1. Mikroökonoomika Uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude,/ kauba ja rahavooge üksikute kaupade lõikes. 2. Makroökonoomika Uurib majandust (kauba- ja rahavoogudega tervikuna) tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt , inflatsioonimäär. 3. Hüvised On üldmõiste, mille alla kuuluvad kaubad (commodities) ja teenused (services). 4. Turg On mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ning tootmistegureid vastastikku vahetavad. Tarbijad püüavad osta nii odavalt kui võimalik ja seega tootjad valmistavad hüvist nii odavalt kui võimalik. 5. Nõudlus On seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida mingi ajaperioodi jooksul selle hinna juures soovitakse ja ollakse valmis OSTMA Nõudluse muutus väljendub nõudluskõvera nihkena. – NB! Nõudluse muutus ei ole sama, mis nõutava koguse muutus – Nõudluse muutus tähendab terve nõ...
5.1. PROJEKTI INVESTEERINGUTE MAKSUMUS 8 5.2. FINANTSEERIMISE ALLIKAD 8 5.3. KULUDE ARVESTUS 8 5.3.1. Muutuvkulud 8 5.3.2. Püsivkulud 9 5.4. KASUMIPLAAN 9 5.5. RAHAKÄIBE PROGNOOS 9 5.6. KAVANDATAVAD BILANSID 10 5.7. ÄRIPROJEKTI LOGI JA VORMIRIIETUS 11 Märkus: Äriplaanis sisalduv informatsioon on konfidentsiaalne Ettevõtte nimetus: FC JAAGUAR Aadress: 2 Õismäe tee 30, Õismäe, Tallinn 13412 Telefon, faks: 56997886, 6731065 1. KOKKUVÕTE
Reklaam 0,0 0,0 0,0 Side+telefon 0 0 0 komandeeringud 0,0 0,0 0,0 Muud kulud 0,0 0,0 0,0 Laenu annuiteet 0,0 0,0 0,0 Kokku kasut. 0,0 0,0 0,0 Jääk periood.lõpuks 0,0 0,0 0,0 KAVANDATAVAD BILANSID (tuhat EUR) Bilansikirjed 1 aasta 2 aasta 3 aasta AKTIVA Kassa ja pangakonto 0,0 0,0 0,0 Nõuded ostjate vastu Ettemaksed Varud 0 0 0 Käibevara kokku 0,0 0,0 0,0 Põhivara 0 0 0 Akum.põhiv.kulum 0,0 0,0 0,0
Majutusteenuse osutamise aeg Väljaspool EL’i elav kodanik, kes ei ole ka Šveitsu kodanik lisatakse veel: Reisidokumendi liik, number ning selle välja andnud riik Mis vahe on garanteeritud ja garanteerimata tellimusel? Erinevad makseviisid ja nende omadused. Lisateenuste garanteerimine Vautšerid Krediitkaardid Millistest etappidest koosneb kliendi väljaregistreerimine? Määrata ära tasumata arvete bilansid ja makseprotseduuri sooritamine Toa staatuse muutmine Luua ja salvestada kliendi ajalugu Kontrollida kas kliendile on kriju, teateid Kontrollida kliendi käes olevate esemete tagastust, šeifide kasutust Toa võtme tagasiküsimine Kontrollida arvele postitatud tšekke, nende vastavust arvel olevate summadega Kontrollida arvel olevat infot Täpsustada samal päeval kasutatud teenuste kasutamist
Maksud 392,1 411,6 431,8 485,8 485,8 Reklaam Side telefon 6 12 12 12 12 Muud kulud 3,0 3,0 3,0 3,0 3,0 Laenu annuiteet 42,6 42,6 42,6 42,6 42,6 Rendikulud 180,0 180,0 180,0 180,0 180,0 Kokku kasut. Jääk periood.lõpuks KAVANDATAVAD BILANSID (tuhat krooni) Bilansikirjed AKTIVA Kassa ja pangakonto 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Nõuded ostjate vastu Ettemaksed Varud Käibevara kokku Põhivara 165 165 165 165 165 Akkum.põhiv.kulum 14,1 28,2 42,3 56,4 70,6 Aktiva kokku 150,9 136,8 122,7 108,6 94,5 PASSIVA Lühiajal.kohustused Võlakohustused Tellijate ettemaks Võlad hankijatele
hoiuarveid ja reisitsekke. Sageli võetakse seda "raha baasilise pakkumisena". b) M2 sisaldab i ld b M1, M1 pluss l kohese k h tagasiostmise t i t i kokkulepped, k kk l d rahaturu h t vastastikuste fondide bilansid, rahaturu hoiuarved, hoiused ja väikesed tähtajalised hoiused (säästuhoiused). c) M3 sisaldab M2, pluss suured tähtajalised hoiused, tähtajalised tagasiostmise kokkulepped ja institutsioonilised rahaturu vastastikuste fondide bilansid. (Eestis RP); d) L on suurim üldiselt kasutatav monetaarne üldistus. Sisaldab M3 pluss paljud teised likviidsed väärtpaberid, kaasa arvatud riigivara obligatsioonid, elanikel
Laenu annuiteet 42,6 42,6 42,6 42,6 42,6 Rendikulud 180,0 180,0 180,0 180,0 180,0 Kokku kasut. 1575,6 1403,2 1427,8 1488,5 1488,5 Jääk periood.lõpuks 1007,4 2082,2 3250,4 4711,9 6173,4 KAVANDATAVAD BILANSID (tuhat krooni) Bilansikirjed 1 aasta 2 aasta 3 aasta 4 aasta 5 aasta AKTIVA Kassa ja pangakonto 1007,4 2082,2 3250,4 4711,9 6173,4 Nõuded ostjate vastu Ettemaksed Varud 60,0 60 60 60 60 Käibevara kokku 1067,4 2142,2 3310,4 4771,9 6233,4
Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruande ülesandeks on anda ülevaade sellest, kust pärinevad ettevõtte rahalised vahendid ning millele ta neid kulutab. Rahavood jagatakse kolme põhikategooriasse: 1) rahavood äritegevusest, 2) rahavood investeerimistegevusest, 3) rahavood finantseerimistegevusest. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne kirjeldab detailselt ühe bilansikirje raha muutusi aasta jooksul. Ta seob ettevõtte majandusarvestuses aruandeaasta alguse ja lõpu bilansid, näidates raha laekumist ja väljaminekut eri tegevusliikide kaupa. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruande analüüsi eesmärgiks on määratleda firma likviidsete varade piisavust katmaks vajalikke kulutusi ja kohustusi ning tagamaks kapitali kasvu. Kodune ülesanne Kasutades finantsanalüüsi kalkulaatorit analüüsi veelkord enda koostatud bilanssi ja kasumiaruannet. Mõtle suhtarvudest saadava info üle ja tee konkreetne tulevikku suunatud tegevuslik juhtimisotsus
5.3.2. Püsivkulud 9 5.4. TOOTE/TEENUSE HINNAKUJUNDUS 10 5.4.1. Omahinna arvutus 10 5.4.2. Toote/teenuse müügihind 10 5.4.3. Kulu-maht-kasum analüüs 10 5.5. KASUMIPLAAN 11 5.5.1. Kavandatav kulude ja tulude aruanne 11 5.5.2. Rahavoogude aruanne 12 5.5.3. Kavandatavad bilansid 12 5.5.4. Investeerimise vajadus 13 5.6. ÄRIPROJEKTI MAJANDUSLIKU TASUVUSE HINDAMINE 14 3 4 Ettevõtte nimetus: Aadress: Telefon, faks: 1. KOKKUVÕTE 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS Projekti käivitamise kulud 5550 Investeeringud 0 Projekti maksumus kokku 5550 1.2. LAENUTAOTLUS 3000 eurot 5 aastaks, intressiga 5%. 4 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1
ulatuses ka allhanget. Kuidas toimub operatiivjuhtimine. Kuidas toimub kvaliteedi juhtimine. Tulemuspalga või tükitöö korral näidatakse selle arvutamise alused. Kui on tegemist uue toote või teenusega, siis kirjeldatakse ka toote juurutamise protseduuri. · Finantsplaneerimise peatükis arvutatakse strateegiate rakendamise tulemusena teenitav kasum, planeeritakse ettevõtte rahavood ja bilansid. Finantsprognooside sisendid on eelnevate peatükkide väljundid. Seega ei esine ükski number Finantsprognoosides esmakordselt, vaid iga number on eelnevates peatükkides leitud ja põhjendatud. · Finantsanalüüsi eesmärgiks äriplaanis on hinnata, kas planeeritud strateegia rakendamine tagab ettevõtte eduka toimimise ja kas planeeritav investeering tasub end ära investori poolt soovitud ajaga
...28 7.1 Finantseerimine............................................................................................... 28 7.2 Rahakäibeprognoos ........................................................................................28 7.3 Kulude arvestused........................................................................................... 29 7.4 Projekti maksumus ja investeerimise vajadus..............................................30 7.5 Plaanilised bilansid .........................................................................................31 7.6 Kasumiaruanne ...............................................................................................32 KOKKUVÕTLIKULT VÕIB ÖELDA, ET PLAANITUD KÄIVETE, PROGNOOSIDE, INVESTEERINGUTE, BILANSSIDE JA KASUMITEGA ON TÖÖ AUTOR TEOREETILISELT RAHUL.............................................................32 8. RISKITEGURITE HINDAMINE JA KONTROLL.......................................
.................................................. 13 KASUMIPLAAN..............................................................................................................................................14 LÜHIPERIOODI RAHAKÄIBE PLAAN (2003)..........................................................................................14 PIKA PERIOODI RAHAKÄIBE PLAAN....................................................................................................15 PLAANILISED BILANSID (BILANSID ON KOOSTATUD 31. DETSEMBRI SEISUGA.)...................................16 RAHANDUSSUHTARVUD............................................................................................................................17 LISAD.....................................................................................................................................................................18 2
arvestusvaluutast ümber emaettevõtte esitusvaluutasse (RTJ 11 § 79). 1.3.1. Konsolideeritud bilansi koostamine ettevõtte asutamisel Situatsioon - ettevõte ,,E" asutab 30.04.20X1 aktsiaseltsi ,,T", investeerides ,,T"-sse 30 000 eurot ning omandades 100% ,,T" aktsiaid. Seega ,,E" on emaettevõte ja ,,T" on ,,E" tütarettevõte. Koostatakse mõlema ettevõtte individuaalsed raamatupidamiskanded ning bilansid vahetult pärast tütarettevõtte asutamist (Tabel 1 ja Tabel 2). Raamatupidamislausend ettevõttes ,,E": Deebet: ........................................................................................................ Kreedit: ........................................................................................................ Raamatupidamislausend ettevõttes ,,T": Deebet: ........................................................................................................ Kreedit: .....
Kõige tavalisemalt kasutatakse kõikidest parameetritest just järgnevaid: · Kes valitseb? Kas poliitiline võim on antud eliitidele või proviligeeritud gruppidele, või kas see hõlmab tervet populatsiooni? · Kuidas on kuuletumine saavutatud? Kas valitsus on allutatud kuuletuma jõudu kasutades või läbi läbirääkimiste ning kompromisside? · On valitsuse võim tsentraliseeritud või killustatud? Millised tsekid ja bilansid on käibel poliitilises struktuuris? · Kuidas on valitsuse võim nõutud ja edastatud? Kas reziim on avatus ja konkurentsivõimeline, või on see monarhia? · Milline on balanss riigi ja indiviidi vahel? Milline on õiguste ja kohustuste määr valitsuse ja kodaniku vahel? · Milline on seis materiaalses arengus? Kui materiaalne on ühiskond ja kui võrdselt jõuksus on jagunenud? · Kuidas on majanduslik elu korraldatud
ETTEVÕTTE VARADE, KAPITALI STRUKTUURI JA VÕIMENDUSE ANALÜÜS PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTETE FINANTSARUANDLUSE ANDMETEL NING SAADUD TULEMUSTE INTERPRETEERIMINE Tartu 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus Töös kogutud andmed on võetud Statistikaameti koduleheküljelt. Mainitud lehelt on võetud aruanded „Ettevõtte vara, kohustused ja omakapital – tegevusala, tööga hõivatud isikute arv“ ning „Ettevõtete tulud, kulud ja kasum – tegevusala, tööga hõivatud isikute arv“, kust on võetud andmed põllumajanduse, jahinduse ja metsamajanduse kohta ning tegevusalad kokku. Bilansid ja kasumiaruanded on koostatud aastate 1996-2008 kohta. Bilansid ja kasumiaruanded ning muud näitajad on leitud ühe ettevõtte kohta, selleks on Statistikaameti andmed läbi jagatud ettevõtete arvuga antud aastal. 3 Bilansi analüüs Põllumajandus, metsan...
4. TOOTE/TEENUSE HINNAKUJUNDUS 12 5.4.1. Omahinna arvutus 12 5.4.2. Toote/teenuse müügihind 12 5.4.3. Kulu-maht-kasum analüüs 12 5.5. KASUMIPLAAN 13 5.6. RAHAKÄIBE PROGNOOS 13 5.7. KAVANDATAVAD BILANSID 14 5.8. ÄRIPROJEKTI MAJANDUSLIKU TASUVUSE HINDAMINE 15 Ettevõtte nimetus: OÜ "Lõbusad Dinosaurused" Aadress: Viimsi vald, Haabneeme 2 Telefon, faks: +37253879588 1. KOKKUVÕTE (sisaldab lühiülevaadet äriplaanist; laenuvajadust; millal ja kuidas seda kasutatakse; laenatud
Töötuskindlustuse maks - 1% brutopalgalt peetakse kinni töötajalt ja 0,5% maksab tööandja palgafondilt Sotsiaalmaks - 33% palgafondilt, maksab tööandja Osanikud või aktsionärid Iga osaniku või aktsionäri kohta esitatakse järgmised andmed: · nimi; · osa suurus; · osalusprotsent. Kui osalisteks on teised ettevõtted, võiks edasisi küsimusi ennetades tuua ära ka nende ettevõtete omandistruktuurid ja bilansid. Professionaalne abi Siin esitatakse ülevaade nendest firmadest, kes osutavad ettevõttele mingit professionaalset abi, näiteks juriidilist, raamatupidamisalast, audiitor jne Huvide lahknevus Siin tuleks anda vastus järgmistele küsimustele: · kas mõnel juhatuse liikmel, osanikul või aktsionäril on omandiõiguslikke suhteid teistes ettevõtetes; 19
maksab tööandja palgafondilt Sotsiaalmaks - 33% palgafondilt, maksab tööandja Palgafondi arvutamiseks on mugava kasutada mõnda internetikalkulaatorit, näiteks http://www.palk.crew.ee/ Osanikud või aktsionärid Iga osaniku või aktsionäri kohta esitatakse järgmised andmed: nimi; osa suurus; osalusprotsent. Kui osalisteks on teised ettevõtted, võiks edasisi küsimusi ennetades tuua ära ka nende ettevõtete omandistruktuurid ja bilansid. Professionaalne abi Siin esitatakse ülevaade nendest firmadest, kes osutavad ettevõttele mingit professionaalset abi, näiteks juriidilist, raamatupidamisalast, audiitor jne Huvide lahknevus Siin tuleks anda vastus järgmistele küsimustele: 19 Äriplaan kas mõnel juhatuse liikmel, osanikul või aktsionäril on omandiõiguslikke
- reaktori soojusbilanss.-Perioodilises reaktoris on reaktsioon kiirus ei sõltu -algkontsentratsioonist.Kui n CH3COOH + CH3OH CH3COOCH3 + H2O-. 32. Tahke katalüsaatoriga reaktori -modelleerimine avalduvad molaarsed bilansid PR,-PSR ja PTR Kuidas töötavad membraanreaktorid ja -milliste FA0=0 ja seega soojus--bilansiks --HR(T).(-rA.V)+U.A.
probleeme: · kui palju töötajaid firma vajab; · millised on nende töökohustused; · kuidas neid palgatakse; · milliseid koolitusprogramme kavatsetakse rakendada; · palgatase. Tabel 2 Personalikulud Osanikud või aktsionärid Iga osaniku või aktsionäri kohta esitatakse järgmised andmed: · nimi; · osa suurus; · osalusprotsent. Kui osalisteks on teised ettevõtted, võiks edasisi küsimusi ennetades tuua ära ka nende ettevõtete omandistruktuurid ja bilansid. 17 Professionaalne abi Siin esitatakse ülevaade nendest firmadest, kes osutavad ettevõttele mingit professionaalset abi., näiteks juriidilist, raamatupidamisalast, audiitor jne. Huvide lahknevus Siin tuleks anda vastus järgmistele küsimustele: · kas mõnel juhatuse liikmel, osanikul või aktsionäril on mandiõiguslikke suhteid teistes ettevõtetes; · kas mõni ettevõtte juhatuse liige töötab samal ajal ka mõne arustaja või kliendi ettevõttes. 1
6.2. Personal · töötajate arv · töötasud · planeeritav koolitus ja sellega kaasnevad kulud 7. Projekti finantseerimine 13 · finantseerimisallikad ja nende kasutamine · oma- ja laenukapitali suhe · aktsiakapital ja selle jaotumine osanike vahel · välis- ja kohalikud laenud · muu 8. Finantsprojektsioonid · projekti maksumus · investeerimisvajadus · kassavood · prognoositavad bilansid ja kasumiaruanne 9. Riskitegurid 9.1. Riskide määratlemine 9.2. Riskide maandamise võimalused Lisad · olemasolevad rendilepingud (maa, hooned, ruumid, seadmed jms.) · olemasolevad varustus- ja turustus(eel)lepingud · krundi ja hoonete asendiskeem Ülaltoodud juhendi allikateks on Ettevõtluse Krediteerimise Sihtasutuselt ja Eesti Ühispangalt saadud informatsioon äriplaani koostamiseks. 14
3 Peat. Finantssuhted A Laenutaotleja pangakontode loetelu B Tagastamata laenude ning tasumata võlgnevuste loetelu. 4 Peat. Projekti tehniline iseloomustus. A Rajatava objekti joonised, eelarve ja tööde ajaline graafik B Hangitava sisseseade ja/või tehnoloogia kirjeldus, maksumus ja hankegraafik. C Tööde teostajate iseloomustus D Sisseseade ja tehnoloogia tarnijate iseloomustus 5 Peat. Möödunud perioodide finantsaruanded koos selgitustega. A Kasumiaruanded B Bilansid 6 Peat. Prognoositavad finantsnäitajad (kogu ettevqtte ja konkreetse projekti kohta), vähemalt taotletava laenu kestvuse ulatuses. A Prognoositav kasumiaruanne B Prognoositav bilanss C Prognoositav rahavoo aruanne 7 Peat. Finantseerimisvajadus A Vajalik laenusumma ja laenu kasutamise graafik Eelarve koostamine pqllumajandusettevqttes Strateegiline tasand (koonuse tipp) määrab peamised tegevussuunad järgnevaks viieks kuni kümneks aastaks
Juhtkonna ülesandeks on kindlustada täitjad kõikide vajalikke ressurssidega, mis määratakse bilansimeetoditega. vajadus = ühele ühikule vajalik x tootemaht võetakse arvesse ka olemasolevaid ressursse. 1) tootmisvõimaluste bilanss, kus tootmisvõimsused võimaldavad valmistada plaanijärgselt 2) materjalide bilanss, mis, kui palju, mis ajal vajatakse 3) energia bilanss 4) tööjõu bilanss bilanssides määratakse ära ka katteallikad (kust saab). Bilansid koostatakse tavaliselt naturaalses ja ka rahalistes ühikutes. Bilansside kaudu seotakse ettevõtte majandus ettevõtte rahandusega. Lõpuks koostatakse ettevõtte plaaniline bilanss, plaaniline kasumi aruanne ja plaaniline rahavoogude aruanne. Plaaniliste näitajate olemasolu võimaldab kontrollida ülesannete täitmist ja eesmärkide saavutamist. 12
Ärijuhtimise õppesuund Finantsjuhtimine Laen ja Liising Ainetöö TALLINN 2008 Sisukord Laen ja liising 2 Laen ja liising 3 1. SISSEJUHATUS Laenu võtmine ei ole tänapäeval mingi suur asi. Suurem osa eestlasi on asjaga päris tuttavad. Kui ise pole võtnud, siis on seda teinud vanemad, sõbrad või tuttavad. Laenupakkumisi on väga palju erinevaid.Kui on huvi laenu või liisinguga osta, siis tuleb parima variandi leidmiseks turgu uurida. Just nii on võimalik leida paljude laenupakkujate seast see üks ja õige. Laenuandjad on põhiliselt pangad või liisingufirmad. Laenu on võimalik võtta nii eraisikul kui ka juriidiliselisikul. Laenuandjal on pakkumisi eraldi nii eraisikule ja juuriidiliseleisikule. Laenu võetakse erinevatel põhjustel. Mõni võtab selleks, et oma ettevõtet ...
Rahakäibearuanne summeerib aruandeaasta majandustehingud, mis tekitasid raha sissetuleku ja väljamineku. Rahavoogude aruanne koostatakse kassapõhiselt, st. Arvesse võetakse ainult need tehingud, mis mõjutasid rahajääki. Rahakäibearuanne annab informatsiooni raha allikatest ja kasutamisest, mis omakorda võimaldab teha järeldusi ettevõtte likviidsuse ja rahalise seisundi muutumise kohta. Rahakäibearuanne seob aruandeaasta alguse ja lõpu bilansid, näidates laekumist ja väljaminekut erinevate tegevusliikide lõikes. 2/9/2015 Mai Takkis 54 18 Rahavoogude aruanne Annab infot rahalise seisundi muutumise (põhjuste) kohta Aitab hinnata raha laekumise ja väljamineku planeerimist ja kontrollimist möödunud aruandeperioodil
kroonides 15 000 000 Põhivara Käibevara 10 000 000 5 000 000 0 2003 2004 2005 aasta Joonis 2. ASi Even varade muutused 2003-2005. Allikas: ASi Even bilansid 2003-2005; autori koostatud. Kõige suuremad muutused aktiva poolel 2004. aastal on toimunud bilansikirjel maksude ettemaksed, mis suurenes 3250,52% võrra, pikaajalised finantsinvesteeringud suurenesid 868,60% võrra ning maa ja ehitised, mis suurenes 133,51% võrra, kuna valmimisel olev büroohoone võeti arvele lõpetamata ehitisena. Oluliselt langes 2004. aastal raha ja pangakontode kirje 98,96% võrra. Aastal 2005 on aktiva poolel suurenenud raha ja
1. Tootmise planeerimise olemus (plaanimise mõiste, komponendid ja eesmärgid, plaan, kavandamine, plaanimise struktuur ja etapid) Planeerimine- e. plaanimine, kavandamine kõige laiemas tähenduses mingi tulevikus saavutada kavatsetava majandusliku eesmärgi ja sellele viivate teede põhjalik läbimõtlemine (läbitöötamine), et valida kõige soodsamaid teid ja ökonoomsemaid talitusviise juba enne vastavate eesmärkide tegelikule taotlemisele asumist. Selles mõttes plaanimiseta pole kunagi saadud läbi ühegi keerukama majandusliku ülesande lahendamisel ega saada läbi ka tulevikus. Planeerimine -on ettevõtte tulevaste eesmärkide ja nende saavutamiseks vajalikke meetmete ja resursside määratlemine. Lähtuvalt aja horisondist eristatakse: 1)pikaajaline/strateegiline planeerimine 1- 5 a.; 2)keskmise ajalist/taktikaline planeerimine 1a; 3)lühiajaline/operatiivne planeerimine- nädala pikkune. Plaan- kava, programm; tulevikus ellu viia kavatsetavate ü...
Võlakohustuste õigeaegseks tasumiseks ja äritegevuse laiendamiseks peab ettevõttel olema adekvaatne rahasumma. Kuigi infot raha allikatest ja kasutamisest saab mingil määral kasumiaruandest ning majandusaasta alguse ja lõpu bilanssidest, annab ammendava ülevaate üksnes rahavoogude aruanne. Rahavoogude aruanne kirjeldab detailselt ühe bilansikirje - raha - muutusi aasta jooksul. Rahavoogude aruanne ettevõtte majandusarvestuses seob aruandeaasta alguse ja lõpu bilansid, näidates raha laekumist ja väljaminekut eri tegevusliikide lõikes. Rahavoogude aruande eesmärgiks on: · anda infot rahalise seisundi muutumise (põhjuste) kohta; · aitab hinnata raha laekumise ja väljamineku planeerimist ja kontrollimist möödunud aruandeperioodil; · aiatab prognoosida ettevõtte rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid; · aitab hinnata ettevõtte võimet maksta dividende aktsionäridele ja intresse laenuandjatele.
Võlakohustuste õigeaegseks tasumiseks ja äritegevuse laiendamiseks peab ettevõttel olema adekvaatne rahasumma. Kuigi infot raha allikatest ja kasutamisest saab mingil määral kasumiaruandest ning majandusaasta alguse ja lõpu bilanssidest, annab ammendava ülevaate üksnes rahavoogude aruanne. Rahavoogude aruanne kirjeldab detailselt ühe bilansikirje - raha - muutusi aasta jooksul. Rahavoogude aruanne ettevõtte majandusarvestuses seob aruandeaasta alguse ja lõpu bilansid, näidates raha laekumist ja väljaminekut eri tegevusliikide lõikes. Rahavoogude aruande eesmärgiks on: · anda infot rahalise seisundi muutumise (põhjuste) kohta; · aitab hinnata raha laekumise ja väljamineku planeerimist ja kontrollimist möödunud aruandeperioodil; · aiatab prognoosida ettevõtte rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid; · aitab hinnata ettevõtte võimet maksta dividende aktsionäridele ja intresse laenuandjatele.
Võlakohustuste õigeaegseks tasumiseks ja äritegevuse laiendamiseks peab ettevõttel olema adekvaatne rahasumma. Kuigi infot raha allikatest ja kasutamisest saab mingil määral kasumiaruandest ning majandusaasta alguse ja lõpu bilanssidest, annab ammendava ülevaate üksnes rahavoogude aruanne. Rahavoogude aruanne kirjeldab detailselt ühe bilansikirje - raha - muutusi aasta jooksul. Rahavoogude aruanne ettevõtte majandusarvestuses seob aruandeaasta alguse ja lõpu bilansid, näidates raha laekumist ja väljaminekut eri tegevusliikide lõikes. Rahavoogude aruande eesmärgiks on: · anda infot rahalise seisundi muutumise (põhjuste) kohta; · aitab hinnata raha laekumise ja väljamineku planeerimist ja kontrollimist möödunud aruandeperioodil; · aiatab prognoosida ettevõtte rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid; · aitab hinnata ettevõtte võimet maksta dividende aktsionäridele ja intresse laenuandjatele.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Majandusarvestus Ettevõtluse alused VideoCV OÜ Äriplaan Õppejõud: Tallinn 2014 SISUKORD 1KOKKUVÕTE..............................................................................................................................3 2ETTEVÕTTE ÜLDANDMED......................................................................................................4 3 ETTEVÕTTE KIRJELDUS. ÄRIIDEE, MISSIOON, VISIOON JA EESMÄRGID..................5 4 ETTEVÕTLUSKESKKONNA KIRJELDUS..............................................................................7 5 TEENUSED..................................................................................................................................8 6 KLIENT, TURG, KONKURENTS............................
Rahvusvaheline majandus 1. Väikeriigi eelised · Siseturg on homogeensed e. ühetaolised- majandussubjektidele kergemini mõistetav ja riiklikult paremini reguleeritav, · Välismõjudele reageerimispaindlikkus e. üldreeglina väikeriigis on väikseid ettevõtteid need on vähem inertsed, · Väikeriigi ühiskond on kokkuhoidvam ja terviklikum, · Otsustajate ja otsuse täitjate tihedam seotus. (suurim eelis)- kindlustab suurema selguse. · Võib välja kaubelda soodsamad kaubavahetus tingimused, · Finantseering avaldab suuremat mõju annab tugevama arengu. · Väike riik võib kaitsekulud väliste partnerite kaela veeretada, läbi NATO. · Väikses riigis on suurem võimalus kommunikatsiooni vahendite ja infrastruktuuri rakendamine. NT: Eesti katmiseks mobiilsidega kulus vähe aega. Teedevõrgustik ig...
Kuupäev:____________________________ YKI0031 Anorgaaniline keemia I LABORATOORNE TÖÖ 5 Redoksreaktsioonid. Metallide korrosioon Praktiline osa 1. Redoksreaktsioonid NB! Kirjeldada võimalikult täpselt toimuvaid muutusi, märkides ära reaktsiooniks võetud ja tekkivate ühendite värvused. Esitada kõiki muutusi kirjeldavad reaktsioonivõrrandid ning tasakaalustamiseks vajalikud elektronide bilansid või vastavad poolreaktsioonide võrrandid. Märkida, milline ühend on oksüdeerija, milline redutseerija. Kirjutada oksüdeerija ja redutseerija juurde nende ühendite nimetused. Halogeenid Katse 1. Valada ühte katseklaasi ~0,5 mL KBr ja teise samapalju KI lahust. Seejärel tekitada lahuste pinnale jälgitav (~2 mm) tolueeni või pentanooli (sobib ka benseen) kiht ning lisada tõmbe all tilkhaaval kloorivett (Cl2 + H2O). Loksutada intensiivselt.
Eelarvete klassifikatsioon organisatsioonilisest aspektist: - riigieelarve - kohalikud eelarved - ettevõtte eelarve · Koondeelarve · Vastutuskeskuse eelarve · Toote / teenuse eelarve · Projektieelarve d. Koondeelarve kui mudel Mudeli sisendid - tulud, kulud, varad, finantseerimine, maksetingimused, opereerimine Mudeli väljundid - rahavoogude projektsioonid, kasumiprojektsioonid, bilansid, tasuvusnäitajad Koondeelarve osad: Eelarvestamise universaalmeetodid: - Analüütiline meetod (normeerimine) - Eksperthinnangute meetod - Statistiline (aegridade analüüsi) meetod - Faktoranalüüsi (tundlikkuse analüüsi) meetod - Matemaatiliste mudelite meetod e. Hinnainformatsioon - Turuhinnad - Eesti Panga ja rahandusministeeriumi prognoosid - Pakkumised hankijatelt - Isiklikud kontaktid - Hinnaindeksid Hinnaindeksid
asuta mis e k s vajalik raha VÄLJAMAKSED 208,4 92,3 64,8 196,8 380,5 942,8 883,1 1907,5 3467,9 KOKKU RAHAVOO 31,6 11,7 1,2 3,2 23,5 71,2 136,9 161,5 212,1 SALDO KOKKU RAHA JÄÄK PERIOODI LÕPUKS 5.7. Kavandatavad bilansid Tabel 24 BILANSIKIRJE SUMMA, KROONI (aastate kaupa) 2009 2010 2011 AKTIVA KÄIBEVARA 1. Raha ja pangak o ntod 71,2 136,9 161,5 2. nõud e d ostjate vastu 0 0 0 3. Ettemak stud tuleva st e 9 9 18 perioodid e kulud 4. Varud 139 148 227
Samuti on hea tulemus omakapitali rentaabluse kohapealt, kus näitajad on üle keskmise head, mis tähendab, et juhtkonna eesmärk ettevõtte omanike rikkuse suurendamisel on olnud suurepäraselt täidetud. Kokkuvõtvalt võib öelda, et ettevõtet juhitakse väga efektiivselt. ICT Support OÜ on edukas ja jätkusuutlik ettevõte ning üleüldiselt teevad ettevõtte omanikud ja juhtkond otstarbekaid otsuseid, mis tagavad igati tulemusliku majandustegevuse. LISAD Lisa 1 ICT Support OÜ bilansid 2009-2012 (eurodes) 2012 2011 2010 2009 VARAD Käibevara Raha 19 558 7 758 13 295 17 582 Nõuded ja ettemaksed 20 248 7 473 4 225 5 468 Varud 610 1 359 2 837 1 791 Kokku käibevara 40 416 16 590 20 357 24 841 Põhivara
Võlakohustuste õigeaegseks tasumiseks ja äritegevuse laiendamiseks peab ettevõttel olema adekvaatne rahasumma. Kuigi infot raha allikatest ja kasutamisest saab mingil määral kasumiaruandest ning majandusaasta alguse ja lõpu bilanssidest, annab ammendava ülevaate üksnes rahavoogude aruanne. Rahavoogude aruanne kirjeldab detailselt ühe bilansikirje - raha - muutusi aasta jooksul. Rahavoogude aruanne ettevõtte majandusarvestuses seob aruandeaasta alguse ja lõpu bilansid, näidates raha laekumist ja väljaminekut eri tegevusliikide lõikes. Rahavoogude aruande eesmärgiks on: · anda infot rahalise seisundi muutumise (põhjuste) kohta; · aitab hinnata raha laekumise ja väljamineku planeerimist ja kontrollimist möödunud aruandeperioodil; · aiatab prognoosida ettevõtte rahalisi sissetulekuid ja väljaminekuid; · aitab hinnata ettevõtte võimet maksta dividende aktsionäridele ja intresse laenuandjatele.
Kas paberraha on kaupraha? ei ole Rahamõiste M1 on kohesteks tehinguteks ette nähtud väärtpabereid (sularaha väljaspool panka (ringluses), kõik hoiuarved, reisitsekid), Rahamõiste M2 on M1 pluss kohese tagasiostmise (repo) kokkulepped, rahaturu fondide vahendid, rahaturu hoiuarved, väikesed tähtajalised hoiused (säästuhoiused, Rahamõiste M3 on M2 pluss suured tähtajalised hoiused, tähtajalised tagasiostmise kokkulepped ja institutsioonilised rahaturu vastastikuste fondide bilansid, Rahamõiste L on M3 pluss muud likviidsed väärtpaberid, kaasa arvatud riigivara obligatsioonid, elanike valuutahoiused, pankurite aktseptid ja kommertspaberid Finantsvõimendus kujutab: firma võlgade ja omakapitali suhet Keskpanga diskontoprotsendiks kutsutakse: protsendimäära, millega ta laenab raha kommertspankadele Raha erilisus e. unikaalsus on tingitud asjaolust et teda ei saa toota erasektoris
Sobita küsimuse vastustega! Rahamõiste M1 on kohesteks tehinguteks ette nähtud väärtpabereid (sularaha väljaspool panka (ringluses), kõik hoiuarved, reisitšekid) Rahamõiste M2 on M1 pluss kohese tagasiostmise (repo) kokkulepped, rahaturu fondide vahendid, rahaturu hoiuarved, väikesed tähtajalised hoiused (säästuhoiused Rahamõiste M3 on – M2 pluss suured tähtajalised hoiused, tähtajalised tagasiostmise kokkulepped ja institutsioonilised rahaturu vastastikuste fondide bilansid Rahamõiste L on – M3 pluss muud likviidsed väärtpaberid, kaasa arvatud riigivara obligatsioonid, elanike valuutahoiused, pankurite aktseptid ja kommertspaberid Leia alltoodu finatsinfo põhjal rahaagregaatide M1 ja M2 arvväärtus! Tühikuid ja möötühikuid mitte kasutada. 1) Valuutahoiused 200 2) Sularaha ringluses 15000 3) Riigi võlakirjad 500 4) Nõudmiseni hoiused 4000 5) Tähtajalised hoiused 9000
· Lubatud loomakoormus · Sõnniku ja virtsa hoidlad - alates 10 LÜ (loomaühik) - 8 kuu mahtuvusega veisefarmides - 10 kuud sea-ja linnufarmides 19 - · Veekaitse ribad ja vööndid - rannavööndi laius vähemalt 100m - >25km2 ja >10 ha järv vähemalt 50m - 10-25km2 ja 1-10ha vähemalt 25m - <10 ja <1ha kohalike omavalitsuste otsustada · Külvinorm, külviaeg ja külviviis · Toitainete bilansid ja väetusplaanid · Talihaljad põllud Toitainete vähese teostumise põhjused Eestis 1. Koduloomade madal arvukus haritava maa kohta 2. Vähenenud mineraalväetiste absoluutkogused ja nende otstarbekam kasutamine 3. Rohumaade suu osakaal maakasutuses 4. Veekogude kõrge isepuhastuse potentsiaal 5. Vee pikam viibeaeg 6. Vee pH kõrge tase, mistõttu lämmastiku kadu atmosfääri ammooniumlämmastiku
· Lubatud loomakoormus · Sõnniku ja virtsa hoidlad - alates 10 LÜ (loomaühik) - 8 kuu mahtuvusega veisefarmides - 10 kuud sea-ja linnufarmides 19 - · Veekaitse ribad ja vööndid - rannavööndi laius vähemalt 100m - >25km2 ja >10 ha järv vähemalt 50m - 10-25km2 ja 1-10ha vähemalt 25m - <10 ja <1ha kohalike omavalitsuste otsustada · Külvinorm, külviaeg ja külviviis · Toitainete bilansid ja väetusplaanid · Talihaljad põllud Toitainete vähese teostumise põhjused Eestis 1. Koduloomade madal arvukus haritava maa kohta 2. Vähenenud mineraalväetiste absoluutkogused ja nende otstarbekam kasutamine 3. Rohumaade suu osakaal maakasutuses 4. Veekogude kõrge isepuhastuse potentsiaal 5. Vee pikam viibeaeg 6. Vee pH kõrge tase, mistõttu lämmastiku kadu atmosfääri ammooniumlämmastiku
prospekti väljatöötamisega. Em. prospekti ül. on tutvustada Sularahata arveldus: võib jagada maksegaranteerituse ja algataja riskide ülekandu-misest ühelt pangalt teisele; 5)herstatti risk- 1974 tulevastele investoritele firmat ja emisiooni üksikasju. Em.prospektis järgi. maksegaranteer. ·lihtmaksed- maksekorraldus ja tsekid Bankhaus Herstatt. Intressitulude kadu; 6)valuutarisk. S.W.I.F.T.- bilansid, kasumiaruanne, riskid ja ohud, kõik andmed emisiooni kohta. ·dokumendimaksed- akreditiiv ja inkasso. maksealgataja Society for Worldwide Interbank Financial Telecommunication. Pangaosa emisoonis: 1)pank vahendab VP-te müümist ilma ·tsekiarveldused ·giroarveldused Vahetati pankadevahelist finantsinfot. info kõigile arusaadav ja jaotusriski võtmata
vahenduseta; c) barterkaubandus on tehingud suurte kauplusekettide ja hulgiladude vahel. 8. Milliseid raha mõisteid tänapäeval kasutatakse? a) M1 võtab arvesse ainult neid väärtpabereid, mis on ette nähtud kohesteks tehinguteks. See sisaldab sularaha väljaspool panka (ringluses), kõiki hoiuarveid ja reisitsekke. Sageli võetakse seda "raha baasilise pakkumisena". b) M2 sisaldab M1, pluss kohese tagasiostmise kokkulepped, rahaturu vastastikuste fondide bilansid, rahaturu hoiuarved, hoiused ja väikesed tähtajalised hoiused (säästuhoiused). c) M3 sisaldab M2, pluss suured tähtajalised hoiused, tähtajalised tagasiostmise kokkulepped ja institutsioonilised rahaturu vastastikuste fondide bilansid. (Eestis RP). d) L on suurim üldiselt kasutatav monetaarne üldistus. See sisaldab M3 pluss paljud teised likviidsed väärtpaberid, kaasa arvatud USA riigivara obligatsioonid, USA
probleemidega, mille hulka kuulus kindlasti ka hakkamasaamine võõrvõimuga. Nõukogude ajal moodustati üle NSV Liidu kolhoose ja sovhoose. Ka Haralas olid need olemas: Harala vallamaja saalis loodud kolhoos "Lootus", mille esimeseks esimeheks sai talunik Kristjan Kivimaa, kes oli selles ametis kolm aastat, kuni ta loomade söödapuudusel hukkumise tõttu tagandati. "Lootuse" esimeseks raamatupidajaks oli arg ja kõhklev A. Jänes, kelle bilansid ei klappinud iialgi. Külas oli veel teinegi kolhoos nimega "Harala Täht", mille esimeheks oli pikka aega Harald Nõu. Haralas oli ka sovhoos, mis andis tööd paljudele. Kolhoosid ja sovhoosid sidusid inimesed paratamatult tihedalt maaga. Põllupidamine oli tollal tähtis elatusviis, kuigi sageli tehti seda pigem riigi heaks. Mitte kõik ei pruukinud leppida pealesunnitud korraga ja loomade loovutamisega kolhoosidessesovhoosidesse. Nii võib näiteks tuua Peeter Otsa, kelle poeg
Välised infoallikad - teave partnerfirmadest - intervjuu firmajuhtidega - finantsaruanded - ametlikud dokumendid jm. Dokumendid laenu taotlemiseks Laenuavaldus panga blanketil Asutamisdokumendid - äriregistri väljavõte - asutamisleping - põhikiri - litsentsid, tegevusload Finantsaruanded - eelmise majandusaasta aruanne koos audiitori järelotsusega - kvartalite bilansid ja kasumiaruanded - fianantsaruandeid muude perioodide kohta. Äriplaan - kokkuvõtlik ja sisutihe äriplaan firma senise tegevuse ja tulevaste plaanide kohta - tuleviku finantsprojektsioonid Koostöölepingud partneritega - maarendilepingud - hoonete ja masinate rendilepingud - lepingud turustajatega ja hankijatega. Informatsioon tagatise kohta - laenutaotleja pakkumine laenu tagatise kohta
Üldkogu pädevus: määrata tegevussuunad ja võtta vastu otsused kõigis FIATAt puudutavates küsimustes valida president, tulevane president, peasekretär, varahoidja ja asepresidendid otsustada sisseastumis ja liikmemaksu üle kinnitada uued liikmed (rahvuslikud liidud) asutada ja likvideerida instituudid ja muud organid, otsustada nende põhikirja üle ja nimetada ametisse instituutide esimehed kinnitada igal aastal eelarve, aastaaruanne ja bilansid FIATA juhatus Valitakse Üldkogul 14 liikmeline, käib koos 2 korda aastas, kevadel Zürichis ja sügisel kongressil Juhatuse liikmed: täidavad Üldkogu poolt vastuvõetud otsuseid juhivad selliste ülesannete täitmist, mis ei ole antud teistele organitele Presiidium liikmeteks on president, tulevane president, eelmine president, peasekretär ja varahoidja teeb kogu praktilise töö koos FIATA sekretariaadi töötajatega
kuluartiklite lõikes, kasutatakse keskmisi näitajaid. Töö, mille teeb ära ärisimulaator, seisneb oodatavate majandustulemuste, äriseisude ja tasuvusnäitajate väljaarvutamises. Nende põhjal saabki ärijuht hinnata, kas valitud kurss ja seatud eesmärgid on õiged. Iseenesest on ärisimulatsioon lihtne. Kasutades vastavat tarkvara, sisestab kasutaja mudelisse parameetrid ja prognoosid, saades vastu projektsioonid ettevõtte tuleviku suhtes (rahavood, kasumiaruanded, bilansid, tasuvusnäitajad jm). Sisendite muutmine muudab automaatselt ka finantsprojektsioone. Niiviisi katsetades ja andmeid samm-sammult korrigeerides, jõutakse lõpuks rahuldava tulemuseni, mille võib kuulutada antud ajahetkel kehtivaks äriplaaniks. Tüüpiliselt sisaldub sellises dokumendis ka müügiplaan, kulude eelarve, investeeringute plaan ning ettevõtte finantseerimise kava. Seejuures võib plaani ajahorisont ulatuda mõnest kuust mitme aastani. Täiuslikumad
damine pole praktiliselt reaalne. Eesti elektrivõrk jaguneb vastavalt kahele eraldi äriüksusele kaheks osaks põ- hi- ja jaotusvõrguks. Vastavalt sellele tuleb ka reaktiivvõimsuse kompensee- rimise huvisid püüda mõistlikult lahutada ja samas koordineerida. Suurel mää- ral eraldi toimub nende võrkude juhtimine, arenguplaanide ja projektide koos- tamine, sealhulgas reaktiivvõimsuse kompenseerimisega seotud küsimuste la- hendamine. Samal ajal peavad reaktiivvõimsuste bilansid põhi ja jaotusvõrgu piiril olema arukalt koordineeritud. Tegelikult tuleb vaadelda reaktiivvõimsuste kompenseerimist kolmel hierar- hianivool: • ülikõrgepingeline ja suhteliselt pikkade liinidega süsteemivõrk (330 ja võib-olla 220 kV) • ülekandevõrk (110 ja võib-olla 220 kV) • jaotusvõrk ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
