ELEKTRIVÄLJAD MEIE ELUS Elektriväli tekib laetud osakeste ümber ja ka avaldab mõju laetud osakestele. Elektrivälja kohtame kõikjal enda ümber, ka puhtas õhus leidub alati laetud osakesi. Mõeldes elektriväljale, meenuvad kohe elektriliinid. Inimene rakendab seal osavalt pingeid elektrienergia ülekandel. Maa ja suurte elektrienergia ülekandeliinide vahele võib jääda kuni miljon volti. Kõrgepingeliinide all käimine on inimeste tervisele(südametööle) ohtlik. Inimene rakendab elektrivälja veel teleri kineskoobis, elektrokardiograafias(südametsükli uurimine), elektroentsefalograafias(uurib peaaju talitluse käigus tekkivate pingete ajalist sõltuvust), kserograafias(kopeerimine) jne. Ka elusorganisme võib ümbritseda elektriväli, kõige tüüpilisemad esindajad on elektrirai ja elektriangerjas. Mõned kalaliigid tekitavad elektrit saagi surmamiseks, teised aga toodavad elektrit, et kasutada seda abivahendina lii...
kvaliteetsem on kujutis. Kunagi alustati 350 pikselist 200 reas, jõuti siis 1024 pikslini 1024 reas. On olemas ka kuvareid, millel on 4096 pikslit 4096 reas. Sel juhul on tegu kallite eriseadmetega, nn. kõrglahutuskuvaritega (high resolution display), mida tarvitatakse eelkõige seal, kus taoline kuva kõrge kvaliteet on hädavajalik kartograafia, joonestamine jne LIIGID CRT- Klaasist seadeldis, mille esiküljele ehk ekraanile pilti näidatakse, on elektronkiiretoru ehk kineskoop (CRT, cathode ray tube),mille pilt tekitatakse kineskoobi ekraanile samuti nagu tavalises televiisoris(vanemates).Kineskoop kujutab endast suurt klaasist vaakumlampi,mille ekraani siseküljele on kantud kolme värvi luminofoorist(punane,roheline ja sinine(RGB). Kineskoobi tagumises, peenemas osas on elektronkahur, mis saadab välja elektronkiire. Pärast teravustamist see kiir hälvitatakse sobivasse punkti ekraanil, andes talle samal ajal ka selle punkti jaoks vajaliku intensiivsuse
Valemid: elektrivälja tugevus E=F/q; Elektrivälja töö A=Eqs; elektrivälja potentsiaalne energia Wp=Eqd; Elektiväla punkti potentsiaal fii()=Wp/q; pinge U=A/q; mahutuvus C=q/U F-jõud, q-laeng, s-nihe, dkaugus nullivoost, U-pinge Sammupinge-kui välk lööb maase. Siis maapinna potentsiaal välgu tabatud kohas on oluliselt erinev maa üldisest. Mida rohkem on inimse üks jalg välgutabamuse välgu tabamuse kohale lähemal kui teine,seda suurem pinge tekib kahe jala vahel. Nt. teleri kineskoop 15-25 kV, autoaku 16V, elektrikalad 600V Juht elektriväljas. Juhi sees elektriväli puudub Dielektrik elektriväljas- nõrgendab elektrivälja Varjestamine seisneb selles, tundlik seade kaitstakse elektiväljade eest metallist ümbrise alla Kondensaatorit kasutatakse-välklambis, akud, arvuti klaviatuuris.
televisiooniülekannete vastuvõtmiseks ja taasesitamiseks. Televiisori leiutamise aastaks peetakse 1884, kui Paul Nipkow tekitas elektri mõjul liikuva pildi. Tänapäeva telerid koosnevad kuvarist, tüünerist ja antenni või raadiosageduslike signaalide sisendist. Pildi kuvamiseks kasutatakse sageli kineskoopi, samuti vedelkristall, plasma või orgaaniliste valgusdioodidega kuvarit. KINESKOOPTELER • Kineskoop on televisioonitehnikas kasutatav elektronkiiretoru, mis muundab videosignaali ekraanil kujutiseks. • Kujutise saamiseks läbib elektronkiir kineskoobis kõik ekraani punktid. • Värvikineskoobi ekraanil moodustub värviline kujutis kolme põhivärvi kooskiirgusest: punane (tähis R"red"), roheline (tähis G"green") ja sinine (tähis B"blue"). • Igal värvusel on oma elektronkiir ja
televiisoriga võrreldes seisnevad peamiselt selles, et arvutikuvari sisend on kohandatud arvutiandmete erilisele, nimelt numbrilisele kujule ja ergonoomilised nõuded on veidi teistsugused. Monitori juhtseade arvuti graafikakaardil (videokaardil) muundab digitaalsed kahendsignaalid videosignaalideks, et nende abil ekraanil moodustada üksikutest pildipunktidest koosnev terviklik kujutis. Klaasist seadeldis, mille esiküljele ehk ekraanile pilti näidatakse, on elektronkiiretoru ehk kineskoop (CRT, cathode ray tube)- kuvari kõige tähtsam komponent, mis sisaldab ühes otsas järelhelendavate omadustega luminofooriga kaetud ekraani, teises otsas elektronkahurit elektronkiire tekitamiseks ja nende vahel kiirte hälvitussüsteemi rastri moodustamiseks ekraanil. Heal kuvaril on alati hea kineskoop, mille puudumist ei kompenseeri ükski digitaalreguleerimine ega muud lisavidinad. Kineskoobi tööpõhimõtte ammendavama kirjelduse leiate kindlasti teistest allikatest
valimisel jälgida): · emaplaat (kas on olemas pesad: USB, PS/2; kui suur ta on) · protsessor (AMD Athlon, Sempron; Intel Celeron, Pentium; kiirus 2.0-3.0 GHz) · RAM mälu (maht 256-1024 MB) · kõvaketas (maht 80-250 GB) · videokaart (ühendusvõimalused: VGA, TV-out, DVI-I) · CD kirjutaja/DVD-ROM · korpus (lisaks tuleb tavaliselt kaasa ka toiteplokk, mille võimsus võiks olla vähemalt 300W) · monitor (tüübid: CRT ehk kineskoop või LCD-TFT; ekraani diagonaali suurus tollides, 17" või 19") · kõlarid (stereo, 2.1, 4.1, 5.1 jne) · klaviatuur (eesti ja/või vene keele toega) · hiir (võimaluse korral optiline) · helikaart (tavaliselt emaplaadile integreeritud) · võrgukaart (tavaliselt emaplaadile integreeritud) Alljärgnevalt on välja toodud Ordi arvutikomplekti ORDI Electro komponentide nimetused ja nende parameetrid. ORDI Electro
Kuvar, Hiir, Klaviatuur Sissejuhatus: Display, eesti keeles kuvar on elektrooniline seade arvutite jaoks, mille ülesandeks on pildi kuvamine kasutajale. Kuvar koosneb tavaliselt korpusest, toiteplokist, elektroonikast ning kuvarist. Tänapäeval on arvutite puhul kõige rohkem kasutusel LCD kuvarid ( Liquid Crystal Display). Enne neid olid populaarsed kineskoop kuvarid (CRT – Cathode Ray Tube). Kuvarid on ühenduses arvutiga kasutades VGA, DVI, DisplayPort, HDMI ja Thunderbolt ühendusi. Need pole ainukesed, kuid on kõige rohkem kasutatud. Erinevad kuvarid: CRT – Cathode Ray Tube. Esimesed personaalarvutid kasutasid CRT kuvareid ja olid veel monokroomsed. Värvikuvamine sai aga tavaliseks alates Apple II arvutist, aastal 1977. 1980-ndate aastate lõpuks suutsid need kuvarid kuvada pilti resolutsiooniga 1024 x 768.
Joonspekter-üksikud kiirgusjooned mustal taustal; tekitavad gaasilised ained madalaltemperatuuril. Pidev spekter- kõik lainepikkused on esindatud; tekitavad kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad ja vedelikud. 13. Soojuskiirgus- ergastusenergia saadakse soojusliikumise tagajärjel(hõõglamp, lõke); kemoluminestsents- ergastusenergia keemilise protsessi tagajärjel(jaaniussike); katoodluninestsents- tahkele kehale langevad elektronid (teleri kineskoop); elektroluminestsents- ergastusenergia elektroni ja aatomi kokkupõrkel (reklaamvalgus); fotoluminestsents- ergastusenergia: valguse langemisel tahkele kehale (päevavalguslamp) 14. Fluoroestsents-kui luminestsents kustub samal hetkel kui ergastusallikas välja lülitatakse. Kestvat järelhelendust nimetatakse fosforestsentseiks.
Lorentzi jõu suunda määratakse vasaku käe reegli abil: kui väljasirutatud vasakukäe näpud on suunatud positiivse laengu liikumise suunda ja magnetvälja jõujooned on suunatud peopessa siis välja sirutatud vasakukäe pöial näitab Lorentzi jõu suunda. Kuna Lorentzi jõud on risti liikumisesuunaga siis ta ei tee tööd s.t magnetväljas liikuv osake säilitab oma kiiruse ainult tema liikumissuund muutub. Rakendused: kineskoop, magnetpudel, magnet- hüdrodünaamiline generaator Magnetinduktsiooni suunda saab määrata kahel viisil 1)magnet nõela põhjapoolus näitab 2)elektrivoolu magnet välja suunda saab määrata parema käe kruvi reegli abil: kui kruvi kulgemise suund ühtib elektrivoolu suunaga siis tema pöörlemise suund näitab magnetinduktsiooni suunda. Magnetvälja jõujooned: on jooned mille puutuja siht mistahes punktis ühtib B-vektori sihiga antud punktis.
edastatakse antenni abil raadiolainetena kas sateliidile, kaabelvõrku või ümbritsevasse ruumi. Sidesateliit võtab vastu, vahendab ja saadab edasi telesaatjatelt edastatavaid raadiolaineid Televisioonivastuvõtja ehk teler tuuner eraldab teataval sagedusel edastava kandelaine, mis demoduleeritakse ja pildisignaal suunatakse kineskoopi ja helisignaal kõlarisse. Teleri tööpõhimõte TUUNER eraldab teataval sagedusel leviva kandelaine KINESKOOP kallutusplaatide abil saadab ekraanile ridade kaupa pilti EKRAANkineskoobi elektronkahurist tuleva elektronivoog muutub helendavateks punktideks. KÕLAR elektromagnetlained muutuvad helilaineteks. Esimene televisioonikujutis 1924.aastal konstrueeris Baird Nipkowi ketta eeskujul pöörleva ketta. Ketta leiutamiseks kasutas ta kõiki koduseid vahendeid, milleks olid karp, vana valamu, vana elektriventilaatori mootor, sukanõelad, jalgratta laterna klaas ja raadio varuosad.
arvutiandmete erilisele, nimelt numbrilisele kujule ja ergonoomilised nõuded on veidi teistsugused. Monitori juhtseade arvuti graafikakaardil (videokaardil) muundab digitaalsed kahendsignaalid videosignaalideks, et nende abil ekraanil moodustada üksikutest pildipunktidest koosnev terviklik kujutis. Klaasist seadeldis, mille esiküljele ehk ekraanile pilti näidatakse, on elektronkiiretoru ehk kineskoop. See on kuvari kõige tähtsam komponent, mis sisaldab ühes otsas järelhelendavate omadustega luminofooriga kaetud ekraani, teises otsas elektronkahurit elektronkiire tekitamiseks ja nende vahel kiirte hälvitussüsteemi rastri moodustamiseks ekraanil. Heal kuvaril on alati hea kineskoop, mille puudumist ei kompenseeri ükski digitaalreguleerimine ega muud lisavidinad. Kineskoobi tagumises, peenemas osas on elektronkahur, mis saadab välja elektronkiire. Pärast
ja pinged. Peale selle, sa võid seadet staatilise elektri tõttu kahjustada. Eemaldada enda küljest kõik esemed, mis võivad hästi voolu juhtida või potensiaalselt hea mahutavusega olla näiteks igasugused ehted. Teatud seadmete puhul tasub ettevaatlik olla isegi mõnda aega peale seadme välja lülitamist ja lahti ühendamist, kuna nendes olevad kondensaatorid suudavad hoiustada elektrienergiat ka mõnda aega peale vooluvõrgust lahti ühendamist. NB! Eriti ettevaatlik tasub olla vanade kineskoop seadmetega, sellehulgas kuvaritega. Nendes olevad kondensaatorid suudavad elektrienergiat hoiustada pikemat aega ja suurtes kogustes. MITTE MINGIL JUHUL neid puudutada, kuna need kondensaatorid teatud juhtudel suudavad end tühjendades välja anda inimese jaoks surmava elektrilöögi. Sama lugu on ka arvutite toiteplokkidega. Ka nendes olevad kondensaatorid võivad anda inimese jaoks surmava elektrilöögi. Tavaliselt arvutitehnikud ei hakka isegi viga otsima katkise toiteplokki
1. Kiirguste liigid – nimeta, iseloomusta millest tekib, näited. Soojuskiirgus – Aatom ergastatakse kõrge temperatuuri kaudu (põlemine, elekter) Elektroluminetsents – Sel juhul gaasi aatomid põrkudes elektronidega hakkavad helenduma (gaaslahendustorud?, säästulambid, halogeen lambid) Katoodluminetsents – Sel juhul elektronid põrkudes vastu tahket ainet löövad tema helendama (kineskoop) Kinoluminetsents – Sel juhul toimub ergastumine keemilisest reaktsioonist (fosfor, jaanimardikas, mõningad sügavvee kalad) Fotoluminetsents – Valgus ergastab aine aatomeid (matt lampide pinnad, liiklusmärgid, riide värvid) 2. Spektrite liigid – iseloomusta igat spektrit (4 tükki), nimeta Pidevspekter – Seda tekitab tahke ja vedela aine helendamine. Joonspekter – Tekib aatomaarse gaasi helendumisel. Sel juhul me
eelmine kord vahelejäänud read. Monitori ostmisel on oluline vaadata ka tema suurust. Mõõdetakse ekraani diagonaali, mõõt märgitakse tollides (1 toll = 2,54 sentimeetrit). Kontoritarkvara kasutaja saab hakkama 14 17 tollise monitoriga. Professionaalsed kujundus-, küljendus- ja projekteerimistööde tegijad kasutavad 20 29 tolliseid monitore. Levinud on firmade ViewSonic, Samsung, Nec monitorid. Monitorid jagunevad kineskoop ja LCD monitorideks. Kineskoop LCD monitor Klaviatuur Klaviatuuril sisestatakse arvutisse andmeid. Klaviatuurilt saab valida tähti, numbreid, kirjavahemärke, operatsioonimärke ja sisestada erinevate sümbolite koode. Lisaks on klaviatuuril klahvid, mida kasutatakse teatud kindlateks tegevusteks. Erinevates maades toodetakse pisut erineva tähtede paigutusega klaviatuure.USA klaviatuurilt puuduvad näiteks eestlaste jaoks vajalikud tähed õ, ä, ö, ü. Alates 1993
Mida väiksem on refreshrate seda värelevam, vilkuvam pilt meile tundub. Refresrate alampiir on umbes 55Hz. Screen resolution väljendatakse ekraanile mahtuvate pikslite (pildipunktide) arvune, kuid seda ekraani lühema külje ja pikema külje korrutisena ( 800x 600 ) TCO on kiirgusstandard Mida suurem on TCO"NR" seda vähem kahjulikud nad on.Flatmonitorid tekitavad vähem moonutusi ja soovimatuid peegeldusi kui tavalisetel kumera ekraaniga monitoritel. Monitorid jagunevad : LCD ja Kineskoop LCD- liquid crystal display põhineb teatud poolvedela aine kristallide omadusel end elektrivoolu toimel pöörata. Pööramisel kristall laseb valgust läbi või mitte. Algselt kasutati vedelkristallpaneele sülearvutitel. Korpus Toitelüliti Kõvaketta indikaator, toite indikaator. Korpused jagunevad : AT, ATX, ATX2 vahe on toiteplokis ( erinevad pistikud ) AT käseb väljalülitamisel ise vajutada power nuppu. Eronevad on kropusesse mahtuvate emaplaatide suurus. Fulltower Minitower
(ajalugu) : Monitoride tööpõhimõte ei erine oluliselt televiisorist. Erinevused teleriga seisnevad selles, et monitori sisend on kohandatud arvutiandmete numbrilisele kujule. Elektronkiirekuvari juhtseade arvuti graafikakaardil (videokaardil) muundab digitaalsed kahendsignaalid videosignaalideks, et nende abil ekraanil moodustada üksikutest pildipunktidest koosnev terviklik kujutis. Monitori puhul on olulised suurus värskendussagedus ja lahutusvõime. Monitorid jagunevad LCD ja kineskoop monitorideks. Arvutustehnika ajaloo jooksul on kuvarite arendamisel ja tootmisel kasutatud samu või sarnaseid tehnoloogiaid, mis televiisorite tootmisel, kus läbi 20. sajandi teise poole oli peakomponendiks kineskoopmonitor. Viimase taandumisel 21. sajandi alguses on algselt LCD-monitoride tootmises kasutatud tehnoloogiad pärast piisavat täiustamist suunatud televiisorite tootmisse. Lisaks elektronkiirekuvaritele on teiseks populaarseks kuvariliigiks saanud
900 MHz või 1800 MHz sagedusalades. 3G III põlvkond, mobiiltehnoloogia standardite kogu. Teenused hõlmavad: kõne-, videokõne- ja andmeside mobiilseid teenuseid. Kõrged andmesidekiirused (14,0 Mbit/s alla; 5,8 Mbit/s üles 6. Televisioon a) Saatejaam b) (televiisori) Vastuvõtja Saatejaam muudetakse telepilt vastava sagedusega elektrivooluks. Ikonoskoop seade, kus seda tehakse (ekraan) Vastuvõtja muudab vastava voolu telepildiks (tagasi) Kineskoop ARVUTUSVALEMID F= 1/ T c= f c elektromagnetlainete kiirus [3]
arvutiandmete erilisele, nimelt numbrilisele kujule ja ergonoomilised nõuded on veidi teistsugused. Monitori juhtseade arvuti graafikakaardil (videokaardil) muundab digitaalsed kahendsignaalid videosignaalideks, et nende abil ekraanil moodustada üksikutest pildipunktidest koosnev terviklik kujutis. Klaasist seadeldis, mille esiküljele ehk ekraanile pilti näidatakse, on elektronkiiretoru ehk kineskoop. See on kuvari kõige tähtsam komponent, mis sisaldab ühes otsas järelhelendavate omadustega luminofooriga kaetud ekraani, teises otsas elektronkahurit elektronkiire tekitamiseks ja nende vahel kiirte hälvitussüsteemi rastri moodustamiseks ekraanil. Heal kuvaril on alati hea kineskoop, mille puudumist ei kompenseeri ükski digitaalreguleerimine ega muud lisavidinad. Kineskoobi tagumises, peenemas osas on elektronkahur, mis saadab välja elektronkiire. Pärast
Ühendus sarnane videokaardiga; modem või võrgukaart on vajalik arvuti võrku ühendamiseks ning võimaluse korral internetis olemiseks. Sisendseaded on seadmed, millega kasutaja annab arvutile korraldusi. Nendeks on klaviatuur, hiir, skänner. Väljundseadmed annavad informatsiooni, mida arvuti väljastab neile. Väljundseadmeteks on kuvarid ehk monitorid, printerid, kõlarid. Monitorid · Monitoride tüüpideks on kas kineskoop (CRT) või vedelkristall LCD-TFT monitorid. · Suurust märgitakse tollides. Levinud on 17". · Kaadrisagedus ehk refresh rate (kineskoopidel soovitatav alates 85 Hz. 1Hz = 1 võnge sekundis) Monitori kaadrisagedust võib nimetada ka ekraanipildi värskendussageduseks, sest just selle sagedusega toimub kuva uuendamine. See peaks olema vähemalt 75 Hz, et inimsilm ei näeks ekraani vilkumist (virvendamist)
raadiolainetena kas sateliidile, kaabelvõrku või ümbritsevasse ruumi. · Sidesateliit- võtab vastu, vahendab ja saadab edasi telesaatjatelt edastatavaid raadiolaineid · Televisioonivastuvõtja ehk teler - tuuner eraldab teataval sagedusel edastava kandelaine, mis demoduleeritakse ja pildisignaal suunatakse kineskoopi ja helisignaal kõlarisse. Teleri tööpõhimõte · TUUNER- eraldab teataval sagedusel leviva kandelaine · KINESKOOP- kallutusplaatide abil saadab ekraanile ridade kaupa pilti · EKRAAN-kineskoobi elektronkahurist tuleva elektronivoog muutub helendavateks punktideks. · KÕLAR- elektromagnetlained muutuvad helilaineteks. Esimene televisioonikujutis 1924.aastal konstrueeris Baird Nipkowi ketta eeskujul pöörleva ketta. Ketta leiutamiseks kasutas ta kõiki koduseid vahendeid, milleks olid karp, vana valamu, vana elektriventilaatori
Joonis 4.26. Elektroluminestsentsil põhineva valgustusega autoarmatuurlaud [http://en.wikipedia.org/wiki/Electroluminescence]. Pikkov lk 51 4.3.8 Elektronkiiretoru Elektronkiiretoru on kuvamiseks, kommutatsiooniks vm otstarbeks kasutatav elektronkiirega elektrovaakuumseadis. Peaaegu inertsivaba elektronkiire suuna ja soolutiheduse tüürimiseks kulub tühisel määral elektrienergiat. Otstarbe järgi liigitatakse neid kuvatorudeks (kineskoop, ostsillograafitoru, kuvaritoru), optiliste kujutiste elektronmuunduriteks (televisiooni saatetoru), elektronkommutaatoriteks (ümberlülitid) jms. Pikkov lk 50 Elektronostsilloskoopide (samuti ka televisiooni) võidukäigule pani aluse saksa teadlase Karl Ferdinand Braun'i 1897.a. leiutatud elektronkiiretoru e. Brauni toru (katoodkiirtetoru; ingl k. cathode ray tube, CRT). Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed
256 värvi puhul on värvisügavuseks 8 bitti, kuid tänapäeval on kasutatavamateks sügavusteks 24 ja 32 bitti (True Color). Ülevaate värvsügavustele vastavatest värvitoonide arvust annab järgnev tabel. 4. Monitorid ja tehnoloogiad. Personaalarvutite juurde lisatakse tavaliselt kas kineskoopkuvar(CRT) , vedelkristallkuvar (LCD), plasmakuvar või OLED-kuvar. 4.1 Kineskoopkuvar ehk CRT. Joonisel näha olev koonusjas osa ongi kineskoop, mille abil ekraanile pilt tekitatakse. Selle tagaosas asub elektronkahur, mis koosneb (antud juhul) kolmest katoodtorust. Katoodkiiretoru (CRT catod ray tube) on selline seade, mis kiirgab endast välja elektrone. Neid elektrone suunatakse hälvitussüsteemi abil, et panna helenduma ekraanil mingit kindlat punkti. Punkt ehk piksel (picture element)koosneb kolmest osast: punase, rohelise ja sinise täpike. Neist iga täpi paneb vastavat värvi
on tehtud RGB kiirgavate triipude või punktidena. Et kiirendada on peale võret anood. Elektronkiirt peab saama suunata, selleks on olemas kallutussüsteem N: I plaadid kallutab elektriväljaga s.o. elektrostaatiline kallutamine see on kiire kallutamine(esineb ostsillograafis). II elektromagnetiline, 2 mähist, kallutatakse magnetväljaga ehk vooluga mähistes see on aeglasem(kuvar, TV kineskoop). Elektronid ei tohi ekraanile jääda ja toimub sekundaaremisioon ehk see, mis tuleb lööb ühe välja. Pannakse grafiidikiht, et püüda sekundaarelektrone ja see ühendatakse vooluringi. Elektronkiire torus pinged ulatuvad 3000 30000 V 1.4. Mis on võimendi Võimendi on seade, milles väikese võimsusega signaal(P 1) reguleerib tunduvalt suuremat energiavoogu(P2) toiteallikast tarbijasse. P1 on signaali võimsus P0 on toiteallikast saadav võimsus P2 on võimsus tarbijas
abil Haruldane Elektronkahurite (kineskoop) Cs 29 670 1,87 0,2 5 sinine Tootmiseks Avastati spektaalanalüüsil
energia ja kiirused on väiksemad. Nendest elektronidest võib tekkida ekraani siseküljele elektronide pilv, mis hakkab hajutama elektronkiirt ja kujutis muutub häguseks. Elektronpilve likvideerimiseks on toru siseküljele kantud grafiitemulsiooni kiht. Seda kihti nimetatakse kollektoriks, talle antakse tugev positiivne pinge ja sekundaar elektronid tõmbuvad kolektorile viimase positiivse pinge toimel ja elektronpilv kaob. 3.2 Kineskoop Kineskoop on televiisorites kasutatav elektronkiiretoru. Suurema hälvitusnurga saamiseks kasutatakse kineskoobis magnetilist hälvitus süsteemi. Magnetiline hälvitussüsteem koosneb torukaelale paigutatud kahest mähiste paarist. Mähiseid läbiv vool tekitab elektronkiire teele kaks teineteisega risti toimevat magnetvälja By ja Bx. Paremakäe reegel kajastab vooluga juhtme käitumist magnetväljas. Elektronkiir on
modulaator, mis kokku moodustab elektronkahuri, elektronid suunatakse luminestseerivale ekraanile, mis on tehtud RGB kiirgavate triipude või punktidena. Et kiirendada on peale võret anood. Elektronkiirt peab saama suunata, selleks on olemas kallutussüsteem N: I plaadid kallutab elektriväljaga s.o. elektrostaatiline kallutamine (esineb ostsillograafis). II elektromagnetiline, 2 mähist, kallutatakse magnetväljaga ehk vooluga mähistes (kuvar, TV kineskoop). 2. Valguse allikas ja vastuvõtja. nd: el.sign(kõrgepinge)->opt sign->el.sign(arvuti) seega elektriliselt lahtisidestatud mõlemad pooled. Valgusallikad: *hõõglamp *LED-inertsivaba ja saab ise valida spektri *LASER-opt kaabli puhul. resistoropt-mikropirn/LED tak(valgusmuusika, distantsilt heli reguleerimine, väljalülitus pirniga 10-2s), transopt(võimendus, suuremad voolud, 10-4s), dioodopt(10-8s), türistoropt(kuni 300A). 3. Liitmine ilma ülekannet arvestamata
modulaator, mis kokku moodustab elektronkahuri, elektronid suunatakse luminestseerivale ekraanile, mis on tehtud RGB kiirgavate triipude või punktidena. Et kiirendada on peale võret anood. Elektronkiirt peab saama suunata, selleks on olemas kallutussüsteem N: I plaadid kallutab elektriväljaga s.o. elektrostaatiline kallutamine (esineb ostsillograafis). II elektromagnetiline, 2 mähist, kallutatakse magnetväljaga ehk vooluga mähistes (kuvar, TV kineskoop). 2. Valguse allikas ja vastuvõtja. nd: el.sign(kõrgepinge)->opt sign->el.sign(arvuti) seega elektriliselt lahtisidestatud mõlemad pooled. Valgusallikad: *hõõglamp *LED-inertsivaba ja saab ise valida spektri *LASER-opt kaabli puhul. resistoropt- mikropirn/LED tak(valgusmuusika, distantsilt heli reguleerimine, väljalülitus pirniga 10-2s), transopt(võimendus, suuremad voolud, 10-4s), dioodopt(10-8s), türistoropt(kuni 10-4s). 3
liikuma, leidmaks operande, indeksiregister (selles pikk aadress) baseerimisega adresseerimine käsukoodiga antakse ainult nihe, aadressibaas asub baasiregistris baseerimise ning indekseerimisega adresseerimine nii indeksi kui baasiregistrid suhteline adresseerimine käsukoodiga antakse nihe KUVARID CRT (Cathode Ray Tube) Kuvar, mille pilt tekitatakse kineskoobi ekraanile samuti nagu tavalises televiisoris. Kineskoop kujutab endast suurt klaasist vaakumlampi, mille ekraani siseküljele on kantud kolme värvi luminofoorist (punane, roheline ja sinine) koosnevad punktid. Kineskoobi kaelaosas asub elektronkahur, millest väljuv elektronkiir paneb luminofoori helendama. Kallutuspoolide abil pannakse elektronkiir ekraani pinda mööda ridahaaval ülalt alla liikuma ja kui üks kaader on ekraanile joonistatud (kiir on alla välja jõudnud), algab protsess otsast peale.
OCR on vajalik eelkõige arvutisse skänneritud teksti töödeldavaks muutmisel. Lisalugemist: Väljundseadmed Väljundseadmed on kõik välisseadmed, mille abil on võimalik arvutist andmeid väljastada. Peamisteks väljundseadmeteks on: monitorid, printerid, meediaprojektorid jne Kineskoopmonitor (CRT) CRT ehk kineskoopmonitor on LCD monitorist suurem, seda eelkõige just sellepärast, et kineskoop ise on ruumimahukas ja see tuleb korpuse sisse ära mahutada. Peamised suurused, mida tuleb CRT monitoride valikul arvestada on: · Kineskoobi diagonaali läbimõõt (kui suur on monitor nt. 17", 19", 21",). Kindlasti peab teadma seda, et CRT monitori puhul ei ole kineskoobi diagonaali läbimõõt võrdne monitori nähtava ala läbimõõduga. Osa kineskoobist jääb monitori korpuse varju, seega on nähtava ala ja kineskoobi mõõdu vahel umbes tolline
leidmaks operande, indeksiregister (selles pikk aadress) 8. baseerimisega adresseerimine käsukoodiga antakse ainult nihe, aadressibaas asub baasiregistris 9. baseerimise ning indekseerimisega adresseerimine nii indeksi- kui baasiregistrid 10. suhteline adresseerimine käsukoodiga antakse nihe 3. Kuvarid CRT (Cathode Ray Tube) kuvar Kuvar, mille pilt tekitatakse kineskoobi ekraanile samuti nagu tavalises televiisoris. Kineskoop kujutab endast suurt klaasist vaakumlampi, mille ekraani siseküljele on kantud kolme värvi luminofoorist (punane, roheline ja sinine) koosnevad punktid. Kineskoobi kaelaosas asub elektronkahur, millest väljuv elektronkiir paneb luminofoori helendama. Kallutuspoolide abil pannakse elektronkiir ekraani pinda mööda ridahaaval ülalt alla liikuma ja kui üks kaader on ekraanile joonistatud (kiir on alla välja jõudnud), algab protsess otsast peale.
tekivad erineva heledusega täpid, mille kogum loobki kujutise. Kiirelt liikuvate ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 76 kujutiste ülekandmiseks on kiire liikumise kiirus väga suur. Samal põhjusel peab ekraani järelhelenduse kestus olema piisavalt lühike (<0,l s). Sealjuures on nõudeks,et helenduv täpp oleks väike ja säilitaks oma teravuse igas ekraani punktis. Kineskoobi ekraan peab olema küllalt suur ja ristkülikulise kujuga. Et kineskoop ei kujuneks suure ekraani korral liiga pikaks, kasutatakse suuri hälvitusnurki ja seepärast kasutataksegi kineskoopides seni eranditult magnetilist hälvitussüsteemi. Lineaarse laotuse saamiseks peab hälvitussüsteemi poole läbima hammasvool. Laotuseks vajaliku homogeense magnetvälja saamiseks on mähised küllaltki keeruka kujuga ja nende toimet korrigeeritakse veel püsimagnetitega, mis paiknevad kineskoobi kaelal.
Filosoofia: Inimesed surevad nii kui tassid. Üks elab hulk aega ilma ühegi mõrata ega lähe katki, teise pühib laualt hooletu käis. Kolmas puruneb mõttetuse tipptunnil. Lugu: Ta otsis vastust küsimustele Kus on hing? Ja mis on õieti inimese ihu?, aga ei leidnud neid kusagilt. Professor Tennmanngi ei suutnud oma raamatutes ära seletada, mis juhtub pärast surma. Huligaanide ja röövlite ajal virutas Otspooli Rein kivi läbi akna telerisse, kineskoop plahvatas, klaasikild tungis Taimile meelekohta, pea purunes. Surmapõhjus: Otspooli Rein virutas kivi telekasse, kineskoop plahvatas, klaasikild tungis meelekohta ja pea purunes. 45 4.128. Voldemar Vahtrik Sünnikoht: Harala Olemus: poliitikute suhtes umbusklik; ebausaldav; mässaja, kes rohkem kodus pahandab, kui tegudeni läheb; Lugu: Kuna need mehed, kes olid ka Breznevi ajal, üritasid eesti ajal ka
takistiga (X ja Y telg) ja nüüd selle liikuva kontakti pinge sõltub tema asendist takistil väärtustega -V st kuni +V ni. Selle pinge järgi määratakse kontakti asukoht. 57 · Kuvar (Display) CRT (Cathode Ray Tube) kuvar Kuvar, mille pilt tekitatakse kineskoobi ekraanile samuti nagu tavalises televiisoris. Kineskoop kujutab endast suurt klaasist vaakumlampi, mille ekraani siseküljele on kantud kolme värvi luminofoorist (punane, roheline ja sinine) koosnevad punktid. Kineskoobi kaelaosas asub elektronkahur, millest väljuv elektronkiir paneb luminofoori helendama. Kallutuspoolide abil pannakse elektronkiir ekraani pinda mööda ridahaaval ülalt alla liikuma ja kui üks kaader on ekraanile joonistatud (kiir on alla välja jõudnud), algab protsess otsast peale.
Ühendatakse vahetult detektori järele. Ül: detektorist saadava MS-signaali võimendamine väljundseadme jaoks vajalikule tasemele, et toita teda kui tarbijat. Väljundseadmeks võib olla: a) Kõlar 3 Raadiovastuvõtjad b) Telegraafiaparaat c) Automaatikaseadme täiturmehhanism d) Displeiseade (nt: kineskoop) MS-võimendite liigitus: 1) käsitletava sagedusspektri järgi 2) signaali kuju järgi a) helisagedus- b) videosagedus- kasut TV-vastuvõtjates kujutise signaali võimendamiseks c) alalispinge võimendi – võimendavad pikaajalisi
tema asendist takistil väärtustega -V st kuni +V ni. Selle pinge järgi määratakse kontakti asukoht. 56 Kuvar (Display) o CRT (Cathode Ray Tube) kuvar Kuvar, mille pilt tekitatakse kineskoobi ekraanile samuti nagu tavalises televiisoris. Kineskoop kujutab endast suurt klaasist vaakumlampi, mille ekraani siseküljele on kantud kolme värvi luminofoorist (punane, roheline ja sinine) koosnevad punktid. Kineskoobi kaelaosas asub elektronkahur, millest väljuv elektronkiir paneb luminofoori helendama. Kallutuspoolide abil pannakse elektronkiir ekraani pinda mööda ridahaaval ülalt alla liikuma ja kui üks kaader on ekraanile joonistatud (kiir on alla välja jõudnud), algab protsess otsast peale.
Sublimatsioonprinteris ksutatakse sama põhimõtet nagu jugaprinteris, ainult siin on tindi asemel selline aine, mis kuumutamisel muutub otse gaasiks. Peas kuumutatakse sublimaaati vastavalt vajadusele ja saadakse kohe pooltoonid. Suuremal kuumutamisel osa värvainet lihtsalt lendub. Parimad värvitrükid, kuid kallis. 10. Kuvar CRT (Cathode Ray Tube) kuvar Kuvar, mille pilt tekitatakse kineskoobi ekraanile samuti nagu tavalises televiisoris. Kineskoop kujutab endast suurt klaasist vaakumlampi, mille ekraani siseküljele on kantud kolme värvi luminofoorist (punane, roheline ja sinine) koosnevad punktid. Kineskoobi kaelaosas asub elektronkahur, millest väljuv elektronkiir paneb luminofoori helendama. Kallutuspoolide abil pannakse elektronkiir ekraani pinda mööda ridahaaval ülalt alla liikuma ja kui üks kaader on ekraanile joonistatud (kiir on alla välja jõudnud), algab protsess otsast peale. CRT kuvar põhineb elektronkiire torul
44 Motion Picture Experts Group 45 Digital Video 46 Phase-alternating line, üks televisiooni värvikodeerimise meetoditest, kasutab 625-realist lahutust 50 Hz juu- res (nähtavaid ridu 576, kaadrisagedus 25 Hz). 26 üle arvutivõrgu (näiteks serverid). Hea monitori valimine on arvutikasutaja tervise seisukohalt väga oluline, kuna monitor mõ- jutab kasutajat kogu töötamise ajal. Laias laastus jagatakse monitorid kineskoop- (CRT 47 ) ja vedelkristallmonitorideks (LCD48 ). Varem kasutati vedelkristallmonitore vaid sülearvutitel, käesoleval ajal levivad nad oma väikeste mõõtmete ja värelusevaba pildi tõttu ka lauaarvuti- tel, hoolimata oma kõrgemast hinnast. Kineskoopmonitori ostmisel tasub eelistada lamedaid monitore, sest neil tekib vähem läikpeegeldusi. Tähtsamad monitori parameetrid on järgmised. · Diagonaali pikkus, mõõdetakse tavaliselt tollides; levinud on 15, 17, 19, 21 jne. Loomu-
Kui kuvaril saab mõnda ülalnimetatud parameetrit reguleerida, siis muidugi tehke seda enne otsuse langetamist. Ekraanisuurus Kuvari tähtsamate parameetrite hulka kuulub ekraani suurus, mida enamasti mõõdetakse diagonaalipidi monitori ühest nurgast vastasnurgani ja seda väljendatakse tavaliselt tollides. Populaarsemad väärtused on 14, 15, 17, 19 ja 21 tolli. Need on nimimõõtmed, mis väidetavasti tähistavad kineskoobi nurkade vahelist kaugust. Kuna aga kineskoop on kumer ja tema nurgad on plastkorpuse all peidus, siis on igal tootjal oma metoodika nurga täpse asukoha määramiseks ning sellest tulenevalt võib ühe firma 14-tolline kuvar vabalt näidata sama suurt pilti kui teise firma 15-tolline. Nimimõõtmest palju olulisem on tegeliku maksimaalse kuvaala diagonaal, mis 14-tollistel jääb tavaliselt umbes 12..13 tolli kanti.15-tollistel on 13..14 tolli jne. Lamekuvaritel mõõtmetega tavaliselt mingeid imenippe ei tehta ja
televiisoriga võrreldes seisnevad peamiselt selles, et arvutikuvari sisend on kohandatud arvutiandmete erilisele, nimelt numbrilisele kujule ja ergonoomilised nõuded on veidi teistsugused. Monitori juhtseade arvuti graafikakaardil (videokaardil) muundab digitaalsed kahendsignaalid videosignaalideks, et nende abil ekraanil moodustada üksikutest pildipunktidest koosnev terviklik kujutis. Klaasist seadeldis, mille esiküljele ehk ekraanile pilti näidatakse, on elektronkiiretoru ehk kineskoop (CRT, cathode ray tube) - kuvari kõige tähtsam komponent. Kineskoobi tagumises, peenemas osas on elektronkahur, mis saadab välja elektronkiire. Pärast teravustamist see kiir kallutatakse sobivasse punkti ekraanil, andes talle samal ajal ka selle punkti jaoks vajaliku intensiivsuse. Ekraanil on luminofoortäpike, mis talle langeva elektronkiire mõjul helendama hakkab. Nii käiakse ridahaaval läbi terve ekraanitäis punkte ja moodustatakse kujutis
18 mm kaugusel. See pikslite hulk jääb siiski kaugele maha paremate profikaamerate omast, kus 24 x 36 mm fotoanduril on 36 megapikslit (lühemalt: MP) (eraldusteravus 5 µm, mis annab 200 joont millimeetrile, oma-aegne reprodutseerimis-filmi Mikrat-200 eraldusteravus. Kuna valguslaine lainepikkus rohelisele valgusele on ~ 0.5 µm, mis lubaks 2000 joont millimeetrile võib oodata tulevikus ligikaudu 3.4 gigapikselisi 24 x 36 mm fotoandureid). NB! Kineskoop-kuvarid on tavaliselt niiviisi seadistatud, et eraldusteravuse muutmine ei muuda „nähtavate pikslite” omavahelist suhet ja ringid joonestatakse igal seadistusel ringidena. Seevastu lamekuvarid moonutavad kujutisi erineval moel, kui muuta tehase algseadeid – eriti paistab see silma odavamate (alla 2000 €) sülearvutite puhul! Kuvaril paikneval joonestusväljal (mitte kuvaril!) olevate pikslite arvu näitab põhimuutuja SCREENSIZE
annaabi.ee 
