Helilooja : Anna Regina Kalk Kriminaalooper ,,ABC mõrvad" Dirigent : Eino Tagasaar Libreto autor : Anna Regina Kalk Tekst : Agatha Christie 1936. aastal ilmunud samanimelise kriminaalromaani ainetel. Lavakujundus : Sirje Mätas Kostüümid : Annika Toimla ja AS ,, Õmblusnõel " Grimm ja soengud : Leena Mustjalg & Hair Company Tegelased : Hercule Poirot Kalev Jõgi , bass Arthur Hastings Eevald Tamberg , bariton Inspektor Japp Riho Hiis , bass Inspektor Crome Toomas Sild , tenor Fanz Ascher Samuel Aaspere , oktavist
Irresponsible - vastutustundetu Restless rahutu indecisive- kõhklev, ebakindel, otsustusvõimetu shallow- pealiskaudne aloof- endassesulgunud gullible- kergeusklik, lihtsameelne Contrary-vastandlik Perverse- paheline, jonnakas Unpredictable- Ettearvamatu. Unemotional-mitte emotsionaalne Rigid- kangekaelne, jäik Grudging- kade, ihne Pessimistic- pessimistlik Dull- tuim, igav, nüri Interfering- oma nina teiste asjadesse toppiv, sekkuv Lazy- laisk Dogmatic- dogmaatiline Cold- külm, kalk exaggerative-liialdav fickle- püsimatu weak-willed - tahtetu, iseloomult nõrk vague- ebamäärane, selgusetu to be easily led- kergesti eksitav Tactless- taktitundetu Kiddish- lapsik detached- eraklik, erapooletu rebellious- mässumeelne Intractable - allumatu, juhtimatu, tõrges Erratic - ettearvamatu, mittenõustuv, tujukas quick-tempered - äkilise iseloomuga boastful - hooplev foolhardy hulljulge, uisapäisa daredevil - uljaspea impatient - kannatamatu
Näiteks: õnnelikke-õnnelikem, väärtuslikke-väärtuslikem • Kui mitm osastava lõpus on –sid, ei saa i-ülivõrret moodustada, tuleb leppida lihtsama variandiga, milleks on kõige-ülivõrre Näiteks: tublisid-kõige tublim, nürisid-kõige nürim, vabasid-kõige vabam Mõningaid näiteid • Mõtle, missugune on nimetav kääne nõdrim, truim, pahim, parim, pühim, kuivim • Mõtle, miks ei saa neist sõnadest i-ülivõrret moodustada roosa, kõrk, kalk, mõru, lahja Vastused • Algvorm on nõder, truu, paha, hea, püha, kuiv, mätlik • Roosa ja mõru - mitm osast lõpp –sid • Kõrk, kalk - keskvõrdes on tüvevokaal juba i, seega saab kasutada kõige-ülivõrret • Lahja-vorm lahjim pole eesti keele pärane Omadussõna võrdlus Eesti keeles on võrdlusel kolm astet: • algvõrre (väljendab omadust selle määra näitamata) • keskvõrre (näitab, et omadus esineb suuremal määral)
Humbert Humbert ja 12- aastane tütarlaps Dolores Haze Humbert abiellub Dolorese emaga Neiu ema hukkub ,,Lolita" Tutvustades tüdrukule maailma, jääb ta temast ilma Lolita armub pornograafi Quitly'sse Humbert tapab Quilty ja satub vangi D olores Haze 12-aastane neiu Mõistatuslik tegelaskuju Esmapilgul hell ja süütu Omakasupüüdlik Seiklushimuline Külm ja kalk Humbert Humbert Keskealine mees Huvitatud nümfettidest Tagasihoidlik Satub Lolita lõksu Teose sõnum Tegelaskujude ühine joon: isekus viib hukatuseni Charlotte: enda soovide liigne esiletõstmine Humbert ja Lolita: käsi peseb kätt Tsitaadid Üksik inimene ei suuda toime panna täiuslikku mõrva, seda suudab ainult juhus. Lapsepõlv ei oma endas ohtu, küllaga lämmatab mind mu
Ahne -> Jürka Kahepalgeline -> Jürka Valelik -> Jürka Abivalmis -> Jürka Kõrk, üleolev -> parem, suurem, ilusam Kartlik -> Jumal Veenev -> Jürka Manipuleeriv -> Jürka Kirikuõpetaja Heatahtlik -> Jürka, Ants Aus -> Jürka Tark -> Jürka Abivalmis -> Jürka Noor-Ants Isa Kõrk, ülbe -> Noor-Jürka Kartlik -> Maia Vastutustundetu -> Maia laps Valelik -> Maia Kalk -> Maia Noor-Jürka Isa geenid Keevaline -> Eleonoore, Noor-Ants Töökas -> Ants Maia Kergemeelne -> Ants, Noor-Ants Nõudlik -> Antsu talu ja Põrgupõhja Rahutu -> Ants Ebastabiilne Emotsionaalne -> Põrgupõhja Töökas -> Antsu talu Kusta Truu -> Ants vs Jürka Töökas -> Ants, vanemad Aus -> Juula Eleonoore Kõrk, ülbe -> Ants Kiuslik -> Noor-Jürka
Iga inimese kõige positiivsem omadus on hoolivus. Tänapäeval on vähe inimesi kes hooliksid oma sõpradest ja klassikaaslastest, ning oleks toeks just siis kui oled läbi jää kukkumas. See kellega jagada rõõme ja valusid, kellega saab rääkida oma muresid ja kes pakub lahendusi küsimustele, mis asjatult peas mõlguvad. Inimesi hinnatakse välimuse ja riituse järgi, vaid mitte selle järgi mis sügavamal on. Kõik inimesed hoolivad. Arvan, et mitte ükski inimene ei ole külm ja kalk. Meil kõigil on oma välise kihi all süütunne ja kohustus oma sõprade ja klassikaaslaste ees, aga paljud ei oska seda lihtsalt välja näidata. Sõpruse ja hoolivuse sügavus selgub alles siis kui tõeliselt abi on vaja. Kas leidub mõni tõeline sõber kes sirutaks oma abikäe? Kas leidub mõni sõber kes aitab rasketel hetkedel? Tõelised hoolivad sõbrad aitavad sellistel hetkedel nagu imerohi. Vaene või rikkas? Hoolivate kaaslaste ja parimate sõprade vahel see ei loe
ning ka sündmusi Napoleoni sõja ajast. Filmi lõpus on üsna hästi näha seda, et Beethoveni nägemine jääb halvemaks, seda otse tema silmadest. Lõpuks leiab Schindler otsitud daami ja kogu tegelik tõde saab ilmsiks. Film oli väga dramaatiline ning küllaltki kurb. Kogu peamõte, kes oli tegelikult Beethoveni igavene armastus ja kuidas kõik tegelikult välja nägi, keerles koguaeg väiksemate detailide ümber ning tuli välja alles kõige lõpus. Beethoven oli kinnine, kalk, kuid ei saa öelda et südametu inimene. Temas oli palju tundeid peidus, mida ei tahtnud ta mittekellegile näidata. Beethoven oli helilooja, kes armastas kunsti ja elas läbi oma muusika paremini kui keegi teine.
Ta oli väga emotsionaalne ja lojaalne. Head iseloomuomadused: ausus, väärikus, sihikindlus, mitte liigne usaldatavus, tarkus, kavalus, julgus, sõnapidamine, lojaalsus Halvad iseloomuomadused: liigne emotsionaalsus, (antud teoses võiks halvaks omaduseks pidada ka julgust, mis muidu ju tegelikult rühmituks kindlasti heade omaduste alla) Claudius auahne kuningas, kes tegutses ainult oma heaolu nimel ning mõtles kõik oma teod hoolega läbi. Ta oli kalk ja julm, samuti väga manipuleeriv, väga tark ning ettenägelik Head iseloomuomadused: kavalus, tarkus, ettenägelikkus, sihikindlus, hea inimeste tundmise oskus Halvad iseloomuomadused: auahnus, julmus, oskus inimestega manipuleerida Gertrud hoolis väga oma pojast ja kaitses teda iga hinna eest, armastus Claudiuse vastu muutis ta pimedaks kõige ümbritseva suhtes. Horatio oli usaldusväärne ja truu sõber Hamletile kuni lõpuni. Oli ainus keda Hamlet usaldas.
väga sõbralikuks ja toredaks inimeseks. Sellepärast ei tohikski inimest kohe hukka mõista, sest kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Unustada ei tohi ka iseenast ja oma südamehäält. Sageli laseme end välja paista teistsugusena, kui me südames tegelikult sooviksime. Kas me seeläbi ka õnnelikumad oleme? Vaevalt küll. Sest süda näeb, et me oleme valelikud ja kõnnime valel rajal. Mida kaugemale kõnnime, seda vähem südamega näeme. Aga ainult silmadega nähtav maailm on külm ja kalk. Südamega näeme asju mis on kõige tähtsamad ja milleta ei saaksi elada. Nendeks on näiteks sõprus, headus, armastus ja lahkus. Mitte keegi ei kujutaks elu ilma selliste tunneteta ette ja tänu nendele, liigumegi elus edasi. Kuid kogeda on vaja ka halbu tundeid, et järgmisel korral end nende eest kaitsta.Siis on jälle süda see,mis meid hoiatab juskui edasist ette nähes. Muidugi võib tundeid näha ka asjades, kuid need viivad sageli eksiteele.
kättemaksuiha poolest. Cathy küll armastab meest, kui siiski abielluda ei soovi: ,,Heathcliffiga abiellumine oleks mulle alandav." Heathcliff on jäägitult kiindunud oma armastatusse ning seejuures väga armukade, kui Cathy kohtub pidevalt Edgar Lintoni, naabermõisa omanikuga. Kui Heathlicliff juhtub peal kuulma, kuidas Cathy räägib oma nõusolekust Lintoniga abielluda, lahkub mees Vihurimäelt. Naasedes on mees rikas, kuid kalk, julm ning kättemaksu järele janunev inimestevihkaja. 3. Peamised karakterid Heathcliff Heathcliff Catherine Catherine,,Cathy" ,,Cathy"Earnshaw Earnshaw leidlaps, leidlaps,Cathy Cathy Heathcliffi armastatu
Filmi lõpus on üsna hästi näha seda, et Beethoveni nägemine jääb halvemaks, seda otse tema silmadest. Lõpuks leiab Schindler otsitud daami ja kogu tegelik tõde saab ilmsiks. Film oli väga dramaatiline ning küllaltki kurb. Kogu peamõte, kes oli tegelikult Beethoveni igavene armastus ja kuidas kõik tegelikult välja nägi, keerles koguaeg väiksemate detailide ümber ning tuli välja alles kõige lõpus need kõik kokku pannes. Beethoven oli kinnine, kalk, kuid ei saa öelda et südametu inimene. Temas oli palju tundeid peidus, mida ei tahtnud ta mittekellegile näidata. Mina arvan, et tema kurdistumine sai alguse sellest ajast, kui ta oli noor ja kui isa teda peksis. Beethoven oli helilooja, kes armastas kunsti ja elas läbi oma muusika nagu mitte keegi teine. Mari Uibo 10
hall hallim kõige hallim · kui satuksid kõrvuti i ja j keskvõrre ülivõrre soe soojem kõige soojem kuri kurjem kõige kurjem Harjutus: moodusta keskvõrre + lühike ülivõrre (kui ei ole võimalik, siis kõige-ülivõrre). taibukas, sirge, kalk, kõva, lühike, äge, märg, siiras, paks, võõras, kuum, vapper, hea, toores, väle, vilgas, kollane, kurt, mõtlik, julge, nüri, magus, kinnine, pruun, südi, lahja, kannatlik, edukas, õpetlik, õnnetu
Kõige parem on seda muutust jälgida peategelase Paul Bäumeri näol. Tema entusiasm muutus alguses hirmuks ning seejärel ükskõiksuseks. Sõprade surm oli talle mõjunud laastavalt, kuid ta õppis neid tundeid alla suruma. Rindelt eemal olles kerkisid need vastakad tunded taas ülesse ning tekkis kahjutunne ja mõistmine oma vaenlase vastu. Paul mõistis, et ka nemad on samasugused inimesed nagu tema. Kuid rindele naastes valdas teda taas ükskõiksus ja võimust võttis kalk süda, mis lasi tal oma vaenlasi ilma igasuguste kahtlusteta tappa. Nende noorte elu sõjas koosnes kaevikutes istumisest, inimeste tapmisest ja omade surma nägemisest. Sõja käigus kadus nende inimlikus ja vaatamata eluga pääsemisele, suri nende hing ning nad ei naasenud enam kunagi sellistena, nagu nad olid lahkunud. Merit Vislapu 11R
abielluda ei soovi, kuna Heathcliff on tema jaoks madalamast seisusest, ta ütleb: ,,Heathcliffiga abiellumine oleks mulle alandav." Heathcliff on jäägitult kiindunud oma armastatusse ning seejuures väga armukade, kui Cathy kohtub pidevalt Edgar Lintoni, naabermõisa omanikuga. Kui Heathlicliff juhtub peal kuulma, kuidas Cathy räägib oma nõusolekust Lintoniga abielluda, lahkub mees Vihurimäelt. Naasedes on mees rikas, kuid kalk, julm ning kättemaksu järele janunev inimestevihkaja. Armastusest räägib Cathy nõnda: ,,Armastus Heathcliffiga on kui allikas, mis meid elus hoiab; armastus Edgariga on nagu puu lehestik, mis aasta jooksul lehed maha viskab ja uued kasvatab." 3. Peamised karakterid 4. Armastus ja kättemaks; armastus ja vihkamine; armastus ja sõprus Vihkamine ei suuda kunagi kaotada tõelist armastust, armastus on tugevam
mõneti raske mõista, ilmselt just seetõttu on raamatus Petsoroinit kirjeldatud erinevate inimeste silmade läbi, sest igaüks neist mõistab meest erinevalt. Minu jaoks jättis Petsorin kõikide nende kirjelduste põhjal kinnise ja külma mulje. Ta ei käitunud nii nagu tema süda temalt nõudis. Paljus jäi mulje, et Petsorin ei tunnistanud ka endale oma tõelisi tundeid ja soovis pigem olla külm ning kalk, mis minu arvamise kohaselt oli vaid kaitserefleks. Ta oli harjunud teiste tunnetega mängima, need ei omanud tema jaoks kuigi suurt väärtust. Näiteks naisi võrgutas ta vaid selleks, et näha kas ta on suuteline seda tegema ning kui naine oli tema võrku langenud ei huvitanud neiu Petsorinit enam karvavõrdki. Sõpru ta enda sõnul ei omanud, ning oli vaid üks inimene kellele ta rääkis ära kogu tõe suhtest Veera ja vürtsitariga
Alguses elasid nad Jaani venna juures siis said endale oma elamise, alguses pool maja .Vanaema ja Jaan olid väga õnnelikud koos ja otsustasid abielluda. Nii nad tegidki ,kuigi mu isa selle vastu oli. Mu isa ei armastanud kunagi Jaani ja ei võtnud omaks. Isegi kibe elu mille mu isa tekitas ei ajanud neid lahku. Varsti kolisid vanaema ema ja ta kasuisa ka Eestisse. Kasuisa ei armastanud kunagi mu vanaema ja käitus temaga rangelt ja halvasti. Isegi Eestis oli ta tema vastu lugupidamatu ja kalk ,ning üritas nende suhteid rikkuda rääkides Jaanist halvasti. Jaanil tekkis palju tülisid minu isaga kui see puberteedi eas oli ja siiamaani nad enam ei suhtle. Jaan ei tahtnud kunagi talle halba ,see on arusaamatu miks nende suhted nii läksid ,mina saan küll temaga hästi läbi ja olen lemmik. Vanaema ja Jaan pole siiamaani kordagi Kasahstanis enam käinud ja tegelikult näen vanaema silmadest vahest ,et ta igatseb kuna ta on ju seal
Meie jaoks oli loodus nagu kristlastele Jeesus pühak, keda tuleb austada. Uskusime, et puudel on tervendav energia ja emakese looduse väljavihastamise eest saab karistada äkki võikski tänavust kliimasoojenemist tõlgendada kui planeedi pahameelt inimsoo väärtegude üle. Kui märkame inimest metsa alla ükskõikselt prügi viskamas, siis tekib küsimus kus inimene parasjagu oma mõtetes asub. Kas tõesti on tänapäeva inimene niivõrd ükskõikne ja kalk? Sellel hetkel tunnebki inimene arvatavasti ükskõiksust ja laiskust praht prügikastini toimetada, aga niipalju mõistust peaks kõigile ikkagi jaguma. Usun, et me kõik eelistame silmailuna puhast ja puutumatut metsaalust mustade kilekottide hunnikutele. Üks peamine põhjus, miks meie metsaalused, ookeanid ja isegi maailmaruum upub prügis on liigne tootmine. Me toodame igal aastal miljardeid tonne plastmassi, mille lagunemine võtab maapõues aega sadu aastaid
Tema jaoks oli muidugi väga solvav, et keegi teine seda enam ei teinud, eriti tema ema Gertrud. Ta heitis oma emale ka seda ette, et leinaajast hoolimata ta juba uuesti abiellus ning veel oma surnud mehe vennaga. Hamleti autunne ja väärikus seda heaks ei suutnud kiita. Hamlet oli julge, kuna järgnes salapärasele vaimule, kuigi sõber teda hoiatas. Claudius oli Taanimaa kuningas, auahne kuningas, kes tegutses ainult oma heaolu nimel ning mõtles kõik oma teod hoolega läbi. Ta oli kalk ja julm, samuti ka väga manipuleeriv, väga tark ning ettenägelik. Polonius tegutses ja elas selleks, et olla kuningale meele järgi. Ta oli salakaval ja kohati isegi õel. Ta oli väga lojaalne oma isanda suhtes, isegi nii truu, et aitas tal alatuid plaane välja mõelda. Polonius tegi seda ka enda kasu saamiseks. Hamlet ei suutnud kätte maksta, sest Hamlet ei olnud kindel, Claudiuse süüs. Seega pidi Hamlet kindlalt veenduma oma onu süüs, mida ta ka tegi
taas meenusid enda kadunukesed, kes hukkusid alusetult, valel ajal vales kohas olemise tõttu. Kaotades kedagi armast, hakkad rohkem hindama neid, kes on veel su ümber. Rõõmu paneb tundma ka väikseim pisiasi, mis alles hiljuti tundus veel üsna tähsusetu. Sõja jaoks on inimene justkui tabula rasa,, kes on ülimalt vastuvõtlik kõigele, mis teda puudutab, vormides teda sündmuste järgi ükskõikselt ning mitte arvestades eelnevaga. Uskudes, et nii ongi õige. Lõpptulemuseks on külm ja kalk olend, kes ei suuda kohaneda normaalse eluga, vaid otsib pidevalt väljundeid, et enda lõpmatut viha ja raevu välja pursata. Tänapäeval on küll õnneks midagi ette võetud, kaasaeg mõistab probleemi, pakkudes erinevaid teraapiaid ja psühholoogist abi. ,,Riik on loodud inimese jaoks, mitte inimene riigi jaoks'' (Albert Einstein) Sõda kui seesugune katastroofiline sündmus tõepoolest kujundab ning mõjutab inimesi. Kuid kõiges
Liis Kristiin Vaher, 10.B François Villon a) ,,Väikeses testamendis" räägib Villon oma sügavast armastusest ühe daami vastu. Villon kurdab oma õnnetut armastust ning masendavat saatust. Daam nimelt ei tunne Villoni vastu sama ning on tema vastu väga kalk. Villoni sõnade põhjal naudib daam seda ja tundub, et mitte iialgi ei muuda naine enda meelt. Selle suure valu tõttu otsustabki Villon Pariisist lahkuda. Veel mainib Villon enda tekstis Guillame Villoni, kes oli hakkama saanud millegi väga auväärsega. Guillame Villon oli Püha Benedictuse kiriku kanoonik, kes lapsendas Francois, kui tolle isa suri aastal 1439. Umbes samal ajal, kui François Villon pani kirja ,,Väikese testamendi", osales ta aga
kujuneski dominikaanide hüüdnimeks. Kõige kuulsam legend Püha Dominicusega seoses on Maarja ilmumine Maarja psaltri palve peale pühale Dominicusele abiks võitluseks ketserlusega. Sealt on alguse saanud nn Roosipärg kogumik palveid, mis pidavat aitama kurja vastu. Tänapäevaks on Dominicusel kujunenud kaks palet: malbe jumalakartlik pühak, kes tegi kõik, et valgus hõlmaks kogu maailma, ja halastamatu kalk katoliiklane, kes kasutas Maarja soosingut oma eluviha väljendamiseks ketserite peal, kes polnud alati süüdigi. Enamik kinnipeetutest ja rängalt hukatutest olid valel ajal vales kohas. Kuid viimast fakti mitte aktsepteerides, pühitses paavst Püha Dominicuse 3. juulil 1234. aastal pühakuks. Enne seda oli Dominicus 6. augustil 1221 Bolognas surnud. Kuid nagu lausus kord Publius Vergilius Maro, ,,Aeg möödub, igavik jääb."
Sõnapidaja Tegelased Ophelia: Gertrud: Hea südamega. Hamleti ema, Armunud Hamletisse. Claudiuse abikaasa. Kuulekas. Hoolis oma pojast. Lasi isal oma elu Armastus Claudiuse kontrollida. vastu muutis ta pimedaks kõige ümbritseva suhtes. Tegelased Claudius: Taanimaa kuningas. Polonius: Auahne. Claudiuse nõunik. Kalk. Salakaval. Julm. Armastav. Manipuleeriv. Ustav. Ettenägelik. Julm. Kaval. Omakasupüüdlik. Tark. Probleemid Kättemaks hingerahu nimel. Kas tuleks kuulata oma südant või siis kedagi teist? Kas kaitsta oma lähedasi, kui nad on süüdi? Kas ainuke kättemaksuviis on mõrv? Kui kaugele on inimene valmis minema võimu nimel? Seos tänapäevaga
"Kuritöö ja karistus" Fjodor Dostojevski Ralskolnikov peategelane sooritab 2 mõrva sest .. 1) on väljavalitud ja solk, väljavalitud suudavad reeglitest üle astuda ja "teha mis tahavad", seega kui ta saab mõrvaga hakkama siis on ta väljavalitu 2) vaene ja vaevab ema ja õde rahapuudusega, kes teda ülal hoiavad. Ülikool jäi pooleli. Röövib mõrvatud paljaks, kuid ei kasuta seda. Ta tegi heategusid paar enne, aga pärast kuritegu kõigiga kalk ja hullusehood. Leiab vase pere, kelle isa matuse kinni maksab. Vanima tütre Sonjaga tekib armastus. Õde Dunja ja ema kolivad linna, Rasumihhin, sõber, abiellub õega. Lõpuks annab end üles ja läheb sunnitööle, saab 8 aastat. Kõige lõpus leiab vabaduse? ja uue tee ja mõtteviisi tänu armastusele. "Punane ja must" Stendhal Julien Sorel oli puusepa poeg vaene, aga tõusis kiiresti heale järjele Renalite majas lapsehoidjaks hakkajana
Kadriga, rikka naisega, keda ta ei armastanud ja abiellus temaga raha eest. Tavaliselt kõik teenjad, ähvardasid meest kohtusse anda ja raha nõuda, kuid Anu oli täiesti teistsugune inimene. Ta ei tahtnud sealt küll ära minna, kuna talle meeldis seal ja tahtis Rabaraua läheduses olla, aga viimasel hetkel ta pidi minema, Rabaraual oli niikahju sellest, kuna sisimas ta armastas Anut, ta kahetses sisimas elulõpuni, et naise nii välja viskas. Rabaraud oli alati kalk Anu ja tema poja Joosepiga, kes oli samuti mehe enda poeg, kuid ei oleks seda kunagi tunnistanud, tegelikult oleks ta võinud seda siiski teha. 2. Ta süda valutas, kuna ta armastas sisimas naist, kellega ta ei saa koos olla ja ta oli lõpuks oli kurb, kuna abiellus naisega, keda ta ple mitte kunagi armastanud. Rasedana olles ja just Rabaraua polt välja visatud Anu jõudis ühele põllule hakkas ta sünnitama, ta oli piinades ja
vastu aitab.Kui laps ikka väikse pahanduse korda saadab siis ei tohiks esimesel korral ikka kohe ihunuhtlust rakentada.Vaid rääkida ja selgitada alles siis kui laps sihilikult mitmendat korda sama lollusega hakkama saab ja jutt ei mõju alles siis tuleks karmimad meetmed appi võtta. On ka aga teisi arvamusi näiteks nii mõnigi räägib et löömine lööb last vanemast iga löögika endast kaugemale ja pole siis ime kui hiljem kui laps juba oma teed läheb on vanematega suhtlemine külm ja kalk..Aga see on minu arvates igal lapsel erinev kõik oleneb isiksusest. Mõni solvub kergesti teine peab aga ka kõige suurematele solvangutele mehiselt vastu ja ei kõiguta teda ei noomimine ega rääkimine.Tuleks lapsele kindlalt selgeks teha et mis on tal lubatud,mis mitte ja millele järgneb karistus Esimesena tuleks kasutusele võtta lihtsamad karistusmeetodid. Näiteks keelata tal vaatada tal telerit või mängida
Ühel ööl Niklas avastas, et ta küülik Reks on kadunud. Terve pere- isa Thomas, ema Karin ja õde Svenja ja vend Niklas- otsid küülikut taga. Järsku kuulsid nad midagi õues, keegi oli nende garaazi juures. Thomas läks välja rääkima ja kui Niklas õue vaatas tundis ta poisi ära, see oli Jannis, ta oli eksinud. Kevadvaheaeg sai läbi. Niklase klassi tuli uus poiss Karl, Niklas proovis temaga tuttavaks saada ja sõbrustada, aga Karl oli ülbe ja kalk. Karl pidi Niklase kõrval istuma hakkama. Neile anti ühes tunnis ühine kodutöö ja kuna Karl elas Niklase ligidal, siis läks Karl Niklase juurde kodutööd tegema. Nad kuulasid Svenja toast võetud CD-sid. Kui Karl varsti ära läks, märkas Niklas, et CD oli kadunud. Ta uskus, et Karl oli selle endale võtnud. Järgmisel päeval mõtles Niklas, et Jannis oli tema küüliku lahti lasknud. Ta helistas Jannisele, kuid Jannis eitas seda. Järgmisel päeval tuli Karl jälle Niklase juurde
saata. Humbert läheb Lolitale külla ja annab talle rohkem kui soovitud summa raha. Teada saades, et mees, kellega Lolita põgenes oli Quilty, läheb Humbert tema juurde ja tapab ta. Humbert viiakse vanglasse, kus ta sureb. Lolita tegelaskuju on mõistatus. Esmapilgul tundub Lolita selle loo kannataja, ta käitub naiivselt ja riskantselt, aga oskab igale tagajärjele põhjuse ja põhjenduse leida. Kuigi ta öösiti Humberti kaisus nutab, tundub Lolita kalk ja külm. Ema surmast kuuldes ei olnud tüdruk eriti hämmeldunud ega näidanud mingit emotsiooni. Sellele vaatamata arvan, et ohver on Lolita, sest 12-aastaselt ei saa oodata täielikku maailmamõistmist ilma toetuse ja nõuanneteta. Tema tahtis vaid kõike proovida ja Humbert pakkus talle need võimalused. Lolita sai oma tahtmise asjade või raha näol, aga kurb on see, et ta ei mõistnud keha müümise kõrget hinda. Arvan, et ohver on
Kaua võib üks naine kannatada, et teda ja tulevast meest pidevalt mõjutab ja häirib teine naine? Nastasja oli aga tark naine ja teadis, et vürst on tal käpa all. Seda tahtis ta ka Aglajale näidata. Nastasja pani vürsti valima tema ja Aglaja vahel. Mõistliku ja aruka mõtlemisega mees oleks läinud oma abikaasa juurde. Vürst oli liiga kaastundlikuks muutunud, nüüd oli ta ka Aglajas pettunud, kelles ta siiani oli näinud hingesugulast. Ta ei uskunud, et Aglaja võib olla nii kalk ja tundetu selle õnnetu naise vastu. Mida enam vürst pettus, seda enam hakkas ta otsima head ja leidma sealt, kus seda polnud, ning seda mõistmatumaks ta muutus. Ärkamine oli valus. Lükke mõistmisele jõudmiseks andis Nastasja mõrv. Nähes naist surnuna, ei mõjunud see talle väliselt shokeerivalt. Ilma haigushoogudeta ja muu paanikata oli vürst langenud nii suurde masendusse, mis muutis ta pimedaks. Vürsti nõrkus oli võitnud tema
Hiljem mindi Kanadasse Viirlaid USA-sse Visnapuu Inglismaale Austraaliasse Lühikese ajaga kujunes välja pagulasühiskond Elu pagulaslaagris, lootus tagasi tulla, selle kustumine. Töö saamiseks kohaliku keele õppimine Oma kultuuri säilitamine, kohanemine asukohamaa elustiili ja kultuuriga Pagulaskirjanikud Suits, Under, Adson, Visnapuu, Gailit Kirjanikud, kes ära minnes olid 20 ja nooremad: Lepik, Laaban, Kangro, Kalk, Viirlaid Kirjanikud, kes läksid pagulusse lastena: Toona, Ivask, Laaman Isikud, kes sündisid pagulused peale sõda: Ilves Kirjanduslikud organisatsioonid 1950-1994 tegutses Rootsis eesti kirjanike ühisettevõttena ,,Eesti Kirjanike Kooperatiiv" Mõned pagulaskirjanikud avaldavad Eestis teoseid Ajakirjad 4 nr. Kirjanduslikku ajakirja ,, Eesti Looming" ,,Tuulisui" nimeline rühmitus andis 1948-50 välja kirjandus ja kultuuriajakirja
majandusliku viletsusega inimene on olude ohver. ,,Külmale maale" Jõuka Nirgu talu ääremail oli Veilpaotsa popsisaun nagu mutimullahunnik. Popsipere ema kolme alaealise lapsega ja haigevoodist tõusnud vanem poeg Jaan on sattunud väljapääsmatusse viletsusse. Võimatus perele tööga elatist teenida ja ülekohtused solvangud tõukavad ausameelse, kuid nõrga loomuga noormehe kurjale teele. Algul nõustub ta vargust varjama, siis võtab ise kuritööst osa. Jaanile vastandub kalk ning variserlik Virgu Andres. Siiski leevendab üldist rusuvat ja lootusetut õhkkonda Virgu Andrese õilsameelne tütar Anni, kes südame sunnil läheb koos Jaaniga vangi ja Siberisse. Romaan sisendab arusaama ühiskond on nii halvasti korraldatud, et osal tema liikmeist puudub võimalus inimväärseks eluks. AJALOOLINE TRILOOGIA ,,Mahtra sõda" Esimene ulatuslik panoraamromaan Eesti kirjanduses. Kujutab: talupoegade vastuhakku Mahtra mõisas 1858. Aasta suvel ja nende karistamisest
Norramaale ülikoolikaaslased kuninganna lähetatavad Inglismaa Rosencrantz ja Gertrud saadikud saadikud Vaimulik Guildentern Valtemand ja Cornelius Norra pealik Claudius auahne kuningas, kes tegutses ainult oma heaolu nimel ning mõtles kõik oma teod hoolega läbi. Ta oli kalk ja julm, samuti väga manipuleeriv, väga tark ning ettenägelik Head iseloomuomadused: kavalus, tarkus, ettenägelikkus, sihikindlus, hea inimeste tundmise oskus Halvad iseloomuomadused: auahnus, julmus, oskus inimestega manipuleerida Gertrud hoolis väga oma pojast ja kaitses teda iga hinna eest, armastus Claudiuse vastu muutis ta pimedaks kõige ümbritseva suhtes. Hamlet Taanimaa prints. Heasüdamlik inimene, kes oli nõus loobuma kõigest, et saaks tasutud tema isa mõrv
Mere eutrofeerumise tagajärjed: · `Red tides' vee värvikaotus ja vahutamine seda põhjustab näiteks Põhjamere lõunaosas koloniaalne flagellaat Phaeocystis pouchetii. Looded võivad olla ka rohelied. See sõtub mikroobi liigist, mis loodeid põhjustavd. Looded esinevad ka siis, kui eutrofeerumist ei toimu. Piibel, vana testament, 2. Moosese raamat. Vesi muutub vereks. Siis Jehoova ütles Moosesele: "Vaarao süda on kalk, ta keeldub rahvast ära laskmast, mine hommikul vaarao juurde, kui ta läheb vee äärde, ja astu temale vastu Niiluse jõe ääres. Võta kätte kepp, mis muutus maoks, ja ütle temale: Jehoova, heebralaste jumal, on mind läkidanud sinu juurde, et ma ütleksin: Lase mu rahvas minna ja mind kõrves reenuda. Aga vaata sa ei ole siitsaadik kuulda võtnud! Seepärast ütleb
Norramaale ülikoolikaaslased kuninganna lähetatavad Inglismaa Rosencrantz ja Gertrud saadikud saadikud Vaimulik Guildentern Valtemand ja Cornelius Norra pealik Claudius auahne kuningas, kes tegutses ainult oma heaolu nimel ning mõtles kõik oma teod hoolega läbi. Ta oli kalk ja julm, samuti väga manipuleeriv, väga tark ning ettenägelik Head iseloomuomadused: kavalus, tarkus, ettenägelikkus, sihikindlus, hea inimeste tundmise oskus Halvad iseloomuomadused: auahnus, julmus, oskus inimestega manipuleerida Gertrud hoolis väga oma pojast ja kaitses teda iga hinna eest, armastus Claudiuse vastu muutis ta pimedaks kõige ümbritseva suhtes. Hamlet Taanimaa prints. Heasüdamlik inimene, kes oli nõus loobuma kõigest, et saaks tasutud tema isa mõrv
Kohtudes majaperenaise, kolmekümnendates aastates proua de Renaliga, saab Julieni selgeks, mida teha. Proua on algul Julieni suhtes äraootaval seisukohal. Ta kardab oma laste pärast, keda ta kogu hingest jumaldab. Kohtudes noormehega kaovad ta kartused, sest noormehe intelligentsus võlub ka teda. Julienile on vastumeelne maja, kus ta elab ning ka sealne õhkkond ning inimesed. Härra de Renali ta vihkab. Talle tundub mees pealiskaudne ning kalk, tavaline rikkur, kes oma varanduse on kokku ajanud vaeste arvelt. Ka lastesse on tal algul keeruline kiinduda, ta õpetab neid vastumeelselt. Proua de Renalis näeb ta oma võimalust, mis aitab tal elus kaugemale jõuda ning ta otsustab naist ära kasutada. Proua de Renal on lihtsameelne vähese haridusega daam, kes ometigi on hingelt väga puhas ning olemuselt õrn. Ta armastab üle kõige oma lapsi ning austab meest. Julieni tulek aga ajab
Nad ei tea, kust otsida." Kriminaalromaanide lugemine oli Josephinest teinud uudishimuliku tüdruku, kes armastas teiste jutte pealt kuulata ning kõikjal nuhkimas käia ning ta uskus, et suudab oma raamatutest saadud oskuste ja teadmistega ning ennast detektiivina näidates, sooritatud mõrva piisavalt hästi varjata. ,,Peame lõpuni siia jääma. Aga, Charles, on väga raske elada, teades, et keegi selles majas siin, kellega ma iga päev kokku saan ja vestlen, on külmavereline kalk mürgitaja." Sophia andis mõista, et ta ei saa rahuliku südamega ära sõita ennem kui ta on teada saanud, kes nende hulgast on vana Leonidese mõrvar. ,,Majauksed on alati lahti, keegi neid lukku ei pane. Varastel ja röövlitel on väga lihtne siia sisse tulla." Nannie tahtis, et kodus ei valitseks pidevat närvilisust ja kahtlustamist ning püüdis leida loole võimalikult leebe ja loogilise seletuse. ,,Roger arvab, et sain niiviisi kitsikusega võideldes mingi kangelasteoga hakkama . Ta
polnud eriti alles jäänud. Noore-Andrese sõnad, et too polegi kindel kas tahab Vargamäele jääda või mitte, ei meeldinud ta isale, sest see purustas ta viimase lootuse. Andrese kõik jõupingutused ning suured investeeringud Vargamäesse näisid olevat mõttetud, sest tal polnud lõpuks kedagi oma kes tööd teeksid. Alles olid jäänud vaid noored lapsed ning vanad väetid taluomanikud. Ehk kõik see kõva töötegemine ning südametult kalk lastesse suhtumine viiski nad siit minema. Kindel on vaid see, et A.H. Tammsaare öeldud sõnad: ,,Tee tööd, siis tuleb ka õnn ja armastus", ei pidanud selles loos kuidagi kinni, sest isegi noor Andres ütles oma isale lahkudes, et too tegi tööd, aga vot armastust ei tulnudki.
tema tegelikest plaanidest midagi aimata ei oskaks. Hamlet oli samuti väga lojaalne, kuna õukondlaste hulgast kandis tema ainsana leina märgiks musta. Tema jaoks oli muidugi väga solvav, et keegi teine seda enam ei teinud, eriti tema ema Gertrud. Ta heitis oma emale ka seda ette, et leinaajast hoolimata ta juba uuesti abiellus ning veel oma surnud mehe vennaga. Kindlasti oli Hamlet julge, kuna järgnes salapärasele vaimule, kuigi sõber teda hoiatas. Claudius - Claudius oli kalk ja julm. Ta tappis oma enda venna, kuningas Hamleti. Claudius oli samuti väga manipuleeriv, kuna kasutas kõiki ära, et saavutada enda tahtmist.Ta kasutas ära Hamleti vanasid koolikaaslasi, pannes nad Hamleti järeClaudius oli meeletult võimuahne mees. Nagu teosest selgub, oma heaolu ning krooni nimel oli ta nõus tapma oma venna ning tema poega nuhkima. Ta ässitas Poloniuse poja Laertese Hamleti vastu üles, et see ta tapaks. Claudius oli ka hea inimestetundja
Kohtudes majaperenaise, kolmekümnendates aastates proua de Renaliga, saab Julieni selgeks, mida teha. Proua on algul Julieni suhtes äraootaval seisukohal. Ta kardab oma laste pärast, keda ta kogu hingest jumaldab. Kohtudes noormehega kaovad ta kartused, sest noormehe intelligentsus võlub ka teda. Julienile on vastumeelne maja, kus ta elab ning ka sealne õhkkond ning inimesed. Härra de Renali ta vihkab. Talle tundub mees pealiskaudne ning kalk, tavaline rikkur, kes oma varanduse on kokku ajanud vaeste arvelt. Ka lastesse on tal algul keeruline kiinduda, ta õpetab neid vastumeelselt. Proua de Renalis näeb ta oma võimalust, mis aitab tal elus kaugemale jõuda ning ta otsustab naist ära kasutada. Proua de Renal on lihtsameelne vähese haridusega daam, kes ometigi on hingelt väga puhas ning olemuselt õrn. Ta armastab üle kõige oma lapsi ning austab meest. Julieni tulek aga ajab
Chole- koleerik, melanos chole- melanhoolik, saingus sangviinik, flegma-flegmaatik. ISELOOMU KUJUNEMINE Närvisüsteemi põhitüübist ja algetelt erinedes pole inimeste iseloom sünnipärane, see kujuneb koduse kasvatuse, kooli, elutingimuste ning enesearendamise koostoimes. Iseloomujoonte väljakujunemisele, nende sügavusele ja püsivusele avaldavad mõju palju tegurid: 1. temperamenditüüp; 2. tervislik seisund ja põetus haigused; 3. hooliv või kalk kohtlemine lapseeas; 4. sünnipärased võimed; 5. kasvamine külluses või vaesuses; 6. õdede-vendade olemasolu; 7. vanematevahelised suhted perekonnas; 8. vanemate inimeste ja eakaaslaste eeskuju; 9. kultuurikeskkonna normid ja väärtused; 10. kasvatussüsteem koolis; 11. suhted koolikaaslastega ja staatus kooliklassis; 12. huvide ja harrastuste väljakujunemine; 13. kuulumine noortegruppi; 14. esimese armastus kogemus; 15. elukutse omandamine; 16
Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991.Eesti keeles on juurdunud nimetus Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja vastavalt ÜRO, ehkki enamikes keeltes on nimetuseks Ühinenud Rahvad. Eestikeelne kasutus rõhutab institutsiooni, seades ülla rahvaste ühinemise idee tahaplaanile. Jaak Jõerüüt: "On tõenäoline, et see kalk bürokraatlik "organisatsiooni"-lisand kandus eesti keelde vene keelest. Stalinile pidi see igatahes paremini sobima kui mingi abstraktne ja üllas ühinemisidee." ÜRO struktuur Peaassamblee (General Assembly) koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele.
tutvus oma tulevase abikaasa Archie Christiega 1912. aastal Devonshire'is tantsuõhtul. Agatha abiellus Kuningliku Lennuväe lenduri Archiega jõuluõhtul 1914. aastal. Aasta pärast abielu läks Agatha tööle Torquay'i haigla ambulatooriumi.Siin õppis ta Proviisorite koja eksamiks ja teda juhendas üks Torquay juhtivaid apteekreid. 5. augustil 1919. aastal sünnitas Agatha tütre Rosalindi, kellele ta pühendus kogu hingega. Aga Rosalind oli rohkem isa moodi kalk ja tundetu. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level 5. aprillil suri Agatha ema Clara 72- aastasena. Agatha maalim Fifth level varises kokku, kui ema surmale lisandus teadmine, et
Samal ajal Kitty sünnitab poja, Dmitri. Levin on segaduses, mida poeg temas tekitab. Stiiva läheb Peterburgi, et saada mugav töö ning ka anuma Kareninit, et too annaks lahutuse, mida ta lubas Annale. Karenin, võttes nõu ühelt prantsuse selgeltnägijalt, keeldub. Anna sattub tülli Vronsky'ga, süüdistades teda, et ta peab oma ema tähtsamaks, kui teda ning ka see, et ta lükkab edasi maale elamist. Vronsky püüab olla paindlik, kuid Anna on ikkagi kalk ning vihane. Kui Vronsky lahkub tähtsat asja taga ajades on Anna piinatud. Ta saadab Vronsky'le telegrammi, öeldes et ta peaks kiirelt koju tulema, kuid saab vabandava märkme, et ta ei saa tulla. Meeleheites, Anna sõidab Dolly juurde, et rääkida murest, kuid see soov ununeb, kui näeb Kitty't seal ning satub rohkem meeleheitesse. Ta suundub koju. Ta leiab, et kõige parem on Vronsky't kohata rongijaamas, ning ta sõidab sinna. Rongijaamas, meeleheitel ning teadmata mida teha, Anna
isa tahtmist minema jooksis, saagu nüüd hakkama. Mõni hetk hiljem astus uksest sisse Miili, vaevu kõndida suutes, laps kätel. Kõik olid hämmeldunud. Keegi ei teadnud, et Miilil poeg on. Kuna naine oli juba kaua näljas olnud varises ta koheselt kokku. Ta jõudis vaid lapse Leena sülle anda, paludes, et vana sõbranna tema pojale ema oleks. Miili suri. Kõik süüdistasid selles tema isa, Mogri Märti, et ta nii kalk ja oma põhimõtetes kinni oli olnud. Vahepeal oli vana Märt endale uue hoone lasknud õuepeale ehitada, mis nüüd valmis oli. Kui pere seal sees oli toimus neil taaskord lahkheli ning selle käigus lõi pikne majja. See olevat vana jumala kättemaks Märdile, tema tegude eest. Kogu tema raha põles sinna majja, noor Märt küll läks seda isa käsul päästma, kuid rahakapi peal olnud piiritusepudel plahvatas ja mees hukkus. Nüüd oli Mogri Märt oma mõlemad lapsed kaotanud.
ee/?0543960 http://php.allstarz.ee/index.php?id=9&tegevus=vaata_artiste http://www.elu24.ee/?id=9914 http://etv.err.ee/index.php?03235&aasta=2005&mon=03&sid=20937 http://www.lap.ttu.ee/~muhw/lyrics.php?action=show&id=200765 http://et.wikipedia.org/wiki/Dynamint http://et.wikipedia.org/wiki/Vanilla_Ninja 4 HUVITAVAT EESTI 21. SAJANDI POPMUUSIKAS REFERAAT Anna Regina Kalk 9.B Haapsalu gümnaasium 5.oktoober, 2008. Haapsalu
külalistemajast mööda minnes, tundis selle isa, kes oli tähtis tegelane, oma poja sünnimärgi järgi ära ja poiss pääses võllast. Ta pidi abielluma Violantega, mida nad mõlemad hea meelega tegid. Nende ühine poeg jäi neile. 8. novell Nastagio della Onesti armastab üht neidu Travernarode perekonnast, kelle nimel on ta nõus ära andma kogu oma isalt ja onult päranduseks saadud varanduse. Naine aga meest vastu ei armastanud. Oli külm ja kalk ta vastu. Mehel soovitati minna linnast ära enne, kui see kogu oma varanduse ära raiskab. Mees lõpuks läkski ja kord männimetsas kõndides, nägi ta kohutavat vaatepilti, kuidas rüütel hobuse seljas alasti naist taga ajas. Kõrval koerad, kes naist hammastega kinni võtsid, et rüütel naise külma südame temast välja saaks ja koeradele annaks. Mees tahtis naist kaitsta. Hobuse seljas olev mees räägib, et peale nende mõlema surma, seati nende saatus
Samuti asuvad seal kaks teineteisele vastandlikku järve: Mustjärv ja Valgejärv. Meenikunno maastikukaitseala on ka puhkajatele meeldiv külastuskoht.Valisin selle koha kuna olen ka ise seal mitu korda käinud. Kerttu Luik YASB-51 072877 10 SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS 1. Helleström, K., Saks, M., Volmer, K., jt. ( 2005). Põlvamaa maastikud. Tartu: Elmatar. 2. Kalk, K. Drenkhan, R. Meenikunno maastikukaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2006-2015. [WWW] http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=392461/MeenikunnoKKK28.0 4.06.pdf ( 24.10.2009) 3. Lepistik, A., Neemre, A. jt. (2001). Põlvamaa looduse radadel. Tartu: Eesti Loodusfoto. Kerttu Luik YASB-51 072877 11
Eesti Hotellide- ja Restoranideliit KOKK I (EKR tase 4) KUTSEEKSAM Pidulik sünnipäevalõuna Koostaja : Pille-Riin Misko Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool 2012/2013 2 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 3 Menüü ............................................................................................................................................. 4 Tehnoloogilised kaardid ja hinnakalkulatsioonid (roakaardid)....................................................... 5 Töövahendid ja nõud....................................................................................................................... 6 Tööplaan ............................................................................................
just mõrvalugu mängida, et näha kuidas kuningas reageerib. Ta isa oli kuningas Hamlet ja ema kuninganna Gertrud. Kuningas Claudius ei hinnanud teda kõrgelt. Claudius pöördus Hamleti poole viimases järjekorras. Ta parim sõber oli Horatio, keda Hamlet usaldas täielikult. Ta usaldas Horatiot. Hamletile meeldis Ophelia, Hamlet saatis talle armastuskirju. Kuningas Claudius - ta oli manipuleeriv ning kasutas kõiki ära, et oma tahtmist saada. Claudius oli kalk ja julm. Claudius oli väga tark ning ettenägelik. Selliste alatute plaanide välja mõtlemine ja teostamine nõuab ettenägelikkust ja kavalust. Gertrudis Gertrudis oli kuninganna ning Hamleti ema. Hamlet pidas teda väärituks ning truudusetuks, kuid mina arvan, et ta oli pigem kergemeelne. Peale oma abikaasa surma, ei läinud Claudiusel kuninganna võlumisega just kuigi kaua. Võib-olla oli ta Claudiusega koos ka sellepärast, et jätkata kuningannana. Teosest võib järeldada, et
Selle ajendil kutsus ta ka Onegini duellile. Onegin vastupidiselt oli terve oma elu eland pidustuste ja tralli sees. See väsitas teda ja ta tahtis sellest eemale saada, mis tal ka läbi juhuse õnnestus. Ta oli näinud ja elanud teistsugust elu kui Lenski. Ta teadis mida tähendab truudusetus ja naistega olemine ilma armastuseta. Lenski istub terve ööläbi üleval ja nukrutseb oma ilma jäänd armastuse pärast. Onegin see vastu on aga külm ja kalk. Ka duellil võideldes ei palu Onegin viimast korda vabadust vaid alustab koheselt sellega. Peale oma sõbra surma on ta jätkuvalt külm ja kalk ning sõbra surm ei näi teda murjendavat. 8. Püüa mõista, mida õieti tähendab Tatjana tunnetes ja mõtetes astuda üle Onegini kabineti läve. Jälgi teda Onegini vaimsesse maailma süvenemas. Millised küsimused ja kahtlused võiksid tal olla? Tatjanat kindlasti painasid tuhanded peas. Peamiselt kindlasti see, et kuidas Onegin talle
Pelgulinna Gümnaasium Sjuzana Solonenkova 12. K klass Väike härra Friedemann Gladius Dei Thomas Mann Referaat Tallinn 2009 SISUKORD Väike härra Friedemann 1. Sisukokkuvõte.......................................................................... 3 2. Põhitegelaste kirjeldus............................................................. 5 3. Teose analüüs........................................................................... 6 Gladius Dei 4. Sisukokkuvõte......................................................................... 7 5. Peategelase kirjeldus............................................................... 7 6. Teose analüüs.......................................................................... 8 1.Sisukokkuvõte ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
