Harala elulood (1)

Harivald Tamm Pidasin �kskord Harala seltsimajas peo� htul k�net, et p�ike on suur ja punane kana ja planeedid ning t�hed pole midagi muud kui munad,mida ta visalt haub, ja et Harala asundus on ainult k�rbsemusta t�pp �hel neist isev�rki munadest,ja et p� ikese haudumisaeg saab varsti l�bi ja siis hoidke piip ja prillid- maakera plahvatab kildudeks. Teisel p�eval oli keegi Leivandile k�listanud, et Tamme poisil on kruvid j�lle logisema hakanud. see on ammu teada,et talumeeste kujutlusv�imest piisab � ksnes m�ra vedru�kke ette seadmiseks. Aga nende juhmardite seas oli �ks n�gus lesk, kellega mul tuli ilus armastuslugu nagu kriminaalromaanis. L�puks l�in k� igele k�ega ja p�rutasin Brasiiliasse, kus sattusin vihma k�est r��sta alla. �hel p�eval leidsin,et kogu mu elu on nurjunud, tahtsin korraks n�ha veel vaid kahte kuuske Siimu karjamaal,kus me koolist tulles salamahti poistega suitsu t�mbasime. Minust j�i maha m��rdunud sombreero troopikaj�e kaldale ja �ks lind tegi temasse pesa. Alviine Birkenbaum Mu isas olevat surnud hobusevargana vanglas . Ema r��kis,tal olnud mustad l�ikivad juuksed. Mul olid ka mustad juuksed ja sale piht , seda r��kis mulle Udu sulane Jaan, kui ta ehale tuli ja kannelt m�ngis. Olin kaelakandmisest saati t��t�drukuks, kandsin l�bi pori ja lume vett ning s��ma viieteistk�mnele lehmale. S�tta minnes kinkis Jaan mulle sinise r� tiku . �hel kiilasj�isel hommikul prantsatasin kaelkookudega �ue maha, nikastasin selja ega k�lvanud enam tallu . Jaan saatis Karpaatidest kirja, mis l� ppes s� nadega : Oota mind,sirguke. Teine kiri oli venekeelne ,selles oli surm. Asusin kirikuk�lla,h�da �petas mu �mblema. �mblesin palju palituid ,kleite ja jakke Harala vasemale rahvale. �htuti m��risin kampripiiritusega haiget selga ja Jaani r�tiku muster kulus mulle p�he. Neljak�mnendal aastal olin maakomisjonis. Aasta p�rast lasti meid vallamaja taga maha. Ja sinine r�tt oli mul peas. Herbert Rannamees Peetrusel oli palju tegemist sellel verisel aastal ja ta lausus mulle t�dinult: (Herbert Rannamees,oota pisut.) Mina,idapataljoni poiss, poleks tohtinud uskuda Peetrust, seda juuti,oleksin pidanud kihutama talle keresse valangu ja asi nudi. Kuid partisanid olid v�tnud mu relva, v�isin vaid n�ppida risti, kuni tuli ingel ja teatas: (Olete hiljaks j��nud, taevas on t�is teie ohvreid!) Allan Tempel leegion �r Ema � tles :hoia karja! Isa n��kas:narrid nurme ! � petaja h�iskas:Eestmaa! Kallim kutsus:tule tagasi! Leitnant l�ugas: torma edasi! Surm sosistas:siia savvi! Viivika Ma pidin s�ndima septembris, kuid saksa s�dur l�i jalaga ema ja ma ruttasin,et n�ha p�ikest. Mul polnud isegi nime, kui mind ahastades pandi r�skesse h�lli,kus on nii k�lm. Tuuled,jutustage, kuidas l�hnab ristikhein ja naeratab pidudel akordjon. Jutustage,tuuled! Uno-Johannes Kink Leban tundmatuna �hes vennashauas Tsehhimaal,ega saa kuidagi iialgi Haralasse isale emale teatada, et nad asjata ei t�litaks rahvusvahelist Punast Risti ega kuulutaks(Kodumaas), et ma olen s�jas kaduma l�inud,vaid tuleks, tooks lille�ie ja p�hiks p�selt pisara k�nkal,kus mina,lennuv�e abiteenistuse poiss, koos kaaslastega magan igavest und. Augus Kikas (1900-1946) P�ud k�rvetas suvivilja, s�da k�rvetas mu talu, puskar k�rvetas mu enda. Hugo P�ss k�lavolinik Hobused ja l�kil�ki olid mu s� brad . Naistega ei saanud ma �ldse l�bi. Mu kaheksa hektarit olid surutud K�nnum�e ja riigimetsa vahele. V�lgnesin Maxile vaid �he k�rvakiilu- see j�i noorp�lvest,k�lasimmanilt. Mul olid t�uvasikad tema �le maakonna kuulsast pullist. P�rast s�da kutsuti mind vallamajja,anti k�tte paberid, tindipliiats ja p�ss. L�ksin normiteateid viima. Peremehed vaikisid, koerad olid kurjad. Metsavennad tulid �hel ��l, p�rutasid automaadiga akanale ja Kitsniku Elmar �tles,nende peamees,kisas: (Kebi �les! Peetrus ootab punast hinge!) Mu vintp�ss oli j��nud vallamjja, kirve olin �htul unustanud haopinusse. Aare Lemvalts Kitsniku Elmar ja tema kamp v� tsid mu kinni kuusikus Saluotsa raudteejaama l�hedal tol tuisusel detsmbrikuu �htul, kui ruttasin rongile,et s�ita linna makonna komsomolikomitee pleenumile. Kui metsvennad olikd mind k�llalt piinanud, sidusid nad mu kuuse k�lge ning l�ikasid rinnale sirbi ja vasra. Ma teadsin,mille nimel suren , kuid see oli siiski v�ike lohutus j�ul��l k�lmas ja pimedas metsas. Ehk pole palju,kui ma soovin, et mu s�damest kasvaks puu,- lipuvardaks koolimaja �uele.