Ühiseks jooneks on meessugu. Tegelased on surnud ning vaatavad oma elule tagantjärgi. 1.Üheks läbivaks teemaks on ka vene rahvus. Paljud mehed on kas ise venelased, vene armees võidelnud või venelannadega abielus. Suhe venemaa ja vene kultuuriga on tihe ja see tuleb paljude meeste juttudest välja. Näiteks luuletuses, mis räägib Semjon Prohladkin'ist. Venemaal sõimati mind valgesoome fasistiks, Haralas kuradi venelaseks. Olin põlatud, tagakiusatud inimene, õiget kodu ega peret kusagil. Vadja keeli võisin jutõlla üksinää. Igaüks silitab oma kassi, mina harjasin hobuseid Kännumäe tallis. Äraviidud kulaku hiirhall virutas mulle rautatud kabjaga meelekohta -- kolhoosi algusest peale vahtis too iirikkomind kõõrdi! Juttu maaz, ihmine maaz. 2.Teose meestegelane Peedu Ärkel on samuti märkimisväärne, kuna ta esindab sellist tüüpilist eesti külajoodikut. Ta võtab elu väga vabalt, midagi suurt korda ei saada oma elus. Mina olen seesama poisike,...
Harivald Tamm Pidasin kskord Harala seltsimajas peohtul knet, et pike on suur ja punane kana ja planeedid ning thed pole midagi muud kui munad,mida ta visalt haub, ja et Harala asundus on ainult krbsemusta tpp hel neist isevrki munadest,ja et pikese haudumisaeg saab varsti lbi ja siis hoidke piip ja prillid- maakera plahvatab kildudeks. Teisel peval oli keegi Leivandile klistanud, et Tamme poisil on kruvid jlle logisema hakanud. see on ammu teada,et talumeeste kujutlusvimest piisab ksnes mra vedrukke ette seadmiseks. Aga nende juhmardite seas oli ks ngus lesk, kellega mul tuli ilus armastuslugu nagu kriminaalromaanis. Lpuks lin kigele kega ja prutasin Brasiiliasse,
Harala elulood Turja Hannes Ühes väikses rannakülas ma elasin, kus ühiseks huviks oli meri. Rannakülas leidus ka ilusaid neidiseid, üks ilusamaid oli Suureõue talu Niida. Seal oli ka Taali, nende kahega sai ikka pidudel tantsu löödud. Hiljem sai öösiti salaja Niida toas käidud, kuni tolle isa sellest teada sai. Nii lõppes meie suhe. Mõni aasta hiljem sai mu vend Klaus surma, jättes leseks oma naise Luise. Ühel peol kohtasin Liidat, kelle ka endale naiseks võtsin. Liida emaga ma läbi ei saanud, ta oli ennasttäis ja tõre. Ühel päeval sain aga kirja, kust sain teada, et isa on halvatuks jäänud. Läksin tagasi koju, et isa eest hoolt kanda ning jäingi sinna, et hoolitseda enda ja Taali ühise poja eest. Karl-Gustav Uustulnd 10.A
Autor: Mats Traat Töö koostaja: SeltsimeesLenin VASTSED HARALA ELULOOD Mats Traadi lühielulugu Sündinud 23. novembril 1936 Palupera vallas Enim tuntust kogunud luuletaja ja proosakirjanikuna Elukohavahetuste tõttu õppis ta mitmes eri koolis, seitse klassi lõpetas Rannus, kuid majandusliku kitsikuse pärast ei saanud kohe edasi õppima minna. Lühielulugu Lõpetas 1957. aastal Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi 1964. aastal Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969
Mats Traadi ,,Harala elulood" -- ühe rahva portree ja saatus Uurimistöö Sissejuhatus Mats Traadi kirjutatud ,,Harala elulood" sisaldavad 168 epitaafi. Iga tegelase lugu on teisest erinev, samuti ka aeg, milles tegelased elavad. ,,Harala elulood" toovad lugeja nõukogude ajast aastasse 2001, mil ,,Harala elulood" täiendatuna ilmus. Uurimistöö koostaja valis selle teema osalt varasemate kokkupuudete pärast teatriklassis õppides, kui eksamietendusel esitati mõningaid epitaafe ,,Harala elulugudest". Antud teema andis palju võimalusi oma fantaasia rakendamiseks ja see oli samuti üks valiku põhjusi. Põhilise osa uurimusest hõlmavad tegelaste nn. ankeedid, kus on analüüsitud igaühe teatavaid omadusi ja fakte tema kohta. Samuti sisaldab see uurimus
sajandi keskpäevast on saanud uue sajandi hommik, ent Traat jätkab endiselt oma näkku. Traadi luulet on nim. poeetiliseks autobiograafiaks ning on leitud, et see on otsekui eestlase nägu -tõsine ja murelik. Tema luule põhimotiivid on kutse linnast loodusesse; oma aia harimine; äraminemine - maaema rüppe, sügisõhe, metsa, merele, samas tähendab äraminemine otsingut iseendas ning pidevat võitlust. Traadi luules mängib erilist rolli peaaegu 40 aasta jooksul kirjutatud tsükkel "Harala elulood", mis esmakordselt ilmus raamatuna 1976. aastal, viimased elulood on ilmunud 2002. aastal. Harala elulugude puhul on tegemist epitaafidega (kellegi surma puhul kirjutatud lühiluuletus, mida sageli kasutatakse hauakirjana). Need kujutavad portreid konkreetsetest inimestest, kes enamikus on maetud Harala kalmistule. Inimeste elulood annavad ülevaate eesti rahva saatusest 20. sajandil. Enamikku Traadi lühiproosat ja romaane võib lugeda kui ajalookroonikat, sest autor on nende
romaan ,,Keisri hull", kooliromaan ,,Wikmani poisid" Paul-Eerik Rummo luuletekogud ,,Lumevalgus...lumepimedus", ,,Saatja aadress ja teised luuletused" Jaan Kaplinski luulekogud ,,Jäljed allikal", ,,Tolmust ja värvidest", ,,Õhtu toob tagasi kõik" Hando Runnel - raamat ,,Avalikud laulud", ,,Punaste õhtute purpur" Juhan Viiding ehk Jüri Üdi - debüütkogu ,,Detsember" Mats Traat lühiromaan ,,Tants aurukatla ümber", romaan ,,Karukell...", romaan ,,Inger", ,,Harala elulood" Viivi Luik - romaan ,,Seitsmes rahukevad", lühiromaan ,,Ajaloo ilu"
jõusse, tiivustatud soovunelmast, et sõna abil võib argielus deformeerunud indiviidi moraalselt tervendada. Võttes lipukirjaks “kompromissitu ausus”, ründab poeet üha enam olesklejaid, nn. elurentnikke ja mitmesuguseid muid ajastu taunitavaid nähtusi. Eriti iseloomulik on selles mõttes “Tuimuse ja tuulte poeem”. Truuksjäämine oma elu- ja kunstikreedo põhiveenetele, toetumine sisemisele täiusele ja tasakaalule ilmneb ka värsikogudes “Harala elulood” (1976), mis sai J.Smuuli nimelise preemia, “Hilised talled” (1976), “Lagendiku aeg” (1977) ning ka autori 80-ndate aastate luulekogudes. Kõigis neis jätkuvad otsingud sisemise harmoonia saavutamiseks läbi jõuliste ja sisukate väljenduste, kus kuulutatakse sugestiivselt elujõudu ja –usku ning tulevikulootust. Juba oma poeemis “Kassiopeia” üritab Mats Traat käsitleda veelgi laiemaid – kogu koduplaneedi oleviku ja tuleviku sõlmprobleeme.
ISEL: Sõnamäng, sümbolid. Rummo – Töötas Vanemuise teatris, praegu tegutseb poliitikuna. VIIMNE RELIIKVIA laul „Põgene vaba laps“. ISEL: kõnekujundid, mõtteluule. Runnel – töötas Loomingu toimetuses. ISEL: rahvuslik Luik – On elanud Helsingis, Berliinis, Roomas. ISEL: linnaluule, vabavärss Traat – Töötas toimetajana Tallinnfilmis ISEL: Harala elulood Viiding – Tegi enesetapu. ISEL: filosoofiline luule 4) Kirjanik + teos + seletus M.Traat „Karukell, kurvameelsuse rohi“ - Peategelasteks on nüüdiskirjanik ja suurmajandi peaagronoom, kes, kumbki omal viisil, võitlevad ja ületavad neid tabanud raskusi ja õnnetusi, mintamata siiski teotahet ja elamise rõõmu. V.Luik „7 rahukevad“ - Romaan viib lugeja keerulisse
9. Kirjanduse põhiliigid ja zanrid Ilukirjandus: · 3 eesmärki: - õpetada - lõbustada - liigutada · Teos koosneb: - teema - idee (see, mida teema kohta öeldakse) · kirjanduseliigid (nt: ulmekirjandus) · Kirjandusteos koosneb erinevatest väärtustest: - ajalooline ,,Harala elulood" - ühiskondlik - moraalne ,,Ekke Moor" - rahvuskultuuriline - maailmakultuuriline - keeleline - tundeline · Ilukirjandusse kuuluvad: - lüürika (luuletused) - eepika (jutud) - dramaatika (näitekirjandus) - lüroeepika Teaduskirjandus: · Teaduskirjandusse kuuluvad: - uurimustöö
(1982; kordustrükk 1990) "Sügislootus" (1986) "Tants aurukatla ümber" "Üksi rändan" (1985) "Ajalaulud" (1990) (1971; kordustrükid 1975 ja "Minge üles mägedele (I 1987, "Vastuseta" (1991) 2005) II 1994), III (2009), IV (2010) "Koidu kätes" (1993) "Maastik õunapuu ja "Hirm ja iha" (1993) "Harala elulood" (2001) meierikorstnaga" (1973) "Naised ja pojad" (2007) "Pommeri aed" (1973; Näidend kordustrükid 1985 ja 2008) Luulekogud "Inger" (1975; kordustrükk "Päike näkku" (1981) 1989) "Kandilised laulud" (1962) "Türgi oad" (1977) "Kaalukoda" (1966) Novellikogud
„Küngasmaa“ väljendab Traat huumoriga tasakaalustatud kaduvusnukruse kaudu kohustust tagada rahvuslik-kultuuriline järjepidevus. „Laternad udus“ (1968) koondab armastusluulet, milles on kujundid valgusest, kevadest, õnnejanust ja õigusest õnnele. Sama teemaga läheb Traat süvitsi kogus „Ilmakaared“, mis protesteerib töö devalveerimise ja vastutustunde bürokratiseerimise vastu. Ka kogu ülejäänus loomingus domineerib pidev eetiline uuenemise kohus. Epitaafikogu „Harala elulood“, mis sai ka J.Smuuli nimelise preemia, on tema luule üks jõulisemaid ja sisukamaid väljendusi, kujutades eestlaste dramaatilist ajalugu läbi inimsaatuste sümboolsel Harala kalmistul. Teo sisaldab 168 epitaafi ning iga tegelase lugu ja toimumise aeg on erinev. Näide luulekogust: „LEILI SUUROJA Kes oli neid siia kutsunud? Nad saatsid mu mehe Siberisse.
elusolend ja ese, sündmus ja situatsioon. Kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Lisaks tõlkinud ka poola, tsehhi ja makedoonia luulet. Luulekogud: "Kandilised laulud" (1962) · "Kaalukoda" (1966) · "Ilmakaared" (1970) · "Hilised talled" (1976) · "Valitud luuletused" (1979) · "Septembrifuuga" (1980) · "Sügislootus" (1986) · "Ajalaulud" (1990) · "Vastuseta" (1991) · "Koidu kätes" (1993) · "Harala elulood" (2001) Näidend · "Päike näkku" (1981) Novellikogud: · ,,Koputa kollasele aknale" (1966) · "Islandi suvi" (2003) · "Sarviku armastus" (2007) Romaanid: · ,,Tants aurukatla ümber`` 1971 a. · ,,Maastik õunapuu ja meierikorstnaga`` 1973 a. · ,,Pommeri aed`` 1973 a. · ,,Inger`` 1975 a. · ,,Türgi oad`` 1977 a. · ,,Puud olid, puud olid hellad velled`` 1979 a. · ,,Karukell, kurvameelsuse rohi" 1982a.
60ndate Proosa muutus aeglaselt proosauuendus, elavnesid novellid tegelaste sisemaailm on tunnuslik muutus proosateoste vaatepunkt temaatikale mõjus teaduse ja tehnika areng proosa peegeldus oma aega 60ndate proosakirjanikud Smuul ,,Kirjad sõgedate keelast" Promet ,,Meesteta küla" Kuusberg" Enn Kolmu kaks mina" 60ndate noor põlvkond Valton" Veider soov", ,,Rataste vahel" Unt ,,Hüvasti kollane kass" Traat ,,Harala elulood" Kallas ,,Nii palju päikest" Beekman ,,väikesed inimesed" Tuulik ,,Tund enne väljasõitu" Temaatika Aeg inimese kaudu, inimese kujutamine ajas Kahe mina romaanid Unenäolisus ja teispoolsus Ajaloohuvi Eakaaslase avameelsus ja otsingud Eksistentsialistlik inimese käsitlus Tsivilisatsiooni hädad Kasutatud kirjandus: Google otsingumootor
3 Üks Traadi mastaapsemaid ettevõtmisi on sariromaan "Minge üles mägedele", mille esimene osa "Puud olid, puud olid hellad velled..." ilmus 1977 ja seni viimane, kümnes osa "Haamri all" 2002. Möödunud aastal pälvis Traat tähelepanu novellikoguga "Islandi suvi". Viimaste aastate luuleloomingust võiks märkida valimikku "On unistus kui ränikivi" aastast 2000 ja 2002 ilmunud kogu "Uued Harala elulood". Kirjaniku varasemat proosat novellikogusid "Koputa kollasele aknale" ja "Mänguveski", romaani "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga" ja jutustust "Irdinimene" ühendab maksimalisminõue, täisväärtuslikust elust unistava inimese opositsioon nüristavate ja mugandavate argi- ja olusuhete vastu. Inimese ja maa suhete panoraamse, filosoofilise mõtestamiseni küünib romaan "Tants aurukatla ümber". Nii siin kui ka romaanis "Pommeri
Friedebert Tuglase novelliauhind on antud talle 1975 ,,Kohvioad", 1996 ,,Võimurist", 2002 ,,Kohtupeegel", 2007 ,,Sarviku armastus". Abielus Viktoria Traadiga. 1936 2006 2. Mats Traadi looming Mats Traat alustas luulega (kogud ,,Kandilised laulud", 1962 ,"Kaalukoda", 1966, milles on kõrvu tulevikuoptimism ja kodumaateema. Poeetiliselt mõjukas lakoonilisus koos terava ühiskonna problemaatikaga on tunnuslikud epitaafkogule ,,Harala elulood" 1967. Tuntumad romaanid: ,,Tants aurukatla ümber", 1971, ,,Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga", 1973, ,,Pommeri aed", 1973, ,,Inger", 1975, ,,Türgi oad", 1977, ,,Puud olid, puud hellad velled", 1979, ,,Rippsild", 1980. ,,Karukell, kurvameelsuse rohi", 1982, sündmused toimuvad paralleelselt kahel ajal: ristisõdade ning nõukogude Eesti aastail. Materjal onpärit teose kirjutamise perioodil Eesti ühiskonnas toimunust ning ka liivlaste minevikust
· "Karukell, kurvameelsuse rohi" (1982; kordustrükk 1990) · "Üksi rändan" (1985) · "Minge üles mägedele (I 1987, II 1994) · "Hirm ja iha" (1993) Luulekogud: · "Kandilised laulud" (1962) · "Kaalukoda" (1966) · "Ilmakaared" (1970) · "Hilised talled" (1976) · "Valitud luuletused" (1979) · "Septembrifuuga" (1980) · "Sügislootus" (1986) · "Ajalaulud" (1990) · "Vastuseta" (1991) · "Koidu kätes" (1993) · "Harala elulood" (2001) Näidendid: · "Päike näkku" (1981) Novellikogud · "Islandi suvi" (2003) · "Sarviku armastus" (2007) Kokkuvõte Mats Traat tegeleb eesti rahva kultuurimälu säilitamisega. Ta kujutab oma loomingus eesti talurahva elu erinevatel perioodidel. Ta kirjutab oma romaanides eestlaste lugu ning aitab taastada meie eneseväärikust ja kultuuri. Traat tahab oma loominguga sisendada meile eneseusku ja tulevikuoptimismi ning seda püüab ta teha läbi enda.
"Üksi rändan" (1985) "Minge üles mägedele (I 1987, II 1994), III (2009), IV (2010) "Hirm ja iha" (1993) "Naised ja pojad" (2007) Luulekogud "Kandilised laulud" (1962) "Küngasmaa" (1964) "Kaalukoda" (1966) "Laternad udus" (1968) "Ilmakaared" (1970) "Hilised talled" (1976) "Valitud luuletused" (1979) "Septembrifuuga" (1980) "Sügislootus" (1986) "Ajalaulud" (1990) "Vastuseta" (1991) "Koidu kätes" (1993) "Harala elulood" (2001) Näidend "Päike näkku" (1981) Novellikogud "Islandi suvi" (2003) "Sarviku armastus" (2007) Luule põhiteemad: · Elu ja surma vastasseis · Inimese ja looduse ühtsus · Rahvuslik-kultuuriline järjepidevus · Inimese kohanemine ja kohanematus ,,Tants aurukatla ümber"
(Juhan Liiv.) epigramm satiirilise luule väikezanr, millega naerdakse välja mõnd isikut. Eesti kirjanduses on epigramme kirjutanud näiteks August Alle (18901952) ja Felix Kotta (19101963). Näiteks: Presidendi sünd Suur heameel kantslis, Toompeal, igas paigas: üks lapsuke on sündind, kaenlas kaigas, Tal vaderiks kolm Kilulinna tarka: Sirk, Rõuk ja Larka. (August Alle.) epitaaf hauakiri; lühiluuletus, mis on esitatud hauakirjana. Näiteks Mats Traadi (1936) luuletuskogu "Harala elulood" koosneb viiekümne viiest vabavärsilisest epitaafist, mis kujutavad endast kadunute tagasivaateid oma elule. Samasugust kujutamisvõtet on kasutanud Edgar Lee Masters (18691950) epitaafide kogus "Spoon Riveri antoloogia". epiteet lisandsõna, mis tõstab põhisõna tunnuseist esile mõnd autori seisukohalt olulist joont. Enamasti on epiteetideks omadussõnad. Näiteks: sinkjas taevas, rõhuv vaikus.
"kandiliste laulude" laulja maamees. Kandilised laulud 1962. Maamehelik positsioon tähtis. See raamat on omale ajale iseloomulik: optimistlikud jooned jne. Need jooned taanduvad, tulevad muud asjad. Erinevalt mõnest teisest, nt Krossist, Traat hakkab proosat kirjutama luule kõrvalt. Luule ei ole Traadi kõige tugevam külg, aga on midagi, mida peaks tähele panema. Läbi aastakümnete torkab silma, et tugeva sotsiaalse närviga autor. 1976 Harala elulood- elulugusid kirjutab juba 60ndatel. Saab konkreetseid äratuse Mastersi "Spoon Riveri" maailmast. Tekitab talle äratundmise, et nii saab kirjutada suurt sarja, viis kujuneb traadilikult lahenduseks. See tähendab, et ta kirjutab nimelisi tekste: inimesed räägivad, aga nad on surnud. Mõjuvad hauamärkidena. Valdavalt vabavärsiline sari, nii kaua kuni Traat mõjub vabavärsis tuleb see nõtkelt välja. Niipea kui rangemat
Kirjale kirjutavad alla ka mitmed kirjanikud: Kaplinski, Viiding, Unt, Valton jt. Mats Traat (s. 1936) o 1962 Kandilised laulud 1971 Tants aurukatla ümber – tegevus toimub Lõuna-Eestis, hakkab välja kujunema Traadi kõige tavalisem dialoogi esitamise võimalus. Ta kasutab dialoogis Tartu keelt, vastavalt tegelasele. Selle kasutamise juures on ta väga keeleteadlik. 1973 Pommeri aed 1974 Kohvioad o 1976 Harala aelulood 1979 Puud olid, puud olid hellad velled -- ajalooline romaan, tegevus on 1804ndad aastatel. See romaan on pika sarjaga mitmes mõttes erinev (kuigi ta arvab selle teose sarja sisse). Väga poeetiises keeles kirjutatud teos. 1982 Karukell, kurvameelsuse rohi – järjekordselt võiks see olla näide stagnatsiooni vastupanuproosast, kus räägitakse ajaloolistest asjadest, kuid selle kaudu ka tänapäevast.
komisjonid, NSVl elust maalitakse suhteliselt naeruväärne jutt, 70ndatel muutus asi keerulisemaks MATS TRAAT 1936, lihtne maapoiss, küllaltki suurest kitsikusest tulnud Tegi maatööd Aastal 64 sai sisse Moskva instituuti Erialaks filmindus, stsenarist I luulekogu ilmumimisel ütles: ma olen kandiline maamees, hall ja töine kui raudkivi Luulekogu kirjandusse ,,Harala elulood"- väljamõeldud koht, luulekogu epitaafid- hauakirjad ,,Tants aurukatla all"- algselt filmi stsenaarium, töötles ümber romaaniks Loob ühe sümboli ja lugu öeldud Võimas kujundilooja Keskseks tegelaseks aurukatel, räägitakse aurukatla tulekust, oodatakse,paneb masinad tööle 56-57 tI inimesed hakkavad Siberist tagasi tulema Aurukatel räme romu ,,Karukell, kurvameelsuse rohi"- hakkab kirjutama romaani 13 sajandi Liivimaast,
Karussell" (1968), ,,Mustamäe armastus" (1978), ,,Tee lõpmatuse teise otsa" (1978), ,,Arvid Silberi maailmareis" (1981 / 1984). 1990ndatel tugevneb rahvuslik meelsus romaan ,,Masendus ja lootus" (1989) Mats Traat (s. 1936) Kirjandusse saabus 1. luulekassetis koguga ,,Kandilised laulud" (1962), kus kõlas tema poeetiline enesekultus. Kirjutanud ka tartukeelset luulet, kosmose luuletusi. Ühiskonnakriitiline. Oluline luuleteos, mis on pikema aja jooksul valminud ,,Harala elulood" (1976) lähtub paigatundest. Kirjutas rööbiti luulet ja proosat, näidendeid ja filmistsenaariumeid. Proosa: jätkab ja uuendab realistlikku traditsiooni. Prosaistina kirjutab peamiselt lühiromaane. Mitmekülgne: ajalugu, olevik, linna ja küla, ümber kehastumine erinevateks tegelasteks (ka naise vaatepunkt). Proosa on peamiselt eesti taluelust 19.-20. sajandil (tööeetika ja elu pühaduse tunnetamine). Peateljeks aeg (argipäeva elu, ajalugu ja igavik).
Töötanud Tallinnfilmis toimetajana. On kirjutanud O. Lutsu ,,Sügise" stsenaariumi. 1970. aastast kutseline kirjanik. Loomingust Loomingus on olulised teemad maaelu, ajalugu ja inimpsüühika vaatlemine. Alustas luuletajana. Kokku avaldanud 18 luulekogu. Esikkogust ,,Kandilised laulud" (1962) alates on teda jäänud saatma kandilise maamehe imago. Tema looming on tõsine, murelik ja rahvalik. U 40 aastat on ta kirjutanud luuletsüklit ,,Harala elulood", mis on hauakirjalaadsed portreed konkreetsetest inimestest, kes on maetud Harala kalmistule ja annavad ülevaate eestlaste saatusest 20. sajandil. Avaldanud 1966. aastal proosa debüütkogu "Koputa kollasele aknale", saavutas suurema tähelepanu lühiromaaniga "Irdinimene" (1967). Teos äratas huvi inimese irdumise ehk võõrandumise probleemi tõstatamisega. Ainukese suurteosena, mille kirjutamine jäi 1960. aastatesse, avaldas Mats Traat 1970. aastal romaani "Tants aurukatla ümber"
MATS TRAAT 1936 Tegemist mehega, kes sündis Tartumaal Palupera vallast (lihtne maapoiss). Ta on ise ennast üles töötanud, sest tuli suhteliselt kitsasest oludest ikkagi. 1964 aastal sai sisse Moskva Gorki nimelisse Kirjandus Instituuti. Ta õppis seal filmi poolt rohkem stsenarist. "Ma olen kandiline maamees, hall ja tõsine kui raudkivi" Tuli kirjandusse luulega (mitte klassikaline, vaid tema uules on suur proosaalge). Praeguseks on ilmutanud juab kolm luulekogu. "Harala elulood" Luulekogu, kus tegemist on väljamõeldud paigaga, koosneb hauakirjadest ehk epitaafidest. Tekib olukord nagu käiksime surnuaias (inimeste elulugu oleks ka nagu kirja pandud kuidagi sinna surnuaeda). Kõik need lood on välja mõeldud ikkagi, mitte päris, aga luuakse dokumentaalsuse idee. Annab edais väheste sõnadega väga palju (head kujundid). Kujundi looja. Luuletus "Peeter Ots" inimsaatus on seal hästi kirjas. Kujutab ka kolhoosi loomist, oli ka
anakronism (tegelasi kujutatakse tänapäevaste hoiakute ja mõttemallide kaudu, minevikukirjutuses peegelduvad tänapäeva mured ja rõhuasetused)). Näide: Andrei Hvostovi näidend ,,Henrik" (2006) Henriku maailma ja tänapäeva kohtumistega virtuaalses ruumis. Suundumused: 1. Lähimineviku sündmuste konservatiivne ja poliitilisest ajaloost lähtuv ülekirjutus (Heino Kiik ,,Maria Siberimaal", Jaan Krossi hilislooming, ka Mats Traat ,,Minge üles mägedele", ,,Harala elulood"). Eesti kirjandusest leiame uutmoodi ajaloolist proosat juba nõukogude okupatsiooni lõpuaegadest ja 1990. aastatest, mil lähimineviku traagilisi aastaid hakati ümber kirjutama tsensuuri kontrollita. Raimond Kaugver ,,Kirjad laagrist", Arvo Valton ,,Masendus ja lootus". 2. Mineviku traumakogemuse analüüs indiviidi tasandil (Ene Mihkelsoni traagiline lapsepõlv ,,Ahasveeruse uni" ja ,,Katkuhaud" (psühholoogiliselt väga intensiivsemalt kujutatud sõja järgseid valikuid ja valu
1952) ja Felix Kotta (19101963). Näiteks: Presidendi sünd Suur heameel kantslis, Toompeal, igas paigas: üks lapsuke on sündind, kaenlas kaigas, Tal vaderiks kolm Kilulinna tarka: Sirk, Rõuk ja Larka. (August Alle.) episood kirjandusteose või filmi terviklik tegevuslõik. epistolaarne romaan vt kiriromaan. epitaaf hauakiri; lühiluuletus, mis on esitatud hauakirjana. Näiteks Mats Traadi (1936) luuletuskogu "Harala elulood" koosneb viiekümne viiest vabavärsilisest epitaafist, mis kujutavad endast kadunute tagasivaateid oma elule. Samasugust kujutamisvõtet on kasutanud Edgar Lee Masters (1869 1950) epitaafide kogus "Spoon Riveri antoloogia". epiteet lisandsõna, mis tõstab põhisõna tunnuseist esile mõnd autori seisukohalt olulist joont. Enamasti on epiteetideks omadussõnad. Näiteks: sinkjas taevas, rõhuv vaikus. epopöa antiikkirjanduses eepos või eepiline poeem
annaabi.ee 
