· Saksapärased nimed, osad eestistasid pärast Perekonnanimed · Talu järgi · Elukoha järgi · Ameti järgi · Loomaliigid · Mõttemaailma peegeldavad · Ümbritsevat maailma kirjeldavad Top 10 · 1. Saar · 2. Tamm · 6. Karu · 3. Juhanson · 7. Mägi · 4. Lepik · 8. Peterson · 5. Sepp · 9. Kukk · 10. Kask. Jüri Parijõgi · Laupäeva õhtul käinud mõisa tallimees mööda küla ja käskinud kõigil meestel pühapäeval mõisa tulla, kus nad saavad uued nimed, sest nad on nüüd priid. Nimi lastud igaühel ise valida. Nii küsinud mõisahärra lähima mehe käest, mis nime ta tahab saada, see süganud kukalt ja vastanud, et ei tea. Saanudki nimeks Eitea. Järgmine öelnud, et mida tema vana patune teab tahta, eks mõisahärra ise otsustab. Saanudki nimeks Patune. Kasutatud materjal · http://www.miksike.ee/docs/lisa/8talu
C. R. Jakobsoni nim. Gümnaasium Merle Jääger referaat Siret Käo 10c Viljandi 2008 SISUKORD Sissejuhatus Kes on Merle Jääger, milline on olnud tema senine elukäik, millega tegeleb praegu ja millised on tema saavutused? Mida on ta eesti rahvale ja Eestile andnud? Kuidas ja mille eest on teda tunnustatud. Iga eestlane peaks vähemalt veidigi teadma eesti ühe omapäraseima luuletaja kohta. Minu töös leiduvadki kõigile eelnevalt püstitatud küsimustele vastused. Elulugu Merca (kodaniku nimega Merle Jääger) on sündinud 19. oktoobril 1965. aastal Tallinnas. Ta on omandanud haridust Tallinna 32. , 42. keskkoolis aastatel 1972- 1979 ja Tallinna 46. keskkoolis aastatel 1979- 1981. Ta on käinud ka Tallinna kaugõppekeskkoolis 1981- 1983. N...
TALLINNA MAJANUSKOOL Valentina Purtova TURUNDUSPLAAN RATSAKLUBILE "HOBUENERGIA" TU07 Juhendaja: M.Täks Tallinn 2010 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 4 1 SISEKESKONNA ANALÜÜS ............................................................................................. 6 1.1 Ettevõtte profiiil.............................................................................................................. 6 1.2Teenus .............................................................................................................................. 6 1.3Hinnakujundus ................................................................................................................9 1.4SWOT analüüs .........................................................
korjama. · Kuna hobune on karjaloom, meeldib talle olla koplis koos teiste hobustega. Tuleb jälgida, et hobused ka omavahel sobiksid. · Neid hobuseid, kes tihti jooksu panevad, ei saa hoida koos, sest nad õpetavad halbu kombeid ka teistele. HOBUSE IGAPÄEVANE JÄLGIMINE · Hobust jälgides tuleb meeles pidada, et iga hobune on erinev. Mida paremini hobust tunned, seda kergem on tema tervist jälgida. Omanik ja tallimees peavad tundma hobust nii hästi, et näeksid kohe kõiki muutusi hobuse juures. On vajalik osata ravida väikseid vigastusi ja anda vajadusel esmaabi aga samuti on tähtis teada, millal hobune vajab asjatundja abi. · Terve hobune päevasel ajal üldiselt seisab, kui ta pikali on, tõuseb inimese lähenedes kohe püsti. · Igapäevaselt tuleb jälgida, et hobuse kehal või jalgadel ei oleks haavu ega paistetust, kuumi või valusaid kohti
vanaema. Triibulised püksid- „Ära aeda tooreid tikred sööma mine“ ütles vanaisa, „Muidu saad triibulised püksid“. Tikreid Peep ei tahtnud, aga triibulisi pükse tahtis küll... 13 Peep ajab vanaemale kärbseid pähe- Peep tahtis kogelmogelit ja mangus vanaema, et ta ei saa õue mängima ilma kogelmogelita minna ja vanaema ütles, et „Ära aja mulle kärbseid pähe“. Vanaisa veetakse ninapidi- Tallimees lubas vanaisale hobus, kuna oli vaja puid metsast koju vedada. Vanaema arvas, et tallimeest ei tasu uskuda, kuna „tema veab tihti inimesi ninapidi“Peebul oli kurb meel, sest tema tahtis kangesti näha, mismoodi see ninapidi vedamine käib. Vesi ahjus- Peebule meeldis ahju otsas pikutada, aga alla enam ei julgenud tulla. „Noh, juba vesi ahjus“ ütles vanaisa.Ronis siis kiiresti alla vaatama, et kus see vesi siis ahjus on, aga pidi jällegi pettuma...
Mats Traadi ,,Harala elulood" -- ühe rahva portree ja saatus Uurimistöö Sissejuhatus Mats Traadi kirjutatud ,,Harala elulood" sisaldavad 168 epitaafi. Iga tegelase lugu on teisest erinev, samuti ka aeg, milles tegelased elavad. ,,Harala elulood" toovad lugeja nõukogude ajast aastasse 2001, mil ,,Harala elulood" täiendatuna ilmus. Uurimistöö koostaja valis selle teema osalt varasemate kokkupuudete pärast teatriklassis õppides, kui eksamietendusel esitati mõningaid epitaafe ,,Harala elulugudest". Antud teema andis palju võimalusi oma fantaasia rakendamiseks ja see oli samuti üks valiku põhjusi. Põhilise osa uurimusest hõlmavad tegelaste nn. ankeedid, kus on analüüsitud igaühe teatavaid omadusi ja fakte tema kohta. Samuti sisaldab see uurimus ajaloolise tausta analüüsi, mis näitab, milline oli tolleaegne elu. Lähemalt on uuritud meeste ja naiste osakaalu, surmapõhjusi (kõik...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
