M. Traat (0)

VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS
Kokka eriala III kursus
Darja Grigorjeva
Mats Traat
Valga 2009
Nimi: Mats Traat
sünniaeg ja -koht: 23. novembril 1936 Tartumaal Palupere vallas
elukohad: Veikülas, Moskvas, Tallinnas.
perekonnaseis : teadmata
haridus : Lõpetas Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi,
Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja kõrgemad filmilavastajate ja stenaristide kursused.
töökohad: mõniaeg sovhoosis, toimetajana Tallinnfilmis. 1970. aastast töötab kutselise kirjanikuna.
mida kirjutanud: romaanid , luulekogud , näidend, novellikogud.
Looming
Mats Traadi loomingut iseloomustab ideelis-kunstiline terviklikkus luules, proosas ja (filmi)dramaturgias. Traat kujutab eestlaste saatust eelkõige külaühiskonna ajaloo kaudu, jäädvustades inimese teisenemist muutuvas ajas. Mats Traadi loomingu missiooniks on protest argimadaluse vastu, inimese äratamine vaimsele elule. Rahvuslikku süvadimensiooni võimendab etnograafiline aines ja sageli ka murdekeel tegelaskõnes.Alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimism ja kodumaateema, hiljem viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik . Kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Lisaks tõlkinud ka poola, tšehhi ja makedoonia luulet.
Traadi luule- ja proosatõlkeid on ilmunud rohkem kui 30 keeles nii antoloogiates kui koguteostes.
Sarnaselt teiste mitmekülgsete kirjanikega alustas Traat luuletajana. 18 luulekogu autor ise on öelnud, et "ainult luuletajana olen tahtnud olla". Ta ei ole isamaaluuletaja, vaid pigem rahvalik luuletaja ning tema luule on jutustavat laadi . Traadilt on ilmunud ka tartumurdelisi värsse "Ma lää tartu kiilde pakku Debüütraamat "Kandilised laulud" (1962) ilmus "Noorte autorite " kassetis ning selles teatas Traat:
Ma olen kondiline maamees,
hall ja tõsine kui raudkivi .
See ensemääratlus on Traadiga kaasas käinud tänini. Samas kogus seadis Traat oma eesmärgiks olla inimene 20. sajandi keskpäevast on saanud uue sajandi hommik, ent Traat jätkab endiselt oma näkku. Traadi luulet on nim. poeetiliseks autobiograafiaks ning on leitud, et see on otsekui eestlase nägu -tõsine ja murelik. Tema luule põhimotiivid on kutse linnast loodusesse ; oma aia harimine; äraminemine - maaema rüppe, sügisõhe, metsa, merele , samas tähendab äraminemine otsingut iseendas ning pidevat võitlust.
Traadi luules mängib erilist rolli peaaegu 40 aasta jooksul kirjutatud tsükkel " Harala elulood ", mis esmakordselt ilmus raamatuna 1976. aastal, viimased elulood on ilmunud 2002. aastal. Harala elulugude puhul on tegemist epitaafidega (kellegi surma puhul kirjutatud lühiluuletus, mida sageli kasutatakse hauakirjana). Need kujutavad portreid konkreetsetest inimestest, kes enamikus on maetud Harala kalmistule. Inimeste elulood annavad ülevaate eesti rahva saatusest 20. sajandil.
Enamikku Traadi lühiproosat ja romaane võib lugeda kui ajalookroonikat, sest autor on nende kirjutamisel lühtunud arhiiviürikutest, dokumentidest, perekondlikest, pärimustest.
GARANTIID
Keset kestendavaid tunde
tundeöö
aastatuhat ,
suletud surelikkusesse.
 Kõrk,
etteantult pettunud õrnemas soos ,
pidades sõbraks puid, õhku ja taevast,
poeb metsaonni leitnant Glahn :
sügise ruske südamik
asendab südame küpsust.
 Tööhobune,
esindamata eesel,
astub vaguralt vagu ?
 meelemuutuseta
üksluises vihmasajus. 
 
KÜLMAKERKED
Igas ajas on palju uksi .
Vaimusilmaski
ei avata kõiki.
Unustus hõlmab iga kivi,
kviitungit, geeni.
Unustusse mattuvad aiad,
unustus imbub taevasse , merre,
unustus sööbib unustussegi. 
Üha pikenevat tee ? kuhu küll? 
Jalge all külmunud muld
lindude varbajälgedega.
 Malletu maine mannetab ülemaise.
Kui igavene jõuad olla sinagi,
muld !
Mammon trügib sulle teejuhiks,
suretab surmagi.
 
ALANDATUD JA SOLVATUD
Retoorilisi reveransse. Tõeteesklust,
tolmu ja demagoogiat. Rahalugemist rekki.
Meediapila, parlamendiparinaid.
 Valitsuse valskust.
 Sotsiaalne redel läbi saetud.
Inimene numbriks nullitud,
tähenduseta,
orjaks arvatud,
koos toaga müüdud
tagaselja ?
 leplikud leibkonnad
tõstetud telki.Edasi globalismi võidule!
  Filister , nägu vihast viltu ,
männikus mõnitab muulast:
kõrisõlmele keerd peale!
 Aleksander Suur elas ennast välja,
raiudes katki Gordioni sõlme.
( Mina valis just need luuletusi, sest minult nad oli lihtsam lugeda ja arusaadavam. )
Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/Mats_Traat
Kooli kirjanduse õpik.