Koolilugu 
 
Hugo Treffneri gümnaasium = tegevus Mauruse koolis 
 
Üks ja sama skeem ( II osa algust võib käsitleda Indreku võitlust haridusega) 
 
Lõpp sarnaneb, antakse alla, ei vii kuhugile 
 
Indrek ja  Maurus = Pearu ja Andres 
 
Maurus-puuduvad põhimõtted, kõikidele võimudele meelepärane. Olevat väga eestimeelne 
 
Mauruse kool erakool(kallis)- võtab Indreku kooli vaid seepärast, et too eestlane 
 
Indrek oli uksehoidja ka öösiti, tegi teenija tööd 
 
Lugu läheb lahti siis, kui tekib küsimus jumalas 
 
Indrek mõtlev iimene 
 
Maurusele ei meeldi, et Indrek julgeb kahelda jumalas 
 
Maurus veab Indreku piinapinki 
 
Kodus uskus 
 
Astronoomiõpetaja kutsub õpilased enda observatooriumisse tähti vaatama 
 
Indrek küsib, kas ta näinud märki jumalast aga ta pole näinud 
 
Kooliseinale kirjutab artikli, et jumalat pole, viidates õpetaja tähelepanekule 
 
Maurus otsustab Indreku välja  visata  
 
I Indreku  armumine  Mauruse tütresse Rameldasse 
 
Ramelda lootusetult haige, tuberkuloos 
 
R ja I vahel tuleb midagi 
 
R sureb Šveitsis 
 
Indrek vaesest peres 
 
Indrek jäi silma keldrikorrusel elavale perele, eriti eman Laarmannile 
 
Laarmanni tütar  halvatud  
 
Tundsid inimesi jalgade järgi 
 
Viskas  Andrese välja, sest pidi seda tegema, oli mässaja 
 
Mõtleb, et peab tagasi Vargamäele minema 
 
Laarmanni ema ütles, et peab uskuma jumalasse, sest muidu Tiina poleks terveks saanud 
 
Kõik kordub nagu esimeses osas 
 
Indrek salgab oma salgamise 
 
Tahab jumala tappa 
 
Indrek muutus Kristuseks, pani jalutu käima 
„Tõde ja õigus“ III osa 
 
Inimese võitlus ühiskonnaga 
 
1905  revolutsioon  
 
Peategelane Indrek 
 
Näeb revolutsiooni kasu inimesele 
 
Palju kristuse omadusi 
„Tõde ja õigus“ IY osa 
 
Inimese võitlus endaga 
 
Inimene võib enda abiga päästetud saada 
 
Indrek annab õndsuse ainult ühele inimesele 
 
Abiellub Kariniga (kaupmehe tütrega) 
 
Kogu  linnaelu  jääb Indrekule arusaamatuks 
 
Karin murrab truudust 
 
Neil ka lapsed 
 
Lapsehoidja  kummalise olemisega Tiina(hirmuäratav) 
 
Karin reedab Indreku lõplikult, küsides, keda ta seekord  tapma  läheb 
 
Indrek tulistab Karinit 
 
Kohus määrab tingimisi  karistuse 
 
Karin kahetseb 
 
Karin jääb rongi alla, tahtis Indrekult vabandust  paluda  
„Tõde ja õigus“ V osa 
 
Indrek tagasi maal, määras end sunnitööle 
 
Vana Andres sauna kolinud 
 
Sass tahab uut talu ehitada 
 
Indreku ja vana Andrese arutelu  kivil  jumala üle 
 
Külas elab napakas Eesi, Pearu muretseb oma talu hääbumise pärast 
 
Tiina tuleb linnast, hoidan Indreku ligi 
 
Tiina külvab tohutult intriige 
 
Pearu tahab Eedi ja Tiina paari panna 
 
Tiina räägib oma loo Maretile 
 
Jumal olevat halvasti talitanud, kui  laskis  Andresel ja Krõõdal  abielluda , Krõõt oleks pidanud 
abielluma Pearuga 
 
Pearu pidi tõestama, et ka tema on mees 
 
Maret  rääkis omakorda loo Indrekule 
 
Indrek u oleks muutus 
 
5. Osa lõppeb sellega, et Tiina ja Indrek astuvad Vargamäelt alla 
 
2. Kohal olev motiiv, mis võtab kokku, mis elu tegelikult on 
 
Maret tahab anda kingituse Tiinale 
 
Mälestus ammu kadunud inimesest oli elu 
 
50 aastat hiljem kirjutas Mati Unt teose „Sügisball“ 
 
Tegevusel aga vahe 100 aastat 
 
Kirjeldavad tavainimese elu eri  aegadel  
 
 
 
 
TAMMSAARE JA TEISED TEOSED (Kellylt võetud) 
  Hakkab kirjutama publitsistikat ja proosa jääb kõrvale 
  „Elu ja armastus“, „Ma armastasin  sakslast “ 
  Armastus on  filosoofiline  ja  hingele , mitte füüsiline 
  Viimane romaan „Põrgupõhja uus  vanapagan “-sellest on raske aru saada, sümbolid, 
määras Tammsaare saatuse nõuka ajal. ( suri ära enne, kui pidi hakkama kahetsus  
kirju kirjutama( salgama varasema loomingu)) 
o  Hüvitab „Tõde ja õiguse“ teemad (NSV vastane) 
o  Keerab rahva jutud ümber 
o  Vanapaganal ei tule ükski hing enam põrgusse 
o  Peetrus seletab miks ei tule-inimene ei saa õndsaks maapeal ja ning jumal 
võtab seega kõik taevasse 
o  Vanapagan peab minema maale ja õndsaks saama, siis tulevad  hinged  
jällepõrgusse 
o  Vanapagan leiab talu nimega Põrgupõhja, võtan naise Lisette 
o  Naabriks Kaval Ants 
o  Vanapagan on õilishing, Ants mitte ja ebaõiglane 
o  Ants õpetab Vanapaganat, et peab valetama, et tuli Venemaalt,  passi  ostis 
juudilt 
o  Antsu julmus suureneb ja kasutab Vanapaganat ära. Muudab Antsu orjaks ja 
tema pere, laseb maja enda maale ehitada, pidi võtma laenu ja valetas, mida 
rahaga teeb 
o  Vanapagan tahab saada ikkagi õndsaks ja teeb tule 
  Päästis Tammsaare-tõlgendati kui töölisrahva mässu 
  Siiski sarnaneb muinasjutuga-kordus 
  Tammsaare suudab ka üle prahi kirjutada 
  Nimetatud „Tõde ja õigus“ kuuendaks osaks 
 
MÄRKMED MATI UNT „SÜGISBALL“ KOHTA 
 
 
Kuidas tõlgendada pealkirja „Sügisball“ 
o 
Ball tähendab mustamäed, kõik inimesed koos. Sügis näitab midagi negatiivset(ball 
kui võõtaste inimeste kokkusaamine) 
o 
Ball-inimesed tantsivad üksteisest eemale. Sügis-üksindus,  masendav  aeg(vargamäel 
ball on inimest vahel olevad konfliktid, just kui tantsiks omavahel. Sügis-masendav 
aeg,  negatiivsus ) 
o 
Sügisballis 6 erinevat lugu kasti pandud 
o 
Mustamäe oli koht, kus eliitrahvas sai kokku 
o 
(vargamäe  balli  ootuses, Andres valmistas ette talu, et see muutuks paremaks ehk 
nagu ball, ilus ja tahe seal olla) 
o 
Ball, koht kus juhtub palju asju, tegevusi. Ka tegelased tegid palju, käisid igal pool, 
nendega juhtus kõiksuguseid asju 
o 
(vargamäel kõik ühte kohta suunatud, tegevused samad) 
o 
Inimesed vaid  riivavad üksteist nagu  ballil  
o 
Ballil inimesed teavad üksteist aga ei tunne 
o 
(vargamäel inimesed ka teavad üksteist aga ei tunne) 
o 
Ball on linnaelu, sügis on elufaas. Inimesed sünnivad ja sügise lõppedes inimesed 
surevad 
o 
Ball on hetkeline, see ei kesta  igavesti , inimesed ei ole igavesti koos 
o 
Nagu ballil inimesed kohtavad üksteist aga on võõrad edasi 
o 
Sügisballi tegelased olid ka omavahel lõppkokkuvõttes võõrad 
 
 
 
 
 
E.  HEMINGWAY  
  Sai nobeli preemia tänu  teosele  „ Vanamees  ja Meri“ 1954 
  Punase risti  kiirabi  autojuht 
  Kadunud põlvkonnast 
  Tegelased autobiograafilised 
   Tegelastel  napp kõne ja pingestatud 
  Jäämäe teooria-pani tipu kirja, vee alune on lugejale 
   Biheivorism -kõik eluajalõotab, jälgi käitumist välisest saab aru, sisemine kirjeldas 
välimist 
  Sõda on ebaloomulik 
  Miks poiss nuttis, kui ta nägi  vanamehe  käsi? Enne olid käel vanad armis, mitte 
värsked, poisi  hinges  jäämägi 
  Mis oli vanamehe eesmärk? Miks ta läks merele? Sai kala,ei jäänud alla, „See kõik 
tuli hiljem“. Õpetaja ütles, et jäi võitjaks. Luges mitu naela kala oli, kas oli väärt kala 
süüa? Mida teha siis, kui ta oleks  randa jõudnud? Kala ja mehe suhe oli midagi 
enamat. Oleks ta kala suutnud liha hinnaga ära müüa? 
  Miks  kelner  ütles, et kala oli hai?  Kavatses  selgitama hakata, aga esimene sõna oli 
hai. Kuidas jutustada, mis juhtub merel? Ta oli marliinilugu ja algas sõnaga 
hai...(jäämägi) 
  Metatekst- tekst tekstis, milline lugeja sa oled? Kas nägid valu või ilu? Oleksid turist 
või Maolin? 
  Miks selline lõpp? Vanamees oli küll  pettunud , võitles ikkagi mariliiniga, mitte 
haidega, kas  haid  tapsid vanamehe? Vanamees oli üle.  
  „inimest saab hävitada, aga mitte alistuma  sundida “ 
  Eksistentsialism- peab tunnistama piirt , ei saa võtta kui absoluutset tõde 
 
PEET  VALLAK  
 
 
1893- 1959  
 
Ta oli juhtiv novellist 
 
Novelett  „Maanaine“- teksti tõlgendus oleneb sellest, mida me teame,  rustikaalne (talupoeglik) 
 
„Suur  reheahi “-  soojus , leivaga  seonduv , kodune kindlustunne 
 
Mida tegi Vallak selle väljendiga? 
o 
Eri eestlasliku maailma  
o 
Vili on toit, andis elu 
o 
Volkonski :mis hoiab meid siin maal kinni? 
Vallak-suur reheahi 
See on oma, me ei saa kaugele minna 
 
Bernhard  Kangro juhtis rootsis pagulaselu, kultuuri 
 
Luuletus : „Ajatu mälestus“- mina olen reheahi, reheahi on muudetud müüdiks, mida reheahi 
tunnetab? Ajatut mälestust, ühendab põlvkondi. Ajatu.  
 
Sügisball: minevikuta ja tulevikuta inimesed. Polnud reheahju 
 
Kolhoosis suur põld ja kortermaja- polnud ka reheahju, et lõhkuda minevikku, et kasvatada 
sotsialismi inimesi.  
 
 
 
 
 
FRIEDEBERT  TUGLAS (1886- 1971 ) 
 
• 
Lõuna-Eestis sündinud. 
• 
Mõisateenistujate perest 
• 
Sai hea hariduse, käis Hugo Treffneri koolis aga seal õppimisest ei tulnud midagi välja 
• 
Lipitses kõigiga, et oma rada ajada 
• 
1905 oli Tallinna uuel turul Sandarmite ülestõus rahva vastu 
• 
Tuglas oli sotsialistlike vaadetega, nõudis võrdsust, et kehvematel oleks parem elu. 
• 
Eluolu pärast mahasurumist muutus kibedaks, veetis aega Toompea vangi. Seal olemise 
kogemuste põhjal kirjutas poeemi "Meri". Rohkem luulet pole teada, tema proosa aga küllaltki 
luuleline 
• 
1905-1917  lahkub  Eestist, algavad pagulusaastat, elas Soomes aga peab lahkuma , rändab läbi 
pool euroopat. Hariduse omandab euroopas 
• 
Modernismi tooja Eestisse 
• 
1917 saabub ametlikult Eestisse 
• 
1917 Siuru lugu, Tuglas astub võimsalt kirjanduse areenile. 
• 
Oli ainuke prosaist 
• 
I  novellide  kogu "Saatus" 
• 
Alates 1917 oluline autorina ja kirjandustegelasena 
• 
Tänu Siurule, kirjandusrühmitustele, hakkab ilmuma "Looming", mille eesotsas Tuglas 
• 
40ndatel jääb Tuglas Eestisse, kuna ei jõua laevale, mis on hea 
• 
Tuglasel läheb alguses väga hästi, talle antakse väga palju soodustusi esimestel aastatel 
• 
NSV Liidu tõttu saab Tuglas Teadusakadeemia liikmeks 
• 
1950 satub põlu alla, teda laimatakse, süüdistatakse, palju kriitilisi kirjutisi, ei saanud oma 
teoseid avaldada 
• 
1953 Stalin sureb 
• 
1956 Tuglase au taastatakse, teda hakatakse jälle ülistama 
• 
Tervis elu lõpuni väga halb, uudisloominuga ei tegelenud, vaid redigeeris vanu teoseid 
• 
inimesed käisid ringi ja kartsid, et neid võidakse kohe külmale maale saata. Alati valmis 
pakitud kohvrid 
• 
Tuglased elasid Underi  majas , mis nüüd on  majamuuseum  
• 
Kõikidel tema novellidel sarnased teemad ja ideed, mis tulevad euroopast 
• 
analoogilised sõlmsündmused-vastu oma  saatusele , tundmatus maailmas lüüasaamine, 
lõpplahendus katastroofiline 
• 
tüüpilised tegelased-agressiivsed valitsejad, passiivne lihtrahvas, lapsed, loomad 
• 
Looming: 
◦ 
Marginaalia, tähelepanekud elust, I hakas tähelepanu pöörama vormile 
◦ 
öeldi, et Tuglas polnud ka hea kirjanik, vaid kirjutas reeglite pühjal, kunstiline pool puudus 
◦ 
1915 "Felix Ormusson"- räägib  noormehe  suvistest seiklustest. Tuglast hakati Felixiks  pidama . 
I ja ainukese impressionistliku romaaniga tegemist Eestis. 
◦ 
1937 "Väike  Illimar "- minavormis kirjutatud. Räägib vanamehe häälega, vanamehelik väike 
mees mõtleb ja arutleb elu üle. 1917 kerkisid tema  novellid  esile. 
◦ 
"Hingemaa"-novellid erinevas stiilis, esimene REALISM. Kolkakülla saabub noor meesõpetaja. 
Vanamees annab ülevaate nende küla elust ja olust. Ühiskonnas valitseva ebaõigluse pilt.  Toetub  palju 
looduskirjeldusele. Novell läheb edasi vanglas, kus saavad kokku 2 meest, kes räägivad üksteisele 
oma  lugusid . Kohalikele polnud mõisa põletamisega mingit pistmist aga süü langes ikka neile. Tugev 
ühiskonnakriitika sees. 
◦ 
"Popi ja  Huhuu "- SÜMBOLISM. Lugedes tekib ettekujutus, et tegemist on maaliga. Isan ärkab, 
paned end riidesse ja rohkem temast ei räägita. Tal oli koer Popi ja ahv Huhuu, kes oli puuris. Koera 
patsutab aga ahvile viibutab näppu. Terve lugu räägib  ahvist  ja koerast.  Dialoog  puudub. Kirjeldab 
Popi mõtteid. Huhuu pääseb puurist välja, hakkab laamendama ja jooma. Popile tundub ühel hetkel, et 
Huhuu on  isand . Varastas korvi, kus  verine  lihakänts,  ehmus  ära. Popi  arvas , et see talle toodud. Üha 
rohkem tundus talle, et ahv on tema isand. Lõpus toimus nende vahel vennastumine. Huhuu viskab 
ümmarguse asja maha, mille tõttu maja läheb keskelt pooleks. Lõpmatu türannia. 
◦ 
"Inimese vari"-  EKSPRESSIONISM -tekkis sõja vastasena, rõhub inimeste tunnetele.  Jutustatud  
Eesti traditsioonis, läbi naise silmade. Ema Maret, kes ootab koju  poega . Veab paadiga  inimesi koju. 
Ühel öösel  kuuleb  karjet üle jõe. Tuleb räsitud põlenud näoga mees. Maret võtab selle mega vastu 
oma  pojana . Põetab teda, mees aga tahab edasi minna. Maret  arvab , et mees segaduses, sest ei 
tunne oma ema ära. Arst ütleb, et mehel uued  ravimata  haavad. Imelik, sest sõjas lapitakse kõik. 
Maret matab selle mehe, arvates, et see tema poeg. Maret poja sõber ütleb, et tal polnud nägu nii 
põlenud, vaid pigem natukene, mõni põletushaav. Maret saab lõpuks aru, et ta oli  tapnud  oma poja 
tapja . Tapja tappis Mareti poja raha pärast. Sõjakoleduse edasi andmine läbi emaarmastuse. Sõjast 
tulnud inimestest oli alles vaid vari. 
◦ 
"Toome  helbed "-IMPRESSIONISM, mis annab edasi tundmust. Peategelane tüdruk  Leeni , keda 
teised tahavad mehele panna, aga tema mängib oma nukkudega. Avastab enda jaoks uue maailma. 
Leeni näeb oma õde Mariet ja Gustavit koos ja tahab seda sama.  Jookseb  järve äärde, kus  Vidrik  
püüab kala. Leeni tõi Vidrikule võileiba, ta pidas seda kihlumiseks, aga Vidrik mitte ning püüdis kala 
edasi. Leeni nukud põlesid päikese käes. 
 
KARL  RISTIKIVI  
   Paguluses  vaadati tagasi, kõik mis Eestisse jäi oli ilus ja tore, olid vanas kinni 
  Ka teisel pool vett  elat  kohvrite otsas, lootuses tagasi saada 
  Tammsaare mõõtu kirjanik 
  Ema eesmärgiks oli anda Karlile hea haridus 
  Õpib kaubanduskoolis, töötab müüjana tapeedipoes 
  Hiljem läks edasi õppima 
  Tahtis saada lenduriks, aga silmanägemine halb 
  Hakkab kirjutama seiklusjutte 
  Võidab lastekirjanduse võistlusel I auhinna, mis võimaldas Tartu ülikooli õppima 
minna 
  Ühineb Veljestu ühinguga 
  44ndal Stockholmis, töötab Upsala ülikoolis 
  Töö käigus hakkab kirjutama,viljakas 
  Kurb elu, üksildane 
  Suhtleb küll paguluses eestlastega aga lähikondlased puuduvad  
  Kirjutas triloogiaid:30ndate lõpus Tallinna triloogia 
o  Mis juhtub eestlastega, kui satuvad linna 
o  „ Rohtaed “- autobiograafiliseim, esitab suuri küsimusi, et millal hakata aia eest 
hoolitsema 
o  Järgneb Diloogia, kirjutas pagenduses 
  „Kõik, mis kunagi oli“- tüüpiline pagulus teos, räägitakse tegelastest 
kel unistused, aga need määratud hukkumisele. Annab romaanile 
psühholoogilise maine 
  „Hingede öö“- sürrealistlik romaan 
  I osa surnud mehe maja, mingi vend astub majja. Kõik majas 
tunnevad  teda, tema ei tunne kedagi. Mängitakse tema loodud 
näidendit. Viibib oma mälestustes, tutvub oma hingesoppidega. 
Erinevates ruumides erinevalt liigub, negatiivne . jõuab uksele, 
kuhu minna ei tohi, aga läheb 
  II osa, „Kiri proua Agnesele“, raamatu keskel kiri lugejale, 
ennetades, et keegi ei mõista romaani ja kirjaga seletab oma 
mõtet, miks selle kirjutas jne 
  III osa kohtusaalis, kus süüdistatakse inimesi ahnuses, 
kahtluses ja puhkuses. Mõistab, et viimane süüalune tema ise. 
Süüdi kahes asjas: kodumaa hülgamine isekatel motiividel, 
elutüdimus. Karistuseks edasi elamine 
  Arutleb, kelle eest põgenes, tahtis olla vaba aga mida teeb ta 
vabadusega  kuskil mujal, kas ta ikka on vaba 
  Viljakam aeg peale hingede ööd 
  Ristikivi võttis I vaatluse alla romaanides Euroopa ajaloo 
  Keskaja triloogia 
o  I osa-inimestel suured ideed 
o  II osa- idee seatakse  kahtluse  alla(teostamatu) 
o  III osa-selles osas pööratakse I osa  pahupidi , paroodia 
o  Sama juhtub ka teoses „Tõde ja õigus“  
 
 
JAAN  KROSS  
 
• 
1920-2007 
• 
enim tuntud Eesti autor maailmas 
• 
väga palju tõlgitud 
• 
on esitatud ka Nobeli kirjanduspreemiale 
• 
oleks pidanud saama preemia aga tema elutee lõppes ennem otsa 
• 
teised kaks, kes ka preemiale kandideerisid olid Marie Under ja Jaan  Kaplinski  
• 
Kross sündinud Tallinnas 
• 
isa oli masinatehases insener 
• 
Kross on kirjutanud ka oma Vikmani koolist ehk  Westholmi  gümnaasiumist 
• 
sai hea hariduse 
• 
Oma kooliteele toetub raamat "Wikmani poisid" , peategelane  Sirkel , kes oli tema ise 
• 
läks Tartu ülikooli õigusteadust õppima 
• 
õpingud katkesid seoses II maailmasõja jõudmisega eestimaa pinnale 
• 
hiljem sai ikka hariduse kätte 
• 
1943 Saksa sõjavägi värvas ta endale tõlgiks 
• 
Saksa võimud arreteerivad ta, nimetavad ta saksa võimu vastutöötajakas 
• 
Nõukogude väe kohale jõudmisel saatsid ta 46. aastal vangilaagrisse, tagasi tuli 
1954 aastal 
• 
ütles, et see oli ta elu raskemaid perioode 
• 
hakkas ülikooli ajal kirjutama 
• 
esimene raamat avaldati 1958 aastal 
• 
ilmus  luulekogu  "Söe rikastaja"- amet, mida pidas sunnitöölaagrites 
• 
oli abielus Ellen Niiduga 
• 
Ajaloolise romaani kirjutajana oluline 
• 
usaldati ka kinnisemate materjalide juurde, mis puudutasid eesti ajalugu 
• 
kirjutas eesti ajalugu, võtab sealt kindla printsiibiga inimesi 
• 
kõik silmapaistvad inimesed, kes on ka väljaspool Eestit silma paistnud 
• 
oluline teema tegelaste puhul on see, et kõik otsivad mingit  laadi  eneseteostust 
• 
teostes raske tõmmata piiri fakti ja tõelisuse vahel 
• 
ütles, et see oligi tema eesmärk, et nii need sündmused olidki, nagu kirjutas 
• 
1970 hakkas ilmuma romaan "Kolme katku vahel" 
◦ 
3 osaline romaan, 1970-1980 
◦ 
küsimus Eestimaa ajaloos 16. sajandil ja Liivi sõda 
◦ 
räägin sõjale järgnenud näljahädast 
◦ 
ja ka Põhjasõjast 
◦ 
peategelaseks Balthasar  Russow  
◦ 
Russowi  taustast pole palju teada 
◦ 
üks  vanematest  oli nähtavasti eestlane ja teine sakslane 
◦ 
tundis eesti olusid päris hästi 
◦ 
Kross ehitab oma intriigi üles sellega, et kuidas ka kahe kultuuri vahel seisev 
inimene, saaks ennast teostada 
◦ 
liikus talupoegade kui ka linnaseltskonna vahel 
◦ 
algab ühe väga mõjusa kujundiga 
◦ 
toob välja selle, et peategelase elu on, kui köiel käimine 
◦ 
see kujund on väljunud ka sellest teosest, tähendab, et tuleb leida õhkõrn liikumine 
kahe äärmuse vahel 
• 
novell "Pöördtoolitund" 1971 
◦ 
peategelaseks Johann Voldermar  Jannsen  
◦ 
tuli välja, et Jannsen oli sakslastega sõlminud leppe, et sakslasi oma  ajalehes  ei 
kritsiseeri ja selle vastu sai sakslastelt oma tegevuseks vabaduse 
◦ 
ilma selle  lepinguta ilmselt poleks olnud  laulupidu , Postimeest jne 
• 
kirjutas ka lühiromaani " Taevakivi " 1975 
◦ 
teoses mõtleb välja kohtumise, mida reaalselt ei juhtunud 
◦ 
K.J. Peterson  tuleb ajalehe toimetusse, mille toimetajaks oli O.W. Masing  
◦ 
Peterson viis oma luuletused sinna,et need avaldataks 
◦ 
oli oma ajast eest 
◦ 
terve 19.sajand, keegi ei tunne  Petersoni  luuletusi, need oli  arhiivis , sest Masing 
ütles, et meile need küll ei sobi 
• 
"Keisri hull" 1978 
◦ 
mõnes mõttes erineb tema teistest teosest 
◦ 
peategelasest baltisakslane   Timo  
◦ 
erandlik  kuju 
◦ 
eneseteostus  puudutab jäägitult endale kindlaksjäämist 
◦ 
sündmustik saab alguse  keiser  Aleksander I 
◦ 
Timo seotud vene keisriga 
◦ 
Timo lubas keisrile, et ükskõik, mis olukord tekib, tema räägib tõtt igas olukorras 
◦ 
Timo kirjutab keisrile memurandumi, kus kritiseerib vene  riigikorda  
◦ 
teeb väga riigivaenuliku teo, kritiseerides avalikult keisrivõimu 
◦ 
ikkagi keisri soosik, mitte tahtes talle halba 
◦ 
ta tunnistatakse lihtsalt hulluks 
◦ 
Timo suletakse aastateks vaimuhaiglasse 
◦ 
sealt vabanedes tehakse talle ettepanek põgeneda sealt riigist 
◦ 
pakuti laevareisi põgenemiseks 
◦ 
Timo ongi minemas, kuni ühel hetkel jõuab arusaamisele, et ta ei saa minna 
◦ 
"Aga minu jaoks on ainuõige seal, kus mind sunnitakse olema, olla seal-kui raudnael 
keiserriigi  ihus ..." 
◦ 
Timo otsustas jääda 
◦ 
oluline  verstapost eestlaste  kultuurielus  
• 
Kross kirjutas väga poliitilisi teoseid 
Tal ja naisel palju võimalusi ringi  reisida ja teha, mis  soovisid , palju privileege 
Proosa Nõukogude Eestis  
  Kehtiv suund sotsialistlik-realism 
  Kuj. Kommunistliku ülesehitust – kirjandusnõuded 
  Inimesed teel kommuntistliku suuna poole (tegelased)  
  Teose alguses inimene läbi imbunud kapitalistlikust... 
  Lõpus saab aru, et  kommunism õigem ja hakkab seda  juurutama  
  Alles 60ndatest hakkab Eesti kirjandus uuesti mõju avaldama, F. Kafka  
  Kultuuur saab suuremat mõju kapitalistlikest riikides 
  Kafka-kõige paremini tabanud 20. Sajandi olemuse, väga realistlik, tekib juhistatus, 
mis viib kõik absurdini nagu unenägu,  
  Nihestatusega tuleb esile uus põlvkond kirjanikke  60ndatel  
ARVO  VALTON  
  1935 
  63’l kirjandusse „Veider soov“- novelli kogu. Hakkab  muutma  seniseid suundi. Tema 
pööras oma pilgu lihtsa inimese poole. Läheb kolhoosi, tahes teha intervjuud lihtsa 
töölisega, huvitub lihtsa inimese elust. Otsib väikseid nüantse. Saadab  leebe  huumor 
  68. Aastal sai klassikuks „8 jaapanlannat“ – 3 novellikogu . Tehasesse 8 jaapani 
väliskülalist. NSVL’is taheti näidata, kui võimas selle tööstus. Lihtsale töölisele 
Georgile ülesanne tutvustada hoone igat ruumi. Georg on ainuke, kes oskab 
võõrkelt( hisp .), sestap ta jaapanlaste  teejuht. Armub neisse kõigisse. Kui sõnaline 
keel ei toimu, annab edasi seda kehakeele  kaudu, üritab ka armastust edasi anda. 
  „Rohelise seljakotiga mees“- kuidas novellis avaldub ühiskonnakriitika? Tekitas paksu 
pahandust, aga teksti ette lugemist ära ei keelatud. Kriitika NSVL suhtes. Kõik 
kontrollimatu taheti ära keelata, taheti allutada võimule.. ootasid ühiskonnale 
ohtlikku kohta, kus seda tegelikult polnud. Iga asja jaoks eeskirjad, probleemi 
tekkides kellele helistada,et probleem kaelast ärasaada, bürokraatlik masinatöö-
komisjonid , NSVl elust maalitakse suhteliselt naeruväärne jutt, 70ndatel muutus asi 
keerulisemaks 
MATS  TRAAT  
  1936, lihtne maapoiss, küllaltki suurest kitsikusest tulnud 
  Tegi maatööd 
  Aastal 64 sai sisse Moskva instituuti 
  Erialaks  filmindus , stsenarist 
  I luulekogu ilmumimisel ütles: ma olen  kandiline  maamees, hall ja töine kui  raudkivi  
  Luulekogu kirjandusse 
  „Harala elulood “- väljamõeldud koht, luulekogu epitaafid- hauakirjad  
  „Tants  aurukatla all“- algselt filmi  stsenaarium , töötles ümber romaaniks 
  Loob ühe sümboli ja lugu öeldud 
  Võimas kujundilooja 
   Keskseks  tegelaseks  aurukatel , räägitakse aurukatla tulekust,  oodatakse ,paneb 
masinad  tööle 
  56-57 tI inimesed hakkavad Siberist tagasi tulema 
  Aurukatel räme romu 
  „ Karukell , kurvameelsuse  rohi “- hakkab kirjutama romaani 13 sajandi Liivimaast, 
paralleelid lugudel, sarnane sündmustekäik 
  „ Inger “- armastusromaan, ühe õppeaasta jooksul, mina-vormis romaan, naise 
vaatevinklist kirjutatud 
  On  asunud  kirjutama romaani „ Minge üles mägedele“- tegevus Lõuna-Eestis, II 
romaani järjeks 
 
„Inglise  patsient “   M.Ondaatje 
Simon , Marko, Danel 
  Autor: sündinud 1943 Sri  Lankal , 19.a Inglismaale, käis Dulvichi ja Toronto ülikoolis, 
looming sisaldab elukirj. , luulet, autobiograafilisi filme. 
  Sisu: II MS lõpus, 4 peategelast, Inglise patsiendi lugu( räägib oma elust),  
Caravaggio avalikustab, et patsient tegelikult oli  spioon  
  Sümbolid:surma-taassünni teema, Aatompomm, Patsiendi jäädes üritatakse 
süveneda tema ellu ja unustada oleviku probleemid 
  Tegelased: Almasy-põletushaavad näos, pärit Ungarist, sümpaatne, raskesti 
äratuntav, suhe Kathriniga.  Hana - emotsionaalne, väga haavatav, 20 aastane, 
kutsub kõiki semudeks, jääb peale isa surma inglise patsiendi juurde, kui teised 
lahkuvad, Hana armub temasse 
 
„Navarone suurtükid“   Alistair Maclean 
Siim Rooba 
  Autor šotlane 
  Teema: saarte  ahelik , üks saar on liitlaste valduses, saarelt vaja põgeneda 
  Tegelased: Mallory, Stevens- paevajuht, hea  alpinist , noor, dusty-nägi räpane välja, 
jne 
  Nagu malemäng,  samme  teatakse ette, ka hea plaan olemas. Valllutamine-mindi 
saarele , integreerumine, kindluse vallutamine, kahurite õhkimine 
 
„ Lolita “  Vladimir  Nabokov  
Rainer, Kaalma 
  Autor: 23.04.99-02.06.1977, vene päritolu USA kirjanik, tema tuntuim romaan 
„Lolita“ 
   Humbert : 44 aastane õpetaja, naistele ihaldusobjekt, haritud, salapedofiil, I suhe 12 
aastase naisega, sisemine ja välimine vastuolu, käis  pargis  väikseid tüdrukuid 
vahtimas 
  Lolita: sarnasus Annabellile tegi ta Humbertile ihaldusväärseks, lapsik, paheline, 
manipuleeriv 
  Sisu: lapsepõlvearmastus, abiellub Valeriaga, armus Lolitasse,  Charlotte  saab jälile, 
tema tütar läheb nende juurde elama, Charlotte ja Humbert abielluvad, Charlotte 
jääb auto alla, Humbert ja Lolita USAsse ringi sõitma, Lolita tahab kõiki asju saada, 
Humbertil tunne, et keegi jälitab neid, Lolita kaob, pärast mitmeid aastaid palub 
Lolita Humbertilt raha, Lolita vaene ja  rase , Humbert annab talle raha, kui Lolita 
ütleb, kellega ta põgenes, sisi Humbert  tapab  selle mehe 
 
Kati, Raune, Sandra 
„Surm Veneetsias“ –  Thomas  Mann 
 
 
Peategelane Gustav von aschenbach on kirjanik, kes reisile. Tund põgeneda, tüdimus, 
rahuldamatus. Veneetsias kohtab Poola noormeest, kellest saab tema kinnisidee. Gustavil pole 
julgust rääkida, seega ainult vaatab poissi, jälitab teda. Uus teema, surm ja armastus, 
pedofiilia 
 
Andres, Tõnis,  kangur  
„Ristiisa“ –  Mario  Puzo 
 
 
Sisu: II MM järgne periood,  maffia  ja  korruptsioon .  Corleone  perekond, Don  Vito  pojad-sonny, 
Fredo,  Mike . Kirjeldab suhteid, äri ja poliitikat. Maffia põhimõtted +juured. Emigreerus 
sitsiiliast USAsse. Don Vito ja oli vaesest perest.  Tegutsed  oliiviõliga(varjas illegaalseid ärisid).  
Küsiti teeneid=sõprus. Head sidemed poliitikas, rahulik. Poeg sonny temperamentne, isa 
ausast pereäri ja esimene mõrv. Mike tahtis ülikooli, osale II MM põikpäine ent arukas, võttis 
lõpuks pereäri üle. 
 
Probleemistik: Sonny eeldas, et saan äri endale=peresuhted. Rivaalitsus linnas, korruptsioon-
kui kergelt võib asju ajada, inimese väärtus väike, vaikimisvanne- sõpru ei veeta sisse, 
reetmine  
 
Lore,  Kert , Karina 
„Howards end“- E.M.forster 
 
Autor sündis 1.01.1879-7.06.1970.  
 
Iroonilised novellid 
 
Heleni ja Pauli armulugu 
 
Margarete ja Ruthi sõprus 
 
Bast kaotab töö 
 
Helen saab lapse 
 
Margaret  saab Howards Endi(maja) 
 
Peategelased: Margaret-õde, inglise kõrgklassi ideaal.  Henry -esindab kõrgklassi, pettis 
Margaretti. Helen s- naiivne . Leonard Bast-kinnisidee enesetäiendamine, sõnapidaja, Heleni 
lapse isa 
 
Probleemistik: kahest perest, schlegelsid idealistid, ühiskond ei hooli teiste probleemidest, 
Bastid olid madala klassiga, erinevad sotsiaalsed grupid 
 
kangur, tõnis, andres-"Ristiisa"-mario puzo 
 
autor-sündinud itaalias, emigreerus NYC, 1920.1999, osales II MS, palju maffia teemalisi raamatuid, 
kuid ise pole sellega kunagi seotud, kõik oli väljamõeldis. "''õnnerikas palverändur"-autobigraafiline, 
räägib oma lapsepõlvest seal. 
Ristiisa sisu-II Ms järgne periood NY's. Korruptsiooni  hiilgeaeg , jutustab corleone perekonna 
tegevusest, eesotsas don vito corleone ja tema pojad sonny, fredo ja mike. Kirjeldab põhjalikult maffia 
ülesehitusest, suhteid, põhimõtteid ja juuri. 
Don corleone- tunti ristiisana, emigreerus sitsiiliast, elas vaeses peres, pidi usas end üles töötama, 
hakkas oliiviõliga äritsema, mis  peitsid  tema illegaalset äri, tema juurest käidi teeneid palumas, vastu 
palus sõprust, temaga rääkides, kiirgas ta võimukust ning tal olid head isdemed poliitikas, muidu oli 
hästi tark ja rahulik ning arukas. 
Sonyy-vanim poeg, temperamentne, alustas sündmustekäiku, kus isa sai kuuli, 18 aastaselt esimene 
mõrv. 
Mike-ainuke, kes tahtis ülikooli minna, autasudega sõdur, oli pärinud isa põikpäisuse, ka temast kiirgas 
võimukust, oli eemal isa "pereärist". Lõpuks võttis üle pereäri 
Probleemistik-peresuhetest, sonny eeldas et tema saab pereäri bossiks aga ta ei saanud, lõpuks sai 
surma jõukude vahelises sõjas. Maffia perekondade vaheline rivaalitsemine,röögib korruptsioonist-kui 
kerge oli ametnikke ära osta, räägib, kui väikse asja eest võidakse inimene kõrvaldada, sõpruse 
väärtusest-hoitakse kokku ja ei  anta  kedagi välja. Reetmine. 
 
 
„INIMESE VARI“ 
1.  Kui Maret viib endale koju jõue äärest leitud haavatud mehe. Sellest hakkab peale 
kogu sündmustik 
2.  Arvan, et  kulminatsioon  hakkab siis peale,kui leitakse jõe juurest see põlenud näoga 
ja haavatud mees 
3.  Et mees, kelle Maret mattis ja kelle eest hoolitses,  polnudki  lõpuks tema enese poeg, 
vaid mingi  suvaline  inimene 
4.  Ema Maret ootab sõjast koju oma poega, ühel ööl kuuleb ta ülejõe karjatust, läheb 
vaatama ja leiab põlenud näoga mehe, viib ta koju, sest arvab, et see tema poed. 
Kuid tema poja sõber tuleb matustel hüvasti jätma, mõistab Maret, et mees keda ta 
põetas ja armastas polnudki tema poeg ja ta ei saanudki kunagi teada, kellele ta 
oma pojaarmastust jagas.