Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"pullist" - 25 õppematerjali

pullist on leitud ka hea kvaliteediga tulekiviesemeid.
thumbnail
15
doc

Kiviaeg ja muinasusund Westis

Esiajalugu on jagatud kolme ajajärku, mis olenes tööriistade valmistamise materjalidest. Nendeks on kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg. Kiviaeg kestis u 12at kuni 2at eKr ning see on jagatud kolmeks ajaks: paleoliitikumiks, mesoliitikumiks ja neoliitikumiks. Paleoliitikumi ajajärgu kuuluvaid esemeid pole Eesti alalt leitud. Esimesed inimtegevuse jäljed leiti Pullist ning esemed on pärit 9at eKr ning sellest saame järeldada, et inimesed on tegutsenud Eesti alal mesoliitikumi ja neoliitikumi ajajärgul. 3 INIMASUSTUSE TEKE Kindlalt ei saa öelda, mil esimesed inimesed Läänemere kaldale elama asusid. Eesti ala katsid pikemat aega jää, koos jäävaheaegadega. Kui inimesed jäävaheaegadel elasidki...

Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eestlaste muinasaeg

Sellest ajajärgust ei tea me eriti palju, kuna kirjalikke märkmeid on vähe. Enamus meieni jõudnud informatsioonist selle aja kohta on tänu suulistele pärimustele, arheoloogilistele väljakaevamistele ning ,,Henriku Liivimaa kroonikale". Eesti vanimad seni teadaolevad inimasustuse jäljed on leitud Sindi lähedalt Pullist . Muistise avastasid geoloogid, kes märkasid vana kruusaaugu uurimise käigus mitme meetri paksuste liivakihtide all õhukest huumuseriba, mis sisaldas loomaluid. Järgnenud arheoloogilistel kaevamistel uuriti läbi üle 1100m2 suurune ala. Avastati mõningaid tuleasemeid ja maasse löödud teritatud vaiade otsi, mis võivad pärineda toonastest elamustest. Asulakohalt leitud orgaaniliste materjalide, nagu puusöe, loomaluude ja...

Ajalugu
63 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Konspekt

SEEM.. Kunst. Seem.võimaldab vähendada pullide arvu, võimalik seemenduseks valida vaid parimaid aretusväärt. pulle, mis suurendab kogu karja aretusv. Kunst.seem. saadakse ühelt pullilt tuhandeid spermadoose, mis lahjendatakse ja Säilit. kõrrekestes või graanulites sügavkülmutatult vedelas lämmastikus temp. ­196 C. kõrge aretusv. pullilt koguda säilit. võimalikult palju spermadoose,suurendada saadavate järglaste hulka. kasutatavast pullist sõltub kogu karja tõuline väärtus Sügavkülmutamine võimaldab transportida, säilitada , kasut. spermat aastaid pärast pulli surma. Loomulik paaritus jaguneb: reguleeritud paaritus ehk käestpaaritus, indlev emasl. suunatakse isasl.juurde , teostatakse paaritus. 1 pulli paarituskoormuseks arvest. aastas 70-80 lehma. vabapaaritus, isasl, vabalt karjas , paaritab indlevaid emasl. 1pulli kohta 40-50 lehma. Kasut. enamasti mullikatell, sageli probleeme nende tiinestamisega, kui kasut.kunst...

Veisekasvatus
191 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Eesti muinasajalugu

pKr hilis rauaaeg u1050-...1300a. pKr ­ Muistised: kinnismuistis, irdmuistis, ajalooline aeg, ­ Muinasaega uurivad teadused: arheoloogia, numismaatika, etnoloogia, rahvaluule, kroonikad, Kiviaeg §2 ­ Pulli asula: u7500a. eKr/asus Pärnu jõe ääres/Sindi lähedal ­ Kunda Lammasmägi: Pullist mõnevõrra hilisem/saarel Kunda järvel ­ Arheoloogiline kultuur: ühelaadsete leidudega muististe rühma/tegevusalade, eluviiside sarnasuse alusel/vb ka etnilise ühtekuuluvuse põhjal, nimetatakse ... ­ Kunda kultuur (mesoliitikum,kalapüük, küttimine/elupaigad vee ääres,tulekivist/kvartsist tööriistad(nooleotsad,kõõvitsad(loomanahalt rasvakihi kaapimisel, luu- ja puitpinna tasandamisel), uuritsad.pistikterad, uuritsad(sarvede...

Ajalugu
216 allalaadimist
thumbnail
3
doc

"Eesti muinasaeg" raamatu kokkuvõte

Neandertallased olid esimesed hominiidid, kes hakkasid matma oma surnuid liigikaaslasi ja võimalik, et just see osutab religiooni algetele. Keskmisel kiviajal, umbes 9600 aastat eKr ühinesid Balti jääpaisjärv Kesk-Rootsis Billingeni kohal ookeaniga ja veetase langes Läänemere nõos. Soojenenud kliimas jätkus jõudsalt metsade kujunemine. Eesti vanimad inimasutuse jäljed on leitud Sindi lähedal Pullist , mille vanus võib olla 9000-8550 aastat eKr. Arvatavasti jäeti Pulli peatuspaik maha pidevate üleujutuste tõttu. Pulli asukatega alanud etappi Eesti ajaloos nimetatakse üldise esiajaloos kronoloogilise jaotuse järgi Mesoliitikumiks ehk keskmiseks kiviajaks. Kunda lähedal asuva leiukoha järgi on hakatud seda perioodi nimetama Kunda kultuuriks. Asulakohad rajati veekogude äärde. Keskmise kiviaja teisel poolel asustati Mandri-Eesti vahetu rannikuvöönd ja saared...

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Inimkonna ajaloo algus

Inimkonna ajaloo algus.........................................................................................................................................3 2. Muistsed kütid ja korilased...................................................................................................................................3 3. Varajased põlluharijad ja karjakasvatajad.............................................................................................................3 4. Kujuneb klassiühiskond .......................................................................................................................................4 5. Muinasaeg Eestis...................................................................................................................................................4...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
28
pdf

Kiviaeg

KIVIAEG Kiviaeg jaguneb: Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg Neoliitikum ehk noorem kiviaeg Paleoliitikumist Eesti alal rääkida ei saa, kuna siin valitses siis alles jääaeg. Euroopasse jõudsid inimesed 40-35 000 aastat tagasi. Viimast jääaega nimetatakse Valdai ehk Weichseli jääajaks. Selle kõrgaeg oli 24-22 000 aastat tagasi. Eesti kohal oli sel ajal kuni 1,5 km jääd. Jää sulamine toimus järgukaupa, kujundades meie maastikku. Eestis võis olla asukaid ka enne viimast jääaega, jälgi pole neist aga säilinud. Küll on aga Kesk-Soomest Susiluola koopast leitud Eemi jäävaheaja kiht mõnesaja m2 alal. Kihist tulid välja mõned primitiivsed tööriistad, ca 125-120 000 a vanad. Võib seega arvata, et jäävaheaegadel elas inimesi ka praeguse Eesti alal. Eestis lõppes viimane jääaeg umbes 10 500 ema. Jää sulamisest alates hakkas "kokku surutud" olnud maakoor kerkima ­ sellest on tingitud maatõus. Eestis on maatõus e...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
7
doc

5. klassi ajaloo kokkuvõte

Mõisted: eKr ­ aeg enne Kristuse sündi pKr ­ aeg pärast Kristuse sündi sajand ­ aeg, mille kestus on sada aastat aastatuhat ­ aeg, mille kestus on tuhat aastat e.m.a ­ enne meie ajaarvamist m.a.j ­ meie ajaarvamise järgi 3. KUIDAS ELASID MUISTSED KÜTID Vanim teadaolev asula Eestis leiti Pärnu jõe äärest Sindi lähedalt Pullist . Selle vanus on umbes üheksa ja pool tuhat aastat. Muistsed inimese elasid külades. Nad elasid püstkodades ning said toitu kas jahti pidades või korilusel käies. Inimesed elasid mitmekesi, sest siis nad said hakkama. Muistsed inimesed kaunistasid oma savinõusid kammidega ning seda stiili nimetati kammkeraamikaks. Mõisted: kammkeraamika ­ savist nõud, mis on kaunistatud kammitaolise esemega vajutades sugukond ­ inimrühm, millesse kuuluvad inimesed on omavahel sugulased...

Ajalugu
39 allalaadimist
thumbnail
23
pdf

Euroopa muinaskultuurid - konspekt

Kunda asula leiti 1870ndatel. Viimasel jääajal oli Eesti 1-2km paksuse jääkihi all, mis surus maad allapoole. Kui jää ära sulas, siis hakkas maapind tõusma. Praeguseni on juba 138m tõusnud. Pulli asula Pärnu jõe ääres on kõige vanem Eestis olevaist. Sealt on leitud ka tuleasemeid, sealsed elanikud olid arvatavasti sisserändajad. Pullist on leitud ka hea kvaliteediga tulekiviesemeid. Mõned on leitud ka Sindi-Lodjas ja Kundas. Kunda kultuuris olid teatud tüüpi esemed ja sarnane majandusviis. Ka nende kinnismuistised on sarnased. Elanikud võisid etniliselt ühtsed olla ­ suhtlesid ja rääkisid sama keelt. Kunda kultuuri iseloomustab väga rohke luust ja sarvest esemete valmistamine, see ongi Kunda kultuuri peamine tunnus. Olid luuharpuunid, luuahingud, luust nooleotsad, sarvest kirvepea, luust talb ja ka luust õngekonksud...

Euroopa muinaskultuurid
289 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kultuurilooline tõlge Portugal

Siis, kui touleirod ergutavad jalgsi pulle oma keepidega viibutades, pistab ratsanik 4,5 või 6 farpat eluka kaela, seega ajades looma vihale. Kuna ta töö on läbi ja pull näitab väsimuse märke, suundub cavaleiro rühma forcadodo poole, meeste poole, kes enne relvastati mingisuguse hargiga või forcadoga. Meeskond koosneb tavaliselt kaheksast mehest, kes on beezi, pruuni ja punasesse rõivastatud ning kes marsivad ringi. Nende ülesanne on pullist jagu saada, võistluse järk, mida tuntakse kui pega. Juht, kandes rohelist keepi pika teravikuga, jooksed pikkade kohmakate sammudega pulli juurde, õhutades teda karjumisega. Ta proovib elukat selle sarvede abil vallutada, samal ajal kui tema kaaslased teevad pulli liikumisvõimetuks; kui see on liiga raske, peab juht vallutama pulli küljelt samal ajal, kui üks meestest, rabejador, tõmbab pulli sabast ja keda tuisatakse kaasa. Mõnedel võistlustel selles...

Kultuurilugu
13 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Muinasaeg Eestis ( tabelid )

kiviaeg 5000eKr ning väga paljud puus luust õngekonksud, läheduses pärinev Pulli asula ehk * tulekivi parim, selle kalatõked, algelised võrgud * liiklemisvõimalused * enne Pulli asulat avastati Kunda mesolii- kõrval kasutati kvartsi; ja mõrad) jõgedel Lammasmägi, mis on Pullist tikum neist valmistati väikesi * veelindude ja vee äärde * elati 15-30 liikmeliselt, noorem tööriistu; tarvitati tulnud metsloomade koosnes 2-4 perest * Kunda asula järgi Kunda lõikamiseks, kraapimiseks küttimine * rändav eluviis, elukohta kultuur, mis on levinud Lõuna-...

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
3
txt

Harala elulood

Augus Kikas (1900-1946) Pud krvetas suvivilja, sda krvetas mu talu, puskar krvetas mu enda. Hugo Pss klavolinik Hobused ja lkilki olid mu sbrad. Naistega ei saanud ma ldse lbi. Mu kaheksa hektarit olid surutud Knnume ja riigimetsa vahele. Vlgnesin Maxile vaid he krvakiilu- see ji noorplvest,klasimmanilt. Mul olid tuvasikad tema le maakonna kuulsast pullist . Prast sda kutsuti mind vallamajja,anti ktte paberid,tindipliiats ja pss. Lksin normiteateid viima. Peremehed vaikisid,koerad olid kurjad. Metsavennad tulid hel l, prutasid automaadiga akanale ja Kitsniku Elmar tles,nende peamees,kisas: (Kebi les!Peetrus ootab punast hinge!) Mu vintpss oli jnud vallamjja, kirve olin htul unustanud haopinusse. Aare Lemvalts Kitsniku Elmar ja tema kamp vtsid mu kinni kuusikus Saluotsa raudteejaama lhedal tol tuisusel detsmbrikuu htul,...

Eesti keel
25 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Elu Eestis enne vallutussõdasid.

MUINASAEG Elu Eestis enne vallutussõdasid. Muistsete küttide elu Esimesed elanikud saabusid Eestisse väga ammu. Vanim teadaolev muistsete küttide ja kalastajate asule leiti Pärnu jõe äärest Sindi lähedale Pullist . Selle vanus on üheksa ja pool tuhat aastat tagasi. Muinasasulate elanikud valisid oma peatuskohtadeks kalarikaste jõgede ja järvede kaldad, ümberringi olid raskesti läbipääsetavad ürgmetsad, milledes elasid metsloomad. Lihtsam oli küttida loomi kes tulid veekogudeäärde jooma. Muistsed inimesed elasid külades, eluasemeteks ritvadest sõrestikega ehitatud püstkojad, mida suvel katsid kasetoht ja puukoor, talvel loomanahad ja mättad. Igas püstkojas oli keskel...

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Ülevaade Eesti muinasajast

KESKMINE KIVIAEG 9600-5000 aastat eKr ehk mesoliitikum Jääaja lõpuks arvatakse olevat aastat 9600 eKr. Soojenenud kliimas jätkus jõudsalt metsade kujunemine. Valdavateks puuliikideks olid kask ja mänd, kuid esines ka haaba ja teisi lehtpuid. Jääajale iseloomulik fauna vahetus metsloomadega, nagu põder, kobras, karu jne. Eesti vanimad seni teadaolevad inimasustuse jäljed on leitud Sindi lähedalt Pullist . Sealt leiti mõningaid tuleasemeid ja maasse löödud teritatud vaiade otsi, mis võivad pärineda toonastest elamutest. Kultuurkiht oli vaid 5-15 cm paksune. Leidudeks tulekivist valmistatud väikeesemed: - Kõõvitsad - Noad - Uuritsad - Nooleotsad - Kivitööjäägid Aulakohast leitud orgaaniliste materjalide vanusemäärangute järgi elati selles laagripaigas umbes 9000-8550 aastat eKr. Arvatavasti oli Pulli hooajaline peatuspaik. Tõenäoliselt elati...

Euroopa muinaskultuurid
17 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Aretusõpetuse vastused

a 1. Aretusõpetuse ajalugu kuni 1900 Juba Hippokrates (460...377 e.m.a.) märkis mõlema sugupoole tähtsust järglaste omaduste kujunemisel. Tema arvates eraldavad kõik kehaosad suguproduktidesse üliväikesi osakesi. Aristotelese (384...322 e.m.a.) arvates loode areneb ema verest, millele isa seeme annab arenemisskeemi. Seega mõistis ta info tähtsust organismi arengus. Avicenna (980...1037) rakendas Aristotelese seisukohti hobusekasvatuses. Ta kasutas puhasaretust isasloomade saamisel. Tema seisukohtadel oli oluline tähtsus araabia hobusetõu kujunemisel. Aga samuti lambakasvatuses. Edu saavutati Hispaanias peenvillalammaste aretuses. Kujunenud meriinotõud (peenvillalambad) panid aluse maailma peenvillalambakasvatusele. william harvey (1578...1657) hüpotees: elusorganismid arenevad munast, mida elustab isase seeme. sellega tehti lõpp hüpoteesilie, et elu tekib ise. Kapitalimiperiood tõi kaasa palju av...

Aretusõpetus
93 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Zoroastrism

See pärineb esimesest aastatuhandest eKr Zoroastrism on varaseim teadaolev dualistlik ja maailmalõpust kõnelev usund. Põhineb prohvet Zarathustra õpetustel, kes seda reformis 6. saj eKr ja pani aluse püha raamatu Avistale. ÜLDINE Zoroastrism põhineb võitlusel valguse ja headuse maailma ning pimeduse ja kurjuse maailma vahel. Valguse ja headuse maailma valitseb jumal Ahuramazda Pimeduse ja kurjuse maailma valitseb jumal Angramanju, kes on ka ühtlasi Ahuramazda kaksikvend. ZARATHUSTRA Kreeka keeles Zoroaster Sündis pronksiajal Spitama klanni. Töötas preestrina Tal oli naine, kolm poega ja kolm tütart. Tõrjus eemale pronksiaja mitmejumala klassistruktuuriga Iraani religiooni Oli loomaohverduste vastu Suri 70-aastasena ZARATHUSTRA VISIO...

Filosoofia
13 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

„Reflections on the bull-slaying scene“ – John R. Hinnells

Kõigepealt on raske leida näidet reljeefist, millel koer ja madu omavahel võitleksid. On reljeefe, millel üks neist puudub ja ka selliseid reljeefe, kus pole kumbagi kujutatud. Neil reljeefidel, kus koer ja madu on kujutatud lähestikku, pole märgata mingit konflikti, nad küll sirutuvad mõlemad pullist voolava vere suunas, kuid üksteisele tähelepanu pööramata.5 Sellest lähtuvalt leiab Hinnells, et mao ja koera vahel konflikt puudub. Edasi uurib ta madu kui iseseisvat sümbolit ja võimalust, et madu võiks Mithrase reljeefil esindada kurjuse jõude. Mithrase-aegsetel stseenidel, kus madu kujutatakse, ei tundu olevat tegu kurjuse sümboliga, näiteks on madu kujutatud sündimis-stseenidel, koos selliste sümbolitega nagu muna või...

Religioon
1 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Euroopa muinaskultuurid konspekt

Esimesed eestlased tapsid viimase Euroopa mammuti? Siberis surid mammutid välja u. 1700 e.m.a. Pulli asula on teadaolevalt vanim Eesti asula. Pulli asustati u. 11k a. tagasi. Pulli asulast leiti kokku 1175 eset. Enamuse moodustasid tulekivist tehtud tööriistad ning nooleotsad. Tulekivi leidub Eestis vaid väga vähestes kogustes, seetõttu kasutati kvartsi. Regiooni ainukesed suured tulekivimaardlad asuvad Lõuna-Lätis, Leedus ja Valgevenes. Pullist leitud tulekivi sarnanes enim Leedus ja Valgevenes leiduva kvaliteettulekiviga. Selle baasil võib oletada, et regioonis tegeldi kaubandusega. Zvejnieki kalmistu - Kunda kultuuri suurim kalmistu. Kunda kultuuris pole avastatud ühtki kindlalt sellele kultuurile omast kalmistut. Arvatavad Kunda kultuuri kalmistud Eestis: Kivisaare (Viljandimaa, Kolga-Jaani vald) Veibri (Luunja vald, Ihaste külje all) Eesti vanim matusekoht. Neoliitikum ja viljelusmajanduse levik...

Euroopa muinaskultuurid
40 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Eesti Muinasaeg

mis olid väga hoolikalt lihvitud ja sisse puuri -tud silmaaugud. Tuntumad Pulli (9000- 8500 a Tamula, Akali (Peipsi järve ääres), Narva asulad(dateering) eKr) Joaoru. Sindi-Lodja (200 a Pullist noorem) Kunda Lammasmäe (umbes 8500 a eKr) Asulad, hooned Asulad paiknesid Asulad paiknesid Asulad paiknesid jõgede ja järvede enamasti jõgede ja kaugemal suurtest ääres. Elati järvede ääres, mõned veekogudest. Majad...

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
158
pdf

Veisekasvatuse alused

EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA JA TÕUARETUSE OSAKOND LOENGUKONSPEKT VEISEKASVATUSE ALUSED Koostas: dots. Einar Orgmets Tartu 2008 VEISEKASVATUS SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................2 1. VEISTE KODUSTAMINE JA ULUKEELLASED.....................................................................4 1.1. VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE. .............................................................................................................. 4 1.2. VEISTE ULUKEELLASED...

Põllumajandus
49 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun