Joosep Lall , 12c POPkunst forever! Niisiis, käisin KUMU's vaatamas näitust ,,POPkunst forever." Tegemist on Kumu kunstimuuseumi suures saalis oleva näitusega, mis annab ülevaate Eesti popkunsti algusaastatele. Näitusele on kogutud töid ja muud informatiivset materjali nii muuseumi- kui erakogudest alates aastast 1966. Selle näituse kuraatoriks on Sirje Helme, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli kunstiajaloo erialal ning alates 2005
sobivaid allikaid. Näiteks võib artikli autoril olla veel teemaga seotud artikleid või on mingil arvamuslool kasutatud kirjanduse loetelu, seejuures on võimalus ka teisi samal teemal kirjutatud allikaid uurida. Inforohkuse korral tuuakse probleemina välja ka inimeste liigne internetis olek. Kuna internetis on nii palju võimalusi, siis veedetakse meeleldi aega erinevaid tegevusi internetis tehes. (Lall, 2014) Näiteks on populaarne sotsiaalmeediates suhtlemine. Internetis suhtlemist aga ei saa võrrelda päriselus toimuvaga. Nii jääb suur osa vestlusest puudulikuks, sest ei nähta vestluskaaslast. Aine infoallikad ja infootsing raames olen erinevaid ülesandeid lahendades palju uusi teadmisi saanud ja uusi lehekülgi avastanud. Enamikes ülesannetes pidi erinevate lehekülgedega tutvuma ja see tuli kindlasti kasuks, sest edaspidi, kui neid lehekülgi on vaja või oleks sobilik kasutada,
– eeskujud ja vaenlased. Nõukogude tõlkekirjanduse mõju: A.Gaidar „Timur ja tema meeskond“, V.Gubarev „Pavlik Morozov“; lasteperioodika osa nõukogulikus kasvatuses. Pioneer, Säde, Stalinlik Noorus. Aino Tigase „Keerdsõlm“ (1948), „Meid kutsub signaal“ (1953) jt pioneerijutud. Lähem ja kaugem ajalugu: Aadu Hint „Vesse poeg“ (1948), Leida Tigane „Vanaema maja“ (1948), Lall Kahas „Sõbrad“ (1949). Loodus- ja loomajutud. R.Roht “„Ahnuse palk“ (1947), „Mäger Urask“ (1947), Johannes Kallak raamatutes “Tedrepoeg Pii-Pii” (1946), “Summ-Summ” (1947), „Tiit ja siilirahvas“; popuraarteaduslik oli A.Hindi „Angerja teekond“ (1950). August Jakobsoni loomalugude töötluste kogumik ”Ööbik ja vaskuss” (1947).
Olümpiavõitja - Kristina Smigun-Vähi Referaat Autor: Sarah-Liis Seppel Juhendaja: Helis Lall 3. klass Nissi, 2009 Sisukord: Sissejuhatus...................................................................3 Karjäär...........................................................................3 Lõppsõna.......................................................................4 Kasutatud kirjandus.......................................................5
Türje 11 10 9 Uudeküla 108 107 108 Vadiküla 7 6 5 Vajangu 382 378 381 Vistla 23 22 21 Võhmetu 15 15 14 Võhmuta 52 52 51 KOKKU 4464 4442 4425 Omavalitsus Vallavanem- Toomas Uudeberg Vallavolikogu esimees- Andrus Freienthal Volikogu aseesimees- Rein Lall Liikmed- Ain Aasa Vaike Amur Vardo Arusaar Vatslovas Budrikas Tiit Vettik Eigo Laur Jüri Liblik Sirje Major Pavo Raudsepp Marmelt Riibe Valdo Simonlatser Maire Tamm Vello Viilver Väino Virks Helle Pärna Haridusasutused Lasteaiad- Sääse Lasteaed Tamsalu Lasteaed Krõll Vajangu Lasteaed
Nissi Põhikool Loodusõpetus 3. klass Sarah Liis Seppel Selgroogsed ja selgrootud loomad Referaat Juhendaja:õp. Helis Lall 2008, Nissi Sisukord: Sisukord..................................................................2 Sissejuhatus.............................................................3 Siil- Selgroogne loom.............................................4 Vähk- Selgrootu loom............................................5 Kasutatud kirjandus................................................5 Sissejuhatus Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomad hõimkonna suurim alamhõimkond.
võib-olla tulenes sellest tema kirjanduslik anne, näiteks lõpukirjandi sai Alo hindeks "5". Kõige tugevam oli ta matemaatikas, aga nõrgaks küljeks oli vene keel, sest ignoreeris seda täielikult. Alole meeldis osa võtta ka näidenditest ja muudest taolistest üritustest, seega pidi ema tihti kostüüme õmblema, küll Alole ja hiljem ka tema õele Adele. Alo suhtus soojalt oma klassijuhatajasse Eino Veskisesse ja ka spordikooli treener Mati Lall oli suureks autoriteediks. Alo oli 8-aastane, kui sündis õde Ade. Ta hoidis oma väikest õde väga ja nad said hästi läbi. Eriarvamusi tekkis siis, kui õde oli 13-14-aastane. Nende kodus käis alati palju lapsi külas. 5. klassist alates hakkas Alo tegelema palju spordiga. Eriti võlusid teda korvpall ja kergejõustik. Vahepeal oli isegi aeg, kus ta pidi muusikakooli spordi pärast pooleli jätma (13-14-aastasena), kuid 2 aastat enne lõpetamist meeldis talle
Kooli- ja pioneerijutud, nt: Aino Tigane Keerdsõlm 1948, Meid kutsub signaal 1953; Holger Pukk Kaks punast kaelarätti 1953, Salga au 1955. Vabama ja loomingulisema osa moodustavad looma(muinas)jutud: autoriteks Richard Roht, Juhan Kallak, August Jakobson, Leida Tigane. Hinnatavat leidub lasteluules (Kersti Merilaas, Felix Kotta, Ralf Parve), selle ideoloogilistele märkidele vaatamata. Elulisuse ja fantaasiarikkuse suunas 1950ndate teisel poolel ja 1960ndatel. Tõsielukirjanduse edusammud: Lall Kahas, Pisilugusid Jalukselt 1956; Silvia Rannamaa, Kadri 1959; Villem Gross, Ühe poisi suvi 1956 ja Tiivasirutus 1958. Tüdrukute- (Silvia Truu, Heljo Mänd, Aino Pervik) ja poistekirjanduse (Eno Raud, Jaan Rannap, Holger Pukk, Heino Väli) klassikaliselt iseloomuliku temaatika ja kujutuslaadi eristumine ning sobitumine tollastesse oludesse. Kunstmuinasjutu ja fantastika taaselustumine: Vladimir Beekman, Aatomik 1959,
kirjanduse vastu ja võibolla tulenes sellest tema kirjanduslik anne, näiteks lõpukirjandi sai Alo hindeks "5". Kõige tugevam oli ta matemaatikas, aga nõrgaks küljeks oli vene keel, sest ignoreeris seda täielikult. Alole meeldis osa võtta ka näidenditest ja muudest taolistest üritustest, seega pidi ema tihti kostüüme õmblema, küll Alole ja hiljem ka tema õele Adele. Alo suhtus soojalt oma klassijuhatajasse Eino Veskisesse ja ka spordikooli treener Mati Lall oli suureks autoriteediks. Alo oli 8aastane, kui sündis õde Ade. Ta hoidis oma väikest õde väga ja nad said hästi läbi. Eriarvamusi tekkis siis, kui õde oli 1314aastane. Nende kodus käis alati palju lapsi külas. 5. klassist alates hakkas Alo tegelema palju spordiga. Eriti võlusid teda korvpall ja kergejõustik. Vahepeal oli isegi aeg, kus ta pidi muusikakooli spordi pärast pooleli jätma (1314aastasena), kuid 2 aastat enne lõpetamist meeldis talle
kirjanduse vastu ja võib-olla tulenes sellest tema kirjanduslik anne, näiteks lõpukirjandi sai Alo hindeks "5". Kõige tugevam oli matemaatikas, aga üheks nõrgemaks küljeks oli vene keel, sest ignoreeris seda täielikult. Alole meeldis osa võtta ka näidenditest ja muudest taolistest üritustest, seega pidi ema tihti kostüüme õmblema, küll Alole ja hiljem ka tema õele Adele. Soojalt suhtus oma klassijuhatajasse Eino Veskisesse ja ka spordikooli treener Mati Lall oli suureks autoriteediks. Alo oli 8-aastane, kui sündis õde Adele. Ta hoidis oma väikest õde väga ja nad said hästi läbi. Eriarvamusi tekkis siis, kui õde oli 13-14-aastane. Nende kodus käis alati palju lapsi külas. 5. klassist alates hakkas Alo tegelema palju spordiga. Eriti võlusid teda korvpall ja kergejõustik. Vahepeal oli isegi aeg, kus ta pidi muusikakooli spordi pärast pooleli jätma (13-14-aastasena), kuid 2 aastat enne lõpetamist meeldis talle
jätkatakse mängu veel ühe või kahe punkti võiduni). Maailmameistrivõistlustel peaks uus süsteem esmakordselt kasutust leidma 2002. aastal. MEISTREID EESTIST Jüri Tarto, Jaak Nuuter, Boris Bogovski, Alfred Kivisaar, Peeter Pajumägi, Aleksander Adojaan, Tiit Vapper, Henry Aljand, Peeter Munitsõn, Ain Matvere, Kalle Kaljurand, Andres Ojamaa, Heiki Sorge, Raul Must, Helle Mall Pajumägi, Reet Valgmaa, Riina Valgmaa, Marika Dolotova, Mare Reinberg, Ann Avarlaid, Terje Lall, Anneli Lambing, Kairi Viilup, Liia Dubkovskaja, Kelli Vilu, Kati Tolmoff, Piret Hamer, Helen Reino, Karoliine Hõim. KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks võib öelda , et sulgpall on läbi aegade mängitud mäng. See sobib nii lastele, kui ka täiskasvanutele. Seda mängida on väga põnev ja lihtne. See on ka väga tuntud mäng, mille mängimiseks pole erilisi asju vaja. Eestis on saanud sellel alal nii mitmetki ka meistriteks. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.badminton.ee http://et.wikipedia.org www
sulgpallis (Balti mats). Esimesel kolmel aastal leppis Eesti seal kolmanda kohaga, esimene võit naabrite üle saavutati aastal 1968, kui koondisse kuulusid Skaidrite Nurges, Reet Valgmaa, Riina Valgmaa, Jüri Tarto, Raivo Kristjanson ja Jaak Nuuter . NSVL-i koondisse on kuulunud Reet Valgmaa (mängis Inglismaa vastu). Noortest on olnud NSV Liidu koondise kandidaadid Tiit Vapper, Mare Reinberg (Pedanik), Katrin Paeväli (Aru), Andres Ojamaa, Anneli Lambing (Parts), Terje Lall. Mängu olemus: Sulgpalli mängitakse üks ühe või kaks kahe vastu (üksik- või paarismäng) väljakul pikkusega 13,41 m ja laiusega 5,18 m (üksikmängus) või 6,1 m (paarismängus), mis on jagatud keskelt 1,55 m kõrguse võrguga kaheks. Mängijad löövad reketitega sulgpalli edasi-tagasi üle võrgu ja püüavad sundida vastast eksima (lööma palli võrku, väljakupiiridest välja või laskma selle oma väljakupoolele maha kukkuda)
on praktiliselt mehhaaniliselt isoleeritud, sellest tulenevalt seal mõjuvate koservatiivsete jõudude summaarne moment on võrdne nulliga. Järelikult pendli äärmises, maksimaalse hälbe asendism paigalseisu hetkel, on võrdsed võnkumise alghälvet põhjustava jõu moment ja raskusjõumoment.eelneva põhjal, mainitud jõudude momentide summa on võrdne nulliga ehk need jõumomendid on võrdsed ja vastassuunalised vektorid. Võnkumise alghälvet põhjustava jõu moment: M(lall)=I Masspunkti inertsmoment: I=ml² ,kui lkaugus pöörlemistsentrist Raskusjõu moment: M(rall) =mg*l Mehhaniliset isoleeritud süsteemi puhul: M(lall) +M(gall) =0 ml²¨+mglsin=0 ¨+g/l*sin=0 =acos(0t+) =0asin(0t+) ¨=0²acos(0t+) 0²+g/l*sin=0 0²+g/l=0 ning 0²=g/l ¨+0²=0 Pendli harmonilise võnkumise periood: T=2/0=2(l/g) 1.5.3.Füüsikaline pendel Jäika keha,mis saab võnkuda raskusjõu mõju ümber raskuskeskmest kõrgemal oleva võnketsentri ja omab
Kosk Kose Koskel Koskla Kudres -e Kuld Kulla Kuller -i Kuma Kumav -a Kurg Kure Kuus Kuue Kuusk Kuuse K�iv -u K�la K�lav -a K�olemb -e K�rb K�rve K�u -e K�uk K�ugu � �esivanem� K�bi K�blik -u K�gi K�e K�ge � �k�gu� K�gu K�o K�hr -i K�pp K�pa K�re -da K�rg K�rje � ka �mustr�hn� K�rmas K�rma III v. K�rme K�rp K�rbi Kylimit -u Kyllelemb -e Kyylemb -e Laas Laane Lagle Lahe -da Lahke Laine Lall -i Land Lannu Lang -u Lauge Laul -u Lee Leebe III v. Leedu Leek Leegi Leelo Leet�iv Lehis -e Leht Lehe Leib Leiva Leid Leiu Leil -i Lemb -e Lembit -u Lemm -e � �narmas�, �helves� Lemmik -u Lemming -u Leppet�iv -u Lible Liblik -a Liisk Liisu Liiv -a Lill -e Loit Loidu Loits -u Luule L�mm -u L�o L�pp -e L�una L��m -a L��sk L��sa L�ttelemb -e L��s L��ne Maa Maasikas Maasika Madar -a
meistrivõistlustel on Reet Valgmaa saavutanud kaks meistritiitlit nii üksik- kui ka paarismängus, Riina Valgmaal on kaks tiitlit paarismängust ja üks hõbemedal üksikmängus. Noormeestest on NSVL-i noortemeistriks tulnud Henry Aljand, paarismängus on korra medalile tulnud ka Tiit Vapper. NSVL-i koondisse kuulunud Reet Valgmaa mängis Inglismaa vastu. Noortest on olnud NSV Liidu koondise kandidaadid Tiit Vapper, Mare Reinberg , Katrin Paeväli, Andres Ojamaa, Anneli Lambing ja Terje Lall. Sulgpalli olümpiadebüüdil 1992. aastal Barcelonas mängis USA võistkonnas väliseestlane Cris Jõgis, kes on mitmekordne USA sulgpallimeister. Nii Rahvusvahelise Sulgpalliföderatsiooni (IBF) kui ka Euroopa Sulgpalli Liidu (EBU) liige on Eesti Sulgpalliföderatsioon aastast 1992. Kuidas tehakse sulgpalle? Sulgpalle valmistatakse valgete hanede ja partide tiibade alt saadavatest sulgedest.Põhiliselt hanede
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ärikoolituse Õppetool Gaili Lall ÄJ-09 Muutused Eesti majanduses seoses euro tulekuga Ainetöö õppeaines ,,Eesti majandus" Juhendaja õpetaja Hillar Punamäe Väimela 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.................................................................................
Ta püstitas pikamaajooksudes üle 20 Eesti rekordi. 1928 osales ta kestvusjooksul Los Angelesest New Yorki (Bunion Derby). 1944 põgenes Rootsi, kus töötas kullassepana. Heino Sild (10. aprill 1944 9. mai 2009) oli eesti kergejõustiklane, kuulitõukaja. Heino Silla nimel on Eesti kuulitõukerekord 20.53, mille ta püstitas 1979. aastal Budapestis. Samuti on tema nimel Eesti siserekord 19.87, mille ta püstitas 1979. aastal Vorosilovgradis. Tema poeg on odaviskaja DonaldAik Sild. Annika Lall (sündinud 19. juulil 1962) on eesti kergejõustiklane. Lõpetas 1981. aastal Tallinna Spordiinternaatkooli ja 1989 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Tema treeneriteks on olnud Tiiu Jurkatamm ja Toomas Merila. Töötanud 1983. aastast alates militsionääri ja politseinikuna, aastast 1997 politsei juhtivinspektorina. Aastatel 19781981 võitis Nõukogude Liidu noorte ja juunioride meistrivõistlustel 5 medalit, sealhulgas 2 kulda. Eesti meistrivõistlustel on võitnud 7 medalit (1985
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Organisatsioonikäitumise eriala Timo Jaagre, Eduard Kamenski, Merje Klopets, Sander Küttis, Marja-Tiina Lall, Kätlin Rimmeld EKSPERIMENT: eetiline käitumine organisatsioonis kohvi tarbimise näitel Uurimisplaan Aine: Uurimismeetodite seminar Tallinn 2018 Sissejuhatus Käesolevas kodutöös avanes meil hea võimalus kasutada eksperimenti. Erinevatest tekkinud
.. siin metsas ei maksa raha midagi. (Naerab OSVALD: Mina räägin ju „sina“. Ma olen rõõmust. Kallistavad Lauraga.) No nii, kui sulle algusest peale „sina“ ütelnud! Kas sa palju te olete mõelnud? (Võtab rahakoti. nüüd hakkad taipama? Mõtle ka ikka natuke! Osvald pöörab selja ja läheb akna juurde. (Paus.) Paus.) LAURA: Ma vabandan, aga siin on mingi OSVALD: Trall-lall-laa, trall-lall-laa. arusaamatus. Midagi on väga valesti. (Vaikselt.) Laura jääb hommikuni siia OSVALD: No näed! Sa saad aru, et midagi kuivama ja kosuma, aga sina lähed nüüd on. Ei ole tähtis, kas valesti või õigesti. õue... ja tuled hommikul. Nüüd küsi minu käest ja mina vastan sulle. ROLAND: (Laurale.) Ma ei tea. Ma lähen ja Istume laua taha. Istu, kuhu meeldib, minul kõnnin siis natuke
ROLAND: Kui rahas on küsimus, siis ma maksan peavarju eest viietärnilise hinna. 4 5 OSVALD: Miks sa siis hääletad? LAURA: Juhtus niimoodi. Me tõesti maksame! ROLAND: Läks meelest pakkuda, tundus, et siin metsas ei maksa raha midagi. (Naerab rõõmust. Kallistavad Lauraga.) No nii, kui palju te olete mõelnud? (Võtab rahakoti. Osvald pöörab selja ja läheb akna juurde. Paus.) OSVALD: Trall-lall-laa, trall-lall-laa. (vaikselt) Laura jääb hommikuni siia kuivama ja kosuma, aga sina lähed nüüd õue... ja tuled hommikul. ROLAND: (Laurale.) Ma ei tea. Ma lähen ja kõnnin siis natuke? LAURA: Võta minu sall. ROLAND: Laura... (teeb ukse lahti) LAURA: Roland... OSVALD: (Rolandile rõõmsalt) Lased külma tuppa! Mine juba, mis sa jutustad! (Roland lahkub.) 2 stseen Osvald variseb kokku, jääb lamama. Hingab kiiresti. LAURA: (vaikselt) Appi!
niimoodi, kuidas teie kuulsite." Kuid sageli kuuleb rahvasuust ka laule, mis oma väljendusviisilt on väga naturalistlikud. Üks poiss (see võis ka Kihnu poiss Theodor Saar olla) tõstis käe ülesse, et temal on paar viisi laulda. Kreek kohe nõus kirja panema. Laul oli aga sõnade poolest nii "vägev", et tüdrukud punastades käed näo ette panid ja lõpuks Kreekki pidi tähendama: "Kuulge teie, laulge ikka niisugused kohad la, la, la, lall." Poiss lauliski [niimoodi] viisi lõpuni ja [pidanud sõnad paberile kirjutama]". Niisiis suhtus Cyrillus Kreek õpetajaametisse loomingulise vabadusega ega pööranud erilist tähelepanu süsteemse ja metoodiliselt tugeva pedagoogika väljatöötamisele, kuid hea suhtleja ja muusikas erudeeritud inimesena saavutas õpetajana suure lugupidamise. 1. augustist 1921 Läänemaa Õpetajate Seminaris laulmisõpetaja kohusetäitja95 ning kuulus
hirmuga ära põletanud. Kui ta sai teada, et Dietrich valvas ainult silda, muutus ta rahulikumaks. Dietrich väitis, et nad valvasid silda selleks, et sakslased seda õhku ei laseks. Tegelikult vaatasid nad, et vene parasütistid sinna ei tuleks. Ta pääses tänu oma vene keele oskusele. Hiljem lasti valla kuulujutt, et ta on julgeoleku nuhk. Elu viimastel aastatel laulis Dietrich koraale ja saatis end viiulil. Perekond: naine Surmapõhjus: loomulik surm 4.44. Rosviida Lall Sünnikoht: Harala Eluiga: 22 aastat, 3 kuud ja 17 päeva Lugu: Ühel kaunil augustikuupäeval läks ta suure tee peale jalutama. Harala mõisa poolt tuli Lemvaltsi Aadu oma traktoriga. Kuna Rosviida oli heki taga, ei märganud Aadu teda enne kui hilja ja nii saigi Rosviidast kombainivikati ohver. Surmapõhjus: Jäi traktorile ette ja selle kombainivikat niitis ta maha. 17 4.45. Postiljon Sinivee Sünnikoht: Harala Amet: postiljon
KMZ Keyhole Markup Language KPI Kernel Programming Interface KQML Knowledge Query and Manipulation Language KRS Knowledge Retrieval System KSDS Keyed Sequential Data Set KSH Korn Shell (program) [Unix] KSPH Keystrokes Per Hour KSR Keyboard Send Receive KVM Keyboard, Video, Mouse (switch) + Kilobyte Virtual Machine L... | TOP | UP to K | DN to M | BOTTOM | L2F Layer Two Forwarding [Cisco] L2TP Layer Two Tunneling Protocol LADDR Layered Device Driver Architecture [Microsoft] LALL Longest Allowed Lobe Length LAN Local Area Network LANACS Local Area Network Asynchronous Connection Server LANDP LAN Distributed Platform LANE Local Area Network Emulation LANG Language LAP Linux Application Platform LAPB Link Access Procedure Balanced (protocol) LAPD Link Access Procedure on the D-Channel (protocol) LAPM Link Access Procedure for Modems LAR Load Access Rights LASER Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation
annaabi.ee 
