Ita Ever ehk õige nimega Ilse Ever; sündinud 1. aprillil 1931 Paides. Vanemate töö tõttu kolis ta Tallinna, seejärel samal põjusel Võrru. Hiljem kolisid nad tagasi Tallinna, sest Ilse omandas ,,kohaliku keele" liigagi korralikult ja vatras selles keeles liialt puhtalt. Eesti Draamateatri lavale astus esimest korda 1949. aastal 10. klassi õpilasena, mängides isetegevuslaste näiteringis Arbuzovi "Tanja" nimiosa.1953. aastal lõpetas ta Moskva Lunatsarski nimelise Riikliku Teatriinstituudi. Esialgu oli Everil tööd vähe ja seepärast tegi ta ka raadios, kuuldemängudes kaasa. Samuti kutsuti ta ka filmi esinema. Ta esimene film oli ,,Andruse õnn" 1955. aastal. 1957. aastal oli taI esimene estraaditöö - ,,Kellega seda ei juhtu".Ta mälestuste raamatus " Ita Ever" on juttu sellest, et Ever võib ümber kehastuda, häält muuta ja laval isegi silmnähtavalt pikemaks muutuda. Daamist võib saada labane mutt. Ever ei valeta laval ja oskab ka elus usutavalt...
Ita Ever on eesti näitleja. Tema õige nimi on Ilse Ever. Ta on sündinud 1. aprillil 1931. aastal Paides. Ita kolis oma vanematega Võrru ja kui tüdruk oli 4 aastane lahkuti väikelinnast pealinna. Ilse pandi Tallinna Liivalaia tänavale lasteaeda. Keegi ei osanud arvata, et Itat ootab ees teatritee. Ta luges saime ja laulis. Koolis võttis osa isetegevusolümpiaadidest. Ita käis alguses Tallinna 14. algkoolis ja hiljem Tallinna 8. algkoolis. Edasi õppis ta Tallinna 4. keskkoolis. Ilsest sai Ita just keskkooli ajal, kui nad sõbrannadega raamatuid lugesid. Nad arvasid, et peaksid endale lõbusamad nimed otsima. Pilvi Ojamaa, Ilse sõbranna,
Aga päriselt ei tea keegi, kes Ita tegelikult on,isegi kõige lähedasemad ei saa öelda,et tunnevad teda üdini. Jäädes teetassi ja Ita Everiga paberkandjal hämarasse toanurka kahekesi,läks aeg lennates.Sellel naisel on endast nii palju anda,see kuidas tema sära ja energia end ise teistesse külvab,on imekspandav.Elu õpetab.Õpetab armastama,hoolima,olema truu ja kannatlik.Tuleb ennast ohevrdada ja palju töö teha.Ja siis on kõik võimalik.Seda on Ita igatahes tõestanud. Väike Ilse Ital on juba lasteaia east esinemiskogemus,lauldes ja luuletusi lugedes.Ta oli julge ja graatsiline plikatirts.Eks see teatripisik pidigi ammu alguse saama,kui see on üüratuma suureks jõudnud kasvada.Ema Nadezda öelnud pilte vaadates: "Teised on nagu lapsed ikka,aga sina proovisid juba lasteaias endast midagi kirjutada!".Lapsepõlvest midagi suurt ja erilist pole välja tuua.Ita ei saanud nii palju hellust ja hoolitsust,kui seda väikene tüdrukukene vajab ja ootab
· Aastal 1916 saadeti pärast 4-kuulist väljaõpet samale rindelõigule, kus sõdis ka Adolf Hitler · 1917. aasta juulis sai Remarque 5 kohast haavata ning ta viidi Saksamaale sõjaväehaiglasse, kus ta oli kuni Esimese maailmasõja lõpuni · Remarque jätkas õpinguid ning tegi juhutöid raamatupidajana, müügiagendina, hauaplaatide müüjana, klaveriõpetajana ja organistina. · 1925. aastal abiellus oma esimese naisega, kelleks oli näitlejanna Ilse Jutta Zambona. Pärast lahutust abiellusid nad taas aastal 1938. Remarque noore sõdurina Remarque 1929. aastal Remarque'i esimene naine Ilse Jutta Zambona · 1931. aastal lahkus Saksamaalt. Ta ostis omale villa sveitsi Porto Rocosse ning elas seal ja Prantsusmaal kuni 1939. aastani · 1938. aastal võeti temalt Saksa kodakondsus tema sõjavastaste teoste tõttu · 1939. aastal emigreerus USAsse. 1947. aastal sai ta antud riigi kodakonduse · 1948
Ostblock sowie das bevorstehende Ende des Kalten Krieges. Im Text beschreibt ein Ich-Erzähler, wie er in einer Sommernacht durch Moskau geht und dem "Wind der Veränderung" zuhört, der über alte Feindschaften hinwegweht. UdSSR(Union der Sozialistischen Sowjetrepubliken)-Staats- und Parteichef Michail Gorbatschow empfing die Scorpions aufgrund dieses Liedes zu einem Besuch im Kreml. Die Melodie in Intro und Outro pfiff die Schauspielerin Ilse Werner. Das Lied erschien erstmals im Jahr 1990 auf dem Album Crazy World der Scorpions, wurde aber erst 1991 der Masse bekannt, als es in Deutschland und in vielen anderen Ländern Europas die Charts stürmte. In den US Billboard Charts belegte es Platz vier, in den ++UK Charts Platz zwei der Charts.
Jaan Ross, Pire Teras, Eva Liina Asu, Arvo Eek, Diana Krull, Ilse Lehiste, Einar Meister, Meelis Mihkla, Merike Parve, Mart Rannut. (2003). Tänapäeva eesti kirjakeele uurimine. Foneetika. Eesti keele uurimise analüüs. Emakeele Seltsi aastaraamat 48. Tallinn: 7-26. Paul Ariste "Eesti foneetika" (1946 ja kordustrükid) · Ariste annab ülevaate eesti keele foneetika uurimise ajaloost, inimese hääldusorganitest ja kuulmissüsteemi ehitusest, peamistest häälikutüüpidest, eesti keele häälikusüsteemist,
Tõsta firma tulusid ning suurendada väärstust turul Juhtumit uurisid: Federal Bureau of Investigation ja the Securities and Exchange Commission LAHENDUS 2004. aastal mõisteti süüdi 8 endist tegevjuhti, 1 endine audiitor (väljast) ja 2 äripartnerit. Lisaks veel firma töötajaid, kes olid mingil määral seotud Stephen Gardner Douglas Powanda Matthew Gless Jeremy Crook Andrew V. Cahill, Jr. Berd J Rassam Larry Rodda Richard Nelson Ilse Cappel John Burnham Steven Spitzer Gary Lenz Peter O'Brien Michael Whitt Süüdistustest vabastati Dan Stulac (juhtis auditi tiimi Arthur Andersen-is) 2002 23.september kuulutati välja pankrott Firma üks osa müüdi BMC Software-ile rohkem kui 300 millioni dollari eest. Praegu müüakse Peregrine tooteid osana HP IT Management Software-ist HP ostis omakorda Peregrine Systems-i aastal 2005 ja 425 millioni eest. 300 mil
SUITSETAJATE STATISTIKA MINU TÖÖKOLLEKTIIVIS LIINA VIROLAINEN KEILA KOOL 31.10.2014 Sissejuhatus Käesoleva materjali olen koostanud näitamaks kui palju on meie seas suitsetajaid. Samuti näitab koostatud statistika kui vähesed meist suudavad suitsetamise tegelikult maha jätta. Selleks uurisin suitsetamist oma töökollektiivis. Küsitletud on kõik meie ettevõttes töötavad inimesed, lihttöölistest firmajuhini. Küsitletuid on kokku 57. Küsimus oli sõnastatud nii: Kas olete suitsetaja, mittesuitsetaja või olete mingil hetkel jätnud suitsetamise maha? Järgnevalt toon välja kogutud ja töödeldud andmed ning statistika. NIMI 1. Aive KÜSITLETUTE 2. Andres 1 3. Andres 2 4. Anna NIMEKIRI 5. Anne 6. Anneli 7. Enriko 8. Georg 9. Gerda 10.Hanna-Maria 11.Heiki 12.Heldi 13.Helju 14.Helvi 15.Henro 16.Hillar 17.Ilse 18.Irina 19.Jaanika 20.Julia 21.Jüri 22.Kalle 23.Kalli ...
Ita Ever ehk Ilse Ever Kerli Kaine ja Stella Rõbakov Põlva ÜG 8a klass Päritolu Sündis 1. aprillil 1931. aastal. Eestlane. Algne elupaik Paide. 1-aastaselt kolis Võrru. 4-aastaselt asus elama Tallinnasse, kus elab tänaseni. Pere ainus laps. Perekond Ita ema oli range venelanna. Isa oli pidevalt pahuksis joomisega ning oli ka korduvalt vanglas viibinud. 1953. aastal abiellus Heino Baskiniga, kellest lahutas 6 aastat hiljem. Ital ja Heinol sündis poeg Roman Baskin, kellest on saanud lavastaja. 1960. aastal kohtus Gunnar Kilgasega, kellega oli koos kuni ta surmani 2005. aastal. Haridus 19391940 Tallinna 14. algkool. 19401944 Tallinna 8. algkool. 19441950 Tallinna 4. keskkool. 19501953 Moskva Lunatsarski-nimeline Riiklik Teatriinstituut (GITIS). ...
mis kutsub: Pese silmi, ära maga! Siis aga paisub vaikus keset äikest: Sest surma vastu paiskas jumal Päikest . Perekond Ivar Ivaskil oli tavaline neljaliikmeline perekond. Tal oli isa Vidrik Ivask, kes sündis aastal 1892 ja suri aastal 1971 USAs. Ivar Ivaski ema nimi oli Ilse Ivask. Ema sünni ja surma daatumit pole teada. Tal oli ka õde . Ivar Ivask abiellus Läti luuletaja ja tõlkija Astrid Ivaskiga, kes on sündinud Hartmanis ja kellega ta kohtus Marburgis. Haridus Ivar Ivask sündis ja õppis riias. Kõrghariduse omandas ta Saksamaal . Tööd tegi ta Ameerika Ühendriikides . Ta sai 1953. aastal Hugo Von Hofmannist kirjutatud töö eest doktorikraadi . Ta oli aastatel 19531966 Minnesotas Northfieldis saksa keele ja
Kunstniku teised tööd ei pakkunud huvi. Meeldis väga Erich Pehapi kompositsioon silmadega ,,Uudishimu". Lihtne, kuid tõeliselt salapärane. Öeldakse silmad on hinge peegel. Tundus justkui neist silmadest võis välja lugeda uudishimu ja sellega seonduvaid küsimusi. Üks esimesi töid, mis meeldima hakkas, oli Naima Rauami maal Times Square´ist. Lihtsalt üks vaade linnale, puudub mingi peidetud vihje või sõnum, vaid linnaosa oma täies hiilguses. Huvitavad olid Ilse Leetaru kaks teost ,,Ajupuu" ning ,,Järve ääres". Ei saanudki aru, kuidas need oli tehtud, kõrvale oli märgitud ,,söövitatud" - ei ole kursis sellise tehnikaga. Kunstniku Tiit Raid´i maalid olid väga üksikasjalikud, igale detailile oli rõhku pandud. Ei meeldinud paraku Mark Kalev Kostabi tööd, nad andsid edasi ebameeldiva emotsiooni. Puudus sõnum, tekitas vaid ebameeldivat, eelkõige arusaamatut tunnet. Väga shokeeriv oli Mart Org´i maal
kolida. Taskuraha teenimiseks andis Remarque klaveritunde. Lisaks tundis huvi liblikate, metsade, jõgede ja kirjutamise vastu. 1916 läks Remarque vabatahtlikuna Esimesse maailmasõtta. 1917 suunati ta läänerindele, kus päästis mitme kaaslase elu. Rindel sai ta haavata ning pärast seda lahkus armeest. Pärast sõda suundus R. tagasi õpetajate seminari. Ta ei olnud sealsete vanaaegsete meetoditega rahul ning hakkas tegema juhutöid. Temast sai spordiajakirjanik. 1925 abiellus näitlejatar Ilse Jutta Zambonaga. 1929 sai tuntuks kirjanikuna romaaniga "Läänerindel muutuseta", mis sai väga menukaks ka välismaal. Kuid natsidele oli see vastukarva ning 1938 kaotas R. Saksa kodakondsuse. Ta emigreerus Sveitsi ning jätkas kirjutamist. 1939 suundus R. USA-sse ning elas kuni 1942 Hollywoodis. Seejärel suundus New Yorki. Hiljem suundus tagasi Sveitsi. Suurimat menu saavutas tema romaan "Arc de Triomphe". 2
MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM Daniel Moppel 7.B KAHE ELUETAPI VÕRDLUS Referaat Juhendaja: Ülle Irdt Tartu 2015 Mina valisin lasteaialapseea (3-7 aastat) ning murdeea (13-16 aastat). Neid kahte vanuseiga hakkan ma võrdlema ning toon välja põhjused erinevustele ja sarnasustele. Selleks kasutan ma internetti ja raamatuid. Lasteaialapsed käituvad enamjaolt samamoodi. Nad tahavad mänguasju, nutavad pisikeste asjade üle, ei oska korralikult lugeda ega kirjutada ning on väga energilised (Woolfson, R 2001). Samas kui murdeealised tunnevad end tihti ebakindlana ja rahutuna (Hell, I 2007). Murdeealised tahavad pigem olla omatte või mõne ja sõbraga ja käia kinos või kusagil mujal. Tüdrukutele meeldib eriti käia sõpradega poodides ning endale riideid või muud osta. Murdeealiste käitumine on väga muutlik. Üks päev on nende ema nende suurim vihavaenlane, järgmisel aga parim sõb...
6. 8. 8. 9. 9. 11. 10. 2. 13. 14. 17. 18. 19. 20. 1. 22. 3. 24 26. 25. 27. 28. 29. 30. 31. 32. 33. 34. 35. 36. 37. 38. 39. 40. 41. 42. 43. 44. 45. . 47. 48. 49. 50. 51. 52. 54. 53. 55. 56. 57 58. 57. 59. 60. 61. 62. 63. 65. 64. 66. 68 . 67. 69. 70. 71. 72. 73. 74 75. 76. 77. 78. 79. 80. 81. 83. 1. K...
Das Fenstertheater Die Kurzgeschichte ,,Das Fenstertheater'' von Ilse Aichinger wurde 1954 veröffentlicht. Es handelt sich um eine Frau, die irrtümlicherweise denkt, dass ihr Gegenübernachbar verrüct sei und deshalb die Polizei ruft. Die Frau steht am Fenster, als sie bemerkt, wie im Haus gegenüber das Licht angeht und sich ein Mann am Fenster zu zeigen gibt. Als der Alte auch noh in ihre Richtung nickt, fragt sich die Frau, ob is gemeint wäre, da unter ihrer Wohnunh eine Werkstatt liegt, die bereits geschlossen ist, und über ihr, die Wochnung leer steht
Estonia teatri uue osa (1946), Tallinna Ülikooli hoone (1939), Kunstifondi hoone (1948) ja Rakvere Gümnaasium (1935) Kotli tegeles lisaks oma tööle ka paljude hobidega kogu oma elu vältel nikerdas ta puidust erinevaid skulptuure ja maalis autoportreesid, neid kunstisuundasid sai ka näituse õpitubades proovida. Lisaks tegi ta ka ise palju mööblit, mida ka näitusel eksponeeriti. 1931. aastal abiellus ta Tallinna Kodumajanduskoolis õpetajana töötava Ilse Heimbergiga. Kooselust sündisid neil lapsed Malle, Viido-Peep, Tõnu, Jüri ja Anu. Kotli on ka Väike-Maarja arhitektuuripilti mõjutanud, ta on projekteerinud Väike-Maarja algkooli ja ka oma vanemate kodu Väike-Maarjas, kus vanemad sõjapaos olid. Kohusetundliku ja täpse mehena ei hoidnud Alar Kotli oma tervist ja lahkus küllaltki noorena 4.oktoobril 1963. Kotli on maetud Tallinna metsakalmistule. 2. NÄITUS „ALAR KOTLI – SÜMBOLITE ARHITEKT“ 2.1 Näituse ettevalmistustöö
Eesti keeles jaotatakse verbid viieks, shilha keeles kolmeks. Numeraalid märgitakse mõlemas keeles araabia numbritega aga arvsõnad jaotatakse eesti keeles kolmeks ja shilha keeles kaheks morfoloogia ja süntaktika põhjal. Prepositsioone kasutatakse shilha keeles oluliselt rohkem ning on jaotatud kolmeks. Viited https://www.ethnologue.com/language/shi https://www.britannica.com/topic/Amazigh-languages https://encyclopedieberbere.revues.org/2514 Ross, Jaan; Lehiste, Ilse (2001) Lewis, M. Paul et al., eds. (2015) Erelt, Mati; Erelt, Tiiu; Ross, Kristiina, Eesti keele käsiraamat (2007) Hallap, Valmen, Sõnaliikide piirimailt. Keel ja Kirjandus 1984, 1, 3040.
Karjäär · Klaveriõpeta, külakoolmeister · ajalehtedele -ajakirjadele aastööd · mitmed juhutööd · raamatupidaja, müügiagent, hauaplaatidemüüja, kaupmees,organist jne · võidusõitja · kirjanik' Kirjanikutee algus: · 1920ndate lõpus sai tuntuks ''Läänerindel muutusteta'' · 1933 teose keelustamine, põletamine · võeti ära saksa kodakontsus Suhted: · 1925 ja 1938 abielu näitlejatar Jutta Ilse Ingeborg Ellen Zambonaga · 2 MS ajal USAs Hollywoodis. · 1947 USA kodakondsus · 1940ndate lõpus tagasi sveitsi · 1958 abielu Hollywoodi näitlejaga Paulette Goddardiga Elu lõpp · 1967 Saksa valitsuselt liitvabariigi suur teenistusterist · Tervis halvenes · Suri kodus Locarnos pärast 6ndat insulti Looming · Tihti XX kirjandusloost välja jäetud · vaatamata ideoloogiaskeptilisusele, siiski poliitilised teosed
tennise väljaku avamine." 1898 -Kadrioru velodroomi väljakutel korraldati turniir, kuid osavõtjateks olid ainult Eestis elanud välismaalased. 1913 -Eesti spordiselts "Kalevi" korraldatud turniiril osales 20 meesmängijat. Seda võistlust loetakse ametlikult Eesti tennise sünniks. Esikohale tuli tsaariarmee ohvitser Otto Mamers. 1920 -peeti esimesed Eesti meistrivõistlused. Üksikmängus tulid esikohale Ernst Turman ja Ilse Grünberg. 1921 -Kadriorus asutati Tallinna Lawn-Tennise ja Hockey klubi. Väljakud asuvad seal tänini, nüüd on nende omanik "Sini-Valge" klubi. 1922 -Eesti Tennise Liidu asutamine. Liit loodi ühendamaks kõiki Eestis tegutsevaid tenniseklubisid. 1934 -Eesti Tennise Liit astus Rahvusvahelise Tennise Liidu liikmeks ja osales esimest korda Davis Cupi turniiril. Eesti kaotas Poolale 0:5. 1939 -iseseisva Eesti viimased meistrivõistlused enne okupatsiooni. Meestest tuli
tähendus (EKK 2007: 595). Henn Saari on arvamusel (1987: 18), et laenamiseks nimetatakse tavaliselt teistest keeltest uute keeleelementide võtmist. On jaotatud ka välis- ja siselaenamiseks, viimase all eeldatakase laene sama keele allkeelest (nt murde- või slängisõna kirjakeelestumist) või keelesaarelt. Paratamatult laenamine toimub keelekontaktide vahedusel, mis on seotud interferentsi mõistega. Ilse Lehiste järgi tähendab interferents kakskeelsete isikute keeles esinevaid kõrvalekaldeid kummagi keele normidest (Lehiste 1988: 1-2, 94). Ilse sõnul, kakskeelseks võib nimetada isikut, kes on suuteline rohkem kui ühes keeles grammatiliselt õigeid lauseid moodustama. Interferents on järkjärguline ehk siis esineb kordkorraliselt ühelt etapilt teise. Interferents võib figureerida nii foneetikas, fonoloogias, morfoloogias, süntaksis, semantikas kui ka leksikas
Vanalinna Hariduskolleegium Hanna Laura Sarv 8.t Aare Laanemets Referaat Juhendaja Krista Nõmmik Tallinn 2017 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................3 2. Elulugu.....................................................................................................4 2.1 Eluloo Sissejuhatus.............................................................................4 2.2 Laanemets enne "Kevadet"................................................................4 2.3 Kuidas Aare Laanemetsast Toots sai?.................................................4 2.4 Kuulsus teda ei muutnud....................................................................4 2.5 Teatritee..............................................................................................5 2.6. Perekond..............................
Lugu: Ta oli kolhoosi esimees, kuni leiti, et ta ei sobi selleks enam. Asi oli selles, et loomad surid söödapuuduse tõttu. Selles süüdistati Kristjanit. Rajooni täitevkomitee esimees tuli kohale ja sõimas ta läbi. Kristjan vastas, et loomad vajavad sööta, mitte volinikke. Talle pakuti kõrgemat kohta rajoonis, aga ta ütles sellest ära põhimõttega, et kui ta ülemuste arust sellegagi toime ei tule, siis tähtsama koha peal läheb veel hullemini. Perekond: naine Ilse Rannamees; kaks poega; Surmapõhjus: südamehaigus 4.42. Max Krass Sünnikoht: Harala Amet: piimamees Olemus: naistemees; uskus teadusesse Lugu: Kännumäel oli tal uhke häärber ja elu läks väga hästi. Tal oli üle maakonna kuulus tõupull. Ühel kevadel Max küüditati. Ta mattis oma naise 16 steppi. Siis läks ta ülikooli. Kursus kestis seitse aastat. Ta lõpetas selle kumlaudega ja sai ka aukirja
Leetberg), 3) keelekorralduslik (J.V. Veski). Vt Aavik ja Veski. 17. Keele struktuuri uurimine: foneetika, fonoloogia, morfoloogia, süntaks, sõnamoodustus; olulisemad uurijad ja tööd. Foneetika ja fonoloogia · Paul Ariste (1939 doktoriväitekiri ,,Hiiu murrete häälikud", 1946 ,,Eesti foneetika", 1950.-1970nd täiendatud kordustrükid ,,Eesti keele foneetika" · Arvo Eek - 2007 ,,Eesti keele foneetika I" (sissejuhatus, vokaalide kirjeldus) · Ilse Lehiste esimene kõnesüntesaatoril loodud eestikeelne tekst; Välted kujunevad kahest opositsioonist: pikk ja lühike häälik ja pika silbi kaks silbipikkust. Koostöö Eesti foneetikutega. Eksperimentaalfoneetika praegu: Küberneetika Instituut (Einar Meister, Arvo Eek; Lya Meister, aktsent), Tartu ülikool (Karl Pajusalu, Pire Teras, Merike Parve; murded ja soome-ugri keeled; spontaanne kõne), Eesti Keele
tendencies in Uralic languages", 2) keelekorraldusteooria, 3) eesti keele uurimine ja korraldamine. Tiit-Rein Viitso: läänemeresoome keelte fonoloogia sünkrooniliselt ja diakrooniliselt 2008 ,,Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud" Mati Hint: eesti keele astmevaheldus, prosoodia. ,,Häälikutest sõnadeni","Eesti keele sõnafonoloogia I". Murrete ja sugulaskeelte fonoloogia (Karl Pajusalu, Pire Teras, Merike Parve, Ilse Lehiste). Morfoloogia Diakroonia / sünkroonia; keele dünaamika / staatilise seisundi kirjeldamine; analüüsi ja sünteesi suund; deskriptiivne / normatiivne, teoreetiline / rakenduslik lähenemine Sõnamuutmisprotsessi uurimine. Ülle Viks ,,Eesti keele klassifikatoorne morfoloogia" (doktoriväitekiri). Arvutimorfoloogia. Morfoloogiaanalüsaatorid 1995 Eesti keele grammatika I. Morfoloogia, sõnamoodustus Aktiivne ja passiivne morfoloogia (vormide süntees regulaarne või mitte).
Hirvepargi miiting toimus 23. augustil 1987 (MRP allkirjastamise 48. aastapäeval), kaks aastat enne Balti ketti. Eestvedaja: Molotovi-Ribbentroppi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG), üritust juhtis Tiit Madisson. See oli esimene edukas poliitiline meeleavaldus ENSV's. MRP-AEG grupp loodi Pärnu Muinsuskaitse Seltsi varjus 15. augustil 1987. Algsed 7 liiget olid: Heiki Ahonen, Jan Kõrb, Lagle Parek, Tiit Madisson, Mati Kiirend, Jüri Mikk, Ilse Heinsalu. Põhilised teemad: MRP ja selle tagajärjed Baltikumile. See miiting oli oluline alustala ülejäänud Eestis toimunud protestidele ja miitingutele. Üks põhjustest, miks see üritus toimuda sai, oli 32 USA senaatori kiri Gorbatsovile, kes omakorda "käskis" Balti vabariikide liidritel oma rahvas meelt avaldama panna. Esialgselt pidi üritus toimuma Raekoja platsil, kuid linnavõimud määrasid toimumiskohaks Hirvepargi. See tekitas alguses küll
pärast läbielatut. Remarque proovis mitmeid töökohti kiviraidurist spordiajakirjanikuni, kuid miski ei tundunud sobivat. (Matvejeva 1971: 427) Remarque'i on nimetatud üldse väga mitmekülgseks ning seiklusjanuliseks inimeseks. Teda on iseloomustatud fraasidega viimane romantik, kunsti ja Pärsia vaipade armastaja ning kirglik kiirete autodega kihutaja (www.koolielu.ee/pages.php/03030210?txtid=5365&get=1). 1924. aastal kolis mees Berliini ja järgneval aastal abiellus Jutta Ilse Ingeborg Ellen Zambonaga. Abielu näitlejannaga oli tormiline ning kestis vaid 1932. aastani. (http://www.germanculture.com.ua/library/weekly/aa021900a.htm) 1.3. Kirjanikutee 1929. aastal sündis Remarque esimene teos ,,Läänerindel muutuseta" (,,Im Westen nichts Neues"), mis tõi äsjasele kirjanikule kuulsuse praktiliselt üleöö. Kaheksateist kuuga müüdi üle 3,5 raamatu ning aastaga tõlgiti raamat 26 keelde. 1930. Aastal vändati teose põhjal ka film. (http://www.usc
-Elati vaeselt -Prantsuse nimekuju Remarque hakkas ta kasutama pärast ebaõnnestunud kirjanduskatseid -Huvitus kirjandusest, kunstist, loodusest, kollektsioneeris liblikaid -Õed Erna ja Elfriede -Erna hukati II MS ajal vastupanuliikumises osalemise eest (romaan ,,Elusäde") -1916. A läks Remarque vabatahtlikult Esimesse maailmasõtta, sai kohe haavata -1919 lahkus armeest -Õppis õpetajate seminaris -töötas külakoolmeistrina, spordiajakirjanikuna -1925. A abiellus Ilse Jutta Zambonaga -Emigreerus Sveitsi, 1930.a lahutas Ilsest, kuid nad abiellusid uuesti -1939. A siirdus Ühendriikidesse, kus elas Hollywoodis. -Suhtles ,,kadunud põlvkonna" kirjanike Hemingway, Fitzgeraldi ja tuntud näitlejatega Loomingust -Remarque loomingut läbib tõdemus, et inimese tõeliseks vaenlaseks on surm, mitte teine inimene -Surma põhjused on erinevad-vägivald, väljapääsmatu olukord, haigus, õnnetus -elu on habras, seda tuleb hoida
tellijaskond. 1930. aastatest on teada A. Kotli osalemine 10 konkursil, neist ainult kolmel ei pälvinud ta auhinda. Edu võistlustel aitas kaasa karjäärile, kuid veelgi olulisem, et see tõstis ta eesti loovarhitektide esirinda. A. Kotlil polnud kunagi erabürood, kuid just konkursivõitude alusel tulid mitmed eratööd. Kogu oma jäägitu erialase pühendumuse kõrval oli A. Kotli tõsine perekonnainimene. 1931. a. abiellus ta Ilse Heimbergiga, kes oli 1905. a. sündinud Kalvi vallas ja töötas Tallinna Kodumajanduskoolis õpetajana. 1932. a. sündis neil tütar Malle, 1933 järgnes poeg Viido-Peep ja 1937 poeg Tõnu. 2.2. Looming Tagasihoidlik hoone on ilmselt 1934.-35. a. projekteeritud Haapsalu pritsimaja, mis valmis aastal 1937. Oma tööde loetelus A. Kotli tuletõrjehoonet ei maini, kuid ehitis on talle atribueeritav ajalehtede alusel. Algselt oli pritsimaja teine korrus puuvoodriga, praegu katab krohv kogu maja
Fonoloogiline probleem: kuidas käsitleda pikki ja ülipikki vokaale? 3 võimalikku varianti: 1) Lühikesed, pikad ja ülipikad vokaalfoneemid e. kokku 27 vokaalfoneemi (Mihkel Veske). 2) Lühikesed ja pikad vokaalfoneemid e. kokku 18. Pikad foneemid kuuluvad erineva rõhuga (kerge või raske) hääldatud silpi (Tiit-Rein Viitso). 3) Pikad monoftongid on kahe samasuguse vfoneemi ühendid e. kokku 9 vfoneemi (Mati Hint, Arvo Eek, Ilse Lehiste). Lõppseisukoht: foneetiliselt pikad ja ülipikad monoftongid loetakse fonoloogiliselt kahe foneemi järjenditeks. Fonoloogiline põhjendus: pikad monoftongid on funktsioonilt paralleelsed diftongidega (saame-saime). Sarnaselt ka laadivahelduse tulemusel tekkivates monoftongides / diftongides kõrgete vokaalide madaldumine (süsi-söe, lugu-loo). 22. Mis on iseloomulik konsonantide hääldamisele?
rõhuga või raske rõhuga silpideks. Põhiküsimus: kas käsitleda välteid binaarsete või ternaarsete vastandustena. Rõhulise silbi kestuslikud (ja tonaalsed) erinevused on piisavad, et eristada välteid omavahel. Valter Tauli on käsitlenud välteid binaarse vastandusena: silbitasandi kerge ja raske (silbi)aktsent (II ja III välde, resp.). Teisedki silpide kahese vastanduse pooldajad, nt Mati Hint, Martin Ehala, Arvo Eek, Ilse Lehiste on leidnud, et eesti keeles on kaks silbiväldet: lühike ja pikk. Pikad silbid on hääldatud erineva tõhususega: nõrgema e lauge rõhuga (Q2) või tugevama e raske e järsu rõhuga (Q3) Mõned keeleteadlased (Mart Remmel, Tiit-Rein Viitso) on osutanud ka nelja välte võimalikkusele eesti keeles. See väide pole tajukatsetes ega ka akustiliselt kinnitust leidnud. Probleem: ainuüksi esimese silbi kohta infot omades tehakse vahe vaid
korraldamine. ,,Phonological tendencies in Estonian" (doktoriväitekiri) ,,Eesti keele grammatika" I, II;,,Standard Estonian Grammar" I, II Tiit-Rein Viitso: läänemeresoome keelte fonoloogia sünkrooniliselt ja diakrooniliselt 2008 ,,Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud" Mati Hint: eesti keele astmevaheldus, prosoodia. ,,Häälikutest sõnadeni","Eesti keele sõnafonoloogia I". Murrete ja sugulaskeelte fonoloogia (Karl Pajusalu, Pire Teras, Merike Parve, Ilse Lehiste). Morfoloogia Diakroonia / sünkroonia; keele dünaamika / staatilise seisundi kirjeldamine; analüüsi ja sünteesi suund; deskriptiivne / normatiivne, teoreetiline / rakenduslik lähenemine Morfeemide (nii tüve kui tunnuste ja lõppude) varieerumine. Astmevaheldus oli algselt automaatne, kuid nüüd sõnuti erinev. Morfofonoloogia. Tüvevaheldused ja muuttüübid (Viitso, Hint). Ülle Viks ,,Väike vormisõnastik" (1992). Võrdlus soome keelega (Hannu Remes Joensuu ülikoolist).
Luuletaja Raine Raave : „Kas liidab valu ühte meie rahva kui traadid on tema lihas ja luus Tõmmatav hüpiknukk kui tänasel päeval sold ei sõlmi lahti sõlmi, et rõõmus sulada ühtekokku…“ Moodustati spetsiaalne Molotor- Ribbenstropi Paketi Avalikustamis Eesti Grupp (MRP-AEG), kuhu kuulusid asutajaliikmetena Tiit Madissoon, Legle Panek, Heili Ahonen, Jan Kõrb, Ilse Hainsalu, Jüri Mikk ,Mali Kiirend. MRP- AEG esitas taotluse korraldada meeleavaldus, kust minnakse Harjumäele Linda monumendi juurde. Tallinna linnavõimud andsidki loa , sest 23.08.87.a. meeleavalduse kavandamine oli Läänes juba ammu teada ja 32 Ameerika senaatorit olid saatnud Nõukogude Venemaa valitsusjuhile Mihhail Gorbatšovile kirja palvega mitte takistada miitingu toimumist. Tallinna linnavõimude käsul muudeti toimumispaika , nii et Raekoja
Fonoloogiline probleem: kuidas käsitleda pikki ja ülipikki vokaale? 3 võimalikku varianti: 1) lühikesed, pikad ja ülipikad vokaalfoneemid e. kokku 27 vokaalfoneemi (Mihkel Veske); 2) lühikesed ja pikad vokaalfoneemid e. kokku 18. Pikad vfoneemid kuuluvad erineva rõhuga (kerge või raske) hääldatud silpi (Tiit-Rein Viitso); 3) Pikad monftongid on kahe samasuguse vfoneemi ühendid e. kokku 9 vfoneemi (Mati Hint, Arvo Eek, Ilse Lehiste). Lõppseisukoht: foneetiliselt pikad ja ülipikad monoftongid loetakse fonoloogiliselt kahe foneemi järjenditeks. Fonoloogiline põhjendus: pikad monoftongid on funktsioonilt paralleelsed diftongidega (saame-saime). Sarnaselt ka laadivahelduse tulemusel tekkivates monoftongides / diftongides kõrgete vokaalide madaldumine (süsi-söe, lugu-loo). Konsonandid häälikud, mis ei vasta vokaalide definitsiooni tingimustele; õhuvoolule tekib keele
aastate teisest poolest saanud jällegi Tartu Ülikool. Uuritud on põhjalikumalt lõunaeesti vokaale (Pajusalu 1998, Pajusalu jt 2000a, Parve 1998, 2000, Teras 1998a, 1998b, 1999, 2001) ja prosoodiat (Pajusalu jt 2001). Teoksil on ka bakalaureuse- ja magistritöö kirderanniku murrete foneetilistest erijoontest, uurima on hakatud piirkondlike eesti keele aktsentide foneetilist olemust. Uusi andmeid eesti murrete foneetika kohta pakub ka Jaan Rossi ja Ilse Lehiste raamat eesti rahvalaulude temporaalsest struktuurist (2001). Murrete fonoloogiat on käsitletud EKI murdetekstide akadeemilise sarja köidete murdetutvustustes (vt raamatute andmeid eespool). Eraldi monograafiana on ilmunud Salme Nigoli häälikulooline ülevaade Hargla murrakust (Nigol 1994), keskmurde häälikujooni käsitleb Mari Musta ja Aili Univere keskmurde raamat (Must, Univere 2002). Üldistavalt on Võru murde häälikulist eripära vaadelnud Sulev Iva (2000a, 2000b)
Selle eale avaldus Hrustsovi "sula" selles, et perekond sai jälle kontakti sugulaste ja sõpradega välismaal. Ta onu Leo Ameerikast ja Rootsi sugulased Pürkopid ja Mägid hakkasid neile saatma riidekraami ja raamatuid. Esimesest oli neile väga suurt abi, sest nende omad riidevarud olid päris läbi, tänu onule sai korraliku ülikonna, kõige rohkem oli tänulik Arvo Mägile väliseesti raamatuid, mida asus ahnelt lugema. Ema sõbrannadelt Ilse Pariselt Schwarzwaldis ja MarieLouise Erlenmeyerilt Baselis said ka prantsus ja saksakeelseid raamatuid. Nii jõudsid tema kätte Albert Camus' "Katk" ja "Võõras" prantsuse keeles ning muudki huvitavat. Maailm avanes just siis, kui seda kõige rohkem vajas.Kõik tuli korraga . Pere majanduslik olukord paranes. Ema sai jälle töötada õpetajana. Tema virguv kirjandushuvi leidis toitu nii omal maal ilmuvast kui
H 14. Kas omastavas käändes täiend või määrustäiend? Esimene osa kirjutisest > kirjutise esimene osa Tellimus piletitele > piletitellimus H 15. Lisandi ühildumine. INIMESE nimi: dirigent Eri Klasile, laulja Koit Toometa, õpetaja Mari Metsaga, direktor Rein Raja sõnul ... ajaloolase Küllo Arjakase sõnul ... õpilase Peeter Piiriga, külalise Maret Maripuu sõnavõtt Meie kooli direktori Rein Raja sõnul ... Tartu ülikooli audoktorit Ilse Lehistet ... MUUD nimed: Liköör Vana Tallinna > likööri Vana Tallinn, sõiduauto Fordist > sõiduautost Ford 3 Lisandi puudumisel käänatakse nime, nt Sõitis Fordiga, ,,Kalevipojast" on palju kirjutatud. H 16. Hulgasõna ühildumine. Mitu lauljat, enamik lauljaid, osa lauljaid, palju lauljaid Väldi ligikaudsuse topeltväljendust: ligi paar tuhat > paar tuhat või ligi 2000 H 17. Sidendid. * Ja, ning
· Paul Ariste: 1930ndad artikulatoorne foneetika. 1938 ettekanne foneetikakongressil kvantiteedikeelest. Häälikute ja diftongide pikkuse eristavad tähendusi. 1939 doktoriväitekiri ,,Hiiu murrete häälikud", 1946 ,,Eesti foneetika" (sisaldab ka fonoloogiat) · Arvo Eek: häälikute kvantiteet eri silpides; rõhk; välte, rõhu ja intonatsiooni suhted. Eesti keel tsentraliseeritud keelena. 2008 ,,Eesti keele foneetika I" (sissejuhatus, vokaalide kirjeldus) · Ilse Lehiste: supersegmentaalide üldteooria, eesti keele kvantiteet, kõnesüntees. Esimene kõnesüntesaatoril loodud eestikeelne tekst. Fonoloogia: · Põhiprobleemid on prosoodias: välde, rõhk, palatalisatsioon. EKGs puudub foneetika-fonoloogia osa, praegu on alustatud foneetika ja fonoloogia tervikkäsitluse koostamist. · Valter Tauli: 1) maailma keelte muutumine, mitmed raamatud, 2) keelekorraldusteooria, 3) eesti keele uurimine ja korraldamine. ,,Eesti keele grammatika", I, II
Pajusalu jt 1999). Lisaks uuriti Leelo Keevalliku juhtimisel Manilaiu saare murdetava assimileerumist (Grigorjev jt 1997). Erinevate sotsiolingvistiliste eesti keele uurimuste vahekokkuvõtteks võib pidada ajakirja International Journal of Sociology of Language eesti erinumbrit (Hennoste toim 1999), mis sisaldab kokkuvõtva sissejuhatuse eesti keele sotsiolingvistilisest arengust ja uurimisest (Hennoste jt 1999) ning artiklid Raimo Raagilt, Ilse Lehistelt, Anna Verschikult, Karl Pajusalult jt, Jüri Viikbergilt, Triin Vihalemmalt ja Leelo Keevallikult. 19 Leelo Keevallik: -nud/-nd Leele Keevallik uuris oma magistritöös eesti kõnekeele statistiliselt kõige tavalisemat variaablit, nimelt -nud-kesksõna kahe põhilise lõpuvariandi -nud ja -nd kasutust. See
Kann man in Nachkriegsdeutschland von der ,,Stunde Null" sprechen? Nein. Nach der Kapitulation am 8. Mai 1945 war man in Deutschland nicht an einem historischen ,,Nullpunkt" angelangt. Von einem ,,Vakuum" konnte man nicht sprechen, von einer ,,Stunde Null" konnte nicht die Rede sein, auch nicht im kulturellen Leben nicht, trotz der Brüche. Die Traditionen bestanden weiter. Gab es im kulturellen Leben eine Kontinuität? Was bildete den dominanten literarischen Trend der Kontinuität? Kontinuitäten wirken fort. Vor allem die Tabula rasa Stimmung. Literaturexperimente Tradition weiter führen Die ,,inneren Emigranten" geben den Ton an. Warum wurde die Nachkriegsliteratur als ,,Trümmerliteratur" bezeichnet? Wer hat 1952 darüber einen Aufsatz veröffentlicht? Wie überschreibt er seinen Text? Als was für eine Literatur hat man Heinrich Böll zufolge die ersten schriftstelleri...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
