SBK 2007 lipnik Peeter Pau 7998331; 53334342 [email protected] [email protected] Relvade ja laskemoona käsitsemine : RELVAD: · Relva on keelatud suunata inimeste poole · Relva peab alati käsitsema nii, nagu see oleks lahing- padrunitega laetud · Relva on keelatud laadida ilma käsuta · Relva peab käsitsema nii, et relva sisemusse ei satu liiva, prügi või muud kõrvalist · Laskmise ajal peab pidevalt kontrollima, et laskesuunas ega ka rauasuudme vahetus läheduses ei oleks inimesi, loomi ja laskmist takistavaid esemeid · Relva peab alati panema kaitseriivi ja hoidma kaitse- riivistatuna, kui relva ei kasutata või käsitseta · Enne relva märgile suunamist on keelatud hoida sõrme päästikul. Sõrm asetatakse päästikule alles siis, kui relv on suunatud märgile ja ollakse valmis selle pihta tulistama LASKEMOON: · Laskemoona saamisel peab kontrollima, et see oleks õiget: liiki ja puhas, ilma mulj...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Ohutustehnika tellingutel Referaat Juhendaja: Kai Pajumaa Pärnu 2011 TÖÖTAJA ÜLDISED KOHUSTUSED · Täida tööandja või objekti peatöövõtja pooltkehtestatud ohutusnõudeid. · Kasuta tööandjapoolt antud isikukaitsevahendeid (kiiver, kuulmiskaitsed, kaitseprillid, turvajalatsid).
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS V-10 Ohutustehnika tellingutel Kristina Loori Pärnu 2011 2 Tellingute ohutusnõuded Tellingud peavad olema konstrueeritud ja komplekteeritud nii, et neid saaks ohutult paigaldada, kasutada, demonteerida, muuta ja hooldada. Tellingud peavad üldjuhul olema tööstuslikud või valmistatud ehitusinseneri või konstruktori projekti kohaselt. Tööstuslikel tellingutel peab olema kaasas kasutusjuhend. See peab sisaldama
Ergonoomia ja ohutustehnika Ergonoomia all mõistan seda, et selle abil püütakse muuta töötingimusi selliseks, et inimene suudaks pikemat aega ning kvaliteetselt tööd teha. Ergonoomia on seotud tööohutuse ja töötervisehoiuga. Ohutustehnika all mõistan seda, et see on tegevus millega saab vältida ohtlike olukordi või ohtustehnikat järgides saab teha ohtliku tegevust turvaliselt. Arvutikaitse võtted: Minu arvutil on peal viirusetõrje. Kord kuus viin arvuti teeninduspunkti, kus see ära puhastatakse. Tundmatuid või siis kahtlaseid meile ei ava. Ei ava mulle saadetud kahtlaseid linke. Ei lae alla filme või muusikat tundmatult lehelt.
ON MÕELDUD KASUTAMISEKS TÖÖ- JA KESKKONNAOHUTUST PUUDUTAVATES ÕPPEAINETES. KASUTATUD ON AVALIKKE LITSENSEERIMATA MATERJALE. TULI Tuli on kõrgel temperatuuril põlemisel leekide moodustumisel ilmnev nähtus, mille käigus eraldub valgust ja soojust. Tule tekkimise eelduseks on kütuse ja oksüdeerija olemasolu (näiteks õhuhapniku) ning süttimistemperatuuri ületamine Tulekahju (ka põleng) on kontrolli alt väljunud põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda. Tulekahju võib olla tekkinud juhuslikult või on keegi selle tahtlikult süüdanud. Tavalisemad tulekahju tekkimise põhjused on ettevaatamatu tulega ümberkäimine, potentsiaalselt tuleohtlike seadmete, ainete ja materjalide oskamatu käsitsemine, staatiline elekter, äike, tahtlik süütamine, isesüttimine jm. Tulekahjude kustutamisega tegeleb tuletõrje. Tulekahju on väljaspool spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemine, mis kahjustab inimesi, nende vara või keskkonda. T...
MAALRITÖÖDE OHUTUSTEHNIKA Juhendaja: Pärnu 2014 Maalrid ei tohi: · töötada seadmetel, mis pole korras, korrast ära tööriistadega, sisselülitamata ventilatsiooniga; · kasutada lahustina bensooli; · hoida lakke ja värve töökohal, mis ületab vahetuses vajaduse; · suitsetada töökohal ega läheneda lahtise tulega kergestisüttivatele vedelikele ja materjalidele; · hoida töökohal toiduaineid ja süüa töökohal; · hoida töökohal tühje laki- või värvipakendeid. Käte naha kaitsmiseks lakkide ja värvide eest tuleb määrida käenahka kaitsepastaga või panna kätte sõrmkindad. Maalritööd tehes tuleb puutuda kokku mitmesuguste värvidega, mis võivad avaldada toksilist või allergiat tekitavat toimet. Kindlasti ei tohiks värvida suletud akendega kinnises ruumis, sest orgaanilised la...
KUTSEKESKKOOL OHUTUSTEHNIKA METSAS JA RAIETÖÖDEL Referaat Juhendaja: Sisukord 1. Üldnõuded 2. Enne tööd alustades 3. Töö ajal 4. Pärast tööd 5. Tegutsemine tulekahju korral 6. Esmaabi 7. Kasutatud kirjandus ÜLDNÕUDED METSA JA RAIETÖÖDE OHUTUSEKS Metsa töid võib alustada alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse. Selleks, vajalikud üldnõuded: · Mitte kasutada tööriistu ega seadmeid, mille käsitlemist ei ole teile õpetatud. · Ilma kutsealase ja töökeskkonnaalase väljaõppeta on töötajal iseseisvalt töötada keelatud. · Metsa- ja võsaraie töödele lubatakse tööle ainult meessoost isikuid, kes on vähemalt 18 aastat vanad . · Puukentsefaliidi ohtlikes piirkondades peab metsalangetaja läbi...
TKK, TT ja TO- konspekt ÜLDINE TULEOHUTUSJUHEND (töötajate sissejuhatavaks tuleohutusalaseks juhendamiseks) 1. ÜLDOSA Käesolevad tuleohutusnõuded on kohustuslikud täitmiseks kõigile ettevõtte töötajatele. 2. TULEOHUTUSALANE JUHENDAMINE 2.1. Sissejuhatav ja esmane tuleohutusalane juhendamine Sissejuhatava ja esmase tuleohutusalase juhendamise teenistus- või töökohal (edaspidi töökoht) peavad läbi tegema kõik töötajad. Sissejuhatava tuleohutusalase juhendamise ja esmase tuleohutusalase juhendamise töökohal objekti tuleohtlikkusest, tuleohutusreziimi nõuetest, olemasolevatest tuletõrje- ja päästevahenditest jms viib läbi ettevõtte- või struktuuriüksuse juht või tema määratud ametiisik. 2.2. Sissekanne tuleohutusalase juhendamise kohta Tuleohutusalase juhendamise korral tehakse iga isiku kohta töökaitsealase koolituse päevikusse sissekanne. 2.3. Tuleohutusalase juhendamise perioodilisus Tuleohutusalase juhendamise perioodilisuse määra...
VALGAMAA KUTSEÕPPEKESKUS Müüja eriala Greta Eelsaar PRAKTIKAARUANNE Valga Rimi Juhendaja: Sirje Laanmäe Valga 2013 SISUKORD SISUKORD ..............................................................................................2 SISSEJUHATUS ......................................................................................3 MINU PRAKTIKA ÜLDINE ISELOOMUSTUS....................................4 OHUTUSTEHNIKA ETTEVÕTTES.......................................................5 KLIENDITEENINDUS ETTEVÕTTES..................................................6 MÜÜGIKORRALDUS ETTEVÕTTES...................................................7 ENESEANALÜÜS...................................................................................8 SUMMARY......................................................................................9 2
pH 6-5 Nõrgalt happeline pH 4-3 Happeline pH 2-0 Tugevalt happeline TAGASI SISUKORDA EELMINE NEUTRAALSED PUHASTUSAINED pH 68 Eemaldatav mustus: lahtine, nõrgalt kinnitunud veeslahustuv mustus Kasutuskohad: igapäevane koristamine, nõudepesu, klaaspinnad jne. Ohutustehnika: ei vaja loputamist kui seda ei tingi määrdunud pesulahus, soovi korral võib kasutada kaitsekindaid EELMINE TAGASI SISUKORDA NÕRGALT ALUSELISED PUHASTUASAINED pH 810 Eemaldatav mustus: määrdunud pindade puhastamine Ohutustehnika: tugevamate lahuste puhul vaja
Valgus Talumatu risk V Peab olema väga hea valgus Põrand Vähene risk I Peab olema puhas Ventilatsioon Vastuvõetav risk II Peab olema euronõuetele vastav ventilatsioon Ohutustehnika Talumatu risk V Ohutustehnika peaks olema kõrgel tasemel. tolm Vähene risk I Kaitsemask(oleneb Keemilised tegurid milline laast on) Laastutükid Talumatu risk V Kaitseprillid
ettevõtte juhtimine ja alluvusvahekorrad (võimalusel juhtimisskeem), töösisekorraeeskirjad). · Oma töökeskkonna ohutegurite hindamine (füüsikalised, keemilised, bioloogilised, psühholoogilised ohutegurid). · Esmaabi korraldamine ettevõttes- esmaabivahendite olemasolu, esmaabi andvate töötajate väljaõpe. · Ohutustehnika nõuete järgimine ja ohutusmärgistus. · Muude erieeskirjade täitmine nende olemasolul: eririietus, isiklik hügieen jms. · Jäätmete teke ja liigitus. · Keskkonnaohutuse nõuded ja nendest kinnipidamine. Mina olin praktikal................ . Praktika toimus (aeg). Praktikal täitsin ....... ülesandeid (kirjeldada lühidalt, paari lausega). 7 8 5. Ettevõtte iseloomustus praktika ülesannete põhjal
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS PÕLLUMAJANDUS MOOTORSAED JA OHUTUSTEHNIKA RAIETÖÖDEL Referaat Sander Aria Juhendaja: Andres Kapp Vana-antsla 2012 Sisukord Sissejuhatus Mootorsaed Mootorsaag Stihl Mootorsaag Husqvarna Mootorsaag Jonsered Ohutustehnika raietöödel Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma mootorsaagedest ja ohutustehnikast raietöödel.Lisaks räägin veel lähemalt mootorsaagetest ja nende tehnilistest andmetest. Ohutustehnika poole pealt räägin ma nõuetest ja kuidas peab toimima ohutustehnika raietöödel. MOOTORSAED Mis on mootorsaag? Mootorsaag on tööriist puude langetamiseks, laasimiseks, järkamiseks ja puidu töötlemisaks puusepatöödel
Sisukord 1. Tund. AUTOMAATRELVA ÜLDINE KIRJELDUS JA OHUTUSTEHNIKA 2 2. Tund. AUTOMAATRELVA OSALINE LAHTIVÕTMINE, KOKKUPANEK JA HOOLDUS 10 3. Tund. AUTOMAATRELVA KÄSITLEMINE 19 4. Tund. LAMADES LASKEASENDI VÕTMINE, AUTOMAATRELVA HOIDMINE JA SIHTIMINE 26 5. Tund. LASKMINE LAMADES ASENDIS 32 6. Tund. TULISTAMISKORD 36 7. Tund
IT-Süsteemide riistvara Ohutustehnika Ohutustehnika tundmine on iga ameti elementaarne osa. Tehnikaga tegeledes on see aga veel tähtsam, kuna seal sa ei vastuta ainult enda ja teiste turvalisuse eest vaid ka tihtipeale võõra vara eest. Tegeledes arvuti ja pea kogu muu tehnika riistvaraga on esimene etapp seadme välja lülitamine ja vooluvõrgust välja ühendamine. Mitte mingil juhul ei tasu komponente lahti ühenda kui need on veel vooluvõrgus. Komponentide vahetamine voolu all lõppeb tavaliselt komponendi või
põhjal võetakse riikliku kaitse alla kotka ja must- toonekure pesapaik Nt. Merikotka pesa või otseselt pesa leidmisele viiva info eest 65 eurot Nt. Must-toonekure pesa või otseselt pesa leidmisele viiva info eest 300 eurot LIFE-projekt Pesitsuspaikade vähesus, kuna loodusliku vana metsa osakaal väheneb Häirimine pesitsusperioodil Toitumisalade (luhad, niidud, ojad) seisundi halvenemine Avaliku huvi ja teadmiste vähesus. Projekt Nimi: ohutustehnika kotkaste ja must- toonekure kaitse töödel Eesmärk: looduskaitse elluviimine (hooldus, kaitse korralduse tegevused) Asukoht: üleriigiline Tänan kuulamast! Kotkaklubi
madalatele hoonetele. Kivid on valmistatud marmorist, tsemendist ja värvpigmendist. Pind kergelt krobeline või sile ja kaetud vett hülgava kihiga. Paigaldusliistude valmistamisel on kasutatud kuumtsingitud terast. Liistude mugavamaks paigalduseks on nad kaetud põhjast parforeeritud. Kvaliteetnõuded. Kui tuuletõkke plaadid on halvasti paigaldatud, siis soojaks ei saa.Pinnamaterjaliga tuuletõkkeid teipida ei tohi. Tuuletõke ei tohi takistada niiskuse liikumist. Ohutustehnika. Ehitusplats peab olema ümbritsetud piirdega. Ehituse territooriumil tuleb tähistada läbipääsud ja läbisõidukohad,mis peavad olema vabad materjalidest, prahist. Ohtlikud tsoonid peavad olema piirdega ümbritsetud ja öösel piisavalt valgustatud. Tellingutel tõõtades peavad tõõlised kandma kaitsevõõd. Peas peab olema kiiver, kandma tunkesid, kaitseprille ja kindaid. Tellingud peavad olema kõvasti laudise külge kinnitatud. Tõõlavad peavad olema sobiva kõrgusega.
Välissuhete osakonna juht- Начальник отдела erinevate objektide tehniline hooldus- teedeehitus ja remont- Строительство и ремонт международных отношений техническое обслуживание различных дорог Kaasomanik- совладелец фирмы объектов kaid- причалы Ohutustehnika insener- инженер по технике tootmishooned- Производственные помещения prügimägede, lammutuste likiveerimine- безопасности metallkontruktsioonidest elementide montaaž- ликвидация свалок
AMETIJUHEND Ametikoht: abitööline Alluvus: haldusjuht Vahetud alluvad: ei ole Asendab: Asendaja: 1. Töö eesmärk Abitööline teostab ettevõtte hoonetes üldehituslikke hooldus ja jooksvaid majandustöid. 2. Vastutus 2.1. käesolevas ametijuhendis toodud tööülesannete õigeaegse ja kvaliteetse täitmise eest; 2.2. töökaitse, ohutustehnika ja turva ja tuletõrje eeskirjade nõuetekohase täitmise eest; 2.3. talle tööks kasutada antud vara säilimise ja sihipärase kasutamise eest. 3. Kohustused 3.1. jälgida hoonete elektri, kütte ning vee ja kanalisatsioonisüsteemide seisukorda, vajadusel likvideerida pisirikked ning informeerida haldusjuhti vajadusest suuremate tööde teostamiseks; 3.2. teostada vajadusel ruumide hooldus ja pisiremonttöid; 3.3
toote vahel kuni ~100 kV. Viimistletav toode on alati +laenguga ja lakk () laenguga Meetodi plussid viimistlusmaterjali kokkuhoid (hinnanguliselt kuni 25%) sobib eriti karkassmööblile sanitaarsed tingimused rahuldavad protsessi mehhaniseerimisaste on kõrge kõrge tootlikkus ühtlane kvaliteet võimalus peale kanda pulberlakke Meetodi miinused nõuded puidu pinna elektrijuhtivusele sobivad ainult teatud lakid (eriti katalüütlakid, kuid ka alküüdid) ohutustehnika kõrgepinge kuni 100 kV kallid seadmed, sh konveierid ruumivajadus suurem mahukad pealekandmiskambrid; sobib suurseeriatele ja kasutatakse põhiliselt toolide tootmisel. Video http://www.youtube.com/watch?v=uS-2SkVbazk Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Aerosoolv%C3%A4rvimine http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/3413/6.%20Metallide%20korrosioo http://www.tud.ttu.ee/~t094266/7.semester/Viimistlusmaterjalid/Moodul_7.pdf
sarnaselt höövelpingile. Pikkade detailide hööveldamisel kasutatakse täiendavaid aluseid, aga lühikestel lükkeklotsi. Elektriliste erinevat marki puurmasinatega puuritakse avasid erinevate läbimõõtudega poltidele, tüüblitele ja kruvidele. Elektrikruvikeerajaid kasutame kruvide sissekeeramiseks. Elektritööriistadega võivad töötada ainult need, kes on läbinud erivälja õppe, oskavad õigesti kasutada neid mehhanisme ja on tundma õppinud ohutustehnika eeskirju. Tuleb teada, missuguseid töid võib teha elektritööriistaga, missugust sügavust ja laius võib lõigata; ei lubata kasutada tööriista nendel töödel, milleks neid pole ette nähtud.
9.Haardeseadmed Kiil-,aas- ja fritsioon haardeseade. 10.Konksud 1.Karamiinud 2.Aasad e. Silmad Montaaz tööde koosseis. *Elementide trantsport, ladustamine ja vastuvõtmine *Ettevalmistus tööd *Elemendi montaax, kinnitamine, paigaldamine. *Ankurdamine, vuukide viimistlus ja monolitiseerimine. NB! ESITEKS TULEB KINNI PIDADA MONTAAZI KINDLAST JÄRJEKORRAST, MIS TAGAB EHITAMISE PÜSIVUSE JNE....! TEISEKS ! KONTSTRUKTSIOONI TERVIKLIKKUS IGAS HOONE OSAS. KOLMANDAKS! OHUTUSTEHNIKA NÕUETE TÄITMINE. MONTAAZTÖÖDE KÄIK 1.Eeldused töö alustamiseks. *Materjalid kohal *Peavad olema olemas tõste mehanismid koos abivahenditega *Peavad olema abivahendid elementide kinnitamiseks *Tööriistad ja Töömehed ( min 3 inimeset ) 2.Tööde käik. *Tropime elemendi *Tõstame elemendi paigaldus kohta. Jätame 20---30 cm õhku rippu. Eelnevalt peab olema paigaldus koht ette valmistatud (peab paigaldatud mõrt või tihendid.)
Sissejuhatuses autokere ja sisustuse osandamises, koostamises tutvustati meile erinevaid tööriistu. Ühte väga head abivahendit nägin teist korda elus. Veel parem isegi, õpetaja näitas kuidas sellega saab kiirelt ja väheste kadudega materjali lõigata. Samuti ta näitas kuidas sellega ei tohi lõigata. Tegemist oli plasmalõikuriga. Lõigata saab plekki ja õhemaid metallplaate, kuni 12 mm. Veel räägiti meile masinatega töötamisel elementaarsest ohutusest. Kaitseprillidest ja muust ohutustehnika. Tundus, et mõni õpilane hoidis relakat ehk nurklihvijat esimest korda käes. Kuid sellest polnud hullu. Koolis ju käimegi selleks, et õppida. Ka plekikäärid ei suutnud nii tugevatele õpilastele vastupidada ja andsid alla. Mõtlesin päris tükkaega mida tegema hakata iseseisvaks praktiliseks tööks. Ei hakanud midagi rasket ja keerulist valima, sest vahendid suhteliselt piiratud. Teen esmapilgul üpris lihtsana näivat tööd- pudeliavajat. Joonise visandamine paberile läks hästi
2. Ohuga seotud võtte sooritamise valitud ebaõige tehnika ja metoodika kasutamine. 3. Väljaõppes osalevate kaitseväelaste ebapiisav ettevalmistus ohuga seotud võtete sooritamiseks. 4. Ohuga seotud võtete sooritamise ajal õpetaja ja õpilase tegevuse ülekontrolli puudumine. 5. Põhjendamata risk 6. Liigne enesekindlus või oma võimete ülehindamine. Kaitseväejuhataja kinnitab kõik ohutus eeskirjad. Kaitseväe väljaõppe ohutustehnika eeskirja nõuete täpne täitmine on kohustuslik kõikidele väljaõppeprotsessis osalevate kaitseväelastele. ,,Üldised ohutuseeskirjad" 1.2 Relvi ja laskemoona ei tohi iseseisvalt käsitseda , kui nende käsitsemist pole eelnevalt õpetatud . 1.3 Saanud käsu lasta relvast, mille käsitsemist pole laskjale eelnevalt õpetatud, on käsu saaja kohustatud sellest ette kandma käsu andjale. 1.4 On keelatud omada relvi ja laskemoona ilma vastava loata. 1
Poleerimine erinevate pastade ja taldadega Vahatamine Vahendite pesu VAHATAMINE Värvkatte kaitse Korralik pesu Vaha pealekandmine Vaha välja poleerimine Vahendite pesu KORROSIOONI TÕRJE Liigsete katete eemaldamine Keredetailide ja põhja pesu Keredetailide ja põhja katmine korrosiooni kaitse vahendiga Kere siseõõnsuste määrimine https://tarbija24.postimees.ee/2989327/video-korrosioonitorje MITTETÖÖDELDAVATE PINDADE KAITSE Maalriteip Kattepaber Kattekile Katteriie OHUTUSTEHNIKA Turvajalanõud (vältimaks libisemist) Riietus Peakate Respiraator Kindad Töövahendid AUTOKEEMIA Jälgida pakendile märgitud Ohutusmärke Segamis vajadusel segada õiged Lahused!!! 1/10 10% MIDA EI TOHIKS TEHA Üks suuremaid ja populaarsemaid vigu on kasutada auto pesemiseks nõudepesuvahendit. Põhjus selleks on lihtne nõudepesuvahend on abrasiivne. Kuigi auto saab kindlasti seda kasutades puhtaks, kiirendab nõudepesuvahend värvi oksüdeerumist ning muudab selle tuhmiks
3 Teha ettepanekuid spordikooli töö paremustamiseks. 9.4 Esitada kaebus administratsiooni otsuse kohta kõrgemal seisvale organisatsioonile. V VASTUTUS 10. Treener-pedagoog kannab administratiivselt vastutust vastavalt Töölepingu seadusele ja töötajate Distsiplinaarvastutuse seadusele. 11.Treener-pedagoog vastutab dokumentide ja informatsiooni säilitamise eest, mida ta kasutab oma töös ja mis antud talle säilitamiseks. 12. Treener-pedagoog kannab vastutust ohutustehnika nõuetest kinnipidamise eest oma töökohtadel. 13. Treener-pedagoog vastutab õppurite tervise ja elu eest treeningupaikades, võistlusreisidel ja võistlustel. 14. Treener-pedagoog on materiaalselt vastutav isik, kes allub arvestuse ja aruandluse nõuete osas spordikooli administratsioonile. IV KVALIFIKATSIOONINÕUDED 15. Treener-pedagoogil peab olema: 15.1 pedagoogiline kõrg- või keskeriharidus õpetatavas aines või ainevaldkonnas või 15
Ta tegeleb kaupade vastuvõtmise, hoiule paigutamise, siirdamise, komplekteerimise, pakkimise, väljastamise ja inventeerimisega. Ta peab arvestust sissetulnud, väljasaadetud ja laos olevate kaupade üle, tunneb laos olevaid kaupu ja tööülesannetega seotud dokumentatsiooni ning klientidega sõlmitud lepingute sisu. Laopidaja teab kaupade paigutamise põhimõtteid, tunneb ja oskab juhtida kaupade ümberpaigutamiseks kasutatavaid transpordivahendeid. Töö nõuab lao töökorralduse ja ohutustehnika nõuete tundmist ja täpset järgimist. Laopidaja suhtleb klientide, hankijate, transpordiettevõtete esindajate ning kaastöötajatega. Ta juhendab uusi töötajaid ning korraldab abitööliste tööd. Laopidaja töö eeldab nii iseseisvust kui ka koostöövõimet meeskonnas. Ta peab suutma lahendada iseseisvalt töös esile kerkivaid probleeme ja leidma alternatiivseid lahendusteid. Töö eeldab loomupärast korra- ja puhtusearmastust, hoolikust ja täpsust
Isikuomadustest ja võimetest on olulised iseseisva töö võime, loogiline mõtlemine, ruumiline kujutlusvõime, liigutuste täpsus, kiirus ja hea koordinatsioon, koostöövalmidus, õpivõime ja pingetaluvus. Vajalik on ka hea nägemine ja kõrgusetaluvus. Loomupärast korra ja puhtuse loomise vajadust, hoolikust, täpsust ning vastutustunnet on ehitusviimistleja töös raske alahinnata. Ehitusvaldkonna kutsete ühised põhioskused ja -teadmised: Tööohutus ja ohutustehnika nõuded ehitustöödel. Töö nõuetekohane ja ohutu korraldamine. Materjalikulu ja tööaja arvestamine. Ehitusjooniste lugemine. Lihtsate ehituslike eskiiside koostamine. Ehitusmõõtmine. Ehitamise üldpõhimõtted. Põhilised ehitusmaterjalid ja nende omadused. Põhilised ehitustööriistad ja masinad. Ehitusviimistleja põhioskuste ja teadmiste hulka kuuluvad: Viimistlusmaterjalide tundmine ja töövahendite kasutamine
2. Ohuga seotud võtte sooritamise valitud ebaõige tehnika ja metoodika kasutamine. 3. Väljaõppes osalevate kaitseväelaste ebapiisav ettevalmistus ohuga seotud võtete sooritamiseks. 4. Ohuga seotud võtete sooritamise ajal õpetaja ja õpilase tegevuse ülekontrolli puudumine. 5. Põhjendamata risk 6. Liigne enesekindlus või oma võimete ülehindamine. 7. Kaitseväejuhataja kinnitab kõik ohutus eeskirjad. 8. Kaitseväe väljaõppe ohutustehnika eeskirja nõuete täpne täitmine on kohustuslik kõikidele väljaõppeprotsessis osalevate kaitseväelastele. Üldised Ohutuseeskirjad 1.2 Relvi ja laskemoona ei tohi iseseisvalt käsitseda , kui nende käsitsemist pole eelnevalt õpetatud . 1.3 Saanud käsu lasta relvast, mille käsitsemist pole laskjale eelnevalt õpetatud, on käsu saaja kohustatud sellest ette kandma käsu andjale. 1.4 On keelatud omada relvi ja laskemoona ilma vastava loata. 1
• Telkimine Kääriku spordikeskuse alal 2. PÄEV • Hommikune kontroll eelnevalt õpitu kohta • Suund Pühajärvele – 10km, millele järgneb Pühajärve matkarada, 14km • Matkarajal erinevad mängud – teatesõit, tasakaaluvõistlus jne • Pühajärve – Vidrike, 10km. • Ööbimine Vidrikeses Sokka Puhke- ja Vabaajakeskuses. 3. PÄEV Kanuumatk – kestvus umbes 5 tundi, plus eeltöö ja lõpetamine 2 tundi. Ettevalmistus: • Koolitus • Matkatehnika tutvustamine • Ohutustehnika tutvustamine • Reeglid • Riiete vahetamine • Varustuse jagamine RISKID JA ENNETAMINE R I S KI D E N NE TA MI N E • Osalejatele räägitakse pidevalt ohutusest, matkal on • Matkal osaleja vigastab ennast kaasas esmaabivahendid • Keegi grupist jääb maha, kaob ära
Tööks vajalikud vahendid Meger, maandusmõõtur, ühendusjuhtmed ja mõõdetavad seadmed. Üldosa Elektrivigastuse all mõistetakse elektrivoolu ettenägematul toimel inimese organismis tekkinud kahjustusi. Elektrivigastuste peamisteks põhjusteks võivad olla: 1. Tehnilised põhjused (isolatsiooni vigastused rikete tagajärjel, elektriseadmete tehnilised 2. rikked, maanduse katkemine jne). 3. Süsteemi ja korra puudumine elektriseadmete kasutamisel. 4. Ohutustehnika nõuetest mittekinnipidamine, hooletus. 5. Mitteteadlikkus. 6. Inimesele ja loomale võib mõju avaldada nii puutepinge kui ka sammupinge. UP UP U 2 maandatud osa 1
31.12.14 Esmajuhendamine Alkoholi tarvitamise keeld ja selle tagajärjed ehitusobjektil Vladimir Voitsehovski 2 t. B. Täiendjuhendamine Juhendamise Töötajale tutvustatud juhendi või õigusakti nimetus Juhendaja ees- ja Juhendamise kestus Juhendatava Kuup. põhjus perekonnanimi, amet (tundi) allkiri 31.12.14 Kvalifikatsiooni t Ohutustehnika ja muud ehitusega seotud riskide juhend Vladimir Voitsehovski Iseseisev tõstmine C. Väljaõpe Väljaõppe Juhendaja amet, Juhendaja Töötaja Kuup. teema ees- ja perekonnanimi allkiri allkiri 31.12.14 Ohutused ja riskid Vladimir Voitsehovski , juhataja D
Vastutusalad Ohutustehnikaalased juhised Seadme tootja Leica Geosystems AG, CH-9435 Tööõnnetuste vältimiseks peab isik, kes vastutab Heerbrugg (lühendatult Leica Geosystems) DISTO kasutamise eest ning isikud, kes töötavad vastutusala DISTO-ga, kinni pidama alltoodud juhistest. Leica Geosystems vastutab täielikult DISTO kasutamise eest vastutav isik peab ohutustehnika nõuetele vastava toote (k.a tagama, et kõik kaugusmõõtjat kasutavad töötajad kasutusjuhend ja originaaltarvikud) tarnimise eest. mõistaksid alltoodud juhiste sisu ning järgiksid Leica poolt mittetoodetud tarvikute tootja neid. vastutusala Mõõteriista kasutamine DISTO jaoks mõeldud tarvikute tootja vastutab
trossi vaba ots üle vööri kiibi (läbi klüüsi) tekile, pingutatakse ja kinnitatakse pollarile. Tasapisi laseme ankrupeliga oma ankrut allapoole. Võõras ankrukett jääb trossi otsa rippuma. Ettevaatlikult tõmbame ankru klüüsi. Nüüd jääb lõpetada operatsiooni ohtlikum osa võõra ankruketi lahti laskmine. See on väga ohtlik, kuna pollaril olev tross on suure pinge all! Pollarilt vabanedes võnkleb trossi ots õhus ja võib vabastajat vigastada. 19)Ohutustehnika ankrupeliga töötamisel: Enne ankru allalaskmist või hiivamist tuleb veenduda, et ankruketi kastis ei viibiks inimesi (,,jänesed" võivad sinna peitu pugeda).Enne ankru vette laskmist tuleb kontrollida ankrupeli korrasolekut ja veenduda, et vööri all vees ei oleks ujuvvahendeid.On keelatud seista allalastava või hiivatava ankruketi liinil või vahetuses läheduses. Ankrupeli kotrollerit juhtival isikul on keelatud
Uue põlvkonna jaamad on ohutumad. Uraanivarusid on veel maailmas piisavalt, tema hind maailmaturul suhteliselt soodne. 8 Probleemid Väga kallis ja keerukas tehnika selle kasutamine on jõukohane vaid rikastele riikidele. Kütuse kavandus tekitav looduses reostusi nii mullale kui ka veele.’ Tuumaenergia rahvusvaheline sümbol 9 Looduskaitse ja ohutustehnika Looduskaitse ülesanded Loodukaitse ülesanded on kaitsta inimesi ebanormaalse elukeskkonna eest ja säilitada loodust. Looduskaitse objektideks on haruldased taimed, loomad ja loodusvarad ning haruldased looduslikud objektid ja veel kaunid maastikud. Looduskaitse püüab palju ära hoida looduse õh saastamise ja selle reostamist muude kemikaalidega. Õnneks on tuumapommide katsetamine lõppenud ja seega vähem ühu saastamist. Siiski on veel alles tuumaelektrijaamad
Arutatakse 14 päeva jooksul peale juhtumit, reederit informeeritakse enne käskkirja avaldamist, kui karistuseks on töösuhete lõpetamine, siis selle üle otsustab reeder. 3. Kalatraaleri käigutuled, miinitraaleri käigutuled Kalatraaleril on lisaks käigutuledele roheline ja valge ringtuli. Miinitraaleril on lisaks käigutuledele kolm kolmnurgselt asetsevat ringtuld. 4. Tankide ja tsisternide hooldamine, ohutustehnika Õhutama peab. Enne sisenemist kontrollida hapniku sisaldust, tohib töötada selliste tööriistadega, mis ei tekita sädet. Inimene kes seda hooldama läheb peab olema vastav varustus. Tuleb kasutada plahvatusohutuid 12V akulampe. Enne tanki minemist tuleb täita checklistid ja allkirjad anda, et ollakse nõus minema. Kontrollitakse roostet baktereid ja ka tsingist protektoreid (anoodid) mis kaitsevad roostetamise vastu
9. Millisel juhul peab terve põranda katma tugevduskangaga? Väga niisketes ruumides ja ka konstruktsiooni nihete puhul 10. Nimeta plaatimistöödeks vajaminevaid tööriistu? Segukamm, vuugirist, vuuginöör, lõiketangid, plaadilõikur, lood, kummisiluti, vuugilabidas, mõõdulint, pesukäsn, pliiats, silikooni püstol, mikseriga trell, kellu, käsn, pintsel, käärid, nurgik, sirge hööveltatud servaga laud, maalriteip, poleerimislapp 11. Ohutustehnika, kaitsevahendid plaatimistöödel, kas ja miks on vaja? Ohutustehnika plaatimistöödel on kindlasti vajalik. Plaatimisel tuleb olla pidevalt põlvede peal, selleks et oleks mugav ja ei rikuks põvli on olemas põlvekaitsmed. Tööd tehes tuleb vaadata mis materjali või ainega on tegu, see võib näiteks ohustada nahka, selleks on vajalik kasutada kindaid. Segu tegemisel kindlasti kasutada kaitseprille. 12. Millistel eesmärkidel kaetakse erinevaid pindasid plaatidega?
4. Hingamise peatamine kontrollsihtimise ja päästikule vajutamise ajal hingamine peatatakse, ennem seda hingatakse rahulikult: lask peab järgnema 5 sekundi jooksul. 5. Päästikule vajutamine päästik vajutatakse sujuvalt tagasi, nii et relva asend ei muutuks. 6. Järelsihtimine sihik viiakse uuesti sihtmärgi keskele, kontrollitakse relva ja keha asendit, pärast seda taastatakse normaalne hingamisrütm. OHUTUSTEHNIKA RELVAGA ÜMBER KÄIMISEL 1. Võtsid relva kätte kontrolli, kas see pole laetud. 2. Ära suuna teise inimese poole ja ära luba seda endale suunata. 3. Iga relv loe laetuks, kuni pole kontrollitud, et see on laadimata. 4. Ka laadimata relvaga käi ümber nagu laetuga. 5. Peale vinnatamist sihi ainult märki või ohutus suunas. 6. Ära pane sõrme päästikule, kui pole vajadust lasta.
Tuntakse muret tuumarelvade kontrollimatu leviku üle. Tuumareaktor ja tuumaenergeetika Tuumareaktoris toimub juhitav ahelreaktsioon. Reaktori käivitamiseks tõstetakse vardad osaliselt välja. Maailma esimene tuumareaktor käivitati USA-s, Chicagos 2.detsembril 1942.a. Lähemal ajal on oodata tuumaenergeetikas väikest tagasiminekut, kuna ehitatavaid reaktoreid on vähem, kui vananenuid( eluiga ~40 a.) Põhjused on raskused radioaktiivsete jäätmete hoidmisel. Looduskaitse ja ohutustehnika Looduskaitse ülesanne on säilitada loodust võimalikult mitmekesise ja rikkana, inimestele ka edaspidi kõlbliku elukeskkonnana. Praeguseks on praktiliselt lõpetatud tuumapommide maa-alused katsetused. Elektrijaamade tuumareaktorid on looduskaitse seisukohalt üsna ohtlikud. Radioaktiivseid aineid ei saa hävitada, neid saab ainult varjestada, ehk teras- või betoonkonteinerites sügavale maha mattes või merre uputades. Igal radioaktiivsel isotoobil on temale iseloomulik kindel poolestusaeg
põhjuseta puudumisena. 10. Hoiab korda ja puhtust oma töökohas ning üldkasutatavates ruumides. 11. Järgib isikliku hügieeni nõudeid ja tervislikke eluviise. Praktilise töö tundides kannab vastavaks tööks sobilikku riietust. Üldjuhul ei viibi tundides üleriietes. 12. On abivalmis ja täidab kooli töötajatelt saadud ülesandeid, vajadusel aitab teha kooli territooriumi korrastamiseks või kooli ühisürituste läbiviimiseks vajalikke töid. 13. Täidab ohutustehnika ja töökaitse nõudeid, kasutab heaperemehelikult tööriistu ja materjale. 14. Kasutab säästlikult elektrienergiat (kustutab ruumist viimasena lahkudes tule). 15. Lülitab tundides mobiiltelefoni helina välja. Ei kasuta tunnis mobiiltelefoni suhtlemiseks ja mängimiseks. 16. Tagastab koolist laenatud õpikud vm õppetarbed kasutamistähtaja möödudes. 17. Täidab kooli sisekorraeeskirja kooli õppima asumisel kinnitab seda oma allkirjaga. 18
Sellega välditakse lehtmetalli edasi- tagasi võnkumist 6 Lööktrell Kasutamine Kirjeldatav trell on universaalne tööriist, mida võib kasutada kivide löökpuurimisel, kruvide keeramiseks puitu, metalli ja plastikusse ning keermestamiseks. Kui tööriista kasutatakse segamisvahendina või suure läbimõõduga avade puurimisel, siis tuleb kasutada mehhaanilise ajami 1. käiku Ohutustehnika ja õnnetuste vältimine ·Pöörake tähelepanu tööriista mootori ,,kinnijäämisele", nt kui puur kiilub kinni või puuriots tungib betooni puurimisel metallarmatuuri. · Enne töövahendite kinnitamise alustamist padrunisse või trelli kinnitamist spindlisse tuleb tööriist vooluvõrgust lahti ühendada või eemaldada toitejuhe koos kiirlukustusseadmega käepideme küljest, vajutades lukustusseadme nuppu. · Ärge töödelge asbesti sisaldavaid materjale!
Tänu radioaktiivsusele on aretatud nt. selliseid vilju, mis kannavad ühe asemel mitut viljakeha ja ka näiteks külmakindlaid sorte. Radioaktiivsus põllumajanduses on asendamatu. Nii nagu meditsiinis, ei saa ka põllumajanduses radioaktiivsusega kergelt ümber käia: - füüsikalis-keemiliste omadustega radioaktiivsed ained tuleb ladustada eraldi, et ei tekiks ohtlikke reaktsioone. - töö tohib toimuda ainult laborites, kus on tagatud kiirgustegevuse ohutustehnika. Põllumajanduses kasutatav radioaktiivne aine on baariumkarbonaat, mille eriaktiivsus on 11 MBq/mg ja kiirguse liigiks on beetakiirgus. 4 Tuumareaktorid Radioaktiivsust kasutatakse ka tuumareaktorites. Selle käigus lagundatakse raskeid tuumi ja seejärel vabaneb soojusenergia. Vabanevat energiat on võimalik kasutada näiteks elektrienergia saamiseks.
Eesmärk: Kontsentreeritud happe lahusest lahuse valmistamine. Uurime kui palju on vaja valitud hapet katlakivi lagundamiseks. Milline on tõhusaim hape katlakivi eemaldamiseks ja milline reaktsioon on kõige energia rikkam. Töövahendid: Katlakivi, kontsentreeritud H2SO4 (95%-line, ρ= 1,833 g/cm3); kontsentreeritud HCl (35%-line; ρ= 1,175 g/cm3), kontsentreeritud H3PO4 (85%-line ρ= 1,783 g/cm3), mõõtsilindrid, pipetid, süstlad, kaalud. Lahuste tiheduste tabel. Ohutustehnika: kindad, kittel. Hapet valan vette, mitte vastupidi. Gaaside sissehingamine kahjulik, juuksed kinni, kotid akna lauale. Happe lahuse arvutused: Otsustasin teha 50 ml lahuse, kontsentratsiooniga 0.5 mol/l Arvutasin, et vaja läheb 0.025 mol HCl ehk soolhapet. = Arvutasin happe molaarmassi: Arvutasin happe massi: m=n*M Leidsin mitu grammi konts. hapet kulub: =
IMIKLAPID EI OLE KORRAS HOOLDUS KORRALINE JA PLAANIPÄRANE KASUTUSAEGNE KASUTUSJÄRGNE IGAKUINE / IGANÄDALANE TÄHTAJALINE HOOLDUSE HULKA KUULUB VÄLISPINNA PUHASTUS PUMBA JA PAAGITORU TÜHJENDUS VAAKUMPUMBA TÜHJENDUS KRAANID/VENTIILID/SISENDID/VÄLJUNDID KUIVATADA JA KONTROLLIDA IMIVOOLIKUTE PUHASTUS IMISÕELA PUHASTUS VAHU KASUTAMISE KORRAL PUMBA LOPUTUS PUMBA LAAGRITELE MÄÄRDEAINE LISAMINE MOOTORPUMPADEL KÜTTE KONTROLL JA LISAMINE OHUTUSTEHNIKA OHUD PUMBALE HÜDRAULILISED LÖÖGID TELGJÕUD PUMBA TÖÖRATTA EES JA TAGA KAVITATSIOON KOLBPUMBA ÜLEKUUMENEMINE KLAPPIDE KULUMINE ROISKUNUD VEE OSAKAAL PAAGIS
tekkimise 1).Alati käsitle relva kui laetud. 2).ära iialgi suuna äärmusliku vajaduseta relva inimesele. Ka siis kui see on laadimata. 3). Ära kunagi vajuta põhjuseta või mõtlemata päästikule. Iga ametnik vastutab isiklikult tulirelva kandes oma tegevuse eest. 14 Mida pead kehtiva korra kohaselt tegema järgmise 3 aasta jooksul, kui oled saanud teenistuses püstoli kandmise õiguse? 2 tagant läbima teooria, kuue kuu tagant käima laskmas. 15 Nimeta ohutustehnika nõuded laskeharjutusel 1) laskeharjutusel osalejatele on laskeinspektori korraldused täitmiseks kohustuslikud. 2) Lasketiirus tuleb järgida seal kehtestatud ohutusnõudeid ja sisekorraeeskirju 3) Laskeharjutustel laskmise ajal kõik seal viibijad peavad kandma kõrvaklappe ja laskmisel peab kandma kaitseprille. 4) Kuivtreeninguga on lubatud tegeleda laskeinspektori loal ja tema määratud kohas ning suunas. 5) Relva tohib laadida ainult peale laskeinspektori käsklust
Kaitsevägi koosneb maa,-õhu, ja- veeväest. Merevägi- kaitsta merd. Õhuvägi- kaitsta õhuruumi. Soomusvägi- kaitsta jalaväge Jalavägi- kaitsta piire Suurtükivägi Poineerivägi- teede korrashoid Õhutõrje- lennukite ja kopteriga kaitsmine Sidevägi Eesti Kaitseliit Eesti Kaitseliidu ülesanded on liita rahvast ja panustada riigi kaitsesse. Kaitseliidus on vabatahtlikud. 28.10.2015 Ohutustehnika ja relvaõpe Kontroll Kõige tähtsam ja esimene asi on relvakontroll. Tuleb vaadata, et relv ei oleks laetud, enne selle käsitlemist. Kontroll tuleb läbi viia enne harjutuse või õppetunni algust ja kui relv seisab relvakapis või relvaruumis. Relv peab olema alati ettenähtud kohas, kas siis relvakapis või relvaruumis. Relvale tuleb teha kontroll ka peale harjutuse või õppetunni lõppu. Samuti ka enne ja pärast laskmist. Relvade käsitlemine
· Ametijuhendid · Materiaalse vastutuse lepingud · Puhkusegraafikud · Tõendid · Haigekassa dokumendid Töökaitsega seotud: · Tööõnnetuste ja kutsehaiguste dokumentatsioon · Töötajate meditsiinilise läbivaatluse materjalid · Töökaitsealase koolituse registreerimise kaardid · Töökaitsevolinike materjalid · Ohutustehnika teadmiste kontrolli materjalid Personaliga seotud: · Personali andmebaas · Direktori korraldused personali alal · Kirjavahetus personaliküsimustes · Koosseisude nimekirjad · Personalistatistika Tasustamisega seotud: · Töötajate pangaarved · Tööajatabelid · Tasustamisega seotud dokumendid · Haiguslehed
JAHINDUS OHUTUSTEHNIKA JAHIL Käsitse relva alati nii nagu see oleks laetud. Kedagi ei tohi panna sellisesse ebameeldivasse ja ohtlikku olukorda, kus ta märkab endale suunatud püssitoru. Relva kontrollimine: • puhkepausidel • vahetult peale lasku, kui paned relva käest • kui vahetad asukohta (autoga, jalgsi) • kui kohtad teisi inimesi • kui lahkud kütiliinilt • jahi lõppedes Relva hoidmine: • ühe relva puhul ei ole nõutav spetsiaalne kapp
Pühajärvelt sõidetakse Vidrikele, vahemaa 10km. Ööbimine toimub viimase punkti lähedal Sokka Puhke- ja Vabaajakeskuses. Kolmas päev: Viimane päev sisaldab kanuumatka ja kojusõitu. Väiksel grupil läheb kanuumatkaks umbes 4 tundi, antud grupiga 5 tundi. Lisaks tuleb arvestada ka ettevalmistuse ja lõpetusega, milleks kulub umbes 2 tundi. Ettevalmistus: Koolitus Matkatehnika tutvustamine Ohutustehnika tutvustamine Reeglid Riiete vahetamine Varustuse jagamine Peale kanuumatka: Varustuse tagastamine Tagasiside andmine Riiete vahetamine Matkaasjade kokkupakkimine Kanuumatka pakkumise aadress: https://www.puhkaeestis.ee/et/kanuuga-kooraste-aheljarvistule-matk-toelisele- loodushuvilisele Kaardimaterjal Üldine marsruut Pühajärve matkarada 14km, mängitakse erinevaid mänge. Kekkose matkarada
3. Kokkuvõte Antud töö eesmärgiks oli teha kaheastmeline süntees, rakendades praktikumis omandatud teadmisi. Minu arvates sain selle tööga hästi hakkama, probleeme sünteesi käigus ei esinenud. 4. Kasutatud kirjandus Orgaanilise keemia praktikum. Laboritehnika. Tln.: TTÜ kirjastus, 2004. Orgaanilise keemia praktikum. Laboratoorsed tööd I. Tln.: TTÜ kirjastus, 2004. Orgaanilise keemia praktikum. Ohutustehnika ja laboris töötamise kord. Tln.: TTÜ kirjastus, 2005. Lopp, M. Orgaanilise keemia praktikum. Orgaaniliste ühendite keemilised omadused ja reaktsioonid. Tln.: TTÜ kirjastus, 2005.