Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura.
Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta
Pahatihti on inimestele raha esmatähtsam kui inimesed nende ümber. Teoses „Ristumine peateega. Piirangute lõpp“ on selgelt näha, kui tähtsat rolli mängib raha inimeste elus. Olles üksteist siiralt armastanud segamatult ja saades teada, et lahku minnes saab palju raha, läheb armastus meelest ja raha mängib siis põhirolli. Raha eest tõelist armastust osta ei saa, ükskõik kui palju seda raha on. 4. Vaadanud filmi, vasta järgmistele küsimustele: a) Osvald Rolandile: „ Kuidas toonekurg käib?“ /---/ „ Masendav. Kohutav.“ Mida peab Osvald viimaseid kahte sõna lausudes silmas? Ma arvan, et ta peab silmas seda, et inimesed on raha nimel tegema igasuguseid jaburusi ja see on tema arust masendav ja kohutav. b) Osvald lausub: „ Ma ei uskunud, et seda saab osta. Nüüd ma tahan tagasi oma usku, et see ei ole niiviisi.“ Millest Osvald räägib? Millisest usust on jutt? Osvald räägib sellest,
Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad. Roland ja Laura alustavad kõnelust. Räägivad rohkem nagu publikule, et nad on jäänud öö peale, kuna ükski masin neid peale ei võtnud. Laural on jalad märjad ning nüüd oleks vaja öö üle elada. Osvald pistab vanduma. Vabandab kohe, et see ehmatas teda pisut. Seejärel ütleb head aega. Roland ei saa hästi aru, mis toimub. Sõnab, et nad ss hakkavad minema. Osvald parandab teda kohe, öeldes, et tüdruk jääb siia. Komöödia on alanud. Osvald heidab Rolandile ette, et too tahab neiu ära viia isegi siis, kui naisel on saapad märjad. Roland hakkab minema. 2. stseen Osvald variseb kokku, jääb lamama. Hingab kiiresti. Tõuseb rahulikult üles. Roland väljub. Laura ja Osvald räägivad Rolandist. Osvald ei saa aru, et teine tema mees on, vaid peab ennast ise Laura tulevaseks meheks. Laura räägib loo, kuidas nad siia majja sattusid
Nora arvas, et teda oli mugav armastada ja et tegelikult see polnudki õige armastus, kuna teda ennast ei võetud kunagi tõsiselt ning et tema pidi ikka olema see, kes teiste tujudega kaasa läks ja tegi, mis taheti. Lõpuks sai ta aru, et isa ja abikaasa pärast ei olegi temast midagi saanud ning otsustas oma elu muuta, jätta lapsed ja mees ning lahkuda nukumajast. Näidendis ,,Kummitused" on keskseteks tegelasteks proua Helene Alving, kes oli kapten Alvingu lesk, nende poeg Osvald, pastor Manders ning Regine Engstrand, proua Alvingu majuline. Helene Alving oli üritanud terve oma elu varjata õnnetut abielu kapteniga, kes oli elanud kõlvatut elu. Kord sattus proua peale kaptenile ja teenijale, kelle vahekorrast sündis tütar Regine, kuid mida varjati hoolega. Nimelt läks teenijanna mehele tisler Engstrandile, kes tunnistas Regine oma tütreks ning raha, mis teenija mehele pakkus, läks lapse kasvatamisele.
2.OSA 1.Peatükk · Osvaldi ja Marta vahel on tekkinud suhe. Värdi hoiatab meest Marta suhtes, kuid Osvald jääb siiski Marta poolele. · Selma teatab, et Ilme on üle lahe sõitnud ning Taavi vangistatud. · Hilda on muutunud elavamaks, rõõmsameelsemaks, ta suhtub Tõmmisse pilkavalt, ei poputa teda nii nagu varem, Tõmm jõuab järeldusele, et on Hildasse armunud. · Metsaotil edeneb töö, arvatakse, et venelased ei ohusta enam kedagi kuni kuuldakse raketipauku. Suuremat rünnakut sellest aga ei tule.
millest on ka film tehtud.Tegevus toimub vana soo peal kuhu on nüüd mets kasvand,majas mis on kaugel teest ja ainus viis sinna saada on minna läbi kõrge heina.Ajaliselt toimub see film 1990 ajal ,sest film ise on antud välja 1999. Teos ise aga rääkis paarist kes hääletavad,et jõuda sünnipäevale aga ühel hetkel enam autod peale enam ei võtnud,nad otsustasid ise leida kellegi lähedalt.Seiklesid oma teega majani,Osvaldi majani.Nemad Osvaldit ei tundnud aga Osvald oli kiindunud Laurasse kuna ta olevat olnud ajakirja esilehel.Osvald lubas neil ööbida seal aga ainus tingimus oli see,et Laura ööbib toas ja Roland on väljas.Tuli aeg kus Osvald aga pakkus raha Rolandile,et ta unustaks Laura.Alguses Roland polnud nõus aga nagu iga inimene siis ka tema tahtis raha.Aega edasi läinud ja sai ka Laura rahast teda ning tema tahtis kohe Osvaldi maha lüüa.Raha mis niiöelda kulus Osvaldile ei olnd isegi tema oma vaid oli toodud peiduks sinna majja maffiabossi
Osvald Tooming ,,Külvikuu" (1972) - Belski Oskar Luts, Ardi Liive" Tagahoovis" (1974) - Jörgen Tesman Henrik Ibsen ,,Hedda Gabler" (1975) - Fjodor Leonov ,,Vallutusretk" (1975) - Kossecki Andrzejewski, Jaan Toominga, Heinsalu ,,Polonees 1945" (1976) - Robert Enn Vetemaa ,,Jälle häda mõistuse pärast" (1976) - Peeter Pärn August Kitzberg ,,Kauka jumal" (1977) - Paralepp Anton Hansen Tammsaare, Osvald Tooming ,,Tõde ja õigus" (1978) - Jutustaja Juhan Peegel, Kaarel Ird ,,Ma langesin esimesel sõjasuvel" (1979) - Heinz Kroetz ,,Ülem-Austria" (1980) - Astrov Anton Tsehhov ,,Onu Vanja" (1980) - Kreutzwald Vaino Vahingu, Madis Kõiv ,,Faehlmann" (1982) - Karl Moor Friedrich Schiller ,,Röövlid" (1983) - Andres Anton Hansen Tammsaare, Ago-Endrik Kerge ,,Aeg tulla aeg minna" (1986) - Adolf
Shakespeare "Kuningas Lear", 2001) · Van Kokk (R. Garcia "Kokkade öö", 2001) · Cutwell (T. Pratchett "Mort. Surma õpipoiss", 2001) · Rooney (J. Kesselring "Pihlakavein", 2001) · Linnuking (T. Stoppard "Tõeline inspektor Koer", 2001) · Holmes (T. Stoppard "Pärast Magritte'i", 2001) · Benjamin Braddock (T. Johnson "Elluastuja", 2002) · onu George (Michael Cooney "Rahauputus", 2002) · Andres (Andrus Kivirähk "Eesti matus", 2002) · Osvald Alving (H. Ibsen "Kummitused", 2003) · Hacho (Hristo Boytchev "Polkovnik lendab õhku", 2004) · Krahv Fosco (Wilkie Collins "Naine valges", 2004) · Edgar, juhtiv poliitik (Toomas Kall "Pehmed ja karvased saavad jalad alla", 2004) · Rodrigo Borgia (Mart Kivastik "Savonarola tuleriit", 2005) · Oskar; Vanemuine vaché (Andrus Kivirähk "Syrrealistid", 2006) · Pjotr Verhovenski (Fjodor Dostojevski "Sortsid", 2007 Rollid Vanemuises
Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare 13. aprill 1997) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja -pronks 1936. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus. Kergekaalus tuli ta Eesti meistriks 13 aastat järjest. Oma karjääri jooksul pidas Voldemar Väli üle poole tuhande matsi, millest võitis üle 90%Eesti tippu kuulus ta 21 aastat. Teda peeti kogu maailmas silmapaistvaks tehnikameheks. Osvald Käpp Osvald Käpp Osvald Käpp (17. veebruar 1905 Tallinn 22. detsember 1995 New York) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 vabamaadluse kergekaalus, EM- hõbe 1926 ja -pronks 1927 kreeka-rooma maadluse kergekaalus. Tuli 5 korda Eesti ja 4 korda USA meistriks. Hilisemad saavutused: Aastal 1925 tuli Käpp Eesti meistriks vabamaadluse kergekaalus. 1926.a tuli Käpp Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis kergekaalus. 1929.a võitis Käpp tugeva turniiri Göteborgis 1929
Hiie tallu tuli Marta. Ta andis Taavile passid, mille sakslased olid inimestelt ära korjanud. Pildid olid halva kvaliteediga, tänu sellele said mehed neid oma isikute varjamiseks kasutada. Teine peatükk Taavi läks Tallinna, et sealt edasi Soome minna. Õhtul saabusid tallu külalised (Ignas, Tõmm, Ilme). Neile räägiti, et Taavi oli hommikul lahkunud. Paljud tööd olid unarusse jäänud ning nüüd tuli kähku tööle asuda. Arutati, kas Osvald peaks end vallas kirja panema või mitte. Ilmel tuli mõte Tallinnasse Taavit otsima minna. Ka poeg Lembit oli ideest elevil. Kardeti, et Ilmet ja Lembitut hakkavad teel Tallinnasse sõdurid kimbutama. Kolmas peatükk Taavi liikus koos kaaslastega rongijaama kasutades piiripunktidest läbi saamiseks passi, mille ta Martalt oli saanud. Seal kohtasid nad sõjakaaslasi,kes olid vangi võetud ning keda ootas ees reis Venemaale. Uuno palus Taavil ta vanemaid tema olukorrast teavitada
Hiie tallu tuli Marta. Ta andis Taavile passid, mille sakslased olid inimestelt ära korjanud. Pildid olid halva kvaliteediga, tänu sellele said mehed neid oma isikute varjamiseks kasutada. Teine peatükk Taavi läks Tallinna, et sealt edasi Soome minna. Õhtul saabusid tallu külalised (Ignas, Tõmm, Ilme). Neile räägiti, et Taavi oli hommikul lahkunud. Paljud tööd olid unarusse jäänud ning nüüd tuli kähku tööle asuda. Arutati, kas Osvald peaks end vallas kirja panema või mitte. Ilmel tuli mõte Tallinnasse Taavit otsima minna. Ka poeg Lembit oli ideest elevil. Kardeti, et Ilmet ja Lembitut hakkavad teel Tallinnasse sõdurid kimbutama. Kolmas peatükk Taavi liikus koos kaaslastega rongijaama kasutades piiripunktidest läbi saamiseks passi, mille ta Martalt oli saanud. Seal kohtasid nad sõjakaaslasi,kes olid vangi võetud ning keda ootas ees reis Venemaale. Uuno palus Taavil ta vanemaid tema olukorrast teavitada
Nendest tuntuim on arvatavasti ,,Ristumine peateega", kus teose autor ise ka üht peaosalist mängis. Alguses valmis see näidendida, kuid 1998-ndal aastal vändati sellest valmis ka film. ,,Ristumine peateega" on lugu armunud paarist Laurast ja Rolandist, kes üritavad end autodega teise linna hääletada, kuid ühel hetkel ei võeta neid enam peale. Laura eestvedamisel hakatakse liikuma mööda kitsast metsateed, et öömaja leida. Oma väikeses metsamajakeses elab Osvald, kellel on foto maailma kauneimast naisest, neli miljardit dollarit, mille ta sai maja taga jões elavalt kuldkalakeselt ja näib, et ta ootab kedagi. Fotol olev naine on päevitunud, tal on sünnimärk ja ta kannab kaelas peenikest kuldketti. Roland ja Laura astuvad sisse ning tundub, et Osvald ongi Laurat oodanud. Ta on kindel, et rahast tulev jõud tõi temani tüdruku ajakirjakaanelt. Kuid asi ei möödu sekeldusteta. Laural on kaasas armastatud noormees, kellega Osvald ei ole arvestanud
Aasta Sportlane Spordiala Toimumiskoht 1920 Alfred Neuland Tõstmine Antverpen 1924 Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus Pariis (käbeskaal) 1928 Voldemar Väli Kreeka-rooma maadlus Amsterdam (sulgkaal) 1928 Osvald Käpp Vabamaadlus Amsterdam (kergekaal) 1936 Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Berliin (raskekaal) 1936 Kristjan Palusalu Vabamaadlus Berliin (raskekaal) 1952 Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Helsingi (raskekaal) 1964 Ants Antson Kiiruisutamine Innsbruck (1500m)
1. Alfred Neuland 4. Voldemar Väli Tõstmine Kreeka-rooma maadlus Antverpen 1920 Amsterdam 1928 2.Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus 5.Kristjan Palusalu Pariis 1924 Vabamaadlus Berliin 1936 3.Osvald Käpp 6.Kristjan Palusalu Vabamaadlus Kreeka-rooma maadlus Amsterdam 1928 Berliin 1936 7.Johannes Kotkas 10. Jüri Tarmak Kreeka-rooma maadlus Kergejõustik Helsingi 1952 München 1972 8. Ants Antson Kiiruisutamine 11.Svetlana Tsirkova Innsbruck 1964 Vehklemine München 1972 12. Jaan Talts Tõstmine 9. Svetlana Tsirkova München 1972 Vehklemine Mexico 1968 13. Aavo pikkuus 16. Viljar Loor Jalgrattasport Võrkpall Montreal 1976 Moskva 1980 14. Ivar Stukolkin 17. Mait Riismann...
1920 Antwerpen Alfred Neuland Tõstmine Kergekaal (67,5 kg) 1924 Pariis Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus Kärbeskaal (58 kg) 1928 Amsterdam Voldemar Väli Kreeka-rooma maadlus Sulgkaal (62 kg) 1928 Amsterdam Osvald Käpp Vabamaadlus I kergekeskkaal (66 kg) 1936 Berliin Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1936 Berliin Kristjan Palusalu Vabamaadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1952 Helsingi Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Raskekaal (üle 87 kg) 1964 Innsbruck Ants Antson Kiiruisutamine 1500 m 1968 México Svetlana Tsirkova Vehklemine Naiskondlik florett
• TOIMUSID AMSTERDAMIS, • TOIMUSID SANKT HOLLANDIS • 17. MAI KUNI 12. AUGUST MORITZIS, SVEITSIS • NEIL MÄNGUDEL SÜÜDATI • 11 KUNI 19 VEEBRUAR ESIMEST KORDA OLÜMPIATULI • OSALES 46 RIIGI 2883 • OSALES 25 RIIKI 464 SPORTLAST SPORTLASEGA, NEIST 26 • EESTLASTEST TULID NAIST OLÜMPIAVÕITJAKS VOLDEMAR VÄLI KREEKA-ROOMA • EESTI VÕTTIS ESIMEST MAADLUSES JA OSVALD KÄPP VABAMAADLUSES KORDA OSA • 1980. SUVEOLÜMPIAMÄNGUD • TOIMUSID MOSKVAS, NÕUKOGUDE LIIDUS • 19 JUULI KUNI 3 AUGUST • LISAKS MOSKVALE TOIMUSID ALAD KA TALLINNAS (PURJETAMINE) • RAHVUSVAHELIST SPORDISUURVÕISTLUST SAATIS OLÜMPIAMÄNGUDEVASTANE BOIKOTIKAMPAANIA, MIDA TOETASID 65 RAHVUSE ESINDAJAD • EESTIST OSALES 11 SPORTLAST KUULSAMAD SPORTLASED MICHAEL JORDAN (KORVPALLUR) BABE RUTH (PESAPALLUR)
„Ristideta hauad“ Loo kaardistamine Pealkiri: ,,Ristideta hauad,, Kulminatsioon: Taavi põgeneb Peategelased: Taavi Raudoja, Ilme, Roosi Marta Kõrvaltegelased: Osvald, Ignas, Arno, Liisa Sündmused:tegevuse pingestumine 1.Taani saabumine Tallinnasse 2.Tuttavatega kohtumine 3.Roosi Marta juures Taavi peitmine 4.Ilme saabumine Tallinnasse. Taavi kohtumine Ilme ja pojaga. 5.Teeleasumine ranna poole 6.Heinaküünis peitmine 7.Taavi minek Marta koju. Taavi vangistamine. 8.Ilme ja poja ärasõit Soome 9.Taavi vahistamine 10.Taavi viimine tema töökohta Kulminatsioon: Taavi põgeneb Pinge langus: 11.Taavi varjab end 12
Eesti spordisaavutused 1920-1940 Anni Tagapere 12D Olümpiamängud Kuldmedal Alfred Neuland-tõstmine, Antverpen 1920 Eduard Pütsep- kreeka-rooma maadlus, Pariis 1924 Osvald Käpp-vabamaadlus, Amsterdam 1928 Voldemar Väli- kreeka-rooma maadlus, Amsterdam 1928 Kristjan Palusalu- vabamaadlus, Berliin 1936 Kristjan Palusalu- kreeka-rooma maadlus, Berliin 1936 Hõbemedal Jüri Losman- maraton, Antverpen 1920 Alfred Schmidt- sulgkaalu kolmevõistlus, Antverpen 1920 Alfred Neuland- tõstmine, Pariis 1924 Arnold Luhaäär- tõstmine, Amsterdam 1928 Nikolai Stepulov- poks, Berliin 1936
• 1920-1940 kõige edukam spordivaldkond • Kristjan Palusalu, 1936 Berliini OM, 1. koht kreeka-rooma- ja vabamaadluses 1937 Pariisi EM-il 1. koht • Voldemar Väli, 1928 Amsterdami OM, 1. koht kreeka-rooma maadluses; 1936 Berliini OM 3. koht • Eduard Pütsep, 1924 Pariisi OM, 1. koht(kr-rooma); 1922 Stockholmi MM 2. koht(kr-rooma); 1927 Budabesti EM 2. koht(kr-rooma) • Alfred Neuland, 1920 Antverpen OM 1. koht tõstmises; 1924 Pariisi OM 2. koht tõstmises • Osvald Käpp, 1928 Amsterdami OM, 1. koht vabamaadluses VEEL MÕNED TULEMUSED • Alfred Schmidt, 1920 Antverpeni OM, tõstmine, 2. koht • Arnold Luhaäär, 1928 Amsterdami OM, tõstmine 2. koht • August Neo, 1936 Berliini OM, vabamaadlus, 2. koht • Roman Steinberg, 1924 Pariisi OM, vabamaadlus, 3. koht • Juhan Kikas, 1924 Pariisi OM, tõstmine, 3.koht • Harald Tammer, 1924 Pariisi OM, tõstmine, 3. koht • Albert Kusnets, 1928 Amsterdami OM, kr-rooma maadlus, 3
Külamehed käisid üksteise juures arutamas, mida metsas redutavate bandiitidega teha, kuid Matsu Juhani vastuseisu tõttu ei jõutud mingi otsuseni. Marta oli jälle maal ja ütles Lindale, et pakkus Taavile peale Ilme ja Lembitu ärasõitu ka võimalust üle lahe sõita, kuid Taavi keeldus. Linda sai aru, et Marta üritas Taavile läheneda. Marta rääkis, et lõpuks kadus Taavi ära ja ta ei suutnud teda enam Tallinnast üles leida. Tõmm, Osvald ja Värdi olid Hiie saunas sõja eest varjul. Ühel ööl tulid Osvald, Tõmm ja Ferdinand metsast (käisid peidukast relvi ära toomas) koju ja otsustasid Matsu Juhani tütardele ligi ajama minna, kuid avastasid, et 4 venelast olid tulnud sinna peretütreid vägistama - tapsid venelased ära, päästsid kinniseotud perenaise lahti, sel ajal jõudis kohale ka Ignats ja hakkas asju korraldama. Sel ajal kui ta kodus teistele käske jagas, jõudis kohale Matsu Juhan, kes teda tänas ja
Heino Roode: kaasvõitleja Vello Kasar: üks tuttav kaasvõitleja, kes venelaste seas kannab Soome pükse ja saapaid, tal on kaasas 2 sõpra. Leonard: Taavi sõber, teekonnakaaslane Selma: Taavi lapsepõlvesõber, lahke abivalmis ja heasüdamlik neiu. Lompus: Soome päritolu kokk, kes suhtleb venelastega ning üritab Taavit üle piiri sokutada, Taavi jaoks tundub see kõik kahtlane. Hiie talu teenrid: Vana Aadu, Osvald, noor Hilda, vigane Värdi Hiie talu pereliikmed: perenaine Krõõt, pereisa Ignas, perepoeg Tõmm, peretütar Ilme koos poja Lembituga Vallavolikogu liige: Marta krutskeid täis, annab Taavile Nõukogude passi Taavi ema: Piskujõe Linda Taavi isa: Andres Raudoja ,,Kui pole surmaks loodud, ei sure tappeski" Andres tapeti Piskujõe kuuskede all* Kombinaadipoisid: Jaan Meos, Ruudi Ugur, Manivald Pihu, Jüri Paarkukk
1. Mis on Eesti rekord 100m jooksus, kes püstitas ja millal ja kus? - 10,19 Marek Niit 31. märtsil 2012 USA-s Fayetteville'is 2. Kui kõrged on naiste 100m tõkkejooksu tõkked? - 0.84m 3. Mitu kergejõustiku ala on meestel ja naistel olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel? - Meestel 24, naistel 22 4. Kelle käes on Eesti rekord 200m liblikujumises, millal see püstitati ja mis on rekordaeg? - Osvald Nitski, Havail, Mauis juunioride Vaikse ookeani meistrivõistlustel 28.augustil 2014, aeg 2.02,14 5. Mitu medalit on saanud Gerd Kanter olümpiamängudelt ja millal? - 2 (1 kuld 2008 a Pekingis, 1 pronks 2012a Londonis) 6. Millal ja Kus toimuvad 2016 aasta olümpiamängud? - 5.–21. augustini 2016. aastal Brasiilias Rio de Janieros 7. Mis aastal on Eestlased saanud kõige rohkem olümpiamängudel kuldmedaleid?
vabadused ja näis leiduvat tahet, et nad kehtiks ka edaspidi. Paraku ei olnud taevas päris pilvitu. Maailmasõda kestis. Vene armee püsis veel koos, kuid avaldas väsimuse märke, nii nagu ka tagala. Polnud sugugi võimatu, et hakkaja mees tuli lihtsalt rindelt tulema, nagu oli seda teinud Tooma isa Joosep. Joosep soovis rahus kala püüda ja maad harida, kuid leidus juba selliseidki suguvendi, kes ihkasid mõisnikuks. Osvald Kallaste oli üks sellistest. Seadus seda juba ammu ei takistanud, ja kui raha jätkus, võis omandada kasvõi rüütlimõisa. Selliseid talutares sündinud ,,paruneid" oli tsaariaja lõpuks juba oma poolsada. Tõsi, saksa mõisnikuperesid oli üle kümne korra rohkem. Ning olid ka linnaeestlased, kes 20. sajandi alguskümnendite jooksul olid saavutanud märkimisväärset edu nii jõukuse kui positsiooni mõttes. Tallinnas oli 1906. aastal noore
Kehaline kasvatus eksam G1 Kergejõustik 1) mitmevõistlus - naiste seitsmevõistlus Esimene päev Teine päev 100m tõkkejooks kaugushüpe kõrgushüpe odavise kuulitõuge 800m jooks 200m jooks - Meeste kümnevõistlus Esimene päev Teine päev 100m jooks 110m tõkkejooks kaugushüpe kettaheide kuulitõuge teivashüpe kõrgushüpe odavise 400m jooks 1500m jooks 2)Heited, tõuked, visked Odavise- M 800g, N 600g (3 katset) Kettaheide- M 2kg, N 1kg (3 katset) Kuulitõuge- M 7,257kg, N 4kg (3 katset) Vasaraheide- M 7, 257kg, N 4kg (3 katset) 3) Hüpped Kaugushüpe- Kolmikhüpe- Kõrgushüpe- Teivashüpe- 4) Jooksud Tõkkej...
Kergejõustiklased: Aleksander Antson (1500 m, 3000 m takistusjooks), Aleksander Klumberg (odavise, kümnevõistlus), Elmar Rähn (kümnevõistlus), Jüri Lossman (maraton), Reinhold Kesküll (100, 200, 400 m jooks), Johannes Villemson (800 m jooks), Valter Ever (teivashüpe, kõrgushüpe, kaugushüpe, kümnevõistlus), Eugen Neumann (kümnevõistlus), Elmar Reiman (maraton), Harald Tammer (kuulitõuge), Gustav Kalkun (kettaheide) Maadlejad: Anton Koolmann (vaba- ja kreeka-rooma maadlus), Osvald Käpp (vaba- ja kreeka- rooma maadlus), Alfred Praks (vaba- ja kreeka-rooma maadlus), Eduard Pütsep (kreeka-rooma maadlus), Albert Kusnets (kreeka-rooma maadlus), Voldemar Väli (kreeka-rooma maadlus), Roman Steinberg (kreeka-rooma maadlus), Rudolf Loo (kreeka-rooma maadlus) Tõstjad: Harald Tammer, Gustav Ernesaks, Eduard Vanaaseme, Voldemar Noormägi, Alfred Neuland, Jaan Kikkas, Saul Hallap, Kalju Raag, Aleksander Richmann (osutus sulgkaalus lubatust raskemaks)
,,EESTI OLÜMPIAMEDALIVÕITJAD 1912-2006" Tiit Lääne Raamatus "Eesti olümpiamedalivõitjad" 1912 2006 on esmakordselt ühiste kaante vahele võetud kõik meie olümpiamedalistid. Enam kui sada aastat on maailm pidanud kaasaegseid olümpiamänge. Mängudest on kujunenud oluline rahvusliku eneseteadvuse mõõdupuu nii suurriikide kui ka Eesti taoliste väikeriikide jaoks. Ja sellepärast on iga medal, mis erinevatel aegadel olümpiatelt võidetud, iga riigi, ka meie jaoks, hindamatu väärtusega. Ikka on leidunud Eestiski keegi, kelle sportlik ettevalmistus on lubanud tõusta tippu maailma suurimal spordipeol. Võitnud esimese olümpiamedali 1912. aastal, on eestlased sealt alates pea alati jõudnud ka pjedestaalile. Talimängudelt võideti eelmisel sajandil kaks medalit, kuid seda rikkamalt on möödunud kahed viimased mängud. Ning kokkuvõttes on eesti sportlaste medalisaak olnud se...
Äärmuslikud ilmastikunähtused Keeristormid Katastroofilise mõjuga tohutud pörlevate tuulte ja vihmasajuga tormid tekivad tavaliselt soojade merede kohal, paarkümmend laiuskraadi põhja ja lõuna pool, kus ookeanivesi on soe ja õhk selle kohal niiske. Keeristormid haaravad tavaliselt umbes 500 kilomeetri laiuse ala ning liiguvad umbes 15 kilomeetrit tunnis. Tormi keskpunkti kutsutakse tormi ,,silmaks". Seal tuult pole, sest tormituuled pöörlevad ümber oma keskpunkti. Tormiala äärtel võib tuule kiirus ulatuda kuni 12 km/h. Keeristorme esineb maailmamere erinevates piirkondades. Vaikse ookeani lääneosas nimetatakse selliseid keeristorme taifuunideks ehk pööristormideks, Kariibi mere piirkonnas tuntakse neid orkaanide ehk tsüklonite nime all. Tuulte rekordid: tugevaim tuulepuhang 104 m/s Washingtoni mägi Põhja-Ameerikas, 1934 suurim aasta keskmine tuule kiirus 19,4 m/s Denisoni neem Antarktise...
Nimi 1 Martin Klein 2 Mihkel Kuusk 3 Alfred Neuland 4 Jüri Losmann 5 Alfred Schmidit 6 Eduard Pütsep 7 Alfred Neuland 8 Jaan Kikas 9 Harald Tammer 10 Aleksander Klumberg 11 Roman Steinberg 12 Alekssander Kolmpere 13 Osvald Käpp 14 Voldemar Väli 15 Arnold Lühaäär 16 Albert Kusnets 17 William von Wiren, Georg Faehlmann, Nikolai Veksin, Eberhard Vogdt 18 Kristijan Palusalu 19 Nikolai Stepulov 20 August Neo 21 Voldemar Väli 22 August Neo 23 Johannes Kotkas 24 Johann Lõssov 25 Bruno Junk 26 Bruno Junk 27 Aleksander Tsutselov 28 Hanno Selg 29 Ants Antson 30 Rein Aun 31 Jaak Lipso 32 Svetlana Tsirkova 33 Jaan Talts 34 Jaak Lipso 35 Jaan Talts 36 Jüri Tarmak
Riigipiiri kogupikkus: 1027 km. Rannajoone kogupikkus: 451 km. Rahaühik: euro. Valitseja: kuninganna Beatrix. Pealinn Pealinn: Amsterdam, rajatud 1725. aastal. Elanike arv: 743000. Asukoht: Põhja-Hollandi provintsis. Vaatamisväärsused: renessansiaegne kirik Westerkerk, kunstimuuseum Rijksmuseum, Rembrandti maja. Olümpia: 17. mai 12. august 1928. Eestlased võitsid kaks kuldmedalit, mõlemad tulid maadluses Osvald Käpp, Voldemar Väli. Amsterdami lähedal on maailmajao üks suurimaid lennujaamu Schiphol. Suuremad linnad Rotterdam: Euroopa suurim meresadam Europort. Elanike arv: 605 000. Haag: Hollandi parlamendi Esimene ja Teine Koda, Rahvusvaheline Kohus. Elanike arv: 476 000. Utrecht: suurim Hollandi ülikool ja Utrechti toomkiriku torn on Hollandi kõrgeim (112,3m) Elanike arv: 284 000. Eindhoven: asub Põhja-Brabanti provintsis
on? Kui hakkata mõelda Laura poolt, siis võib märgata, et tema jaoks ka raha oli tähtis, aga ta ei tahtnud oma suhted noormehega tükideks rebima. Nagu Rolandiga muutub raha ka teda. Võib olla selle pärast, et Laura oskas armastada ja tema armastus oli tugevam, kui raha tahtmine. Ta ei muutunud nii palju nagu Roland ja tema peas sündis väga kaval plaan,kuidas saada raha endale ja säilitama oma armastust... Mis tegi raha kunstnikuga? Kunstnik, mille nimi oli Osvald oli natukene hull. Ta tahab endale kõike. Ta hakkab valetada selleks, et täitä oma soove. Tema soovid olid saada kõige õnnelikkumaks, leida endale hea naist, saada palju raha... Kui ta sai raha nad muutsid teda. Filmis on näha, et ta on natukene hullumeelne. Tema jaoks see on normaalne. Aga kuidas olla, kui sul on raha aga pole naist? Siis tema kätte saabub üks ajaleht, kus oli ilusa neiu pilt. Selle neiu kaelal oli kuldkett milles rippus kuldkala. Ta sai aru, et see on
1920 Antwerpen Tõstmine (72,5-75- Neuland kg) 110) Eduard Kreeka-rooma Kärbeskaal (58 1924 Pariis Pütsep maadlus kg) Voldemar Kreeka-rooma 1928 Amsterdam Sulgkaal (62 kg) Väli maadlus Osvald I kergekeskkaal 1928 Amsterdam Vabamaadlus Käpp (66 kg) Kristjan Kreeka-rooma Raskekaal (üle 87 1936 Berliin Palusalu maadlus kg) Kristjan Raskekaal (üle 87 1936 Berliin Vabamaadlus Palusalu kg) Johannes Kreeka-rooma Raskekaal (üle 87
kaks olid selgesti tarbetu julmus, mida õigus ei luba. Niisiis ületas Politseivalitsus Muraka surma põhjustades kaitse- ja kinnipidamisõiguse piire ning kahjustas Murakat rohkem, kui vajalik oli. Teiseks, tekib küsimus, kas Rita Murakale on tekitatud kahju. Kohustiste seaduse § 324 lg 1 kohaselt peab see, kes teisele kahju tekitab, olgu siis tahtlikult või ettevaatamatult, selle kahjukannatajale hüvitama. Kaasuses Kalnik vs Tuurami Lihatööstus jäi Osvald Kalnik lihalõikamismasinasse kinni ja sai surma, kuna keegi lülitas selle parandamise ajal sisse. Ülemkohus leidis, et kuna kostja oli tööprotsessi korraldanud hooletult ja elementaarset ohutust tagamata, siis matusekulu põhjustas kostja. Kohus lisas, et pole põhjust jätta mittevaralist kahju välja mõistmata, sest seadus hüvitatava kahju liiki ei piira. Kohus leidis, et kaotusvalu lähedase surmast on korvamatu ja inimelule hinnasilti panna ei
· 6 koht 1928 Amsterdamis Kreeka-Rooma maadlus ja 9 koht vabamaadluses · Võitis hõbeda maailmameistrivõistlustel 1922 Stockholmis ja 1927 Budapestis, mõlemad Kreeka- Rooma maadlusega Voldemar Väli · Oli Eesti maadleja, esindas Eestit 34 korda · Spordiala Kreeka-Rooma maadlus · Võitis kulla 1928 Amsterdamis · Pronksi 1936 Berliinis · Võitis kulla EM'il 1926 Riias, 1927 Budapestis · Võitis hõbeda EM'il 1930 Stockholmis, 1931 Prahas Osvald Käpp · Oli Eesti maadleja · Spordiala vabamaadlus (kergekaal) · Võitis kulla 1928 · Võitis hõbeda 1926 · Võitis pronksi 1927 · Võitis kulla 1929 Kreeka-Rooma maadlus · Võitis kulla 1930 ja 1931 vabamaadlusega Kristjan Palusalu · Oli Eesti maadleja, on üks kahest sportlasest, kes on tulnud olümpiavõitjaks mõlemas maadlusviisis · Spordiala Kreeka-Rooma maadlus (raskekaal) ja vabamaadlus (raskekaal) · Võitis kulla 1936 Berliinis Kreeka-Rooma
Eesti oli 14-ndal kohal , saades ühe kulla ja 2 hõbedat. 4.Eestlaste kuldmedalivõidud Eesti sportlased on olümpiamängudelt võitnud 26 kuldmedalit. Kuldmedalitevõitjad : Aasta Sportlane Spordiala Tulemus 1920 Alfred Neuland tõstmine (kergekaal) 257,5 (72,5-75-110) 1924 Eduard Pütsep kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal) 1928 Voldemar Väli kreeka-rooma maadlus (sulgkaal) 1928 Osvald Käpp vabamaadlus (kergekaal) 1936 Kristjan Palusalu kreeka-rooma maadlus (raskeskaal) 1936 Kristjan Palusalu vabamaadlus (raskeskaal) 1952 Johannes Kotkas kreeka-rooma maadlus (raskekaal) 1964 Ants Antson kiiruisutamine (1500 m) 1968 Svetlana Tsirkova Vehklemine (naiskondlik florett) 1972 Jaan Talts tõstmine (raskekaal) 580,0 (210,0165,0205,0). 1972 Svetlana Tsirkova vehklemine (naiskondlik florett) 223 cm
Jan Uuspõld Elulugu Kui Jan Uuspõld oli teismeline Keila koolipoiss, pani ta kokku süldibändi ning hakkas pulmades taskuraha teenima. Jan tundis vajadust esineda. Pisut hiljem loodud punkbändis Dracula pritsis ta laval endast välja sinna kogunenud sapi. Hing sai puhtaks ning elu tundus helgem. Rokkimise kõrvalt koorilauluga tegelnud noormehest siiski muusikut ei saanud. Jan vajas avaramat eneseväljendusvõimalust, milleks sobis teater. Etenduse «Lendas üle käopesa» lõpus Tõnu Kargi poolt saali löödud palli eest ladus Jan selle kinni püüdnud poisile kogu oma taskuraha välja, et pall endale saada. Tol ajal üsna uje Jan ei osanud aimata, et kunagi saab temast Kargi kolleeg Eesti Draamateatris. Jan on oma elus kõike pühendumusega teinud. Talitas Karjakülas rebaseid. Pikad tööpäevad olid väsitavad ja rebasefarm haises jubedalt, talitaj...
Kuressaare Ametikool Teeninduserialade osakond Kokk (KP-31) Isabel Kangur Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad I" Kirjandusteose analüüs Juhendaja: Sirje Paakspuu Kuressaare 2009 1. ,,Teie kõik loodate, kuid ei usu," tulid Ilmele poja sõnad meelde. Küllap poiss oli seda kelleltki kuulnud. Kes võis nii öelda? Äkki tundus Ilmele, et poja sõnades on tõde. Ta tahtis mitte ainult loota, vaid ka uskuda.- Tõsi oli selle lapse sõnades tõesti. Paljud inimesed olid kaotnud oma usu ja tahted seoses Nõukog...
Kirjandus-Siuru rühmitus(Gailit, Visnapuu, Semper, Adson, Under, Tuglas), Tuglas, E.Vilde(„Mäeküla piimamees“, „Mahtra sõda“), Ristikivi („Ristideta hauad“), Luts, A.H. Tammsaare Muusika-Eevald Aava (ooper „Vikerlased“), Artur Kapp Teater-Priit Põldroos ja Paul Sepp (lavastajad), Ants Lauter ja Liina Reimann (näitlejad) Sport-Alfred Neuland(maadlus), Jüri Lasmann(maratonijooksja), Alfred Schmidt, Osvald Käpp ja Voldemar Väli (maadlus), Paul Keres, Kristjan Palusalu (maadleja), Martin Klein Kunst-Konrad Mägi, Maks Roosmaa, Eduard Taska, Nikolai Triik, Kristjan Raud, Viiralt
2001 Narr W. Shakespeare Kuningas Lear 2001 Van Kokk R. Garcia Kokkade öö 2001 Cutwell T. Pratchett Mort. Surma õpipoiss 2001 Rooney J. Kesselring Pihlakavein 2001 Linnuking T. Stoppard Tõeline inspektor Koer 2001 Holmes T. Stoppard Pärast Magritte'i 2002 Benjamin Braddock T. Johnson Elluastuja 2002 onu George Michael Cooney Rahauputus 2002 Andres Andrus Kivirähk Eesti matus 2003 Osvald Alving H. Ibsen Kummitused 2004 Hacho Hristo Boytchev Polkovnik lendab õhku 2004 Krahv Fosco Wilkie Collins Naine valges 2004 Edgar, juhtiv poliitik Toomas Kall Pehmed ja karvased saavad jalad alla 2005 Rodrigo Borgia Mart Kivastik Savonarola tuleriit 2006 Oskar; Vanemuine vaché Andrus Kivirähk Syrrealistid 2007 Pjotr Verhovenski Fjodor Dostojevski Sortsid 2008 Pasha Popov Jaan Undusk Boulgakoff
Arved Viirlaid ``Ristideta hauad`` 2.Tegevusaeg 1944.aasta oktoobri algus ja kestab 1945 hilissuveni. 3.Tegevus kohad- maal (Taavi kodukohas), Tallinn, Rapla lähedal 4.Kodukülla naaseb üheks ööks Taavi Raudoja, kellel on kaaslasteks paar ``soomepoissi`` ja eesti leegionimees. Nad on metsas redutanud. Taavi naine on aga asunud koos oma vanematega ja pojaga Rootsi põgenema. Nii ei leia Taavi neid kodust eest ja järgmisel hommikul asub Taavi Tallinna poole teele, et neile järgi sõita. Õhtuks aga saabub pere koju tagasi, sest nad ei saanud paati. Taavi naine kuuleb ämma käest kodus mehe mõtetest ja läheb koos pojaga abikaasale Tallinnasse järgi. Tutavate juures nad kohtuvadki. Enne seda on Taavi saanud endale dokumendid vallamajas töötavalt Marta Laanelt ja tüdruk on talle Tallinna järgi läinud plaaniga temaga koos põgeneda. Linnas kohtub Taavi endiste võitluskaaslastega, kellega arutatakse põgenemisplaane. Sõprade seas on ka är...
Third level Fourth level Fifth level oli eestimaadleja, olümpiavõitja1928 ja -pronks 1936. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustik us. Kergekaalus tuli ta Eesti meistriks 13 aastat järjest. Click to edit Master text styles Osvald Käpp Second level Third level Fourth level Fifth level oli eesti maadleja. olümpiavõitja 1928 va bamaadluse kergekaal us, EM-hõbe 1926 ja -pronks 1927 kreeka- roomamaadluse kerge kaalus. Ta tuli 5 korda Eesti, 3 korda Põhja- Ameerika ja 2 korda USA meistriks. Kristjan Palusalu
3. need, kes elavad maal ja kes tahavad rahus elada. Pea- ja kõrvaltegelased Peategelaseks on Taavi Raudoja, kes on metsavend. Kõrvaltegelasteks on Ilme (Taavi naine), Tõmm (Ilme vend, Taavit ei salli eriti), Lembit (Taavi poeg), Piskujõe Linda (Taavi ema), Piibu Eedi (Taavi kaaslane, vibalik mees, räägib imelikult), Ferdinand Uba (Taavi kaaslane, sai haavata, teistest vanem umbes 40), Leonard Kibuviir (Taavi kaaslane), Osvald (Taavi äia talus (Hiiel) sulane, suurt kasvu), Hilda (Hiiel teenijatüdruk, Tõmmusse armunud), Aadu (varem oli vallasant, nüüd elab Hiie talus), Hiie Ignas (vallavanem, Taavi äi, pgenes koos perega (ka tütre ja tütrepojaga)), Roosi Marta (oli varem (ja on vist endiselt) Taavisse armunud), Roosi August (joodik, Marta isa, Hiie talu naaber), Selma (Taavi parim sõbranna), Inga 3
Raamatu kokkuvõte RISTIDETA HAUAD I ARVED VIIRELAID 2008 Tsitaadid: ,,No mis tee sinul jalge all on?" teine tegelane sattus temaga kokku, ja nägi et ta oli kuhugi ruttamas, ning tahtis ta teada kuhu sõber minemas on. ,,Öösel on ju nii kuradima külm." öösel oli külmem kui päeval ja neile see ei meeldinud. ,,Esimene uni tüdrukutel tehtud." Turku olid üle pika aja oma une nende sündmuste käigus tehtud saanud. ,,Pole viinatilkagi." kuna paljud räägivad et viina juues saab sooja aga kuna tal pole olnud mitte uteri viinatilka ka ei saanud at endale kodus sooja teha sest tal oli kodus väga külmad ruumid. ,,Ma heidan põrandale." ta läheb põrandale magama, sest teised kohad voodites olid täis saanud. Üks Taavi kaaslastest oli haavata saanud ja kuna nad olid parasjagu Taavi naise kodu lähedal, otsustai sinna abi otsima minna. Hilde võttis ta vastu ja Taavi avastas, et ta naine ja poeg olid äia ja ämmaga koos põgenenud, i...
raskekaal • 1953 hõbemedal Maailmameistrivõistlustel ● 1938, 1939 ja 1947 kuldmedal Euroopa meistrivõistlustel ● 1940-1947 võitsi ta nii kuld-, hõbe- ja pronksmedaleid NSVL meistrivõistlustel, sealhulgas ka vasaraheites ja kuulitõukes ● 1956 kuldmedal NSVL rahvaste spartakiaadil ● 1947-1953 nii kuld-, hõbe- kui ka pronksmedalid NSVL meeskondlikutel meistrivõistlustel ● 1957 Lenini Order ● 1996 Riigivapi 3.klassi teenetemärk Osvald Käpp ● 17. veebruar 1905 Tallinn- 22. detsember 1995 New York ● Maadleja ● 1928 Olümpiavõitja, ● 1926 hõbemedali võitja Euroopa meistrivõistlustel ● 1927 pronksmedalivõitja Euroopa meistrivõistlustel ● 1929-1931 kuldmedalivõitja ● Medaleid on ta võitnud maadluses nii kergekaalus, vabamaadluses kui ka Kreeka-Rooma maadluses Viljar Loor ● 1. oktoober 1953 Tartu - 22. märts 2011 Tallinn ● Võrkpallur ● 1980 võitis kulla olümpiamängudel
- olümpiadeviis on ,,Citius. Altius. Fortius", mis tähendab eesti keeles ,,Kiiremini, kõrgemale, tugevamini". - olümpiatuli on tuli, mis põleb olümpiastaadionil olümpiamängude ajal. - olümpiahümn on kreeka autorite kirjutatud kaasaegsete olümpiamängude ametlik hümn, mida kasutati esmakordselt 1896. aastal Ateenas. Ametlikult võeti hümn kasutusele alles 1958. aastal. 8. Nimeta eestlasi olümpiavõitjaid. Alfred Neuland, Eduard Pütsep, Voldemar Väli, Osvald Käpp, Kristjan Palusalu (x2), Johannes Kotkas, Ants Antson, Svetlana Tsirkova (x2), Jaan Talts, Jüri Tarmak, Aavo Pikkuus, Mait Riisman, Viljar Loor, Jaak Uudmäe, Ivar Stukolkin, Tiit Sokk, Erika Salumäe (x2), Erki Nool, AndrusVeerpalu (x2), Kristina Smigun (x2), Gerd Kanter. 9. Nimeta linnu, kus on toimunud olümpiamängud alates aastast 1992. Suveolümpiamängud Barcelona, Atlanda, Sydney, Ateena, Peking, 2012 London
Ülikooli seinal üleval oleval brosüüril oli kirjas «Kto okazetsa svolotsem i ne poidjot na demonstratsiju, tovo budem v mordu bitj» (Kes närukaelaks osutub ja meeleavaldusele ei lähe, seda peksame larhvi). 1. detsembri hommikul kella 10-neks oli mäss Tallinnas likvideeritud. Mässajate jälitamine kestis aga veel mitu päeva. 5. detsembril toimus tulevahetus Tallinna lähedal Irus, kus end varjanud Arnold Sommerling, Eduard Ambose ja Osvald Piiri politseiga peetud tulevahetuses surma said. 7. detsembril Tallinnas, Vilmsi tänava majas nr. 50 end varjanud Georg Kreuksi, V. Bogdanovi ja Rudolf Pälsoni ning politsei vahel toimunud tulevahetuses said samuti kõik kommunistid surma. Jaan Anvelt pääses põgenema Venemaale. Kuid nii Anvelt kui Rudolf Vakmann sattusid hiljem Stalini põlu alla ja nad hukati. Valitsus otsustas anda kümnele mässu kangelaslikule mahasurujale Vabaduse Risti.
Theodor Luts Theodor Luts sündis 14. augustil 1896. aastal Palamuse kihelkonnas Kuremaal, olles Oskar Lutsu noorem vend. Ta õppis Simuna kihelkonnakoolis ja Tartu kaubanduskoolis, 1918. aastal lõpetas Luts Peterburi kommertsgümnaasiumi. Seejärel õppis ta Tartu Ülikoolis majandust ja keemiat ning käis Tallinna sõjakoolis. Theodor Luts osales ka Vabadussõjas, tehes kaasa nii Paju kui ka Võnnu lahingu. Temast sai suurtükiväe ohvitser, kuid pidi edasisest ohvitserikarjäärist loobuma sõjaväes saadud seljapõrutuse tõttu. Filmivaimustus haaras nii Theodor Lutsu kui ka tema naist Aksella Hildegard Lutsu. Operaatoritöö algteadmised omandas Luts iseõppijana Pariisis vene emigrantidelt, kelle käest sai Theodor oma esimese kaamera. Kodumaale tagasi tulles hakkas ta siinset filmi elu arendama. Aastatel 1926 – 1932 tegutseski Luts Eestis, kus asutas oma ettevõtte Tartu Filmiühing (hiljem Siirius-Film...
korraldatud) 1 hõbemedal, EMvõistlustel 5 kulda, 11 hõbedat ja 10 pronksi. Eestlaste esimene olümpiamedal tuli just maadlusest Stockholmist 1912. Martin Klein pidas seal kõigi aegade pikima maadlusmatsi (11 tundi 40 minutit), mille võit andis talle hõbemedali. Sellega on ta Guinnessi rekordite raamatus. Eesti esimene olümpiavõitja kreekarooma maadluses oli Eduard Pütsep Pariisis 1924. Eesti esimene olümpiavõitja vabamaadluses oli Osvald Käpp Amsterdamis 1928. Kristjan Palusalu võitis 1936 Berliinis kulla nii klassikalises kui ka vabamaadluses, olles tänapäevani ainus, kes seda suutnud. Johannes Kotkas oli valitsev Euroopa meister 28 aastat järjest (19381966). Seegi on maailmarekord. 4 EESTI MAADLEJAD, KES ELUKUTSELISENA ON VÕITNUD SUURVÕISTLUSE Aleksander Aberg Georg Hackenschmidt
Esimest korda põles Amsterdamis staadionitornis olümpiatuli ja esimest korda autasustati võitjalid itaalia kunstiprofessori Giuseppe Cassioli kujundatud medalitega, mille kujundus jäi muutumatuks järgneva 44 aasta jooksul. Riikidest olid Amsterdamis edukaimad USA ja Saksamaa, Eesti sai 16. koha. Kokku võideti seitse medalit. Olümpiavõitjateks tulid kreeka-rooma maadluse sulgkaalus Voldemar Väli ning vabamaadluse kergekaalus Osvald Käpp. Tõstmise raskekaalus pälvis hõbemedali Arnold Luhaäär. Pronksmedali teenisid välja Albert Kusnets kreeka-rooma maadluses ning purjetajad Nikolai Vekšin, William von Wiren, Eberhard Vogdt ja Georg Faehlmann 6 m jahtide klassis. Parima kuue hulka pääses kreeka-rooma maadluses Eduard Pütsep. Eesti maadlejad tõestsid enda võimekust, mida oli demonstreeritud aasta varem Budapestis toimuvatel EM-võistluses
Sport Eesti vabariigi ajal 1920-1940 Enne 1920. aastat oli sportlastel raske aeg, kergejõustiku arenguhoogu pidurdasid Saksa okupatsioon ja kodusõda. Noorte juurdevool kergejõustikku mõistagi lakkas. Alates 1920. aastast osalesid Eesti sportlased edukalt olümpiamängudel. Juba 24. mail 1901 loodi esimene spordiselts "Kalev", selle kavatsus oli ja on tänapäevani tegeleda ainult spordiga. 1919. aasta novembris kutsuti Eestimaa Spordiselts "Kalev"(esimees L. Tõnson) initsiatiivil kokku Esimese Spordikongressi. Kongressil otsustati moodustada spordi juhtimise keskorgan Eesti Spordiliit (ESL) ja saata võistkond järgmisel aastal toimuvatele olümpiamängudele Antverpenis. Rahvusvahelise Olümpiakomiteega sidemete loomiseks otsustati ellu kutsuda Eesti Olümpia Komitee (EOK). ESL asutamiskoosolek toimus 20. jaan. 1920. Samal koosolekul võeti vastu otsus hakata välja andma ESL häälekandjana "Eesti Spordilehte". Lehe toimetajaks sai Ado Anderkopp ja...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
