Reaalkooli ajal püüdsid vennad ka kunsti õppida. Nende elutee lahknes 1883 Tartu Reaalkoolis, sest Kristjan läks sealt Tartu I (saksa) Õpetajate Seminari. Mõlemad valisid aga kunstnikukutse: Paul lõpetas 1894 Düsseldorfi kunstiakadeemia, Kristjan õppis Peterburi Kunstiakadeemias 1893-97 kuni mõistis, et akadeemia on liiga kinni akademismis. Seejärel suundus ta Düsseldorfi Kunsitakadeemiasse (1897-98), kus talle ei meeldinud. See-eest Müncheni kunstiakadeemia (1901-03) muutis Kristjani suhtumist kunsti nii, et ta hakkas harrastama sümbolismi ja uusromantismi ning juugendit, kujutas rohkem tundeid ja meeleolusid. Üldharidust võimaldasid neil saada põllumehest isa ja ema vend Magnus Treublut. Kunstiõpingutes vedas rohkem Paulil, keda toetas pidevalt baltisaksa aadlidaam Natalie von Uexküll. Kuigi Kristjan katsus ise hakkama saada, aidati tedagi. Nii hankis Johann Köler talle
vipoja illustr; konrad Mägi "norra maastik". vipoja illustr; konrad Mägi "norra maastik". Juugend+impr-ants laikmaa "lääne neiu "M.Under". Juugend+impr-ants laikmaa "lääne neiu "M.Under". Juugend+impr-ants laikmaa "lääne neiu "M.Under". Juugend+impr-ants laikmaa "lääne neiu "M.Under". Juugend+impr-ants laikmaa "lääne neiu "M.Under". Juugend+impr-ants laikmaa "lääne neiu "M.Under". Paul Raud- Kristjani kaksikvend. Õppis düsseldorfis, Paul Raud- Kristjani kaksikvend. Õppis düsseldorfis, Paul Raud- Kristjani kaksikvend. Õppis düsseldorfis, Paul Raud- Kristjani kaksikvend. Õppis düsseldorfis, Paul Raud- Kristjani kaksikvend. Õppis düsseldorfis, Paul Raud- Kristjani kaksikvend. Õppis düsseldorfis,
........................................ 13 Lisa 1: Kristjan Raua piltide reproduktsioonid.................................................................... 13 Lisa 2: Paul Raua maalide reproduktsioonid...................................................................... 14 2 3 SISSEJUHATUS Kristjan (22. oktoober 1865 19. mai 1943) ja Paul (23. oktoober 1865 22. november 1930) Raud on eesti kunstnikud. Kristjani loomingus on valdav kodumaa ainestik ja laiemalt tuntud on ta 1935. aasta "Kalevipoja" illustratsioonidega. Paul tegutses portree- ja maastikumaalijana, kuid kuna tellijaskonnaks oli põhiliselt saksa aadelkond, jäid tema tööd laiemale avalikkusele tundmatuks. 1 Sajandivahetuse kunst jagunes kaheks: ühelt poolt realistlik, naturalistlik, impressionistlik suund, teiselt poolt sümbolistlik suund, mis oli omamoodi reaktsiooniks eelmisele. Need
19091913 juhtis ta selle kogumistööd. 1920. aastal korraldas ta nn. ülemaailmsed eesti muinasvara päästepäevad. Kristjan Raud suri 19. mai 1943 Tallinnas. Looming Kristjan Raud on loonud peamiselt söe ja pliiatsijoonistusi, vähem ka õli ja temperamaale. Muhus, Pakril ja Rakvere ümbruses lõi ta realistlikke olustiku ja tööainelisi ning maastikupilte. 19. ja 20. sajandi vahetusel pääses Kristjani loomingus valitsema uusromantismist, sealhulgas sümbolismist ja juugendstiilist inspireeritud laad, looduskäsitluses ilmnes panteismi sugemeid. Eriti selgelt väljendub juugenlikkus selle aja aksliibristes ja raamatukunstis. 1920.ndail ilmusid Raua loomingusse ekspressivselt kästletud mure, valu ja leinateema. Ja pärast Pariisimatka ilmus muinastemaatika. Pääses valitsema pidulik ülev meeleolu, talupoeglikult arhailine, selge ja monumentaalne käsitluslaad.
........................................... 10 Lisa 1: Kristjan Raua piltide reproduktsioonid.................................................................... 10 Lisa 2: Paul Raua maalide reproduktsioonid...................................................................... 11 2 SISSEJUHATUS Kristjan (22. oktoober 1865 19. mai 1943) ja Paul (23. oktoober 1865 22. november 1930) Raud on eesti kunstnikud. Kristjani loomingus on valdav kodumaa ainestik ja laiemalt tuntud on ta 1935. aasta "Kalevipoja" illustratsioonidega. Paul tegutses portree- ja maastikumaalijana, kuid kuna tellijaskonnaks oli põhiliselt saksa aadelkond, jäid tema tööd laiemale avalikkusele tundmatuks. 1 Sajandivahetuse kunst jagunes kaheks: ühelt poolt realistlik, naturalistlik, impressionistlik suund, teiselt poolt sümbolistlik suund, mis oli omamoodi reaktsiooniks eelmisele. Need
Kristjan Raua loomingus on olulisel kohal ka inimese suhe millegi temast suurema ja võimsamaga - kõiksusega. Tema piltidele ilmub see võimsa kujundina. Pildi kompositsioon (ehk selle osade suurused ja paigutus) on siis hoopis teistsugune. Kunstnik puhastab pildipinna täielikult juhuslikest ja argistest momentidest, et sellega kõiksusele rohkem ruumi anda. Inimene muutub piltidel suure kõiksuse väikeseks osakeseks. Tema pildid muutuvad sümbolistlikeks. Kristjani mälestuste järgi tuli "päästa, päästa ja päästa ja koguda", sest paljud sõja ajal laokile jäänud kultuurivarad vajasid kaitset ja peremehekätt. Kristjan omistas elus suurimat tähtsust tööle oma rahva heaks. Eluõhtulgi kirjutas ta sõber Karl Eduard Söödile: "Tahaks vaba ja segamata olla, tahaks ometi veel sedateist ütelda, veel palju ütelda ja ikka jälle midagi uut... nii lõpmatuseni."1 1 Selle 1919
leidnud ühe sõbra, ning temas oo suur ime! ühe küüniku, kes, vaene olles kui mina, paremini võib aru saada, et inimene väikeste tarvitustega on kõige vabam ja kõige õndsam." See ütlus minu arust näitab, kui väärtuslik on üks sõber, ja iga uus sõber on oma moodi eriline ja sarnased asjad ühendavad inimesi. Kristjanit võib pidada üheks ärkamisaja säravamaks kujuks, just seetõttu, et ta jõudsis oma eluajal nõnda palju teha. Kristjani elukäike iseloomustab hästi ütlemine, et mida rohkem teed, seda rohkem jõuad, sest tema, jõudis palju rohkem teha, kui enamus inimesi terve oma elu jooksul. Ta oli ärkamisaja suurkuju, kes viis eestlaste loomingu sootuks uuele tasandile.
Eestlane õpib lugema ja kirjutama 13. sajandil ilmusid Läti Henriku kroonika ja ,,Taani hindamisraamat´´. 16. sajandil ilmus Balthasar Russowi kroonika. 1520. aastal jõudis Eestisse reformatsioon. 1535. aastal tuli Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus. 1632. aastal toimus Tartu Ülikooli Academia Gustaviana asutamine. 1739. aastal ilmus esimene eestikeelne piibel. Aastal 1795 avaldas O. W. Masing ,,ABD ehk Lugemise-Ramat Lastele´´. 1818 toimusid käsikirjalised ,,Kristjani Jago Petersoni laulud Riia linnas´´. Aastal 1909 avati Eesti Rahva Muuseum. Perioodi tähtsaimad esindajad olid Otto Wilhelm Masing (1763-1832), kes avaldas Eestis esimese aabitsa ja Kristjan Jaak Peterson (1801-1822), kes avaldas luuleloomingu ,,21 eestikeelset luuletust´´. Kroonika ajaraamat, mis esitab ajaloolisi sündmusi nende toimumise järjekorras. Katekismus lühike kristliku õpetuse käsiraamat.
sinna. Kui aeg jõudis kätte tuligi Virve Jaagu kirjandit kuulama. Wikmani poistel ei lubatud käia kõrtsides, restoranides ja turgudel. Kuid nad käisid nendes kohtades ikkagi salaja. Kuid kui neid märgati seal, siis visati nad koolist välja. Wikmani poisid käisid kõige tihemini ,,Maria juures" juures. ,,Maria juures" oli üks vaikne sisehooviga ehitis. Sissepääsemiseks pidid nad koputama neli korda, muidu neid sisse ei lastud. Reedel läks Jaak koos teiste poistega Kristjani sünnipäeva peole. Sirkel märkas, et laua peale on pandud sildid, kuhu peale on kirjutatud, kes kellega istub. Penniga istus tema pruut Aino (Virve õde) ja Jaagu kõrval pidi istuma tema õnneks Virve. Kuid Virvet ei olnud pool tundi peale peo algust veel jõudnud. Jaak juba kartis, et ta ei tulegi, kuid siis silmas ta Virve helesinist kleiti. Kui söögid olid valmis tõstetud valas Kristjani pruut kõigile kohvi. Virve võttis tassi kohvi ja väga natukene süüa
Mõlemad on üleni marlisidemeisse mässitud ja lebavad välivoodites. Uksekell heliseb ja ukse taga on Kristjan ja Albert, Kristjan on välimuselt sarnane Eduardiga ja Albert sarnane Antoniga. Nad olidki need kaks katusemeistrit kes ennem alla kukkusid katuselt ning nad on muutund sellest päevast alates. Albert pühendab end puuviljakasvatusele ja Kristjan on loonud endale pere ja tema pojad võtavad Kristjani töö üle. Kristjan pärib et kudas Vova käsi käib. Anne-mai ytleb, et ta lapsendas Vova ning Anne-Mai saatis ta kuskile kolooniasse ümber kasvatama. Hetke pärast astub tuppa Vova ja ta vabastati kolooniast hea käitumise eest ja ta võeti rahvamalevasse. Vova, Kristjan ja Albert lahkuvad toast. Anne-Mai märkab et Anton niheleb ja näeb et mööda tapeeti voolab vesi. Anne-Mai helistab ja tahab kutsuda Goga ja mainib et on ta ema ja lapsendas ta. Kuid telefonis
Kui ta oli jätnud juba 5 kuud järjest üüri tasumata, nõudis Risto, et Karin annaks talle üle oma televiisori, et see maha müüa üüri katteks. Karin väitis vastu, et televiisor ei kuulu mitte temale, vaid tema emale. Kas Risto võib rakendada teleri või muude Karini poolt korterisse toodud esemete suhtes kinnipidamisõigust või muud seadusjärgset pandiõigust? 6. Kristjan laenas Marialt 5000 EUR ja pantis laenu tagamiseks Pärsia vaiba, mis kuulus Kristjani ja tema abikaasa Grete ühisomandisse. Pantimiseks aga puudus Grete nõusolek. Kuna Kristjan ei suutnud laenu tagasi maksta, pani Maria vaiba avalikule enampakkumisele, kus kõrgema pakkumise tegi Juhani. Kuidas lahendada olukord? Anda õiguslik hinnang. II Kinnisasjaõiguse kaasused 1. 10.märtsil kell 10.30 edastati Harju Maakohtu kinnistusosakonnale avaldus, millega taotleti kinnisasja ülekandmist Tarmolt Peetrile. Sel päeval saabus
Johanson 8ndast klassist, narr, trügib esinema, 15. a, veidrik, näolt igirahulik naeratav prillitatud, kõhnuke, peene kaelaga, salmide peale annet, terav keel Aabel 7. a, Tooderi poeg Paljasjalgne Tõnisson pikk pruun rüü, buda munk, punane habe, aasta läbi paljapäi ja paljajalu Brita peene pihaga, Kodunduskeskkooli 10. klassist, papa advokaat, mamma naisteajakirja toimetaja, üleoleva näoga, ruugejuukseline, Kristjani pruut Tiia felixi pruut, nohune Maila Jaurami pruut, mustlase moodi, tuntud advokaadi ja näitlejanna tütar Suur-Tiia Jussi pruut, kohvikuomaniku tütar Renate Maila klassiõde, isa on pudupoodnik Doktor Friedrich Kappel kunagine riigivanem F. Kappel Junior - Dr. F. Kappeli poeg, kunagine Wikmani õpilane, kaalub nüüd umb 115 kg, Pätsu juures aumärkideameti direktor Preili Emilie Härra direktor Wikmani õde, Wikamni perenaine ja direktriss, väike,
klassil kirjutada kodukirjandi, mis vôrdleks Koidulat ja Kreutzwaldi. Jaak kirjutab nii hästi kui suutis ja saab Vaimukultuuri Ühingusse esinema ja kutsub ka Virve kuulama, et talle muljet avaldada (Virve oli Penni eest kirjandi kirjutanud, Jaak seda vilksamisi näinud ja lähtus oma kônes sellest, mis Virvele meeldis - tôstis Koidula Kreutzwaldist paremaks). Peale seda käivad paar korda väljas - tüdruk ei luba midagi kindlat, kekutab rohkem. Pidid vôib-olla kohtuma Jaagu klassivenna Kristjani (kes käib juba paar kuud Britaga) sünnipäeval, kus on ka Laasik. Virve tulebki, suudlevad esimest korda. Ühel päeval kutsutakse Jaak, Laasik, Trull ja môned teiste klasside poisid direktori juurde ja direktor annab neile môista, et ta ei pruugi enam eriti kaua elada, sest tal on mingisugune maopôletik (tegelikult teavad kôik, et maovähk) ja paneb poistele südamele, et nad oleksid ikka "Wikmani poisid" - viisakad, korralikud, ausad jne.
Jaak kirjutab nii hästi kui suutis ja saab Vaimukultuuri Ühingusse esinema ja kutsub ka Virve kuulama, et talle muljet avaldada (Virve oli Penni eest kirjandi kirjutanud, Jaak seda vilksamisi näinud ja lähtus oma kônes sellest, mis Virvele meeldis - tôstis Koidula Kreutzwaldist paremaks). Peale seda käivad paar korda väljas - tüdruk ei luba midagi kindlat, kekutab rohkem. Pidid vôib- olla kohtuma Jaagu klassivenna Kristjani (kes käib juba paar kuud Britaga) sünnipäeval, kus on ka Laasik (kes tavaliselt klassiüritustel ei käi). Virve tulebki, suudlevad esimest korda, kuid Virve ütleb, et Jaak talle järgmised 2 nädalat ei helistaks, et ta saaks rahulikult oma eksamid ära teha. Ühel päeval kutsutakse Jaak, Laasik, Trull ja môned teiste klasside poisid direktori juurde ja direktor annab neile môista, et ta ei pruugi enam eriti kaua elada, sest tal on mingisugune
Raamatu sisu 1937-1944. a, vahetult enne II maailmasõda, Tallinn, Wikmani Gümnaasium (poiste erakool), õppemaks: igal poolaastal 40 krooni, käidi palja peaga või gümn. Karmiinpunase mütsiga , 10 klass (40 õpilast) 10 klassi õpilased 1. Trull - väike, fantastiline inglise keele oskus, atasee (madalaima ametiastme läbirääkija) poeg, st halb läbirääkimisoskus, hästikasvatatud poiss, kooliajal elas onu perekonnas, vanemad elasid oma talus (nägi välja mõis)Jaak Sirkel (klassi priimus , isehakanud ja järjest komistav diplomaat (läbirääkija, suhtleja), poeet, elas vanas puumajas, 17-aastane, masinavabrikandi poeg, isa 250 kr kuus, tumehall veluurkaabu ja palitu, käinud ainult Soomes, usaldas mälu, õnne, improvisatsiooni (nt tunnis vastamisel), isa lootus (lk 259 all vana), oli avastanud sõna võimalused (lk 260 all vana), tundis oma ladusast jutust kergelt piinlikkust, samas nautis seda, Hilda Sirkel ...
olnud raske lapsepõlv mistõttu ta varastaski. AnneMai tahtis aidata ka Eduardit ja Antonit ning seepärast hakkas vana naine neid töötegemise kõrval ka õpetama. Teose lõpus tuleb välja, et need kolm suli pole mitte esimesed, keda AnneMai oma elujooksul on püüdnud paremateks inimesteks muuta. 2. Teose probleemistik ja ideestik 1. Kas halba inimest on võimalik heaks muuta? AnneMai püüdis sulisid heale teele juhatada. Varasemalt oli naine aidanud Kristjani, Albertit ja Vovat. Varasemalt olid nemad ka oma eludega rappa jooksnud, kui tänu AnneMai juures töötamisele said nad oma elujärje jälle kätte. Nüüd aitas ta järgmisi: Gogat, Eduardit ja Antonit. Eduardile ja Antonile õpetas AnneMai koolitarkusi, et nad saaksid eksamid ära teha. 2. Kas on õige pühendada end igavesti oma kallimate mälestustele? AnneMai mees Leopold suri kümne aasta eest, kuid ta on ikka väga kinni oma mehe mälestuses. Ta rääkis koguaeg oma mehest
aga kõik lubatud. Peer arvas nii pea kogu oma elu. Alles Surmaga kohtudes sai talle selgeks, et ka tema kõlbab kulpi ühtesulatamisele ükskõik kellega. "Sa ei kavatse ometi koos teab kellega ühte mind sulatada nagu vellega?" Kas ja kuidas on kasvatus saatuslik? Arvan, et antud teoses ostutus kasvatus tõepoolest suhteliselt saatuslikuks. Mida siis Peeri vanemad valesti tegid? Esiteks, kasvatati Peeri pidevalt selles vaimus, et ta on midagi paremat: " Tina? Ei! ütles Jon, kuningas Kristjani münt paras on sulle, sest su isa on Jon Gynt." Peer elas ju terve ea veendumuses, et temast saab keiser. Seda oli talle lapsepõlves pidevalt ka sisendatud. Ka lapsepõlves mängitud mängud andsid ta kujutlusvõimele liigse impulsi: " Nojah! Meie kaks- eks häda siis meid printside, trollide ja muu juure viis. Ka pruudirööv sekka. Kuid kes siis näeb seda ette, et poisile nii külge see jääb?"
· Majandusliku kitsikuse tõttu ja kunstniku staatuse säilitamise nimel ei abiellunud Paul Raud kunagi. · Pärast ootamatut südamerabandust ja äkksurma ateljee väravas 1930. aastal meenutati kunstnikku eelkõige armastusväärse seltskonnainimesena ja jäeti tegelikult tänaseni väärilise tähelepanuta. Ühe suurima Paul Raua visandite erakogu omanik Helgi Reemets mainis oma eluajal, et Pauli visandeid anti talle Kristjani teostele pealekauba kaasa. Paul Raud jäi ajastu rahvusromantilistes kunstieelistustes esile tõusnud suurema venna varju. Looming · Paul maalis põhiliselt Uexkülli perekonna portreid ja sai tellimusi teistestki mõisatest. · Portreede kõrval maalis ta ka talupojaainestikku ja maastikumaale. Tema tööd on vabad, intensiivse laadi ning hea karakteritunnetusega.
USD ehk 690 000 krooniga- selline on Osaka MMil ametlik võiduraha kõikidele kullaomanikele. Tallinna linnapea Edgar Savisaar otsustas Kanterit premeerida 200 000 krooniga. AS United Motors otsustas Gerd Kanterit premeerida ümbermaailmareisiga. Maailmameister saab ise täpse marsruudi paika panna. 6.6 Tunnustus 26. detsembril Estonia kontserdisaalis toimunud 2007. aasta sportlaste austamisõhtul pälvis Gerd Kanter Kristjani-nimelise auhinna, aasta treeneri trofee anti üle Gerdi treener Vésteinn Hafsteinssonile. Kokkuvõte Kokkuvõtteks sain selle, et kergejõustik on spordialadest kõige huvitvam ja tulemuste rikkam. Kergejõustikus on erinevaid alasid, millega võiks igaüks hakkama saada, mitte ainult sportlane. Peamine on tahtmine ja harjutamine. Kasutatud kirjandus: · Gerd Kanter http://www.miksike.ee/docs/referaadid2008/gerdkanter_kristiklopets.htm · Sissejuhatus http://et.wikipedia
Klassikokkutulek korraldati Puukspuude majas, sest alanud Teise maailmasõja tõttu ei tulnud teised plaanitud paigad kõne alla. Penn oli küüditatud. Vare Saksa väkke mobiliseeritud. Kohale tuli kaksteist poissi ehk enam-vähem pooled. Tumbu oli esimene, kes abiellus. Kui poisid olid laiali läinud ning ainult Kristjan, Jaak ja Rumma jäid koristama. Veranda ümbrust üle vaadates märkas Jaak, et Virve toa aknast paistab valgust. Virve oligi vahepeal koju tulnud. Kristjani pruut Britta oli sõitnud Inglismaale teiseks aastaks lapsehoidjaks. Sealt edasi tahtis perekond Indiasse sõita, kuid lennuk tulistati alla. Peagi lahkusid ka Kristjan ja Rumma. Virve ja Jaak läksid neiu tuppa tagasi. Öösel pommitati Tallinna, mille tagajärjel purunes ka Puukspuude maja. Voodis olnud Jaak ja Virve ei saanud pommitamisel viga. Kahekümne kaheksas peatükk Jaak oli kinni võetud ja vanglas. Teda hoiti seal paar kuud ning lasti siis mehe üllatuseks lihtsalt minema
Eestis). 1913.a. taasavas oma ateljeekooli. Laikmaa maalis impressionismi mõjulisi portreid eesti kultuuritegelastest ja haritlastest (,,Autoportree", ,,Marie Underi portree") ja eesti talurahvatüüpidest. Viljeles ka maastikumaali. Lemmiktehnikaks oli pastell (,,Talvemaastik") 1932.a. lõpetas kool oma tegevuse ja Laikmaa asus elama Taeblasse (praegu seal majamuuseum). Tartus asutas ateljeekooli 1904.a. KRISTJAN RAUD (1865-1943). Sündis Viru- Jaagupi lähedal taluniku peres. Ka Kristjani kaksikvend Paul on tuntud eesti kunstnik. Õppis vabakuulajana Peterburi KA-s, täiendas ennast Düsseldorfi ja Müncheni KA-des. Töötas Düsseldorfis ja Tartus. Oluline on tema tegevus kunstiteooria ja kriitika tutvustajana eesti ajakirjanduses, eesti rahvakunsti väärtustajana ja kogujana. Pani aluse Eesti Rahva Muuseumile. Osales ka ,,Noor- Eestis". Loomingu enamiku moodustavad söe- ja pliiatsijoonistused, vähem on teinud õli-ja temperamaali. Tegi olustiku- ja tööainelisi pilte
Eestis). 1913.a. taasavas oma ateljeekooli. Laikmaa maalis impressionismi mõjulisi portreid eesti kultuuritegelastest ja haritlastest (,,Autoportree", ,,Marie Underi portree") ja eesti talurahvatüüpidest. Viljeles ka maastikumaali. Lemmiktehnikaks oli pastell (,,Talvemaastik") 1932.a. lõpetas kool oma tegevuse ja Laikmaa asus elama Taeblasse (praegu seal majamuuseum). Tartus asutas ateljeekooli 1904.a. KRISTJAN RAUD (1865-1943). Sündis Viru- Jaagupi lähedal taluniku peres. Ka Kristjani kaksikvend Paul on tuntud eesti kunstnik. Õppis vabakuulajana Peterburi KA-s, täiendas ennast Düsseldorfi ja Müncheni KA-des. Töötas Düsseldorfis ja Tartus. Oluline on tema tegevus kunstiteooria ja kriitika tutvustajana eesti ajakirjanduses, eesti rahvakunsti väärtustajana ja kogujana. Pani aluse Eesti Rahva Muuseumile. Osales ka ,,Noor- Eestis". Loomingu enamiku moodustavad söe- ja pliiatsijoonistused, vähem on teinud õli-ja temperamaali. Tegi olustiku- ja tööainelisi pilte
enamasti saksa aadelkond. Majandusliku kitsikuse tõttu ja kunstniku staatuse säilitamise nimel ei abiellunud Paul Raud kunagi. Pärast ootamatut südamerabandust ja äkksurma ateljee väravas 1930. aastal meenutati kunstnikku eelkõige armastusväärse seltskonnainimesena ja jäeti tegelikult tänaseni väärilise tähelepanuta. Ühe suurima Paul Raua visandite erakogu omanik Helgi Reemets mainis oma eluajal, et Pauli visandeid anti talle Kristjani teostele pealekauba kaasa. Paul Raud jäi ajastu rahvusromantilistes kunstieelistustes esile tõusnud suurema venna varju. Kristjan Raud nagu olekski olnud vanem ja suurem vend, ehkki ta sündis vaid ööpäeva võrra varem. Paul maalis põhiliselt Uexkülli perekonna portreid ja sai tellimusi teistestki mõisatest. Portreede kõrval maalis ta ka talupojaainestikku ja maastikumaale. Tema tööd on vabad, intensiivse laadi ning hea karakteritunnetusega. Eestis sai Paul Raud tuntuks 1909. aasta
Skütte-nimelise sekretär oli ja see saatis ta Wittenbergi õppima teoloogiat. Ta hakkas piiblit tõlkima. Ta oli väga vaene, aga usin. Ta palus kuningalt abi ja saigi raha. Tagasi tulles hakkas Turu toomkooli rektor ja hiljem sai Turu piiskopiks. Kuna piibli tõlkimine ja kirjutamine oli raske, siis alustas ta hoopis aabitsast ,,Abckiria" u 1542. Kahjuks pole sellest eriti palju säilinud, u 12 lk. Teise trüki kaanel on pöördumine ,,M. A. tervitab kristlasi/Kristjani (oma pega)". 1544 avaldas ta palveraamatu ,,Rukouskirja Bibliasta". Seal olid kirjas ka mitmed nõuanded. 1548 ilmus Uus Testament. Töö oli palju mahukam, kui ta arvas. Seega avaldas ta vaid osa piiblist. Selle lasi ta Stockholmis trükkida, sest Soomes veel ei olnud ühtegi kirjastust. Säilinud on 70 eksemplari 500st. Sel ajal oli 125 kirikut Soomes. U 100 aastat hiljem avaldati kogu piibel. 1551 ilmus ,,Psaltari"- seal olid kirjas esimesed 12 Ida- ja 12 Lääne-Soome jumalat kirjas. Kokku
Vastupidiselt emale, nägi tema kohe Pritsu läbi ja andis selgelt mõista, et ei soovi temaga mingit tegemist teha. Eeva hoidis isaga ühte mesti ja ta ei pannud pahaks, et see koguaeg pilli harjutas ja natuke viinalembene oli. Hoolimata ema püüdlustest oma tütar tema meelest ideaalsele mehele sokutada, ei lasknud Eeva sellest oma tundeid mõjutada. Pigem, nähes vastikut meest kogu aeg enda ümber jõlkumas, suurenes vastumeel tema suhtes veelgi ja armastus Kristjani vastu kasvas. Ta soovis väga oma armsamat näha laulupeol mängimas. Tapiku pere teenija Triinu on väga paheline ja tolle aja kohta juba vanemas eas naisterahvas (üle 30ne). Peale selle kuulub ta alamklassi. Neist teguritest tingituna ei ole ta ,,menu" seal külas just eriti märkimisväärne. Otse vastupidi, kõik on võtnud õiguse teda kohelda nii nagu tuju parasjagu tuleb ja olukord nõuab. Vanatüdruk, lakevasikas, tüdruku-roni olid igapäevased sõimusõnad tema kohta
Peategelane Kristjan on otse sõjast, "õigelt poolelt" tulnud noor mees, kellel pole suurt kedagi ega midagi alles ja kes saab töökoha trammiparki. Poiss on selline "lihtne ja hea". Raamatu lõpul, kui "koidust on saanud hommik ja hommik on muutunud päevaks", on ta naisest lahku läinud ja temast on saanud partei liikmekandidaat. Olulised on aga hoopis teised tegelased: "valel pool" sõdinud mehed, vanad töömehejuurikad, Kristjani peenemast perest pärit noor naine Anne, naise sõbratar, ämm ja äi. Nemad ei ole nii lihtsad ja head ja nemad elavad nii, nagu inimesed vahetult pärast sõja lõppu tegelikult elasid, ja räägivad sellest, millest räägiti. 2. "Igapäevane leib" (1964, trükiarv 24 000) 10 aastat on möödunud. "Keskpäevavalguse" tegelaste elu läheb edasi. Kristjan läheneb neljakümnele, temast on saanud trusti vanemmeister
Lugu: Neiuna kõikus ta kahe Rannamehe vahel. Talle meeldisid mõlemad vennad. Herbert tegi omapärast, vaimukat nalja ja mängis hästi akordioni. Seltsimajas oli ta ümber palju plikasid. Lõpuks pani Ilse end maksma. Herbert sai Venemaal surma. Ilse hakkas kirjutama tema vennale Alfredile, kes oli siis saksa sõjaväes. Alfred jäi venelaste kätte, ta saadeti laagrisse. Ilse abiellus Kivimaa Kristjaniga. Hein mädanes soo peale vihma kätte ära. Parteimehed tulid kärkima, ähvardasid Kristjani kinni panna. Velikije Luki all oli Kristjan haavatuna hulk aega lume peal lamanud ja neerud rängalt ära külmetanud. Hiljem andis südagi tunda. Ta suri. Alfred naasis Vorkutast ja oli pahane, et Ilse teda ei oodanud. Nad abiellusid. Ilse oli siis kolmekümne kolmene. Alfred oli laagri tagajärjel palju 48 muutunud. Vahel lõi talle sisse vahkviha. Ta ei sallinud Kristjani lapsi, karistas neid liiga karmilt. Oma poega hoidis ta küll
Pätsi tsitaatidega. Lõppkokkuvõttes võeti raamat Soomes soojalt . Meri elu 1960. aastatel positiivne. Kümne aasta jooksul oli ta teinud kaks tähelepanu äratanud ekspeditsiooni, kirjutanud kaks suurepärase vastuvõtu saanud raamatut, saanud Eesti Kirjanike Liidu liikmeks ja valitud selle juhatusse, astunud Eesti Kinoliidu liikmeks ja käinud esimest korda välismaal, Ida-Saksamaal Leipzigis. Eraelus oli kõige tähtsam sündmus noorema poja Kristjani sünd 1966. aastal. 1963. Aastal oli Meri asunud Tallinnfilmi teenistusse. Toimetuskolleegiumi liikmena oli tema esmane ülesanne hoolitseda stsenaariumide eest. Toibunud esimesest sokist, mille põhjustas stuudio peaaegu ainult venekeelne personal, märkas ta, et uus töökoht pakub uusi väljavaateid. Meril tekkis võimalus hakata tasapisi ellu viima oma soomeugri-projekti, millest kujunes üks tema suuri elutöid. Teine oluline eluülesanne oli vaba ja iseseisev Eesti
annaabi.ee 
