Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. nimi Maateaduse alused. Referaat. Juhendaja: nimi Tartu 2009 Sisukord. 1. Esimene seminaritöö...........................................................................3lk 2. Teine seminaritöö.............................................................................. 3lk 3. Uus-Guinea....................................................................................4-5lk 4. Kasutatud kirjandus........................
Maateaduse alused Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: - Geomorfoloogia - Meteoroloogia - Kliimatoloogia - Hüdroloogia - Okeanograafia - Mullageograafia - Biogeograafia - Paleogeograafia - Maastikuökoloogia 250 a e.m.a Eratosthenes tegi katse, mõõtis varju erinevates kohtades. Maa ei oma ideaalset korrapärast kuju. Lähim lihte geomeetriline keha maale on pöördellipsoid, mis tõestati 18. saj Rajati pikk rivi torne ja mõõdeti nende vahelised nurgad. Geodeetilise kaardi mõõdistus. Maa kuju määravaks pinnaks loetakse geoidi Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb mööda elliptilist orbiiti ümber päikese. Üks täispööre 24h Maa pöörlemine tingib: - Öö ja päeva vaheldumist - Tõusu ja mõõna teke Coriolise efekt maa pöörlemise tagajärjel iga keha, mis liigub...
MAATEADUS 1. Maateadus ja selle seosed teiste teadustega Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia (teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) meteoroloogia (teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) klimatoloogia (teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade režiimist) hüdroloogia (teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest)
A 1. Kuidas kujunevad ja mis mõjutavad kiirgusbilansi elemente Maal? Maale saabunud ja Maalt lahkunud kiirguse vahet nimetatakse kiirgusbilansiks. Maa kiirgusbilanss võrdub päikese otsenekiirgus+hajuskiirgus+soojuskiirgus-peegeldunud kiirgus- maapinna soojuskiirgus. Maale tuleb lühilaineline kiirgus, tagasi peegeldub pikalaineline kiirgus, mis peegeldub atmosf-st tagasi ning jääb Maad soojend. Efektiivne kiirgus- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris -Hajumine (scattering) -Peegeldumine (reflection) -Neeldumine (absorption) 2. Kuidas mõjutab maa pöörlemine valitsevate õhumasside liikumist? Selleks, et õhumassid liikuma hakkaks, on vaja teperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Maa ekvaatori kohal, kus temp. on kõige kõrgem, hakkavad õhumassid tõusma ja tekib madala rõhuga ala. Külmematel aladelt voolab sinna uus rõhk, mis soojeneb ja tõuseb. Tänu...
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Katharina Elme Telemarki maakond Lühireferaat Juhendaja : Valdo Kuusemets Tartu 2006 Telemarki maakond asub Lõuna-Norra keskosas, ulatudes Skagerrak'i väina kaldast Hardangervidda mäestikuni. Norra lõunaosa ulatub Põhjamereni, Telemargi maakond Bohuse laheni. Telemarki vastas on Jüüti poolsaar (Taani), nende vahel Skagerrak'i väin. Maakond jääb Euraasia laamile, Balti kilbi aluskorrale. Telemark asub parasvöötmelises kliimavööndis, seal levib parasvöötme laialeheline mets ja niit, maakonna põhjaosas ka okasmets. 65 protsenti maakonnast katavad mäed, kaljud ja siseveed. Kõrgeim mäetipp on Gaustatoppen, mille kõrguseks 1883 m merepinnast; kõrge on ka 1288 m kõrgune Lifjelli mäetipp. Maakonna pindala on 15,299 km ning sellel alal elab umbes 165 000 inimest, tihedusega 12 inimest ruutkilomeetri kohta. Telemark jaguneb kah...
KR kriipsuvärvus S setteline teke, sh MA aluseline L lõhenevus K keemiline ML leeliseline M murre BK biokeemiline HT hüdrotermaalne teke K kõvadus M magmaline teke, sh PN pneumatolüütiline teke T- tihedus MH happeline MO moondeline teke MUR teke murenemisel MK keskmine NIMETUS KUJU VÄRVUS LÄIGE LÕHENEVU KÕVADUS TEKE ISELOOMULIKUD VALEM KRIIPSUVÄRV S MURRE TIHEDUS TUNNUSED SÜNGOO...
MAA KUJU Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia e. füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia – teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest meteoroloogia – teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest klimatoloogia – teadus Maa kliimast kui pikajalisest ilmade režiimist hüdroloogia – teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest okeanograafia – maailmamere uurimisega tegelev teadusharu mullageograafia – muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu biogeograafia – teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust paleogeograafia – teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus maastikuökoloogia – teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes Kõigi maateaduste harude...
I Üldosa 1. Üldise maateaduse objekt, aine ja ülesanded. Üldmaateadus uurib Maa kui terviku ehituse, koostise, arenemise ja geograafilise liigestuse üldisi seaduspärasusi. 2. Geograafiliste teaduste süsteem, üldmaateaduse koht teadussüsteemis. Loodusgeograafia tegeleb looduse uurimisega. See teadus jaguneb omakorda terveks reaks teadusharudeks (geomorfoloogia, hüdroloogia, biogeograafia jne.). Ühiskonnageograafia tegeleb ühiskonnateaduste hulka kuuluvate geograafiliste probleemide uurimisega. Siia kuuluvad sellised geograafia haruteadused nagu rahvastikugeograafia, poliitiline geograafia, kultuurigeograafia jne. Üleminekuteaduste geograafia asub loodus- ja ühiskonnateaduste piiril ning hõlmab eriteadusi nagu meditsiinigeograafia, looduskasutuse geograafia jne. Üldmaateadus on geograafilise hariduse peamine õppeaine, loodusgeograafiliste teaduste alus. Üldmaateadus uurib Maa kui terv...
MAATEADUSE ALUSED I, KEVADSEMESTER 2012, ENDOGEENNE GEOLOOGIA - KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on uniformism ja aktualismi printsiip? Uniformism on geoloogiline maailma tõlgendamise viis, mille jägi maailma täna mõjutavad loodusseadused on universaalsed ehk ajas muutumatud. Uniformismiprintsiibi loojaks peetakse briti geoloogi J. Huttonit, kes sõnastas selle järgnevalt: No vestige of a beginning, no prospect of an end (pole mingit märki algusest, mitte mingit väljavaadet lõpule). Vanemas kirjanduses on uniformismi nimetatud ka aktualismiks. Printsiip on sama, selle kohaselt on maailma täna mõjutavad loodusseadused universaalsed ehk ajas muutumatud. Toimusid põhimõtteliselt samade seaduspärasuste alusel nii minevikus, kui toimuvad tänapäeval ja ka tulevikus. Inglise geoloog Ch. Lyell formuleeris aktualismiprintsiibi, selle järgi toimusid geoloogilised protsessid Maal minev...
LABORATOORNE TÖÖ NR. 3 0,6 cm-le vastab h = 2,5 m 0,5 cm-le vastab h´ m h´= 2,5*0,5/ 0,6 = 2,083 HA = 65,0 + 2,083 = 67,083 HB= 67,083-55,8= 11,283 Kaldenurk: arctan= 11,283/660 = 0 kraadi 58 minutit 45.847 sekundit Kalle protsentides: 11,283/660 * 100 = 19 % Kalle promillides: 11,283/ 660 * 1000= 17 promilli
1. Geograafia kui teadus, tema koht teaduste süsteemis, üldmaateadus ja selle jagunemine. -teadus, mis tegeleb geosüsteemide,nende kujunduse, toimimise ja arengu seaduspärasuste uurimisega. Geograafia probleemide alla kuuluvad nii loodus- kui ka ühiskonnateadused. Jagunemine*loodusgeograafia(füüsilineg.) *sotsiaal g(majandus g.) *Teoreetilineg(kaartide analüüs). 2. Universum, galaktikad (ja Galaktika) ning Päikesesüsteem. Millised taevakehad on Päikesesüsteemis, kas neil on geograafilist tähtsust? - Universumi põhilisi struktuuriüksusi nimetatakse galaktikateks. Meie Päike kuulub hiigelsuurde tähesüsteemi, mida nimetatakse Galaktikaks e Linnuteeks. Päikesesüsteem taevakehade süsteem, mille moodustavad Päike, planeedid koos oma kaaslastega(kuudega), asteroidid, komeedid ja planeetidevaheline tolm ja gaas. Tekkis ~5 miljardit aastat tagasi iseenda raskuse mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest. 3. Päikesesüsteemi planeedid. Mille poolest er...
MAAVÄRINAD kuriherilane 2011 MIS ON MAAVÄRIN? Maavärin on maakoore rappumine, vibratsioon, järsk lühiajaline kõikumine Üldist maavärina kohta: · Maavärin algab koldest ehk fookusest · Maavärinal on kese ehk epitsenter · Maavärina ajal tekib murrang (murrangulõhed) · Maavärinas esinevad seismilised lained SEISMILISED LAINED Pinnalained tekitavad purustusi Kuidas mõõdetakse? · Maavärinate tugevust mõõdetakse seismograafiga · Kasutusel on Richteri skaala ja Mercalli skaala Richteri skaala v Mercalli skaala · Mõõdetakse maavärina · Mõõdetakse purustusi võngete tugevust · Mõõtühik on pallid · Mõõtühik on magnituud · Skaala ulatus 0-12 · Skaalal pole miinimumi · Mõõdetakse vaatluse teel ega maksimumi · Subjektiivne · Mõõdetakse seismograafiga · Tõepärasem Kus esinevad? · Maavärinad esinevad laamade piirialades (laamade põrkumine võ...
Maateaduse töö ,,Kõrbed, lähistroopilised metsad" 2.variant I Lõpeta laused 1. Piiniaid, küpresse ja õlipuud on kõige soodsam kasvatata............................................... 2. Kreekas kutsutakse okkalist võsa(vahemereliste metsade asemele kasvanud)................. 3. Erosiooni vastu võitlemiseks tuleb................................................................................... 4. Kõrbetele on tüüpilised........................................mullad 5. Vahemerelised on tänapäevaks suures osas hävinud, sest................................................ II Vasta küsimustele 1. Millised on taimede kohastumised eluks kõrbetes? (3) 2. Miks asub Atacama kõrb Vaikse ookeani rannikul? (2) 3. Milliste majandusharudega tegelevad põhiliselt kõrberahvad. Miks? 4. Miks on Vahemere rannik soositud turismipiirkond? (3) III Mis ...
Kuningliku Preisi Teaduste Akadeemia kirjavahetaja liige Pariisi Kuningliku Meditsiiniakadeemia liige Prantsuse teaduste akadeemia kirjavahetajaliige anatoomia ja zooloogia alal Perekond Auguste von Medemiga. Kuus last Baeri suguvõsa vapp Baeri nimi ajas edasi 1976 asutati Tartusse Baeri viimasesse elupaika tema memoriaalmuuseum(nn Baeri maja) Baeri preemia Baeri stipendium Teaduslik seeria Folia Baeriana Ausambad Baeri medal elu- ja maateaduse alal Amuuri vart(Aythya baeri). Eesti rahareform 20. juuni 1992 2-kroonisel Karl Ernst von Baer Pole kujutatud eestlast 2-kroonist on välja lastus 3 korral Rahatähe tagaküljel Tartu Ülikool Viimased eluaastad 1867-1876 elas Tartus Eesti Loodusuurijate Selts Maetus Raadi kalmistule Mälestuskuju TÄNAME KUULAMAST!
Inimgeograadfia, nagu nimestki nähtub tegeleb peamiselt inimestega. Huvi pakuvad inimeste grupid ja nende paiknemine ning liikumine ruumis, selle põhjused ja tagajärjed. Põhiliseks loodus-ja inimgeograafia erinevuseks on siiski see, et loodusgeograafe huvitab põhiliselt erinevate loodusnähtuste vastastikmõju nende ruumilise paigutuse alusel, inimgeograafe huvitab peamiselt ühe nähtuse korraldus ja levik ruumis. Loodusgeograafia on geograafia haru, mille sisu on sarnane maateaduse omaga. Selle eesmärk on uurida ja saada aru litosfääri, hüdrosfääri, atmosfääri, pedosfääri füüsikat ning maailma taimestikku ja loomastikku jaotust maal(biosfääri). Inimgeograafia on geograafia haru, mis käsitleb ühiskonna ja keskkonna vastastikul mõjul tekkivaid nähtusi ja protsesse. Ta hõlmab humanitaarseid, poliitilisi, kultuurilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte. Inimegeograafia ehk ühiskonnageograafia on geograafia haru, mis uurib inimeste elu ja
aastal Bütsantsi keisri õega abielludes. Pingutustest hoolimata võttis suure riigi ristiusustamine palju aega ja leidis alguses rohkesti vastupanu. Bütsantsi kultuur mõjutas vene arhitektuuri (kirikud), riietust (peamiselt puudutas see ülikuid), kombeid ja mõttelaadi ning ka keelt (slaavi tähestik võeti kasutusele kreeka eeskujul). ARAABIA TEADUS JA KULTUUR Araabia teadus oli keskajal võrreldes Euroopaga väga arenenud. Araablased tegid suuri saavutusi täheteaduse, maateaduse, arstiteaduse ja ravimiteaduse alal. Samuti tegid nad keerukaid operatsioone ja võtsid kasutusele uusi instrumente. Kõik uuendused levisid Euroopasse ja samuti jõudsid Araabia kaudu sinna tagasi tähtsad käsikirjad. Araablased õppisid ja võtsid paljud kombed üle allutatud rahvastelt, nende võimu all sulasid eri rahvaste kultuurid omamoodi tervikuks. Nad levitasid oma kombeid ja oskusi. Euroopasse jõudsid Araabia kaudu
V. Reiman Edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo ning kultuuriloo teaduslikule uurimisele 10. Rahvusliku liikumise üritused ja organisatsioonid TV 24 ÜL 2 11. Mis iseloomustab venestamist 1) valitsemiskorraldust Ametlikuks keeleks sai vene keel, kontrolliti vallavalitsuste ja kohtute tegemist, tugevnes tsensuur 2)koolikorraldust Õppimine toimus vene keeles, uus õppekava ei näinud ette kodumaa ajaloo, maateaduse ega kirjanduse õpetamist. 3)ametkondlikku keelekasutust Muutus vene keelseks 4)kirikuelu toetati igati õigeusukiriku tegevust
Algharidus iseseisvas Eestis. 9. septembril 1919.a. Asutava Kogu otsusega laiendati koolikohustus kolmelt aastalt neljale. Neli klassi oli siis alam astme ning 5.-6. klass kõrgem astme algkoolis. Pearõhk asetati eesti keele, rahvaloomingu, kirjanduse, eesti ajaloo ja maateaduse ning kodanikuõpetuse tundmaõppimisele. Kool pidi eesmärgiks laste kehalise ja vaimse arendamise ning pidi kasvatama ka nendest tervet, töökast, kohusetruudet ja rõõmsameelset Eesti Vabariigi kodanikke. 1920.a. mais - ,,Avalikkude algkoolide seadus", mille pärast haridussüsteem sai lõpliku eeskuju. Haridus oli nüüd sunduslik, emakeelne ja tasuta. 1923. aasta veebruarist usuõpetus oli vabatahtlik õppeaine. Kõik algkoolid olid sellest ajast kuueklassilised
· ajakirjanduse teke võimaldas ideede levitamist ja suurte masside kaasatõmbamist · ühisüritused liitsid ja tekitasid arusaama ühtsuse jõust ning väärtusest (koostöö kogemused) · kirjanduse areng tõstis eestlaste eneseteadvust (rahvusromantiline ,,Kalevipoeg", · baltisakslaste eeskuju; eestlased saksastamise ja venestamise vahel · külakoolihariduse sisu muutus- rohkem pööratakse tähelepanu kirjutamisoskuse, aritmeetika, maateaduse õpetamisele, ilmuvad vastavad eesti oma õpikud Balti erikord Balti erikord valitsemiskorraks Vene Impeeriumi Balti provintsides 18.-19.sajandil. Balti erikord seati sisse pärast Põhjasõja lõppu, mil Vene riigi võim Baltikumis oli veel ebakindel ja valitses oht nende provintside langemiseks tagasi Rootsi võimu alla. Selle olukorras oli Vene riigile vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. Balti erikorra põhijooned kinnitati 1721.a
Igal kivimilisel alusel on kujunenud iseloomuliku koosluse ja kasutuseeldustega maastik. Maastikuline liigestatus avaldub pinnavormide, taimekoosluste, veekogude ja rajatiste kaudu. 3 1. EESTI MAASTIKULISE LIIGENDUSE KATSETUSED Eesti maastikuteaduse nurgakiviks sai 1922.a. ajakirjas "Loodus" ilmunud Eesti geograafiline rajoneering, milles olid ära toodud TÜ maateaduse professori J.G.Granö Eesti maastikulised üksused. Uus maastikuprintsiip, mille järgi maa-alasid käsitletakse üksteisega tihedalt seotud enam-vähem sarnaste loodustingimustega ja inimtegevusväljade kogumina jõudis koolidesse 1917 aastal. [1] Maastikulise liigestuse esmakatseks oli koolikirjaniku ja kirjandusloolase M.Kampmanni katse jaotada Eestimaad mitte valitsuslike üksuste järgi, mille osad võivad üksteisest tunduvalt erineda,
pääseda kesk-, täiendus- või kutsekooli. 3 2 ALGHARIDUS 1919.aasta 9.septembri Asutava Kogu otsusega laiendati koolikohustus seniselt kolmelt aastalt neljale.Neli klassi said esialgu alama astme ning 5.-6. klass kõrgema astme algkooli nimetuse. Algkoolides kehtestati ajutised õppekavad. Õppimises asetati pearõhk eesti keele, rahvaloomingu, kirjanduse, eesti ajaloo ja maateaduse ning kodanikuõpetuse tundmaõppimisele. Kooli eesmärgiks oli Eesti Vabariigile tervete, töökate, kohusetruude ja elurõõmsate kodanike kasvatamine. Pärast 1920. aasta mais vastu võetud ,,Avalikkude algkoolide seadusega" omandas haridussüsteem oma lõpliku ilme. Algkool moodustas sellest alates ühtluskooli esimese astme ning oli sunduslik, emakeelne ja maksuta. Usuõpetust võis õpetada ainult vabatahtliku õppeainena alates 1923. Aastast.
1877-Vene linnaseadus 1888-põllumeeste selts Küsimused 1.Kirjeldage venestusaja mõju 19. Sajandi eestile. · vene keel riigikeeleks · maakondades seati ametisse talurahvaasjade komissarid · piirati tuntavalt omavalitsuste tegutsemisvabadust · tugevnes tsensuur · kubermangudesse suunati tööle venekeelsed ametnikud · toetati õigeusukiriku tegevust · keelati eestikeelsed koolid · uued õppeprogrammid ei näinud ette kodumaa ajaloo · maateaduse ega kirjanduse õppimist · vene keelt pidi kõnelema ka väljaspool koolitunde · vene keelt mitteoskavad õpetajad vallandati · Tartu Ülikoolis venekeelne õppekava, eestlastel oli parem võimalus edasi õppida Venemaal · venestamine pärssis eesti kultuurielu 2.Mis olid rahvusliku liikumise eeldusteks ja sihtideks? Eeldused: · majanduslik arenemine · eesti haritlaste esimese põlvkonna teke · koolihariduse levik
kui hüdrosfääri ja gaasikesta koostis hakkas muutuma. Jätkus hapniku kogunemine atmosfääri. Veel kambriumis oli hapnikku vaid 10% praegusest tasemest. Praegune tase saavutati umbes 150 miljonit aastat tagasi. Elu muutis planeedi keskkonda kujunes biosfäär. Täiendavad lisamaterjalid: 1. EE 6.köide lk.56 tabel "Maa geosfääride areng" 2. Sarjast:Maailma tuhat palet "Planeet Maa" 3."Toimiva maapallo. Ihminen ja ympäristö." WSOY 1994 ( maateaduse õpik gümnaasiumile). 4. Arold, I., Raukas, A., Viiding, H. Geoloogia alused. Tallinn: Valgus, 1987. Põhja-Eesti paekalda läbilõige Vasta teksti ja õpiku abil; 1. Kui pika aja vältel kujunesid kosmilise gaasi- ja tolmupilvest tegelikud planeedid? Kas see on geoloogilise ajas pikk või lühike aeg? Põhjenda. 2. Millised protsessid käivitasid algse maakera sulamise? 3. Miks kujunes Maa siseehitus kihiliseks? 4
Huvi pakuvad inimeste grupid ja nende paiknemine ning liikumine ruumis, selle põhjused ja tagajärjed. Põhiliseks loodus- ja inimgeograafia erinevuseks on siiski see, et loodusgeograafe huvitab põhiliselt erinevate loodusnähtuste vastastikmõju nende ruumilise paigutuse alusel, inimgeograafe huvitab peamiselt ühe nähtuse korraldus ja levik ruumis. Geograafia allharud Loodusgeograafia Loodusgeograafia on geograafia haru, mille sisu on sarnane maateaduse omaga. Selle eesmärg on uurida ja saada aru litosfääri, hüdrosfääri, atmosfääri, pedosfääri füüsikat ning maailma taimestikku ja loomastikku jaotust Maal (biosfääri). Loodusgeograafiat saab jagada järgmisteks allharudeks. Inimgeograafia Inimgeograafia on geograafia haru, mis käsitleb ühiskonna ja keskkonna vastastikul mõjul tekkivaid nähtusi ja protsesse. Ta hõlmab humanitaarseid, poliitilisi, kultuurilisi, sotsiaalseid ja majaduslikuid aspekte.
kirikuametnikele, kasvatades neid usudogmade ning kiriku ülemvõimu tunnistamise vaimus. Õppekava pidi sarnanema sajandeid katoliku kiriku mõjupiirkonnas olnud maade toomkoolide omaga. Enamikus toomkoolides võeti kõigi õpilastega läbi vaid algastme kursus. Sellesse kuulusid grammatika, retoorika ja dialektika. Suuremates ning vaimulike ametitele ettevalmistavates koolides lisandus nendele quadrium, muusika, arvutamine, geomeetria maateaduse algetega ja astronoomia. Õppetöö toimus ladina keeles, peamiseks meetodiks oli pähetuupimine vitsa ja kartseri sunnil. Kloostrikoolid Hariduselt paistsid silma dominiiklased, kelle ülesandeks oli misjonitöö allutatud põlisrahvaste seas ning võitlus ketserlusega. Selline mungaordusse vastuvõtmine eeldas algharidust grammatikas ja usu alal. Noviits pidi läbi tegema aastase stuudiumi seniste teadmiste kinnistamiseks ja kolmeaastase teoloogiakursuse
Järsku ilmusid silmapiirile miilitsad. Kõik ehmusid ja jooksid laiali. Nii lõppes tema klassi viimane koosolemine (Lisa 2 punkt 1 ). 7 3.3. Õpingud Tartu Õpetajate Instituudis Kui Helvil oli keskharidus käes, mõtles ta minna õpetajaks. Tema isa keelas selle ära. Ta arvas, et Helvi ei saa hakkama ning soovitas tal minna edasi õppima. 1.september 1949. aastal sai Helvist Tartu Õpetajate Instituudi loodusteaduse-ja maateaduse osakonna 5. kursuse üliõpilane. Viiendale kursusele võeti keskkooli lõpetanuid juurde. Kursusel oli 30 inimest: 21 tütarlast ja 9 noormeest. Kursusejuhatajaks oli noor energiline bioloog Ludvig Raudsepp. Paljud tüdrukud olid temasse armunud. Õppetöö põhivormiks olid loengud, peale selle olid huvitavad katsed, laboratoorsed tööd, seminarid, õppekäigud ja välitööd. Suvel toimusid õppeekskursioonid katsejaamadesse,
Antonie De Saint-Exupéry ,,Väike prints" 1. 6a joonistas ta ühe pildi mis kujutas boamadu. Keegi ei mõistnud teda ja nii ta hakkaski maateaduse vastu huvi tundma + õppis ta lennukeid juhtima. (Ta kohtus elu jooksul paljude inimestega, kuid keegi ei mõistnud teda nagu tarka). 2. Ta elas üksinda, oma tarkusega, kuni Sahaara kõrbes temaga lennuõnnetus juhtus (mootoririke) 1000 miili inimeste juurest, ilma suurte söögi- ja veevarudeta.Üllatus oli suur kui ta kuulis kedagi palumas tal lammast joonistada. Ta leppis vaid oma lambaga mida keegi peale tema ei näinud
Kultuuri areng XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses ·Eesti traditsioonilisest rahvakultuurist oli kujunemas professionaalne rahvuslik kultuur. ·1870. Aastatel algasid ümerkorraldused. Rajati hulgaliselt uusi koole. Vallakool muudeti kõigile kohustuslikuks. ·Üldine õppekava sisaldas kirjutamise, arvutamise ja maateaduse õpetamist. ·Soovijatel oli võimalus jätkata õpinguid kihelkonnakoolides maal ja kreiskoolides linnas. ·Koole varustati uute õppevahenditega ning suurt roll oli eestikeelsete ja Eesti-kesksete õpikute jõudmine koolidesse. C. R. Jakobsoni lugemikud jäid paljudeks aastateks algkoolide raudvaraks. ·Paranes kooliõpetajate üldhariduslik ja kutsealane ettevalmistus. ·Üha rohkem eestlasi püüdis jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks. Asutati uued
*kosmoloogia (uurib Universumi, st kogu maailma ehituse ja arengu seaduspärasusi). Astronoomiaga on lahutamatult seotud ka teised teadused nagu füüsika ja matemaatika. Need kolm teadust on aja jooksul üksteist mõjutanud ja koos arenenud. Traditsiooniline on olnud astronoomia koostöö ka geodeesiaga, ajaarvamisega, kalendriarvutustega ning optikaga. Viimastel kümnenditel on üha tähtsamaks muutunud ka koostöö geoloogia ja geofüüsikaga, sest maateaduse uurimisala kattub osalt planetoloogia omaga. Mineraloogia analüüsib Maa mineraale sarnaste meetoditega nagu teiste taevakehade omi. Kosmosekeemia on keemia haru, mis uurib keemiliste elementide ja keemiliste ühendite jaotust universumis ja keemilist evolutsiooni. Eksobioloogia uurib maavälise elu tekke ja olemasolu asjaolusid. 2 Astronoomia ajalugu Astronoomia ajalugu hõlmab ajaliselt inimkonna kogu kultuuriloo. Astronoomia on algselt
instrumentide ja sensorite areng). Astronoomilised instrumendid ja meetodid on tihedalt seotud ka tehnika, kosmonautika ja matemaatikaga (mõõteriistad, satelliiditehnika, taevakehade trajektooride modelleerimine). Geodeetilisi meetodeid on rakendatud ka peale Maa ka teiste taevakehade gravitatsioonivälja ning kuju kindlakstegemiseks. Viimastel kümnenditel on üha tähtsamaks muutunud ka koostöö geoloogia ja geofüüsikaga, sest maateaduse uurimisala kattub osalt planetoloogia omaga. Mineraloogia analüüsib Maa mineraale sarnaste meetoditega nagu teiste taevakehade omi. Kosmosekeemia on keemia haru, mis uurib keemiliste elementide ja keemiliste ühendite jaotust universumis ja keemilist evolutsiooni. Eksobioloogia uurib maavälise elu tekke ja olemasolu asjaolusid. Interdistsiplinarsed uuringud toimuvad ka astronoomia ja humanitaarteaduste koostöös.
Loo alguses rgib jutustaja traumaatilisest kogemusest lapseplves, mille tulemusena ta vrdus joonistamisest ja hakkas lenduriks. Nimelt soovitasid suured inimesed jtta kinniste ja lahtiste boamadude joonistamine sinnapaika ja tegeleda pigem maateaduse, ajaloo, matemaatika ja grammatikaga. hel rnnakul tabab suurte inimeste hulgas sna mistlikuks peetud mehe lennukit rike ja mees on sunnitud tegema hdamaandumise Sahara krbes. Seal kohtab ta uue peva tusu ajal vikest printsi, kes palub endale joonistada lamba. Lendur ebannestub, kuna kski joonistustest ei ole piisavalt hea. Meeleheitel joonistab ta lpuks kasti ja vidab, et lammas on seal sees. llatuseks oli prints just seda soovinud.
· Vastsündinud läbisid ülevaatuse (eugeenika test eugenes kr.k. puhtatõuline). · Riiklikud kasvatusasutused nii poistele kui tüdrukutele (kreeka viievõistlus, veidi arvutamist, lugemist, kirjutamist, lakoonilist kõne). 3. Seisusliku hariduse olemus keskajal. 7 vaba kunsti: TRIVIUM Grammatika (ladina keeles lugemine, kirjutamine) Retoorika (ilukõne õppimine) Dialektika (vaidluskunst) QUADRIVIUM Aritmeetika Geomeetria (arhitektuuri ja maateaduse alused) Astronoomia (ajaarvamine) Muusika Vaimulike kasvatus Õpilased: orbunud, vaesunud rüütlilapsed, talupoegade, linnakodanike lapsed Õpetajad: mungad, preestrid Õpetus: -ladinakeelne -trivium + muusika ja aritmeetika Peamine meetod: mehaaniline pähetuupimine vitsa ja kartseri sunnil. Eesmärgiks ei olnud rohked ja sügavad teadmised, vaid jumalakartlikkuse kasvatamine. Parimaks vahendiks distsipliin ja erakordne rangus. 4. Reformatsiooni panus pedagoogika ajalukku.
Põltsamaa Ametikool Eesti Aleksandrikool Referaat Autor: Agnes Kutsar Juhendaja: Tiia Piir Kaarlimõisa 2014 Sisukord 1.Eesti Aleksandrikool 2.Kooli juhtimine 3.Õppetöö 4.Õpetajad 5.Õpilased 6.Kooli sulgemine 7.Infot kooli kohta veel 8.Kasutatud materjal 1.Eesti Aleksandrikool Eesti Aleksandrikool (tegelikult Eesti Aleksandri Linnakool) oli aastail 18881906 Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus. Õppekeeleks oli vene keel, kuid kooli kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel. Selle poolest erines ta teistest Eesti linnakoolidest. Eesti Aleksandrikooli mõtte algatajateks olid Holstre-Pulleritsu külakooli õpetaja Jaan Adamson ja Tarvastu kihelkonnakooli õpetaja ja köster Hans Wühner. Eestikeelse õppemaksuta kihelkonnakooli haridust jätkava õppeasutuse loomine sai ärk...
suutis kõike mõista, sealhulgas lastele kirjutatud raamatuid. Ta elas Prantsusmaal, kus pidi kannatma külma ning nälga. Teda oli vaja lohutada. 2. Kas lahtise boamao joonistamine mõjus täiskasvanud inimestele paremini kui kinnise joonistamine? Kuidas inimesed sellesse suhtusid? Lahtise boamao joonistamine mõjus täiskasvanud inimestele halvemini kui kinnise joonistamine. Täiskasvanud inimesed soovitasid tal mõlema joonistamisest loobuda ning pigem maateaduse, ajaloo, matemaatika ja grammatika vastu huvi tunda. 3. Mille röövis kahe esimese joonistuse ebaõnnestumine raamatu autorilt? Mida ta otsustas peale seda tegema hakata? Kahe joonistuse ebaõnnestumine röövis autorilt julguse midagi joonistada. Ta otsustas peale seda õppida lennukeid juhtima. 4. Kuidas suhtus autor suurtesse inimestesse? Autor arvamus suurtest inimestest oli, et nad on igavad, ei saa ise millestki aru ning neid huvitavad ainult numbrid. 5
· Valitsuse uut poliitikat saadeti ellu viima: - Eestimaal Sergei Sahhovskoi. - Liivimaal- Mihhail Zinovjev. · Mindi üle vene keelele ametlikes asjaajamistes. · Talurahvaasjade kommisarid, ül kontrollida vallavalitsuste ja kohtute tegevust. Piirati omavalitsuste tegutsemisvabadust. · Venestamine tabas rängalt hariduselu. -ei soovitud kuuldagi enam eestikeelsest kõremast koolist. - uued õppeprogrammid ei näind ette kodumaa ajaloo, maateaduse ega kirjanduse õpetamist. - vene keeles suhtlemine ka tunnivälisel ajal. -vene.k. mitteoskavad õpetajad vallandati -1893. Venekeelne õpe ka Tartu Ülikoolis. · Oli ka kasu: - Võimaldas eestlastel paremini jätkata haridusteed Venemaal, teha karjääri väikeametnikuna või ohvitserina sõjaväes. · Pärssis tunduvalt kultuurielu. UUS RAHVUSLIK TÕUS.
väljakujunenud kuubilise kujuga kristallidena, mille tahkusel esineb viirutus. Kriipsu värvus pruunikasmust, läige metalliline. Rohkelt leidub püriiti Alam-Ordoviitsiumis, kus selle kihi paksus ulatub kuni 30 cm-ni. Sulfiididest on veel levinud galeniit, sfaleniit, kinaver ja kalkopüriit. Sulfiidide analoogideks on arseniidid, teluriidid ja seleniidid. Kusjuures antud järjekord on mineraalse leidumise põhjal kahanev. KASUTATUD KIRJANDUS Kirsimäe, K. Kirs J. Pani, T. (2008). Maateaduse alused I loengu materjalid. [WWW]. http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_mineraalid.htm#KLASSIF (26.02.2009). Isakar, M. (2003). Sulfiidid ja nende analoogid. [WWW]. http://www.ut.ee/BGGM/miner/sulfiidid.html (26.02.2009). Vikipedia. 2006. Vikipeedia. Vaba entsüklopeedia. [WWW]. http://et.wikipedia.org/wiki/Sulfiidsed_mineraalid (26.02.2009). Karik, H. Truus, K. (2003). Elementide keemia. Tallinn: Ilo.
Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduse instituut Keskkonnakorraldus ja planeerimine Grupitöö aines Inimgeograafia uurimismeetodid Haridus, kui meie argielu mõjutaja Linda Luig, Kati Zoobel, Raul Saidla, Liisu Aulik Juhendajad: PhD Kadri Leetmaa PhD Siiri Silm Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................
Astronoomilised instrumendid ja meetodid on tihedalt seotud ka tehnika, kosmonautika ja matemaatikaga (mõõteriistad, satelliiditehnika, taevakehade trajektooride modelleerimine). Geodeetilisi meetodeid on rakendatud ka peale Maa ka teiste taevakehade gravitatsioonivälja ning kuju kindlakstegemiseks. Viimastel kümnenditel on üha tähtsamaks muutunud ka koostöö geoloogia ja geofüüsikaga, sest maateaduse uurimisala kattub osalt planetoloogia omaga. Mineraloogia analüüsib Maa mineraale sarnaste meetoditega nagu teiste taevakehade omi. Kosmosekeemia on keemia haru, mis uurib keemiliste elementide ja keemiliste ühendite jaotust universumis ja keemilist evolutsiooni. Eksobioloogia uurib maavälise elu tekke ja olemasolu asjaolusid. Interdistsiplinarsed uuringud toimuvad ka astronoomia ja humanitaarteaduste koostöös. Astronoomiaajalugu kui ajalooteaduse osa uurib astronoomia ajalugu
mindi lõplikult üle vene keelele. Maakondades seati ametisse talurahvaasjade komissaarid, kelle põhiline ülesanne oli kontrollida vallavalitsuste ja kohtute tegevust. Nii piirati tuntavalt omavalitsuste tegutsemisvabadust. Levitati ka õigeusku (eriti Sahhovskoi), kelle eestvedamisel ehitati Nevski katedraal ning ehitati Kuremäe nunnaklooster Ida-Virumaale. 1887. aastast oli vene keel sunduslikuks muudetud isegi vallakoolides. Uued õppeprogrammid ei näinud ette kodumaa ajaloo, maateaduse ega kirjanduse õpetamist. Õpilastel tuli koolis vene keeles suhelda ka tunnivälisel ajal. Vene keelt mitteoskavad õpetajad vallandati. 1893. aastal mindi vene keelsele õppele üle ka Tartu Ülikoolis, mille ametlikuks nimeks sai Jurjevi Ülikool. Venestamine pärssis Eesti kultuurielu kuid oli kasulik neile, kes idas karjääri teha. Eesti Üliõpilaste Selts. 1870. aastal asutatud üliõpilasorganisatsioon, mis kujunes eesti haritlaste jaoks tähtsaks kooskäimiskohaks. 4. juunil 1884
...............................12 Kokkuvõte......................................................................................................................................14 Kasutatud kirjandus....................................................................................................................... 15 3 Sissejuhatus Valisin oma maateaduse referaadi teemaks Prantsusmaa. Prantsusmaa valisin sellepärast, et minu arvates on Prantsusmaa üks paljudest Euroopa huvitavamatest riikidest. Minu töö eesmärgiks on tutvustada Prantsusmaad. Järgnevas referaadis tuleb juttu Prantsusmaa loodus- ja inimgeograafiast. Loodusgeograafia all on juttu Prantsusmaa paiknemisest, kliimast, pinnamoest, Inimgeograafia all räägin rahvastikust, majandusest. Prantsusmaa Vapp Prantsusmaa Lipp Prantsusmaa asukoht kaardil
Meie taimestiku liigirikkusele panid aluse muistsed karjakasvatajad Euroopa kõige mitmekesisema taimestikuga paik asub Läänemaal: sealsel Laelatu puisniidul loendati 2001. aastal ühel ruutmeetril 76 taimeliiki. Miks paistavad Eesti loodusmaastikud silma säärase liigirohkusega? Vastupidiselt laialt levinud arvamusele on Eesti loodus nõnda rikas mitte hoolimata inimtegevusest, vaid pigem just inimese tõttu, näitasid Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduse instituudi teadlased. Nad tõestasid, et inimasustuse püsivuse ja looduse liigirohkuse vahel valitseb seos. Veel tänapäevalgi kasvab Eestis kõige rohkem erinevaid taimi just nendes kohtades, kus inimene on püsivalt elanud viimased tuhat aastat ehk juba hilisest rauaajast alates. Inimese soodne mõju loodusele seisneb maaharimises ja karjakasvatuses. Kuni inimese saabumiseni Eesti alale koosnes siinne loodus metsadest ja soodest, mis ei kuulu kõige liigirohkemate koosluste hulka
Too oli tõeline inimene vutlaris, ta väljus alati kodust sissemässitult olenemata ilmast. Samuti püüdis Belikov oma mõtteid vutlarisse peita. Ta pidas kindlalt kinni igasugustest keeldudest ja sundis ka teisi neist kinni pidama. Lubatud asjadesse suhtus ta ebausklikult ja kartis alati, et juhtub midagi alba. Kogu küla oli tema hirmu all ega julgenud midagi teha, Kartes halvakspanu. Linna saabus uus maateaduse õpetaja Kovalenko oma õega. Varenka ja Belikov leidsid kuidagi ühise keele ja kuna Varenka oli ainus naine, kes üldse võis Belikovi kannatada, soovitati neil abielluda. Mõlemad olid sellega pärid, kuid Belikov ettepanekut siiski ei teinud, sest arvas, et seda tuleb ikka põhjalikult kaaluda ja viivitas kuidas jaksas. Belikov arvas, et Kovalenkod on mõnes punktis üle astunud keeldudest ja sattus Mihhailiga sõnavahetusse ja too lükkas Belikovi trepist alla
igapäevases kõnepruugis). 2. Maastikuteaduse teke, olulisemad teadlased ja õpetajad. Eesti teadusliku geograafia sealhulgas ka maastikuteaduse rajaks oli Johannes Gabriel Granö Tartu Ülikooli prof. 1919 1923. Rajas ülikoolis geograafia kabineti, mis hiljem sai instituudi õigused. Selle raames pandi alus nii Eesti loodusruumide kui ka inimese poolt kujundatud sotsiaalruumide maakondade, kihelkondade, linnade ja alevite uurimisele. Tartu Ülikoolis maateaduse õpetamisele ja teadustööle aluse pannud Johannes Gabriel Granö õpilastest said August Tammekannust ja Edgar Kantist Eesti esimese iseseisvusaja silmapaistvaimad geograafid. 3. Maastikuteadus Eestis enne II Maailmasõda, teadlased ning millega tegelesid. Maastikulisi uurimisi ettevalmistav periood. Rahvapärane maastikutunnetus, mis avaldus geograafiliste komplekside mõistmisena rahvatüpoloogias (soo, nõmm, lodu jt.); geoloog ja botaanik Carl F
Transpiratsioon aktiivne aurumine taimede õhulõhedest Evapotranspiratsioon summarne aurumine mullalt ja taimedelt Sublimatsioon tahkest olekust gaasilisse või gaasilisest tahkesse üleminek Kondenseerumine vedelast olekust gaasilisse või gaasilisest vedelasse üleminek' Aineringe Meil on erinevad sorti kivimid, nt setetkivimid, raskusjõu abil settivad üksteise otsa ja vajuvad aina rohkem maa alla ja temperatuur tõuseb tekib magma jne..(vaata maateaduse konspekti) Süsinikuringe Lämmastikuringe Peamiseks varuks õhulämmastik 78% Lämmastik on: Oluline element aminohapetes(valkudes) Oluline element nukleiinhapetes(DNA, Rna) Sageli limiteerivaks teguriks ökosüsteemides Oluline bakteriaalses ainevahetuses, bakterid on need, kes muudavad lämmastiku taimedele kättesaadavaks(ühenditeks ehk nitraadid)Nitraadid on meie tervisele kahjulikud, kasutatakse
Jakobson pöördus tülli ka Jannseniga, süüdistades teda vanameelsuses ja koostöös sakslastega. 1881a. Tapeti keiser Aleksander II. 1882a. Suri Jakobson. Venestamine Võimule tuleb Aleksander III, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Asjaajamine läks üle vene keelseks. Tugevnes tsensuur. Eestimaa kuberneri Sahhovski eestvedamisel rajati õigeusu katedraal Toompeale. Venestamine tabas rängalt hariduselu. Uued õppeprogrammid ei näinud ette kodumaa ajaloo, maateaduse ega kirjanduse õpetamist. Venestamine pärssis eesti kultuurielu. Uus rahvuslik tõus Enamik seltse tegutses edasi. Tekkisid uued seltsid: karskusselts- tervise hoidmine on rahvuslik kohustus, moodustati kutseühinguid ning vabatahtlikke tuletõrjeseltse. Rahvusliku liikumise uus juht Villem Reiman. Edendas karskusliikumist ning pani aluse eesti ajaloo uurimisele. 1884a. Pühitseti Otepääl Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks sinimustvalge lipp. Poliitiline olukord Eestis 20
F. Kappel Junior - Dr. F. Kappeli poeg, kunagine Wikmani õpilane, kaalub nüüd umb 115 kg, Pätsu juures aumärkideameti direktor Preili Emilie Härra direktor Wikmani õde, Wikamni perenaine ja direktriss, väike, hallipäine, ohtlikult selgesõnaline Aadu Vöölman 8. klassist, löögivalmis suuvärk, halvad hinded, isa on vabrikant Hilda Sirkel Jaagu ema Sirkel Seenior- Jaagu isa, punakad vurrud Selma mänd pukspuude tädi, Karro gümn maateaduse õp Direktor Kuusik Kusti gümn dire Aleksander/Sass Sepman tööstuskooli direktor, poolpaljaspäine, vilavate silmadega, alati kuskile tõttav veidrik, poksis, dirigeeris, raamatute autor, 11. klass (I osa) Jaak veermaa (irvhammas, keemiageenius, 11. klassist) Lukk priimus Vaarak klaveripoiss, pikk, valget verd I ptk direktorist pisut. Sissejuhatus. Hommikused jumalateenistused vms. II ptk põrgumasin, 10 klassi temp Tooderi vastu, magneesiumi ja tiku abil pisike
Talurahvakohtud kihelkondades kaotati. 11.1. Hariduse ümberkorraldamine Kõige valusamalt tabas venestamine Eestis hariduselu. 1887. a. sai sunduslikuks õppekeeleks vene keel. Vallakoolides jäi emakeelseks vaid usuõpetus. Eesti keele tarvitamine keelati isegi õpilaste omavahelises läbikäimises. Osa õpetajaid, kes vene keelt piisavalt ei osanud, vallandati. Uued Vene-kesksed kooliprogrammid heitsid kõrvale kodumaa ajaloo, maateaduse ja kirjanduse õppimise. Venstamine tõi kaasa kirjaoskuse languse: kui 1886. A. oskas lugeda 98% sõjaväkke võetud eesti noormeestest, siis 1901. Aastal vaid 80%. Aleksandrikool avati 1888. A. vene õppekeelga. Vanim eestis tegutsenud kool- Tallinna toomkool- lõpetas venestustingimustes tegevuse hoopis. 1893. A. viidi vene keelele üle ka Tartu Ülikool. Senine baltisaks professuur sunniti lahkuma. Uued Venemaalt kutsutud õppejõud ei suutnud enam ülikooli endist kõrgtaset hoida.
Referaat: Prantsusmaa Sissejuhatus Valisin oma maateaduse referaadi teemaks Prantsusmaa. Prantsusmaa valisin sellepärast, et minu arvates on Prantsusmaa üks paljudest Euroopa huvitavamatest riikidest. Minu töö eesmärgiks on tutvustada Prantsusmaad. Järgnevas referaadis tuleb juttu Prantsusmaa loodus- ja inimgeograafiast. Loodusgeograafia all on juttu Prantsusmaa paiknemisest, kliimast, pinnamoest, (taimestikust ja loomastikust.) Inimgeograafia all räägin rahvastikust, majandusest, usust ja kultuurist. Lühiinfo Prantsusmaa kohta
RANGETELE SEISUSLIKELE SUHETELE KESKAEGSES ÜHISKONNAS. Keskaegset kultuuriparadigmat iseloomustab: MAAILM Jumala poolt loodud INIMESE kõrgeim eesmärk jumaliku harmoonia tunnetamine HARIDUSE SISU teoloogiline kasvatus ja õpetus läbi "seitsme vaba kunsti" SEITSE VABA KUNSTI, ld.k. septem artes liberales TRIVIUM: Grammatika (ladina keeles lugemine, kirjutamine) QUADRIVIUM: Aritmeetika. Geomeetria. Retoorika (ilukõne õppimine). Dialektika (vaidluskunst). Arhitektuuri ja maateaduse alused. Astronoomia (ajaarvamine). Muusika. Seisuslik kasvatus keskajal: töötasid/võitlesid/palvetasid Rüütlikasvatus. 7-14 paazid. 14-21 relvakandjad. Ratsutamine, ujumine, oda, mõõga, kilbi käsitlemine, vehklemine, jahipidamine, kloostri- ja toomkoolides alates VI saj. Talurahva/linnakehvistu kasvatus. - Peamiselt kodune, esimesed koolid keskaja lõpul - Lihtrahva õpetus: ametiõpe gildides. Vaimulike kasvatus
aastal Eesti riigilt autasuks Vabadussõja eduka juhtimise eest. Mõis oli Laidoneride suvekoduks. Viimsisse rajati puu- ja juurviljaaiad ja tiigid. Põlispuudest park oli mõisa suurimaks väärtuseks ning selle eest hoolitses Johan ise. Maria huviks olid lilled. Nagu vanemad, armastas lugeda ka Johan. Õllepruuli tänava majas oli suur raamatukogu. Tähtis osa oli sõja-, sõjaajaloolisel ning sõjateaduslikul kirjandusel. Peale selle oli veel ilukirjandust, samuti raamatuid loodusteaduste ja maateaduse vallast. Laidoneri huvitas eesti ajalugu,põhjalikumalt uuris ta Eestimaa muinaslinnuseid. Tema kollektsioonis olid mitme linnuse plaanid. Vangistus 17. 18. juunil 1940 aastal okupeerisid Nõukogude väed Eesti. Johan Laidoner koos abikaasaga küüditati Viimsist 19. juuli 1940 Venemaale Penza linna. Kaasa lubati võtta kõik, mida nad tahtsid, isegi kaks buldogi. Aega asjade pakkimiseks anti kaks tundi. Nad võtsid kaasa ka hulga raamatuid. Kuni Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahelise sõja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
