Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"klooga" - 61 õppematerjali

thumbnail
5
doc

Ärkamisaeg ja Eesti esimesed mittekutselised heliloojad

Kooriloomingu kõrval tegi Härma kaks katset luua suurvorme -- kantaat "Kalev ja Linda" ja laulumäng "Murueide tütar", mis mõlemad kujunesid vaid nõrgalt seotud üksiknumbrite kogudeks. Vähestest soololauludest (15) on õnnestunumad "Miks sa nutad, lillekene?" ja "Kui sa tuled, too mull´ lilli". Konstantin Türnpu ­ (13. VIII 1865 Klooga mõis - 16. IV 1927 Tallinn), helilooja ja koorijuht. Õppis muusikat Tallinnas E. Reinicke juures, juhatas 1884-1886 "Lootuse" seltsi meeskoori. Lõpetas Peterburi Konservatooriumis 1891 L. Homiliuse oreliklassi. Täiendas end 1891-1892 Berliinis koorijuhtimise alal. Oli a-st 1892 Tallinnas Niguliste kiriku organist ja saksa gümnaasiumi, 1894-1895 ja 1904-1909 ka Nikolai I gümnaasiumi lauluõpetaja, juhatas saksa koore ning kandis nendega ette vokaalsümfoonilisi suurvorme...

Muusika
181 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Teine maailmasõda - 1. september 1939 – 2. september 1945

september 1939 ­ 2. september 1945 sõdivad pooled: teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki NB! Teise maailmasõja põhjus: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Versailles`-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit. I...

Ajalugu
442 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Esimesed kutselised heliloojad

Isamaalised ( ,,Me este laul" , ,,Enne ja nüüd" ) 2. Lüürilised ar mastuslaulud ( ,, Küll oli ilus mu õe ke " , ,, Kui sa tuled too mul lilli" ) 3. Rahvaviisiseaded ( ,, Tuljak" , ,,Lauliku lapsep õlv" , ,,Ei saa mitte vaiki olla" ) · Konstantin Türnpu (1865-1927) ­ Eesti helilooja, organist, teenekas koorijuht ja muusikaelu organistaator. Konstantin Jakob Türnpu sündis Klooga m õisa m eieri peres. Õppis Tallinna saksa kreiskoolis ning asutas seal koolipoistest koori, mida ta ise juhatas, seejärel se gakoori ,, Sal m e ". Peterburi konservatooriumis õppis Miina Här maga sa maaegselt. Õppis orelit ja ko mp ositsiooni. Se ejärel täiendas end Berliinis, koorijuhtimise alal. Organist ja dirigent saksa ringkonnas...

Muusikaajalugu
100 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Keila- Joa mõis

muuseum.harju.ee/Moisad/arhitektuur_a_historitsism_keilajoa_1.html http://mois.ee/harju/keilajoa.shtml KEILA-JOA Poolteist kilomeetrit enne merre suubumist on Keila jõel võimas juga. Selle lähikonda tekkis Keila- Joa mõis 17. sajandil. 1827. a omandas selle Alexander von Benckendorff. Kahekorruseline kivist härrastemaja rajati Keila-Joale 1833. aasta kevadeks Peterburi arhitekti A. I. Stackenschneideri projekti järgi. Hoone ja kogu ansambel on historismi üheks varasemaks näiteks Eestis. Kujunduses on kasutatud peamiselt neogooti stiilielemente. Samas stiilis olid ka esialgsed interjöörid. Mõisa juurde rajati 80-hektarine maaliline paviljonide ja sildadega park. Arhitektuuriliselt tähelepanuväärsed olid ka paljud mõisa majandushooned. 1856. aastast kuni maareformini oli Keila-Joa mõis Volksonite omand. Enne mõisa siirdumist von Benckendorffide kätte olid kahekorruselise Meremõisa peahoo...

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Holokaust

Vaivara oli Eesti pealaager, kus asus ka laagri administratsioon. See oli laialipaigutamise ja edasisaatmise laager, kus muuhulgas uuriti ka kohalesaabunute füüsilist seisundit. 1943 ­ 1944. aastani loodi siin terve hulk suuremaid ja väiksemaid laagreid: Auvere, Aseri, Ereda, Jägala, Kohtla, Narva-Jõesuu, Vaivara I ja II, Narva, Sonda, Kunda, Kuremäe, Kiviõli, Klooga koos harulaagriga Laokülas, Jõhvi, Viivikonna, Lagedi, Putki (Virumaal Kose vallas), Soski (Vasknarva vallas) jpt. Osa laagreid tegutses lühemat, osa pikemat aega. Kiviõli koonduslaager Kokkuvõte Holokausti käigus hukkunud juutide arvu kohta on esitatud erinevaid andmeid: 4,2 miljonist (Gerald Reitlingeri ja Rudolph Joseph Rummeli järgi) kuni 6,2 miljonini (1990...

Ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Priidu Beier

10. 1957. Tartus Pseudonüümid: Matti Moguci, Pierre Bezuhhov Lõpetanud Tõrva keskkooli, õppinud TRÜs 1976-1983 ajalugu. Ta on õppinud Õru algkoolis, Tsirguliina Keskkoolis, Riidaja 8-klassilises koolis. Aastal 1976 lõpetas Tõrva Keskkooli, hiljem 1983 Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo erialal. Vanemad: Nad olid mõlemad EPA lõpetanud zootehnikud ja töötasid põllumajanduses, ema on ka õpetajana töötanud ja Palamusel paar aastat raamatukogus. Mõlemad olid väga tundelised inimesed, õnneks ema veel elab. Töökäik Aastatel 1984­1990 oli ta Tartu Kunstimuuseumi kunstipedagoogika sektori juhataja. Ta on toimetanud mitmeid väljaandeid. 1991­1993 Tartus ajaloo- ja filosoofiaõpetaja ning kultuurinädalalehe Kostabi ja ajalehe Postimees toimetaja, 1993­1994 Postimehe kultuuriosakonna juhataja Aastast 1994 on ta Hugo Treffneri Gümnaasiumis õpetaja....

Kirjandus
25 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Eesti II maailmasõja ajal

sept saksa väed poola, 17.sept ka punaarmee 24.sept-nõue vastastikuse abistamise pakti allkirja- satmisele venelastega. 29.sept on agressiooni algus eesti vastu. 25.-26. sept arutati baasilepinguid, 5.okt allkirjastas Läti, 10.oktoobril Leedu 30.nov. 1939- sissetund Soome, Talvesõda, 13.märts 1940 sõlmiti rahuleping, 1/10 soomest venele.1939.a oktoobris toimusid läbirääkimised, et kokku leppida baasidega seotud küsimustes. Venemaa sai õiguse luua baasid:rohuküla, klooga ,laulasmaa(kehtna,kuusik). 12.okt saabusid Tallinnasse3 vene miinilaeva. Maa- vägede sissemarss algas 18.okt. 6.okt 1939- hitler ütles, et eestis elavad sakslased lähevad koju tagasi. Professor Jüri Uluots sai peaministriks. Kehtisid kaitse- seisukord, poliitilise tegevuse keeld, kirjasõna tsensuur. NÕUKOGUDE OKUPATSIOON: 14.juulil esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, millega nõudis Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ja Moskvale meelepärast valitsust...

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti pinnasele tekitatud mõjud 20. sajandil

Klooga sõjaväeosa - Matrossovi - nimelisene 144. laskurdiviisi staap asus Tallinnas Tondil. Staapi käsutuses oli 1500 ha suurune maa-ala. NSVL staap kahjustas pinnast ka väljaspool nimetatud staapi, täpsemalt Põllküla lähedal asuvad 2 tankimäge, kuhu on veetud ja kohapeal põletatud massiliselt jäätmeid. Kokku fikseeriti Klooga sõjaväeosa maa-alal 1993. aastal korraldatud vaatluste käigus ligi 200 reostuskollet, mille kogupindala on umbes 75 ha. - metallijäätmeid 234 t - ehitusmaterjalide jäätmeid 5100 t - puidujäätmeid 280 t - olmejäätmeid 80 t - 3600 t tuhka ja sütt, 16 t autorehve, 5.2 t sõnnikut - 660 kg pliiakusid, 1100 kg kemikaale ning muid ohtlikke jäätmeid - naftaproduktidega oli reostunud 4000 m2 suurune maa-ala - ehituste rajamiseks oli teisaldatud 140 000 t pinnast...

Bioloogia
37 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kokku- ja lahkukirjutamine

2. Omadussõnatäiend + kohanimi kirj sidekriipsuga Kaug-Ida, Suure-Jaani, Vana-Kreeka, Muinas-Eesti, Kesk-Euroopa, Antiik-Rooma * Suur Munamägi, Väike Munamägi, Suur Tütarsaar, Väike Tütarsaar * Suurbritannia, Valgevene * New York, Tjan-San 3.3. Asukohta täpsustav kohanimi + kohanimi kirj sidekriipsuga Kohtla-Järve, Keila-Joa, Kolga-Jaani, Pärnu-Jaagupi 4. Kohanimede KLK oleneb ka kohanime esiosast: 4.1. Kohanimi või isikunimi + liiginimetus LAHKU Pärnu jõgi, Klooga rand, Ruhnu saar, India ookean, Elva linn, Endla järv, Beringi väin 4.2. Nimisõna (mida nimena ei tarvitata) + liiginimetus KOKKU Emajõgi, Hirvepark, Kalasadam, Vahemeri, Karujärv, Munamägi 4.3. Omadussõna (käändub nagu tavaline omadussõna) + liiginimetus LAHKU Suur väin (Suure väina) Vaikne ookean (Vaikse ookeani) Must meri (Mustal merel) 4.4. Omadussõna (mida me ei kääna) + liiginimetus KOKKU Pühajärv (Pühajärvele) Vanaküla (Vanakülla) Suursaar (Suursaarele)...

Eesti keel
116 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Keila-Joa mõis

aasta paiku oli Eestis ilma karjamõisateta kokku 1353 mõisat. Pastoraate arvestamata oli mõisaid kokku 1245. Sellest arvestusest (sh järgnevatest tabelitest) on puudu need 9 mõisat, mis 19.-20. sajandil mõisa staatuse minetasid. Neid kaasa arvates oli Eestis koos pastoraatidega 1362 ja ilma pastoraatideta 1254 mõisat. Kõik need on kajastatud ka siinses portaalis. Mõisad jagunesid liikide järgi järgmiselt. Rüütlimõisa staatuses oli kokku 1026 mõisat - 785 peamõisat ning nende 241 kõrvalmõisat. Kirikumõisaid (pastoraate) oli 108. Poolmõisaid oli 69, linnamõisaid 17, rüütelkonnamõisaid 11 ja riigimõisaid 122. Karjamõisaid oli kokku umbes 500- 700 - kuna karjamõis ei olnud kindel ja püsiv juriidiline üksus, ei saa neid täpselt kokku lugeda. Koos karjamõisate ja pastoraatidega oli Ee...

Kunstiajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Antisemitismi referaat

Kuid ei teatud, kes võiks seda kõike teha.Otsustati kasutada juba mujal äraproovitud vahendit- tuua siia juute, kes on nõus kõigega, kui anda ainult lootust, et hea töö puhul kingitakse neile elu. Kiiresti hakati Eestis organiseerima koonduslaagreid.Neid olevat olnud umbes 20.Keskne laager oli olnud Vaivara.Enamik laagreid asus Kirde-Eestis.Eestisse toodi sisse hulgaliselt juute. Oletatavalt oli neid 20000. Klooga laagrit peeti vangide hulgas heaks.Seda on maininud ellujäänud, kes viibisid mitmes laagris.Sealne laagrireziim oli pisut inimlikum.Vangivalvuriteks olid mobiliseeritud eestlased, kes ei suhtunud vangidesse vaenulikult.1944.aasta sügisel, näis ilmselge, et sakslaste päevad on loetud.Juudid püüdsid hoolsalt töötada, et mitte anda põhjust rahulolematuseks.Nad arvasid, et natside peamine probleem on oma naha päästmine ja juudid neid enam ei huvita.Nad eksisid. 18...

Religioon
11 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Eesti ajalugu 18 saj-20 saj. 1943 aasta

eesti keskaeg (mujal maailmas oli see keskaeg juba ammu) 1558-1629 suurte sõdade ajajärk- põlisrahvad kehvas ajajärgus-vajadused sakstel suuremad, mida talupoeg ei jõua enam maksta Liivimaa ise jõukas, armee vilets konfliktid liivimaa ja venemaa vahel. Sõdu oli palju kõik naabrid oli jaol: vene, poola, rootsi, taani. 1558-1583-liivi sõda osalised venemaa võitis, -kohe sekkusid poola, rootsi, taani, sest transiidist olid kõik huvitatud. 1563-1570 põhjamaade seitsmeaastane sõda 17 sajand (alates1629) - Rootsi aeg 1660-rootsi kõige tugevam. Rootsi käes soome lahe rannik (soome, ingveri jane.) Rootsi aja lõpetas Põhjasõda (1700-1721) eestis oodati rootsi aega tagasi-eestlaste jaoks head ajad 1710-1918 Vene aeg (ka tsaaride aeg)(kaotati pärisorjus (1816-1819) Balti erikord-balti...

Infoteadus- ja...
101 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mats Traat

Maja jäi kitsaks, nii kitsaks, et panin käed rinnale risti ja kolisin siia, nende mändide alla. M. Varik Tsirgusilma algkooli juhataja Ma tahtsin süüa nagu iga teinegi ja seepärast õpetasin lastele aastal 1915, et tsaar on jumalast ja sakslased on meie surmavaenlased. Aastal 1930 õpetasin lastele, et iseseisvus on suur saavutus ja enamlased on ta surmavaenlased. Kui ma olin eluga pääsenud Klooga laagrist, õetasin lastele 1945, et fashism on inimkonna surmavaenlane. Mind peeti heaks õpetajaks. Aga kui ma sain seitsmekümne viie aastaseks, öeldi juubeli puhul, nagu oleksin juba karjapoisina olnud tulihingeline kommunist ja puhunud lepakoorest pasunal "Marseljeesi". Vabandage, kuid see on küll loba. Laternad udus (1968) Kirg Ühe öö soojendab lõke kahte inimest. Pärast sorivad kaks inimest tuhas kakskümmend aastat. 1963 Autobiograafia...

Kirjandus
72 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Rein Aun

Pärast tööd jätkus Reinul aga ka energia, et staadionil või palliplatsil rassida. Nii kasvas Rein Aunast sitke mees. Ta oli õppinud tööd armastama ning juba varakult teenis ise raha oma koolirõivaste ja treeningvarustuse ostmiseks. Juba 12-aastaselt, Klooga pioneerilaagri võistlustel, rassis Rein Aun kaas teha kõikidel aladel, kuid pikakasvulisele saledale poisile sobisid kergejõustiku alad, eriti kaugushüpe, kus tulemuseks juba siis märgiti 3.83. Rein armastas sporti teha, sõpradega jõudu või kiirust mõõta. Poiss mängis erinevaid pallimänge ­ jalgpalli, korvpalli, võrkpalli, isegi tennist, kuid 14-aastaselt asusid sõber Peeter Laanega treenima Vladimir Zulini noortegruppi. Poisid kasvasid ning energiliselt tegid...

Kehaline kasvatus
7 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

· Vahepeal on Martini naine saatnud maalt postkaardi, millele härra Justus vastab, et midagi ebatavalist tema käitumise juures kahtlustama ei hakataks. Martin tunneb end Isebeliga noorena ja leiab, et kas üldse noorusel ning end noorena tundmisel on vahet. · Isebel teatab Martinile, et ema ei kahtlustavat midagi, oli vaid soovinud tütarlapsele ülessoojendatud sööki korterisse tuua. Klooga rannas aega viites alustab Martin küsimustega, et mis saab tüdrukust peale kolmekümmet päeva ning kuidas suudab Isebel mehe lihtsalt unustada. Isebel vihastub ning palub Martinil olla vähem isalik ning lasta neiul elada selles ebareaalsuses, sest kolmekümne päeva möödudes ta PEAB Martinist loobuma. Justus päris Isebeli tegelike plaanide kohta, kuid neiu palub tal jällegi vestlus lõpetada, põhjendades, et Martin Justus võib tema...

Kirjandus
528 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Kümnevõistlus

Sporditegemise kõrval jõudis noormees õppida ka muusikakoolis ning koolivaheaegadel käis ta leiba teenimas: alguses ema töökohas Taksopargis, hiljem paemurrus, kus tõstis 4 tundi päevas kivilahmakaid. Pärast tööd jätkus Reinul aga ka energia, et staadionil või palliplatsil rassida. Nii kasvas Rein Aunast sitke mees. Ta oli õppinud tööd armastama ning juba varakult teenis ise raha oma koolirõivaste ja treeningvarustuse ostmiseks. Juba 12-aastaselt, Klooga pioneerilaagri võistlustel, rassis Rein Aun kaas teha kõikidel aladel, kuid pikakasvulisele saledale poisile sobisid kergejõustiku alad, eriti kaugushüpe, kus tulemuseks juba siis märgiti 3.83. Rein armastas sporti teha, sõpradega jõudu või kiirust mõõta. Poiss mängis erinevaid pallimänge ­ jalgpalli, korvpalli, võrkpalli, isegi tennist, kuid 14-aastaselt asusid sõber Peeter Laanega treenima Vladimir Zulini noortegruppi. Poisid...

Kehaline kasvatus
16 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Eduard Vilde elu ja looming

Peatähelepanu koondub ,,Mäeküla piimamehes" tegelastele, kelle portreede iseloomustamisel ja vahekordade kirjeldamisel on autor suurel määral toetunud elus nähtud algkjudele ning reaalsetele sündmustele. Ulirich von Kremeri algkujuks on Otto von Klugen, kes Karjakülas viibis varakevadest hilissügiseni, talvel elas õdede-vendade juures Klooga mõisas. Aastate kaupa kandnud Klugen ühte ja sama riietust: pikka musta sabakuube, triibulisi pükse ja nokaga mütsi. Täpselt nagu raamatus kirjeldatud. Peale hommikusööki suundus ta igapäevasele jalutuskäigule ja õhtud olid sisustatud jumalasõna ning päevase ajalehega. Kremeri ja Mari armulugu põhineb Suurpalu mõisniku Radecki algkujul, Kulna karjamõisa omaniku Alexander von Gerniti vahekorral talunaisega. Reemeti-isanda ja ­ emanda prototüüpideks on kirjaniku enda vanemad...

Kirjandus
63 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kokku-lahku kirjutamine eesti keeles

ühesõnalise omadussõna 2. Paul Kerese nimeline, V. nime, tähe lahku Panso nimeline, Keila ja või Klooga vaheline. numbriga sidekriipsu abil. Arvsõnade 1. ­teist, 2. Ülejäänud 1. Kaksteist, kolmkümmend, kokku- -kümmend arvsõnad. viissada, kolmsada lahku ja sada. kaheksakümmend. kirjutamin 2. Kolm tuhat, kuus miljonit,...

Eesti keel
20 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Eesti raudteevõrgu kujunemine

Sissejuhatus Esimene raudtee Eestis avati liikluseks 24. oktoobril 1870. aastal Paldiski - Tallinn - Narva - Gatshina lõigul. See kuupäev tähistab Eesti Raudtee sündi. Samal aastal ühendati St Peterburg - Varssavi raudteega. Balti Raudteeselts pikendas 1870. aastal liini Gatshinast Tosnoni, misläbi tekkis ühendus praeguse Oktoobriraudteega. Tänu Balti raudteele hakkas kiiresti arenema praktiliselt jäävaba Tallinna sadam, kuhu ehitati tolle aja kohta suur viljaelevaator. 1877. aastal avati alaliseks liikluseks Tapa - Tartu raudteeliin, mis 1887. aastal pikenes Valgani, kus liin ühendati ehitatava Pihkva - Riia raudteega. Viimasel avati alaline liiklus kaks aastat hiljem. 1896. aastal sai valmis esimene kitsarööpmeline (750 mm) raudtee Valga - Pärnu, 1897. aastal avati raudteeharu Mõisakülast Viljandini ning sealt edasi Paide ja Tallinna sadamani. Alaline liiklus eespool mainitud linnade vahel...

Maailma majandus ja...
18 allalaadimist
thumbnail
25
doc

12. klassi teise poole ajaloo konspekt

Kultuuri professionaliseerumine ­ Eesti tippintelligentsi väljakujunemine, kes suutsid end kultuuri alal töötades ka ära toita ja kelle looming oli konkurentsivõimeline. 2. Laienesid kultuurikontaktid (seni ainult vene ja saksa), domineerima hakkas põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioon. 3. Kirjanduses valitses kahekümnendate aastate algul luule, alates 1925. aastast nihkus esiplaanile proosa. 4. Kiiresti arenes näitekunst. Sel perioodil tegutsesid järgmised teatrid: Vanemuine, Estonia, Tallinna draamateater, Tallinna töölisteater, Endla, Koit, Ilmarine. Poolkutselised teatrid olid: Kannel, teater Valgas ja Kuressaares. Kuulsamad näitlejad olid: Paul Pinna, Netty Pinna, Hugo Laur, Ants Lauter. 5. Loominguvõimelisemate kunstnike enamik koondus Tartusse, kus tegutses kunstikool ,,Pallas". Graafikutena said kuulsaks Eduard Viirald (tema kabareed p...

Ajalugu
163 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun