VÜRST GABRIEL EHK PIRITA KLOOSTRI VIIMASED PÄEVAD. Hans Von Risbiter- lustlik, lollakas nägu, tulipunased juuksed, läikivad vurrud, naljanina, isa ja vennad sõjas langenud, Agnese peigmees, tedretähtedega, kõverad jalad, loomupoolest argpüks, nõrk, vilets hoopleja, ülbitseja, uhkustab sellega, et võttis Agnese isa vaenlase vangi, Teiste arvates on ta loll nagu vasikas alamate vastu ugke ja upsakas, ülemate ees roomab kõhuli, kitsipung, jänesepüks, valetamises ja hooplemises meister. Gabriel Sagorski- kõrge kasvuga, kannab kübarat, päevitunud nägu, mustad elavad silmad, imeosav vehkleja, hall habe, tugev, hoiab ja armastab Agnest , meelitaja, varem oli vene sõjamees , laiad kulmud, võlvitud nina, peenike suu, ümmargune lõug, Gabrieli kasvatas üles rahataguja Schenkenberg, tal oli 2 venda, Ivo üritas Gabrieli tappa, kuid ta jäi imekombel
Hans Von Risbiter- lustlik, lollakas nägu, tulipunased juuksed, läikivad vurrud, naljanina, isa ja vennad sõjas langenud, Agnese peigmees, tedretähtedega, kõverad jalad, loomupoolest argpüks, nõrk, vilets hoopleja, ülbitseja, uhkustab sellega, et võttis Agnese isa vaenlase vangi, Teiste arvates on ta loll nagu vasikas alamate vastu ugke ja upsakas, ülemate ees roomab kõhuli, kitsipung, jänesepüks, valetamises ja hooplemises meister. Gabriel Sagorski- kõrge kasvuga, kannab kübarat, päevitunud nägu, mustad elavad silmad, imeosav vehkleja, hall habe, tugev, hoiab ja armastab Agnest , meelitaja, varem oli vene sõjamees , laiad kulmud, võlvitud nina, peenike suu, ümmargune lõug, Gabrieli kasvatas üles rahataguja Schenkenberg, tal oli 2 venda, Ivo üritas Gabrieli tappa, kuid ta jäi imekombel elama...
18. Tundetooniline kirjastiil ja rahvuslikkuse rõhutamine. Eduard Bornhöhe "Vürst Gabriel ehk..." 1. "...Pirita kloostri viimsed päevad" 2. Harjumaal olid umbrohu ja ohakatega kaetud põllud, põletatud mõisate ja külade ahervaremed. Aeg-ajalt käisid seal sakslased, poolakad, venelased ja rootslased endise rikkuse riismeid laastamas. 3. Loll nagu vasikas, alamate vastu upsakas ja tige, ülemate ees roomab kõhuli, kitsipung, jänespüks, valetamise ja hooplemise peale esimene meister, ühesõnaga- lurjus. 4. Ta palus oma isale armu, kui too veel elus peaks olema. 5.Ta käskis Gabrieli kinni siduda ja oma venna telki viia. 6.Ivo valetas Gabrielile, et Agnes on ta armuke. Lõpuks torkas Ivo Gabrielile noa rindu ja käskis ta jõkke visata. 7.Agnes nägi Gabrieli uuesti kirikus, kus ta pidi Risbiter'iga abielluma ja ta ütles:"Ei, ja tuhat korda ei!" 8. Gabrielil oli kepp käes, kott kaelas ja kerjuse kuub seljas. 9
Ta sai teada, kus Agnes oli ning päästis ta kloostrist. Edasi võite juba ise arvata, mis sai.. Hans Von Risbiter- lustlik, lollakas nägu, tulipunased juuksed, läikivad vurrud, naljanina, isa ja vennad sõjas langenud, Agnese peigmees, tedretähtedega, kõverad jalad, loomupoolest argpüks, nõrk, vilets hoopleja, ülbitseja, uhkustab sellega, et võttis Agnese isa vaenlase vangi, Teiste arvates on ta loll nagu vasikas alamate vastu ugke ja upsakas, ülemate ees roomab kõhuli, kitsipung, jänesepüks, valetamises ja hooplemises meister. Gabriel Sagorski- kõrge kasvuga, kannab kübarat, päevitunud nägu, mustad elavad silmad, imeosav vehkleja, hall habe, tugev, hoiab ja armastab Agnest , meelitaja, varem oli vene sõjamees , laiad kulmud, võlvitud nina, peenike suu, ümmargune lõug, Gabrieli kasvatas üles rahataguja Schenkenberg, tal oli 2 venda, Ivo üritas Gabrieli tappa, kuid ta jäi imekombel elama. Agnese ja Gabrieli lugu
· Püstihull muutliku meelega, talitsematu, riiakas, kärsitu, lapsik, kinnine, kahtlustav, sadismi või masohhismi kalduv, tülinoriv, hulljulge, vastuoluline isik, kes jätab vaimuhaige mulje, olles enamasti terve psüühikaga. · Siga tungib jämedalt võõrasse ellu, jultunud, visa, häbematu, kurja keelega. Tihti nimetatakse teda ässitajaks, pealekaebajaks, sadistiks ning lurjuseks. Sagedamini ilmub ta sinna, kuhu teda teatakse kõige vähem oodata. · Kitsipung tema jaoks on äädikas ka magus, kui see on tasuta. Ta on harva helde. Loeb igat senti, ta on egoistlik, ihne, kavaluseta, kiuslik, piiratud, kitsarinnaline, pinnapealne, igav, skeptiline, vähearenenud, otsustusvõimetu, närviline ja rõõmutu isik. · Pugeja kuulates tema meelitusi, tunned end tordina, mis kaetakse glasuuriga. Ta on salalik, võlts, silmakirjalik, häbematu, arg, pealetükkiv, pretensioonikas inimene.
Varjatud alas on peidus endale teadaolev info (mõtted, soovid, tunded), mida me ei soovi avaldada. Liiga suure varjatud ala puhul on inimene endassetõmbunud ja ligipääsmatu. Suhete jahenemisel varjatud alad laienevad. Pime ala sisaldab infot, mis on teistele näha, kuid mida inimene ise ei hooma: harjumused, maneerid, hoiakud. Liiga suur pime ala viitab vähesele enesetundmisele. Puudub ka ettekujutus, millisena teised sind näevad (kiuslik, pedant, kitsipung). Tundmatus alas on need omadused, mille olemasolu kohta puudub meil teadmine ning need ilmnevad ekstreemsetes olukordades, näiteks käitumine paanika korral või liiklusavariis kannatanule abi andmine. Eneseavamise kasu · Õpid ennast paremini tundma, kui sa oma mõtted ja tunded oled sõnadesse pannud, neile kuju andnud. · Teise inimese poolt antud tagasiside sinu pimeda ala kohta aitab sul ennast paremini tundma õppida.
Kaupmees Pärna kaudu on sotsiaalselt haardeulatusest veelgi laiendatud. Draamat keskendab Mogri Märdi monumentaalne tegelaskuju. Saanud noorena mõisnikult piitsahoobi näkku, tõotas ta kätte maksta raha koguda ja selle kõikvõimsusega vastane üle mängida. Tema järgnev elu ongi kulgenud selle sundidee nimel. Rahakirg täidab kogu ta elu, määrab suhted teiste inimestega, asendab tundeid ja südametunnistus. Mogri Märt pole lihtsalt kitsipung, ta näeb selgesti rahas peituvat võimu: Mida rikkam keegi on, seda enam on ta jumal! Kõrvaltegelaste lähim iseloomustus on jäänud pealiskaudseks. Märdi varjust kerkivad esile need, kes julgevad talle vastu astuda Anu ja kaupmees Pärn; esimene kujutab endast moraalset jõudu, mida Märt oma jumalaga alistada ei suuda; kuna kuulub Märdiga tegelikult ühte leeri. Pärna soovid ulatuvad kaugemalegi, kuid arvestused ei taba märki
meelitanud. Tütar puges hirmunult voodi alla ja hoidis kahe käega voodijalast kinni, et Silvina teda ära ei tooks. Tütar käiski kahe kodu vahet. Kord oli kasuvanematega, kord ema juures, kus pidevalt mingi pidu käis. Jaanikal jäi kool pooleli, varguste eest pandi ta kolooniasse. Ajalehes kirjutas üks ajakirjanik Silvina kohta, et tal asendavat kirgi kompromiss. Perekond: tütar Jaanika Surmapõhjus: loomulik surm 4.117. Kõu Jendon Sünnikoht: Harala Olemus: kitsipung; tema arust ei pidanud täiskasvanu lapse ees aina laulma ja tantsima; Lugu: Talle ei meeldinud, kui täiskasvanu lapse ees laulis ja tantsis. Tõusid tülid, järgnes lahkuminek ja nõnda kaks abielu järjest. Üksinda muutus elu odavamaks. Hambad kukkusid välja, vaid üks jäi suhu alles. Polnud vajadust hambapasta ega harja järele, elu läks veel odavamaks. Juuksed langesid välja, elu odavnes veelgi. Kõu jättis suitsetamise maha, hakkas ise puskarit ajama ja hoidis veelgi kokku
suhetes. Kaupmees Pärna kaudu on sotsiaalselt haardeulatusest veelgi laiendatud. Draamat keskendab Mogri Märdi monumentaalne tegelaskuju. Saanud noorena mõisnikult piitsahoobi näkku, tõotas ta kätte maksta - raha koguda ja selle kõikvõimsusega vastane üle mängida. Tema järgnev elu ongi kulgenud selle sundidee nimel. Rahakirg täidab kogu ta elu, määrab suhted teiste inimestega, asendab tundeid ja südametunnistus. Mogri Märt pole lihtsalt kitsipung, ta näeb selgesti rahas peituvat võimu: Mida rikkam keegi on, seda enam on ta - jumal! Kõrvaltegelaste lähim iseloomustus, on jäänud pealiskaudseks. Märdi varjust kerkivad esile need, kes julgevad talle vastu astuda -Anu ja kaupmees Pärn; esimene kujutab endast moraalset jõudu, mida Märt oma jumalaga alistada ei suuda; kuna kuulub Märdiga tegelikult ühte leeri. Pärna soovid ulatuvad kaugemalegi, kuid arvestused ei taba märki. Noort Märti näeme tegevuse käigus sümpaatse,
Kaupmees Pärna kaudu on sotsiaalselt haardeulatusest veelgi laiendatud. Draamat keskendab Mogri Märdi monumentaalne tegelaskuju. Saanud noorena mõisnikult piitsahoobi näkku, tõotas ta kätte maksta - raha koguda ja selle kõikvõimsusega vastane üle mängida. Tema järgnev elu ongi kulgenud selle sundidee nimel. Rahakirg täidab kogu ta elu, määrab suhted teiste inimestega, asendab tundeid ja südametunnistus. Mogri Märt pole lihtsalt kitsipung, ta näeb selgesti rahas peituvat võimu: Mida rikkam keegi on, seda enam on ta - jumal! Kõrvaltegelaste lähim iseloomustus, on jäänud pealiskaudseks. Märdi varjust kerkivad esile need, kes julgevad talle vastu astuda - Anu ja kaupmees Pärn; esimene kujutab endast moraalset jõudu, mida Märt oma jumalaga alistada ei suuda; kuna kuulub Märdiga tegelikult ühte leeri. Pärna soovid ulatuvad kaugemalegi, kuid arvestused ei taba märki
Kaupmees Pärna kaudu on sotsiaalselt 12 haardeulatusest veelgi laiendatud. Draamat keskendab Mogri Märdi monumentaalne tegelaskuju. Saanud noorena mõisnikult piitsahoobi näkku, tõotas ta kätte maksta - raha koguda ja selle kõikvõimsusega vastane üle mängida. Tema järgnev elu ongi kulgenud selle sundidee nimel. Rahakirg täidab kogu ta elu, määrab suhted teiste inimestega, asendab tundeid ja südametunnistus. Mogri Märt pole lihtsalt kitsipung, ta näeb selgesti rahas peituvat võimu: Mida rikkam keegi on, seda enam on ta - jumal! Kõrvaltegelaste lähim iseloomustus, on jäänud pealiskaudseks. Märdi varjust kerkivad esile need, kes julgevad talle vastu astuda - Anu ja kaupmees Pärn; esimene kujutab endast moraalset jõudu, mida Märt oma jumalaga alistada ei suuda; kuna kuulub Märdiga tegelikult ühte leeri. Pärna soovid ulatuvad kaugemalegi, kuid arvestused ei taba märki. Noort Märti näeme tegevuse käigus sümpaatse,
Oleksin mina preili von Mönnikhusen, ma ütleksin sarnasele peigmehele veel altari ees ei. Mis on tuikesel niisuguse punaseharjalise, tedretähelise, kõverjalgse varesepojaga tegemist?» «Mis näost rääkida!» ütles käega lüües kolmas seltsiline, kes ise looduse poolt vähe kenaduse kaasavara oli saanud. «Nägu on jumala loodud nägu, aga see'p see on, et mees ise kuhugi ei kõlba. Loll nagu vasikas, alamate vastu upsakas ja tige, ülemate ees roomab kõhuli, kitsipung, jänespüks, valetamise ja hooplemise peale esimene meister. Ohe sõnaga -- lurjus. Sinu terviseks, talupoeg! Tubli poiss, et Hansule pükste peale andsid!» Gabriel jõi ja kuulas hoolsa tähelepanuga, mis teda ennast salamahti imestama pani, sõjameeste põhjamist junkur Risbiteri kohta. Ta ei vihanud seda inimest, ta arvas teda ainult albiks poisikeseks, aga siiski täitis tähelepanek, et ükski kiidu-sõna Risbiteri kohta tema kõrvu ei puutunud, Gabrieli südant imeliku rahulolemisega.
annaabi.ee 
