kõige vanem on vilsandi rahvuspark, e)kirjuta rahvuspargis tähestikulises järjestuses. karula, lahemaa, matsalu, soomaa, vilsandi 2. kirjuta nimed õigesti. rakvere linn - Rakvere linn kuressaare loss- Kuressaare loss lõuna prantsusmaa - Lõuna-Prantsusmaa pirita sadam - Pirita sadam marguse talu - Marguse talu tapa rongijaam - Tapa rongijaam sirgala karjäär - Sirgala karjäär maardu järv - Maardu järv klooga peatus - Klooga peatus vana vigala mõis - Vana-Vigala mõis 3. paiguta kohanimed õigesse veergu ja kirjuta õigesti: kas lahku, kokku või sidekriipsuga. Tõsta maa, Kohtla Nõmme, Abruka saar, Väätsa küla, Suure Jaani, Kadrina vald, Vastse Kuuste, Kära vete, Navesti jõgi, Vana Võidu, Lohu suu, Toila linn, Tütar saared, Viru Jaagupi, Väina meri LAHKU KOKKU SIDEKRIIPSUGA
..............................................................17-18 4. HOLOKAUST JA EESTI...................................................................................19 4.1 Kas tõesti ka eestlased?............................................................................19-20 4.2 Vaivara süsteem.............................................................................................20 4.3 Klooga surmalaager..................................................................................20-21 4.4 Tänapäeva eestlaste arvamused.....................................................................21 KOKKUVÕTE................................................................................................................22 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................23 LISAD...............................
raamijaotusega teravkaaraknad ning tagakülje nurgas asuv sakmelise rinnatisega torn. Fassaadi ilmestavad eenduvad külgrisaliidid, millest kummaski asub sissepääs. Uste kohal on kaunid pitsilised malmist varikatused. Tagakülje vasakpoolne osa on tugevalt eenduv ning selle teine korrus oli kujundatud lahtise pitsilise rõduna. Peahoonele orienteeriti ka suurejooneline kõrvalhoonete kompleks. Rannamõisa- Laulasmaa-Klooga teelt tehti mõisasüdamesse 400 meetri pikkune sihitee, mis suundus otse peahoone keskteljele. Enne jõudmist peahoone esisele auringile ääristasid sihiteed sisehooviga talli- ja aidakompleksid, mis meenutavad keskaegseid kindlustusi. Tornide otsas paiknesid algselt kahurid. Talli ja karjakastelli vahele, sihitee keskele püstitati väike väravahoone koos kaunite malmpostidega. Ülejäänud kõrvalhooned paiknesid peahoonest nii põhja kui lõuna pool. Mainimist
Fassaadist eenduvad külgrisaliidid, millest kummaski paikneb sissepääs. Risaliitide frontoone kaunistasid Benckendorffide vapid. Mõisahoone uste kohal paiknevad pitsilised malmist baldahiinkatused. Tagakülje vasakpoolne osa on tugevalt eenduv ning selle teine korrus oli kujundatud lahtise pitsilise rõduna. Kõrvalhooned Lisaks peahoonele rajati ka esinduslik kõrvalhoonete kompleks. Mõisasüdamesse viis 400 meetrine tee, mis suundus Rannamõisa-Laulasmaa-Klooga teelt otsa härrastemaja keskteljele. Tee ääres paiknesid keskaegseid linnuseid meenutavad sisehooviga talli- ja aidakompleksid. Sihiteele, talli- ja karjakastelli vahele, ehitati väike väravahoone koos kenade malmpostidega. Mõisahoone ees asus auring. Ülejäänud kõrvalhooned jäid härrastemajast nii põhja kui lõuna poole. Silmapaistvamaid neist on omapärane haritorniga köögihoone joa kõrval, neogooti stiilis kasvuhoone ning külalistemaja.
Poolas (Auschwitz jt) 1942 ,,Juudiküsimuse lõpplahendus" 5-6 mln juudi hävitamine Euroopas Küüditamine hävituslaaritesse Enamus: gaasikamber tuleriit Tugevad: orjadeks, inimkatsed Tõendid ja tunnistajad hävitati Eesti Eesti juutide tapmine Koondluslaagrid Eestis Vaivara Lagedi Klooga Kaebused Palvused Tänapäeval Vastuolud Mälestuspäev - 19. või 20. aprill Tänan kuulamast!
Konstantin Türnpu (1865-1927) Eesti helilooja, organist, teenekas koorijuht ja muusikaelu organistaator. Konstantin Jakob Türnpu sündis Klooga mõisa meieri peres. Õppis Tallinna saksa kreiskoolis ning asutas seal koolipoistest koori, mida ta ise juhatas, seejärel segakoori ,,Salme". Peterburi konservatooriumis õppis Miina Härmaga samaaegselt. Õppis orelit ja kompositsiooni. Seejärel täiendas end Berliinis, koorijuhtimise alal. Organist ja dirigent saksa ringkonnas. Peale berliini tuli tagasi ja asus tööle Tallinnas. Saanud Niguliste kirikus organistikoha, oli ta saksa segakoori, hiljem ka meeskoori
Konstantin Jakob Türnpu (1865-1927) Eesti helilooja, organist, teenekas koorijuht ja muusikaelu organisaator. K sündis Klooga mõisas meieri peres. Ta õppis Tallinna saksa kreiskoolis ning asutas seal koolipoistest koori, mida ta ise juhatas. kooli muusikaõpetaja, kes märkas tema musikaalsust, lasi tal juhatada ka kooli koori. Võimekas noormees kutsuti pärast kooli lõpetamist "Lootuse" seltsi meeskoori juhiks. 2 aastat tegeles ta Tallinnas kooride juhatamisega ning enesetäiendamisega (ka toomkiriku organisti Reinicke juures). Aastail 1886-1891 õppis Türnpu Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni
klassis. 1890. aastal lõpetas Härma konservatooriumi oreli erialal vabakunstniku I järgu diplomiga. Äraelamiseks andis ta klaveritunde. Nõudmine nende järele, eriti Peterburi rikaste mereväeohvitseride peredes, oli suur. Õpinguaastail asutas ta Peterburi eesti Jaani kiriku juurde oma lastekoori, kellele õpetas lisaks vaimulikele teostele ka erinevate maade ilmalikke lastelaule ning ka eesti rahvalaule, mida ta ise koorile seadis Konstantin Jakob Türnpu (13.8.1865 Klooga mõis - 16.4.1927 Tallinn) Eesti helilooja, organist, teenekas koorijuht ja muusikaelu organisaator. Konstantin Jakob Türnpu sündis Klooga mõisa meieri peres. Ta õppis Tallinna saksa kreiskoolis ning asutas seal koolipoistest koori, mida ta ise juhatas. Kooli muusikaõpetaja, kes märkas tema musikaalsust, lasi tal juhatada ka kooli koori. Võimekas noormees kutsuti pärast kooli lõpetamist 1884. aastal "Lootuse" seltsi meeskoori juhiks
Näited: Vilsandi lääneosa ja Vaika saared. Moreenrand erineva suurusega kivimmaterjalis kujunenud laugenõlvaline kulutusrand. Näited: Käsmu virumaal ja metsküla läänemaal. Möllirand peeneteraliste setetega, tavaliselt väga lauge ja kinnikasvamisele kalduv kuhjerand. Näited : Haapsalu ja Matsalu rannikud Liivarand erineva terasuurusega liivast koosnev kuhjerand, kus settematerjali pidevalt lisandub ja ümber paigutub. Näited: pärnu ja klooga rannad. Kruusa veeristikurannad kruusast ja veeristest koosnevate rannavallidega kuhjerand. Näited: Ohessaare saaremaal ja alliklepa harjumaal. Inimtekkeline rand ehk tehnorand inimtegevusega muudetud loodusliku dünaamikaga rand. Tehnoranna alla kuuluvad näiteks muulid, kaid ja kaitseseinad. Näited: tallinnas kadriorust pirita suudmeni.
Kappelil. Domineerivad lüürilised loodus- ja armastuslaulud, inspireeritud Anna Haava luulest. Luulekujundid ja südamlik muusika on liitunud lauludes nagu ,,Küll on ilus mu õieke", ,,Kui sa tuled, too mul lilli", ,,Pühendan kõik kallile", ,,Ööbiku surm" jt. Parimad on siiski heroilised laulud. ,,Meeste laul" ning ,,Enne ja nüüd" on kindel eesti kooriklassika. Miina Härma oli esimene Eesti naissoost orelikunstnik, koorijuht ja helilooja. Konstantin Türnpu sündis 1865 aastal Klooga mõisas ning suri 1927.a Tallinnas. Ta oli eesti helilooja, koorijuht ja organist. Nagu ka M. Härma, õppis ka Türnpu Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Õpingute ajal juhatas ta J. Kappeli järel Eesti Heategeva Seltsi koori. Pärast konservatooriumit täiendas ta end Berliinis ning tegi veel hiljemgi reise Saksamaale. Põhiosa tema loomingust moodustavad koorilaulud. Loomingu võib jagada kaheks: varasem periood ja hilisem. Varasema perioodi looming on enamasti
omadussõna kirjutatakse ne- ja T-kujuline, 23-aastane, 4- liidetakse line-lõpuline korruseline. ühesõnalise omadussõna 2. Paul Kerese nimeline, V. nime, tähe lahku Panso nimeline, Keila ja või Klooga vaheline. numbriga sidekriipsu abil. Arvsõnade 1. teist, 2. Ülejäänud 1. Kaksteist, kolmkümmend, kokku- -kümmend arvsõnad. viissada, kolmsada lahku ja sada. kaheksakümmend. kirjutamin 2. Kolm tuhat, kuus miljonit,
1.sept saksa väed poola, 17.sept ka punaarmee 24.sept-nõue vastastikuse abistamise pakti allkirja- satmisele venelastega. 29.sept on agressiooni algus eesti vastu. 25.-26. sept arutati baasilepinguid, 5.okt allkirjastas Läti, 10.oktoobril Leedu 30.nov. 1939- sissetund Soome, Talvesõda, 13.märts 1940 sõlmiti rahuleping, 1/10 soomest venele.1939.a oktoobris toimusid läbirääkimised, et kokku leppida baasidega seotud küsimustes. Venemaa sai õiguse luua baasid:rohuküla, klooga,laulasmaa(kehtna,kuusik). 12.okt saabusid Tallinnasse3 vene miinilaeva. Maa- vägede sissemarss algas 18.okt. 6.okt 1939- hitler ütles, et eestis elavad sakslased lähevad koju tagasi. Professor Jüri Uluots sai peaministriks. Kehtisid kaitse- seisukord, poliitilise tegevuse keeld, kirjasõna tsensuur. NÕUKOGUDE OKUPATSIOON: 14.juulil esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, millega nõudis Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ja Moskvale meelepärast valitsust
Present services Electric railway Stops Locations & Types Electric Railway is the area to a total of 40 stops on the electric. Of them 12 are located in Tallinn and in our eastern or Aegviidu-Tallinn route. 9 stops are located in our direction, or the City of Tallinn-Pääsküla-Tallinn route. The rest stops remain in our west (between Tallinn and Keila, Tallinn-Paldiski, the Tallinn- Rice Family, on the Tallinn-Klooga beach) lines. Edel`s main schedule Tallinn -Tartu Tallinn Tallinn - Viljandi - Pärnu Tallinn-Viljandi, Tallinn Tallinn - Rakvere - Narva Tartu - Valga, Tartu - Orava, Tartu Koidula Railway museums in Haapsalu and Lavassaare
tippudesse pürgijatel teaduses, kirjanduses, kunstis ei ole lubatud sportlastele... Saatuse heldusest Melbourne'i mängudelt kangelase aupaistes naasunud Uno Palu polnud oma saavutustega tundmatu vist ühelegi koolipoisile. Poiste huvi spordi vastu on teadagi suur. Ühel heal päeval võib niisugune huvi ja kellegi innustav eeskuju saatuslikku osa etendada. Kui on ka kehalist jaksu, nagu oli Rein Aunal. Juba 12- aastaselt, Klooga pioneerilaagri võistlustel rassis Rein Aun kaasa '' kõiketeadjana ''. pikakasvulisele saledale poisile sobis kergejõustik, eriti kaugushüpe, kus tagajärjeks märgiti 3.83. Sporditegemine, jõukatsumine või kiiruse mõõtmine sõpradega haaras nüüd teda sageli. Rein Aun oli mitmekülgne, peale kergejõustiku meeldisid talle ka korvpall,jalgpall, võrkpall ja tennis, võib öelda, et oli väga aktiivne ja tegeles võimalikult paljude aladega korraga, mis aitasid kaasa mitmekülgsusele
· Venemaa keisri ja Riiginõukogu poolt kinnitati 20. detsembril 1865. aastal Ungern-Sternbergide suguvõsa parunitiitel · Perekonnale kuulusid Eestimaa alal erinevatel aegadel järgmised mõisad: Adila, Alavere, Anija, Araski, Aruvalla, Porkuni, Ehmja, Erra, Voore, Habaja, Hiiu-Suuremõisa, Harku, Hüüru, Kõrgessaare, Ülgase, Jõelähtme, Jõgisoo, Kärdla, Kernu, Väike-Lähtru, Kuie, Kuuste, Lagedi, Lasila, Lauka, Lehtse, Kiideva, Klooga, Nõva, Ohekatku, Niibi, Palivere, Partsi, Paunküla, Patsu, Pajaka, Pikva, Põlli, Putkaste, Rooküla, Salutaguse, Taebla, Kohala, Vaida, Kiltsi, Valtu, Undla, Üksnurme ja Wrangelshof. · Enne võõrandamist 1919. aastal kuulusid neile: Adila, Aru, Heinrichshof, Essu, Koigi, Leetse, Purdi, Pikaküla, Pallaste, Perila, Rätla, Võnnu, Vidruka, Keskvere, Jõesse, Tagavere, Ungru, Liivi, Pürksi, Vööla ja Tahu endisel Eestimaa alal. Vana-Antsla, Jäärja jt. Liivimaa alal
). Vikerraadios teinud saadet "Jaagutaja". Rollid: Mängufilmis "Teisikud" Estonia muusikalis "West Side Storys" ja "Suvitajates" 2000. aastal saatesarja "Kahvel" saatejuht 2001. aastal ETV "Euruupor" saatejuht Jaak Joalast on tehtud kolm muusikafilmi 2010. aastal sai ta Valgetähe IV klassi teenetemärgi Algus 16-aastaselt esines ta koos Olav Ehala ansambliga Kristallid esmakordselt ETV-s. Esimesi menukaid etteasteid oli 1967. aata suvel, mil ta terve hooaja koos ansambliga Eterna esitas Klooga kultuurimajas biitlite "Yesterdayd". Kohalikust ringhäälingust astus ta kiire sammu Kesktelevisiooni ning üleliidulisse raadioasse, kus vene heliloojad hakkasid talle lugusid kirjutama. 80.aastate Nõukogude suurim lemmik. Tema salvestustega on avaldatud rohkesti heliplaate kodu- ja välismaal. 1980ndatel sai ta rahvasuus hüüdnime "Kremli ööbik", kuna esines ja salvestas palju Venemaal ja mujal tollases NSV Liidus ning suur osa tema tolleaegsest repertuaarist oli venekeelne.
remont, teedeehitus jpm.Kuid ei teatud, kes võiks seda kõike teha.Otsustati kasutada juba mujal äraproovitud vahendit- tuua siia juute, kes on nõus kõigega, kui anda ainult lootust, et hea töö puhul kingitakse neile elu. Kiiresti hakati Eestis organiseerima koonduslaagreid.Neid olevat olnud umbes 20.Keskne laager oli olnud Vaivara.Enamik laagreid asus Kirde-Eestis.Eestisse toodi sisse hulgaliselt juute. Oletatavalt oli neid 20000. Klooga laagrit peeti vangide hulgas heaks.Seda on maininud ellujäänud, kes viibisid mitmes laagris.Sealne laagrireziim oli pisut inimlikum.Vangivalvuriteks olid mobiliseeritud eestlased, kes ei suhtunud vangidesse vaenulikult.1944.aasta sügisel, näis ilmselge, et sakslaste päevad on loetud.Juudid püüdsid hoolsalt töötada, et mitte anda põhjust rahulolematuseks.Nad arvasid, et natside peamine probleem on oma naha päästmine ja juudid neid enam ei huvita.Nad eksisid. 18
Ei geeniused mind teretagi enam talendilt mõnelt jahekülm visiit mu poole lõpeb sellega et küsib ta laenuks harilikult rublat viit noorautoreid täis skepsist kõige suhtes taas grüünes otsimas on püha hiit sest sügisel just puravike ajal on koos seal kogu Kirjanike Liit ei mahu minu sõnum seenekorvi ka moosipurk jääb justkui kitsaks tal mind igal õhtul näed vaid välja kõrtsist ööhämarusse vankumas ta all 1989 (P.Beier ,,Saatmata kirjad", Verb 2007) Eesti neiu- moguci all Klooga rannas keegi neeger kena eesti neiuga püüdis juttu alustada aga ilma tuluta lennujaamas sama neeger kenalt eesti neiult taas küsis aga ei saand vastust mitte mingisugust ta läks siis Viru varieteesse tellis kõige kangemat ühel kenal eesti neiul kes näis juba langevat nõnda madalale et ta heitis pilgu neegrile aga siis ka temast põrkus õuduses ta eemal ei see olnud õige neeger näinud neiu kohkudes olnud hoopis Priidu Beier põsed naerulohkudes JUPITERI KORRALDUS
Poeg oli ilus ja kuri, mini oli ilusam ja veel kurjem. Maja jäi kitsaks, nii kitsaks, et panin käed rinnale risti ja kolisin siia, nende mändide alla. M. Varik Tsirgusilma algkooli juhataja Ma tahtsin süüa nagu iga teinegi ja seepärast õpetasin lastele aastal 1915, et tsaar on jumalast ja sakslased on meie surmavaenlased. Aastal 1930 õpetasin lastele, et iseseisvus on suur saavutus ja enamlased on ta surmavaenlased. Kui ma olin eluga pääsenud Klooga laagrist, õetasin lastele 1945, et fashism on inimkonna surmavaenlane. Mind peeti heaks õpetajaks. Aga kui ma sain seitsmekümne viie aastaseks, öeldi juubeli puhul, nagu oleksin juba karjapoisina olnud tulihingeline kommunist ja puhunud lepakoorest pasunal "Marseljeesi". Vabandage, kuid see on küll loba. Laternad udus (1968) Kirg Ühe öö soojendab lõke kahte inimest. Pärast sorivad kaks inimest tuhas kakskümmend aastat. 1963 Autobiograafia
(`täielikult põlenud/ohverdatud") - põletusohver · juutide (ja teiste) vastu suunatud genotsiid Teise maailmasõja ajal juutide vastased aktsioonid alates 1933, 1935 Nürnbergi dekreedid, 1938 Kristalliöö (pogromm, mille käigus tapeti 236 ja arret. üle 30 000 juudi) 20.01.1942 Wannsee konverents "juudiküsimuse lõpplahendus" - otsus hävitada 11 mln Euroopa juuti koondus- ja surmalaagrid (nt. Auschwitz, Treblinka, Dachau, ... Klooga) Hukkus 5-6 miljonit juuti · lisaks juutidele mustlased, homoseksuaalid, jehoovatunnistajad, puudega inimesed ja kommunistid Rahukonverentsid PARIISI RAHUKONVERENTS 1945-1946 · sõlmiti rahulepingud võitjariikide ja Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Soome vahel · allkirjastamine 10.02.1947 reparatsioonid territooriumikärped relvastuse piiramine SAN FRANCISCO KONVERENTS 1951 · 8. sept. 1951 sõlmiti rahuleping Jaapani ja 48 liitlasriigi vahel (v.a
3.2. Omadussõnatäiend + kohanimi kirj sidekriipsuga Kaug-Ida, Suure-Jaani, Vana-Kreeka, Muinas-Eesti, Kesk-Euroopa, Antiik-Rooma * Suur Munamägi, Väike Munamägi, Suur Tütarsaar, Väike Tütarsaar * Suurbritannia, Valgevene * New York, Tjan-San 3.3. Asukohta täpsustav kohanimi + kohanimi kirj sidekriipsuga Kohtla-Järve, Keila-Joa, Kolga-Jaani, Pärnu-Jaagupi 4. Kohanimede KLK oleneb ka kohanime esiosast: 4.1. Kohanimi või isikunimi + liiginimetus LAHKU Pärnu jõgi, Klooga rand, Ruhnu saar, India ookean, Elva linn, Endla järv, Beringi väin 4.2. Nimisõna (mida nimena ei tarvitata) + liiginimetus KOKKU Emajõgi, Hirvepark, Kalasadam, Vahemeri, Karujärv, Munamägi 4.3. Omadussõna (käändub nagu tavaline omadussõna) + liiginimetus LAHKU Suur väin (Suure väina) Vaikne ookean (Vaikse ookeani) Must meri (Mustal merel) 4.4. Omadussõna (mida me ei kääna) + liiginimetus KOKKU Pühajärv (Pühajärvele) Vanaküla (Vanakülla) Suursaar (Suursaarele)
fantaasikülluses samastub tema loominguga, muutudes selle kirjutamata osaks. Nii on kirjutanud Urmas Tõnisson 1998 aastal ilmunud Maalehes. Artur Alliksaar sündis 15.04.1923. Tartus, raudteelase perekonnas. Ta õppis Tartu XV Algkoolis Riia tänaval ja hiljem Treffneri Gümnaasiumis, kust ta tolle aja mõistes lubamatu käitumise tõttu välja visati. Alliksaar võitles II maailmasõjas sakslaste poolel idarindel ning oli Klooga laagris raamatupidajaks. Aastal 1949 arreteeriti ta süüdistatuna riigivara raiskamises ning hilisemad vangilaagrites olemise põhjuseteks oli protest kehtiva riigikorra vastu. Artur siirdus valedokumentidega Saksamaale ning rändas Kesk-Euroopas mõnda aega ringi. Selleks et eelnevast aru saada on ta kirjutanud ühes oma luuletuses järgnevad laused: Ei leia ma teed teie kõvasti lukustatud tukkumisse. Mis siis ikka! Andestage mu kisa!
naisena Tartu Ülikooli audoktori kraadi. Gümnaasiumi ees on tema monument. Miina Härma on maetud Tartu Raadi kalmistule, kus asub ka tema hauamonument. Miina Härma oli samuti silmapaistev koorijuht ning ta sai ka dirigeerida laulupeol. Miina loomingu põhiosaks on kooriklaulud: neid on üle 200 ja paljud neist kuuluvad eesti kooride püsirepertuaari. Koori- ja soololaulude kõrval on ta kirjutanud laululoo (kantaadi) ,,Kalev ja Linda." Konstantin Jakob Türnpu (13. august 1865 Klooga mõis 16. aprill 1927 Tallinn) oli eesti helilooja, koorijuht ja organist. 18861891 õppis Türnpu Peterburi konservatooriumis orelit (professor Louis Homiliuse juhendamisel) ja kompositsiooni (professor Julius Johannseni juhendamisel). Õpingute ajal juhatas ta Eesti Heategeva Seltsi koori (Johannes Kappeli järel). Enamasti kirjutas ta koorilaule, kuid ka mõned soololaulud. Konstantin Türnpuu loomingu põhiosa moodustavad umbes 60 koorilaulu. Ta on kirjutanud ka mõned soololaulud
Tööjõuküsimused lahendati Vaivara koonduslaagri rajamisega. Vaivara oli Eesti pealaager, kus asus ka laagri administratsioon. See oli laialipaigutamise ja edasisaatmise laager, kus muuhulgas uuriti ka kohalesaabunute füüsilist seisundit. 1943 1944. aastani loodi siin terve hulk suuremaid ja väiksemaid laagreid: Auvere, Aseri, Ereda, Jägala, Kohtla, Narva-Jõesuu, Vaivara I ja II, Narva, Sonda, Kunda, Kuremäe, Kiviõli, Klooga koos harulaagriga Laokülas, Jõhvi, Viivikonna, Lagedi, Putki (Virumaal Kose vallas), Soski (Vasknarva vallas) jpt. Osa laagreid tegutses lühemat, osa pikemat aega. Kiviõli koonduslaager Kokkuvõte Holokausti käigus hukkunud juutide arvu kohta on esitatud erinevaid andmeid: 4,2 miljonist (Gerald Reitlingeri ja Rudolph Joseph Rummeli järgi) kuni 6,2 miljonini (1990
* Augusti alguseks jõuavad Saksa väed Kunda alla Soome laheni. * 4. okt. läheb Saaremaa Saksa võimu alla. * Detsembris 1941 määratakse Berliinis paika Eesti tsiviilvalitsus. (Eesti eesotsas olev Litzmann viis ellu Berliini poliitikat.) * Maa haldamiseks loodi ka Eesti Omavalitsus eesotsas Hjalmar Mäega. * Eesti omariiklust ei taastatud. * Saksamaa eesmärgiks on Balti riikide liitmine oma riigiga. Saksa okupatsiooni poliitika * 3 a jooksul hukati 7000 EV kodanikku Kalevi-Liiva, Klooga ja Tartu koonduslaagrites. Hukati kõik juudid, mustlased (eestlasi oli u 4-5 tuhat) + kümned tuhanded muudest riikidest sisserännanutest. * Kogu majandus rakendati sõja teenistusse: talupoegale kehtestati kohustuslikud müüginormid, tööstusettevõtted allutati Saksa kontsernidele. * 1941 sügisel algas vabatahtlike värbamine politseipataljonidesse, keda kasutati võitluses partisanide vastu. * 1943 anti lubadus kõik natsionaliseeritud varad tagastada. (Kuid seda ei tehtud!!)
3. Rahvaviisiseaded- Oluline osa Härma loomingus on rahvaviisiseadetel, mida on umbes sada. Suurem osa tema poolt kasutatud viisidest on ka tema enda kogutud. Nende laulude hulgas on lihtsaid neljahäälseid seadeid, aga ka erinevate viiside ühendamisel saadud keerulisemaid kompositsioone. KONSTANTIN JAKOB TÜRNPU (1865-1927) Eesti helilooja, organist, teenekas koorijuht ja muusikaelu organisaator. Konstantin Jakob Türnpu sündis Klooga mõisa meieri peres. Türnpu õppis iseseisvalt mängima viiulit ja Saue koolis orelit, edasi jätkas õpingutega Tallinnas saksa kreiskoolis. Asutas oma segakoori ''Salme'', 1884 1886 juhatas Lootuse seltsi meeskoori. Kaks aastat täiendas end Heinrich Stiehli ja Ernst Reinicke juures enne kui astus 1886. aastal Peterburi konservatooriumi, mille lõpetas 1891. aastal oreli erialal (Louis Homiliuse klassis). 18911892 täiendas end Wilhelm Bergeri juures koorijuhtimise alal Berliinis. 1892
Roomasaare sadama vahel. Rong 1939 - 1958 jaanuar 1946 kaheteelise Tallinna-Pääsküla elektriraudtee taastamise algus ning Järve alajaama ehitus 11. august 1946 esimene elektrirongi proovisõit taastatud Tallinna-Pääsküla elektriraudteel 1947 võeti vastu otsus Pääsküla-Keila raudteelõigu elektrifitseerimise kohta 1948 elektrirongide koosseisud viidi üle isemajandamisele september 1958 Keila-Klooga liini elektrifitseerimise algus Esimene elektrirong seeriast ER1. Rong 1959 - 1978 18. juuni 1960 algas regulaarne elektrirongide liiklus liinil Tallinn-Kloogarand 4. november 1961 avati pidulikult liin Kloogalt Paldiskisse (+ 11,8 km) 1965 valmis Tallinnas Balti jaamas uus lähirongide ootepaviljon 15. juuli 1965 avati Keila-Vasalemma liin (+ 10,6 km) 30. jaanuar 1974 elektriraudteed oli nüüd Eestis 101 km 3
kujutatud naisekujuna,kelle käes kaalud ja mõõk ning Rahu palmioksana. 10.Keila kiriku altari ja kantsli valmistas, mis aastal? Tänase kiriku sisustus pärineb ajast peale Liivi sõda. Kirikulise tähelepanu köidab suur renessanssaltar, mis pärineb tallinlase Tobias Heintze töökojast. Altari kinkisid Saku ja Sausti mõisnikud Bernhard von Scharenberg ja Anna von Rosen 1632.a. Kantsel pärineb samuti T. Heintze töökojast ning valmis 1632; kantsli kinksid Klooga mõisnikud von Klugenid. 11.Kes on kenotaaf ja näide? Kenotaaf on hauamärk inimesele, kes on maetud mujale või kelle säilmed on kadunud. Neid esineb näiteks pühakodades ja kalmistutel. Kaupmees Hans Pawelsi hauatähise sümbolitele sobib rohkem kristlik tõlgendus. Kenotaaf on kujundatud kivialtarina, mille ülaosas on kaheksa üsna realistlikult teostatud reljeefi. Nende teema on Jeesus Kristuse kannatuslugu, alates sissesõidust
Laulud jagunevad: 1. Isamaalised ( ,,Me este laul" , ,,Enne ja nüüd" ) 2. Lüürilised ar mastuslaulud ( ,, Küll oli ilus mu õe ke " , ,, Kui sa tuled too mul lilli" ) 3. Rahvaviisiseaded ( ,, Tuljak" , ,,Lauliku lapsep õlv" , ,,Ei saa mitte vaiki olla" ) · Konstantin Türnpu (1865-1927) Eesti helilooja, organist, teenekas koorijuht ja muusikaelu organistaator. Konstantin Jakob Türnpu sündis Klooga m õisa m eieri peres. Õppis Tallinna saksa kreiskoolis ning asutas seal koolipoistest koori, mida ta ise juhatas, seejärel se gakoori ,, Sal m e ". Peterburi konservatooriumis õppis Miina Här maga sa maaegselt. Õppis orelit ja ko mp ositsiooni. Se ejärel täiendas end Berliinis, koorijuhtimise alal. Organist ja dirigent saksa ringkonnas
Karstiväljad Kostiveres, Tuhala ehk Kata karstiala ( Eesti suurim karstitühimik Virulase koobas, käikude kogupikkus 90m ), Kuimetsa karstiväli, Pae karstiala (Karriväli) 3.2.2 Veestik Enamik jõgesid saavad alguse soodest ja neil on lavamaal voolates moldorud, klindilt laskudes aga juga, kaskaad või kärestik. JÕED - Jägala, Pirita, Keila, Vääna, Treppoja, Vasalemma. Kasari jõestik – Teenuse, Vigala, Velise. JÄRVED – Kahala, Maardu, Ülemiste, Klooga. Tehisjärved – Rummu, Männiku. SOO – Soostumus 20,5%. Kostivere soo, Mahtra soostik, Juuru soo, Kodila linnuraba Pirita jõgi Kahala järv 8 Kodila linnuraba 3.2.3 Muld ja taimkate Klindilähedastel õhukestel paepealsetel muldadel - looniidud Gleistunud liigniisketes nõgudes – looniidud
Katlamaja tuhk ja räbu 45 Raua ja terasejäätmed 40 Kummijäätmed 31 Kaltsud 29 Elektroonikamurd 7 Seasõnnik 6 Lisaks eelpool mainitud objektidele on Tallinna linnas reostunud ka Lauliku tänaval, Astangul, Sõjamäe tänaval, Madruse pargis ning Tondil asuvad sõjaväeobjektid. Klooga sõjaväeosa - Matrossovi - nimelisene 144. laskurdiviisi staap asus Tallinnas Tondil. Staapi käsutuses oli 1500 ha suurune maa-ala. NSVL staap kahjustas pinnast ka väljaspool nimetatud staapi, täpsemalt Põllküla lähedal asuvad 2 tankimäge, kuhu on veetud ja kohapeal põletatud massiliselt jäätmeid. Kokku fikseeriti Klooga sõjaväeosa maa-alal 1993. aastal korraldatud vaatluste käigus ligi 200 reostuskollet, mille kogupindala on umbes 75 ha. - metallijäätmeid 234 t
Hiljem suitsetades tuleb Isebelle ema ringi luusima kuid ei näita elumärki kaks värisevat tegelast. Otsustatakse, et targem on Isebellil kohemaid taksoga koju sõita enne ema, et selgitada tema puudumist mille vastu Isebel oli küll morn suhtumine, tahtes ise kasutada parkki jalutamiskäigu tegemise vabandust. PEATÜKK SEITSE Kui Martin ja Isebel järgmisel päeval kokku said garanteeris Isebel, et ta ema ei tea midagi, ja nagu ettearvatud, oli toomas õhtusööki. Paar läheb päevaks Klooga randa kus rongis mängivad nad kaasreisijate peal mängu üritades nende hoiakust ja riietest mõista nende elukutset. Justusel aga tuleb peale mure aineline tuju, räägivad sellest kuidas Isebel näeb häirivalt Martinis isalikku headust ja see on tõsi, sest Martin tunneb, et ta vastutab ning hoida Isebeli suunurkki sirgelt ka pärast kolmekümmet päeva. Isebel kutsub teda egoistiks ja tunnistab, et ta ei saa ju jätkada suhet peale kolmekümnendat päeva
rõõmsameelne,kaldaäärne, on täiend: suure maja kõrgune,kahekümne viie majakõrgune,viieteistkümneaastane aastane Ne- ja line-lõpuline omadussõna liidetakse Mitmeosalisest nimest kirjutatatakse ne- ja ühesõnalise nime,tähe või numbriga side linelõpuline omadussõna lahku: Paul kertese kriipsu abil: Kerese-nimeline,Tartu-lähedane, nimeline , Keila ja Klooga vaheline T-kujuline,23-aastane Arvsõna KOKKU LAHKU -teist,-kümmend ja sada: Ülejäänud arvsõnad; kolm tuhat, kuus miljonit, kaksteist,kolmkümmend,viissada,kolmsada kaheksa miljardit, viis miljonit seitse kaheksakümmend NB viietuhandes on kokku !! Kohanimed
jõukohased tolleaegsetele laulukooridele ning aitasid kaasa rahvalaulu üle-eestilisele propageerimisele. Kooriloomingu kõrval tegi Härma kaks katset luua suurvorme -- kantaat "Kalev ja Linda" ja laulumäng "Murueide tütar", mis mõlemad kujunesid vaid nõrgalt seotud üksiknumbrite kogudeks. Vähestest soololauludest (15) on õnnestunumad "Miks sa nutad, lillekene?" ja "Kui sa tuled, too mull´ lilli". Konstantin Türnpu (13. VIII 1865 Klooga mõis - 16. IV 1927 Tallinn), helilooja ja koorijuht. Õppis muusikat Tallinnas E. Reinicke juures, juhatas 1884-1886 "Lootuse" seltsi meeskoori. Lõpetas Peterburi Konservatooriumis 1891 L. Homiliuse oreliklassi. Täiendas end 1891-1892 Berliinis koorijuhtimise alal. Oli a-st 1892 Tallinnas Niguliste kiriku organist ja saksa gümnaasiumi, 1894-1895 ja 1904-1909 ka Nikolai I gümnaasiumi lauluõpetaja, juhatas saksa koore ning kandis nendega ette vokaalsümfoonilisi suurvorme
neiul taksoga koju sõita ning tüdruk lähebki ema juurde. · Vahepeal on Martini naine saatnud maalt postkaardi, millele härra Justus vastab, et midagi ebatavalist tema käitumise juures kahtlustama ei hakataks. Martin tunneb end Isebeliga noorena ja leiab, et kas üldse noorusel ning end noorena tundmisel on vahet. · Isebel teatab Martinile, et ema ei kahtlustavat midagi, oli vaid soovinud tütarlapsele ülessoojendatud sööki korterisse tuua. Klooga rannas aega viites alustab Martin küsimustega, et mis saab tüdrukust peale kolmekümmet päeva ning kuidas suudab Isebel mehe lihtsalt unustada. Isebel vihastub ning palub Martinil olla vähem isalik ning lasta neiul elada selles ebareaalsuses, sest kolmekümne päeva möödudes ta PEAB Martinist loobuma. Justus päris Isebeli tegelike plaanide kohta, kuid neiu palub tal jällegi vestlus lõpetada, põhjendades, et Martin Justus võib tema
raudteeinfrastruktuuri võrgustikust, mis ühendab Paldiski kaudu Tallinna ja Narva Peterburiga. Reisironge teenindab sellel liinil Elektriraudtee (Tallinn-Aegviidu liinil), Edelaraudtee (Tallinn-Tartu, Tallinn-Rakvere ja Tallinn-Narva liinidel) ja GO Rail (rahvusvahelistes rongides Moskvasse, Venemaa). * Tallinn-Keila-Paldiski, 47.7 km. Reisirongide liine teenindab Elektriraudtee (Tallinn- Pääsküla, Tallinn-Keila, Tallinn-Paldiski ja Tallinn-Klooga-Rand liinidel). * Keila-Riisipere, 24.4 km. See liin on osa endisest Keila-Haapsalu liinist, mis viidi lõpule 1905. Riisipere-Haapsalu lõik suleti aastal 2004. Reisironge teenindab Elektriraudtee (Tallinn- Riisipere liinil). * Tapa-Tartu, 112,5 km. Liin valmis 1877. Aastal. Reisironge haldab Edelaraudtee (Tallinn- Tartu ja Tartu-Jõgeva liinidel). * Tartu-Valga, 82,5 km. Liin valmis 1887. Reisironge haldab Edelaraudtee. * Tartu-Petseri, 83,5 km. Ehitatud aastatel 1929 ja 1931
õhtueine. 20. juunil organiseeriti mitmes Tallinna käitises miitinguid, kus kutsuti töölisi üles valitsust kukutama. Tänavail kleebiti müürilehti, mis kutsusid rahvast tulema tänavaile meelt avaldama. Sama päeva varahommikul saabus Tallinna raudteejaama kuus vagunitäit tsiviilriietesse riietatud punaväelasi, kes moodustasid hiljem Vabaduse väljakul toimunud miitingul osalejate põhimassi. Neile lisaks oli toodud Paldiski, Klooga ja teistest punaväe baasidest ning lennuväljadelt veoautodel Tallinna veel hulk 1940. aasta märtsilepingute kohaselt sõjaväebaaside ja lennuväljade ehituseks lubatud 10 000 töölisest. 20. juunil 1940 kogunes Tallinna töölisvõimla saali Pärnu maantee 41 umbes 800 kuni 1000 töölist. Kõnedega esinesid I Riigivolikogu liikmed Neeme Ruus, Aleksander Jõeäär ja Voldemar Jaanus ning Oskar Sepre, kes 149 protsessil
1941. aasta sügisest 1944. aasta sügiseni kestis Eestis Saksa okupatsioon. Saksa okupatsiooni ajal: * moodustati Eestist kindralkomissariaat, selle ees oli kindralkomissar sakslane Karl Sigismund Litzmann. Tema kõrval oli piiratud volitustega Eesti Omavalitsus, juht eestlane Hjalmar Mäe. * avastati esimesel nõukogude aastal toimepandud nõukogude võimu veretööd (Tartu vanglas, Kuressaare lossis jne.). Samal ajal represseerisid sakslased nõukogude sõjavange ja siia toodud juute (Klooga, Kalevi-Liiva surmalaagrid). * viidi Eestis läbi saksastamist ja püüti natsismi peale suruda. * majanduses: ei tühistatud nõukogudeaegset natsionaliseerimist, tööstusettevõtted ja maad jäid riigi omandiks. Talupojad vaid kasutasid maad. Taludele määrati normid (kui palju mingeid saadusi tuli ära anda). Majandus töötas Saksamaa huvides, kuid tervikuna siiski arenes. Eestlased Nõukogude Liidu ja Saksamaa relvajõududes:
Mujal Lääne– Eestis on elektrivõrgud ülekoormatud ja halvad energia läbilaskjad, siis Pakri poolsaarel seda muret ei ole.Esialgne tasuvusuuring näitas, et projekt tasub ennast ära kuni 10. aastaga. Maksumuseks on hinnatud umbes 360 miljonit krooni. Veestik 5 Kogu Pakri poolsaare valgla pindala on 34,87 km 2. Pakri poolsaar on mandrist "ära lõigatud" Pakri lahte suubuva Vasalemma jõe, Klooga järvede ja Tuulna ojaga, mis suubub Lahepere lahte. Pinnavee vooluvõrgu moodustavad lühikesed 1-2 km pikkused ja väikese valglaga (pindala 1-3 km 2) ojad ja kraavid. Vetevõrgu tihedus on väike-0,2-6,0 km/km2 (Eestis keskmiselt 7,2 km/km2). Vetevõrgu väike tihedus on tingitud poosaare aluspõhja ülemist osa moodustavate karbonaat – kivimite tugevast karstumisest ja lõhestumisest. Sademeteveed infiltreeruvad seal kiiresti põhjavette. Sellele on kaasa aidanud ka inimene karjääride
1941. aasta sügisest 1944. aasta sügiseni kestis Eestis Saksa okupatsioon. Saksa okupatsiooni ajal: * moodustati Eestist kindralkomissariaat, selle ees oli kindralkomissar sakslane Karl Sigismund Litzmann. Tema kõrval oli piiratud volitustega Eesti Omavalitsus, juht eestlane Hjalmar Mäe. * avastati esimesel nõukogude aastal toimepandud nõukogude võimu veretööd (Tartu vanglas, Kuressaare lossis jne.). Samal ajal represseerisid sakslased nõukogude sõjavange ja siia toodud juute (Klooga, Kalevi-Liiva surmalaagrid). * viidi Eestis läbi saksastamist ja püüti natsismi peale suruda. * majanduses: ei tühistatud nõukogudeaegset natsionaliseerimist, tööstusettevõtted ja maad jäid riigi omandiks. Talupojad vaid kasutasid maad. Taludele määrati normid (kui palju mingeid saadusi tuli ära anda). Majandus töötas Saksamaa huvides, kuid tervikuna siiski arenes. Eestlased Nõukogude Liidu ja Saksamaa relvajõududes:
Mõne vastuhakkamise järel taanduti üle Põltsamaa Läti piirile Mõisaküla lähedal. 23. septembril saatis ltn. Pärnoja pataljoni riismed - umbes 100 meest laiali. Osa taandus Saksamaale, kellel võimalik, põgenes Rootsi. Ülejäänud püüdsid pääseda koju. Kehrasse jäetud soomepoisid paigutati 19. septembril positsioonile Iru Lagedi joonele. 21. septembril oli neil kokkupõrkeid taganevate sakslastega. Pataljon lagunes, osa mehi üritas pääseda Lääne-Eestist Rootsi. Klooga laagris olnud ohvitserid korraldasid vastupanu Keilas ja Harudevahel. Saksamaale taganenud soomepoisid pandi väljaõppele 20. ED üksustesse Neuhammeri laagris. Alates veebruarist 1945 oldi rindel Oderil ja Sileesias. Sõja lõpul taganeti Tsehhimaale. Mehed langesid sõjavangi või põgenesid Läände, kust vabanedes siirdusid Kanadasse, USA-sse ja Austraaliasse. Kokku oli neid koos Rootsi põgenenutega u. 1000 soomepoissi.
Sporditegemise kõrval jõudis noormees õppida ka muusikakoolis ning koolivaheaegadel käis ta leiba teenimas: alguses ema töökohas Taksopargis, hiljem paemurrus, kus tõstis 4 tundi päevas kivilahmakaid. Pärast tööd jätkus Reinul aga ka energia, et staadionil või palliplatsil rassida. Nii kasvas Rein Aunast sitke mees. Ta oli õppinud tööd armastama ning juba varakult teenis ise raha oma koolirõivaste ja treeningvarustuse ostmiseks. Juba 12-aastaselt, Klooga pioneerilaagri võistlustel, rassis Rein Aun kaas teha kõikidel aladel, kuid pikakasvulisele saledale poisile sobisid kergejõustiku alad, eriti kaugushüpe, kus tulemuseks juba siis märgiti 3.83. Rein armastas sporti teha, sõpradega jõudu või kiirust mõõta. Poiss mängis erinevaid pallimänge jalgpalli, korvpalli, võrkpalli, isegi tennist, kuid 14-aastaselt asusid sõber Peeter Laanega treenima Vladimir Zulini noortegruppi. Poisid kasvasid ning energiliselt tegid
orelit. Tihti käidi Tartus, kus Härmale õpetas muusikalisi algtõdesid Karl August Hermann (vaatamata samale perenimele ei olnud nad Härmaga sugulased). Hiljem võttis ta klaveritunde ka eraõpetajalt. Üldhariduse omandas Härma Tartus, saksakeelses Schultze tütarlastekoolis. Väga oluline oli tema töö muusikaõpetajana Tartu tütarlaste gümnaasiumis ning Tartu muusikaelu organisaatorina. · Konstantin Jakob Türnpu (13.8.1865 Klooga mõis - 16.4.1927 Tallinn) . Eesti helilooja, organist, teenekas koorijuht ja muusikaelu organisaator. 7. Peterburi konservatooriumi tähtsus Eesti muusikaelus on suur, sest meie profesionaalsed heliloojad, koorijuhid ja pillimängijad on õppinud just seal. Sealt on saanud nad väga hea hariduse. Nt. Peeter Süda, Miina Härma, Artur Lemba..... 8.Aleksander Läte (12.01.1860 Aakre vald, Pikasilla küla - 08.09.1948 Tartu) Helilooja ja pedagoog
juutidest). Saksa okupatsiooni eest põgenes umbes 2 000 juuti Nõukogude Liitu, umbes 1 000 siiajäänud juuti arreteeriti ja hukati aasta lõpuks. 1942 – Eesti kuulutati Wannsee konverentsil Saksa võimude poolt ametlikult „juudivabaks“. 1942–1944 – Eestisse toodi hukkamiseks juute Saksamaalt, Tšehhist, Ungarist, Leedust, Poolast ja Prantsusmaalt 1944 – Punaarmee vabastas Klooga surmalaagri. 1945 – Pärast sõda rändas okupeeritud Eestisse suur hulk Nõukogude Liidus elanud juute. N-ö Eesti juute, kes olid sõja üle elanud, oli vähe järele jäänud. 1948–1953 – Stalini õhutusel laienes Nõukogude Liidus järk-järgult juutide tagakiusamine, mis kulmineerus 1953. a ja vaibus Stalini surmaga samal aastal. 1959 – Rahvaloenduse andmeil elas okupeeritud Eesti territooriumil 5 436 juuti.
Riigi Tööteenistusse, mis kestis kolmveerand aastat. Tööteenistusse läks Jõgisalu soovist pääseda edasi õppima Tartu Ülikooli. Saksa Tööteenistuses said noormehed tugeva kehalise väljaõppe, alates rivistumisest kuni iseendaga toime tulemiseni, kaasa arvatud enesehügieen ja ümbruse korrashoid. Tagasi Eestis, keeldus Harri Jõgisalu ametist Eesti Leegionis. Küll aga võeti ta vastu Tartu Ülikooli. 1944. aastal tühistati Harri Jõgisalu sõjaväevabastus ning ta saadeti Klooga Waffen-SS väljaõppe laagrisse sidekompaniisse. Rindele siiski ei läinud, sest venelaste pealetungi tõttu 8 Klooga väeosad lahkusid Paldiskist laevadele. Jõgisalu otsustas koos paari sõbraga koju minna. Harri vangistati Haapsalus Saksa sandarmeeria poolt ja viidi Luguse vangilaagrisse Hiiumaale. 1.3.1 Sõjavangilaagris 1944. aasta septembris hoidsid sakslased Hiiumaal vangistuses ligikaudu sada meest, nende hulgas ka Harri Jõgisalu
Isa Aleksander on pärit paljulapselisest perest, päritolult ingerisoomlane, sellest ka soomepärane perekonnanimi Nüganen. Aleksander oli pere nooremate laste hulgas. Talvesõjas läks Ingerimaa sõja käigus Nõukogude Venemaa koosseisu. Kogu selle maa-ala, kus Elmo isa ja isapoolsed sugulased elasid, mehed mobiliseeriti Punaarmeesse. Kõik pered, kelle isad oli Punaarmees, saatsid sakslased koonduslaagrisse. Elmo isa koos vendade-õdede ja emaga sattusid Eestisse, Eredale, hiljem Klooga laagrisse. Aleksander on käinud kolm korda esimeses klassis: Venemaal, Soomes ja Eestis. (Kalju Orro, Vastab Elmo Nüganen, Teater.Muusika.Kino, 2002, 8/9, lk 12-14) 1.3 Kooliaastad Esimese gümnaasiumiaasta õppis ta A. Kesleri nimelises 5. Keskkoolis. Enne teist gümnaasiumiaastat kolis Elmo Tallinna. Algul oli plaan minna Riiga elama; Elmo isale pakuti head töökohta. Kuid teda kutsuti ka Tallinna, seega otsustati Eesti kasuks. Õppima läks Elmo Tallinna 37. Keskkooli
näkku sajandi keskpäeva kirja”. Õigupoolest on Mats Traat järginud seda eesmärki läbi oma loomingu, alguses läbematu bravuuriga, edaspidi üha süveneva mõtiskluse ja mõtestusega. Ma tahtsin süüa nagu iga teinegi ja seepärast õpetasin lastele aastal 1915, et tsaar on jumalast ja sakslased on meie surmavaenlased. Aastal 1930 õpetasin lastele, et iseseisvus on suur saavutus ja enamlased on ta surmavaenlased. Kui ma olin eluga pääsenud Klooga laagrist, õpetasin lastele 1945, et fašism on inimkonna surmavaenlane. Mind peeti heaks õpetajaks. Aga kui ma sain seitsmekümne viie aastaseks, öeldi juubeli puhul, nagu oleksin juba karjapoisina olnud tulihingeline kommunist ja puhunud lepakoorest pasunal “Marseljeesi”. Vabandage, kuid see on küll loba. (“Kandilised laulud”, 1962) Esikkogu luuletused on valdavalt jutustava intonatsiooniga. Värssides
1943 jaanuaris algas Saksa vägede väljatoomine Kaukaasiast, mis tähendas vajadust leida uusi alternatiive kütusevajaduse rahuldamiseks. 21. VI 1943 andis Heinrich Himmler korralduse asutada Eestis põlevkivitööstuse vajaduste rahuldamiseks laagrid ning transportida sinna juute riigikomissariaat Ostlandi getodest. Kujunes Vaivara laagrite süsteem, kuhu aja jooksul toodi u 10000 juuti. Kokku allus Vaivara laagri komandantuurile 20 laagrit Virumaal ja Harjumaal (tuntuim Klooga). Laagrid allusid SS Majanduse ja Halduse Peaameti D-grupi III osakonna ülemale, kelle staap oli Oranienburgis Berliini lähedal. Kohalik kõrgeim ülemus Vaivara laagri komandant oli hauptsturmführer Hans Aumeier. Laagreid valvasid sakslastest SS-lased ja kui eesti politseipataljonlased. Ligi 1800 juuti, keda ei jõutud evakueerida, hukati 19. IX 1944 Klooga laagris. Hinnanguliselt oli Vaivara süsteemi laagrites hukkunud juutide arv alla poole sinna toodute arvust.
● Juuli lõpul sakslaste uus pealetung ● 28. augustil langes sakslaste kätte Tallinn ● 1941.a. lõpuks oli Eesti rahvuslastele selge – maa oli vahetanud peremeest ● Poliitiline korraldus: ● Eestis loodi Ida-alade ministeeriumile alluv kindralkomissariaat, eesotsas K. Litzmann ● Kohale toodi umbkeelsed saksa ametnikud ● Loodi Eesti Omavalitsus, eesotsas Hjalmar Mäe ● Rajati koonduslaagrid – Kalevi-Liiva, Klooga, kuhu paigutati nõukogude sõjavangid ja juudid Lääne-Euroopast Majanduspoliitika: ● Peaülesanne - saksa sõjaväe ja tsiviilelanikkonna varustamine ● Tööstus- ja kaubandusettevõtted kuulutati sakslaste sõjasaagiks ● Rõhku pandi põlevkivi kaevandamisele ja keemiatööstusettevõtetele ● Jagati abi sõjakahjude likvideerimiseks ● Samas probleemid eesti elanike esmatarbekaupadega varustamisel Põllumajanduses:
Sporditegemise kõrval jõudis noormees õppida ka muusikakoolis ning koolivaheaegadel käis ta leiba teenimas: alguses ema töökohas Taksopargis, hiljem paemurrus, kus tõstis 4 tundi päevas kivilahmakaid. Pärast tööd jätkus Reinul aga ka energia, et staadionil või palliplatsil rassida. Nii kasvas Rein Aunast sitke mees. Ta oli õppinud tööd armastama ning juba varakult teenis ise raha oma koolirõivaste ja treeningvarustuse ostmiseks. Juba 12-aastaselt, Klooga pioneerilaagri võistlustel, rassis Rein Aun kaas teha kõikidel aladel, kuid pikakasvulisele saledale poisile sobisid kergejõustiku alad, eriti kaugushüpe, kus tulemuseks juba siis märgiti 3.83. Rein armastas sporti teha, sõpradega jõudu või kiirust mõõta. Poiss mängis erinevaid pallimänge jalgpalli, korvpalli, võrkpalli, isegi tennist, kuid 14-aastaselt asusid sõber Peeter Laanega treenima Vladimir Zulini noortegruppi. Poisid
annaabi.ee 
